20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/35

Raportöör:

Milena ANGELOVA

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni rohelise raamatu avaldamisel väljakuulutatud eesmärki ning asjaolu, et komisjon liigub õigel teel ja on koostanud kaugeleulatuva programmi kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava rakendamiseks (1).

1.2.

Komitee toetab komisjoni mõtet püüda hõlbustada piiriülest jaefinantsteenuste osutamist ja tarbijate võimalusi teenuseosutajate vahetamiseks. Sellised meetmed peaksid aitama tagada konkurentsivõimelisema turustruktuuri ning muutma selle finantsteenuste tarbijatele mugavamaks, edendades sealhulgas liikmesriikides võrdset juurdepääsu kohtuvälistele õiguskaitsemehhanismidele (2).

1.3.

Komitee tervitab rohelises raamatus esitatud komisjoni lähenemisviisi leida sobivaid meetmeid, et edendada jaefinantsteenuste turu mõlemat poolt – nii pakkumist kui ka nõudlust.

1.4.

Komitee toetab mõtet, et võimaluse korral tuleks anda tarbijatele võimalus võrrelda eri tooteid, et nad saaksid teha teadliku valiku. Sellega seoses toetab komitee täielikult finantsinstrumentide turgude teist direktiivi (MiFID) – kuid koostab samal ajal veel oma arvamust hiljuti väljapakutud muudatuste kohta (3) – ja määrust, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, milles nõutakse suuremat läbipaistvust ja teabe avaldamist (4).

1.5.

Rohelise raamatu üks eesmärke on vähendada jaefinantsteenuste turu killustatust. Kõnealuses seoses soovib komitee märkida, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et hinnavahe ainsaks põhjuseks on turutõrge ELis. Toodete ja teenuste hindu mõjutavad ka riigisisesed ja kohalikud tegurid, mistõttu muutub hindade ühtlustamine liikmesriikide vahel keerulisemaks. Näiteks tarbija sõiduki kindlustuslepingu makse ühes liikmesriigis ja samaväärne kindlustusmakse teises liikmesriigis võivad olla täiesti erinevad – seda tingib kahjusuhe, mille aluseks on liiklusõnnetuste või kindlustuspettuste arv nendes riikides. Samamoodi võib tarbijakrediidi intressimäär ebatõenäoliselt laekuvate nõuete taseme tõttu eri liikmesriikides erinev olla. Sellistele kohalikele teguritele on rohelises raamatus õigesti osutatud, kuid need väärivad põhjalikumat analüüsi. Komitee ootab seetõttu huviga konsulteerimise tulemusi ning kutsub komisjoni üles otsima veel tõendeid ebapiisava konkurentsi kohta ja selgemaid põhjusi, mis selgitaksid tuvastatud hinnaerinevusi. Ta peaks püüdma uurida seda ka mõjuhinnangus, mis tehakse enne oodatavate õigusaktide ettepanekute esitamist.

1.6.

Samal ajal soovib komitee rõhutada, et paljud probleemid, mis toodi esile 2007. aasta rohelises raamatus jaefinantsteenuste kohta (5), on praeguses rohelises raamatus, st kaheksa aastat hiljem, endiselt alles. Komitee toetas üldiselt seda varasemat rohelist raamatut (6) ja väljendas kiitust meetmete üle, mida võeti mõningate praktiliste lahenduste leidmiseks (7). Kuid vaatamata mõnele positiivsele tulemusele on edusamme olnud vähe ja jaefinantsteenuste ühtse turu toimimist takistavad probleemid on endiselt lahendamata. Komitee on seetõttu seisukohal, et kõnealuse rohelise raamatu teemalise konsulteerimise tulemuste kohta tuleb koostada põhjalikum programm, mis aitab lahendada pikaajalised probleemid.

1.7.

Rohelises raamatus võetakse arvesse suurt hulka erinevaid finantstooteid ning nende kõigi puhul ei saa laiema valikuni ja rohkemate võimalusteni jõuda samal ajal. Ilmselgelt vajavad nad erinevat prioriseerimist ja ajakava. Komitee soovitab konsulteerimise tulemusi rakendada esmajärjekorras lihtsamate toodete puhul, millele kohalikud tegurid avaldavad suhteliselt vähe mõju. Niimoodi saab finantstoodete ühtse turu loomise protsess hoo sisse ja muutub usaldusväärsemaks. Niisugused tooted võivad olla näiteks makseteenused, üleeuroopalised pensionitooted (PEPP), säästukontod ning liiklus- ja elukindlustus. Üks esimesi samme võiks olla kõigis liikmesriikides liikluskindlustuse valdkonnas bonus-malus süsteemi kohaldamine, sest see vähendab kohalike tegurite tähtsust ja seob kindlustusmaksed tihedalt kindlustusvõtja profiiliga. Kindla aja järel peaksid järgnema ka sellised tooted nagu hüpoteegid, tarbimislaenud, erialane vastutuskindlustus ja varade valitsemine.

1.8.

Ehkki rohelises raamatus pannakse peamiselt rõhku digitehnoloogiale, on komitee seisukohal, et arvesse tuleb võtta veel kahte tegurit, mis on toodete piiriülese nõudluse seisukohast olulised:

1.9.

Komitee on arvamusel, et vaja on teha kõik, mis võimalik, et vältida äsja vastuvõetud direktiivide (nt läbivaadatud makseteenuste direktiiv ja hüpoteekkrediidi direktiiv) (9) uuesti läbivaatamist. Tuleb anda aega meetmete tõhusaks kohaldamiseks ning olla uute õigusmeetmete kehtestamisel ettevaatlik, et finantsturge mitte üle reguleerida.

