This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0221
Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on establishing a European Platform to enhance cooperation in the prevention and deterrence of undeclared work
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta
/* COM/2014/0221 final - 2014/0124 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta /* COM/2014/0221 final - 2014/0124 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Euroopa Liidu tasandil on deklareerimata tööd
määratletud kui igasugust tasustatud tegevust, mis on oma olemuselt seaduslik,
kuid riiklikes asutustes deklareerimata, ja mille puhul on arvesse võetud
liikmesriikide õigusliku reguleerimise süsteemide erinevusi[1]. Asjaolu, et deklareerimata tööd ei jälgita ega
registreerita ning et seda määratletakse riiklikes õigusnormides erinevalt,
muudab keeruliseks usaldusväärsete andmete saamise selle kohta, kuivõrd levinud
on deklareerimata töö liikmesriikides. Selle tulemuseks on, et deklareerimata
tööd käsitlevad hinnangulised näitajad on vägagi erinevad[2]. Eurobaromeetri 2013. aastal läbiviidud uuringu
kohaselt[3][4] tunnistas üksnes
4 % vastajatest, et neil on olnud mitteametlikke töösuhteid. Samas möönas
11 % vastajatest, et nad olid eelmisel aastal ostnud kaupa või teenuseid,
mille puhul neil oli piisavalt põhjust arvata, et tegemist oli deklareerimata
tööga. ELi riikide vahel on erinevused suured. Deklareerimata töö esinemist ja meetmeid
sellega seonduvate probleemide lahendamiseks analüüsiti Euroopa tööhõivealase
ja sotsiaalse arengu 2013. aasta ülevaate[5]
peatükis, mis käsitles deklareerimata töö osas hiljuti aset leidnud arenguid. Deklareerimata tööl on tõsised tagajärjed
eelarvele, kuna vähenevad maksu- ja sotsiaalkindlustustulud. See mõjub
kahjulikult tööhõivele, tootlikkusele ja töötingimustele, kutseoskuste
arendamisele ja elukestvale õppele. Tagajärjeks on pensioniõiguste vähenemine
ja halvenenud juurdepääs tervishoiuteenustele. Ettevõtjate vahel tekib ebaaus
konkurents. Üleminek mitteametlikult või deklareerimata töölt ametlikule
tööhõivele võib aidata kaasa ka strateegiasse „Euroopa 2020”[6] kuuluvate tööhõive
eesmärkide saavutamisele. Eelnevaga lähedalt seotud fenomen on töö valesti
deklareerimine või näiline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine.
Viimasega on tegemist juhul, kui töötaja on ametlikult registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtjana ja omab teenuseosutamise lepingut, kuid töö,
mida ta teeb, vastab kõigile kriteeriumidele, mida riiklikus õiguses ja
praktikas kasutatakse töösuhte iseloomustamiseks. Näiline füüsilisest isikust
ettevõtjana töötamine mõjutab negatiivselt asjaomaste töötajate
tervisekindlustust, tööohutust ja sotsiaalkindlustusega kaetust. Samuti on see
halb maksutulude seisukohast. Tavaliselt on see siiski vähem kahjulik kui
deklareerimata töö. Teatises „Töövõimalusterohke majanduse
taastumine”[7]
rõhutas komisjon, et töövõimalusterohke majanduskasvu tugevdamiseks on vajalik
tööhõivepoliitika, millega luuakse töökohtade loomiseks soodsad tingimused,
ning et mitteametliku või deklareerimata töö seaduslikuks tööks muutmine võiks
mõjuda positiivselt tööjõunõudlusele. Tööhõivepoliitika 7. suunisega, milles on
öeldud, et naiste ja meeste tööturul osalemist tuleb suurendada, struktuurset
tööpuudust tuleb vähendada ja töö kvaliteeti tõsta,[8] pannakse seega
liikmesriikidele südamele, et tuleb edendada sotsiaaldialoogi ning püüda
vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ebakindlate
töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. 2012. ja 2013. aastal esitatud riigipõhistes
soovitustes[9]
soovitati mitmel liikmesriigil võidelda deklareerimata töö, varimajanduse ja
maksudest kõrvalehoidmise vastu ja/või parandada maksukohustuste täitmist. 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis kutsus
Euroopa Parlament üles tugevdama tööinspektsioonide vahelist koostööd ja
tööinspektsioonide tegevust võitluses deklareerimata tööga[10]. Töötajate lähetamist käsitleva direktiivi uus
jõustamisdirektiiv aitab kaasa pettuse ja kuritarvitamise kõrvaldamisele
töösuhete puhul ning teatavate deklareerimata töö vormide kaotamisele. Deklareerimata töö takistamisega seonduvate
probleemide lahendamine on esmajoones liikmesriikide ülesanne, mille
lahendamisega tegelevad enamjaolt kolme liiki täitevasutused: a)
tööinspektsioonid, kes tegelevad töötingimusi käsitlevate nõuete ja/või
tervishoiueeskirjade ja tööohutusnormide rikkumistega seonduvaga, b)
sotsiaalkindlustusasutused, kes võitlevad sotsiaalkindlustushüvitistega
seonduvate pettuste vastu ja c) maksuametid, kes tegelevad maksudest
kõrvalehoidmise probleemidega. Mõnes liikmesriigis on nende ülesannete
lahendamisse kaasatud ka tööturu osapooled[11]
ning mõni liikmesriik on kaasanud ka tolli- ja migratsiooniasutused, politsei
ja riigiprokuratuuri. Siiski on tõdetud, et mõnikord ei ole riigi tasandil
koostöö nende erinevate asutuste vahel nii hästi struktureeritud ega tõhus nagu
vaja. Kuna deklareerimata töö ulatuse
kindlaksmääramine on jätkuvalt keeruline, on ka vastavaid poliitilisi abinõusid
raske välja töötada, samuti ei ole lihtne tõhustada kontrollkäike, mis aitaksid
ära hoida, vähendada või vähemalt jälgida deklareerimata töö ilmnemist.
Valitsuste ühine probleem on deklareerimata töö vähendamine ja mitteametlike töötajate
jaoks inimväärsete töötingimuste tagamine, selle probleemi lahendamine nõuab
valitsuste ja riigiasutuste koordineeritud tegutsemist. On vaja välja töötada
poliitilised põhimõtted, mis muudavad tööandjate jaoks deklareerimata töö
kasutamise kasutegurid väiksemaks ja töötajate jaoks sellise töö tegemise
ebasoodsamaks. Deklareerimata tööd võib ette tulla
mitmesugustes sektorites. Üks sektor, mis kõige sagedamini ja ülemääraselt
deklareerimata töö mõjude all kannatab, on ehitussektor[12]. Muude sektorite hulgast
võib välja tuua näiteks majapidamissektori, kuhu kuuluvad kodude koristamise
ning laste- ja vanuritehoiuteenused, muud eraisikutele osutatavad teenused,
eraturvateenused, tööstuslikud puhastusteenused, põllumajandus-, hotellindus-
ja toitlustusteenused. Deklareerimata tööd on täheldatud väga
erinevates töökohtades ja see hõlmab erineva profiili ja taustaga töötajaid.
Just selline heterogeensus muudab deklareerimata töö kõrvaldamise keeruliseks
ja nõuab spetsiaalseid strateegiaid. Deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine
aitab paremini jõustada ELi ja liikmesriikide õigust, eelkõige tööhõive,
tööõiguse, tervishoiu- ja tööohutuse ning riikide sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise valdkondades. Kuna probleemid on samad kõigis liikmesriikides ja
kuna deklareerimata tööl on tihti piiriülene mõõde, võib ELi tasandil võetav
meede aidata olulisel määral kaasa täitevasutuste koostöö tugevdamisele
deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise vallas liikmesriikides endis ja
nende vahel. Praegu puudub ametlik mehhanism, mida liikmesriikide kõik pädevad
ametiasutused saaksid kasutada deklareerimata töö piiriüleste aspektidega
seonduvate probleemide lahendamisel. ELi tasandil võetav meede aitaks seega
liikmesriikidel tõhusamalt ja tulemuslikumalt võidelda deklareerimata töö
vastu. See aitaks positiivselt ja konstruktiivselt kaasa ka tööjõu liikuvusega
seonduvate probleemide lahendamisele ELi tasandil ning muudaks seeläbi
turvalisemaks töötajate vaba liikumise, mis on üks ELis kehtivatest
põhivabadustest. Riiklike täitevasutuste vaheline koostöö ELi
tasandil juba toimib, on mitu komiteed ja töörühma, kelle töö on seotud
deklareerimata töö teemadega. Samas on nende tegevus juhuslik ja piiratud.
Kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) käsitleb deklareerimata tööga
seonduvaid küsimusi töötervishoiu- ja tööohutuse vaatepunktist. Töötajate
lähetamise eksperdikomitee tegeleb deklareerimata tööga, mis on seotud
eeskirjadest möödahiilimisega lähetatud töötajate puhul. Tööhõivekomitee (EMCO)
käsitleb tööhõivepoliitika mõju deklareerimata tööle.
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon tegeleb
sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas esinevate vigade ja pettustega.
Otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö töörühma ülesanne on teabe-,
kogemuste ja heade tavade vahetusele kaasa aitamine kõnealuses valdkonnas. Lisaks on väärtuslikke kogemusi levitatud
Euroopa tööhõivestrateegia alla kuuluva vastastikuse õppe programmi vahendusel
ja teiste mitmepoolsete projektide raames[13].
See näitab, et liikmesriigid on huvitatud deklareerimata töö takistamise
valdkonnas tehtavast koostööst. Liikmesriigid on deklareerimata töö teatavate
aspektide valdkonnas korraldanud ka mitmepoolseid projekte ning sõlminud
kahepoolseid kokkuleppeid. Loodav platvorm ei takista kahepoolsete kokkulepete
sõlmimist ega halduskoostöö korraldamist. Kogemused aga näitavad, et mitte kõik
liikmesriigid ei osale selles tegevuses. Vabatahtliku mitmepoolse koostöö puhul
puudub liikmesriikidel kohustus osaleda, samuti puuduvad mehhanismid osaluse
kohustuslikuks muutmiseks juhul, kui teised liikmesriigid leiavad, et teatava
liikmesriigi osalemine oleks vajalik. Seepärast on koostöö ELi tasandil jäänud
juhuslikuks nii liikmesriikide osalemise kui ka käsitletavate teemade osas. Ühised probleemid, millega liikmesriikide
asjaomastel täitevasutustel tegeleda tuleb, on täiendavaks teguriks, mis
ajendab koostööle selles valdkonnas. Kontrolli teostavad asutused satuvad
raskustesse piiriüleste juhtumite puhul, eriti kui eesmärgiks on deklareerimata
töö kindlakstegemine või selle eest karistamine, sest nende tavapäraselt
kasutada olevad vahendid on mõeldud üksnes oma riigis esinevate deklareerimata
töö juhtumitega tegelemiseks. Võõrtöötajate töösuhte iseloomu ja/või tingimuste
kontrollimine võib osutuda raskeks keeleprobleemide tõttu, eeskirjade
mittetundmise või selliste organiseeritud võrgustike olemasolu tõttu, kes
tegutsevad seaduse piirimail ja kasutavad sageli ära õigusaktide keerukat
ülesehitust, kusjuures neisse võrgustikesse kuuluvad mitmes liikmesriigis
asuvad agentuurid ja vahendajad, kes vormistavad mõnikord palgatöötajaid nii,
nagu need oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad. Paljud liikmesriigid on
silmitsi raskustega, kui nad soovivad tagada erinevate täitevasutuste vahelise
suhtluse ja koostöö kas siis liikmesriigi siseselt või piiriüleses kontekstis. Lisaks on üldteada, et töö ülemäärane
maksustamine või reguleerimine võib soodustada deklareerimata tööd, ning et
tööandjaid on võimalik ajendada tööd deklareerima ja seadusi järgima ka
tõhusate mittekaristuslike vahenditega. Kokkuvõtteks võiks märkida, et kuigi kõik
liikmesriigid on üldjuhul nõus sellega, et deklareerimata tööd tuleb ennetada
ja tõkestada, siis praktikas võib nende tegutsemine selle eesmärgi nimel olla
erinev ning tuua kaasa deklareerimata töö poliitilise alatähtsustamise ja
probleemi kiireloomulisuse eiramise. Teatises „Töövõimalusterohke majanduse
taastumine” rõhutati seepärast vajadust parandada liikmesriikidevahelist
koostööd ja tehti teatavaks, et algatatakse konsultatsioonid ELi tasandil
tegutseva riiklike tööinspektsioonide ja muude täitevasutuste vahelise
platvormi loomise üle. Platvorm hakkab tegelema deklareerimata töö
probleemidega ning selle eesmärk on parandada koostööd, jagada omavahel
parimaid tavasid ja selgitada välja ühtsed kontrollipõhimõtted. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Käesolevas ettepanekus tuginetakse hiljuti
läbiviidud uuringutele ja peetud konsultatsioonidele. 2010. aastal viidi institutsioonide väliselt läbi
teostatavusuuring,[14]
milles käsitleti Euroopa koostööplatvormi loomist tööinspektsioonide ja muude
asjakohaste järelevalve- ja täitevasutuste jaoks, et ennetada deklareerimata
töö kasutamist ja võidelda sellise töö vastu. Uuringus analüüsiti olemasolevaid
riiklikke institutsioonilisi raamistikke ja kehtivat poliitikat,
täitevasutustele riigi või rahvusvahelisel tasandil probleeme tekitavaid
küsimusi, piiriülese koostöö praegust seisu ja parimaid tavasid ning selgitati
välja võimalikud variandid deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamisega
tegeleva Euroopa platvormi loomiseks. Käesoleva algatuse ettevalmistamiseks
vajalikku teavet saadi ka deklareerimata tööd käsitlevast Eurobaromeetri
eriuuringust[15]
ja hiljutisest Eurofoundi aruandest, kus analüüsiti deklareerimata töö
tõkestamist liikmesriikides[16].
Eurofoundi aruandele oli lisatud ajakohastatud andmebaas[17] meetmetest, mida on
võetud ajavahemikus 2008–2013. Andmebaas sisaldab 186 juhtumiuuringut, mis on
pärit kõigist ELi liikmesriikidest ja ka kandidaatriikidest. Andmebaasis saab
teha otsinguid riigis võetud meetmete, meetme liigi, sihtrühmade või sektorite
kaupa. Huvirühmadega peeti konsultatsioone töösuhete
eest vastutavatest peadirektoritest koosnevas rühmas, kõrgemate tööinspektorite
komitees ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis.
Üldjuhul tunnistasid liikmesriikide esindajad ELi tasandi lisandväärtust
meetmete puhul, mille eesmärk on deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine,
ning toetasid komisjoni kavatsust selle valdkonnaga põhjalikumalt tegeleda. Euroopa tööturu osapoolte arvamusi koguti
konsultatsioonide 1. etapis[18]
(4. juuli 2013 kuni 4. oktoober 2013). Komisjon määratles deklareerimata töö
ennetamise ja tõkestamisega seonduvad peamised probleemid, tuletas meelde komisjoni
poolt viimati selles valdkonnas võetud meetmed ning tutvustas algatuse eesmärke
ja võimalikku sisu. Konsulteerimise eesmärk oli arutada tööturu osapooltega
kavandatava ELi meetme võimalikke tegevussuundi. Komisjon sai huvirühmadelt 15
vastust (2 ühist vastust, 3 vastust töötajate esindajatelt ja 10 vastust
tööandjate organisatsioonidelt). Tööturu osapooled olid nõus probleemi
üldmääratlusega ja märkisid, et ELi tasandi meede on õigustatud, kuna selle
peamine eesmärk on aidata riiklikke ametiasutusi, näiteks tööinspektsioone,
sotsiaalkindlustusasutusi ja maksuameteid deklareerimata tööga seonduvate
probleemide ennetamisel ja tõkestamisel. Tööturu osapooled nõustusid
põhimõtteliselt sellega, et Euroopa platvorm võiks olla sobiv vahend
liikmesriikidevahelise koostöö suurendamiseks. Neil puudus aga ühine nägemus. Enamik tööandjate esindajaid leidis, et tuleks
luua platvorm. Samas arvasid nad, et puudub vajadus eraldi uue struktuuri
loomiseks. Selle asemel võidaks kaaluda võimalusi luua olemasolevate töörühmade
juurde uusi alarühmi või koordineerida paremini olemasolevate töörühmade
tegevust. Kõik ametiühingute ja mõned tööandjate esindajad olid uue sõltumatu
asutuse loomise poolt. See aitavat tagada, et deklareerimata töö probleeme
vaagitaks igast küljest, mida olemasolevate struktuuride kasutamise korral aga
teha ei saaks. Platvormi töös osalemise osas olid ametiühingud ja mõned
tööandjate esindajad selle poolt, et liikmesriikide osalemine peaks olema
kohustuslik, samal ajal eelistasid mõned tööandjate organisatsioonid
vabatahtlikkuse printsiipi. Tööturu osapooled toetasid komisjoni eesmärki
esitada algatus, kuid ei soovinud alustada selles küsimuses läbirääkimisi. Tööturu osapooltega peetud konsultatsioonide
2. etapp toimus 30. jaanuarist kuni 13. märtsini 2014[19]. Konsultatsioonide 2.
etapi käigus esitas komisjon ülevaate konsultatsioonide 1. etapi tulemustest ja
tutvustas kavandatud algatuse sisu. Konsultatsioonide eesmärk oli teada saada
tööturu osapoolte arvamusi deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alase
koostöö tugevdamiseks kavandatud algatuse sisu kohta. Komisjon sai
huvirühmadelt 16 vastust (1 ühise vastuse, 4 vastust töötajate esindajatelt ja
11 vastust tööandjate organisatsioonidelt). Tööturu osapooled üldiselt toetasid
ELi tasandi meetme võtmist deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise
valdkonnas ning kordasid konsultatsioonide 1. etapi käigus väljendatud arvamusi
platvormi eesmärkide, ulatuse, ülesannete ja algatuste ning selles osalemise ja
selle vormi kohta. Uuenduslikke elemente pakuti välja seoses tööturu osapoolte
osalemisega platvormi töös. Ametiühingud ja tööandjate esindajad olid nõus, et
ELi tasandi tööturu osapooled (nii sektoriüleselt tegutsevate organisatsioonide
kui ka kõrge deklareerimata töö osakaaluga sektorite esindajad) peaksid
platvormi töös vaatlejana osalema. Mõned ametiühingute ja tööandjate esindajad
soovitasid anda tööturu osapooltele liikmestaatuse[20]. Mõju
hinnangus esitati mitu võimalust ELi tasandi koostöö tugevdamiseks
deklareerimata tööga seonduvate probleemide ennetamisel ja tõkestamisel.
Esimese võimalusena nähti seda, et olemasolevatele töörühmadele ja kehtivatele
algatustele lisaks uusi meetmeid ei võeta. Kaaluti ka erinevate juba
tegutsevate töörühmade ja komiteede töö parema koordineerimise võimalust. Kolmas
võimalus oli Euroopa platvormi loomine tõhustamaks ELi tasandi koostööd
deklareerimata tööga seonduvate probleemide ennetamisel ja tõkestamisel.
Platvormi loomise puhul kaaluti ka mitmeid variante, näiteks kas platvormi töös
osalemine peaks olema kohustuslik või vabatahtlik ja kas liikmesriikides
deklareerimata tööga seoses võetavate meetmete koordineerimise eest võiks
vastutada Eurofound. Kaaluti võimalust luua detsentraliseeritud agentuur, mis
vastutaks ELi õiguse jõustamise eest ja deklareerimata tööga võitlemise eest. Analüüsi tulemusena tehti järeldus, et
eelistatuim variant oleks kohustusliku liikmelisusega Euroopa platvormi
loomine. Platvorm võimaldaks kaasata kõigi liikmesriikide pädevaid asutusi ELi
tasandil tegevusse ning tagaks korrapärase ja toimiva koostöö selles
valdkonnas. Vabatahtliku mitmepoolse koostöö varianti peeti vähem optimaalseks,
sest kui mõni liikmesriik keelduks osalemast, oleks asjast rohkem huvitatud
liikmesriikide jaoks ELi tasandi koostöö palju väiksema väärtusega. Kohustuslikku
osalemist platvormi töös peeti vajalikuks just seetõttu, et koostööd
deklareerimata töö piiriüleste probleemide kõrvaldamisel ei saa täies mahus
teha, kui asjaga tegeleb ainult osa liikmesriike (liikmesriigid, kus tegelemine
nende probleemidega on väga aktuaalne, on enamasti sihtriigid) ja teised mitte.
Deklareerimata töö piiriülesed aspektid võivad avaldada halba mõju ka ühtse
turu toimimisele, sest sellised tööandjad, kes kasutavad teises liikmesriigis
teenuste osutamisel mitteametlike töötajate tööd, põhjustavad ebaausat
konkurentsi. Kõnealused tööandjad saavad pakkuda teenuseid odavamalt, sest nad
ei maksa makse ega täida kohustusi, mis tulenevad näiteks tervishoidu,
tööohutust ja töötingimusi käsitlevatest eeskirjadest. Eelnevat arvesse võttes, nimelt vajadust
tõhustada ELi tasandi koostööd, deklareerimata töö piiriüleseid aspekte ja
nende mõju ühtse turu toimimisele, on vaja, et kõigi liikmesriikide osalus
tõhustatud koostöös oleks kohustuslik, sest ainult nii saab lahendada selle
probleemi kõiki aspekte. Muud võimalused ei tagaks kõigi liikmesriikide
kõigi asjakohaste asutuste kaasatust, piiraks koostööd parimate tavade
vahetamise vallas ega võimaldaks jõustamisküsimustega nõuetekohaselt tegeleda,
mistõttu ei suudetaks toetada terviklikku lähenemisviisi, mida selle probleemi
lahendamine eeldab. Lisaks oleksid muud võimalused vähem läbipaistvad ning ELi
tasandil oleks probleem vähem oluline. Platvorm ühendab kõigi liikmeks olevate
liikmesriikide erinevad täitevasutused. Muud huvirühmad, eelkõige ELi tasandi
tööturu osapooled, asjaomased liidu detsentraliseeritud asutused, näiteks
Eurofound ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), samuti
rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
(ILO) ja EMP riikide esindajad, oleksid vaatleja staatuses. Platvorm hakkab tegelema paljude ülesannetega,
mis tuleb kindlaks määrata ja rakendada kokkulepitud töökavade raames. Koostöö
esimene praktiline samm oleks heade tavade vahetus. See aitaks tõsta
teadlikkust asjaomasest nähtusest ja suurendaks arusaamist sellest, kuidas
takistada deklareerimata tööd ja kes on peamised tegijad liikmesriikides. Et
heade tavade ja teadmiste vahetus õnnestuks paremini, võiks luua Eurofoundi
andmebaasi põhjal teadmistepanga, mis võiks muu hulgas tegeleda põhjalikumalt
jõustamisküsimustega ning juhtida ühtsete juhiste ja põhimõtete väljatöötamist.
