52014DC0381

1. Sissejuhatus

Euroopa kiirstatistika kajastab kõige uuemaid suundumusi Euroopa majanduse neljas peamises valdkonnas: tööstus, ehitus, jaekaubandus ja teenused (välja arvatud finantsteenused). Euroopa kiirstatistika esitab iga valdkonna kohta rea näitajaid, nagu toodang, käive, tootjahind (mida sageli nimetatakse ka toodangu hinnaks), töötajate ja töötundide arv, brutopalk ja mitu muud näitajat. Kiirstatistika õiguslik alus on muudetud nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/1998[1] (edaspidi „kiirstatistika määrus”).

Nimetatud määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt:

Komisjon esitab 11. augustiks 2008 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle olulisust ja kvaliteeti ning näitajate läbivaatamist käsitleva aruande. Aruanne käsitleb konkreetselt ka sellest määrusest tulenevat statistikasüsteemi kulu ja ettevõtetele tulenevat koormust, võrreldes sellest saadava kasuga. Aruandes kajastatakse parimaid tavasid ettevõtete koormuse vähendamiseks ning näidatakse ära koormuse ja kulude vähendamise viisid.

Käesolev aruanne on jätk aruannetele, mis esitati eespool tsiteeritud artikli kohaselt 2008. aasta juunis ja 2011. aasta juunis[2].

Aruande teises osas kirjeldatakse kiirstatistika kasutusvõimalusi ning selle olulisust peamiste üleeuroopaliste poliitikasuundade ja Euroopa rahapoliitika juhtimise seisukohast. Samuti tuuakse välja kiirstatistika peamised arengutendentsid võrreldes viimase, 2011. aasta juunis avaldatud kvaliteediaruandega.

Kolmandas osas kirjeldatakse üksikasjalikumalt kiirstatistika kvaliteedi eri aspekte.

Neljandas osas kajastatakse kulusid ja koormust, mis seonduvad kiirstatistika jaoks andmete kogumise ja töötlemisega. Samuti tuuakse mõned näited selle kohta, kuidas liikmesriigid on suutnud kulusid ja koormust vähendada.

Viimane osa annab ülevaate kiirstatistika tulevastest suundumustest.

Ülevaade kiirstatistikast ja olulisimad arengutendentsid

Kiirstatistika kogumine oli oluline tegur euroala loomise ja Euroopa rahapoliitika järelevalve kasutuselevõtmise võimaldamiseks[3]. Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide majandusarengu jälgimiseks ja eelkõige euroala rahapoliitika juhtimiseks väljatöötatud kahekümne kahest esialgsest Euroopa peamisest majandusnäitajast[4] kaheksa saadakse kiirstatistikast: tööstustoodang, tööstuse siseturu tootjahinnad, tööstuse impordihinnad, ehitustoodang, jaekaubanduse ja remonditööde maht, (muude) teenuste käive (välja arvatud jaekaubandusteenused), teenuste tootjahinnad ja ehitusload.

Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad on kiirstatistika olulisimad kasutajad. Teiste oluliste kasutajate hulka kuuluvad Euroopa Komisjon, riikide valitsused, teadusasutused, ettevõtjad ja äriorganisatsioonid. Pressiteated kiirstatistika kohta pälvivad meedias reeglina suurt tähelepanu. Kiirstatistika on oluline sisend ka muudes statistika valdkondades, näiteks rahvamajanduse arvepidamises.

Kiirstatistika on äärmiselt olulisel kohal Euroopa Liidu Statistikaameti Eurostat koostatava statistika seas. Seda kasutatakse kõige rohkem majandussuundumuste analüüsiks, prognooside ja mudelite koostamiseks, kuid samuti on kiirstatistika andmeid vaja poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks, teadustööks, muudest allikatest pärit andmete kontrollimiseks ja valideerimiseks ning ärialaste otsuste ettevalmistamiseks (nt turu-uuringute puhul). Kiirstatistika tulemusi võivad kasutada ka ettevõtjad mitmesugustel muudel eesmärkidel (näiteks tootjahinnaindeksi kasutamine indekseerimislepingute puhul).