2.1.

Komisjon avaldas rohelise raamatu seoses kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavaga (10), et uurida, kuidas võiks Euroopa jaefinantsteenuste turgu – kindlustust, laene, makseid, arveldus- ja säästukontosid ning muid jaeinvesteerimistooteid – rohkem avada, pakkudes seeläbi tarbijatele ja ettevõtjatele paremaid tulemusi ning säilitades samal ajal tarbijate ja investorite kaitse piisava taseme nii Euroopa kui ka riigisisesel tasandil.

2.2.

Roheline raamat käsitleb eelkõige reageerimist digiteerimisega seonduvatele väljakutsetele, mis võib aidata alandada hindu ja parandada toodete võrreldavust ning suurendada seega tarbijatele mõjuvõimu finantsvalikute tegemisel. Pikas plaanis peaks digiteerimine võimaldama ettevõtjatel tooted kõikjal liidus kättesaadavaks muuta, tuues seeläbi ühtse Euroopa turu tegelikkusele lähemale.

2.3.

Teine rohelises raamatus tõstatatud oluline küsimus käsitleb seda, kuidas suurendada kindlustunnet ja usaldust, sest need on jaefinantsteenuste ühtse turu laiendamiseks üliolulised. Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse dokumendis teenuste ja toodete arusaadavamaks muutmise viisidele.

2.4.

Rohelises raamatus uuritakse ka seda, mida saaks teha, et finantsteenuste ühtne turg aitaks konkreetselt parandada inimeste elu ELis ja luua teenuseosutajatele turul uusi võimalusi, toetades seeläbi Euroopa majanduse kasvu ja töökohtade loomist.

3.1.

Komitee arvates on rohelises raamatus esile toodud jaefinantsteenuste turgude killustatuse põhjuseks riiklike ja kohalike tegurite koosmõju toodete ja teenuste hindadele (õiguslikud, regulatiivsed, kultuurilised ja avalike sotsiaalkaitsesüsteemidega seotud iseärasused) ning nii nõudluse kui ka pakkumise alased turuprobleemid, mis on tarvis tulevikus lahendada.

3.2.

Peamised probleemid pakkumise poolel on:

3.3.

Peamised probleemid nõudluse poolel on:

3.4.

Komitee nõustub ka sellega, et digiteerimise arenemisel tekib uus keskkond ning suurenevad oluliselt uute teenuste pakkumise ja piiriülese tegevuse hoogustumise võimalused. Sellele vaatamata tuleb hoolitseda selle eest, et digitaliseerimisest tulenevaid eeliseid ei kasutataks tarbija eksitamiseks, esitades finantsteenuste kohta teavet, mis on liiga keeruline, ebaoluline või raskesti võrreldav.

3.5.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et inimeste finantsoskused on piirkonniti erinevad ning need on suhteliselt kesised, võrreldes muude arenenud riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Kanada (12). Müügieelne finantsnõustamine on halvasti reguleeritud ega taga, et kliendid valivad kõige sobivamad tooted, ning kutselised finantsnõustamisteenused ei ole piisavalt arenenud võrreldes mõne kolmanda riigiga.

3.6.

Uued tehnoloogiad ja suurem pakkumine, sealhulgas piiriülene pakkumine, loovad uusi võimalusi, kuid hõlmavad endas ka võimalikke riske. Nad võivad põhjustada võlgade suurenemist, hüpoteegikohustuste täitmata jätmist ja maksejõuetuse juhtumite arvu suurenemist, kui tarbijatel puuduvad vajalikud rahandusalased teadmised. Tarbijad, kes ostavad kindlustus- ja pensionitooteid veebis, võivad olla ohustatud, sest tihti ei uuri nad neid tooteid piisavalt põhjalikult ja võivad sõlmida lepingu, ilma et nad seda teaksid (13). Riiklikud reguleerivad asutused peavad seetõttu tagama, et ettevõtjad, kes oma tooteid veebis müüvad, täidaksid tarbijate kaitsmiseks oma nõustamiskohustust. Põhjusi, miks näidata rahandusalase koolituse ja asjakohase nõustamise tähtsust, on küllaga.

3.7.

Tarbijatel, kes ei mõista liitintressi põhimõtet, kasvavad võlad kiiremini ning neil on intress ja tehingu maksumus suuremad (14), samas kui need, kellel on rahandusalased teadmised, kavandavad paremini, säästavad pensioniks (15) ja hajutavad finantsriske (16). Sama kehtib ka makromajanduslikul tasandil, kus on näha, et finantsoskused avaldavad väga kasulikku mõju riiklikul tasandil säästmisele ja heaolu suurenemisele (17). Seda arvestades on tungivalt soovitatav eristada selgemalt toodete turustamise ja nende müümise tegevust, eriti kui antakse ka nõu. Nõustamist ei tohiks mingil juhul kasutada turustamisvahendina ja nõustajad peaksid olema tõepoolest sõltumatud. Tagada tuleks lepingueelne teave ning see tuleks esitada selgelt ja arusaadavalt. Komitee on veendunud, et selleks, et säilitada usaldus finantsteenuste turgude vastu, suurendada piiriülest tegevust ja parandada finantstoodete ülekantavust, on vaja sihipäraseid meetmeid investorite harimiseks ja finantsnõustamise parandamiseks.

4.1.1.