On kavandatud, et platvorm areneks vastastikuse usalduse ja kogemuste
suurenedes järk-järgult teabe- ja heade tavade vahetamise foorumi seisusest edasi
põhjalikuma koostöö vormide suunas. Platvorm peaks lõpuks olema suuteline
korraldama ühiseid koolitusi ja personalivahetusi, samuti koordineerima
konkreetset tegevust, sealhulgas ühiseid kontrollkäike ja ühist andmekasutust. Ettepanekuga tõhustatakse liidu vahendite,
tegevuspõhimõtete (milleks on kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge
taseme edendamine, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamine, sotsiaalse
tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemine ning töötingimuste parandamine), samuti
asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist
ning edendatakse tõenditepõhist poliitika kujundamist ja sotsiaalset arengut,
tehes seda koostöös erinevate huvirühmadega. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1.Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu
sotsiaalpoliitikat käsitlevate sätete kohaselt on deklareerimata töö valdkonna
reguleerimine ELi pädevuses. Nimelt on ELi toimimise lepingu artiklis 151
sätestatud, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise
ning parandatud elamis- ja töötingimused, […] piisava sotsiaalkaitse, […]
pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise
tõkestamist. ELi toimimise lepingu artiklis 153 on loetletud valdkonnad,
mille puhul liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid ning mille hulka
kuuluvad töötingimused, tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine ja
sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine. Ettepanek tõhustada ELi tasandi koostööd
deklareerimata töö tõkestamisel ja ennetamisel põhineb ELi toimimise lepingu
artikli 153 lõikel 2, mille kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu
võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikide vahelise koostöö edendamiseks
algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate
tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja
kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme
ühtlustamata. Peamised eesmärgid, mida selle algatusega
tahetakse saavutada, on tööhõive edendamine ning töötingimuste parandamine (ELi
toimimise lepingu artikkel 151). Võttes arvesse asjaolu, et eri liikmesriikides
tegelevad deklareerimata töö probleemidega erinevat tüüpi täitevasutused (nagu
1. peatükis selgitati), on vaja, et see algatus laieneks kõigile riiklikele
ametiasutustele, sealhulgas ka neile, kes ei ole tegevad tööhõive- või
sotsiaalvaldkonnas, kuid ikkagi vastutavad või mängivad mingit rolli
deklareerimata töö tõkestamisel või ennetamisel, näiteks maksuametid,
migratsiooniametid ja tolliasutused. 3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtted Õigusliku vahendi valikul peeti kõige
sobivamaks –Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust–, sest artiklis 153 on ette
nähtud seadusandlik tavamenetlus, mida tuleb ka selle algatuse vastuvõtmisel
kasutada. Kuigi deklareerimata tööga tegelemine on
eelkõige liikmesriikide pädevuses, on sellest tulenevad probleemid –
deklareerimata töö negatiivne mõju majandusele ja ühiskonnale, raskused
deklareerimata töö piiriüleste vormide tõkestamisel, maksustamise ja
reguleerimise määrades toimiva tasakaalu leidmise vajadus ning vajadus vältida
olukorda, kus deklareerimata töösuhete kasutamine oleks tööandjatele kasulik,
samuti täitevametite vahelise koostöö puudumine – ühised kõigile
liikmesriikidele. ELi meede, millega tõhustatakse ELi tasandi koostööd, toetaks
liikmesriikide pingutusi deklareerimata töö tõkestamisel ja ennetamisel ning
aitaks parandada tulemusi. Seega lisab algatus väärtust liikmesriikide
meetmetele. Riiklikud täitevasutused on tõepoolest kõige sobivam tasand
deklareerimata tööga seonduvate probleemidega tegelemiseks. Probleemi
piiriüleseid aspekte saab kõige paremini lahendada ELi tasandil. Ettepanek
vastab seega subsidiaarsuse põhimõttele. Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega
kooskõlas, sest tegemist on meetmega, mille eesmärk on liikmesriikidevahelise
koostöö edendamine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata.
Kaaluti ka liidu detsentraliseeritud asutuse loomise võimalust, kuid uue
asutuse loomise halduskulusid arvesse võttes jäeti see kõrvale. 4. MÕJU EELARVELE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013[21] on loodud Euroopa
Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI), mida rakendatakse
ajavahemikul 2014–2020. Platvormi tööks vajalikud rahastamisvahendid
eraldatakse selle programmi tegevussuuna „Progress” alt. Soovitusliku summana
on platvormi tegevuse jaoks aastas ette nähtud 2,1 miljonit eurot, mida saab
kasutada näiteks praktiliste vahendite loomiseks, toetavate teenuste
osutajatele maksmiseks, ühtsete juhiste ja põhimõtete avaldamiseks, püsiva
koolitusvõimekuse ja ühiste koolituste korraldamise ühtse raamistiku
väljatöötamiseks, vastastikuse hindamise ja üleeuroopaliste kampaaniate
korraldamiseks. Lisaks kaetakse neist vahenditest toetused projektidele, mis
toetavad platvormi eesmärkide saavutamist. Kuni 224 000 eurot aastas on ette
nähtud platvormi koosolekutel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks.
Tuletatakse ka meelde, et Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse liikmesriikide
tegevust, mis on seotud avaliku halduse ja ametiasutuste töö kvaliteedi
parandamisega, ning edendatakse selle kaudu liikmesriikide struktuurireforme.
Rahastamisvahendid on ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020.
Liikmesriikidel soovitatakse paremini ära kasutada ESFi vahendeid, et tugevdada
riiklike asutuste suutlikkust deklareerimata töö takistamisel.
Õigusakti ettepanek ei mõjuta eelarvet ega nõua täiendavaid inimressursse. . Komisjoni personali hulgast hakkavad platvormi sekretariaadina
tegutsema – 2,5 täisajaga töötajat, – kes töötavad tööhõive, sotsiaalküsimuste
ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadis–. Üksikasju on selgitatud õigusakti
finantsselgituses, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.
Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutuste,
eelkõige Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri
kaasamine vaatlejatena platvormi töösse ei nõua nende asutuste töötajatelt
lisaülesannete täitmist. Nende asutuste seisukohast on ettepaneku mõju
eelarvele neutraalne.
2014/0124 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise
alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[22] võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[23] olles konsulteerinud Euroopa
andmekaitseinspektoriga, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Oma 18. aprilli teatises[24] rõhutas komisjon
vajadust parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja tegi teatavaks, et
algatatakse konsultatsioonid riiklike tööinspektsioonide ja muude
täitevasutuste vahel sellise ELi tasandil tegutseva platvormi loomise üle, mis
hakkab tegelema võitlusega deklareerimata töö vastu ning mille eesmärk on
parandada koostööd, jagada omavahel parimaid tavasid ja selgitada välja ühised
kontrollipõhimõtted. (2) ELi toimimise lepingu artikli
148 lõike 4 kohaselt võttis nõukogu otsusega 2010/707/EL[25] vastu suunised[26] liikmesriikide
tööhõivepoliitika kohta. Need koondsuunised aitavad
liikmesriikidel koostada riiklikke reformikavasid ja neid ellu viia.