Pärast viimase kiirstatistika kvaliteediaruande vastuvõtmist 2011. aasta juunis on toimunud mitmeid muudatusi. Komisjoni 31. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 461/2012[5] katkestati andmete kogumine uute tööstustellimuste kohta ning viimane pressiteade sellel teemal ilmus 22. veebruaril 2012, kajastades 2011. aasta detsembri andmeid. Need andmed olid esialgselt ette nähtud kajastama juhtivaid näitajaid ja võimalikult varast teavet tööstustoodangu arengu kohta. Nende prognoosivõime osutus Euroopa tasandil siiski üsna piiratuks ja Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) otsustas kohustusliku andmete kogumise uute tööstustellimuste muutujate kohta Euroopa tasandil lõpetada.

2012. aasta märtsis võeti Euroopa kiirstatistikas kasutusele uus sesoonse korrigeerimise meetod. Sesoonse korrigeerimise eesmärk on muuta andmed eri kuude või kvartalite kohta otse võrreldavaks, välistades sesoonsed tegurid, nagu näiteks tööstustoodangu vähenemine suvepuhkuste ajal või jaekaubanduse käibe suurenemine enne jõule. Alates vaatlusaastast 2012 võttis Eurostat kasutusele kaudse sesoonse korrigeerimise meetodi, millega riikide andmekogumeid kohandatakse kõigepealt sesoonselt ja kasutatakse seejärel kaalutud keskmisena Euroopa koondandmete koostamiseks. Varem kasutas Eurostat kiirstatistika koostamiseks otsest lähenemisviisi, st riikide korrigeerimata andmed koondati Euroopa tasandil ning seejärel kohandati neid sesoonselt. Uus meetod tagab Euroopa ja riikide koondandmete järjepidevuse ning on ka kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi (ESS) sesoonse korrigeerimise suunistega.

2012. aasta oktoobris hakati kiirstatistikale kohaldama Euroopa statistikasüsteemi suuniseid andmete täpsustamise strateegia rakendamiseks. Euroopa koondandmeid kaheksa lühiaja majandusnäitaja ja jaekaubanduse kohta redigeeritakse ja avaldatakse nüüd vaid kord kuus. Avaldamise kuupäevad teatatakse eelnevalt kiirstatistika avaldamiskalendris[6]. Riikide andmeid ajakohastatakse niipea, kui uus teave kättesaadavaks muutub.

2013. aasta alguses võeti lühiaja indeksite puhul võrdlusaluseks 2005. aasta asemel 2010. aasta. Selleks oli vaja ajakohastada Euroopa koondandmete arvutamiseks kasutatavaid koefitsiente, et need vastaksid majanduse struktuurile aastal 2010 (võrdlusaasta muutmine) ja muuta vaatlusaastat aritmeetiliselt (keskmine väärtus 100 aastal 2010 aasta 2005 asemel).

Alates 2013. aastast on kättesaadavad kvartaalsed andmed töötundide arvu ja brutopalga kohta jaekaubanduse ja remonditööde ning muude teenuste sektoris. Selle õiguslik alus on komisjoni määrus (EÜ) nr 329/2009[7].

Kiirstatistika näitajate ulatus ja kvaliteet

Ulatus ja kooskõla kiirstatistika määrusega

Eurostat kontrollib iga kuue kuu järel, kas liikmesriigid täidavad kiirstatistika määruses sätestatud usaldusväärsuse, ajakohasuse, sidususe ja võrreldavuse nõudeid. Nõuete täitmise tase on kõrge ja paraneb jätkuvalt. Euroopa statistika tegevusjuhises[8] välja toodud kvaliteedi eri aspektide alusel arvutatakse iga riigi jaoks välja ulatuslik, kõiki näitajaid hõlmav nõuete täitmise tase. 2013. aasta 1. oktoobri seisuga oli EL 28 keskmine tulemus 9,6 punkti (10-punkti skaalal), mis on sama kui 2013. aasta 1. aprillil. Enamik liikmesriike täidab määruse nõudeid nüüdseks kas täielikult või peaaegu täielikult.

Õigsus, usaldusväärsus, sidusus ja võrreldavus

Kiirstatistika määrusega ja sellega seotud õigusaktidega on kiirstatistika jaoks kasutusele võetud hulk ühiseid määratlusi, mida kasutatakse kõigis liikmesriikides. Eurostat ja riikide statistikaametid töötavad koos, et tagada kiirstatistika näitajate õigsus, usaldusväärsus ja sidusus. Määrusega loodud metoodilist raamistikku on pidevalt parandatud, konsulteerides tehnika valdkonna ekspertide ja spetsiaalsete temaatiliste rakkerühmadega.