Roheline raamat hõlmab küsimusi mitmesuguste pangandus- ja pangandusväliste toodete ja teenuste kohta, kuid erinevused peamiste tehingutoodete (nt arvelduskontode või tähtajaliste hoiuste) ja lepinguliste toodete (nt hüpoteekide või säästu- ja investeerimistoodete) vahel on märkimisväärsed. Säästu- ja investeerimistoodete valdkonnas mõjutavad tulevikus turgu mõned ELi õigusaktid (nt MiFID või kapitaliturgude liidu loomise algatus), kui nad kehtima hakkavad.

4.1.2.

Kõigi rohelises raamatus arutatud toodete puhul võib nende piiriülene osutamine suurendada konkurentsi siseturul. Praeguses etapis on selleks parimad võimalused kahtlemata pensioni- ja investeerimistoodetel. Komisjoni tulemuskaardil põhineva süsteemi kohaselt on need tooted 31-l tarbijaturul kõige halvemas seisus (18). Pakutavaid pensionitooteid iseloomustavad kohalikkus ja kõrged tasud. Kui arvestada inflatsiooni, haldustasusid ja lisamakseid, on nende tegelik tootlus sageli negatiivne ja nende tulemused halvemad, kui näitavad asjaomased turuindeksid (19). Seetõttu toetab komitee kindlalt mõtet luua ühtne turg pensionitoodetele ja konkreetsemalt töötada välja üleeuroopaline erapensionitoode (20), mis aitab suurendada mastaabisääste, alandada hindu ja suurendada tarbijate valikut.

4.1.3.

Kindlustustoodetest on mõned kergesti ülekantavad, nt elukindlustustooted, mille puhul on klient kaitstud ka juhul, kui ta liigub väljaspool oma riigi piire. Teiste puhul on aga elemente, mida reguleeritakse kohalikul tasandil, ja need nõuavad kohandusi, kui üksused soovivad neid eri riikides turustada. Kindlustustoodete turustamise uuesti sõnastatud direktiivi (21) artiklis 11 on sätestatud, et liikmesriigid loovad ühtse kontaktpunkti, mis vastutab teabe andmise eest üldise huvi normide kohta vastavas liikmesriigis, ja EIOPA-le antakse ülesanne lisada oma veebilehele hüperlingid pädevate asutuste veebilehtedele, kus on avaldatud teave üldise huvi normide kohta. Teenuste täielik piiriülene osutamine ei ole endiselt võimalik – ega isegi soovitav – kliendi tootega teenindatavate tegelike vajaduste tõttu ning tootetingimusi mõjutava käitumise ja riskitegurite erinevuste tõttu. Komitee väljendab heameelt lahenduste üle, mis aitavad parandada toodete ülekantavust, ja soovitab otsida mõnel juhul vähemalt osalisi lahendusi, näiteks anda kindlustusvõtjatele võimalus maksta kinni vaid eri liikmesriikide kindlustuskatete erinevuste vahe.

4.1.4.

Kõige märkimisväärsemad pakkumise poole tõkked on esitatud punktis 3.2. Nende ületamiseks on vaja järgmist:

4.1.5.

Nõudluse poole kõige märkimisväärsemad tõkked on esitatud punktis 3.3.

4.1.6.

Tänu uuele tehnoloogiale, eelkõige digiteerimisele, võib esmakordselt olla võimalik saavutada tõeline läbimurre finantstoodete piiriüleses pakkumises. See võib täita märkimisväärset osa enama ja kvaliteetsema teabe pakkumisel ning aidata parandada toodete läbipaistvust ja võrreldavust ning klientide isiku tuvastamist. Lisaks sellele võib see pakkuda kulude säästmisest tulevat kasu, kõrvaldades vajaduse säilitada füüsilise asukohaga kontaktpunkte. Kuid selle tõttu ei saa jätta kõrvaldamata muid olulisi tõkkeid, nagu õigussüsteemide ja tarbijakaitse taseme ebavõrdne ühtlustamine.

4.1.7.

Ei ole kahtlustki, et ka tulevikus leidub endiselt inimesi, kes mingil põhjusel ei saa kasutada digitehnoloogiat. See ei tohiks aga takistada niisuguse tehnoloogia kasutamise soodustamist finantstoodete pakkumisel. Põhjus seisneb selles, et esiteks jätkub veel pikka aega niisuguste toodete pakkumine traditsioonilisel viisil ja teiseks on niisugustele inimestele laiem valik tooteid kättesaadav hästi reguleeritud finantsnõustamisteenuste abil.

4.1.8.

Digitehnoloogia ulatuslik kasutamine tekitab kahtlemata teatavaid probleeme infoturbe ning andme- ja tarbijakaitse valdkonnas. Seetõttu tuleks samaaegselt mitmesuguste eeskirjadega, millega reguleeritakse finantstoodete pakkumist ja nõudlust niisuguse tehnoloogia kaudu, esitada ka hinnang riskide kohta, mida need probleemid tekitavad, ja pakkuda välja viisid nende minimeerimiseks.

4.1.9.

Puudub ühiselt vastuvõetud määratlus turvaliste, lihtsate ja mõistetavate finantstoodete kohta. Üldise arusaama kohaselt aga peaks sellistel toodetel olema läbipaistev hind, nad peaksid olema asjakohased ja teabe tõhusaks edastamiseks arusaadavad kasutaja keeles, neid peab olema võimalik võrrelda sarnaste toodetega, nad peaksid olema selged ja neil peaksid olema konkreetsed tulemused. Neid omadusi ei ole niisuguses keerulises keskkonnas nagu finantsturg lihtne saavutada.

