This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0050
Proposal for a COUNCIL IMPLEMENTING REGULATION imposing a definitive anti-dumping duty on imports of certain manganese dioxides originating in the Republic of South Africa following an expiry review pursuant to Article 11(2) of Regulation (EC) No 1225/2009
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
/* COM/2014/050 final - 2014/0025 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks /* COM/2014/050 final - 2014/0025 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST · Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Lõuna-Aafrika Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Aafrika”) pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise läbivaatamise menetluses. · Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis toimus kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega · Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu kehtivaks meetmeks on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis kehtestati teatavate Lõuna-Aafrikast pärit mangaandioksiidide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 221/2008 (ELT L 69, 13.3.2008, lk 1). · Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. 2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD
ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE · Konsulteerimine huvitatud isikutega Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. · Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. · Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG · Kavandatud meetmete kokkuvõte 12. märtsil 2013 algatas komisjon Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Pärast meetmete kehtestamist praktiliselt lõpetati elektrolüütiliste mangaandioksiidide importimine Lõuna-Aafrikast. Uurimise käigus jõuti siiski järeldusele, et meetmete aegumise korral dumping tõenäoliselt kordub. Leiti, et liidu tööstuse olukord on endiselt ebakindel ja haavatav, ning kahju kordumise tõenäosust peeti väga suureks. Lisaks selgus uurimise käigus, et meetmete jätkumine ei oleks vastuolus liidu huvidega. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku eesmärgiga pikendada Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes praegu kehtivaid meetmeid; määrus tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. · Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed. · Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. · Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt Euroopa Liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne. · Õigusakti valik Kavandatud õigusakt(id): määrus. Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet. 2014/0025 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr
1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate
Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik
dumpinguvastane tollimaks EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009.
aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest
riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1]
(edaspidi „algmäärus”), ja eriti selle artikli 11 lõiget 2, võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa
Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, ning arvestades järgmist: A. MENETLUS 1. Kehtivad meetmed (1) Nõukogu
kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”)
määrusega (EÜ) nr 221/2008[2] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 17,1 % Lõuna-Aafrika
Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Aafrika”) pärit elektrolüütiliste
mangaandioksiidide (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide)
impordi suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis
kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 alla (edaspidi „kehtivad dumpinguvastased
meetmed”). 2. Taotlus aegumise
läbivaatamise algatamiseks (2) Pärast kehtivate
dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate avaldamist[3] laekus komisjonile 11.
detsembril 2012 taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks
vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitasid liidu kaks ainsat
elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjat: äriühingud Cegasa Internacional
SA ja Tosoh Hellas A.I.C. (edaspidi „taotluse esitajad”). (3) Taotlus põhines väitel, et
kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa liidu
tootmisharule kahju tekitava dumpingu kordumise. 3. Aegumise läbivaatamise
algatamine (4) Olles pärast nõuandekomiteega
konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt
tõendeid, andis komisjon 12. märtsil 2013 Euroopa Liidu Teatajas[4] avaldatud teates
(edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine
vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. 4. Uurimine 4.1. Läbivaatamisega seotud
uurimisperiood ja vaatlusalune periood (5) Dumpingu kordumise tõenäosuse
uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012
(edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või
kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine
hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2009 kuni läbivaatamisega seotud
uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). 4.2. Uurimisega seotud isikud (6) Komisjon teatas aegumise
läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, Lõuna-Aafrika
eksportivale tootjale, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu
kasutajatele ja nende ühendustele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele. (7) Huvitatud isikutele anti
võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist
algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes
seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine. (8) Arvestades, et endast
teatanud huvitatud isikuid oli vähe, ei olnud vaja teha huvitatud isikute
väljavõttelist uuringut. (9) Küsimustiku vastused saadi
Lõuna-Aafrika eksportivalt tootjalt, kahelt liidu tootjalt ja kahelt
kasutajalt, kes kuulusid samasse seotud äriühingute rühmitusse. (10) Komisjon kogus ja kontrollis
kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse
ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud korraldati
järgmiste äriühingute valdustesse: (a)
liidu tootjad: –
Cegasa Internacional SA (edaspidi „Cegasa”) –
Tosoh Hellas A.I.C („THA”) (b)
Lõuna-Aafrika eksportivad tootjad –
Delta E.M.D. (Pty) Ltd (c)
kasutajad: –
Panasonic Energy Belgium NV. (11) 29. oktoobril 2013 avaldas
komisjon kõigile huvitatud isikutele olulised tõsiasjad ja argumendid, mille
põhjal ta kavatses teha ettepaneku säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed.
Isikutele anti veel kord võimalus esitada oma kommentaarid ning soovijad said
osaleda ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul.
Komisjon kaalus huvitatud isikute kommentaare ning allpool on esitatud vastused
neile. B. VAATLUSALUNE
TOODE JA SAMASUGUNE TOODE (12) Käesolevas läbivaatamises on
vaatlusalune toode sama kui määruses (EÜ) nr 221/2008
määratletud toode, st Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit elektrolüütilised
mangaandioksiidid (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidid), mida
ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ja mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10
00 alla (edaspidi „läbivaatamisele kuuluv toode”). Läbivaatamisele kuuluvat
toodet on kahte liiki: süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid
ja leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid. (13) Läbivaatamisega seotud
uurimine, nagu ka esialgne uurimine, kinnitas, et liidu turule imporditud
läbivaatamisele kuuluv toode ning eksportiva tootja toodetud ja omamaistel
turgudel müüdud tooted ning liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdud
tooted (edaspidi „samasugune toode”) on samasuguste füüsikaliste ja keemiliste
põhiomaduste ning kasutusvaldkondadega. Seepärast käsitatakse neid samasuguste
toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. C. DUMPINGU
KORDUMISE TÕENÄOSUS 1. Sissejuhatavad märkused (14) Kooskõlas algmääruse artikli
11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks
tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist. 2. Dumpinguhinnaga import
läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (15) Pärast meetmete kehtestamist
kahanes import Lõuna-Aafrikast liitu peaaegu olematuks ning aastatel 2010 ja
2011 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid eksporditud kogused väga
väikesed. Et hinnata, kas ainus teadaolev eksportiv tootja Delta EMD (Pty) Ltd
(edaspidi „Delta”) eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu
dumpinguhindadega, saatis komisjon nimetatud äriühingule küsimustiku. Komisjon
sai vastuse, mis sisaldas andmeid omamaise müügi, liitu suunatud ekspordi ja
muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi kohta. Esitatud vastust kontrolliti
allpool kirjeldatud viisil. 2.1. Normaalväärtus (16) Vastavalt algmääruse artikli 2
lõikele 2 uuriti Delta omamaist müüki, et näha, kas samasuguse toote kogumüük
sõltumatutele klientidele on tüüpiline, võrreldes tema liitu suunatud ekspordi
kogumahuga, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu
läbivaatamisele kuuluva toote eksportmüügist liitu. (17) Läbivaatamisele kuuluva toote
omamaine müük oli küll tüüpiline, kuid tavapärase kaubandustegevuse käigus
müüki ei toimunud, sest Delta omamaine elektrolüütiliste mangaandioksiidide
müük ei olnud kasumlik. Seepärast arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse
artikli 2 lõikele 3. (18) Aluseks võeti
elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise tegelik kulu, millele lisati
mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse
artikli 2 lõikele 6. (19) Müügi-, üld- ja halduskulud
arvutati artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, sest Delta tavapärase
kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud ning artikli 2 lõike 6 punkt a ja
punkt b ei olnud kohaldatavad, kuna uurimine ei hõlmanud teisi eksportijaid ega
tootjaid, ning Delta ei tegele sama üldkategooria teiste toodete müügiga.