Tööhõivesuunised on aluseks nõukogu poolt vastavalt ELi toimimise lepingu
artikli 148 lõikele 4 antavatele riigipõhistele soovitustele. Viimastel
aastatel on suunistes esitatud soovitusi arvesse võetud deklareerimata tööd
käsitlevate riigipõhiste soovituste esitamisel. (3) ELi toimimise lepingu
artiklis 151 on sätestatud sotsiaalpoliitika valdkonna eesmärkidena tööhõive
edendamine ning elu- ja töötingimuste parandamine. Pidades silmas nende
eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit meetmeid, mida liikmesriigid
võtavad töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks, töötingimuste
parandamiseks, tööturult väljatõrjutud isikute integreerimiseks ja sotsiaalse
tõrjutuse vastu võitlemiseks. (4) Euroopa Parlament kiitis
resolutsioonis „Tõhus tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise
strateegia”[27]
heaks komisjoni algatuse luua Euroopa platvorm ja kutsus üles tugevdama
koostööd võitluses deklareerimata tööga. (5) Euroopa Liidu tasandil on
deklareerimata tööd määratletud järgmiselt: „igasugune tasustatud tegevus, mis
on oma olemuselt seaduslik, kuid riiklikes asutustes deklareerimata, võttes
arvesse liikmesriikide õigusliku reguleerimise süsteemide erinevusi”[28]; seega on välja jäetud
mistahes ebaseaduslik tegevus. (6) Füüsilisest isikust ettevõtja
staatuse kuritarvitamist, kas siis riigisiseselt või piiriülestes olukordades,
on tihtipeale seostatud deklareerimata tööga. Näilise füüsilisest isikust
ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik selleks, et vältida teatavaid
maksukohustusi, on ametlikult registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana,
kuid tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Näiline
füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on seega valelikult deklareeritud
töö ja peaks hakkama kuuluma probleemide hulka, millega platvorm tegeleb. (7) Deklareerimata tööl on
tõsised tagajärjed eelarvele, kuna vähenevad maksu- ja sotsiaalkindlustustulud.
See mõjub kahjulikult tööhõivele, tootlikkusele, töötingimusi käsitlevate
normide täitmisele, kutseoskuste arendamisele ja elukestvale õppele. Samuti
halvendab deklareerimata töö sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise
jätkusuutlikkust, jätab töötajad ilma ettenähtud sotsiaalhüvitistest, selle
tagajärjeks on ka pensionõiguste vähenemine ja halvem juurdepääs
tervishoiuteenustele. (8) Liikmesriikides on
deklareerimata töö takistamiseks rakendatud mitmesuguseid poliitilisi
lähenemisviise ja meetmeid. Liikmesriigid on sõlminud ka kahepoolseid
kokkuleppeid ja korraldanud mitmepoolseid projekte deklareerimata töö teatavate
aspektide käsitlemiseks. Loodav platvorm ei takista halduskoostöö alaste
kahepoolsete kokkulepete või muude meetmete rakendamist.. (9) ELi tasandil koostöö ei ole
aga piisavalt ulatuslik, seda nii osalevate liikmesriikide kui ka käsitletavate
teemade seisukohast. Praegu ei ole ametlikku mehhanismi, mis reguleeriks
liikmesriikide asjakohaste asutuste piiriülest koostööd deklareerimata töö
küsimustes. (10) Liikmesriikide koostöö
tugevdamine ELi tasandil on jätkuvalt vajalik, et liikmesriigid saaksid
tõhusamalt ja tulemuslikumalt ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd. (11) Platvormi ülesandeks saab
olema kaasa aitamine teabe- ja parimate tavade vahetamisele, põhjalike
valdkondlike teadmiste kogumise ja analüüsimise jaoks vajaliku ELi tasandi
raamistiku loomine, samuti liikmesriikide erinevate riiklike täitevasutuste
koostöö koordineerimise parandamine. (12) Platvorm peaks kasutama kõiki
asjakohaseid teabeallikaid, eelkõige uuringuid, liikmesriikide sõlmitud
kahepoolseid kokkuleppeid ja mitmepoolse koostöö projekte ning looma sünergiaid
olemasolevate ELi tasandi instrumentide ja struktuuridega, et nende meetmete
tõkestav või ennetav mõju oleks maksimaalne. Liikmesriikide tegevuse
koordineerimine võiks toimuda ühiste koolituste korras, vastastikuste
eksperdihinnangute koostamise ja andmevahetuse võimaluste leidmise käigus.
Üleeuroopaliste kampaaniate korraldamine või ühtsete strateegiate
väljatöötamine aitaks samuti suurendada teadlikkust deklareerimata töö
probleemidest. (13) Deklareerimata töö
probleemidega tegelevad peamiselt kolm erinevat riiklikku täitevasutust:
tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ja maksuametid. Mõnikord on
kaasatud ka migratsiooni-, tööturu- ja tolliasutused, politsei,
riigiprokuratuur ja tööturu osapooled. (14) Selleks, et deklareerimata töö
probleeme saaks lahendada laiaulatuslikult ja edukalt, tuleb liikmesriikides
rakendada erinevaid poliitilisi vahendeid ja seda saab paremini teha siis, kui
asjaomaste asutuste vahel tehakse struktureeritud koostööd. Koostöösse tuleks
kaasata kõik riigiasutused, kes juhivad tegevust ja/või tegutsevad
deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamise valdkonnas. (15) Eesmärkide saavutamiseks peaks
platvormi tegevust toetama üks kontaktisik igast liikmesriigist ja tal peaks
olema piisav pädevus, et viia kokku deklareerimata töö mitmesuguste aspektidega
tegelevad riiklikud asutused. (16) Platvorm peaks kaasama ELi
tasandi tööturu osapooli, seda nii sektoriüleselt kui ka nende sektorite kaupa,
mida deklareerimata töö kõige rohkem mõjutab, ning tegema koostööd
rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooniga (ILO), ja liidu detsentraliseeritud asutustega, eelkõige
Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga. Eurofoundi
ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kaasamine vaatlejatena
platvormi töösse ei nõua nende asutuste töötajatelt lisaülesannete täitmist. (17) Platvorm peaks vastu võtma
kodukorra, töökavad ja aruandluse korra. (18) Käesoleva otsuse raames
liikmesriikide poolt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse direktiivi
95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise kohta)[29]
ning selle riiklikke rakendusmeetmeid. Kuna Euroopa platvormi töös osaleb ka
komisjon, siis kohaldatakse käesoleva otsuse raames töödeldavate isikuandmete
suhtes ka määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba
liikumise kohta[30].