4.1.10.

Turgudel on harva tooteid, mis vastaksid nendele omadustele otseses mõttes, ja seetõttu ei ole need tarbijatele kergesti kättesaadavad. See kehtib nii hästi arenenud finantsturuga riikide kui ka vähem arenenud finantsturuga riikide kohta. Suur valik tooteid, mida mõnes liikmesriigis pakutakse, ei tee asja tarbijale ilmtingimata lihtsamaks, sest see võib ajada segadusse, teha otsustamise raskemaks ja lõppkokkuvõttes viia vale otsuse langetamiseni.

4.1.11.

Selliste toodete kättesaadavuse tagamiseks Euroopa tasandil võib luua niisuguse finantstoodete põhiklassi (22), mille tooted vastavad konkreetsetele standardnõuetele, olenevalt vajadustest, mille täitmiseks need on ettenähtud. Need peaksid olema sertifitseeritud ja kandma konkreetset nimetust, et tarbijad need kergesti ära tunneksid. Sellesse klassi võivad kuuluda tavapärased tooted, nagu eri säästukontod ja pikaajalised elukindlustused. Eurofondide suhteliselt kõrge piiriülese turustamise määr annab põhjust loota, et üleeuroopalise erapensionitoote saab luua eurofondide edukuse teguritele toetudes ja see võiks kuuluda samasse klassi. Niisuguse klassi toodete olemasolu suurendaks usaldust finantsturgude vastu.

4.1.12.

Paljudes riikides on täheldatud ülereguleerimist (23), ELi õigusaktide erinevat tõlgendamist, viivitusi ühtlustamisel ning erinevusi ELi õigusaktide ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ja nende konkreetsel kohaldamisel, mis põhjustab ülemääraseid haldusnõudeid ja tõkkeid. Kõik see takistab integreerimist ja vähendab tarbijate usaldust.

4.1.13.

Tarbijakaitse eest vastutavad Euroopa järelevalveasutused. Komitee julgustab selle ülesande täitmisel järgima järgmisi põhimõtteid:

4.1.14.

Lisaks peaksid Euroopa järelevalveasutused pooldama tarbijate jaoks paremaid tavasid. Esikohale tuleks seada:

4.1.15.

Rohelises raamatus käsitletakse praegu valitsevaid suundumusi, nimelt jaefinantsteenuste nõrka piiriülest konkurentsi ja finantstoodete piiratud valikut tarbijatele.

4.2.1.1.

Tarbijate parem teavitamine ja abistamine teenuseosutaja vahetamisel

4.2.1.1.1.

Finantsoskuste ja finantsnõustamise kättesaadavuse parandamine on kahtlemata väga oluline. Teave ei peaks teave olema tarbijate jaoks mitte ainult kättesaadav, vaid nad peaksid suutma seda ka mõista või neil peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele ja asjakohastele finantsnõustamisteenustele.

4.2.1.2.

Vaatamata sellele, et tarbijad kasutavad teabe saamiseks järjest enam digitaalteenuseid, eelistab märkimisväärne osa neist endiselt isiklikku suhtlust, eriti toodete üle arutamisel. Kuid arvestades tarbijate teadmiste praegust taset ning nende käitumist ja eelistusi, võiks pangad mõelda sobivamatele kanalitele tarbijate teadlikkuse tõstmiseks finantsteenuste kohta – milleks võib olla näiteks üleeuroopaline tarbijate veebisait. Sellise veebisaidi rahastamise allikate üle tuleks põhjalikumalt arutleda, kuid need võiksid ühendada riiklike valitsuste, kohalike asutuste ja kolmandate poolte jõupingutusi. Sellise vahendi loomisel tuleb arvestada tõsiasjaga, et kindlustusteenuste võrdlemise vahendeid mõjutab suurel määral riigi kultuuriline kontekst. Seetõttu on üleeuroopalise kindlustusteenuste võrdlemise jaoks väga raske Euroopas rahuldada teenuse eripalgeliste kasutajate/klientide nõudmisi, eelkõige kui pidada silmas kaetavate riskide võrdlust, mida kujundavad tugevalt rahvuslik ja kohalik kultuuriline, õiguslik, maksualane, sotsiaalne jm kontekst.

4.2.1.2.1.

Komitee toetab jõupingutusi turu tõhusamaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks muutmisel ning selle nimel, et praegused õigusalased algatused keskenduksid paremini tarbijakaitsele. Komitee on seisukohal, et finantsteenuste osutamise kvaliteeti saaks parandada ka digiteerimise eeliste ning eri vahendajate võimaluste parema kasutamise kaudu, kui hästi koolitatud ja kvalifitseeritud töötajad tagavad asjakohase meetodi abil täielikku, objektiivset ja võrreldavat teavet, et tarbija saaks teha valiku.

4.2.1.2.2.

Kasutajatele edastatav teave peaks olema täpne, võrreldav ja asjakohane. Vältida tuleks tarbijate ülekülvamist teabega, nagu ka tegelikkuse ülemäärast lihtsustamist, et rõhutada suuremat tulu. Hea näide on siinjuures finantsteenuste osutajate vahetamise tava Ühendkuningriigis, kus saatva ja vastuvõtva panga vahetamise õigsuse tagab sõltumatu kolmas isik, mis tagab, et vahetamine toimub lihtsalt, läbipaistvalt ja seitsme tööpäeva jooksul. Teine näide parimatest tavadest on 2006. aastal Itaalias kehtestatud hüpoteeklaenude ülekantavus (25).

