52014PC0434

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/407/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Taanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Järgides komisjoni soovitust, otsustas nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsusega 2010/407/EL,[1] et Taanis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et Taani ametiasutuste poolt 2010. aasta aprillis esitatud andmete kohaselt oli 2010. aastaks kavandatud valitsemissektori eelarvepuudujääk 5,4 % SKPst, mis seega ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Valitsemissektori koguvõlaks kavandati 2010. aastal 45,1 % SKPst, mis jääb oluliselt allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst[2].

(2)       ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[3] artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 13. juulil 2010 Taanile soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2013. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)       Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamisel peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli (nr 12) kohaldamise kohta)[4] artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(4)       Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peaks nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst[5].

(5)       Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Taani poolt enne 1. aprilli 2014 esitatud teatist, ning komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.

– Valitsemissektori eelarvepuudujääk jäi ajavahemikul 2010–2013 allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, välja arvatud 2012. aastal, mil eelarvepositsiooni mõjutas negatiivselt 2011. aasta pensionireformiga seotud ühekordne tagasimakse. Hinnanguliselt halvendas ühekordne tagasimakse 2012. aastal eelarvepositsiooni mahus 1,6 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2010. aastal 2,5 % SKPst, 2011. aastal 1,9 % SKPst, 2012. aastal 3,8 % SKPst ja 2013. aastal 0,8 % SKPst. Eelarvepositsiooni paranemine tulenes konsolideerimisest nii tulude kui ka kulude poolel, eelkõige avaliku sektori tarbimise kasvu piiramisest.

– Taani 2014. aasta lähenemisprogrammi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2014. aastal 1,3 % SKPst ja 2015. aastal 2,9 % SKPst. Riigi rahandust mõjutavad aastatel 2013–2014 ühekordsed tulud, mis tulenevad olemasolevate pensioniskeemide restruktureerimisest, mille raames on võimalik maksta tulevase pensioniga seotud ühekordsed maksukohustused soodsa määraga. Kõnealune meede peaks prognooside kohaselt parandama eelarvepositsiooni peaaegu 1,8 % SKPst mõlemal aastal. Meetme mõju kaob 2015. aastal, mistõttu peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenema. Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2014. aastal 1,2 % SKPst ja 2015. aastal 2,7 % SKPst. Seega peaks puudujääk jääma prognoosiperioodil allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst.

– Pärast paranemist aastatel 2011–2013 kokku 0,7 % SKPst peaks struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) halvenema 0,8 % SKPst 2014. aastal (-0,2 %-le SKPst) ja veelgi 0,3 % SKPst 2015. aastal, eeldusel et poliitikat ei muudeta.

– Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb valitsemissektori koguvõlg 2014. aastal 43,5 %-le SKPst ja seejärel suureneb 2015. aastal 44,9 %-le SKPst, mis jääb allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst.

(6)       Nõukogu tuletab meelde, et alates ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnenud 2014. aastast kohaldatakse Taani suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning Taani peaks säilitama struktuurse eelarvepositsiooni tasemel, mis vastab keskpika perioodi eesmärgile või ületab seda.

(7)       Aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk on nõukogu arvates asjaomases liikmesriigis kõrvaldatud.

(8)       Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Taanis kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2010/407/EL kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Taanis on kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2010/407/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 189, 22.7.2010, lk 15.

[2]               2010. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääki korrigeeriti hiljem 2,5 %-le SKPst, samas kui valitsemissektori koguvõlga korrigeeriti 42,8 %-le SKPst.

[3]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[4]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

[5]               Kooskõlas dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, 3. september 2012. Vt  http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf