EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0367
Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing a programme on interoperability solutions for European public administrations, businesses and citizens (ISA2) Interoperability as a means for modernising the public sector
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) Koostalitlusvõime kui avaliku sektori ajakohastamise vahend
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) Koostalitlusvõime kui avaliku sektori ajakohastamise vahend
/* COM/2014/0367 final - 2014/0185 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) Koostalitlusvõime kui avaliku sektori ajakohastamise vahend /* COM/2014/0367 final - 2014/0185 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 1.1 Poliitiline taust Avalikul sektoril on majanduses väga oluline
roll reguleerijana, teenuseosutajana ja tööandjana. Sektor pakub üle 25 %
kõikidest töökohtadest ja selles toimub märkimisväärne osa ELi liikmesriikide
majandustegevusest. Tõhus ja tootlik avalik sektor võib erasektori abistamise ja
juhtimise kaudu anda tubli hoo majanduskasvule. Ajal, mil valitsused seisavad
silmitsi ülesandega tagada rahandusalane konsolideerimine ning edendada samal
ajal majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, on tõhususe suurendamine,
parem juhtimine, kiirem tegutsemine ja kasutajate suurem kaasamine avalikus
sektoris igati õigustatud[1]. Aastaid kestnud töö sellistes valdkondades
nagu koostalitlusvõime, e-valitsus, avatud andmed, pilvandmetöötlus ja
sotsiaalne innovatsioon on toonud käeulatusse hulga küpseid lahendusi ja
vahendeid. Peamine uudsus seisneb avatud andmete, kaasamisvahendite
ja koostalitlusvõimeliste platvormide suutlikkuses tagada enneolematu kiirus,
tõhusus ja kvaliteet avalike hüvede ja teenuste loomisel ja pakkumisel. Eeldused
omavahel seotud ja koostööaldiste avatud valitsuste tekkeks, kes liidavad koostalitlusvõimeliselt
ja turvaliselt eri sektorite panused, on praegu suured. Selle eesmärgi saavutamine
oleks digitaalse ühtse turu eduka ülesehitamise juures väga oluline. Nagu on märgitud komisjoni 2013. aasta
majanduskasvu analüüsis,[2]
aitavad internetipõhiste teenuste piiriülene koostalitlusvõime ja Euroopa
avaliku halduse digiteerimine komisjoni meelest märkimisväärselt kaasa kasvu ja
tõhususe suurenemisele. Haldusasutuste koostalitlusvõimel on digitaalsete
teenuste pakkumise tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist silmas pidades ülioluline
roll, kuivõrd olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste jagamine ja korduv
kasutamine võib vähendada kulude kasvu. Need on olulised tootlikkusega seotud
tegurid, mis võivad täiustada ja ajakohastada ELi, riigi, piirkonna ja kohaliku
tasandi haldusasutusi[3]. Reaktsioonina praegusele majanduskriisile on
komisjon võtnud vastu veel ühe tähtsa algatuse – strateegia „Euroopa 2020”[4] –, et muuta ELi
majandus arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks, tagades selleks kõrgetasemelise
tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Teatavad strateegias
käsitletud põhiülesanded on otseselt seotud Euroopa haldusasutuste
ajakohastamisega. Nagu on rõhutatud Euroopa 2020. aasta
juhtalgatuses „Euroopa digitaalne tegevuskava”,[5] on
koostalitlusvõime esmatähtis selleks, et kasutada maksimaalselt ära IKT
sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, ning sellest tulenevalt käivitub digitaalarengu
tegevuskava üksnes siis, kui on tagatud koostalitlusvõime.
Digitaalarengu tegevuskava sammas „koostalitlusvõime ja standardid” on seotud poliitiliste
prioriteetidega, mis on sätestatud muudes asjakohastes algatustes, nagu Euroopa
koostalitlusvõime strateegia, Euroopa koostalitlusvõime raamistik[6] ja e-komisjoni 2012.–2015. aasta strateegia[7]. Euroopa Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril
2013 vastu järeldused, milles toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks
jätkuma selliste koostalitlusvõimel põhinevate teenuste nagu e-valitsus,
e-tervis, e-arved ja e-hanked kiire kasutuselevõtuga. See toob avalikus
sektoris kaasa arvukamad ja paremad digitaalsed teenused kõikidele Euroopa kodanikele
ja ettevõtetele, kulude kokkuhoiu ning avalike teenuste suurema tõhususe,
läbipaistvuse ja kvaliteedi. Koostalitlusvõime programmid on pärast nende
kasutuselevõttu 1995. aastal kõvasti edasi arenenud. Komisjon on näidanud oma
pühendumist koostalitlusvõime alastele lahendustele väga kaua. Kui komisjon ja
liikmesriigid kavatsevad muuta ja ajakohastada teenuseid üle kogu Euroopa, on
kõikide poolte põhjalik pühendumine äärmiselt oluline. Selle taustal on koostalitlusvõimel
olnud ülioluline roll saavutamaks eesmärki toetada „[haldus]asutuste [...]
vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist
suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja
meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid”, mida nõutakse eelmist
programmi käsitlevas otsuses (ISA otsuse artikli 1 lõige 2[8]). Seetõttu annab komisjoni koostalitlusvõime alase
programmi jätkamise käesolev ettepanek tegelikele vajadustele reageerides suure
panuse Euroopa haldusasutuste ajakohastamisse. Ettepanek on seotud haldusasutuste
ajakohastamist käsitlevate muude algatustega, nagu digitaalarengu tegevuskava,
„Horisont 2020”[9]
ja Euroopa ühendamise rahastu,[10]
ning võrgustikega nagu Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN),
investeerimisfondide ja Euroopa struktuurifondidega (kahel viimati nimetatud
juhul tagades, et rahastatavad projektid on viidud vastavusse kogu ELi
hõlmavate koostalitlusvõime raamistike ja tehniliste kirjeldustega). Hiljutises
aruandes, milles käsitletakse Euroopa avaliku sektori innovatsiooni hoogustamist,[11] mainitakse koostalitlusvõimet
ja eelmise programmi raames tehtud tööd teguritena, mis soodustavad digitaalset
uuendustegevust ja aitavad ületada avaliku sektori ajakohastamist takistavaid
tõkkeid. Käesolev uus programm peaks seega olema keskne
lähtepunkt ja vahend, mis võimaldab Euroopa avaliku sektori IKT-põhist
ajakohastamist, andes sellega hindamatu panuse digitaalse ühtse turu
väljakujundamisse. 1.2 Koostalitlusvõime tähtsus Tänapäeva Euroopas on kodanikud vabad töötama
ja ümber asuma ning ettevõtted on vabad kauplema ja tegutsema kogu liidus. Seda
tehes peavad nad sageli suhtlema elektroonilisel teel liikmesriikide
haldusasutustega. Suhtluse hõlbustamiseks ajakohastavad liikmesriigid
järk-järgult oma haldusasutusi, täiustades äriprotsesse ja IKT infrastruktuure,
vähendades seeläbi nende halduskoormust ja kulusid ning samal ajal suurendades pakutavate
teenuste tõhusust ja tulemuslikkust. Kuna see toimub liikmesriigi tasandil ja
puudub Euroopa tasandi koostalitlus, tekitavad muudatused aga väga sageli
elektroonilisi tõkkeid (edaspidi „e-tõkkeid”), mis ei lase kodanikel ja
ettevõtetel kasutada avalikke teenuseid tulemuslikult ning takistavad siseturu
tõrgeteta toimimist. Samal ajal nõuavad Euroopa ees seisvad
katsumused üha enam ühiseid poliitilisi lahendusi ja liikmesriikide jõudude
ühendamist nende lahenduste elluviimiseks. Arvukate õigusaktide kohaldamine on
liikmesriikide ja komisjoni ühine ülesanne. mis nõuab piiriülest ja
valdkondadevahelist suhtlemist IKT koostalitlusvõime alaste lahenduste kaudu,
mis on nüüd enamiku õigusaktide lahutamatu osa ja sellise suhtluse põhivahend. 1.3 Taust 1995.–1999. aasta haldusasutuste vahelise
andmevahetuse (IDA) programmi[12]
eesmärk oli edendada selliste üleeuroopaliste telemaatikavõrkude arengut ja
tegevust, mille kaudu liikmesriikide haldusasutused saaksid vahetada teavet üksteisega
ja/või ELi institutsioonidega. Sellele järgnenud programmi IDA II (1999–2004)[13], [14] eesmärk oli tõhustada
e-valitsuse teenuste pakkumist Euroopa ettevõtetele ja kodanikele. 2005.–2009. aasta IDABC programmi[15] eesmärk oli üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimeline
osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele. Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid
lahendusi käsitleva 2010.–2015. aasta ISA programmi[16] eesmärk
on toetada Euroopa haldusasutuste koostööd, hõlbustades tõhusat ja tulemuslikku
piirülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab
osutada elektrooniliselt liidu poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid
avalikke teenuseid. Eelnimetatud programmide raames toimunud
tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime tagamisele Euroopa
haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma resolutsioonis „E-valitsus
kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiv jõud” (3. aprill 2012)
tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osa Euroopa haldusasutuste
koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja
toetamisel, koostoime saavutamisel, infrastruktuuri, digitaalteenuste ja
tarkvaralahenduste korduva kasutuse edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime
alaste nõuete muutmisel digitaalteenuseid käsitlevateks tehnilisteks
kirjeldusteks ja standarditeks. Samuti nõudis parlament ELi haldusasutuste koostalitlusvõime
alaste lahenduste jaoks aastatel 2014–2020 tehtavate rahaeraldiste suurendamist. Kuna ISA programm jõuab 31. detsembril 2015
lõpule, on Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime
alaseid lahendusi käsitlevat ELi programmi, et: ·
saada ülevaade Euroopa üldisest
koostalitlusmaastikust, analüüsida seda ja vältida selle killustumist; ·
võimaldada, edendada ja toetada terviklikku
lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste kogumisele, hindamisele,
arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele, rakendamisele,
täiustamisele ja hooldusele, sealhulgas lahenduste puhul, mis hõlbustavad
andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa haldusasutuste
vahelist ning kõnealuste asutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelist piiriülest
või valdkondadevahelist suhtlemist, ning ·
edendada ja toetada olemasolevate lahenduste,
sealhulgas liidu teiste poliitikavaldkondade lahenduste korduvat kasutamist,
lõimimist ja ühtlustamist. Uus programm aitab lahendada probleeme ja
tagada järjepidevuse, luues foorumi ideede ja kogemuste vahetamiseks. 1.4 Seotud ELi algatused ja koostalitlusvõime
muudes poliitikavaldkondades Üldisemalt kooskõlastati ja ühtlustati eelmise
ISA programmi kohast tegevust pidevalt tööga, mida tehti konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi kohase IKT-poliitika toetusprogrammi raames,
ja/või komisjonisisese IKT-strateegiaga ja e-valitsuse 2011.–2015. aasta
tegevuskava alusel toimunud tegevusega. ISA programmiga toetati nimetatud ja
sarnaseid algatusi juhul, kui need aitasid suurendada ELi avaliku halduse asutuste
koostalitlusvõimet. ISA viidi edukalt vastavusse ka Euroopa
ühendamise rahastu programmiga – üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonivõrkude jaoks loodud liidu rahastamisvahendiga. Euroopa
ühendamise rahastust toetatakse olulisimate piiriüleste digitaalsete teenuste
kasutuselevõtmist ja osutamist. Kavandatav programm täiendab kõnealust
rahastut, hõlmates nõuet, et teenused peavad toimima, enne kui nende puhul saab
kaaluda Euroopa ühendamise rahastu toetuse eraldamist. Samuti on see üks
Euroopa avaliku sektori innovatsiooni võimaldavatest ja toetavatest
programmidest. Koostalitlusvõimel on olnud suur osatähtsus ka
pilvandmetöötluse valdkonnas. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Pilvandmetöötluse
võimaluste kasutamine Euroopas”,[17]
on koostalitlusvõimel oluline roll, toetades selliste standarditel põhinevate
avalike teenuste loomist, „mida oleks võimalik mahult suurendada ja mis
vastaksid Euroopa digitaalsest ühtsest turust kasu saada soovivate liikuvate
kodanike ja ettevõtjate vajadustele”. Kavandatavas programmis võetakse arvesse