4.2.1.3.

Välistehingute keerukate ja lubamatult kõrgete tasude probleemi lahendamine

4.2.1.4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 924/2009 (26) kõrvaldati juba piiriülestele eurodes tehtavatele maksetele ja vastavatele eurodes tehtavatele riikliku tasandi maksetele kohaldatavate tasude erinevused. Kontrollimaks, et selle sätte rakendamine kõigile ELi piires kasutatavatele vääringutele (st kindla vääringuga makse piiriüleste ja riigisiseste tasude ühtlustamine) oleks mõistlik ja tooks tarbijatele kasu, saaks läbi viia ad hoc hindamise. Seoses maksete kasutajatele antud teabega peavad makseteenuse pakkujad uue muudetud makseteenuste direktiivi (27) raames kliendile (makseteenuste kasutajale), enne kui ta on lepingu või pakkumisega seotud, andma teavet kõikide tasude kohta, mida ta makseteenuse pakkujale maksma peab, ning konverteerimise puhul ka tegeliku vahetuskursi või viitekursi kohta, mida maksetehingule kohaldatakse. Kui makse on sooritatud, on muudetud makseteenuste direktiivis sarnased sätted selle teabe kohta, mida makseteenuse pakkujad maksjale ja makse saajale esitama peavad. Komitee on seisukohal, et lisameetmed ei ole vajalikud, sest muudetud makseteenuste direktiiviga on makseteenuste pakkujatele juba selged läbipaistvuse nõuded kehtestatud. Lisaks sellele saaks määruse (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta) rakendamist ELis laiendada teistele vääringutele peale euro.

4.2.1.5.

Komitee on arvamusel, et muudetud makseteenuste direktiiviga kehtestatakse selged läbipaistvuse nõuded, mis võimaldavad nii maksjatel kui makse saajatel saada korrakohaselt teavitatud enne ja pärast piiriülese tehingu sooritamist kohaldatavast vahetustegurist. Kõnealune direktiiv tuleb riiklikku õigusesse üle võtta 13. jaanuariks 2018 ning seetõttu ei ole lisameetmeid vaja.

4.2.2.1.

Kindlustajate jaoks on elukoht oluline alljärgnevatel põhjustel.

Näiteks kodukindlustuse tingimuste ja hinna üle otsustamisel tuleb arvestada kohalikke tegureid, nagu kliimat ja seismograafiaga seonduvat. Ilma teatud kriitilise massita ei ole võimalik teenuseid sobivalt osutada. Aktuaaride mudelid hõlmavad kõrget veamäära, kui arvutamiseks kasutatavate sündmuste arv ei ole piisavalt suur. Riskide maandamisel edasikindlustuse kaudu hinnatakse edasikindlustamise mudelites riskide maandamist erinevalt, arvestades kohalikke olusid.

4.2.2.2.

Toodete ülekantavuse parandamine

4.2.2.2.1.

Üldiselt on kindlustustooted, mis käsitlevad tasu või pelgalt väljamakset, lihtsamalt ülekantavad kui need, mis on seotud teenuse või nõude käsitlemisega.

4.2.2.2.2.

Elukindlustustooted on juba mõningal määral ülekantavad selles mõttes, et klient on välismaale reisimise korral kaitstud, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui ta läheb riskiriikidesse. Kohalik elukindlustus tagab talle samuti kaitse, olenemata sellest, kus ta asub. Kuid olukord on teine, kui kindlustusvõtja läheb teise riiki mitte reisijana, vaid alalise elanikuna. Sellisel juhul peaks ta saama oma kindlustuslepingut jätkata, muutes kindlustusmakset või lepingu katet. Need on kõik juhtumid, mil kindlustustoodetega antakse kindlaksmääratud summa.

4.2.2.2.3.

Muud kindlustustooted ei ole iseenesest kergesti ülekantavad, sest nende tingimused on olemuslikult seotud riigi oludega. Näiteks tervisekindlustuse puhul sõltuvad toote omadused ja hind suurel määral kindlustuskattest, mida tagab riiklik tervishoiusüsteem konkreetses riigis.

4.2.2.2.4.

Sellega seoses tekib ka mastaabi küsimus – toote kohandamine lähtuvalt kliendi konkreetsetest tegelikest tingimustest, mis tal välismaal elades võivad olla, on teoreetiliselt võimalik, kuid sellega võib kaasneda mastaabisäästuga saavutatud võimalustest loobumine. Toode oleks liialt kohandatud asjaomasele juhtumile ja toodet pakkuv üksus ei oleks enam tegelike kohalike tootepakkujatega konkurentsivõimeline. Parim võimalus oleks siinjuures edendada eri Euroopa riikides asuvate kindlustusettevõtjate vahelist koostööd.

4.2.2.3.

Teine kindlustustoodete juhtum käsitleb kodu- ja sõidukikindlustust. Nende toodete puhul, mille raames pakutakse remonditeenust või käsitletakse liiklusõnnetusi, peavad kindlustusettevõtjal olema sõlmitud lepingud teenuseosutajatega kogu riigis, mis eeldab ettevõtte teatavat ulatust, et olla majanduslikult elujõuline. Teostatav võimalus oleks aga koostöö edendamine kohalike (kindlustus)ettevõtjatega selle teenuse osutamiseks muudes riikides.

4.2.2.4.

Erialase vastutuskindlustuse piiriülese kättesaadavuse ja tunnustamise hõlbustamine

16.

4.2.3.