Seepärast peeti mõistlikuks meetodiks esialgse uurimise müügi-, üld- ja halduskulude
kasutamist, mille tulemusena saadud osakaal oli peaaegu sama kui tegelikel
müügi-, üld- ja halduskuludel. (20) Pärast andmete avaldamist
palus Delta, et komisjon väljendaks arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel
eespool kirjeldatud moel arvutatud müügi-, üld- ja halduskulusid osana
tootmiskuludest, mitte käibest. Arvestades, et kogu omamaine müük ei olnud
kasumlik, tähendaks käibe kasutamine müügi-, üld- ja halduskulude paisutamist.
Komisjon aktsepteeris Delta väidet ning lisas normaalväärtuse arvutamisel
müügi-, üld- ja halduskulud protsendimäärana ühe kilo tootmiskuludest käesoleva
läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alusel. (21) Kasumi arvutamiseks kasutati
sama metoodikat kui esialgses uurimises, st lähtuti Lõuna-Aafrikas
läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel kohaldatud pikaajalise
laenuvõimaluse turuintressimäärast vastavalt artikli 2 lõike 6 punktile c.
Delta ei müü omamaisel turul muid tooteid ning teadaolevalt ei ole
Lõuna-Aafrikas teisi elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjaid ega muid
sama üldkategooria toodete tootjaid, kelle kasumi andmeid oleks saanud
kasutada. (22) Pärast andmete avaldamist
esitas liidu tootmisharu taotluse, et komisjon lähtuks normaalväärtuse
arvutamisel müügist USAsse, sest selle funktsioon on sama kui omamaisel turul
toimuval müügil, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. (23) See taotlus lükati tagasi,
sest normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3,
kasutades sama metoodikat kui esialgses uurimises, ning seega toimus see kooskõlas
sama määruse artikli 11 lõikega 9. 2.2. Ekspordihind (24) Läbivaatamisega seotud
uurimisperioodil eksporditi elektrolüütilisi mangaandioksiide liitu väga
väikestes kogustes ning need kogused müüdi otse liidus asuvale sõltumatule
importijale. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinnaks
hind, mille importija maksis Deltale. 2.3. Võrdlus (25) Ekspordihinna ja arvestusliku
normaalväärtuse võrdlemisel võeti arvesse väidetavaid ja kinnitatud
korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, st veokulusid,
kindlustust, krediidikulusid ja käitluskulusid ekspordipoolel. Normaalväärtus
arvutati tehasest hankimise tasandil ning selleks jäeti kõrvale veokulud ja
krediidikulud. Pakendamise ja tehnilise abi kulusid kõrvale ei jäetud, sest
need olid juba tootmiskuludesse sisse arvestatud ning seega sisaldasid neid nii
ekspordihind kui ka arvestuslik normaalväärtus. 2.4. Dumpingumarginaal (26) Leiti, et läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil ei müünud Delta elektrolüütilisi mangaandioksiide liitu
dumpinguhinnaga. Samas olid asjaomased kogused äärmiselt väikesed ja seega ei
saa ainult selle tõdemuse põhjal otsustada dumpingu kordumise tõenäosuse üle
juhul, kui meetmed aeguvad. 3. Tõendid dumpingu kordumise
tõenäosuse kohta (27) Läbivaatamisega seotud
uurimisperioodil ELi suunatud müügi põhjal ei saanud teha mingeid järeldusi ja
seepärast uuris komisjon, kas oli tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise
korral dumping tõenäoliselt korduks. Selle tegevuse käigus analüüsiti järgmisi
elemente: ekspordihind Lõuna-Aafrikast teistesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus
ja kasutamata tootmisvõimsus Lõuna-Aafrikas ning liidu turu ja muude kolmandate
riikide turgude atraktiivsus. 3.1. Eksport Lõuna-Aafrikast
muudesse sihtkohtadesse (28) Delta toodab nii leeliselisi
elektrolüütilisi mangaandioksiide kui ka süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi
mangaandioksiide. Arvestades, et ELis on nõudlust leeliseliste
elektrolüütiliste mangaandioksiidide ja (vähemal määral) ka süsinik-tsink tüüpi
elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele, uuris komisjon mõlema liigi hindu
ekspordil kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.
Kõnealust müüki võrreldi eespool kirjeldatud moel arvutatud arvestusliku
normaalväärtusega, võttes arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindade
võrreldavust. (29) Läbivaatamisega seotud
uurimisperioodi ajal moodustas ligikaudu kaks kolmandikku kogu Delta ekspordist
leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük USAsse, mis on Delta
olulisim eksporditurg, ning see müük ei toimunud dumpinguhinnaga. Samas leiti,
et muudesse sihtkohtadesse (nt Tai, Korea, Hiina, Brasiilia) müüdi leeliselisi
elektrolüütilisi mangaandioksiide väiksemates kogustes ning see eksport toimus
dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal jäi vahemikku 2–21 %.
Lisaks leiti, et muudesse sihtkohtadesse eksporditud süsinik-tsink tüüpi
elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük toimus valdavalt madalate hindadega
ja väikestes kogustes ning dumpingumarginaalid olid kõrgemad, jäädes vahemikku
13–66 %. (30) Pärast andmete avaldamist
väitis liidu tootmisharu, et komisjon ei tohiks läbivaatamisega seotud
uurimisperioodil USAsse toimunud müüki arvesse võtta, sest sellele turule
suunatud hinnad ei olnud sobiv alus selle kohta, milliseks võiksid kujuneda
müügihinnad ELi turule pärast meetmete aegumist. (31) Delta aga palus komisjonil
pärast andmete avaldamist pöörata erilist tähelepanu USAsse suunatud müügile,
mis moodustab suurema osa nende leeliseliste elektrolüütiliste
mangaandioksiidide ekspordist ja on ELi turuga kõige paremini võrreldav. (32) Komisjon analüüsis kogu
eksporti kõigisse sihtkohtadesse, arvutas Delta kõigisse muudesse kolmandatesse
riikidesse suunatud ekspordi kaalutud keskmise ekspordihinna ning uuris
põhjalikult ka üksikute kolmandate riikide ekspordihindade üksikasju. Uurides
dumpingu kordumise tõenäosust leiti, et arvesse tuleb võtta kogu eksportmüüki
kõigisse sihtkohtadesse, eriti arvestades seda, kui suured olid hinnaerinevused
eri eksporditurgude lõikes. (33) USA turu iseärasused
võimaldavad Deltal nõuda seal oluliselt kõrgemaid hindu kui mujal. USAs on
nõudlus väga palju suurem omamaisest pakkumisest. Samuti kehtivad paljude
potentsiaalsete konkurentide suhtes ranged turulepääsutõkked, sest Hiinast ja
Austraaliast pärit impordi suhtes on kehtestatud kõrged dumpinguvastased
tollimaksud. (34) Kirjeldatud asjaolusid
arvestades ei ole mingit põhjust, miks komisjon peaks oma uurimise aluseks
võtma üksnes keskmise ekspordihinna või uurima vaid ühte riiki suunatud
eksportmüüki selle asemel, et analüüsida kogu eksporti kõigisse sihtkohtadesse.
