52014PC0701

SELETUSKIRI

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[1] artikli 12 kohaselt võib kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ette nähtud assigneeringuid kuni 150 miljoni euroga (2011. aasta hinnad).

Fondist abi saamise tingimused kuni 31. detsembrini 2013 esitatud avalduste alusel on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

Prantsusmaa esitas 20. detsembril 2013 taotluse EGF/2013/014 FR/Air France, et saada fondist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Prantsusmaa ettevõttest Air France.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2013/014

Liikmesriik || Prantsusmaa

Artikkel 2 || a)

Põhiettevõte || Air France

Tarnijad ja järgmise tasandi ettevõtjad || 0

Vaatlusperiood || 1.7.2013–31.10.2013

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 6.11.2012

Taotluse esitamise kuupäev || 20.12.2013

Koondamised vaatlusperioodil || 1 019

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi || 4 194

Toetuskõlblikud koondamised kokku || 5 213

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 3 886

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 51 845 626

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) || 30 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 0,06

Kogueelarve (eurodes) || 51 875 626

Fondi toetus (50 %) (eurodes) || 25 937 813

1.           Taotlus esitati komisjonile 20. detsembril 2013 ja sellele lisati täiendavat teavet kuni 24. juulini 2014.

2.           Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

3.           Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Prantsusmaa, et kuigi üldiselt domineerivad rahvusvahelisel lennutransporditurul jätkuvalt Euroopa lennuettevõtjad, on kõnealust sektorit tabanud tõsised majandushäired, eelkõige ELi turuosa vähenemine. Ajavahemikul 2008–2012 suurenes ülemaailmse liikluse maht 4,6 % aastas. See on osa alates 1970. aastast täheldatavast pikaajalisest kasvusuundumusest. Lennuliiklus Euroopa ja muu maailma vahel kasvab siiski aeglasemalt (2,4 %), mistõttu on vähenenud EL 27 lennutranspordi turuosa, mõõdetuna tulu-reisija-kilomeetrites (RPK).

4.           Hoolimata ülemaailmse liikluse mahu kasvust ajavahemikul 2008–2012 oli Euroopa ja muu maailma vahelise lennuliikluse kasv piiratud peamiselt liiklusvoogude nõrga kasvu tõttu Euroopa ja Lähis-Ida vahel. Kuigi lennuliikluse vähenemine ELi ja nelja vaatlusaluse piirkonna (Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia) vahel oli vahemikus 0,3 % kuni 2,8 %,[4] vähenes lennuliiklus ELi ja Lähis-Ida vahel 11,4 %.

5.           2013. aasta kohta kättesaadavad andmed[5] osutavad, et ajavahemikul 2008–2012 valitsenud suundumus jätkub. Euroopa lennuliikluse maht suurenes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 3,8 % (vähem kui maailma keskmine 5,2 %) ja Euroopa turuosa maailma lennuliikluses on 38 % (mõõdetuna tulu-reisija-kilomeetrites), mis on ühe protsendipunkti võrra vähem kui 2012. aastal. Lähis-Ida piirkonna lennuliikluse maht kasvab maailmas kõige kiiremini – 10,9 % 2013. aastal, kusjuures selle piirkonna turuosa maailma lennuliiklusturul on 9 %.

6.           Nagu allpool esitatud joonisel näha, on ELi lennuettevõtjate turuosa ühelt poolt Euroopa ja teiselt poolt Saharast lõunasse jääva Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia väljumis- ja sihtkohtade puhul vähenenud ajavahemikul 2008–2013 peaaegu 10 protsendipunkti võrra Pärsia lahe lennuettevõtjate ja lennuettevõtja Turkish Airlines kasuks.

7.           Selliste struktuurimuutuste negatiivset mõju võimendavad muud tegurid nagu majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemine ja naftahindade kasv (kütusekulu moodustab mõnikord peaaegu kolmandiku istekoha/kilomeetri kulust).

8.           Ajavahemikul 2008–2012 olid suurimad raskused kolmel Euroopa lennuettevõtjal (Lufthansa, Air France-KLM ja IAG[6]), kes kõik olid viiest vaatlusalusest aastast vähemalt kahel aastal kahjumis.