Euroopa pilvandmetöötluse algatuse meetmeid, mis on seotud koostalitlusvõimega. Koostalitlusvõime võimaldab kujundada ELi
poliitikat ja seda valdkonna tasandil edukalt ellu viia. Koostalitlusvõimest
sõltub muu hulgas järgmiste valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik
elluviimine. ·
Siseturg. Direktiivis 2006/123/EÜ
teenuste kohta siseturul[18]
nõutakse, et liikmesriigid pakuksid teenuseosutajatele võimaluse teostada kõiki
toiminguid ja täita kõiki formaalsusi, mis on vajalikud teenuse osutamiseks
mõnes teises riigis, elektrooniliselt ja piiriüleselt. Peale selle nõutakse
äriühinguõiguse valdkonnas direktiiviga 2012/17/EL[19] liikmesriikide
keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime
tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite omavahelise sidumisega tagatakse
registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse kodanike ja
ettevõtete juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele ELi tasandil,
suurendades sellega Euroopa ettevõtluskeskkonna õiguskindlust. ·
Keskkond. INSPIRE
direktiivis[20]
nõutakse, et tuleb vastu võtta ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitluse
tehniline kord, ning kohandada riiklikke infrastruktuure tagamaks, et ruumiandmed
ja -teenused on liidus piiriüleselt koostalitlusvõimelised ja juurdepääsetavad. ·
Justiits- ja siseküsimused. Tõhusus sõltub Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimest ja
koostoimest, mis avaldub näiteks viisainfosüsteemi (VIS), teise põlvkonna
Schengeni infosüsteemi (SIS II), Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi
(Eurodac) ja e-õiguskeskkonna portaali kaudu. ·
Toll, maksustamine ja aktsiisid. Enam kui kakskümmend aastat kogemusi kõiki liikmesriike hõlmavate
üleeuroopaliste IKT-süsteemide haldamisel, mis toetavad komisjoni ja
liikmesriikide haldusasutuste rakendatavate ja juhitavate programmide „Fiscalis 2013”[21] ja „Toll 2013”[22] alusel rahastatavaid ettevõtlusteenuseid, on näidanud, et koostalitlusvõime
on väga oluline tegur edu saavutamiseks. Programmide
„Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on jagamiseks ja korduvaks
kasutamiseks kättesaadavad, muudele poliitikavaldkondadele sellisena nagu nad
on. ·
Tervis. Direktiivis 2011/24/EL
patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on sätestatud
eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele
juurdepääsu hõlbustamiseks. Direktiivis on ette nähtud selged sätted, et
saavutada terviseandmete elektrooniliseks vahetamiseks kasutatavate
liikmesriikide IKT-süsteemide ulatuslikum koostalitlusvõime. Ravimite
valdkonnas haldavad Euroopa Ravimiamet, liikmesriikide ametiasutused ja
komisjon üleeuroopalist telemaatikavõrku. Selle kaudu pakutakse praktilisi
lahendusi, et ühtlustada ravimilubade andmist, ning tagatakse Euroopa
ravimiohutuse koostalitlusvõimeline järelevalvevõrgustik. ·
Loomatervis ja toiduohutus. Viimasel kümnendil on rakendatud ja pidevalt täiustatud tõhusaid
lahendusi, mis toetavad loomade ja loomsete saaduste jälgitavust ja ohtudest
teatamist kogu ahela vältel. Kõik ahela lülid (alates ettevõtetest kuni
haldusasutusteni) on kaasatud süsteemi TRACES. Osalejate (sh kolmandate
riikide) elektrooniline teabevahetus tugineb rahvusvahelistele standarditele (UNCEFACT)
ning käsil on e-allkirjade süsteemi kasutuselevõtt, mis võimaldab töödelda
elektrooniliselt peaaegu kõiki ametlikke dokumente. ·
Euroopa fondid. Kogu
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondiga seotud teabe vahetamine toetusesaajate ning korraldus-,
sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel toimub
elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu,[23]
et hõlbustada koostalitlust liikmesriikide ja ELi raamistikega ning võimaldada
toetusesaajatel esitada kogu nõutav teave ühe edastuskorraga. ·
Avaliku sektori valduses olev teave. Direktiivis 2013/37/EL[24]
on sätestatud, et kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori
asutused tegema dokumendid võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks
avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega ning sellises vormingus,
mis tagab koostalitlusvõime, korduva kasutatavuse ja juurdepääsetavuse. ·
E-identiteet. Komisjoni
ettepanekus võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul[25]
on rõhutatud, et EL vajab raamistikku, mis võimaldab toime tulla piiriülese koostalitlusvõimega
ning parandada kogu ELis aktsepteeritavate e-identimise ja e-autentimise riiklike
järelevalvesüsteemide koordineerimist. ·
IKT standardimine. Määruses
(EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist,[26] on viidatud koostalitlusvõimele
kui olulisele standardimise väljundile ning on öeldud, et koostalitlusvõime
tagamiseks ühtsel turul ja ELi IKT-kasutajate valikuvabaduse suurendamiseks tuleks
toetada asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist või nõuda nende
järgimist liidu tasandil. Seda arvesse võttes tuleks käesoleva programmiga
edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime alaste
lahenduste osalist või täielikku standardimist. ·
Euroopa statistika koostamine. Määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta,[27] millega pannakse alus
Euroopa statistikasüsteemile, ja sellele järgnenud komisjoni 2009. aasta
teatises nr 404 Euroopa Liidu statistika koostamise kohta (vaade järgmisele
kümnendile),[28]
käsitletakse koostalitlusvõimet kui peamist tegurit, mis võimaldab suurendada
ELi kodanike, ettevõtete ja poliitikakujundajate jaoks tõhusust, vähendada
halduskoormust ja parandada ELi statistika kvaliteeti. ·
Riigihanked. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 28. märtsi 2014. aasta direktiivides 2014/25/EL,
2014/24/EL ja 2014/23/EL nõutakse liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Nimetatud
õigusaktides on sätestatud, et elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad
vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised
üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa Parlamendi 11. märtsil 2014 vastu
võetud direktiivis 2014/55/EL[29],
mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul, on
keskendutud Euroopa standardi väljatöötamisele riigihangete raames elektrooniliste
arvete esitamiseks, et tagada elektrooniliste arvete esitamise süsteemide koostalitlusvõime
kogu liidus. Selleks et oleks võimalik täielikult ära
kasutada kõikide eelnimetatud valdkondlike algatuste võimalusi, tuleks
valdkondadevahelist koostalitlusvõimet siiski veel uurida ja käsitleda käesoleva
programmi kontekstis. 1.5 Ettepaneku põhjendus Võimaldamaks tõhusat ja tulemuslikku suhtlemist
kodanike ja ettevõtetega, peaksid liikmesriigid ajakohastama oma haldusasutusi
ning pakkuma koostalitlusvõimelisi digitaalteenuseid riigi ja Euroopa tasandil. Probleemide hulka, millega riikide
haldusasutustel tuleb silmitsi seista, kuuluvad endiselt asutusesisese
asjaajamise keerukus, koostalitlust võimaldavate raamistike, IKT-arhitektuuri ja
-vahendite puudumine, kultuuriline killustatus ning laialipillutatud
institutsiooniliste üksuste omavahelise koostöö puudumine. 2012. aastal toimunud ISA programmi vahehindamisest[30] nähtus, et programm
oli liikmesriikide vajadustele reageerimisel asjakohane, kuivõrd vajadused,
mida on käsitletud komisjoni varasemates ja praegustes programmides (nt IDA,
IDABC ja ISA), on Euroopa haldusasutustel endiselt olemas. Seega on käesolevat programmi vaja selleks,
et: –
hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni koostööd; –
saada ülevaade Euroopa üldisest
koostalitlusmaastikust ja analüüsida seda; –
võimaldada, edendada ja toetada terviklikku
lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste kogumisele, hindamisele,
arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele, rakendamisele,
täiustamisele ja hooldamisele, sealhulgas lahenduste puhul, mis hõlbustavad
andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa haldusasutuste,
ettevõtete ja kodanike vahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist,
ning –
samal ajal edendada ja toetada olemasolevate
lahenduste, sealhulgas liidu muudest poliitikavaldkondadest pärit lahenduste korduvat
kasutatavust, lõimimist ja ühtlustamist. Kõige olulisem tegur igasuguse koostalitlusalase
edu saavutamisel, eriti IKT valdkonnas, on koostalitlusvõime käsitlemine õigel
õiguslikul tasandil, eesmärgiga saavutada võimalikult suurt mõju. Tuleks kanda
hoolt selle eest, et kavandatava õigusakti IKT-alast mõju hinnatakse ja
mõõdetakse ELi õigusloomeprotsessi varajases etapis ning et IKT-vajadused
tehakse kindlaks varakult, võimaldades sellega rakendada õigusakti selle
jõustumisel tõrgeteta. Käesoleva programmiga toetatakse ja
edendatakse kavandatavate või vastuvõetud liidu õigusaktide IKT-alase mõju
hindamist ning selliste õigusaktide rakendamist toetavate lahenduste
kasutuselevõtu kavandamist. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1 Konsulteerimine huvitatud
isikutega Sidusrühmade arvamusi ISA programmi tuleviku
(käesoleva ettepaneku) kohta koguti ajavahemikus alates 2013. aasta
märtsist kuni 2014. aasta jaanuarini liikmesriikidega peetud ametlike
konsultatsioonide viies voorus. Konsulteeriti ka komisjoni kaheteistkümne
peadirektoraadiga,[31] kelle märkusi võeti ettepanekus arvesse. Komisjon tutvustas liikmesriikidele uue ISA
programmi õigusliku aluse ettevalmistamise olukorda kahel ametlikul ISA komitee
kohtumisel ja kolmel ISA koordineerimisrühma koosolekul. See järkjärguline protsess
võimaldas komisjonil koguda liikmesriikidelt kavandatava õigusakti kohta
tagasisidet. Komisjon teatas liikmesriikidele oma
kavatsusest võtta vastu uus õiguslik otsus ISA programmile järgneva programmi
kohta esimest korda 2013. aasta märtsis. Komisjon tutvustas õigusakti
eelnõud 2013. aasta oktoobris toimunud ISA koordinatsioonirühma koosolekul
ja palus liikmesriikidel anda tagasisidet. 2013. aasta novembris 16 liikmesriigilt[32] saadud tagasisides oli
osutatud järgmisele: ·
uues õigusaktis tuleks keskenduda jõupingutuste kattuvuse
vältimisele ja kooskõlastamisele teiste ELi programmidega (sellele viitasid
kümme liikmesriiki); ·
tulemuste kontrollimine peaks jätkuma ja hõlmama
programmiga toodava kasu suuruse kindlaksmääramist (sellele viitasid seitse
liikmesriiki); ·
uue ISA programmiga tuleks anda panus koostalitlusvõime
tervikpilti, kasutades sellist arhitektuurimudelit/-vahendit nagu Euroopa koostalitlusvõime
kaardistus (European Interoperability Cartography) (sellele viitasid
kuus liikmesriiki), ja ·
programm peaks tuginema vajaduspõhisele
käsitlusviisile (sellele viitasid kuus liikmesriiki). Muudes vähem tähtsates märkustes osutati järgmisele: ·
õigusakti läbivaatamisse on vaja kaasata eri
sidusrühmad (nt kodanikud, ettevõtjad, akadeemilised ringkonnad) ja tuleb kanda
hoolt selle eest, et õigusaktis käsitletaks nende olukorda; ·
uues õigusaktis tuleks rõhutada andmete, teenuste
ja lahenduste korduva kasutamise tähtsust; ·
õigusakti konkreetsete viidetega tuleks julgustada
lihtsustama haldusasutuste ajakohastamise protsesse ja ·
uus programm peaks toimima inkubaatorina ja
lihtsustama liikmesriikide ja asutustevahelist koostööd tagamaks, et lahendusi mitte
üksnes ei võeta kasutusele, vaid et need oleksid ka jätkusuutlikud ning nendega
seotud töö ei kattuks. Kõige hiljutisem tagasiside liikmesriikidelt
saadi 16. jaanuaril 2014 toimunud ISA komitee koosolekul, kus tutvustati
uue programmi vastuvõtmise ajakava ja lepiti selles kokku.
Ühel meelel oldi ka selles, et ehkki õigusakt peaks laienema kodanikele ja
ettevõtjatele, peaks tähelepanu keskmes olema haldusasutused, et tagada koostalitlus
läbivalt. 2.2 Mõju hindamine Käesoleva programmi mõjuhinnang põhineb
varasema programmi hinnangute (ISA programmi 2012. aasta vahehindamine ja
Euroopa koostalitlusvõime strateegia rakendamise läbivaatamine) metahinnangul