(35) Delta hinnakujundus teistel
eksporditurgudel peale ELi näitab, et kuigi eksport olulisimale turule (USAsse)
ei toimunud dumpinguhindadega, siis müük mujale toimus dumpinguhindadega.
Selleks, et hinnata dumpingu kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral, on
seega vaja täiendavaid näitajaid, mida on kirjeldatud allpool. 3.2. Tootmisvõimsus ja kasutamata
tootmisvõimsus Lõuna-Aafrikas (36) Deltal on elektrolüütiliste
mangaandioksiidide tootmiseks kasutamata tootmisvõimsust, mis võimaldaks tal
uuesti alustada suurte koguste eksportimist liitu, kui meetmed peaksid aeguma.
Delta hinnangul on kõnealuse kasutamata tootmisvõimsuse maht 4000–6000 tonni
aastas ning komisjon kinnitas neid andmeid. Neis arvutustes on arvesse võetud
Lõuna-Aafrikas esinevaid probleeme elektrivarustusega ja jäätmekoguseid.
Arvestades, et käsitsijuhitavas tootmisettevõttes on kvaliteeditaseme hoidmine
keeruline, oleks komisjoni tagasihoidlike hinnangute kohaselt toodangust
2000–3000 tonni aastas leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide ja
ülejäänu oleks süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid. ELi
turule sobiksid aga mõlemad liigid. Kui osa süsinik-tsink tüüpi
elektrolüütilisi mangaandioksiide võiksid jõuda ka muude kolmandate riikide
turgudele, siis ei ole mingeid märke, et muude kolmandate riikide turud või
omamaine turg suudaksid vastu võtta suure koguse kasutamata tootmismahu arvelt
saadavatest leeliselistest elektrolüütilistest mangaandioksiididest. (37) Kontrollimise ajal kinnitas
Delta, et nad on pikka aega olnud USA turgude klientide jaoks nn puudujäävate
koguste tarnija: nemad täidavad tühimiku, mis tekib, kui omamaised tootjad ei
suuda toota piisavaid koguseid. Delta eksport USAsse on viimase nelja aasta
jooksul olnud stabiilne ning sellest võib järeldada, et Deltal ei olnud
võimalik kasvatada müüki USAsse. Kui USAsse oleks olnud võimalik eksportida
rohkem, oleks Delta seda teinud, et saada kasu nii USA turu kõrgematest
hindadest kui ka suuremate koguste tootmisega kaasnevast mastaabisäästust. (38) Aasia turule müüs Delta
peamiselt süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Delta
müüdavatest süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilistest mangaandioksiididest
50 % moodustab müük Aasiasse. Hiinas on omamaised elektrolüütiliste
mangaandioksiidide tootjad ning uurimisperioodil piirdus Delta eksport Hiinasse
väga väikese koguse leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiididega.
Jaapanisse eksporditavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide suhtes
kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid meetmeid. Samuti on Jaapanis olemas
omamaised elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad. Seega on ebatõenäoline,
et Jaapani turg suudaks ära kasutada Delta kasutamata tootmisvõimsuse. Seega ei
ole tõenäoline, et Aasia turg suudaks ära kasutada Delta kasutamata
tootmisvõimsuse arvelt saadavad leeliselised elektrolüütilised
mangaandioksiidid. (39) Pärast andmete avaldamist
kommenteeris liidu tootmisharu, et Delta kasutamata tootmisvõimsus on eespool
nimetatust palju suurem ning juhtis tähelepanu mitmele seda väidet tõendavale
asjaolule. Samuti väitsid nad, et Delta kasutamata tootmisvõimsust saaks
kasutada kvaliteetsete leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide
tootmiseks, mida müüdaks ELi turgudel dumpinguhinnaga. (40) Liidu tootmisharu väitis veel,
et tõenäoliselt väheneb Delta eksport USAsse lähitulevikus, sest üks USA tootja
on juba teatanud, et kavatseb suurendada oma tootmisvõimsust. Samuti on
tõenäoline, et pärast seda, kui teatati elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajate
turult lahkumisest, väheneb USAs nõudlus elektrolüütiliste mangaandioksiidide
järele. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et Lõuna-Aafrika müük USAsse hakkas
vähenema juba pärast uurimisperioodi lõppu. See tähendaks, et Delta käsutuses
võivad olla täiendavad kogused leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide,
mis suunataks tõenäoliselt ELi turule, kui meetmed peaksid aeguma. (41) Komisjon kontrollis uurimise
käigus Delta tootmisettevõtet, mahte ja tootmisvõimsust. Nagu eespool öeldud,
lähtus komisjon konservatiivsetest arvutustest, eelkõige konservatiivsest
hinnangust sellele, kuidas jaguneks kasutamata tootmisvõimsus leeliseliste ja
süsinik-tsink tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide vahel. Isegi
konservatiivse hinnangu kohaselt on vaatlusaluse toote puhul olemas ELi
tarbimise seisukohast oluline kasutamata tootmisvõimsus, mida võib kasutada
leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks. (42) Mis puudutab väidet selle
kohta, kuidas võiks tõenäoliselt areneda Delta eksport USAsse, siis võib
komisjonile esitatud tõenditest järeldada, et kui USAs peaks jätkuma
elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisvõimsuse kasv ja nõudluse
kahanemine, siis võib kõnealune eksport sattuda surve alla. (43) Pärast andmete avaldamist
väitis üks kasutaja, et Delta kasutamata tootmisvõimsus on väike, arvestades,
et tema turuosa enne meetmete kehtestamist oli 60–70 %. Samas isegi, kui
olla Delta kasutamata tootmisvõimsuse hindamisel konservatiivne, on Deltal
juhul, kui seda kasutamata tootmisvõimsust kasutatakse eksportimiseks ELi,
lihtne oma turuosa märkimisväärselt suurendada isegi arvestamata võimalusega,
et muudesse sihtkohtadesse mõeldud eksport võidakse suunata ümber ELi. Selline
asjade käik tähendaks, et Delta võimalik turuosa kasvab veelgi. 3.3. Liidu turu ja muude kolmandate
turgude atraktiivsus (44) Deltal
on kauaaegne ja kasumlik müügikanal USAsse ning ei ole leitud mingeid tõendeid,
millest võiks järeldada, nagu oleks selle müügi tahtlik ümbersuunamine liitu
äriühingu huvides. Uurimise käigus kindlakstehtud kasutamata tootmisvõimsus või
vähemalt oluline osa sellest võidaks tõenäoliselt liitu ümber suunata siiski
vaid eespool olevates põhjendustes kirjeldatud asjaolude tõttu. Eelkõige on see
nii seepärast, et liidu turg on maailmas üks suuremaid. Lisaks oli liidu turg
enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Delta jaoks väga atraktiivne: tema
turuosa jäi 60 ja 70 protsendi vahele. (45) Kui Delta hinnad peaksid
konkureerima liidu tootjate omadega, oleks ta sunnitud oma ekspordihindu alla
laskma ja seega müüma dumpinguhindadega, et pakkuda samalaadseid hindu, mida
küsis üks liidu tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ühtlasi saaks Delta suunata leeliselised elektrolüütilised
mangaandioksiidid, mida praegu eksporditakse müügiks muudesse kolmandatesse
riikidesse kui USA, dumpinguhinnaga Euroopa Liitu, sest liidu turg on oma
suurusest ja üldiselt kõrgematest hindadest johtuvalt atraktiivsem kui teised
väljaspool USAd asuvad turud. Kui Delta peaks edaspidi olema sunnitud vähendama
USAsse eksporditavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide koguseid, oleks ELi
turg selliste täiendavalt kättesaadavate koguste jaoks üsna tõenäoline
sihtkoht. (46) Pärast andmete avaldamist
kommenteeris Delta, et nende hinnapoliitika on selline, et ELi turule müüakse
vaid siis, kui seda on võimalik teha kasumliku hinnaga. (47) Olenemata sellest, kas see nii
on, võib ka dumpinguhinnaga müük olla kasumlik, kui ekspordihind on
normaalväärtusest madalam. Igal juhul ei suudetud sellise väite toetuseks
esitada tõendeid, sest Delta ei eksportinud viimase viie aasta jooksul ELi
märkimisväärseid koguseid. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et uurimisperioodi
jooksul müüs Delta väikeses koguses elektrolüütilisi mangaandioksiide ELi
turule selleks, et säilitada sertifitseerimine ELi klientide juures. (48) Delta kommenteeris veel, et
2012. aastal oli elektrolüütiliste mangaandioksiidide keskmine hind ELi
importimisel 1809 eurot tonni eest, mis oli kõrgem kui nende normaalväärtus.