Tuleks märkida, et metoodika ei pea kõigis liikmesriikides olema täpselt sama. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja selleks, et võtta arvesse riikide eripärasid, näiteks suurust, majanduse struktuuri ja haldusandmete kättesaadavust, antakse kiirstatistika määrusega liikmesriikidele vabadus määrata kindlaks kõige tõhusam ja tulemuslikum viis andmete kogumiseks ja töötlemiseks.

Eurostat teeb koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks OECDga, et suurendada andmete ja metoodika võrreldavust ka väljaspool Euroopa Liitu.

Ajakohasus ja õigeaegsus

Kiirstatistika puhul on andmete varajane kättesaadavus keskse tähtsusega. Seetõttu sätestatakse kiirstatistika määrusega riiklike andmete Eurostatile edastamiseks suhteliselt lühikesed tähtajad[9]. Tabelis 1 on välja toodud praegu kehtivad tähtajad andmete edastamiseks Eurostatile (kolmas veerg) ning tähtajad, mille majandus- ja rahanduskomitee (MRK) sätestas oma viimases aruandes teabega seotud nõuete kohta majandus- ja rahaliidus. Viimases veerus on esitatud praegu kehtivad levitamistähtajad (näiteks pressiteadete kaudu).

Üldiselt võib kiirstatistika ajakohasust pidada väga heaks. Hilinemised on tavaliselt seotud sellega, et tähtaeg langeb nädalavahetusele või riigipühale.

Eurostati kodulehel oleva avaldamiskalendri kaudu teavitatakse kasutajaid aegsasti pressiteadete avaldamise kuupäevadest[10]. Viimastel aastatel on kinni peetud kõigist avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäevadest.

Tabel 1 Ajakohasus – päevade arv vaatlusperioodi lõpu ja avaldamistähtaja vahel, kiirstatistika määrus, MRK eesmärk ja ELi koondandmete tegelik levitamine (olukord 2013. aasta mai seisuga)

Näitaja || Sagedus || Kiirstatistika määrusest tulenevad tähtajad a) || MRK eesmärgid 2013. aastaks b) || ELi koondandmete levitamine c)

Tööstustoodang || Kord kuus || 40 || 40 || 44

Tööstuse siseturu tootjahinnad || Kord kuus || 35 || 35 || 33

Tööstuse impordihinnad || Kord kuus || 45 || 45 || 37

Ehitustoodang || Kord kuus || 45 || 45 || 47

Ehitusload || Kord kvartalis || 90 || 90 || 89

Jaekaubanduse ja remonditööde käive || Kord kuus || 30 || 30 || 36

(Muude) teenuste käive || Kord kvartalis || 60 || 60 || 65

Teenuste tootjahinnad || Kord kvartalis || 90 || 90 || 91

a)   Tähtajad, mille jooksul tuleb vastavalt kiirstatistika määrusele edastada andmed Eurostatile; väiksematele riikidele kehtivad sageli pikemad tähtajad.

b)   Eesmärgid, mis on seatud majandus- ja rahanduskomitee (MRK) 2013. aasta aruandes teabega seotud nõuete kohta majandus- ja rahaliidus.

c)   Vaatlusperioodi lõpu ja avaldamise (nt pressiteate, andmete avaldamise) vahele jäävate päevade arv. Mõned viivitused tulenesid riigipühadest maikuus (vaatluskuu).

Kiirstatistika näitajate täpsustamine

Kiirstatistika näitajate esimesed tulemused põhinevad osaliselt esialgsetel, prognoositud ja ebatäielikel andmetel. Pärast andmete esmaavaldamist muutuvad uuringu tulemused tihtipeale täpsemaks, sest lisatakse hilinenud vastajate andmed. Andmeid täpsustatakse ka mitmel muul põhjusel, sealhulgas sesoonne korrigeerimine, võrdlev hindamine, uued ja/või paremad andmeallikad ning vigade parandamine või muudatused metoodikas, kuid täpsustamise ulatus on üldiselt üsna piiratud, seda eriti ELi koondandmete tasandil ja euroala puhul.

Et hinnata pressiteates igakuiselt avaldatud kiirstatistika nelja näitaja esimeste tulemuste kvaliteeti, analüüsiti igakuiste kasvumäärade muutumist esimese ja teise avaldamise vahel ajavahemikul 2011–2013.