ja liikmesriikide tagasisidel. ISA vahehindamise käigus, kus anti programmile
üldjoontes positiivne hinnang, jõuti järeldusele, et ISA programm oli kooskõlas
komisjoni poliitiliste prioriteetide ja liikmesriikide vajadustega, et seda
viidi ellu tõhusalt ja järjekindlalt ning et sellega jõuti tulemusteni, mida
komisjoni talitused ja liikmesriigid said korduvalt kasutada. Selles tehti
siiski kindlaks ka mõned vajakajäämised ja esitati soovitused järgmiste
meetmete võtmiseks: ·
teavitamine ja teadlikkuse suurendamine; ·
sidusrühmade kaasamine ja projektijuhtimise
järjepidevus ning ·
kattumise ja topelttöö vältimine, korduva kasutatavuse
suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Hindajad olid ka arvamusel, et programmi
eelkäija (IDABC programm) lõpphindamise käigus antud üheteistkümnest
soovitusest neli on ISA programmi puhul endiselt kohaldatavad. Käesolevas programmis võetakse arvesse
vahehindamise soovitusi ja käsitletakse vajakajäämisi spetsiaalsete meetmete
abil, seades sihiks koondada, edendada ja laiendada olemasoleva ISA programmi meetmeid.
Uus programm aitab eelkõige kindlaks teha, luua ja kasutusele võtta koostalitlusvõime
alased lahendused, mis antakse seejärel liidu teiste institutsioonide ja
asutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste piiramatusse
kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist piiriülest või valdkondadevahelist
suhtlemist. Programmi raames töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased
lahendused või täiendatakse ja toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime
alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse
„lahenduste sillana”. Seda tehes aitab programm vähendada kõikide
asjaosaliste piiriülese suhtlemisega seotud kulusid ja halduskoormust, täiustada
veelgi siseturgu ja vabadust liikuda ELis ilma halduslike e-tõketeta ning
juurutada kiiresti ELi õigusakte toetavaid IKT-süsteeme. Kui peaks juhtuma, et käesolevat programmi
vastu ei võeta, väheneb Euroopa haldusasutuste tõhusa ja tulemusliku suhtlemise
edendamisele suunatud toetus, mille tulemusel mitmekordistuvad kulud ja tuleb
teha täiendavaid jõupingutusi. Peale selle võib ühildamatute lahenduste levik
paratamatult kaasa tuua uued või suuremad e-tõkked, takistades sellega siseturu
tõrgeteta toimimist ja liikumisvabadust, mis on vastupidine eesmärgile
ajakohastada Euroopa haldusasutusi. Samuti ei aitaks uute koostalitlusvõime alaste
lahenduste loomine ja rakendamine enam tagada Euroopa haldusasutuste vahelist tõhusat
ja tulemuslikku teabevahetust. Ilma uue programmita võetaks märksa vähem koostalitlusvõimet
toetavaid ELi meetmeid, mis on Euroopa haldusasutuste piiriüleste või
valdkonnavaheliste digitaalteenuste pakkumise eeltingimus. Käesoleva programmi käivitamisega annab EL
olulise panuse Euroopa haldusasutuste vahelise ladusa suhtlemise tagamisse,
tuues otsest kasu liikmesriikidele, ettevõtjatele ja kodanikele. Programm lisab majanduslikku väärtust,
toetades siseturu nõuetekohast toimimist lahenduste kaudu, millega tagatakse: a) lühem reageerimisaeg haldusasutuste
suhtlemisel kodanike ja ettevõtetega; b) olemasolevate lahenduste kindlaks tegemine
ja korduv kasutamine sarnaste äriliste vajaduste rahuldamise huvides ning c) piiriüleste ja valdkondadevaheliste
tehingute automatiseerimine, hoides sel moel kokku vahendeid ja aega. Sotsiaalne väärtus lisandub seeläbi, et
programmi meetmed toovad lõppkokkuvõttes kasu kodanikele ja ettevõtjatele, kes
on nende üldiste ja ühiste lahenduste kaudu osutatavate piiriüleste ja
valdkondadevaheliste elektrooniliste avalike teenuste kasutajad. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1 Kavandatava õigusakti
kokkuvõte Käesolev programm on järg ISA programmile,
koondades, edendades ja laiendades selle tegevust. Uue programmi raames eeskätt: ·
aidatakse kindlaks teha, luua ja kasutusele võtta koostalitlusvõime
alased lahendused, mis antakse seejärel liidu teiste institutsioonide ja
asutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste piiramatusse
kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist piiriülest või valdkondadevahelist
suhtlemist; ·
töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased
lahendused või täiendatakse või toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime
alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse
„lahenduste sillana”, ning ·
hinnatakse olemasolevate ja kavandatavate ELi
õigusaktide IKT-alast mõju. 3.2 Õiguslik alus Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklile 170 peab liit selleks, et aidata saavutada artiklites 26 ja
174 märgitud eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses
osalejatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu
sisepiirideta ala rajamisest, aitama kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele
ja arendamisele meetmetega, mis on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude
omavahelisele ühendamisele ja koostalitlusvõimele, samuti niisuguste võrkude
kasutamise võimalusele. ELi toimimise lepingu artiklis 172
(endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 156) on sätestatud, et
„Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171 lõikes 1
märgitud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku tavamenetluse
kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning
regioonide komiteega. Suuniste ja ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on
seotud mingi liikmesriigi territooriumiga, on nõutav asjassepuutuva
liikmesriigi heakskiit”. 3.3 Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui
ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda iseseisvalt piisavalt
saavutada ettepaneku eesmärke, sest nad ei suudaks saavutada elektrooniliste
avalike teenuste piiriüleseks või valdkondadevaheliseks osutamiseks vajalikku koostalitlusvõime
alast mõju ega luua Euroopa haldusasutuste vahelise suhtlemise toetamiseks
ühiseid ja jagatud lahendusi. ELi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid
tõhusamalt, sest programmi raames luuakse ja võetakse kasutusele koostalitlusvõime
alased lahendused, mis toetavad haldusasutuste vahelist sujuvat piiriülest ja
valdkondadevahelist suhtlemist, võimaldades osutada elektrooniliselt ELi
poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid. Seetõttu on programmil oma laadi tõttu selge
ELi mõõde. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. 3.4 Proportsionaalsuse põhimõte Programm toetab ühiste ja jagatud lahenduste
väljatöötamist, st selliste ühiste raamistike, üldvahendite ja üldkasutatavate
teenuste loomist, mida Euroopa haldusasutused saavad vajaduse korral kasutada
piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks teabevahetuseks. Kui ei ole ette nähtud
teisiti, otsustavad selliste lahenduste rakendamise üle liikmesriigid. Ühiste raamistike ning üldvahendite kasutuselevõttu
ja täiustamist rahastatakse programmist, samas kui selliste raamistike ja
vahendite kasutamist rahastavad asjaomase haldustasandi kasutajad. Programmist
rahastatakse üldkasutatavate teenuste loomist, tootmisvalmidusse viimist (st
lahenduste kasutusvalmidusse viimist) ja täiustamist, samas kui nende teenuste käitamist
rahastatakse programmist üksnes juhul, kui see on ELi huvides. Muul juhul
rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud käitamist,
kasutajad. Programmi raames välja töötatud lahendused
vähendavad omavahel suhtlevate Euroopa haldusasutuste finants- ja
halduskoormust. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega. 3.5 Õigusakti valik Nagu ka eelmise ISA programmi puhul, on
kavandatud õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, sest käesoleval juhul
on otsus proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks kõige asjakohasem vahend. 4. MÕJU EELARVELE Uue ISA programmi2 rakendamise
rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2016 kuni 31. detsember 2020
on 130 928 000 eurot. Kavandatud rahastamispakett on kooskõlas
mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020. Täiendavad üksikasjad on esitatud ettepanekule
lisatud finantsselgituses. 5. TÄIENDAV TEAVE Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud
õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks
seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale. Kandidaatriigid Kavandatud õigusakt on avatud
osalemiseks kandidaatriikidele. 2014/0185 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse Euroopa haldusasutuste,
ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) Koostalitlusvõime kui avaliku sektori
ajakohastamise vahend (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 172, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[33], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[34], tegutsedes kooskõlas seadusandliku
tavamenetlusega ning arvestades järgmist: (1) Ministrid on mitmes ministrite
deklaratsioonis (24. novembril 2005 Manchesteris, 19. septembril 2007
Lissabonis, 18. novembril 2009 Malmös ja 19. aprillil 2010 Granadas) kutsunud
komisjoni üles hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, kasutades selleks
piiriüleseid ja valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis
võimaldaksid pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid. Peale
selle tunnistasid liikmesriigid, et paremaid avalikke teenuseid tuleks pakkuda
vähemate vahenditega ning et e-valitsuse potentsiaali saab suurendada Euroopa
haldusasutuste koostöökultuuri edendamise ja koostalitlusvõime tingimuste
parandamisega. (2) Oma 19. mai 2010. aasta
teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”,[35] mis on üks strateegia
„Euroopa 2020”[36]
juhtalgatustest, rõhutas komisjon, et koostalitlusvõime on
oluline selleks, et kasutada maksimaalselt ära IKT sotsiaalset ja majanduslikku
potentsiaali, ning sellest tulenevalt käivitub digitaalarengu tegevuskava
üksnes siis, kui on tagatud koostalitlusvõime. (3) Oma 16. detsembri 2010. aasta
teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime
alused”[37]
esitles komisjon Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime
raamistikku. (4) Liidu tasandil hõlbustab koostalitlusvõime
poliitika edukat elluviimist. Koostalitlusvõimest sõltub eeskätt järgmiste
valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik elluviimine. (5) Siseturu valdkonnas nõutakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ,[38] et liikmesriigid
pakuksid teenuseosutajatele võimaluse teostada kõiki toiminguid ja täita kõiki
formaalsusi, mis on vajalikud teenuse osutamiseks mõnes teises riigis,
elektrooniliselt ja piiriüleselt. (6) Äriühinguõiguse valdkonnas
nõutakse direktiiviga 2012/17/EL[39]
liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime
tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite vastastikuse sidumisega
tagatakse registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse ELi
tasandil kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele,
suurendades sellega Euroopa ettevõtluskeskkonna õiguskindlust. (7) Keskkonna valdkonnas nõutakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ,[40] et tuleb vastu võtta
ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitluse tehniline kord. Direktiivis
nõutakse eeskätt riiklike infrastruktuuride kohandamist tagamaks, et
ruumiandmed ja -teenused on liidus piiriüleselt koostalitlusvõimelised ja
juurdepääsetavad. (8) Justiits- ja siseküsimuste
valdkonnas tuginevad Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimele
viisainfosüsteem (VIS),[41]
teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II),[42] Euroopa sõrmejälgede
võrdlemise süsteem (Eurodac)[43]
ja e-õiguskeskkonna portaal[44].
Lisaks võttis nõukogu 24. septembril 2012 vastu järeldused, milles tehakse
ettepanek võtta kasutusele Euroopa õigusaktide identifikaator ning rõhutatakse