Delta arvates peaks see näitama, et nad suudavad teiste importijatega
konkureerida ka ilma dumpinguta. (49) Selle keskmise näitaja
arvutamisel on arvesse võetud nii äärmiselt kallist importi USAst kui ka palju
odavamat importi Hiinast. USAst pärit importi ei ole käesolevas võrdluses
arvesse võetud, sest äärmiselt kõrge hinnatase, mis oli ELi turu tavahindadest
kuni 3–4 korda kõrgem, seadis kahtluse alla nende hindade ja/või imporditud
toote usaldusväärsuse. Kui Delta peaks konkureerima Hiinast pärit impordi
hindadega, mis on ligikaudu 1200 eurot tonni eest, siis müüks Delta Euroopa
turul dumpinguhinnaga. 4. Järeldus dumpingu kordumise
tõenäosuse kohta (50) Eelöeldut arvestades on
tõenäoline, et meetmete aegumise korral dumping korduks. Leeliselised
elektrolüütilised mangaandioksiidid on just seda liiki Delta toodang, mida
kõige suurema tõenäosusega hakataks pärast meetmete aegumist liitu müüma, sest
seda liiki tooteid eksportis Delta ka varem. Samuti on ELis praegu nõudlus
peamiselt leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele. Uurimine
näitas, et sellistesse sihtkohtadesse nagu Lõuna-Korea, Hiina ja Brasiilia
eksporditi leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide müügiks
dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal jäi vahemikku 2–21 %. (51) Samuti on Delta kasutamata
tootmisvõimsus märkimisväärne võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega
seotud uurimisperioodi ajal. Kui seda tootmisvõimsust kasutataks liitu
eksportimiseks ja konkureerimiseks liidu tootjate hindadega või kolmandate
riikide peamiste importijate hindadega, siis on väga tõenäoline, et selline
eksport toimuks dumpinguhinnaga. D. LIIDU
TOOTMISHARU MÄÄRATLUS (52) Läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil oli liidus kaks vaatlusaluse toote tootjat: THA ja
Cegasa, kes tegid uurimise käigus igakülgset koostööd. Cegasa ei tootnud esialgse
uurimise ajal avatud turu jaoks, vaid sisekasutuseks, ega olnud kaebuse
esitajate seas. Seega ei teinud ta uurimise raames koostööd, kuid ta polnud ka
uurimise vastu. (53) Pärast andmete avaldamist
tõstatas üks huvitatud pool küsimuse selle kohta, kas Cegasa võib kuuluda
aegumise läbivaatamise taotluse esitajate hulka, kui ta ei olnud esialgse
uurimise ajal kaebuse esitaja, ei tootnud avatud turu jaoks ega kandnud toona
kahju. See väide lükati tagasi, sest aegumise läbivaatamise taotluse peavad
esitama liidu tootjad või tuleb see esitada nende nimel, kuid seda ei pea
tegema (ainult) algse kaebuse esitaja(d). (54) Nende kahe liidu tootja arvele
läheb kogu Euroopa Liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide toodang ja seega
moodustavad nad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5
lõike 4 tähenduses. (55) Kuna
kogu liidu tootmisharu tegi koostööd, on kõik kahjunäitajaid tehtud kahju
analüüsimisel kindlaks mikromajanduslikul tasemel.
Konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on kõik andmed esitatud indekseeritud kujul või
vahemikena. E. OLUKORD
LIIDU TURUL 1. Tarbimine liidu turul (56) Liidu
tarbimine tehti kindlaks järgmiste näitajate põhjal: i) liidu tööstuse
kontrollitud müügimaht liidu turul, ii) ainsa Lõuna-Aafrika tootja kontrollitud
impordimaht ja iii) muudest riikidest pärit import, võttes aluseks Eurostati
andmed. (57) Elektrolüütiliste
mangaandioksiidide tarbimine oli liidus 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud
uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilne. 2010. ja
2011. aastal tarbimine kasvas, kuid 2012. aastal langes see tagasi 2009. aasta
tasemele. Tabel
1 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks (2009 = 100) || 100 || 102 || 108 || 100 2. Lõuna-Aafrikast pärit import 2.1. Maht ja turuosa (58) Pärast meetmete kehtestamist
importimine Lõuna-Aafrikast praktiliselt lõppes. Tabel
2 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Meetmetega piiratud Lõuna-Aafrikast pärit impordi maht || 100 || 2 || 3 || 1 Meetmetega piiratud Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa || 100 || 2 || 4 || 1 2.2. Hinnad ja hinna allalöömine (59) Lõuna-Aafrikast pärit
elektrolüütiliste mangaandioksiidide väikesed kogused, mis läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil liitu müüdi, ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.
