52014PC0715

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Komisjoni prioriteet on tagada, et ELi acquis oleks aja- ja otstarbekohane. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid juba paremat õigusloomet käsitlevas 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes[1] kokku, et Euroopa Liidu õigustiku mahtu tuleb vähendada, tunnistades kehtetuks need õigusaktid, mida enam ei kohaldata. Sellised õigusaktid tuleb Euroopa Liidu acquis'st välja jätta, et suurendada läbipaistvust ja tagada kõigile kodanikele ja liikmesriikidele suurem õiguskindlus.

See on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi poliitikaga. 2014. aasta juuni teatises „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated”[2] märkis komisjon, et ta vaatab politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna liidu acquis' läbi, et välja selgitada õigusaktid, mille võib seoses aluslepingutes sätestatud üleminekuperioodi lõpuga kehtetuks tunnistada.

Komisjon on viinud lõpule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seonduvate õigusaktide, sealhulgas endise kolmanda samba acquis' hindamise. Paljud viimase kümnendi jooksul vastuvõetud õigusaktide mõju on täiesti ammendunud. Need aktid ei ole enam asjakohased oma ajutise iseloomu tõttu või seepärast, et nende sisu on üle võetud hilisemate aktidega. Õiguskindluse huvides teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistaksid käesolevas ettepanekus osutatud meetmed kehtetuks.

I. Nõukogu ühismeetmega 96/610/JSK[3] loodi terrorismivastase eripädevuse ja -oskuste ning eriteadmiste register, et teha asjaomane teave liikmesriikide asutustele laiemalt ja lihtsamalt kättesaadavaks, hõlbustades seega liikmesriikide terrorismi vastu võitlemise alast suutlikkust. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu otsus 2009/371/JSK,[4] millega anti Europolile ülesanne toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende vastastikust koostööd terrorismi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ja nõukogu otsus 2008/615/JSK[5] (nn Prümi otsus), millega kehtestati terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitluse uus raamistik.

II. Nõukogu ühismeede 96/699/JSK[6] uimastite keemilise koostise iseloomustamisega seotud teabe vahetamise kohta, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ebaseadusliku uimastiäri vastases võitluses. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu otsus 2009/371/JSK,[7] millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), mille alluvusse määrati ka endine uimastivastase võitluse üksus, ja konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades,[8] milles nähakse ette laiem koostöö uimastipoliitika valdkonnas.

III. Nõukogu ühismeede 96/747/JSK,[9] mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostööd, toetades kuritegevuse vastast võitlust kogu ELis. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus nõukogu otsus 2009/371/JSK,[10] millega anti Europolile ülesanne arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda neile uurimisalast nõu. Lisaks otsustasid Europoli riiklike üksuste juhid 16. veebruaril 2012 sulgeda ühismeetmega 96/747/JSK ette nähtud registri pärast seda, kui Europol oli välja töötanud Europoli ekspertide platvormi (EPE).

IV. Nõukogu ühismeede 96/750/JSK[11] liikmesriikide õigusaktide ja tavade ühtlustamise kohta, et võidelda narkomaania vastu ning ära hoida ebaseaduslikku uimastiäri ja võidelda selle vastu. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades,[12] milles nähti ette liikmesriikide vaheline laiem koostöö ka uimastipoliitika valdkonnas, ja nõukogu raamotsus 2004/757/JSK,[13] millega kehtestati miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta, mis tõi endaga kaasa uimastipoliitika valdkonna teatavate kuritegude rangemat määratlemist ja nende eest määratavaid karistusi reguleerivad rangemad õigusnormid.

V. Nõukogu ühismeetmega 97/339/JSK[14] nähti ette liikmesriikidevaheline koostöö ja teabevahetus seoses suurüritustega, et säilitada avalik kord ja ära hoida kuritegusid. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus nõukogu otsus 2008/615/JSK[15] (nn Prümi otsus), millega nähti ette uus koostööraamistik avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piiriülese mõõtmega suursündmuste korral ja teabevahetus. Lisaks asutati nõukogu otsustega 2002/348/JSK[16] ja 2007/412/JSK[17] riiklikud jalgpalli teabepunktid, et koordineerida ja hõlbustada rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste toimumisel rahvusvahelist politseikoostööd ja teabe jagamist.