vajadust võtta kasutusele ametlikes väljaannetes avaldatud õigusteabe
koostalitlusvõimeline otsing ja vahetamine, kasutades selleks kordumatuid
identifikaatoreid ja struktureeritud metaandmeid. (9) Tolli, maksustamise ja
aktsiiside valdkonnas on koostalitlusvõime olnud väga oluline edu tagamise tegur
selliste kõiki liikmesriike hõlmavate üleeuroopaliste IKT-süsteemide
haldamisel, mis toetavad komisjoni ja liikmesriikide avaliku sektori asutuste
rakendatavate ja juhitavate programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013”
alusel rahastatavaid koostalitlusvõimelisi äriteenuseid. Programmide
„Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on jagamiseks ja korduvaks
kasutamiseks kättesaadavad muudest poliitikavaldkondadest. (10) Tervishoiu valdkonnas on
direktiiviga 2011/24/EL[45]
sätestatud eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele
tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Eelkõige loodi selle
direktiiviga e-tervise võrgustik, et lahendada elektrooniliste
tervishoiusüsteemide koostalitlusvõimega seotud probleeme. Võrgustiku raames
võidakse vastu võtta suuniseid, mis käsitlevad planeerimata või erakorralise
arstiabi korral piiriüleselt vahetatavaid miinimumandmeid ning e-retseptidega
seotud piiriüleseid teenuseid. (11) Euroopa fondide valdkonnas
nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013[46] artiklis 122, et
kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-,
auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel peab toimuma elektrooniliste
teabevahetussüsteemide kaudu. Süsteemid peaksid hõlbustama koostalitlust
liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldama toetusesaajatel esitada
kogu nõutav teave ühe edastuskorraga. (12) Avaliku sektori teabe
valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL[47] rõhutatud, et kui see
on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid
võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas
vormingus koos metaandmetega, ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime,
korduva kasutatavuse ja juurdepääsetavuse. (13) Elektroonilise identiteedi
valdkonnas on komisjoni 4. juuni 2012. aasta ettepanekus võtta vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul[48]
rõhutatud, et liit peab looma raamistiku, mis võimaldab tegeleda piiriülese koostalitlusvõime
küsimusega ning parandada kogu liidus aktsepteeritava e-identimise ja
e-autentimise riiklike järelevalvesüsteemide koordineerimist. (14) IKT standardimise valdkonnas
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012[49] viidatud koostalitlusvõimele
kui olulisele standardimise väljundile. (15) Teadusuuringute ja
innovatsiooni valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 1291/2013, millega luuakse raamprogramm „Horisont 2020”,[50] selgelt öeldud, et koostalitlusvõimelised
IKT-lahendused ja -standardid on peamised edu võimaldavad tegurid
tööstusettevõtete vahelise partnerluse saavutamiseks liidu tasandil. Ühiste,
avatud tehnoloogial põhinevate platvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka
väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik
arengust kasu saada ja teha täiendavaid uuendusi. (16) Riigihangete valdkonnas
nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. märtsi 2014. aasta
direktiivides 2014/25/EL,[51]
2014/24/EL[52]
ja 2014/23/EL[53]
liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Neis on sätestatud, et elektrooniliseks
teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised
omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa
Parlamendi 11. märtsil 2014 vastu võetud direktiivis 2014/55/EL[54], mis käsitleb
elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul, on keskendutud
riigihangete raames elektrooniliste arvete esitamiseks Euroopa standardi
väljatöötamisele, et tagada elektrooniliste arvete esitamise süsteemide koostalitlusvõime
kogu ELis. (17) Koostalitlusvõime on ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013[55]
lairibainfrastruktuuride ja -teenuste valdkonnas loodud Euroopa ühendamise
rahastu keskne element. Üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu võrkude
suuniseid käsitlevas määruses (EL) nr283/2014[56]
on selgelt märgitud, et rahastu tegevuses on eesmärkide saavutamiseks esmatähtis
tagada üleeuroopaliste digitaalteenuste taristute koostalitlusvõime, ühenduvus,
jätkusuutlik kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine ning nende
koordineerimine liidu tasandil. (18) Poliitilisel tasandil on
nõukogu kutsunud korduvalt üles suurendama Euroopa koostalitlusvõimet veelgi ja
tegema jätkuvalt jõupingutusi Euroopa haldusasutuste ajakohastamiseks. Euroopa
Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril 2013 vastu järeldused, milles
toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks jätkuma selliste koostalitlusvõimel
põhinevate teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arved ja e-hanked kiire
kasutuselevõtuga. (19) Kui koostalitlusvõime alaseid
väljavaateid käsitleda ühe valdkonna piires, seostub sellega risk, et erinevate
või kokkusobimatute lahenduste vastuvõtmisega riigi või valdkonna tasandil
luuakse uued e-tõkked, mis takistavad ühtse turu ja sellega seotud
liikumisvabaduse nõuetekohast toimimist, ning kahjustatakse turgude avatust ja
konkurentsivõimet ning kodanikele ja ettevõtetele üldist huvi pakkuvate
teenuste osutamist. Nimetatud riski maandamiseks peaksid liikmesriigid ja liit
pingutama rohkem ühiselt selle nimel, et vältida turu killustumist ja tagada
õigusaktide rakendamisel piiriülene või valdkondadevaheline koostalitlusvõime,
vähendades samal ajal halduskoormust ja kulusid, ning edendada ühiselt kokku lepitud
IKT-lahendusi, tagades samal ajal nõuetekohase juhtimise. (20) Selleks et täita liiduülese
poliitika kohaseid nõudeid, on püütud üldiste ja valdkondlike koostalitlusvõime
strateegiate, õigusraamistike, suuniste, teenuste ja vahendite sidusat arengut
ja rakendamist tagada mitme järjestikuse programmiga, nagu: –
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/1999/EÜ[57] ja nr 1720/1999/EÜ[58] loodud IDA programm (1999–2004), –
e-valitsuse teenuseid käsitleva otsusega 2004/387/EÜ[59] loodud IDABC programm
(2005–2009) ja –
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ[60] loodud ISA programm (2010–2015). (21) IDA, IDABC ja ISA programmide
raames toimunud tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime
tagamisele liidu haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma resolutsioonis
„E-valitsus kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiv jõud” (3. aprill
2012)[61]
tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osatähtsust Euroopa
haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel,
edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel ning lahenduste korduva kasutamise
edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel
digitaalteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks. (22) Kuna otsuse nr 922/2009/EÜ
kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2015, on Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate
ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime alaseid lahendusi käsitlevat liidu
programmi (ISA2), et saada ülevaade Euroopa üldisest koostalitlusmaastikust,
analüüsida seda ja vältida selle killustumist. Programm võimaldaks, toetaks ja
edendaks terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste
kogumisele, hindamisele, arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele,
rakendamisele, täiustamisele ja hooldamisele, sealhulgas lahenduste puhul, mis
hõlbustavad andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa
haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja ettevõtete ja kodanike
vahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist. Lõpetuseks edendaks
programm olemasolevate lahenduste, sealhulgas liidu muude poliitikavaldkondade
lahenduste korduvat kasutamist, lõimimist ja ühtlustamist. (23) ISA2 programmi
raames loodavad või rakendatavad lahendused peaksid sobituma võimalikult hästi sidusasse
teenuskeskkonda, hõlbustades Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike
vahelist suhtlust ning tagades ja tehes võimalikuks piiriülese või
valdkondadevahelise koostalitlusvõime. (24) Kodanikud ja ettevõtted peaksid
samuti saama kasutada Euroopa haldusasutuste ühiseid, korduvalt kasutatavaid ja
koostalitlusvõimelisi klienditeenuseid, mis saavad tuge nimetatud asutuste sisupoole
tööprotsesside paremast lõimimisest ja andmevahetusest. (25) ISA2 programm peaks
olema vahend, mille abil ajakohastada liidu avalikku sektorit. (26) Koostalitlusvõime on otseselt seotud
standardite ja ühiste tehniliste kirjelduste kasutamisega ning neist sõltuv. ISA2
programmiga tuleks edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime
alaste lahenduste osalist või täielikku standardimist. See tuleks saavutada
koos liidu tasandil toimuva muu standardimistegevusega, koostöös Euroopa
standardiorganisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste
standardiorganisatsioonidega. (27) Haldusasutuste ajakohastamine
on strateegia „Euroopa 2020” edukat elluviimist silmas pidades üks
põhiprioriteete. Sellega seoses selgub komisjoni 2011., 2012. ja 2013. aastal
avaldatud majanduskasvu analüüsidest, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet
mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse,
konkurentsivõime ja kasvu soodustamisel otsustava tähtsusega. See kajastub
selgelt riigipõhistes soovitustes, kus kutsutakse üles võtma haldusasutuste
reformimiseks konkreetseid meetmeid. (28) Määrus (EL) nr 1303/2013
sisaldab valdkondlikku eesmärki „riigiasutuste ja sidusrühmade
institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine”. Seda
arvesse võttes peaks ISA2 programm olema kooskõlas programmide ja
algatustega, mis aitavad kaasa haldusasutuste ajakohastamisele, nagu digitaalarengu
tegevuskava, ja asjaomaste võrgustikega, nagu Euroopa avaliku halduse
koostöövõrgustik (EUPAN), ning püüdma saavutada nendega koostoimet. (29) Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime
puudutab kõiki haldustasandeid: Euroopa, kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku
tasandit. Seepärast on oluline, et lahenduste puhul võetaks arvesse nende
tasandite vastavaid vajadusi ning, kui see on asjakohane, kodanike ja
ettevõtete vajadusi. (30) Liikmesriikide haldusasutusi saab
toetada nende jõupingutustes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
erivahendite abil. ISA2 programmi raames tehtav tihe koostöö peaks
muutma sellistest vahenditest oodatava kasu võimalikult suureks, tagades, et
rahastatavad projektid viiakse vastavusse selliste kogu liitu hõlmavate koostalitlusvõime
raamistikega nagu Euroopa koostalitlusvõime raamistik. (31) Käesolevas otsuses nähakse
ette kogu ISA2 programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis on
Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse raames peamiseks
juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta
institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö
ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[62]
punkti 17 tähenduses. (32) Kaaluda tuleks võimalust
kasutada ühinemiseelse abi vahendeid, et hõlbustada kandidaatriikide ISA2
programmis osalemist ning programmikohaste lahenduste kasutuselevõttu ja
rakendamist nimetatud riikides. (33) ISA2 programm peaks
aitama ellu viia kõiki edasisi strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalarengu
tegevuskava kohaseid algatusi. Vältimaks igasugust jõupingutuste kattuvust,
tuleks selle puhul arvesse võtta liidu muid programme, mis käsitlevad IKT-lahendusi,
-teenuseid ja -infrastruktuure, eeskätt määruses (EL) nr 1316/2013