Arvestades sellise müügi väga väikest mahtu, ei saa nende andmete põhjal siiski
teha mingeid mõistlikke järeldusi. (60) Seepärast võrreldi ka liidu
tootmisharu toodetud ja müüdud elektrolüütiliste mangaandioksiidide hindu ning
Lõuna-Aafrikas toodetud ja mujal maailmas müüdud elektrolüütiliste
mangaandioksiidide hindu kahe stsenaariumi korral: ühe puhul võeti arvesse
müüki USAsse, teise puhul jäeti see kõrvale. Delta USAsse suunatud ekspordi
hind jäeti ühe analüüsi puhul kõrvale USA turuolukorra iseärasuse tõttu,
millest tulenesid väga kõrged hinnad võrreldes Delta muudesse riikidesse
suunatud ekspordi hindadega (vt põhjendusi eespool). (61) Võrdlus
näitas, et kui arvestati ka müüki USAsse, siis ei esinenud läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil Lõuna-Aafrikast mujale maailma toimunud müügi puhul
liidu tootmisharu hindade allalöömist, kui aga USAsse suunatud müük jäeti
kõrvale, siis oli tegemist liidu tootmisharu hindade allalöömisega. Kui müük USAsse jäeti kõrvale, siis müüs Delta oma eksporti liidu
tootmisharu hindadest madalama hinnaga. (62) Pärast andmete avaldamist jäi
liidu tootmisharu seisukohale, et Delta hinnad USA turul ei anna aimu sellest,
millised oleksid nende tulevased hinnad ELi turul, ning ELi ja USA turu
struktuurierinevuste tõttu ei tohiks selliseid hindu arvesse võtta. Teisalt
kordas Delta, et USA turu näol on tegemist küpse elektrolüütiliste
mangaandioksiidide turuga, kus omamaised tootjad ja importijad konkureerivad
vabalt ning kus on palju kasutajaid, kellest mõned tegutsevad ka ELis. Seega ei
tohiks Delta müüki USA turule kõrvale jätta. Lisaks leidis Delta, et
turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel ei oleks komisjon pidanud
kasutama sihtkasumit, mille liidu tootmisharu saavutas esialgse uurimise ajal
dumpinguhinnaga impordi puudumise tingimustes. (63) Arvestades, et import
vaatlusalusest riigist praktiliselt lakkas pärast esialgsete meetmete
kehtestamist, peab uuriv ametiasutus teostama tulevikku suunatud analüüsi,
võttes aluseks hulga mõistlikke eeldusi, muu hulgas selle kohta, millise
hinnaga hakkab Delta tõenäoliselt oma elektrolüütilisi mangaandioksiide liidu
turul müüma, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel peaks lastama aeguda. (64) On ümberlükkamatu tõsiasi, et
kõik elektrolüütiliste mangaandioksiidide turud (USA, EL ja Aasia) on erinevad
ning elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad kujundavad oma hinnad
erinevalt, võttes arvesse mitte ainult oma tootmiskulusid, vaid ka
tootmisvõimsust sihtkohariigis, turuosa (tagasi)võitmise vajadust ja kohalikke
konkurentsitingimusi. Sama ümberlükkamatu on ka see, et Delta müüb elektrolüütilisi
mangaandioksiide USA turule oluliselt kõrgema hinnaga kui muudele turgudele.
Seepärast võib eeldada, et Delta tulevased hinnad ELis ei kujune mitte nende
praeguste USA hindade põhjal, vaid lähtuvad ELi turul valitsevatest
tingimustest ja asjaoludest. (65) Avaldatud dokumendis esitatud
dumpinguarvutustes oli võrreldud vaid Delta leeliseliste elektrolüütiliste
mangaandioksiidide müügihindu eri turgudel ja arvestuslikku normaalväärtust,
kuid hinna allalöömise arvutamisel võeti arvesse ka Delta müüdud süsinik-tsink
tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Pärast andmete avaldamist kommenteeris
liidu tootmisharu, et dumpingu ja kahju arvutamisel tuleks arvesse võtta kogu
Delta leeliseliste ja süsinik-tsink tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide
müüki. Vastukaaluks väitis Delta, et kuna suure osa liidu tarbimisest ja Delta
ekspordist liitu moodustavad vaid leeliselised elektrolüütilised
mangaandioksiidid, ei tohiks süsinik-tsink tüüpi elektrolüütiliste
mangaandioksiidide müüki üldse arvesse võtta. (66) Komisjon jõudis järeldusele,
et dumpingu ja kahju arvutamisel tuleb arvesse võtta nii leeliseliste kui ka
süsinik-tsink tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõiki liike peamiselt
järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu eespool öeldud on ELis olemas süsinik-tsink
tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide turg ja järelikult ka nõudlus nende
järele ning kuigi see on väiksem kui leeliselistel elektrolüütilistel
mangaandioksiididel, võib ka see turg olla Delta jaoks ekspordi seisukohast
huvi pakkuv. Teiseks valmistatakse leeliselisi ja süsinik-tsink tüüpi
elektrolüütilisi mangaandioksiide samas tootmisettevõttes ja samal
tootmisliinil, kasutades sama toorainet ja samu tootmisprotsesse.
Elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad saavad otsustada, kas toota leeliselisi
või süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide, muutes
elektrolüüsiprotsessi näitajaid (voolutihedus, temperatuur, elektrolüüdi
kontsentratsioon jne). Seepärast on hinna allalöömise arvutamiseks otstarbekam
võrrelda Delta elektrolüütiliste mangaandioksiidide (nii leeliseliste kui ka
süsinik-tsink tüüpi) keskmist ekspordihinda liidu tootjate elektrolüütiliste
mangaandioksiidide (samuti mõlemat liiki) keskmise müügihinnaga. (67) Turuhinnast madalama hinnaga
müügi analüüsimisel kasutas komisjon võrdlusalusena sihtkasumit, mille liidu
tootmisharu saavutas esialgse uurimise ajal dumpinguhinnaga impordi puudumise
tingimustes ja mis vastab kasumile, mida võib tavapäraste konkurentsitingimuste
korral eeldada kapitalimahuka tootmisharu puhul, mida elektrolüütiliste
mangaandioksiidide tootmine on. Selle konkreetse aegumise läbivaatamise puhul
ei puutu asjakohaseima sihtkasumi küsimus siiski asjasse. Komisjon tunnistab,
et dumping ei jätkunud ja seega ei jätkunud ka hinna allalöömisest tulenev kahju.
Seepärast on analüüs suunatud tulevikku ning prognoosida püütakse pigem kahju
kordumise tõenäosust juhul, kui dumping tõenäoliselt kordub. (68) Delta väitis, nagu oleks
impordijärgseid kulusid alahinnatud, sest nende puhul ei võetud arvesse
klientidele tarnitud toodete transpordikulusid Antwerpeni sadamast. (69) Komisjon võrdles aga liidu
tootmisharu tehasehindu eksportijate hindadega liidu piiril ja seega puudutasid
impordijärgsed kulud ainult käitlemist ja katsetamist, mitte aga
transpordikulusid. Seepärast lükati see väide tagasi. 3. Import muudest kolmandatest
riikidest (70) Järgnevas tabelis on esitatud
muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ning keskmise
hinna muutumine vaatlusalusel perioodil. Tabel
3 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Muudest riikidest pärit impordi maht (tonnides) || 5 000 – 10 000 || 10 000 – 15 000 || 5 000 – 10 000 || 5 000 – 10 000 Indeks 2009=100 || 100 || 113 || 92 || 88 Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa || 25 %–30 % || 30 %–35 % || 20 %–25 % || 20 %–25 % Muudest riikidest pärit impordi väärtus (miljonites eurodes) || 10–15 || 15–20 || 10–15 || 10–15 Indeks 2009=100 || 100 || 113 || 93 || 102 Impordihind (eurodes tonni kohta) || 1 566 || 1 572 || 1 590 || 1 809 Allikas: Eurostat. (71) Muudest kolmandatest riikidest
ELi imporditud elektrolüütiliste mangaandioksiidide maht vaatlusalusel
perioodil üldiselt kasvas. Sellise impordi hind on üldiselt kõrgem kui liidu
tootmisharu keskmine hind ja Delta hinnad muudele turgudele peale USA
läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu eespool öeldud, on 1809 eurot
tonni kohta väga erinevate impordihindade keskmine, mis hõlmab nii odava
hinnaga importi Hiinast kui ka väga kallist importi USAst. Konkreetselt USAst
pärit impordi dokumenteeritud hinnatase oli äärmiselt kõrge, võrreldes nii liidu
tootmisharu, Delta kui ka muude eksportijate hinnavahemikega ning analüüsimisel
ei ole mõistlik sellele toetuda. Seepärast ei saa seda keskmist sellisel kujul
võtta Lõuna-Aafrika tulevase impordi võrdlushinnaks. Delta hinnad ei
konkureeriks mitte USA impordiga, vaid liidu tootmisharu hindadega. 4. Liidu tootmisharu majanduslik
olukord (72) Komisjon uuris kooskõlas
algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid majanduslikke tegureid ja
näitajaid, mis mõjutasid vaatlusaluse perioodi vältel liidu tootmisharu
olukorda. (a)
Tootmine (73) 2009. aasta ja läbivaatamisega
seotud uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes liidu tootmine 6 %.