(19) Platvorm võib moodustada
töörühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimuste lahendamisega, ja peab suutma
tugineda erialaseid pädevusi omavate isikute oskusteabele. (20) Platvorm teeb koostööd ELi
tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, kelle töö on seotud deklareerimata töö
probleemide lahendamisega. (21) Platvormi tegevust ja
tööülesandeid tuleks rahastada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi
(EaSI) tegevussuuna „Progress” alt assigneeringute ulatuses, mille määravad
kindlaks eelarvepädevad institutsioonid. (22) Komisjon võtab võrgustiku
loomiseks vajalikud haldusmeetmed, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Platvormi
loomine (1)
Käesolevaga luuakse deklareerimata töö ennetamise
ja tõkestamise alast koostööd edendav ELi platvorm (edaspidi „platvorm”). (2)
Platvormi töös osalevad: (a)
liikmesriikide nimetatud riiklikud täitevasutused, (b)
Euroopa Komisjon. (3)
Platvormi koosolekutel võivad kodukorras sätestatud
tingimuste kohaselt vaatlejana osaleda: (a)
sektoriüleselt ELi tasandil tegutsevad tööturu
osapoolte esindajad ja tööturu osapoolte esindajad neist sektoritest, kus
deklareerimata tööd esineb palju, (b)
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi
(Eurofoundi) esindaja ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri
(EU-OSHA) esindaja, (c)
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esindaja, (d)
EMP riikide esindajad. Artikkel 2 Eesmärgid Artikli 1 lõikes 1 sätestatud platvorm aitab
kaasa ELi ja liikmesriikide õigusaktide korrektsele rakendamisele,
deklareerimata töö vähendamisele ja ametlike töökohtade tekkele, vältides
seeläbi töö kvaliteedi halvenemist, ning edendab tööturu integreerimist ja
sotsiaalset kaasatust; selleks seab platvorm järgmised eesmärgid: (a)
parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste
vahelist ELi tasandi koostööd ennetamaks ja tõkestamaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt
deklareerimata tööd, sealhulgas näilist füüsilisest isikust ettevõtjana
töötamist, (b)
parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste
tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate
probleemide kõrvaldamisel, (c)
suurendada üldsuse teadlikkust meetme pakilisusest
ning suunata liikmesriike tõhusamalt tegelema deklareerimata tööga seonduvate
probleemidega. II peatükk Missioon ja ülesanded Artikkel 3 Missioon Artiklis 2 loetletud eesmärkide saavutamiseks
rakendab platvorm järgmisi meetmeid: (a)
parimate tavade ja teabe vahetus, (b)
põhjalike valdkondlike teadmiste kogumine ja
analüüs, (c)
piiriülese tegevuse koordineerimine. Artikkel 4 Ülesanded (1)
Oma missiooni elluviimiseks täidab platvorm
eelkõige järgmisi ülesandeid: (a)
deklareerimata tööd puudutavate teadmiste
parandamine, selleks tuleks luua ühine kontseptsioon, kehtestada mõõtkava ning
edendada ühiste võrdlevate analüüside tegemist ning seonduvate asjakohaste
näitajate loomist; (b)
analüüsimeetodite väljatöötamine hindamaks
mitmesuguste poliitiliste meetmete (sealhulgas nii ennetavad ja karistavad
meetmed kui ka üldised tõkestavad meetmed) tõhusust deklareerimata töö
esinemissageduse mõjutamisel; (c)
vahendite, näiteks erinevaid tavu/meetmeid (sh
kahepoolsed kokkulepped, mida liikmesriigid on kasutanud deklareerimata töö
tõkestamisel ja ennetamisel) sisaldava teadmistepanga loomine; (d)
mittesiduvate juhiste vastuvõtmine kontrollijate
jaoks, samuti heade tavade käsiraamatu ja deklareerimata töö takistamiseks
läbiviidava kontrolli ühtsete põhimõtete käsiraamatu vastuvõtmine; (e)
koostöövormide väljatöötamine selleks, et
suurendada tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega
seonduvate probleemide kõrvaldamisel ühiste kontrollitoimingute ja töötajate
vahetuse ühtse raamistiku vastuvõtmise kaudu; (f)
võimaluste uurimine, kuidas parandada andmete ühist
kasutamist kooskõlas liidu andmekaitse-eeskirjadega, sh võimaluste uurimine,
kuidas kasutada siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe
elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi; (g)
püsiva võimekuse väljaarendamine täitevasutuste
koolituste jaoks ja ühiste koolituste korraldamise ühtse raamistiku
vastuvõtmine; (h)
vastastikuste eksperdihinnangute korraldamine
eesmärgiga jälgida liikmesriikides saavutatut deklareerimata töö vastu võitlemisel,
sealhulgas toetus nende Euroopa Ülemkogu esitatud riigipõhiste soovituste
rakendamisel, mis on seotud deklareerimata töö vastase võitluse või sellise töö
ennetamisega; (i)
probleemi olemasolu alase teadlikkuse suurendamine
ühiste ettevõtmiste kaudu, näiteks viies läbi üleeuroopalisi kampaaniaid ja
võttes vastu piirkondlikke või ELi tasandi strateegiaid, sealhulgas
sektoripõhiseid lähenemisviise. (2)
Oma ülesandeid täites kasutab platvorm kõiki
asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas uuringuid ja mitmepoolse koostöö
projekte, ning võtab arvesse asjaomaseid liidu vahendeid ja struktuure, samuti
asjakohaste kahepoolsete kokkulepete kaudu saadud kogemusi. Platvorm teeb
vajadusel koostööd Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu
Agentuuriga (EU-OSHA). III peatükk Platvormi
toimimine Artikkel 5 Kontaktisikud (1)
Iga liikmesriik määrab platvormi liikmeks ühe
kontaktisiku. Liikmesriigid võivad nimetada ka ühe asendusliikme. (2)
Esindajate nimetamisel peaksid liikmesriigid
kaasama kõiki riigiasutusi, kes tegelevad deklareerimata töö ennetamise ja/või
tõkestamisega, näiteks tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused,
maksuametid, tööturuasutused ja migratsiooniametid (edaspidi „täitevasutused”).
Liikmesriigid võivad kooskõlas riikliku õiguse ja/või tavadega kaasata ka
tööturu osapooli. (3)
Liikmesriigid esitavad komisjonile kõigi
deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamisega tegelevate täitevasutuste
nimekirja ja nende kontaktandmed. (4)
Kontaktisiku ülesandeks on suhelda kõigi
deklareerimata töö ennetamise ja/või tõkestamisega tegelevate täitevasutustega
platvormi tegevuse asjus ja tagada, et kõnealused asutused osalevad
koosolekutel ja/või platvormi tegevusse panustamisel või platvormi töörühmade
tegevuses, juhul kui arutletavad teemad puudutavad nende pädevusvaldkonda. Artikkel 6 Tööturu
osapoolte esindajad (1)
Tööturu osapoolte esindajad, nii sektoriülesel
tasandil kui ka neist sektoritest, kus deklareerimata töö osakaal on suur,
võivad vaatlejana osaleda platvormi koosolekutel, seda vastavalt esindatava
organisatsiooni määratud korrale. (2)
Vastavalt liidu tasandi sektoriüleste ja
sektoripõhiste tööturu osapoolt ettepanekutele määratakse vaatlejate grupi
koosseis järgmiselt: (a)
maksimaalset 8 vaatlejat, kes esindavad tööturu
osapooli sektoriülesel tasandil (vaatlejate kohad tuleb võrdselt jaotada
tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel), (b)
maksimaalset 10 vaatlejat, kes esindavad tööturu
osapooli sektoritest, kus deklareerimata töö osakaal on suur (vaatlejate kohad
tuleb võrdselt jaotada tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel). Artikkel 7 Tegevus (1)
Platvormi tööd koordineerib ja koosolekuid juhatab
komisjon. (2)
Oma missiooni elluviimiseks võtab platvorm häälteenamusega
vastu: (a)
kodukorra, mis sisaldab muu hulgas platvormi
otsuste vastuvõtmise menetlust, (b)
platvormi kaheaastase töökava, milles sätestatakse
muu hulgas platvormi üksikasjalikud ülesanded ja aruandluskord, mille kohaselt
platvorm esitab aruanded korrapäraselt, iga kahe aasta tagant, (c)
otsuse luua töörühmad, kelle ülesanne on tegeleda
platvormi töökavas määratletud teemadega. Sellised töörühmad saadetakse kohe
pärast nende volituste lõppemist laiali. (3)
Platvormi või töörühma töös osalema võib soovi
korral kutsuda eksperte, kes on pädevad arutlusel oleva teema valdkonnas ning
kui see on kasulik ja/või vajalik. (4)
Platvormi abistab sekretariaat, mille paneb kokku
komisjon. Sekretariaat valmistab ette koosolekuid, platvormi töökavu ja
aruandeid. (5)
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu
korrapäraselt platvormi tegevusest. Artikkel 8 Koostöö Platvorm teeb vajaduse korral koostööd muude
liidu tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, kelle töö on seotud
deklareerimata töö probleemide lahendamisega, eelkõige kõrgemate
tööinspektorite komitee (SLIC), töötajate lähetamise eksperdikomitee,
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni, tööhõivekomitee
(EMCO), sotsiaalkaitsekomitee (SPC) ja maksustamise valdkonnas tehtava
halduskoostöö töörühmaga. Võib korraldada ka ühiseid koosolekuid. Artikkel 9 Kulude
hüvitamine Komisjon hüvitab liikmetele, vaatlejatele ja kutsutud
ekspertidele sõidukulud ja vajaduse korral elamiskulud, mis on seotud platvormi
tegevusega. Liikmetele, vaatlejatele ja kutsutud ekspertidele
ei maksta osutatud teenuste eest tasu. Artikkel 10 Rahaline
toetus Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised
vahendid nähakse ette tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis (EaSI),
mille iga-aastasteks assigneeringuteks annab finantsraamistiku piires loa
eelarvepädev asutus. IV peatükk Lõppsätted Artikkel 11 Läbivaatamine Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist
esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande selle kohaldamise kohta.