sätestatud Euroopa ühendamise rahastut ja määruses (EL) nr 1291/2013
sätestatud raamprogrammi „Horisont 2020”. (34) Selleks et tagada käesoleva
otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks rakendamisvolitused anda
komisjonile. Volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 182/2011[63]. (35) Kehtestatud jooksva
tööprogrammiga seotud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks komisjon juhul,
kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, võtma vastu viivitamata kohaldatavad
rakendusaktid. (36) Käesoleva otsuse eesmärgid on
lihtsustada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja
kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või
valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist ning võimaldada osutada
elektrooniliselt liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid
elektroonilisi avalikke teenuseid. Kuna liikmesriigid ei suuda
neid eesmärke üksi tegutsedes piisaval tasemel saavutada – liikmesriikidel
oleks raske ja kulukas saavutada liikmesriigi tasandil Euroopa tasandi
kooskõlastatust – ning eesmärke on seetõttu kavandatava meetme ulatust ja mõju
arvesse võttes lihtsam saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1
Sisu ja eesmärk 1. Käesoleva otsusega luuakse
ajavahemikuks 2016–2020 Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime
alaste lahenduste programm (edaspidi „ISA2 programm”). ISA2 programmi
raames lihtsustatakse Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste
ja kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või
valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, et võimaldada osutada liidu
poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid elektroonilisi avalikke teenuseid. 2. ISA2 programmi kaudu määratleb ja loob liit koostalitlusvõime alaseid
lahendusi ja kasutab neid liidu poliitika elluviimiseks. Lahendused antakse
seejärel liidu teiste institutsioonide ja asutuste ning riigi, piirkonna ja
kohaliku tasandi haldusasutuste piiramatusse kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist
piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist. 3. ISA2 programmi raames töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased
lahendused või täiendatakse või toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime
alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse
„lahenduste sillana”. 4. ISA2 programm on järg
otsusega nr 922/2009/EÜ loodud liidu programmile haldusasutuste koostalitlusvõime
alaste lahenduste kohta (edaspidi „ISA programm”) ning koondab, edendab ja laiendab
selle tegevust. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„koostalitlusvõime” – eri organisatsioonide
suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste
eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside
kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamisena vastavate
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide vahel; (2)
„koostalitlusvõime alased lahendused” – eri
organisatsioonide koostööd hõlbustavad ja Euroopa haldusasutuste kindlaks
tehtud nõuetele tuginevad ühised raamistikud, üldteenused ja -vahendid, mis
töötatakse välja ja mida rahastatakse eraldi ISA2 programmi kaudu või
mis töötatakse välja koostöös liidu muude algatustega; (3)
toimimine „lahenduste inkubaatorina” – koostalitlusvõime
alaste lahenduste väljatöötamine või toetamine lahenduste katsetamise etapis
enne lahenduste toimimahakkamist liidu teiste programmide või algatuste raames; (4)
toimimine „lahenduste sillana” – igati toimivate koostalitlusvõime
alaste lahenduste edasiarendamine ja toetamine enne nende pakkumist liidu muude
programmide või algatuste raames; (5)
„ühised raamistikud” – tehnilised kirjeldused,
standardid, metoodikad, suunised, ühised semantilised varad ning muud
samalaadsed lähenemisviisid ja dokumendid; (6)
„üldteenused” – korralduslik ja tehniline
suutlikkus pakkuda kasutajatele ühist tulemust, sh üldist laadi toimivaid
süsteeme, rakendusi ja infrastruktuure, mis vastavad eri poliitikavaldkondade
ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele, koos neid toetava
operatiivjuhtimisega; (7)
„üldvahendid” – süsteemid, etalonplatvormid, jagatud
ja koostööpõhised platvormid ning üldised komponendid, mis vastavad eri poliitikavaldkondade
ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele; (8)
„meetmed” – projektid, juba toimivad lahendused ja
nende kaasmeetmed; (9)
„projekt” – ajaliselt piiratud jada täpselt määratletud
ülesannetest, millega keskendutakse kasutajate kindlakstehtud vajadustele,
rakendades etapiviisilist lähenemisviisi; (10)
„kaasmeetmed” – –
strateegilised ja teadlikkuse suurendamise meetmed; –
ISA2 programmi haldamist toetavad
meetmed; –
kogemuste jagamise ning parimate tavade vahetamise
ja edendamisega seotud meetmed; –
olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvat
kasutamist edendavad meetmed; –
kogukonna moodustamise ja suutlikkuse suurendamise
meetmed ning –
meetmed, mille eesmärk on luua koostoime liidu
teiste poliitikavaldkondade algatustega, mis on seotud koostalitlusvõimega. (11)
„Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur” – üldise
struktuuriga arhitektuur, mis hõlmab hulka koostalitlusvõime alaste lahenduste
rakendamisel Euroopa Liidus kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid; (12)
„Euroopa koostalitlusvõime kaardistus” – hoidla,
mis sisaldab Euroopa haldusasutustele mõeldud koostalitlusvõime alaseid lahendusi,
mida pakuvad liidu institutsioonid ja liikmesriigid, ning mis on esitatud
ühtlustatud vormis ja vastavad konkreetsetele korduva kasutatavuse ja koostalitlusvõimega
seotud kriteeriumidele, mida on võimalik kajastada Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuris. Artikkel 3
Tegevus ISA2 programmi raames toetatakse ja
edendatakse järgimisi tegevusi: (a)
olemasolevate piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime
alaste lahenduste hindamine, täiustamine, jõustamine, tootmisvalmidusse viimine,
rakendamine ja korduv kasutamine; (b)
uute piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime
alaste lahenduste arendamine, loomine, tootmisvalmidusse viimine, rakendamine
ja korduv kasutamine; (c)
liidu kavandatavate või vastuvõetud õigusaktide
IKT-alase mõju hindamine; (d)
selliste õigusaktides esinevate lünkade
kindlakstegemine, mis kahjustavad Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõimet; (e)
Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri
loomine, hooldamine ja täiustamine; (f)
Euroopa koostalitlusvõime kaardistuse kui
olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduva kasutamise
hõlbustamiseks ja selliseid lahendusi vajavate valdkondade kindlakstegemiseks
kasutatava vahendi loomine ja säilitamine; (g)
olemasolevate ühiste tehniliste kirjelduste ja standardite
hindamine, ajakohastamine ja edendamine ning uute ühiste tehniliste kirjelduste
ja standardite loomine, kehtestamine ja edendamine liidu
standardimisplatvormide kaudu ning koostöös – vastavalt vajadusele – Euroopa
või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega ning (h)
koostalitlusvõime alaste lahendustega loodavat kasu
mõõtvate mehhanismide väljatöötamine. Peale selle võib ISA2 programm olla
uute koostalitlusvõime alaste lahenduste katsetajana „lahenduste inkubaatoriks”
ja olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendajana „lahenduste
sillaks”. Artikkel 4
Üldpõhimõtted ISA2 programmi raames algatatud või
jätkuvad meetmed peavad: (a)
olema kasulikud ja lähtuma kindlakstehtud
vajadustest; (b)
vastama järgmistele põhimõtetele: –
subsidiaarsus ja proportsionaalsus; –
kasutajakesksus; –
kaasavus ja juurdepääsetavus; –
turvalisus ja eraelu puutumatus; –
mitmekeelsus; –
halduskorra lihtsustamine; –
läbipaistvus; –
teabe säilitamine; –
avatus; –
korduv kasutatavus; –
tehnoloogiline neutraalsus ja kohandatavus ning –
tõhusus ja tulemuslikkus; (c)
olema laiendatavad ja kohandatavad teistele
ettevõtlus- või poliitikavaldkondadele ning (d)
tõendama rahalist, korralduslikku ja tehnilist
jätkusuutlikkust. Artikkel 5
Meetmed 1. Komisjon rakendab
artikli 7 kohaselt kehtestatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud
meetmeid koostöös liikmesriikidega artiklis 6 sätestatud
rakenduseeskirjade kohaselt. 2. Projektide kujul võetavad
meetmed hõlmavad vajaduse korral järgmisi etappe: –
algatamine; –
kavandamine; –
elluviimine; –
lõpetamine ning –
järelevalve ja kontroll. Projektide etapid määratletakse ja täpsustatakse
meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi. 3. ISA2 programmi
elluviimist toetavad kaasmeetmed. Artikkel 6
Rakenduseeskirjad 1. ISA2 programmi
rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime
strateegiat, Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ja nende tulevasi
ajakohastatud versioone. 2. Toetatakse võimalikult
paljude liikmesriikide osalemist projektis. Liikmesriikidel on võimalus liituda
projektiga selle mis tahes etapis ja neid julgustatakse seda tegema. 3. Liikmesriikide ja liidu
infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks viidatakse koostalitlusvõime alaste
lahenduste kindlaksmääramisel teabevahetust ja teenuste lõimimist käsitlevatele
olemasolevatele ja uutele Euroopa standarditele või avalikult kättesaadavatele
või avatud spetsifikatsioonidele. 4. Koostalitlusvõime alaste
lahenduste väljatöötamise või täiustamise aluseks on või sellega kaasneb vastavalt
vajadusele kogemuste jagamine ning heade tavade vahetamine ja edendamine. Toetatakse
kogemuste ja heade tavade jagamist kõikide sidusrühmade vahel ning asjakohaseid
avalikke konsultatsioone. 5. Kattuvuse vältimiseks ja koostalitlusvõime
alaste lahenduste loomise kiirendamiseks võetakse vajaduse korral arvesse liidu
ja liikmesriikide teiste asjaomaste algatuste tulemusi. 6. ISA2 programmi
raames koostalitlusvõim alaseid lahendusi ellu viies juhindutakse vajaduse
korral Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuurist. 7. Koostalitlusvõime alased
lahendused ja nende ajakohastatud versioonid lisatakse Euroopa
koostalitlusvõime kaardistusse ning tehakse vajaduse korral korduvaks kasutamiseks
kättesaadavaks Euroopa haldusasutustele. 8. Komisjon kontrollib
artikli 7 kohaselt kehtestatud jooksva tööprogrammi raames korrapäraselt koostalitlusvõime
alaste lahenduste rakendamist ja korduvat kasutamist kogu liidus. 9. Selleks et suurendada
koostoimet ning tagada vastastikku täiendavad ja ühendatud jõupingutused,
kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral liidu teiste asjaomaste algatustega. 10. Kõikide ISA2
programmi raames rahastatavate meetmete ja koostalitlusvõime alaste lahenduste
puhul julgustatakse uuesti kasutama olemasolevaid koostalitlusvõime alaseid
lahendusi. Artikkel 7
Jooksev tööprogramm 1. ISA2 programmi
alguses võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse jooksev
tööprogramm, mida muudetakse vähemalt kord aastas ning mille eesmärk on
rakendada programmi meetmeid kogu käesoleva otsuse kohaldamise ajal. Rakendusaktid
võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Jooksvas tööprogrammis määratakse kindlaks, järjestatakse
tähtsuse alusel, dokumenteeritakse ja valitakse välja artiklis 5 nimetatud
meetmed, samuti kavandatakse, rakendatakse ja hinnatakse neid ning levitatakse
nende tulemusi. 2. Meetme lisamiseks jooksvasse tööprogrammi
peab see vastama teatavale hulgale eeskirjadele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele.
Need eeskirjad ja kriteeriumid ning nende mis tahes muudatused on jooksva
tööprogrammi lahutamatu osa. 3. Algselt ISA programmi või mõne
muu liidu algatuse raames käivitatud ja edasi arendatud projekti võib lisada
jooksvasse tööprogrammi selle mis tahes etapis. Artikkel 8
Eelarvesätted 1. Vahendid eraldatakse
kasutusetapis oleva projekti või lahenduse lisamisel jooksvasse tööprogrammi