Tabel 2 Kiirstatistika nelja peamise näitaja täpsustamise ulatus, 2011–2013 a)

1 || 2 || 3 || 4 || 5

|| Keskmine täpsustus b) || Keskmine absoluutne täpsustus c) || Keskmine absoluutne kasvumäär || Suhteline keskmine täpsustus d)

Tööstustoodang || 0,1 || 0,2 || 0,7 || 0,2

Tööstuse siseturu tootjahinnad || 0,0 || 0,0 || 0,4 || 0,1

Ehitustoodang || 0,0 || 0,7 || 1,5 || 0,4

Jaekaubanduse maht || 0,0 || 0,2 || 0,6 || 0,4

a)   Euroala näitajate sesoonselt korrigeeritud kasvumäärad.

b)   Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevus, 2011.–2013. aasta keskmine.

c)   Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevuste keskmine absoluutväärtus aastatel 2011–2013.

d)   Absoluutse täpsustuse (kolmas veerg) ja absoluutse kasvumäära vaheline suhe teise avaldamise ajal (neljas veerg), 2011.–2013. aasta keskmine. Erinevused tulenevad ümardamisvigadest.

Tabelist 2 on näha pressiteadetes esitatud nelja näitaja euroala hõlmavate koondandmete kasvumäärade täpsustamise keskmine ulatus esimese ja teise avaldamise vahel üks kuu hiljem (teine veerg). See on nullilähedane, mis tähendab, et kasvumäärade kohandamine üles- või allapoole peaaegu tühistavad üksteist vastastikku, st puudub nihe tulemuste üle- või alahindamise suunas.

Absoluutväärtusena väljendatud (kolmas veerg) keskmised täpsustused varieeruvad peaaegu nullist tööstuse tootjahindade puhul kuni 0,7 protsendipunktini ehitustoodangu puhul. Erinevused näitajate vahel on põhjustatud peamiselt metoodilistest teguritest. Kui tööstuse tootjahindu ei täpsustata sageli üldse, siis tootmisnäitajaid võidakse täpsustada isegi mitu aastat pärast andmete esimest avaldamist.

Keskmised kasvumäärad (teise avaldamise ajal absoluutväärtusena) on esitatud neljandas veerus. Viimases veerus on välja toodud suhe kasvumäära täpsustamise ja kasvumäära enda vahel teise avaldamise ajal. See aitab täpsemalt hinnata täpsustuste hulka, kuna vahet tehakse näiteks selle vahel, kas 0,2 protsendipunktist täpsustust kohaldatakse suhteliselt kõrgele või suhteliselt madalale kasvumäärale.

Kättesaadavus, selgus ja metaandmete kättesaadavus

Kõik kiirstatistika tulemused on tasuta kättesaadavad Eurostati veebilehel. Spetsiaalselt kiirstatistikale pühendatud osa on leitav teema „Industry, trade and services” (Tööstus, kaubandus ja teenused) all või otsingu kaudu[11].

Eurostat avaldab kiirstatistika kohta aastas 48 pressiteadet ehk igakuised pressiteated nelja peamise näitaja (tööstustoodang, tööstuse tootjahinnad, ehitustoodang ja jaekaubanduse maht) kohta. Eelmistel aastatel on kõik pressiteated ilmunud kavakohaselt. Lisaks on pärast viimast, 2011. aasta kiirstatistika kvaliteediaruannet avaldatud seitse numbrit trükist „Statistics in Focus”, milles esitatakse kvantitatiivseid andmeid, käsitletakse metoodikaga seotud küsimusi ja analüüsitakse valitsevaid majandussuundumusi.

Metoodikaküsimused (metaandmed) on samuti põhjalikult, sihipäraselt ja üksikasjalikud lahti seletatud. Selgitused on kättesaadaval osaliselt eelnimetatud trükises „Statistics in focus” ja samuti Eurostati veebilehel. Statistika põhimõistete lühiselgitused on avaldatud wiki-laadses internetisõnastikus „Statistics Explained”. Kiirstatistika andmebaas „STS Sources” sisaldab üksikasjalikku teavet statistikaprotsesside, õiguslike küsimuste, konfidentsiaalsuseeskirjade, andmete kvaliteedi ja riikide andmete kogumise metoodika kohta. Osade põhinäitajate kohta on olemas ka täiendavad metodoloogilised selgitused („PEEIs in focus”)[12].