VI. Nõukogu ühismeede 97/372/JSK,[18] mille eesmärk oli suurendada tolli- ja muude õiguskaitseasutuste vahelise teabe- ja jälgimisandmete vahetust, eriti seoses uimastitevastase võitlusega. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus Napoli konventsioon,[19] milles nähti ette üksikasjalikud õigusnormid, mis reguleerivad liikmesriikide vastastikust abi ja koostööd siseriiklike tollialaste sätete rikkumiste ennetamiseks ja tuvastamiseks ning siseriiklike tollisätete rikkumiste eest süüdistuste esitamiseks ja karistamiseks.  Lisaks suurendati nõukogu otsusega 2009/917/JSK[20] tolliasutuste koostöö ja kontrollimenetluste tõhusust tolliinfosüsteemi (TIS) loomisega, et ära hoida ja uurida ühenduse tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide raskeid rikkumisi ja esitada nende eest süüdistusi. Sellele lisaks anti nõukogu otsusega 2009/371/JSK Europolile ülesanne toetada tollikoostööd.

VII. Nõukogu ühismeede 98/427/JSK[21] kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi heade tavade kohta minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades,[22] milles nähti ette liikmesriikidevaheline laiem koostöö kriminaalasjades.

VIII. Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad,[23] kohaldati nende töötajate suhtes, kelle Europol võttis tööle enne nõukogu otsuse 2009/371/JSK jõustumist. Kuid sellised kehtivad töölepingud lõppevad peagi ja kõnealused personalieeskirjad minetavad seega asjakohasuse. Käesolevas ettepanekus ette nähtud üleminekusätetega tagatakse, et selliste töölepingute suhtes kohaldatakse kõnealust akti kuni lepingute lõppemiseni.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

2014. aastal peeti endise kolmanda samba iganenud acquis' õiguslike meetmete üle dialoogi, milles osalesid komisjon ning liikmesriikide ja nõukogu sekretariaadi esindajad eesistujariigi sõprade rühma raames, mis kutsuti kokku seoses aluslepingute protokolli nr 36 artiklis 10 ette nähtud 5aastase üleminekuperioodi lõppemisega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks terve rida endise kolmanda samba acquis' õiguslikke meetmeid, mis on iganenud.

Õiguslik alus Nõukogu ühismeetme 96/610/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkt c. Nõukogu ühismeetme 96/699/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõige 2. Nõukogu ühismeetme 96/747/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõike 2 punkt a. Nõukogu ühismeetme 96/750/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1 ja artikli 87 lõige 2. Nõukogu ühismeetme 97/339/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõige 2. Nõukogu ühismeetme 97/372/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõige 2. Nõukogu ühismeetme 98/427/JSK kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõige 1. Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti (millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad) kehtetuks tunnistamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõige 2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte Käesolevas ettepanekus käsitletavad meetmed on iganenud, sest need ei ole enam asjakohased oma ajutise iseloomu tõttu või seepärast, et nende sisu on üle võetud hilisemate aktidega. Seepärast on kõnealuste meetmete kehtetuks tunnistamine kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Liidu seadusandja ülesanne on võtta selleks vajalikke meetmeid.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu määravad määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja volitused. Seetõttu on määrus selle esmase õiguse sättega sõnaselgelt ette nähtud õigusakti vorm.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

2014/0339 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse kehtetuks politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna teatavad õigusaktid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artikli 83 lõiget 1, artikli 87 lõiget 2 ja artikli 88 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[24]

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Liidu õiguse läbipaistvuse parandamine on liidu institutsioonide rakendatava parema õigusloome strateegia oluline osa. Sellega seoses on asjakohane jätta kehtivate õigusaktide hulgast välja need õigusaktid, millel ei ole enam otstarvet.

(2)       Terve rida politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võetud õigusakte ei ole enam asjakohased oma ajutise iseloomu tõttu või seepärast, et nende sisu on üle võetud hilisemate aktidega, kuigi nimetatud õigusakte ei ole veel kehtetuks tunnistatud.

(3)       Nõukogu ühismeetmega 96/610/JSK[25] loodi terrorismivastase eripädevuse ja -oskuste ning eriteadmiste register, et teha asjaomane teave liikmesriikide asutustele laiemalt ja lihtsamalt kättesaadavaks. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu otsus 2009/371/JSK,[26] millega anti Europolile ülesanne toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende vastastikust koostööd terrorismi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ja nõukogu otsus 2008/615/JSK,[27] millega kehtestati terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitluse uus raamistik.

(4)       Nõukogu ühismeetmega 96/699/JSK[28] määrati Europoli uimastivastase võitluse üksus selleks ametiasutuseks, kellele liikmesriigid peavad edastama uimastite keemilise koostise iseloomustamisega seotud teabe. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu otsus 2009/371/JSK[29] ja konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades[30].