või pärast projektietapi edukat läbimist, nagu on määratletud jooksvas
tööprogrammis ja selle muudatustes. 2. Jooksva tööprogrammi
muudatused, mis käsitlevad eelarveeraldisi, mille suurus on üle 400 000 euro
meetme kohta, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusele. 3. ISA2 programmi
kohaste meetmete elluviimine võib eeldada teenuste sisseostmiseks hangete
korraldamist, mille puhul kohaldatakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012
sätestatud ELi hankelepingute sõlmimise korda. Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud meetmed ja koostalitlusvõime alased lahendused 1. Ühiste raamistike ja
üldvahendite väljatöötamist, loomist ja täiustamist rahastatakse ISA2
programmi vahenditest. Selliste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad
kasutajad. 2. Ühisteenuste väljatöötamist, loomist,
kasutusvalmidusse viimist ja täiustamist rahastatakse ISA2 programmi
vahenditest. Selliste teenuste keskset käitamist liidu tasandil võidakse samuti
rahastada programmi vahenditest, juhul kui see teenib komisjoni meelest liidu
huve ja on nõuetekohaselt põhjendatud jooksvas tööprogrammis. Kõikidel muudel
juhtudel rahastatakse nende teenuste kasutamist muudest vahenditest. 3. Koostalitlusvõime alaseid
lahendusi, mis võetakse ISA2 programmi raames üle „lahenduste inkubaatori”
või „lahenduste sillana”, rahastatakse programmi vahenditest, seni kuni need
võetakse üle mõnda teise programmi või algatusse. 4. Kaasmeetmeid rahastatakse
programmi vahenditest. Artikkel 10
Komitee 1. Komisjoni abistab määruse
(EL) nr 182/2011 alusel loodud Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja
kodanike koostalitlusvõime alaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA2
komitee”). 2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Nõuetekohaselt põhjendatud
tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon määruse (EL) nr 182/2011
artiklis 8 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Sellised
aktid kehtivad kuni kuus kuud. Artikkel 11
Järelevalve ja hindamine 1. Komisjon ja ISA2
komitee teostavad programmi rakendamise ja mõju ning kasutajate rahulolu üle
korrapärast järelevalvet. Nad uurivad ka programmi koostoimet seda täiendavate
liidu programmidega. 2. Komisjon esitab ISA2
komiteele igal aastal aruande programmi rakendamise kohta. 3. Programmile korraldatakse
vahe- ja lõpphindamine, mille tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja
nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2018 ja 31. detsembriks 2021. Sellega
seoses võib vastutav parlamendikomisjon kutsuda komisjoni esindaja tutvustama
hindamise tulemusi ja vastama parlamendikomisjoni liikmete küsimustele. 4. Hindamise käigus uuritakse
programmi meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust,
jätkusuutlikkust ja sidusust. Lõpphindamise käigus uuritakse lisaks seda, mil
määral on programm saavutanud oma eesmärgi. 5. Programmi tulemuslikkuse hindamisel
lähtutakse artiklis 1 sätestatud eesmärgist ja jooksva tööprogrammi
meetmetest elluviimisega. Eesmärgi saavutamise mõõdikuna kasutatakse eelkõige
peamiste koostalitluse võimaldajate arvu ning Euroopa haldusasutustele
pakutavate ja nende asutuste kasutatavate haldusasutusi toetavate vahendite
arvu. Programmi tulemuste ja mõju mõõtmisel kasutatavad näitajad määratakse
kindlaks jooksvas tööprogrammis. 6. Hindamise käigus uuritakse ka
seda, millist kasu on meetmed toonud liidule seoses ühise poliitika
arendamisega, tehakse kindlaks valdkonnad, mida tuleks täiustada, ja
kontrollitakse koostoimet liidu muude algatustega piiriülese ja
valdkondadevahelise koostalitlusvõime ning Euroopa haldusasutuste ajakohastamise
valdkonnas. 7. Lõpuleviidud või peatatud
meetmeid hinnatakse programmi üldise hindamise käigus. Selle raames analüüsitakse
meetmete sobitumist Euroopa üldisesse koostalitlusvõime alaste lahenduste
maastikku ning hinnatakse nende kasutuselevõttu, kasulikkust ja korduvat kasutatavust. 8. Hinnang ISA2
programmile sisaldab vastavalt vajadusele järgmist teavet: (a)
mõõdetav kasu, mida koostalitlusvõime alased
lahendused toovad, sidudes IKT kasutajate vajadustega; (b)
koostalitlusvõimeliste IKT-põhiste lahenduste mõõdetav
kasulik mõju. Artikkel 12
Rahvusvaheline koostöö 1. ISA2 programm on
avatud osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele
nende liiduga sõlmitud lepingute raames. 2. Soodustatakse koostööd muude kolmandate
riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa – Vahemere
piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige
Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Sellega seotud kulusid ei
kaeta ISA2 programmi vahenditest. 3. Vajaduse korral toetatakse
programmi raames programmi lahenduste kasutamist kolmandates riikides. Artikkel 13
Liiduvälised algatused Ilma et see piiraks liidu muu poliitika
rakendamist, võib ISA2 programmi raames loodud või kasutatavaid koostalitlusvõime
alaseid lahendusi rakendada mittekaubanduslikul otstarbel liiduvälistes
algatustes, kui selleks ei tehta liidu üldeelarvest lisakulutusi ega seata ohtu
koostalitlusvõimelise lahenduse peamist eesmärki liidus. Artikkel 14
Finantssätted 1. Käesoleva otsuse kohase liidu
meetme rakendamise rahastamispakett otsuse kohaldamise perioodiks on 130 928 000 eurot. 2. Iga-aastased assigneeringud
kiidab heaks eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires. 3. Programmi jaoks ette nähtud rahaeraldisest
võib katta ka kulud, mis on seotud ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-,
auditeerimis- ja hindamistegevusega, mille korrapärast teostamist nõutakse programmi
haldamiseks ja programmi eesmärkide saavutamiseks. Artikkel 15
Jõustumine Käesolev otsus
jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist
2016 kuni 31. detsembrini 2020. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete
ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2). 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile[64] Info-
ja kommunikatsioonitehnoloogiad – jaotise 26 „Komisjoni haldus”
rakenduskava Meede
26 03: teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja
kodanikele 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ü Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis
tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[65] ¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva
meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud
meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Üldeesmärk
on lihtsustada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja
kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või
valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, võimaldada osutada liidu
poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid elektroonilisi avalikke teenuseid
ning vahetada avaliku sektori valduses olevat teavet. Erieesmärgid
on: – täiustada,
rakendada ja korduvalt kasutada olemasolevaid piiriüleseid või
valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi; – töötada
välja, rakendada ja korduvalt kasutada uusi piiriüleseid või
valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi; – hinnata
kavandatavate või vastu võetud liidu õigusaktide IKT-alast mõju ning teha
kindlaks valdkonnad, kus uued õigusaktid saaksid edendada koostalitlusvõimet; – luua
Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur, mida saab kasutada koostalitlusvõime
alaste lahenduste loomise ja hindamise vahendina; – luua
vahend, et hõlbustada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvat
kasutamist, ja teha kindlaks valdkonnad, kus selliseid lahendusi veel ei ole; – hinnata
ja edendada olemasolevaid ühiseid tehnilisi kirjeldusi ja standardeid ning
töötada välja uued ühised tehnilised kirjeldused ja standardid ning – võtta
kasutusele mehhanism, mille abil saaks mõõta koostalitlusvõime alaste
lahendustega loodava kasu suurust. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk nr 26 Üleeuroopaliste
e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimeline osutamine riiklikele
haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele – Investeerimine
tänapäevastesse riiklikesse haldusasutustesse – koostalitlusvõimelised
lahendused Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile Tegevuspõhise
eelarvestamise meede 26 03: teenuste osutamine riiklikele
haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Euroopa
haldusasutuste ning nende asutuste ja ettevõtjate/kodanike vaheliste paremate koostalitlusvõime
alaste lahenduste väljatöötamine parandab oluliselt liikmesriikidevahelist
teabevahetust ja loob võimaluse kärpida märkimisväärselt kulusid. ISA2
programmi kaudu keskendub informaatika peadirektoraat koos komisjoni teiste
talitustega ning tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega
peamistele koostalitluse võimaldajatele, ELi poliitika ja õigusaktide tõhusa
rakendamise toetamisele ning Euroopa haldusasutuste kasutatavate
elektrooniliste avalike teenuste osutamise hõlbustamisele ja toetamisele. Informaatika
peadirektoraat toetab aktiivselt Euroopa haldusasutuste ajakohastamist liidu
algatuste, liikmesriikide, kodanike ja ettevõtete hüvanguks. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Komisjon
on kindlaks määranud üldeesmärgi ja rea erieesmärke (vt punkt 1.4.1). Nimetatud
eesmärkide saavutamine kajastub eeldatavasti tulemusnäitajates, mille kaudu saab
ametlikult mõõta programmi nn sekkumisloogikat. Näitajad ja oodatavad tulemused
on välja töötatud eelhindamise käigus ning on sätestatud asjakohases
lisadokumendis. Erieesmärgid,
tulemused ja näitajad jagunevad programmi tegevussuundi kajastava järgmise viie
põhikategooria kohaselt: – peamised
koostalitlusvõime võimaldajad; – ELi
õigusaktide tõhusa rakendamise toetamine; – haldusasutusi
toetavad vahendid; – kaasmeetmed
ja – järelevalvetegevus. Programmi
mõju eelarvele on esitatud tabelis 3.2.2. Programmi hindamise käigus
uuritakse meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust,
jätkusuutlikkust ja sidusust ning programmi tulemuslikkust programmi eesmärgi
saavutamisel ja jooksva tööprogrammi elluviimisel. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused ISA2
programmi raames tuleb täita vajadus luua peamised koostalitlusvõime
võimaldajad, toetada liidu õigusaktide tõhusat rakendamist, pakkuda Euroopa
haldusasutustele toetavaid vahendeid ning arendada olemasolevaid või uusi ühiseid
raamistikke, üldteenuseid ja korduvalt kasutatavaid üldvahendeid. Vajadused
on kindlaks tehtud liidu teiste poliitikavaldkondade asjaosaliste ja liikmesriikide
esindajatega peetud mõttevahetuste, eelhindamise ja seletuskirjas kirjeldatud
ametliku konsultatsiooni käigus. Programmi raames võetavatest meetmetest saavad
kõige rohkem kasu Euroopa haldusasutused. Ettevõtted ja kodanikud saavad
kaudset kasu haldusasutuste pakutavate teenuste kaudu. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Kõikide
ISA2 programmiga hõlmatud tegevusvaldkondade eest vastutavad
liikmesriigid ja Euroopa Liit ühiselt. Seepärast sekkutakse programmiga üksnes
ilmse Euroopa lisaväärtuse olemasolu korral seletuskirjas kirjeldatud viisil. Programmi
korralduskomitee tagab sidususe ja vastastikuse täiendavuse liikmesriigi
tasandil toimuva tegevusega. Liidu tasandil tagatakse teenustevahelise
kooskõlastamisega tegevuse kooskõla muude poliitikavaldkondade (nt Euroopa
poolaasta, riigipõhised aruanded/soovitused) tegevusega ning Euroopa ühendamise
rahastu ja digitaalarengu tegevuskava koostalitlusvõimet ja standardeid
käsitleva teise sambaga, et saavutada võimalikult suur sidusus ja koostoime. Tihe
koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide ja muude poliitikavaldkondadega aitab
hinnata programmi raames pidevalt tegelikke vajadusi, tegevuse