Üks võimalus kohustusliku erialase vastutuskindlustuse kättesaadavuse võimaldamiseks piiriüleselt oleks kohustuslike erialase vastutuse summade ja tingimuste ühtlustamine.

4.2.3.1.

Usalduse ja kindlustunde tagamine, et kasutada ära mujal Euroopas pakutavaid võimalusi

4.2.3.2.

Erialase vastutuskindlustuse piiriülese kättesaadavuse ja tunnustamise hõlbustamine

4.2.3.2.1.

Komitee arvates oleks üks hea võimalus teadlikkuse suurendamiseks kasutada sõltumatuid veebisaite, mis annavad teavet ja võimaldavad võrdlusi konkreetsete toodete ja teenuste kohta, mida pakuvad erinevad teenusepakkujad eri liikmesriikides. Komitee toetab selleks otstarbeks loodud ametlikku veebisaiti, mida toetaks kas õiguslikul tasandil määratud administraator, nii et teenuseosutajad oleksid kohustatud ajakohastama teavet teatud aja järel, või võrgustik, mille on loonud liikmesriikide tarbijaorganisatsioonid. Eri veebisaite võib siduda omavahel ühendatud detsentraliseeritud süsteemi abil.

Kui võrdlemiseks kasutatakse digilahendusi, peaksid platvormid andma selget teavet võrdväärsete toodete kõrvutamiseks ja ka teavet riskide kohta, mis võivad kaasneda, kui tarbijad neid kasutavad. Kui erinevusi on rohkem kui platvorm võimaldab võrrelda (platvormide peamine raskuskese on tavaliselt hind), tuleks selgelt täpsustada omadused, mida ei võrrelda. Loetleda tuleks ka kõik olulised tingimused, mis on seotud toodete erinevustega. Tarbijaid tuleks selgelt hoiatada võrdlusplatvormide kasutamisega seotud võimalike riskide eest (näiteks oma isikuandmete koondamisel).

4.2.3.2.2.

Võrdlemine peaks hõlmama olulisi parameetreid ega tohiks olla eksitav. Isikuandmeid tuleks kasutada nii vähe, kui on vajalik tarbijatele kasuliku pakkumise esitamiseks, ning teave peaks olema esitatud selgelt ja kergesti mõistetaval viisil.

4.2.3.3.

Õiguskaitsevahendite parandamine jaefinantsteenuste alal

4.2.3.3.1.

Vaidluste kohtuväline lahendamine on kohtumenetlusest oluliselt paindlikum – see on odavam, kiirem ja sisaldab palju vähem formaalsusi. Niisugune menetlus on iseäranis kasulik rahvusvaheliselt ning arvestades finantsteenuste piiriülese pakkumise – ja nõudluse – soovitatavat suurenemist, tuleks finantsteenuste sektori vaidluste kohtuvälise lahendamise Euroopa võrgustiku rolli edendada. Paraku on tarbijate teadlikkus kõnealuse võrgustiku pakutavate võimaluste kohta praegu suhteliselt väike ja selle suurendamiseks on vaja võtta meetmeid. Peale selle kuulub võrgustikku 28 ELi liikmesriigist vaid 22 (29). Kui olukord ei muutu, ei saa finantsteenuste sektori vaidluste kohtuvälise lahendamise Euroopa võrgustikku ilmselgelt kasutada finantsteenuste ühtse turu väljakujundamist hõlbustava taristuna. Seetõttu tuleks hoolikalt kaaluda regulatiivsete nõuete võimalusi.

4.2.3.3.2.

Enamikul juhtudest niisugune juurdepääs puudub. Ebasobivate toodete müügi põhimõtet ei mõisteta endiselt suurel määral ja seda ei kohaldata tegelikkuses selle ebaselge sõnastuse ja reguleerivate asutuste kogemuste puudumise tõttu (30). Paljudes kohtades on katsed määrata kindlaks finantstoodete sobilikkus kliendile vaid vormitäide ning nende tulemusel ei valita välja klientide jaoks kõige sobivamat toodet.

4.2.3.3.3.

Juurdepääsu rahalisele hüvitisele on võimalik tagada, kui kasutusele võetakse mõiste „ebasobivate toodete müük” ühtne, täpne ja praktiline määratlus ning kehtestatakse üleeuroopaline reguleeriv tava niisuguse müügi eest karistamiseks (31).

4.2.3.4.

Ohvrite kaitse liikluskindlustusandjate maksejõuetuse korral

4.2.3.5.

Hispaanias on näide heast tavast. Hispaania üksus Consorcio de Compensación de Seguros tegutseb kindlustusandjana juhul, kui ükski kindlustusettevõtja ei võta omaks riski või kui kindlustusettevõtja puudub üldse – näiteks maksejõuetuse korral – ja ta täidab alati abifunktsiooni. Selle üksuse tagatis kehtib ainult Hispaania üksustele. Et tagada liiklusõnnetuste ohvritele ühesugune kaitse, peab komisjon nõudma samasugust tagatissüsteemi kõikides liikmesriikides. Ta võiks kavandada sarnase vahendi laiendamist Euroopa riikidesse, kus seda ei ole.

4.2.3.6.

Lisakindlustuse läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamine

4.2.3.6.1.