(5)       Nõukogu ühismeetme 96/747/JSK[31] eesmärk oli tugevdada liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostööd valdkonna eripädevuste, -oskuste ning eriteadmiste registri loomise kaudu. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus nõukogu otsus 2009/371/JSK, millega anti Europolile ülesanne arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda neile uurimisalast nõu.

(6)       Nõukogu ühismeetme 96/750/JSK[32] eesmärk oli tugevdada liikmesriikide asutuste vahelist koostööd uimastisõltuvuse vastases võitluses ja kutsuda liikmesriike üles ühtlustama õigusnorme ulatuses, mis on vajalik ebaseadusliku uimastiäri ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, ja nõukogu raamotsus 2004/757/JSK[33].

(7)       Nõukogu ühismeetmega 97/339/JSK[34] nähti ette liikmesriikidevaheline koostöö ja kohustuslik teabevahetus suurürituste korral, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist, et säilitada avalik kord, kaitsta inimesi ja nende vara ja ära hoida kuritegusid. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu otsused 2008/615/JSK,[35] 2002/348/JSK[36] ja 2007/412/JSK,[37] milles nähti ette mitte isikustatud teabe ja isikuandmete vahetamise uued õigusnormid ja muud suurüritustel avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks tehtava koostöö vormid.

(8)       Nõukogu ühismeede 97/372/JSK,[38] mille eesmärk oli suurendada tolli- ja muude õiguskaitseasutuste vahelise teabe- ja jälgimisandmete vahetust, eriti seoses uimastitevastase võitlusega. Ühismeede minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu akt 98/C 24/01,[39] millega koostati Napoli konventsioon, milles nähti ette üksikasjalikud õigusnormid, mis reguleerivad liikmesriikide vastastikust abi ja koostööd siseriiklike tollialaste sätete rikkumiste ennetamiseks ja tuvastamiseks, nõukogu otsus 2009/917/JSK,[40] millega suurendati tolliasutuste koostöö ja kontrollimenetluste tõhusust tolliinfosüsteemi (TIS) loomisega, ja nõukogu otsus 2009/371/JSK, millega anti Europolile ülesanne toetada tollikoostööd.

(9)       Nõukogu ühismeetme 98/427/JSK[41] (kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi heade tavade kohta) eesmärk oli hea tava vahetamine liikmesriikide vahel, et täita kriminaalasjadega seotud õigusabitaotlusi. Ühismeede on minetanud asjakohasuse. Seda ei ole kunagi hinnatud ja see minetas de facto asjakohasuse pärast seda, kui jõustus konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

(10)     Nõukogu akt 1999/C 26/07[42] on endiselt kohaldatav nende töötajate suhtes, kelle Europol võttis tööle enne nõukogu otsuse 2009/371/JSK jõustumist. Kuid sellised kehtivad töölepingud lõppevad peagi ja kõnealused personalieeskirjad minetavad seega asjakohasuse.

(11)     Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks nimetatud iganenud ühismeetmed ja nõukogu akt kehtetuks tunnistada.

(12)     Kuna määruse eesmärki tunnistada kehtetuks teatavad politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna liidu iganenud õigusaktid ei suuda liikmesriigid üksi saavutada, vaid seda on võimalik saavutada ainult liidu tasandil, on käesolev määrus kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 1 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel.

(14)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Iganenud aktide kehtetuks tunnistamine

Ühismeetmed 96/610/JSK, 96/699/JSK, 96/747/JSK, 96/750/JSK, 97/339/JSK, 97/372/JSK, 98/427/JSK ja nõukogu akt 1999/C 26/07 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2 Üleminekusätted

Nõukogu akti 1999/C 26/07 alusel sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse nimetatud akti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[2]               COM(2014) 368 (final), 18.6.2014.

[3]               Ühismeede 96/610/JSK, 15. oktoober 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise terrorismivastase koostöö hõlbustamiseks ettenähtud terrorismivastase eripädevuse ja -oskuste ning eriteadmiste registri loomist ja haldamist (EÜT L 273, 25.10.1996, lk 1).

[4]               Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

[5]               Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

[6]               Nõukogu ühismeede 96/699/JSK, 29. november 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel uimastite keemilise koostise iseloomustamisega seotud teabe vahetamise kohta, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ebaseadusliku uimastiäri vastases võitluses (EÜT L 322, 12. 12. 1996, lk 5.)

[7]               Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

[8]               Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel koostatud 29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

[9]               Nõukogu ühismeede 96/747/JSK, 29. november 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õiguskaitsealase koostöö hõlbustamiseks ettenähtud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna eripädevuse, -oskuste ning eriteadmiste registri loomist ja haldamist (EÜT L 342, 31.12.1996, lk 2).