proportsionaalsust ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. Nagu
seletuskirjas on rõhutatud, suurendatakse ISA2 programmiga eelkõige
liidu sekkumise rahalist ja majanduslikku väärtust ning aidatakse tugevdada ja
rakendada liidu poliitikat ja õigusakte, saavutades piiriülese ja
valdkondadevahelise kooskõlastamise kaudu märkimisväärse koostoime. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Komisjoni
aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise ISA programmi vahehindamise
kohta tuuakse esile hindamise käigus tehtud peamiselt positiivsed järeldused. Kõiki
soovitusi on uues ISA2 programmis arvesse võetud. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Nagu
on öeldud seletuskirjas, on tagatud sidusus ja vastastikune täiendavus Euroopa
ühendamise rahastuga, mis toob eeldatavasti kaasa koostoime. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ü Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
ü Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2016–31.12.2020 –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY–YYYY ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
YYYY–YYYY, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[66] ü Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt –
ü oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides
töötavat komisjoni personali –
¨ rakendusametite kaudu ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded
on delegeeritud: –
¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele
(täpsustage) –
¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile –
¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele –
¨ avalik-õiguslikele asutustele –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad
esitavad piisavad finantstagatised –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad
piisavad finantstagatised –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste
ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral
esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused: ISA2
programmi elluviimine algab 1. jaanuaril 2016. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused ja sagedus. Programmi
rakendamise korrapärane järelevalve on kavandatud kooskõlas usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõtte ja komisjoni haldusmenetlusega. Järelevalve hõlmab
igal aastal korralduskomiteele esitatavat aruannet toetatavate meetmete
rakendamisel tehtud edusammude kohta. Programmile
korraldatakse vahe- ja lõpphindamine, mille tulemused edastatakse Euroopa
Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2018 ja 31. detsembriks
2021. Sellega seoses võib vastutav parlamendikomisjon kutsuda komisjoni esindaja
tutvustama hindamise tulemusi ja vastama parlamendikomisjoni liikmete
küsimustele. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud Otsuse
ettepanekuga kaasneb sel eesmärgil koostatud eelhinnang. Eelhindamise ja ISA
programmi vahehindamise tulemusel esitatud soovitusi on võetud nõuetekohaselt
arvesse. Ettepanekus on põhjalikult käsitletud teatavaid soovitustes kindlaks
tehtud riske. ISA2
programmiga arendatakse ja toetatakse Euroopa koostalitlusvõime kaardistust kui
vahendit, mille abil on võimalik saada ülevaade Euroopa koostalitlusmaastikust ja
analüüsida seda ning teha kindlaks kättesaadavad ja veel puudu olevad
lahendused. Selle põhjal jätkatakse olemasolevate lahenduste toetamist ja
luuakse uusi lahendusi. Samuti on programmil koordineeriv roll selliste liidu muudest
algatustest pärit koostalitlusvõime alaste lahenduste puhul, mis võiksid
toimida ka liidu digitaalteenuste pakkumise kanalites. Sellega välditakse
jõupingutuste kattumist, tugevdatakse liikmesriikide ja komisjoni talituste koostööd
ning edendatakse aktiivselt olemasolevate lahenduste korduvat kasutamist. 2.2.2. Teave loodud
sisekontrollisüsteemi kohta Programmi
kohaste assigneeringute suhtes kohaldatakse komisjoni kontrollimeetmeid. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude
ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos Sätestatud
on suur hulk finants- ja halduskontrolli mehhanisme. Programmi rakendatakse
riigihangete kaudu kooskõlas finantsmääruse eeskirjade ja menetlustega. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed 2.3.1. Täpsustage rakendatavad või
kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Riigihanke-eeskirju
ja menetlusi kohaldatakse kogu protsessi jooksul ning need hõlmavad järgmist: – tööprogrammi
koostamine, võttes arvesse korralduskomitee arvamust, kusjuures tööprogramm
sisaldab vahendite eraldamiseks vahe-eesmärke, et tagada tulemuste ja kulude
kontrollitavus; – pakkumistingimuste
nõuetekohane koostamine, et tagada nõutavate tulemuste ja tekkinud kulude
kontrollitavus; – pakkumiste
kvaliteedi- ja finantsanalüüs; – komisjoni
muude talituste kaasamine kogu menetluse jooksul; – mitmel
tasandil toimuv tulemuste kontrollimine ja arvete läbivaatamine enne maksmist
ning – siseaudit. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assignee-ringute liik || Rahaline osalus Nr […][Nimetus ………………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([67]) || EFTA riigid[68] || Kandidaat-riigid[69] || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1a || 26.01.04.01 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) toetuskulud || Liigen-damata || JAH || JAH || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assignee-ringute liik || Rahaline osalus Nr […][Nimetus …………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1a || 26.03.01.01 Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike koostalitlusvõime alased lahendused (ISA2)[70] || Liigen-datud || JAH || JAH || EI || EI 1a || 26.03.01.51 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste programmi (ISA) raames rahastatavate meetmete lõpuleviimine || Liigen-datud || JAH || JAH || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks Informaatika peadirektoraat || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU � Tegevusassigneeringud || || || || || || || || Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || 24,448 || 25,115 || 25,783 || 26,452 || 27,130 || || || 128,928 Maksed || (2) || 6,500 || 23,800 || 24,500 || 26,000 || 48,128 || || || 128,928 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[71] || || || || || || || || Eelarverida nr || || (3) || 0,400 || 0,400 || 0,400 || 0,400 || 0,400 || || || 2,000 Informaatika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 1+1a +3 || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928 Maksed || = 2+2a +3 || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928 � Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928 Maksed || (5) || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928 � Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 4+ 6 || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928 Maksed || = 5+ 6 || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU Informaatika peadirektoraat || � Personalikulud || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || || || 12,080 � Muud halduskulud || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || || || 0,600 Informaatika peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || 12,680 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 27,384 || 28,051 || 28,719 || 29,388 || 30,066 || || || 143,608 Maksed || 9,436 || 26,736 || 27,436 || 28,936 || 51,064 || || || 143,608 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
ü Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[72] || Kesk-mine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljun-dite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK vastavalt punktidele 1.4.1 ja 1.4.4 || || || || || || || || || || || || || || || || Peamised koostalitluse võimaldajad || || || || 6,000 || || 6,000 || || 6,000 || || 7,000 || || 7,000 || || || || || || 32,000 ELi õigusaktide tõhusa rakendamise toetamine || || || || 10,000 || || 12,000 || || 12,000 || || 14,000 || || 14,000 || || || || || || 62,000 Euroopa haldusasutusi toetavad vahendid || || || || 3,000 || || 3,500 || || 4,000 || || 4,500 || || 4,500 || || || || || || 19,500 Kaasmeetmed || || || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || || || || || 12,750 Järelevalve teostamine meetmete üle || || || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || || || || || 2,675 KULUD KOKKU || || 22,094 || || 24,594 || || 25,094 || || 28,594 || || 28,594 || || || || || || 128,925 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
ü Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || || || 12,080 Muud halduskulud || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || || || 0,600 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[73] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680 Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline
personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
ü Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || Kokku || � Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AD || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || || || 10 || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AST || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || || || 4 || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AST/SC || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || || || 2 || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || � Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[74] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) – SNE || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || || || 3 || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) – CA || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || || || 1 || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || || XX 01 04 yy[75] || – peakorteris || || || || || || || || || – delegatsioonides || || || || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || KOKKU || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || || || 20 XX osutab asjaomasele
poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || AD-kategooria ametikohtade töötajad tegelevad programmi tegeliku juhtimisega: tööprogrammi koostamine, eelarve haldamine, programmi täitmisega seotud avalike pakkumismenetluste korraldamine, programmi täitmisega seotud lepingute haldamine, jätkuprojektid, suhtlemine komisjoni talituste ja liikmesriikide ekspertidega, ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamine. Nende töötajate hulka kuulub ka üksuse juht. AST- ja AST/SC-kategooria ametikohtade töötajad abistavad järgmistes valdkondades: – sekretäritöö, lähetuste korraldamine (2 inimest); – eelarve haldamine, pakkumiskutsed, lepingud ja arvete maksmine (2 isikut); – teabe levitamine ja teabevahetus (2 inimest); – logistika: kohtumiste ja õpikodade korraldamine, ekspertidele kutsete saatmine ja neile tasumine, dokumendihaldus (1 inimene). Koosseisuvälised töötajad || END-kategooria ametikohtade töötajad toetavad programmi tegelikku haldamist, toetades AD-ametikohtade töötajaid peamiselt valdkondades, mis on seotud liikmesriikidega kooskõlastamise, jätkuprojektide ning ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamisega. Lepingulised töötajad annavad spetsiaalset abi a) programmi meetmete levitamiseks ja kasutamiseks ning b) konkreetsete meetmete tegelikul haldamisel peamiselt valdkondades, kuhu on kaasatud ka teised komisjoni talitused. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
ü Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[76]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist. 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