Aruandes antakse hinnang sellele, kuivõrd on platvorm aidanud kaasa artiklis 2
sätestatud eesmärkide saavutamisele ja mil määral on ta täitnud artiklis 3 ja
platvormi töökavades sätestatud ülesandeid. Artikkel 12 Adressaadid Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Artikkel 13 Jõustumine Käesolev otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja Finantsselgitus 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.3. Meetmed pettuse ja eeskirjade eiramise vältimiseks 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB)[31]
struktuurile Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus 1.3. Ettepaneku/algatuse liik n Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist
/ ettevalmistavast meetmest[32] ¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Panus strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse: - edendada tööturul osalemist, - arendada turvalist, paindlikku ja mobiilset Euroopa tööturgu, - edendada sotsiaalset kaasatust, - edendada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Erieesmärk nr 1 Toetada
liidu vahendite ja poliitika (milleks on kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive
kõrge taseme edendamine, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamine,
sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemine ning töötingimuste
parandamine), samuti asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist,
järelevalvet ja hindamist ning edendada tõenditepõhist poliitika kujundamist,
sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid edusamme, tehes seda koostöös
erinevate tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avalik- või
eraõiguslike asutustega. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise struktuurile Tööhõive,
sotsiaalküsimused ja kaasatus 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Ettepaneku eesmärk on parandada koostööd ELi tasandil selliste täitevasutuste nagu tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ning maksu- ja muud asjakohased ametid vahel, et ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Väljundinäitajad, mida tahetakse saavutada, määratakse kindlaks platvormi kaheaastases töökavas. Lisaks annab komisjon korra aastas nõukogule platvormi tööst aru. Aruannetes esitatakse platvormi täpsed töökavad, platvormi tehtud algatused ja koosolekute sagedus. Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist antakse hinnang platvormi tegevusele. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Käesoleva otsuse eesmärk on aidata kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, ametlike töökohtade loomisele, töötingimuste kvaliteedi parandamisele, tööhõive suurendamisele ja üldise sotsiaalse kaasatuse tõusule; selleks seatakse ülesandeks: (a) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste vahelist ELi tasandi koostööd ennetamaks ja tõkestamaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt deklareerimata tööd, (b) parandada liikmesriikide erinevate täitevasutuste tehnilist suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega seonduvate probleemide kõrvaldamisel, (c) suurendada liikmesriikide teadlikkust meetme pakilisusest ning toetada nende võitlust deklareerimata töö vastu. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisandväärtus Deklareerimata töö ennetamine ja tõkestamine aitab ELi ja liikmesriikide õigusnorme paremini jõustada, seda eelkõige tööhõive, tööõiguse, tervishoiu- ja tööohutuse ning riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkondades. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 151 püstitatud eesmärkidega aitab deklareerimata töö takistamiseks ELi tasandil võetud meede kaasa ametlike töökohtade loomisele ja töötingimuste kvaliteedi parandamisele ning aitab inimestel tööd leida ja edendada üldist sotsiaalset kaasatust. Võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 153, mille valdkondades on liikmesriikidel ja liidul jagatud pädevus, on ELi meetmega võimalik toetada liikmesriikide püüdlusi deklareerimata töö tõkestamise ja ennetamise valdkonnas tehtava ELi tasandi koostöö tugevdamise alal, muutes koostöö tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning andes seeläbi liikmesriikide meetmetele lisandväärtust. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Siiani puudus laiaulatuslik lähenemisviis, mis oleks kaasanud kõigi liikmesriikide asjakohaseid ametiasutusi deklareerimata tööga seotud probleemide lahendamisse ELi tasandil. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Põhiõigused: Ettepanek on kooskõlas ELi põhiõiguste harta rakendamise strateegiaga , KOM(2010) 573 (lõplik) Strateegia „Euroopa 2020”: algatus aitab kaasa uute töökohtade loomisele aruka, jätkusuutliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu strateegia raames. (KOM(2010) 2020). 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA n Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
Rakendamise käivitumisperiood algab käesoleva
otsuse vastuvõtmise kuupäevast, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise
viisid[33] n Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt –
noma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides
töötavat komisjoni personali; –
¨ rakendusametite kaudu; ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded
on delegeeritud –
¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele
(täpsustada); –
¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –
¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele; –
¨ avalik-õiguslikele asutustele; –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad
esitavad piisavad finantstagatised; –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP
erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral
esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Neli aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist antakse platvormi tegevusele hinnang. Hinnangu aluseks on tulemusnäitajad, näiteks liikmesriikidevahelise koostöö kvaliteet, korrapäraselt esitatud aruanded ja muud uuringud. Hinnatakse seda, mil määral aitas platvorm kaasa platvormi jaoks püstitatud eesmärkide saavutamisele. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Välja selgitatud ohud Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: programmi kohaselt hõlmab otsene eelarve täitmine lepingute sõlmimist ja toetuste andmist konkreetsete tegevuste tarbeks ning toetuste maksmist valitsus- ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Peamine oht on seotud (eelkõige) väiksemate organisatsioonide suutlikkusega kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada tehtud toimingute läbipaistvus. 2.2.2. Teave loodud
sisekontrollisüsteemi kohta Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: kasutatakse määruses (EL) nr 1296/2013 kirjeldatud kontrollimeetmeid. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude
ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Seoses ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames kaasnevate meetmetega: kasutatakse määruses (EL) nr 1296/2013 kirjeldatud meetmeid pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr […][Nimetus …………………………………....…..] || Liigendatud / liigendamata ([34]) || EFTA riigid[35] || Kandidaatriigid[36] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1 || 04.03.02.01 EaSI || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI 1 || 04.01.04.02 EaSI || liigendamata || JAH || EI || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat || || || Aasta 2014[37] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || 04.03.02.01 (EaSI) || Kulukohustused || (1) || 0 150 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,150 Maksed || (2) || 0 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,000 Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || Maksed || (2,a) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[38] || || || || || || || || 04.01.04.02 (EaSI) || || (3) || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459 Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,265 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,609 Maksed || =2+2a +3 || 0,115 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,459 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,150 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,150 Maksed || (5) || 0 || 2,100 || 1,200 || 1,800 || 1,100 || 1,800 || 1,000 || 9,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,265 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,609 Maksed || =5+ 6 || 0,115 || 2,324 || 1,424 || 2,024 || 1,324 || 2,024 || 1,224 || 10,459 Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud” miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat || || Personalikulud || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310 Muud halduskulud || || || || || || || || Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 0,330 || 2,310 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,595 || 2,654 || 1,754 || 2,354 || 1,654 || 2,354 || 1,554 || 12,919 Maksed || 0,445 || 2,654 || 1,754 || 2,354 || 1,654 || 2,354 || 1,554 || 12,769 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
n Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[39] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[40] Toetada liidu vahendite, poliitika ja asjakohaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendada tõenditepõhist poliitika kujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid edusamme, tehes seda koostöös tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning avalik- ja eraõiguslike asutustega. Parimate tavade ja teabe vahetus, koolitus, koostöö tugevdamise tehnilise suutlikkuse väljatöötamine, teadlikkuse tõstmine || Teadmistepank, ühtsed juhised jne, ühine tegevus, personalivahetus, koolitused, kampaaniad, strateegiad, hindamine || 0,366 || 1 || 0,15 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150 || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || 1 || 0,150 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150 KULUD KOKKU || 1 || 0,150 || 4 || 2,100 || 4 || 1,200 || 4 || 1,800 || 4 || 1,100 || 4 || 1,800 || 4 || 1,000 || 25 || 9,150 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Kokkuvõte –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
n Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || Aasta 2014[41] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 0,33 || 2,31 Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[42] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || 0,115 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 0,224 || 1,459 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 0,445 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 3,769 Personaliga seotud
assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse
meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames,
täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse
anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse
käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline
personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
n Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) (2AD+0,5AST) || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[43] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 aa[44] || - peakorteris || || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || KOKKU || || || || || || || XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutine personal (2AD + 0,5 AST) || AD kategooria ametnik 1: Ülevaade deklareerimata tööga seonduvatest meetmetest, platvormi sekretariaadi töö korraldamine, platvormi koosolekute juhtimine, sealhulgas päevakorra projekti, arutlusele tulevate materjalide ja koosoleku protokolli projekti ettevalmistamine. Koostöö koordineerimine. Konkursikutsete/pakkumiste koordineerimine. AD kategooria ametnik 2: Ülevaade platvormi tegevusest, näiteks teadmistepanga haldamisest, ühistest koolitustest, kontrollkäikudest, personalivahetusest, ühiste dokumentide avaldamisest jne. Abistamine koostöö koordineerimisel. Toetus konkursikutsete/pakkumistega seoses. 0,5 koormusega AST kategooria ametnik: Haldusabi sekretariaadi tööga seoses, sealhulgas dokumentide haldamine, koosolekute korraldamine (ruumide leidmine ja broneerimine, kutsed, hüvitamisdokumendid jne), koosolekumaterjalide jaotamine, üldine kirjavahetus. Koosseisuvälised töötajad || 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
n Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[45] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
n Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset
kaasrahastamist. –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on
järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
n Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[46] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avaldatava mõju arvutamise meetod.
[1] Komisjoni teatis „Tõhustagem võitlust deklareerimata töö
vastu” KOM(2007)628, http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0628:ET:HTML
[2] Vt mõju hinnangut deklareerimata töö ennetamise ja
tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (II lisa). [3] Kõik näitajad on saadud otseuuringu kaudu, st et uuring
põhines ELi kodanikega läbiviidud silmast-silma intervjuudel. Tuleb silmas
pidada, et teadlikkus deklareerimata tööst, selle riiklikud määratlused ja
läbipaistvus, samuti intervjueerija usaldamine on kodanike jaoks olulised
tegurid, mis aitavad neil tõdeda, et nad on teinud deklareerimata tööd või ise
sellest kasu saanud. [4] Eurobaromeetri eriuuring nr 402 „Deklareerimata töö
Euroopa Liidus”, 2013 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_402_en.pdf [5] Euroopa Komisjon, Euroopa tööhõivealased ja sotsiaalsed
arengud (2013), Luksemburg 2014. [6] Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia.”, KOM(2010) 2020, 3 märts 2010.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF
Komisjoni teatis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus
täieliku tööhõive saavutamisse”, KOM 2010(682), 23. november 2010. [7] Komisjoni teatis „Töövõimalusterohke majanduse
taastamine”, COM (2012) 173 final, 18. aprill 2012. [8] Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010,
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. [9] http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm [10] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=EN&reference=P7-TA-2014-0012 [11] Saksamaal näiteks on finantsministeerium sõlminud lepingud
ehitus-, maalri- ja tööstustekstiilisektori tööturu osapooltega, Bulgaarias on
loodud riiklik ärieeskirjade keskus ning Luksemburgis on kõigi ehitusel
töötavatele isikute jaoks ette nähtud ID-kaart. [12] Eurobaromeetri eriuuring nr 402 (Deklareerimata töö
Euroopa Liidus. Aruanne), 2013 [13] Vt mõju hinnangut deklareerimata töö ennetamise ja
tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (peatükk 3.2.2,
tabel 1). [14] „Joining
up in the fight against undeclared work in Europe: Feasibility study on
establishing a European platform for cooperation between labour inspectorates,
and other relevant monitoring and enforcement bodies, to prevent and fight
undeclared work”, Regioplan 2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6676&langId=en
[15] Eurobaromeetri eriuuring nr 402 (Deklareerimata töö
Euroopa Liidus. Aruanne).
http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_402_en.pdf
[16] „Tackling
undeclared work in 27 European Union Member States and Norway. Approaches and
measures since 2008”, Eurofound 2013 http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef13243.htm [17] http://www.eurofound.europa.eu/areas/labourmarket/tackling/search.php [18] „Consultation
of social partners under article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the
prevention and deterrence of undeclared work”, konsultatsiooni dokumendid C(2013)4145
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=10345&langId=en [19] „Second stage consultation of Social Partners under
Article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the prevention and deterrence
of undeclared work” C(2014)452 final
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=11424&langId=en [20] Vt täpsemalt: Mõju hinnang deklareerimata töö ennetamise
ja tõkestamise alase koostöö tugevdamiseks loodava Euroopa platvormi kohta (I
lisa). [21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11.
detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse
innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega
luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa
mikrokrediidirahastu „Progress”. [22] ELT C ..., ..., lk … [23] ELT C ..., ..., lk … [24] Komisjoni teatis „Töövõimalusterohke majanduse
taastamine”, COM (2012) 173, 18. aprill 2012.http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=101&newsId=1270&furtherNews=yes [25] Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010,
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46). [26] Suunised on antud 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta. [27] Euroopa
Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioon „Tõhus tööjärelevalve kui
Euroopas töötingimuste parandamise strateegia” (2013/2112/INI) http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=en&reference=2013/2112(INI) [28] Komisjoni teatis „Tõhustagem võitlust deklareerimata töö
vastu”
KOM(2007) 628, 24. oktoober 2007.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0628:EN:HTML [29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober
1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). [30] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18.
detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse
institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT
L 8, 12.1.2001, lk 1). [31] ABM – tegevuspõhine juhtimine;–ABB tegevuspõhine
eelarvestamine. [32] Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile
a või b. [33] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [34] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [35] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [36] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [37] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [38] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [39] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja
osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede
pikkus kilomeetrites jms). [40] Vastavalt punktis 1.4.2 kirjeldatule.
„Erieesmärk/eesmärgid ...” [41] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [42] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [43] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. [44] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [45] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19
ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta). [46] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste
tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t
brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.