[10]             Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

[11]             Nõukogu ühismeede 96/750/JSK, 17. detsember 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide ja tavade ühtlustamise kohta, et võidelda narkomaania vastu ning ära hoida ebaseaduslikku uimastiäri ja võidelda selle vastu (EÜT L 342, 31.12 1996, lk 6).

[12]             Euroopa Liidu artikli 34 alusel koostatud 29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll (EÜT C 326, 21.11.2001).

[13]             Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK, 25. oktoober 2004, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, 11.11.2004, lk 8).

[14]             Nõukogu ühismeede 97/339/JSK, 26. mai 1997, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, pidades silmas avaliku korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1).

[15]             Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

[16]             Nõukogu otsus 2002/348/JSK, 25. aprill 2002, rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

[17]             Nõukogu otsus 2007/412/JSK, 12. juuni 2007, millega muudetakse otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (ELT L 155, 15.6.2007, lk 76).

[18]             Nõukogu ühismeede 97/372/JSK, 9. juuni 1997, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel sihipärase kontrolli kriteeriumide, valikumeetodite jne täpsustamise ning tolli- ja politseiteabe kogumise kohta (EÜT L 159, 17.6.1997, lk 1).

[19]             Nõukogu akt 98/C 24/01, 18. detsember 1997, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artiklil K3 põhinev konventsioon tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (EÜT C 24, 23.1.1998).

[20]             Nõukogu otsus 2009/917/JSK, 30. november 2009, infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

[21]             Nõukogu ühismeede 98/427/JSK, 29. juuni 1998, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi heade tavade kohta,

[22]             Euroopa Liidu artikli 34 alusel koostatud 29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll (EÜT C 326, 21.11.2001.)

[23]             EÜT C 026, 30.1.1999, lk 23.

[24]             XXX

[25]             Ühismeede 96/610/JSK, 15. oktoober 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise terrorismivastase koostöö hõlbustamiseks ettenähtud terrorismivastase eripädevuse ja -oskuste ning eriteadmiste registri loomist ja haldamist (EÜT L 273, 25.10.1996, lk 1).

[26]             Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

[27]             Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

[28]             Nõukogu ühismeede 96/699/JSK, 29. november 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel uimastite keemilise koostise iseloomustamisega seotud teabe vahetamise kohta, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ebaseadusliku uimastiäri vastases võitluses (EÜT L 322, 12. 12. 1996, lk 5.)

[29]             Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

[30]             Euroopa Liidu artikli 34 alusel koostatud 29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3) ja Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll (EÜT C 326, 21.11.2001.)

[31]             Ühismeede 96/747/JSK, 29. november 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õiguskaitsealase koostöö hõlbustamiseks ettenähtud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna eripädevuse, -oskuste ning eriteadmiste registri loomist ja haldamist (EÜT L 342, 31.12.1996, lk 2).

[32]             Nõukogu ühismeede 96/750/JSK, 17. detsember 1996, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide ja tavade ühtlustamise kohta, et võidelda narkomaania vastu ning ära hoida ebaseaduslikku uimastiäri ja võidelda selle vastu (EÜT L 342, 31. 12. 1996, lk 6).

[33]             Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK, 25. oktoober 2004, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, 11.11.2004, lk 8).

[34]             Ühismeede 97/339/JSK, 26. mai 1997, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, pidades silmas avaliku korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.6.1997, p. 1).

[35]             Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

[36]             Nõukogu otsus 2002/348/JSK, 25. aprill 2002, rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

[37]             Nõukogu otsus 2007/412/JSK, 12. juuni 2007, millega muudetakse otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (ELT L 155, 15.6.2007, lk 76).

[38]             Nõukogu ühismeede 97/372/JSK, 9. juuni 1997, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel sihipärase kontrolli kriteeriumide, valikumeetodite jne täpsustamise ning tolli- ja politseiteabe kogumise kohta (EÜT L 159, 17.6.1997, lk 1).

[39]             Nõukogu akt 98/C 24/01, 18. detsember 1997, millega koostati Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev konventsioon tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (Napoli konventsioon) (EÜT C 24, 23.1.1998).

[40]             Nõukogu otsus 2009/917/JSK, 30. november 2009, infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

[41]             Nõukogu ühismeede 98/427/JSK, 29. juuni 1998, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi heade tavade kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 1).

[42]             Nõukogu akt 1999/C 26/07, 3. detsember 1998, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23).