Konkreetsemalt vaadates kasvas ta aastatel 2009–2011 7 protsendipunkti ja
kahanes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühe protsendipunkti võrra.
Tabel
4 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 102 || 107 || 106 Allikas: Küsimustike vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed (b)
Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (74) Liidu tootjate tootmisvõimsus
suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % peamiselt tänu väikestele
parandustele tootmisprotsessis (st ei tehtud suuri investeeringuid uutesse
tootmisrajatistesse või seadmetesse). (75) Tootmisvõimsuse kasv oli
suurem kui tootmise kasv ja see tähendab, et tootmisvõimsuse rakendusaste
langes 3 protsendipunkti. Tabel
5 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Tootmisvõimsus Indeks 2009=100 || 100 || 103 || 108 || 109 Tootmisvõimsuse rakendamine Indeks 2009=100 || 100 || 99 || 99 || 97 Allikas: küsimustike vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed (c)
Varud (76) Varud püsisid vaatlusalusel
perioodil stabiilsena. Varud küll vähenesid 2011. aastal, kuid läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil jõudsid nad tagasi 2009. aasta tasemele. Tabel
6 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 103 || 86 || 100 Allikas: küsimustike vastused (d)
Müügimaht (77) Liidu
tootjate müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul kasvas 2009. aasta ja
aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %. 2011.
aastal kasvas see 2009. aastaga võrreldes 20 %, kuid langes seejärel
läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult 10 protsendipunkti. Tabel
7 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 103 || 120 || 110 Allikas: Küsimustiku vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed (e)
Turuosa (78) 2009. aasta ja läbivaatamisega
seotud uurimisperioodi vahelisel ajal kasvatasid liidu tootjad oma turuosa 10
protsendipunkti võrra. Sellise turuosa suurenemise põhjuseks võib pidada ELi
saabuva impordi turuosa vähenemist. Tabel
8 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Liidu tootmisharu turuosa || 65 %–70 % || 65 %–70 % || 75 %–80 % || 75 %–80 % Indeks 2009=100 || 100 || 101 || 111 || 110 Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed ja Eurostati andmed (f)
Kasv (79) Tarbimine
liidus oli 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilne, nagu näha eespool olevast tabelist 1. Teised näitajad ei
anna märku erilisest kasvust vaatlusaluse toote liidu turul. (g)
Tööhõive (80) 2009.
aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes liidu tootmisharu
tööhõive tase 9 protsendipunkti. Tabel
9 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 91 || 90 || 91 Allikas: Küsimustike vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed (h)
Tootlikkus (81) Liidu tootmisharu tööjõu
tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas,
suurenes vaatlusalusel perioodil 18 % võrra. See on vastavuses asjaoluga,
et toodang kasvas 6 % ja tööhõive vähenes 9 %. Eriti selgelt oli seda
näha 2011. aastal, mil tootmine suurenes, samas kui tööhõive tase langes
jätkuvalt ja tootlikkus oli 20 protsendipunkti võrra suurem kui 2009. aastal. Tabel
10 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 112 || 120 || 118 Allikas: küsimustiku vastused ja läbivaatamistaotluses esitatud andmed (i)
Müügihindu mõjutavad tegurid (82) Liidu
tootmisharu aasta keskmine müügihind sõltumatutele tarbijatele liidu turul
vähenes 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal
11 %. Tabel
11 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 95 || 93 || 89 Allikas: Küsimustike vastused, läbivaatamistaotluses esitatud andmed (j)
Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast
dumpingust (83) Kuna pärast dumpinguvastaste
meetmete kehtestamist praktiliselt lõpetati importimine Lõuna-Aafrikast, ei ole
võimalik dumpingumarginaali suurust hinnata. Arvestades käesolevas dokumendis
kirjeldatud peamisi majandusnäitajaid, leiti, et liidu tootmisharu olukord on
endiselt ebakindel ja haavatav. (k)
Töötasud (84) Kuigi summaarsed tööjõukulud
vähenesid, kasvasid vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud üldise tööjõu
vähendamise tõttu. Tabel
12 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 102 || 103 || 103 Allikas: küsimustiku vastused (l)
Kasumlikkus ja investeeringutasuvus (85) Vaatlusalusel perioodil
kahanes liidu turul sõltumatutele klientidele toimunud liidu tootmisharu
samasuguse toote müügi kasumlikkus (väljendatud protsendina netomüügist) poole
võrra 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal.
Kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt madalam kui
esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasum, milleks kehtestati
kasumlikkuse tase, mille liidu tootmisharu saavutas kahjuliku dumpingu
puudumise tingimustes. (86) Investeeringutasuvus, mida
väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis
üldjoontes kasumlikkuse suundumust. Tabel
13 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Liidu tootmisharu kasumlikkus (%) || 5 %–10 % || 5 %–10 % || 5 %–10 % || 0 %–5 % Indeks 2009=100 || 100 || 63 || 63 || 50 Investeeringutasuvus (kasum protsendina investeeringute arvestuslikust puhasväärtusest) || 15 %–20 % || 5 %–10 % || 10 %–15 % || 5 %–10 % Indeks 2009=100 || 100 || 64 || 84 || 51 Allikas: küsimustike vastused (m)
Rahavoog ja kapitali kaasamise võime (87) Äritegevuse netorahakäive
vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kuid oli siiski positiivne,
välja arvatud 2010. aastal. Tabel
14 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || – 34 || 71 || 10 Allikas: küsimustike vastused (88) Miski ei viita sellele, et
liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega, kui ta oleks
proovinud seda teha, kuid vaatlusalusel perioodil ei tehtud olulisi
investeeringuid ja seega ei pandud liidu tootmisharu selles mõttes proovile. (n)
Investeeringud (89) Liidu tootmisharu
aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2009. aasta ja
läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peaaegu poole võrra. Täpsemalt
kahanesid investeeringud 2010. aastal, kasvasid 2011. aastal ja kahanesid siis
uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellist järsku investeeringute
vähenemist 2011. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel võib
osaliselt seletada asjaoluga, et liidu tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil
juba saavutanud vajalikud kavandatud peamised investeeringud. Tabel
15 || 2009 || 2010 || 2011 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Indeks 2009=100 || 100 || 45 || 115 || 52 Allikas: küsimustike vastused 5. Järeldus liidu tootmisharu
olukorra kohta (90) Majanduslike näitajate
analüüsist ilmneb, et liidu tootmisharu tootmine ja müük kasvasid vaatlusalusel
perioodil. Koguste täheldatud kasv ei olnud eriti suur ning seda tuleks siiski
vaadelda suurema tootmisvõimsuse ja madalamate müügihindade kontekstis, mille
tõttu liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendusaste ja ühiku müügihind langesid