ü Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: ¨ omavahenditele ¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[77] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avaldatava mõju arvutusmeetod. [1] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/policy/public-sector-innovation/index_en.htm. [2] Komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüs (COM(2012) 750 final,
28.11.2012). [3] European Interoperability Strategy 2012 Implementation
Review, report on political, socio-economic and legal factors (Euroopa
koostalitlusvõime strateegia rakendamise 2012. aasta läbivaatamine:
aruanne poliitiliste, sotsiaal-majanduslike ja õiguslike tegurite kohta). [4] Komisjoni teatis „EUROOPA 2020. AASTAL.
Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010) 2020 lõplik,
3.3.2010). [5] Komisjoni teatis Euroopa
Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010) 245 lõplik, 28.8.2010). [6] Komisjoni teatis Euroopa
Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” (KOM(2010) 744 lõplik,
16.12.2010). [7] Asepresident Šefčoviči teatis komisjonile „E-komisjon 2012–2015:
kasutajakesksete digitaalteenuste pakkumine”, SEC(2012) 492 final, 1.8.2012. [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus
nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009 , Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste
(ISA) kohta (ELT L 260, 03.10.2009, lk 20). [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013,
11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks
otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013,
11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse
määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007
ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129). [11] Avaliku sektori innovatsiooni eksperdirühma aruanne
„Powering European Public Sector Innovation: Towards A New Architecture”, EUR 13825 EN,
2013. [12] Nõukogu otsus 95/468/EÜ, 6. november 1995, milles
käsitletakse ühenduse panust ühenduses toimuvasse haldusasutuste vahelisse
telemaatilisse andmevahetusse (IDA) (EÜT C 269, 11.11.1995, lk 23–25). [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ, 12. juuli
1999, haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi
võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide
piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1). [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ, 12. juuli
1999, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise
andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse
pääsemise tagamiseks (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9). [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse
teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele,
ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 25). [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsus 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste
koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009,
lk 20). [17] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pilvandmetöötluse
võimaluste kasutamine Euroopas” (COM(2012) 529). [18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul
(ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). [19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL, 13. juuni
2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite
ja äriühingute registrite sidestamise osas. [20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse
ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1). [21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember
2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav
ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) ja tunnistatakse kehtetuks
otsus nr 2235/2002/EÜ (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1–7). [22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai
2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”)
(ELT L 154, 14.06.2007, lk 25–31). [23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013,
17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320). [24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni
2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva
teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1). [25] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul
(COM(2012) 238 final, 4.6.2012). [26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012,
25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega
muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ,
2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ
(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12). [27] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009,
11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete
statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta),
nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu
otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste
statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009,
lk 164–173). [28] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa
Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile (KOM(2009) 404 lõplik,
10.8.2009). [29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL, 16.
aprill 2014, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014,
lk 1–11). [30] Interim evaluation of the ISA
programme, Kurt Salmon, 31.10.2012. [31] Peasekretariaat, konkurentsi peadirektoraat, merendus- ja
kalandusasjade peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus, väljaannete talitus,
kirjaliku tõlke peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse
kaasatuse peadirektoraat, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat,
siseasjade peadirektoraat, õigusküsimuste peadirektoraat, ettevõtluse ja
tööstuse peadirektoraat, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. [32] Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia,
Kreeka, Läti, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia,
Sloveenia ja Ühendkuningriik. [33] ELT C [...], [...], lk [...]. [34] ELT C [...], [...], lk [...]. [35] KOM(2010) 245. [36] KOM(2010) 2020. [37] KOM(2010) 744. [38] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember
2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). [39] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL, 13. juuni
2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite
ja äriühingute registrite sidestamise osas. [40] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts
2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108,
25.4.2007, lk 1). [41] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008,
9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist
teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008,
lk 60–81). [42] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006,
20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi
(SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006,
lk 4–23). [43] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000,
mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini
konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000,
lk 1–10). [44] https://e-justice.europa.eu. [45] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts
2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88,
4.4.2011, lk 45–65). [46] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013,
17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320). [47] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni
2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva
teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1). [48] COM(2012) 238, ELT C [...], [...], lk [...]. [49] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012,
25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega
muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ,
2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ
(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12). [50] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013,
11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse
kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). [51] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar
2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste
sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243). [52] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar
2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94,
28.3.2014, lk 65–242). [53] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar
2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014,
lk 1–64). [54] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL, 16.
aprill 2014, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014,
lk 1). [55] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013,
11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse
määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007
ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129). [56] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014, 11.
märts 2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu
valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr
1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14). [57] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ, 12. juuli
1999, haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi
võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide
piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1). [58] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ, 12. juuli
1999, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise
andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse
pääsemise tagamiseks (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9). [59] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste
e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele
haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 144, 30.4.2004,
lk 62 ja ELT L 181, 18.5.2004, lk 25 (parandus)). [60] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september
2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260,
3.10.2009, lk 20). [61] Dokument A7-0083/2012. [62] 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline
kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini,
eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta
(ELT C 373, 20.12.2013, lk 1–11). [63] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011,
16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis
käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.12.2011,
lk 13). [64] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB –
tegevuspõhine eelarvestamine. [65] Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2
punktile a või b. [66] Eelarve täitmise viise selgitatakse
koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [67] Liigendatud assigneeringud / liigendamata
assigneeringud. [68] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [69] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [70] Selle uue eelarvereaga asendatakse olemasolev
eelarverida 26 03 01 01 „Euroopa haldusasutuste
koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)”. ISA meetmete lõpuleviimine
hõlmatakse eelarvereaga 26 03 01 02 „Varasemate programmide
[...] lõpuleviimine”. [71] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [72] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud
teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus
kilomeetrites jms). [73] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [74] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide
lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. [75] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [76] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe (2007–2013)
punktid 19 ja 24. [77] Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud)
korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 %
sissenõudmiskulude mahaarvamist.