Uue kindlustustoodete turustamise direktiiviga (32) on suurendatud teabe läbipaistvuse nõudeid kindlustustoodete turustajatele, sealhulgas lisakindlustuse vahendajatele – ehkki teatavate piirangute (künniste) alusel. Peale selle võttis 2015. aastal viis suurimat autorendiettevõtjat endale kohustuse parandada oma veebisaite, et teavitada tarbijaid paremini valikulistest nõudest loobumistest ja kindlustustoodetest. Need on head edusammud. Liikmesriikidel on kindlustustoodete turustamise direktiivi ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse aega kuni 23. veebruarini 2018 ja seetõttu on veel liiga vara öelda, kas täiendavaid meetmeid on vaja. Samal ajal on komisjonil soovitatav jälgida, kas autorendiettevõtjad on oma kohustusi täitnud, kuna tegemist ei ole pelgalt kindlustustootega, ning kaaluda täiendavaid meetmeid läbipaistvuse parandamiseks ja tarbijate kahju ärahoidmiseks.

4.2.3.6.2.

Autorendisektori puhul on oluline arvesse võtta asjaolu, et lisakindlustustoodete nõuded sõltuvad sageli rentija riskiprofiilist (mis on tavaliselt seotud krediitkaardi limiidiga), liikluskindlustusnõuete suhtarvust või muudest liikmesriigi turu omadustest. Igal juhul on lepingueelne teave ja pakkumiste võrreldavaks muutmise jõupingutused tarbijatele tähtsad ja seetõttu oleks soovitatav oodata, kuni direktiivis sätestatud nõuded on täielikult kehtestatud, et analüüsida vajadust täiendavate meetmete järele.

4.3.1.1.

Ettevõtete abistamine digiteerimise paremal ärakasutamisel

4.3.1.1.1.

Komitee väljendab heameelt uuenduslike digitaalsete finantsteenuste edendamise üle kogu Euroopas. Kuid ta tunnistab, et pangad on suurimad finantsteenuste pakkujad ja ka neid tuleks julgustada võtma kasutusele digipöörde pakutavaid võimalusi. Selleks peavad neile kehtima samasugused eeskirjad nagu nende konkurentidele, kes pakuvad sarnaseid teenuseid, mistõttu oleks vaja läbi vaadata pankade reguleerimise peamised tasandid paljudes valdkondades, et tagada võrdväärsed konkurentsitingimused järgmistes küsimustes:

4.3.1.2.

Elektroonilise allkirja ja isiku tuvastamise võimaldamine

4.3.1.2.1.

E-identimise eeskirjad ning kliendi tundmise ja rahapesuvastase võitlusega seotud nõuded on endiselt erinevad. Kehtivate eeskirjade kohaselt on isiku püsikliendiks võtmiseks vaja isik tuvastada ja isikut hinnata. Niisuguste nõuetega piiratakse täielikult digitaalsete finantsteenuste arendamist, tekitatakse olulisi takistusi uute klientide vastuvõtmisel ja suurendatakse kulusid.

4.3.1.2.2.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada kitsaskohad, mis tekivad üleeuroopalise e-identimise ja elektroonilise allkirja mehhanismi puudumisest liikmesriikide tavade erinevuste tõttu. Ehkki eeskirjadega kehtestatakse liikmesriikidele ühised normid digitaalallkirjadele, takistab nende piiriülest tunnustamist see, kuidas kohalikud ettevõtjad neid eeskirju kohaldavad. Kohalikud digitaalsed ettevõtjad ei ole omavahel ühendatud ning see piirab nende suutlikkust pakkuda Euroopa tarbijatele täielikult digiteeritud finantsteenuseid.

4.3.1.2.3.

Jah, vaja on meetmeid, mis käsitlevad järgmist:

4.3.1.3.

Finantsandmete juurdepääsetavuse ja kasutatavuse parandamine

4.3.1.3.1.

Ehkki puudub üldine kokkulepe selle suhtes, milliseid kliendi rahandusliku olukorra asjaolusid tuleks kasutada krediidivõimelisuse hindamiseks, kasutavad võlausaldajad oma eksperdihinnanguid ja sisemeetodeid, et hinnata ja hallata iga üksikjuhtumit. Seetõttu tuleks vältida algatusi, mille alusel kohustatakse pankasid ja muid krediidiasutusi jagama töödeldud andmeid, mille nad on saanud oma klientide krediidivõimelisuse kohta. Samal ajal võiks jagada töötlemata andmeid – asjaomase kliendi nõusolekul ja kooskõlas ELi andmekaitse normidega. See parandaks krediidivõimelisuse hinnangute võrreldavust.

4.3.1.3.2.

Finantseerimisasutused püüavad õppida paremini tundma klientide käitumist, et nad saaksid edukamalt mitmekesistada ja isikustada oma tooteid ja teenuseid. Kuid puuduvad selged eeskirjad selle kohta, kuidas kogutud andmeid tuleks kasutada, ka juhul, kui tarbija on andnud oma nõusoleku. Komitee arvates oleks hea parandada eeskirjade kohaldamise selgust selles valdkonnas, et tagada tarbijate kaitse ja samal ajal võimaldada tarbijatel saada kasu finantsvaldkonna uuendustest.

4.3.1.3.3.

Kindlustustehingute väljavõte sisaldab kliendi tundlikke isikuandmeid. Kodukindlustusettevõtja ei tohi edastada seda teavet mitte ühelegi sidusrühmale, vaid ainult tegelikule kliendile. Nende andmete edastamine uuele kindlustusettevõtjale sõltub kliendi otusest. See ei kujuta endast takistuse loomist piiriülestele teenustele, kuna klient võib oma kindlustustehingute väljavõtte edastada riiki, kuhu ta soovib. Samal ajal peaks komisjon uurima Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abil võimalusi, kuidas edendada kindlustusettevõtjate vahelise nõuete väljavõtete vahetamise standardimist ja bonus-malus süsteemide omaksvõtmist.