Lennuettevõtjate Air France-KLM, Lufthansa ja IAG netotulemused (2008-2012)[7] (miljonites eurodes)

9.           Air France-KLM grupi olukord on nõrga finantsseisundi tõttu eriti raske. Grupi võlasuhe[8] ja netovõlg on suuremad kui IAG või Lufthansa vastavad näitajad.

Netovõla ja võlasuhte võrdlus 2011. aastal

Allikas: Air France

10.         Kõrge võlataseme ja aktsiaturu ebapiisava kapitalisatsiooni (väiksem kui tema lennukipargi väärtus) tõttu ei suutnud Air France tõhusalt reageerida turuosa vähenemisele rahvusvahelisel lennuliiklusturul, mille tulemusel lepiti töötajate esindajatega kokku kava, mis näeb ette mitme tuhande töötaja vabatahtlikku töölt lahkumist.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

11.         Prantsusmaa esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

12.         Taotluses osutatakse 1 019 koondamisele lennuettevõtjast Air France neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. juulist 2013 kuni 31. oktoobrini 2013 ning väljaspool vaatlusperioodi toimunud 4 194 koondamisele, mis on seotud sama kollektiivse koondamisega. Kõikide koondamiste arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu kolmanda taandega.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

13.         Prantsusmaa ametiasutused väidavad, et Pärsia lahe piirkonna kolme peamise lennuettevõtja pikamaalendude lennukipargi suurenemine oli ootamatu ja märkimisväärne. Pikamaalende tegevate lennukite arv suurenes 100 lennukilt 2005. aastal peaaegu 200 lennukini 2008. aastal ja rohkem kui 300 lennukini 2012. aastal, sealhulgas suurenes väga suurte lennukite A380 arv. Kui Pärsia lahe piirkonna lennuettevõtjad tegid kõnealused tellimused ja ostukavatsused teatavaks, oli valdav osa lennuettevõtjatest kõnealuste investeeringute kasumlikkuse tagamise kavatsuse ja majandusmudeli osas kahtleval seisukohal.

14.         Kõnealuste lennuettevõtjate transpordivõimsus kasvab jätkuvalt kiiresti suurte tellimuste toel (nt Dubai lennundusmessil septembris 2013 tehtud tellimused). Üllatuse valmistas Emirates, kes teatas 150 lennuki Boeing 777x (mahutavus 342 kuni 440 istekohta) ja 50 lennuki Super Jumbo A380 (mahutavus 500 istekohta lennuki kohta) soetamisest. Emirates üksinda katab lennukitootja Airbus kõnealuse lennuki müügieesmärgid 2014. aastaks (25 lennukit). Etihad Airways tegi teatavaks tellimuse 56 pikamaalende tegevale lennukile Boeing ja 87 lennukile Airbus, sealhulgas 50 lennukile Airbus A350. Samal ajal tegi Qatar Airways teatavaks tellimuse viiele lennukile Airbus A330 ja kinnitas 50 lennuki Boeing 777x ostu, mille kohta tehti algne tellimus Dubai lennundusmessil novembris, ning omandas täiendava 50 kõnealuse pikamaalende tegeva lennuki ostuõiguse[9].

15.         Ajakirjanduse hinnangul[10] osutavad lennuettevõtjate Emirates, Qatar ja Etihad laienemiskavad sellele, kuidas ülemaailmse lennuliikluse raskuskese on nihkunud Euroopast ja Põhja-Ameerikast Lähis-Itta.

16.         Lisaks on see nähtus osa õigusraamistikust, mida iseloomustab tugev suundumus lennuteenuste liberaliseerimisele. 28 ELi liikmesriigist 24 on sõlminud Pärsia lahe piirkonna riikidega lepingud, mis tagavad nende riikide lennuettevõtjatele laialdase juurdepääsu Euroopa turule. Kõnealused kiiresti muutuvad „mängureeglid” ei võimalda Euroopa lennuettevõtjatel teha prognoose, mis on hädavajalikud lennupargi märkimisväärsete investeeringute kavandamiseks.

17.         Naftahind on püsinud ajalooliselt kõrgel tasemel. Kütusekulud moodustasid 2011. aastal 24 % ettevõtete tuludest, kusjuures 2007. aastal oli vastav näitaja 17 %.