Statistikasüsteemi kulud ja ettevõtjate koormus

Kiirstatistikaga seotud kulusid (statistikasüsteemid, andmete kogumine, töötlemine ja levitamine) ja koormust (mis langeb andmeid esitavatele ettevõtjatele) ei ole võimalik täielikult mõõta. Eri liikmesriikides koostatakse valimeid erinevalt ja see muudab võrdlemise keeruliseks. Samuti ei saa kiirstatistika koostamist täielikult eraldada muust statistikast ning sageli puudub selge meetod kulude ja koormuse kirjutamiseks konkreetse statistikaliigi arvele (näiteks kiirstatistika uuringu kaudu kogutud andmeid kasutatakse ka rahvamajanduse arvepidamise tarbeks). Lisaks on kulude ja koormuse kohta andmete kogumise meetodid (näiteks eraldi uuringu kaudu, kombineerituna juba olemasolevate uuringutega või eksperdihinnanguid kasutades) liikmesriigiti erinevad.

Tabelis 3 on esitatud esialgne arvutus keskmise ettevõtja koormuse kohta (mis tuleneb peamiselt küsimustike täitmisest) kõnealuse kaheksa Euroopa peamise majandusnäitaja puhul. Võrdluse hõlbustamiseks on koormus arvutatud minutites ühe kuu kohta, seda ka kvartaalsete näitajate puhul.

Nagu tabelist 3 nähtub, erineb koormus riikide lõikes märkimisväärselt, ulatudes küsimustike täitmise puhul kaduvväikesest ajast kuni kahe tunnini kuus. Nullkoormus viitab tavaliselt sellele, et andmeid ei koguta mitte kiirstatistika küsimustiku abil, vaid saadakse muudest allikatest (sageli haldusallikad käibemaksu kohta) või koostatakse muude meetodite abil (näiteks kombineerides muid statistika liike).

Tabel 3 Küsimustikule vastanud ettevõtjate koormuse keskmised, suurimad ja väikseimad väärtused riikide kaupa aastal 2012 (minutit kuu kohta, EL 27).

|| Koormus aastal 2012 (minutit kuu kohta)

|| Keskmine, kaalumata || Suurim || Väikseim

Tööstustoodang || 20 || 76 || 0

Tööstuse tootjahinnad || 19 || 120 || 1

Tööstuse impordihinnad || 16 || 65 || 3

Ehitustoodang || 21 || 115 || 0

Ehitusload || 7 || 40 || 0

Jaekaubanduse maht || 8 || 15 || 0

(Muude) teenuste käive || 5 || 13 || 0

Teenuste tootjahinnad || 12 || 47 || 2

Tabel 4 Ettevõtjate statistilise koormuse ja riikide statistikaametite kulude arengusuunad aastatel 2009–2012

|| Liikmesriikide arv, kus

|| koormus suurenes || koormus vähenes || koormus ei muutunud || võrdlus pole võimalik

Tööstustoodang || 6 || 10 || 3 || 8

Tööstuse tootjahinnad || 8 || 11 || 4 || 4

Tööstuse impordihinnad || 4 || 4 || 2 || 17

Ehitustoodang || 3 || 13 || 6 || 5

Ehitusload || 3 || 5 || 10 || 9

Jaekaubanduse maht || 3 || 6 || 3 || 15

(Muude) teenuste käive || 5 || 13 || 4 || 5

Teenuste tootjahinnad || 5 || 14 || 3 || 5

|| Liikmesriikide arv, kus

|| kulud suurenesid || kulud vähenesid || kulud ei muutunud || võrdlus pole võimalik

Tööstustoodang || 5 || 13 || 3 || 6

Tööstuse tootjahinnad || 8 || 12 || 4 || 3

Tööstuse impordihinnad || 8 || 4 || 3 || 12

Ehitustoodang || 8 || 11 || 4 || 4

Ehitusload || 7 || 10 || 4 || 6

Jaekaubanduse maht || 4 || 7 || 4 || 12

(Muude) teenuste käive || 6 || 13 || 3 || 5

Teenuste tootjahinnad || 13 || 8 || 2 || 4

Mitme liikmesriigi puhul on andmed hinnangulise koormuse kohta kättesaadavad aastate 2009 ja 2012 kohta. Tabelis 4 on esitatud riikide arv, kus aruandlusega seotud keskmine igakuine koormus suurenes, vähenes või püsis muutumatuna (viimases veerus on antud riikide arv, mille kohta 2009. ja/või 2012. aasta andmed pole kättesaadavad). Tabeli alumises osas on esitatud vastav teave statistikaametite kulude kohta eri näitajate koostamisel. Üldiselt kaalub koormuse ja kulude keskmine vähenemine üles nende mistahes suurenemise. Samuti tuleks märkida, et koormuse ja kulude vähenemise teatatud ulatus oli paljudel juhtudel suurem kui koormuse ja kulude suurenemine. Selle tulemusena võib oletada, et ELi kui terviku jaoks koormuse ja kuludega seotud olukord paraneb.