4.3.1.4.

Müügijärgsete teenuste osutamise hõlbustamine

4.3.1.4.1.

Lepingujärgsed teenused teises liikmesriigis ei tohiks erineda teenustest, mida osutatakse riigis, kus asjaomaseid tooteid pakutakse. See tähendab seda, et kõnealust toodet ja seotud lepingujärgseid teenuseid tuleks lugeda finantstoodete piiriülese pakkumise seisukohast üheks üksuseks. Selle põhimõtte kohaldamine tuleb tagada, sest muidu asetatakse tarbijad ebavõrdsesse olukorda. Oluline on, et asjaomased reguleerivad asutused jälgiksid selle põhimõtte kohaldamist.

4.3.1.4.2.

Platvormid, mis toetavad ettevõtjaid toodete pakkumisel piiriüleselt, peaksid hõlmama ka lepingujärgsete teenuste osa. Praktiline viis, kuidas ettevõtjad saaksid niisuguseid lepingujärgseid teenuseid pakkuda, oleks julgustada neid moodustama rühmi ja tegema koostööd, et saavutada piisav tegutsemise ulatus.

4.3.1.5.

Üksikisikute maksevõimetuse, vara hindamise ja finantstagatistest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise menetluste ühtlustamise suunas

4.3.1.5.1.

Selle valdkonna peamine probleem puudutab võlgade sunniviisilist sissenõudmist juhul, kui laenuvõtjad ei täida oma krediidilepingu kohustusi. Seda arvestades ei pea laenuandjad piiriüleste hüpoteeklaenude andmist praegu huvipakkuvaks ettepanekuks ja seega on vaja täiendavaid meetmeid, et elavdada ELi ühtset turgu selles valdkonnas.

4.3.1.5.2.

Hüpoteegid ja laenud on finantstooted, mille piiriülest turustamist raskendavad arvukad tõkked, mida on keeruline kõrvaldada. Eri finantsteenuste hulgast on tõenäoliselt just need tooted need, mille tõkete kõrvaldamine võtab kõige kauem aega. Seetõttu on praegu parem suunata esialgsed jõupingutused muudele jaefinantsteenustele, mille puhul on tõkkeid vähem, ning nendega aktiivselt töötades saada praktilisi kogemusi ja hoogu.

4.3.2.

4.3.2.1.

Ettevõtete jaoks teistes liikmesriikides kohalduvate juriidiliste nõuete täitmise lihtsustamine

4.3.2.1.1.

ELi õigusaktide kohaldamine on eri liikmesriikides paljudes valdkondades – näiteks investeerimistoodete pakkumisel, aga mitte ainult – ebaühtlane ja vastuoluline. Seetõttu on vaja otsida abi liikmesriikide ametiasutustelt, et lõpetada ülereguleerimine.

Hea algatus on ka siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), mis toetab ELi tasandil ettevõtteid, kui neil tekib probleeme ametiasutustega, kes ei kohalda ELi õigust nõuetekohaselt, ning ühtsed kontaktpunktid pakuvad abi ettevõtjaile kohustuste täitmisel, mis neil on teenuste piiriülese osutamise korral (33).

4.3.2.1.2.

SOLVITi kogemuste põhjal on mõistlik teha jõupingutusi, et leida lahendus, mis on konkreetselt suunatud finantstoodetele ning paremale koostööle ja kooskõlastamisele riiklike reguleerivate asutuste vahel, sealhulgas reguleerivate asutuste abi uuenduslikele ettevõtetele, et viimased oma kohustusi mõistaksid.

4.3.2.2.

Asutamisvabaduse täielik ärakasutamine

Kindlustusettevõtjate puhul on kohalik esindatus sageli vajalik, et omada paremat ülevaadet kohapealsetest riskidest ja tarbijatest. Seepärast on nii kindlustusettevõtjate kui ka vastastikkuse alusel tegutsevate kindlustusettevõtjate jaoks kohapealne asutamisvabadus ülimalt oluline. Asjaolu, et puudub üleeuroopaline sotsiaalsete ettevõtete (sh vastastikkuse alusel tegutsevad kindlustusettevõtjad) tunnustamine, tõkestab selliste ettevõtete loomist liikmesriikides, kus neid ei tunnustata, mis omakorda takistab nende piiriülest arengut ning turgude ja konkurentsi arengut. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles avaldama survet vastastikuse abi mudeli tunnustamisele Euroopa Liidus.

4.3.2.3.

Autonoomse või rangemalt ühtlustatud kogu ELi hõlmava korra loomine

4.3.2.3.1.

Piiriülese levitamise seisukohast vajavad tähelepanu järgmised küsimused:

4.3.2.3.2.

Riski asukoht on tavaliselt kindlustatud isiku alaline elukoht, välja arvatud mõningatel juhtudel kinnisasjade puhul, millisel juhul on see hoone asukoht. See põhimõte on üldiselt kogu maailmas ühesugune ning sellega kaasneb asjaomastele isikutele õiguslik ja maksualane mõju. Komitee on veendunud, et riski asukoha põhimõte täidab eesmärki. Kuid ta mõistab, et üldise huvi eeskirjad on vaja läbi vaadata, sest need annavad liikmesriikidele võimaluse ülereguleerimiseks, mis tõenäoliselt kindlustustoodete piiriülest turustamist takistab.