18.         Kõnealuste asjaolude kombinatsioon ja olukord lennutranspordisektoris majandus- ja finantskriisile järgnenud aastatel raskendas lennutranspordi tulevikusuundumuste prognoosimist ja vajalike kohandusmeetmete sujuvamat võtmist.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kindlaksmääramine

19.         Taotluses käsitletakse 5 213 koondamist.

20.         3 886 abi vajavat töötajat jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Mehed || 2 322 || 59,75

Naised || 1 564 || 40,25

ELi kodanikud || 3 879 || 99,82

Kolmandate riikide kodanikud || 7 || 0,18

15–24-aastased || 1 || 0,03

25-54-aastased || 1 206 || 31,03

55-64-aastased || 2 679 || 68,94

üle 64-aastased || 0 || 0,00

21.         212 töötajal on pikaajalised terviseprobleemid või puue.

22.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine.

Kategooria || Töötajate arv || Protsent

Tippjuhid („Cadres supérieurs”) || 69 || 1,78

Keskastme juhid („Cadres”) || 607 || 15,62

Tehnilised töötajad ja töödejuhatajad („Techniciens et agents de maîtrise”) || 2 803 || 72,13

Töötajad („Employés, ouvriers”) || 407 || 10,47

23.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Prantsusmaa kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

24.         Käesolevas taotluses käsitletavad koondamised toimusid peamiselt Ile-de-France piirkonnas (77 %), ülejäänud 23 % üle kogu riigi, sealhulgas Korsikal ja ülemeredepartemangudes, kuid peamiselt (70 %) lõunapoolsetes piirkondades Midi-Pyrénées ja Provence-Alpes-Cote d'Azur (PACA).

25.         Pädevaks asutuseks on töö, tööhõive, kutseõppe ja sotsiaaldialoogi ministeerium, piirkondlikud direktsioonid (Direcctes[11]) ja Délégation générale à l’emploi et à la formation professionnelle (DGEFP). Air France ise on üks olulisemaid sidusrühmi ja koordineerib kogu kava.

26.         Prantsuse ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

27.         Kõige rohkem koondamisi toimus Ile-de-France piirkonnas (peamiselt Roissy lennujaamas). Kuna see on seotud Pariisi piirkonnaga, on töötuse tase madalam kui Prantsuse emamaal, samas kui PACA piirkonna töötuse tase on 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem ning Midi-Pyrénées piirkonna töötuse tase on kooskõlas Prantsuse emamaa tasemega.

Töötuse tase koondamistega seotud piirkondades

Allikas: INSEE[12]

28.         Prantsusmaa ametiasutused väidavad, et koondamised lennuettevõtjas Air France raskendavad veelgi tööhõiveolukorda, mis on majandus- ja finantskriisi tõttu juba niigi halvenenud. Ajavahemikul 2008–2013 suurenes töötus Ile-de-France piirkonnas 38,7 %, PACA piirkonnas 37,8 %, Midi-Pyrénées piirkonnas 47,0 % ja Prantsuse emamaal 44,1 %. Lisaks seisab Ile-de-France piirkond silmitsi veel ühe kollektiivse koondamisega, kuna autotootja Peugeot Citroën Automobile (PSA) tootmisüksus Aulnay's suletakse täielikult 2014. aastal.

29.         Koondamistega seotud piirkondades on 40 % töötutest olnud tööta kauem kui aasta ning iga töökoha kohta on seitse tööotsijat.

30.         Kuna lennuettevõtjas Air France töötab üle tuhande töötaja, on firma tööseadustiku (Code du Travail) artikli L1233-84 alusel kohustatud nende piirkondade taaselustamisele kaasa aitama. See tähendab, et Air France aitab kaasa uute tegevuste ja töökohtade loomisele, et leevendada koondamiste mõju nendes piirkondades.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

31.         „Projet Transform 2015”, mille kohta ongi käesolev Prantsusmaa taotlus fondist toetuse saamiseks esitatud, on seadnud eesmärgiks toetada 5 213 töötajat, kes lahkusid vabatahtlikult äriühingust, ning eelkõige sihtgrupi 3 886 töötajat.