vastavalt 3 ja 11 protsendipunkti. (91) Samal ajal halvenes liidu
tootmisharu majanduslik olukord kasumlikkuse, investeeringutasuvuse, tööhõive
ja rahavoogude mõttes. Eelkõige kasumlikkus, mis on liidu tootmisharu olukorra
oluline näitaja, on endiselt märksa madalam kui esialgse uurimise käigus
kindlaks tehtud sihtkasum. Lidu tootmisharu ei ole varasemast dumpingust veel
täielikult toibunud ja on endiselt ebakindlas seisus ning seega dumpingu
võimaliku kordumise korral äärmiselt haavatav. Keskmised müügihinnad on aastate
jooksul langenud ja, kui dumpinguhinnaga import Lõuna-Aafrikast peaks korduma,
langeksid nad tõenäoliselt veelgi ning muudaksid liidu tootmisharu niigi
ebakindla olukorra veel hullemaks. (92) Pärast andmete avaldamist
väitsid teatavad huvitatud isikud, et liidu tootmisharu praeguse ebakindla ja
haavatava olukorra põhjuseks polnud ei Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga
import ega varasema dumpingu mõju. (93) Nad märkisid, et
eelkirjeldatud peamiste majandusnäitajate suundumused iseloomustasid
ajavahemikku (2009. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi
lõpuni), mil: i) esialgsed dumpinguvastased meetmed olid kehtinud juba mõnda
aega; ii) importimine Lõuna-Aafrikast oli praktiliselt lõpetatud ning iii)
liidu avatud turule sisenes uus ettevõtja (Cegasa). Mõlema kahe liidu tootja
majandusnäitajate koondamise asemel uurisid huvitatud isikud neid eraldi ja
jõudsid järeldusele, et liidu tootmisharu olukord oli keeruline, sest hiljuti
oli kahe ainsa turul tegutseva liidu tootja vahel tekkinud sisekonkurents. (94) Eelkõige väitsid huvitatud
isikud, et komisjon polnud teadvustanud liidu tootmisharus pärast 2009. aastat
toimunud põhjapanevaid muutusi. Nad märkisid, et pärast dumpinguvastaste
meetmete kehtestamist paranesid esialgse kaebuse ainuesitaja, THA majandusnäitajad
järsult ning varasema dumpingu kogu negatiivne mõju kadus. Pärast seda aga viis
varem vaid sisekasutuseks elektrolüütilisi mangaandioksiide tootnud teine liidu
tootja Cegasa oma patareide ja akude tootmise rajatise liidust välja. Selle
tagajärjel jäi neil avatud turu jaoks vabaks oluline kogus elektrolüütilisi
mangaandioksiide, mida nad hakkasid müüma madala hinnaga, konkureerides
sealjuures ainsa teise liidu tootjaga ja avaldades jõuliselt survet hindade,
tootmisvõimsuse rakendamise ja kasumlikkuse vähendamise suunas. (95) Komisjon oli avaldatud
dokumendis juba tunnistanud, et liidu tootmisharu ülesehitus oli esialgse
uurimisega võrreldes muutunud. Tegemist on positiivse arenguga, mis annab märku
turu avatusest ja tihenenud konkurentsist eri asjaosaliste vahel, kelle hulka
kuuluvad ka importijad. (96) Komisjon on nõus, et sellistel
asjaoludel ja eelkõige Lõuna-Aafrikast pärit impordi puudumise tingimustes ei
saa liidu tootmisharu praeguse olukorra põhjustajaks olla Lõuna-Aafrika dumping
ning seega ei saa öelda, et kahju jätkub. (97) Komisjon uuris mõlema liidu
tootja arengusuundade koondnäitajaid alates aastast 2009 ja jõudis järeldusele,
et peamised majandusnäitajad ei ole soodsad ning liidu tootmisharu olukord on
ebakindel ja haavatav. On selge, et kui importi Lõuna-Aafrikast ei toimu, siis
ei saa selle põhjuseks olla Delta dumpingutegevus. Kui aegumise läbivaatamise
rõhuasetus on dumpingu ja kahju kordumise tõenäosus juhul, kui meetmed peaksid
aeguma, siis ei ole dumping, kahju ja põhjuslikud seosed läbivaatamisega seotud
uurimisperioodil siiski analüüsimise seisukohast otsustavateks teguriteks. (98) Komisjoni järelduste kohaselt
on liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel ja haavatav ning kasumlikkus
pole kaugeltki see, mida võiks niivõrd kapitalimahuka tootmisharu puhul oodata.
Võrdluse esialgse uurimisega saab teha ainult ühe liidu tootja kohta, sest
teine ei tegelenud tol ajal müügiga avatud liidu turul. Selle liidu tootja
kasum oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt väiksem kui see,
mis tehti kindlaks esialgses uurimises dumpinguhinnaga impordi puudumise
tingimustes. F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS 1. Eeldatava ekspordimahu ja
-hinna mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral (99) Lõuna-Aafrika ainsal
teadaoleval elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjal (Delta) on kasutamata
tootmisvõimsust ning tal oleks täiesti võimalik hakata uuesti eksportima liidu
turule ja seda märkimisväärsetes kogustes. Esialgse uurimisperioodi ajal
(2002–2005/6) kasvas Delta turuosa jõuliselt ja jõudis 30–40 protsendilt 60–70
protsendini. Seega on Delta tõestanud, et suudab liitu eksporditavaid koguseid
kiiresti suurendada. (100) Delta ekspordi CIF-hinnad
teistele turgudele, sh USAsse olid elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõigi
liikide ja tüüpide puhul madalamad kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega
seotud uurimisperioodil ja lõid need alla. Madalamad hinnad teistel turgudel
võivad motiveerida Deltat suunama selle ekspordi meetmete aegumise korral ELi
turule. (101) Arvestades uurimise käigus
kindlaks tehtud kasutamata tootmisvõimsust, teiste eksporditurgude küllastatust
ja liidu turu atraktiivsust, püüab Delta suure tõenäosusega saada tagasi oma
märkimisväärse turuosa liidus, mille ta pärast meetmete kehtestamist kaotas. Nagu eespool järeldati,
peaks Delta turuosa tagasivõitmiseks eksportima dumpinguhindadega. Seega
juhul, kui Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi
suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata, avaldaks dumpinguhinnaga
impordi igasugune kordumine liidu tootmisharule veelgi tugevamat hinnasurvet
ning põhjustaks tõenäoliselt olulist kahju. 2. Järeldus kahju kordumise
tõenäosuse kohta (102) Meetmete kehtetuks tunnistamine
tooks tõenäoliselt kaasa Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi
kordumise, mis avaldaks survet liidu tootmisharu hindade alandamiseks ja
halvendaks liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Lõuna-Aafrika suhtes
kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks seega tõenäoliselt kahju
kordumise, sest liidu tootmisharu praegune niigi ebakindel ja haavatav olukord
halveneks ilmselt veelgi. G. LIIDU HUVID 1. Sissejuhatus (103) Komisjon uuris algmääruse
artikli 21 alusel, kas Lõuna-Aafrika suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete
säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide
kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvide hindamisest. (104) Kooskõlas algmääruse artikli 21
lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks
teha. (105) Esialgse uurimise käigus oldi
seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Käesolev
uurimine on seotud läbivaatamisega, mis tähendab, et analüüsitakse olukorda,
kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, ning see võimaldab hinnata
praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes lubamatut negatiivset mõju
asjaomastele isikutele. (106) Olenemata järeldustest
kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, uuris komisjon, kas oli olemas
