1.

Pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu mitmeaastase raamprogrammi, milles esitatakse liidu kogu tegevus. Raamprogramm hõlmab järgmist:

2.

Olukorra muutudes raamprogrammi kohandatakse või täiendatakse.

3.

Raamprogramm viiakse ellu eriprogrammide kaudu, mis arendatakse välja iga tegevuse piires. Igas eriprogrammis määratakse kindlaks selle rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Eriprogrammides fikseeritud vajalike vahendite summa ei või ületada maksimaalset üldmahtu, mis on määratud raamprogrammi ja iga tegevuse jaoks.

4.

Nõukogu võtab eriprogrammid vastu seadusandlikku erimenetlust kasutades ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega.

—

programmi haldamise ja rakendamise kõik aspektid, eelkõige hindamisprotseduurid, eksperdihinnangud ja valikumenetlused vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele;

—

toetuste rahaline ja teadusliku haldamine.

—

99 (96) ajutist töötajat, kellest 13 (11) on lähetatud ja 86 (85) palgatud väljastpoolt;

—

270 (275) lepingulist töötajat;:

—

10 (9) lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

—

põhitegevus (teaduslikud ja toetuste haldamise osakonnad): 70 % (71 %)

—

haldusülesanded (muud osakonnad): 30 % (29 %)

1.

Eriprogrammi „Ideed” tööprogrammi alustamistoetuste, edasijõudnute toetuste, sünergiatoetuste ning kontseptsiooni tõestamise toetuste konkursside raames sõlmitud toetuslepingute jälgimine. Programmi „Ideed” rakendatakse järgmiselt: kõigepealt avaldatakse iga-aastased konkursikutsed, sellele järgneb (välisekspertide tehtav) hindamine, toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning lõpuks toetatavate projektide järelevalve. Kõikide projektikonkursside raames sõlmitakse mitmeid toetuslepinguid, mille eeldatav projektitsükli pikkus on ligikaudu viis aastat.

2.

2013. aasta projektikonkursside läbiviimine eriprogrammi „Ideed” tööprogrammi raames (alustamistoetused, edasijõudnute toetused, sünergiatoetused ning kontseptsiooni tõestamise toetused): 2013. aastal esitati 10  151 taotlust, neist 3  329 alustamistoetuste, 3  673 uute konsolideerimise projektikonkursi toetuste, 2  408 edasijõudnute toetuste ja 449 sünergiatoetuste ning 292 kontseptsioonide tõestamise taotluste jaoks. Nimetatud taotlustest olid 9  968 rahastamiskõlblikud ning seega hinnati neid hindamiskomisjonides. Kokku otsustati rahastada 959 taotlust (890 põhinimekirjadest ning 69 reservnimekirjadest).

3.

Eriprogrammi „Ideed” ja ameti tegevusega seotud teabe koostamine ja levitamine 2013. aastal.

4.

2013. aasta pidas teadusnõukogu regulaarseid kohtumisi Euroopa erinevates paikades (tavaliselt liikmesriikide ametiasutuste kutsel). Erinevates ELi liikmesriikides ja assotsieerunud riikides kohtumiste korraldamisega püütakse ERCd rohkem tutvustada. Kohtumisi peavad tähtsaks ka liikmesriikide ametiasutused ja kohalikud teadus- ja uurimisringkonnad. Ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 korraldati viis sõltumatu teadusnõukogu plenaaristungit: jaanuaris, märtsis ja detsembris vastavalt üks kohtumine Brüsselis (Belgia), üks juunis Bratislavas (Slovakkia) ja üks oktoobris Utrechtis (Madalmaad). ERC struktuuride ja mehhanismide ülevaatamiseks loodud komitee 2009. aastal tehtud soovituste põhjal lõi teadusnõukogu kaks alalist komiteed: esimene neist annab nõu huvide konflikti, teadusliku väärkäitumise ja eetika alastes küsimustes, teine tegeleb hindamiskomiteede liikmete valimisega. Amet toetas mõlema komitee tegevust (komiteed korraldasid 2013. aastal kolm kohtumist). Teadusnõukogu liikmed kohtuvad samuti töörühmade raames konkreetsete küsimuste arutamiseks. 2013. aastal organiseeris amet mitmeid ERC töörühmade kohtumisi, mille teemadeks olid innovatsioon ja suhted ettevõtlusringkondadega avatud juurdepääs, rahvusvahelistumine sooline tasakaal. Töörühmad teevad analüüse ja panustavad teadusnõukogu üldkogu istungil oma mandaadi piiresse jäävates valdkondades vastu võetavate ettepanekute abil ERC teaduslikku strateegiasse. Amet koostas koos eespool nimetatud töörühmade liikmetega mitmeid töödokumente, mis sisaldasid töörühmade ja alaliste komiteede käsitletud teemasid puudutavaid analüüse ja põhisõnumeid.

—

töörühm, mis käsitles innovatsiooni ja suhteid ettevõtlusringkondadega: „ERC loodud uued tehnoloogiad”, korraldas ürituse 5. veebruaril koostöös Science Business võrgustikuga; 11 ERC kontseptsiooni tõestamise toetuste saajat kohtusid erinevate valdkondade investoritega, et tutvustada oma projekte ja luua potentsiaalseid ärikontakte;

—

töörühm, mis käsitles avatud juurdepääsu: „Seminar avatud juurdepääs sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas”. Üritus kavandati ja korraldati koostöös teadusnõukogu avatud juurdepääsu töörühmaga. Üritus tõi kokku paljud selle valdkonna eksperdid, sh ülikoolide, rahastajate ja poliitikakujundajate esindajad. Osa võtsid ka kaks ERC toetusesaajat;

—

töörühm, mis käsitles peamisi tulemusnäitajaid: „Teadusuuringute taotluste puhul eesliiniuuringute ja kujunemisjärgus uurimisvaldkondade määratlemine” korraldas ürituse koos kahe koordineerimis- ja toetusmeetme projekti (mis uurisid bibliomeetria potentsiaalset kasutust ERC järelevalve ja hindamisstrateegia toetamiseks) koordinaatoritega. 20. ja 21. veebruaril toimunud kahepäevase arutelu käigus uurisid ERC teadusnõukogu liikmed, stsientomeetria eksperdid, ERCEA teadustöötajad, kolleegid teadusuuringute peadirektoraadist ja kommunikatsioonivõrkude peadirektoraadist ning muude teadustöö rahastamisasutuste esindajad koordineerimis- ja toetusmeetme projektide meeskondade esitatud tulemusi, täpsemalt bibliomeetrilisi meetodeid ja näitajaid, millega mõõta, kui suures ulatuses toetab ERC teadusuuringute eesliiniuuringute ja kujunemisjärgus uurimisvaldkondade teadusuuringute taotlusi;

—

töörühm, mis käsitles soolist tasakaalu: „Teel tippu: meestele ja naistele teaduse ja tehnoloogia valdkonnas võrdsete võimaluste tagamine”. Seminari eesmärk oli kokku koguda riiklike teadusorganisatsioonide esindajad ja soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, et arutada erinevates Euroopa riikides praktiseeritavaid erinevaid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tavasid ja lähenemisviise ning jagada naisteadlaste suurema osalemise edendamisele suunatud poliitika ja lähenemisviiside parimaid tavasid.