32.         „Projet Transform 2015” meede, mille jaoks Prantsusmaa ametiasutused taotlevad fondi kaasrahastamist, on ümberõppepuhkus („congé de reclassement”)[13]. Kõnealune meede on suunatud töötajatele, kellel ei olnud vabatahtlikult töölt lahkumise ajal veel konkreetseid plaane uue töökoha leidmiseks ja kes soovivad ajavahemikul, mis võib olla kuni 9 kuud ja teatavatel asjaoludel kuni 15 kuud,[14] osaleda ümberõppes, saada nõu või abi kutsevalikuks, ettevõtte loomiseks või ülevõtmiseks.

– Töötajatele suunatud nõustamisteenused ja töötajate kutsenõustamine. Töötajad toetatakse ja nõustatakse, et nad leiaksid uue töökoha töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Osalejatele pakutakse tööalast nõustamist ja suunamist, tööotsimistoetust, juhendamist, teavet olemasolevate koolituste kohta, ettevõtluse edendamist ja nõuandeid ettevõtluse alustamise kohta (see võib hõlmata rahastamise otsimist, abi äriplaani koostamisel ja muid ettevõtlusega seotud tugiteenuseid) jne.

– Koolitus. Töötajatele pakutakse erinevaid koolitusi vastavalt nende vajadustele, mida aitavad kindalaks teha nõustamisteenuseid osutavad nõustajad. Erilist tähelepanu pööratakse pikaajalisele kutseõppele nõutud kutsealade puhul (nn parcours encadrés). Kutseõpe võib olla näiteks järgmistes valdkondades: viinamarjad ja veinid (veinivalmistaja), toitlustusteenused (CAP),[15] pagaritooted, DAEFLE (pädevustase prantsuse keele õpetamiseks võõrkeelena), metallitöötlemine või CTRIV[16] (reisijatevedu).

– Ettevõtte loomise toetus. Kõnealune meede hõlmab toetust kuni 24 000 eurot, millele võib lisanduda töölevõtmise toetus kuni 5 000 eurot. Ettevõtte loomise toetust makstakse mitme osamaksena pärast teatavate vahe-eesmärkide saavutamist. Esimene osamakse 3 000 eurot tehakse pärast ettevõtte loomise või ülevõtmise kohta tõendi (nt tõend registreerimise ja registreerimise tasu maksmise kohta) esitamist. Teine ja kolmas osamakse 6 000 eurot tehakse pärast esimese ja teise käibedeklaratsiooni esitamist, kusjuures käive peab olema vähemalt vastavalt 500 eurot ja 1 000 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle suhtes tehakse erand vara hindamisest,[17] tehakse teine ja kolmas osamakse 6 000 eurot pärast esimese ja teise tegevusaruande esitamist füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalskeemi (RSI)[18] raames, kusjuures käive peab olema vähemalt vastavalt 200 eurot ja 500 eurot ning esitada tuleb tõendid maksude tasumise kohta. Täiendav osamakse 9 000 eurot on ette nähtud äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei tehta erandit vara hindamisest, pärast esimese aasta heakskiidetud käibedeklaratsiooni esitamist. Lennuettevõtja Air France endise fondist toetust saava töötaja täiskohaga alalise töölevõtmise korral suureneb ettevõtte loomise toetus 3 000 euro võrra (vanemate kui 55 aastaste töötajate puhul 5 000 euro võrra).

– Osalevatele töötajatele suunatud korrapärane teavitus- ja teabevahetustegevus.

– Ümberõppetoetus (allocation de congé de reclassement). Kõnealune igakuine toetus, mida makstakse kuni ümberõppeks ettenähtud puhkuse lõpuni, moodustab 70 % töötaja viimasest brutopalgast. Kõnealuse summa arvutamisel lähtutakse eeldusest, et töötaja osaleb täisajaga aktiivsetes tööturumeetmetes. Kui töötaja osaleb vähemal määral, makstakse töötajale fondist toetust proportsionaalselt tema tegeliku osalemisega.

– Liikuvustoetus. Sihtgrupi töötajale, kes võtab vastu töökoha, mistõttu tuleb kolida uude elukohta, mis asub kaugemal kui 100 kilomeetrit praegusest elukohast, tehakse ühekordne makse 2 880 eurot vajalike kulutuste katmiseks.