kaalukaid põhjusi, millest võiks järeldada, et Lõuna-Aafrikast pärit
elektrolüütiliste mangaandioksiidide importimise suhtes kehtestatud meetmete
säilitamine ei ole liidu huvides. 2. Liidu tootmisharu ja muude
liidu tootjate huvid (107) Kuigi kehtivad dumpinguvastased
meetmed takistasid dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, on liidu tootmisharu
olukord siiski ebakindel ja haavatav. Seda on kinnitanud mõnede peamiste
kahjunäitajate negatiivsed suundumused. (108) Kui meetmetel peaks lubatama
aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu olukord muutub üha halvemaks, sest
tõenäoliselt hakkab Lõuna-Aafrikast saabuma suurtes kogustes dumpinguhinnaga
importi. Muu hulgas põhjustaks selline impordi sissevool turuosa kaotuse,
müügihindade alanemise, tootmisvõimsuse rakendamise languse ja liidu
tootmisharu finantsolukorra üldise halvenemise. (109) Seega on selge, et
Lõuna-Aafrika suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole
liidu tootmisharu huvidega vastuolus. 3. Importijate huvid (110) Esialgse uurimise käigus leiti,
et tõenäoliselt ei avalda meetmete kehtestamine rasket negatiivset mõju liidu
importijate olukorrale. Turustajad/importijad käesoleva uurimise raames
koostööd ei teinud. Võttes arvesse, et
puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid kehtivad meetmed importijaid
märkimisväärselt mõjutanud, võib järeldada, et meetmete jätkumine ei kahjusta
liidu importijaid olulisel määral. 4. Kasutajate huvid (111) Ühendust võeti
elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõigi teadaolevate kasutajatega liidus
(peamiselt kasutavad seda toorainena patareide tootjad). Vastused laekusid
kahelt samasse rahvusvahelisse kontserni kuuluvalt äriühingult. Esialgse
uurimise käigus tegid koostööd veel kaks patareide tootjat, kes olid meetmete
kehtestamise vastu. (112) Koostööd teinud kasutaja
selgitas liidu patareitootjate rasket majanduslikku olukorda, mis tuleneb
peamiste klientide (jaemüüjate) survest alandada hindu, ja sellest tulenevat
töökohtade kaotuse ohtu. Samas ei suutnud ta siiski selgitada ega põhjendada,
miks ja kuidas võiks Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide
suhtes kehtivate meetmete lõpetamine olukorda paremaks muuta. (113) Elektrolüütilised
mangaandioksiidid moodustavad patareide tootmise kogukuludest vaid
10–15 %. Esialgse uurimisega võrreldes on see suhtarv vähenenud. Pärast
meetmete kehtestamist elektrolüütiliste mangaandioksiidide keskmine müügihind
liidus hoopis langes. Tegelikult ei esitatud mingeid tõendeid, et kehtivate
meetmete säilitamine avaldaks patareide tootjate tootmiskuludele märgatavat
mõju. (114) Kuna sellised tõendid puuduvad,
järeldab komisjon, et meetmete säilitamine ei tohiks elektrolüütiliste
mangaandioksiidide kasutajaid lubamatult mõjutada. (115) Pärast andmete avaldamist ei
nõustunud sama kasutaja hinnanguga, mille komisjon olukorrale andis, ning
kommenteeris, et pärast meetmete kehtestamist kadus üks kvaliteetsete
elektrolüütiliste mangaandioksiidide allikas, elektrolüütiliste
mangaandioksiidide hinnad tõusid ning isegi, kui elektrolüütilised
mangaandioksiidid moodustavad tootmiskuludest vaid 10–15 %, avaldab see
ELi patareide tootjate niigi madalale kasumlikkusele märgatavat mõju. (116) Sellele väitele vaatamata
näitavad toimikus olevad tõendid, et kasutaja otsus mitte kasutada Delta
elektrolüütilisi mangaandioksiide ei olnud seotud dumpinguvastaste tollimaksude
kehtestamisega ning et kasutaja kasumlikkust ja töökohti ei ohusta mitte
elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinna tõus, vaid nende peamiste klientide
(suure ostujõuga rahvusvaheliste jaemüüjate) ja Hiina patareitootjate surve
alandada hindu. (117) Sama elektrolüütiliste
mangaandioksiidide kasutaja arvates ei tohiks meetmeid säilitada, sest uurimise
käigus ei tuvastatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELis dumpingut.
Samuti väitis ta, et dumpingu kordumise riski ei ole, sest kui Delta suunaks
kogu oma kasutamata tootmisvõimsuse liidu turule, jääks talle siiski üksnes
väike turuosa. (118) See väide lükati tagasi, sest
Delta kindlakstehtud võimalik turuosa oleks selgelt märkimisväärne ning sellega
seotud eksport liitu toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega. 5. Edasine areng (119) Kaebuse esitajad mainisid
aegumise läbivaatamise taotluses, et kui edaspidi peaks ELis kasvama nõudlus
elektriautode järele, kasvab eelneval turul nõudlus elektrolüütiliste
mangaandioksiidide järele, mis on väidetavalt liitium-mangaanoksiidi tootmiseks
kõige sagedamini kasutatav tooraine. Liitium-mangaanoksiidi omakorda
kasutatakse paljude elektrisõidukite mudelite liitiumioonakude katoodide jaoks.
Kaebuse esitajad väidavad, et kui Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi
põhjustatav kahju kordub, ei pruugi liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide
tootmisharul olla võimalik vastata sellele tõenäolisele tulevasele nõudlusele
uute tehnoloogiate järele. (120) Uurimine ei leidnud otsustavaid
tõendeid, mis oleks toetanud väidet, nagu võiks elektriautode sektori edasine
areng oluliselt mõjutada elektrolüütiliste mangaandioksiidide tööstust ja
nõudlust nende järele, või selle väite ümber lükanud. Samas on tõsi, et liidu
tootmisharu uurib, kas liitium-mangaanoksiidi tootmine elektrolüütiliste
mangaandioksiidide abil on teostatav, samuti suudab omandada oskusteabe ja
seadmed, et seda tulevikus teha, ning osaleb mitmes ELi rahastatud projektis,
mille eesmärk on uurida ja arendada liitiumioonakusid. (121) Pärast andmete avaldamist
kommenteerisid mõned huvitatud isikud seda küsimust lühidalt, kuid nad ei
esitanud otsustavaid tõendeid selle kohta, milline võiks olla liidu ja/või
teiste turgude elektriautode sektori edasise arengu mõju vaatlusalusele
tootele. 6. Järeldus liidu huvide kohta (122) Eespool kirjeldatut arvesse
võttes puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste
meetmete säilitamise vastu. (123) Seepärast tuleks
Lõuna-Aafrikast pärit teatavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi
suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid vastavalt algmääruse artikli 11
lõikele 2 säilitada veel viis aastat. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 1. Kehtestatakse lõplik
dumpinguvastane tollimaks Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste
mangaandioksiidide (s.t elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide)
suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis kuuluvad praegu
CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820 10 00 10) alla. 2. Allpool loetletud äriühingute
valmistatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril kohaldatakse enne
tollimaksu tasumist järgmisi lõplikke dumpinguvastaste tollimaksude määrasid: Äriühing || Dumpinguvastane tollimaks || TARICi lisakood Delta E.M.D. (Pty) Ltd. || 17,1 % || A828 Kõik teised äriühingud || 17,1 % || A999 3. Kui ei ole sätestatud
teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51. [2] ELT L 69, 13.3.2008, lk 1. [3] ELT C 180, 21.6.2012, lk 15. [4] ELT C 72, 12.3.2013, lk 8.