33.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, hõlmavad andmete haldamist, kontrolli ja jälgitavust. Prantsusmaa ametiasutused on selgitanud, et fondi toetuse rakendamisega seotud kulude madal tase ning kontrollimeetmetele, teabele ja reklaamile ette nähtud nullkulud tulenevad asjaolust, et nad ei määranud hinda tegevustele, mida nad olnuks nagunii kohustatud teostama osana riiklikust korraldusest.

34.         Individuaalsed teenused, mida Prantsusmaa ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Prantsusmaa ametiasutuste hinnangul on kogukulu 51 875 626 eurot, millest individuaalsete teenustega seotud kulud on 51 845 626 eurot ning fondi toetuse rakendamisega seotud kulud 30 000 eurot (0,06 % kogusummast). Fondilt taotletav kogusumma on 25 937 813 eurot (50 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud sihtgrupi töötaja kohta (eurodes) (*) || Kulu kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) (**)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Töötajatele suunatud nõustamisteenused ja töötajate kutsenõustamine (Orientation professionelle) || 3 886 || 1 385 || 5 382 694

Koolitus (Formation) || 1 268 || 2 567 || 3 255 292

Ettevõtte loomise toetus (Primes à la crèation d'entreprise) || 955 || 22 000 || 21 010 000

Korrapärane teavitus- ja teabevahetustegevus (Actions de communication destinés aux travailleurs concernés) || 3 886 || 70 || 272 020

Ümberõppetoetus (allocation de congé de reclassement) || 3 379 || 6 387 || 21 580 020

Liikuvustoetus (Mobilité géographique) || 120 || 2 880 || 345 600

Individuaalsed teenused kokku || || 51 845 626

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 0

Andmete haldamine, kontroll ja jälgitavus || || 30 000

Teavitamine ja reklaam || || 0

Kontrollitegevus || || 0

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 30 000

Eeldatavad kulud kokku || || 51 875 626

Fondi toetus (50 % kogukuludest) || || 25 937 813

(*) Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks, nagu ta on Prantsusmaa poolt esitatud taotluses.

(**) Ümardamise tõttu ei ole kogusummad päris täpsed.

35.         Prantsusmaa ametiasutused ei selgitanud, kuidas eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid. Samas selgitati, et ei ole ette nähtud avaliku sektori sekkumist endiste Air France töötajate toetuseks. Kuna Air France on in bonis äriühing (st ei ole likvideerimisel), kes annab tööd rohkem kui 1 000 töötajale, peab ta täielikult katma koondatud töötajate ümberõppega kaasnevate meetmete kogukulu (vt joonealune märkus ümberõppepuhkuse kohta punktis 31).

36.         Lisaks märkisid Prantsusmaa ametiasutused, et nad on töötajaid koondava ettevõttega sõlminud kirjaliku lepingu, milles tagatakse, et eespool kirjeldatud rakendusmeetmete puhul ei saada rahalist abi samadele meetmetele suunatud muude liidu rahastamisvahendite kaudu.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

37.         Prantsusmaa hakkas 6. novembril 2012 osutama asjaomastele töötajatele individuaalseid teenuseid, mis on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

38.         Prantsusmaa ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühmas olevate toetusesaajate esindajate ja sotsiaalpartneritega konsulteerides. Lennuettevõtja Air France ja ametiühingute vahel toimusid ajavahemikul 2012. aasta esimesest kvartalist 2013. aasta juulini mitmed kohtumised, kus arutati 2015. aasta ümberkorralduskavaga seotud kokkuleppeid.

39.         Prantsuse ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

40.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Prantsusmaa ametiasutused oma taotluses

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

41.         Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikku kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Prantsusmaa teatas komisjonile, et rahalise toetuse andmist haldab tööhõive- ja tervishoiu ministeeriumi juurde kuuluv töö ja kutsehariduse osakond DGEFP (Délégation générale à l’emploi et à la formation professionnelle). Makseid haldab sama ministeeriumi talitus Département Financiement, Dialogue et Contrôle de Gestion - Mission du financement, du budget et du dialogue de gestion (DGEFP-MFBDG). Sertifikaate väljastab Nantes´i rahanduse peadirektoraadi sertifitseerimisosakond (Pôle de Certification).

Rahastamine

42.         Prantsusmaa taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas fondi toetuse rakendamise kulud) 25 937 813 euro ulatuses, mis moodustab 50 % kogukuludest. Komisjoni kavandatud assigneering fondist põhineb Prantsusmaa esitatud teabel.

43.         Arvestades nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 alusel fondist eraldatava rahalise toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas.

44.         Fondi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 13[19].

45.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2014. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13.

Makseassigneeringute allikad

46.         ELi 2014. aasta eelarves fondi eelarvereale kirjendatud assigneeringuid kasutatakse 25 937 813 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2013/014 FR/Air France, Prantsusmaa)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[20] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[21],

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[22] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[23]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklis 12 on sätestatud, et fond ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades)[24].

(3)       Prantsusmaa esitas taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ettevõtjas Air France toimunud koondamistega 20. detsembril 2013 ja esitas lisateavet kuni 24. juulini 2014. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 25 937 813 euro eraldamiseks.

(4)       Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Prantsusmaa taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. eelarveaasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 25 937 813 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. Vt ka määruse (EL) nr 1309/2013 artikkel 23, ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               Lennuliiklus EL 27 ja Põhja-Ameerika vahel vähenes 0,5 %, EL 27 ja Lõuna-Ameerika vahel 1,8 %, EL 27 ja Aafrika vahel 2,8 %, EL 27 ja Aasia vahel 1,2 %

[5]               http://www.icao.int/Newsroom/News%20Doc%202013/COM.43.13.ECON-RESULTS.Final-2.en.pdf

[6]               IAG hõlmab lennuettevõtjaid British Airways ja Iberia.

[7]               Allikas: Les compagnies aériennes européennes sont-elles mortelles? Perspectives à vingt ans

[8]               Võlasuhe on määratletud kui koguvõla suhe koguvaradesse.

[9]               http://online.wsj.com/articles/qatar-airways-confirms-purchase-of-50-boeing-777x-aircraft-1405504408

[10]             http://dohanews.co/qatar-airways-to-buy-50-long-haul-b777x-planes-from-boeing/

[11]             Direccte (Directions régionales des entreprises, de la concurrence, de la consommation, du travail et de l'emploi) http://www.direccte.gouv.fr/. 2010. aastal loodud direktsioonid viivad kokku erinevad haldusteenused, mis on seotud kaubanduse, turismi, äri ja tööstuse, ettevõtlusteabe, töö ja tööhõive ning konkurentsi ja tarbijatega.

[12]             Institut national de la statistique et des études économiques (INSEE). http://www.insee.fr

[13]             Ümberõppepuhkuse („congé de reclassement”) kohta on töökoodeksi artiklis L1233-71 sätestatud, et ettevõte, kus töötab rohkem kui tuhat inimest, on kohustatud pakkuma artiklis kirjeldatud meetmeid vähemalt nelja kuu jooksul. Eespool nimetatud õigusakti kohaselt on ajavahemik alates viiendast kuust seega vabatahtlik ja sellel ajal võidakse anda fondist rahalist toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 6 lõikele 1. Air France on otsustanud soovitada kõnealust meedet maksimaalselt 12 kuuks. Taotlusega ei ole ette nähtud mis tahes rahalist toetust ümberõppepuhkuse esimeseks neljaks kuuks, mis vastab õigusaktiga ette nähtud puhkuse minimaalsele kestusele.

[14]             Erandkorras võidakse pikendada ümberõppepuhkust („congé de reclassement”) 15 kuuni töötajate puhul, kes osalevad teatavas kutseõppes „parcours encadré” (pikaajaline kutseõpe nõutud kutsealade puhul), et see hõlmaks kutseõppeks „parcours encadré” vajalikku perioodi ja täiendavat kolme kuud toetuseks töökoha otsimisel.

[15]             CPA tähendab kutseoskuse tunnistust.

[16]             Conducteur(trice) du transport routier interurbain de voyageurs (CTRIV).

[17]             mikrosotsiaalettevõtlus, ülimalt lihtsustatud sotsiaalsüsteem jne.

[18]             Régime Social des Indépendants (füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalskeem).

[19]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[20]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[21]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[22]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[23]             ELT C […], […], lk […].

[24]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.