Ettevõtjate statistilise koormuse üldist vähenemist saab seletada sellega, et suuremas osas liikmesriikides on enamiku kiirstatistika näitajate jaoks kasutatavad valimid väiksemad. Lisaks kasutatakse statistiliste andmete kogumiseks tänapäeval sageli elektroonilisi uuringuid ja internetti, millega kaasnevad võrreldes traditsiooniliste andmete kogumise meetoditega (nagu näiteks saadetud küsimustikud) madalamad kulud ja koormus. Tundub, et statistikaametid usaldavad rohkem haldusandmeid ehk andmeid, mis on juba olemas kas maksuametis või tööhõive, sotsiaalkindlustuse või ehitustegevusega seotud ametiasutustes.

Kuigi olemasolevate haldusallikate kasutamine statistika tarbeks vähendab ettevõtjate koormust, võib see ühtlasi suurendada statistikaametite kulusid, sest võib juhtuda, et andmeid tuleb korrigeerida. Kuna haldusandmeid ei ole kiirstatistikas sageli võimalik esialgsel kujul kasutada, on vajalik korrigeerimine ja see võib omakorda mõjutada andmete kvaliteeti. Samuti eeldab haldusandmete kasutamine pidevat kooskõlastamist, eriti detsentraliseeritud haldusega riikide puhul.

Lisaks eelnenule põhjustab haldusandmete kasutamine kiirstatistika sisendina ka probleeme, seda eelkõige igakuiste näitajate puhul, kus ajakohasuse ja lühikeste tähtaegadega seotud nõuded on väga karmid. Haldusandmeid kogutakse enamasti harvemini kui kiirstatistika jaoks vajalik ja/või neid saab kasutada liiga hilja. Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi (MEETS)[13] raames viidi läbi projekt, millega anti finantstoetust haldusandmete, sealhulgas raamatupidamisaruannete statistilistel eesmärkidel kasutamise analüüsimiseks ja parandamiseks ning abistati liikmesriike üleminekul statistilistelt uuringutelt haldusandmete kasutamisele, tagades sealjuures andmete kvaliteedi. Projekt viidi lõpule 2013. aasta keskel[14].

Kiirstatistika arengusuunad tulevikus

2000. ja 2012. aasta vahel langes tööstuse ja ehituse osakaal kogu majandustegevuses 27,3 %lt 24,7 %le. Sama ajavahemiku jooksul tõusis turuteenuste (välja arvatud pangandus ja kindlustus) osakaal 43,2 %lt 45,5 %ni[15]. Praegune kiirstatistika ei kajasta siiski asjakohaselt teenustesektori olulist ja järjest suurenevat majanduslikku tähtsust. Üldiselt on teenustesektori näitajad piiratumad, vähem üksikasjalikud ja neid avaldatakse harvemini kui tööstus- ja ehitussektori andmeid (vt lisa).

Euroopa erineva ettevõtlusstatistika sidususe täiustamiseks ja statistika koostamisega kaasneva kasu ning kulude ja koormuse suhte optimeerimiseks on kavas need statistika valdkonnad ettevõtlusega seotud statistika integratsiooni raammääruse (FRIBS) abil ühtlustada ja omavahel tihedamalt ühendada. Sellega seoses on kavandatud ka kiirstatistika põhjalikku läbivaatamist.

2011. aastal algatas Eurostat pingelise konsultatsiooni kõigi kiirstatistika peamiste kasutajate ja riiklike koostajatega, et hinnata võimalusi teenustesektori kohta tehtava kiirstatistika näitajate täiustamiseks. Hoolimata teatavast murest kulude ja koormuse võimaliku suurenemise pärast, selgus konsultatsiooni käigus, et selle valdkonna täiustamise vajaduse suhtes ollakse üksmeelel. Komisjon kavatseb statistika kasutajate ja koostajate kommentaare arvesse võttes teha ettepaneku kehtiva määruse muutmiseks, et tagada kiirstatistika asjakohasus olukorras, kus teenuste olulisus Euroopa majanduses üha suureneb. Sealjuures võetakse täiel määral arvesse muret statistika koostamisega kaasnevate kulude ja koormuse suurenemise pärast.

[1]               ELT L 162, 5.6.1998, lk 1.

[2]               KOM(2008) 340 (lõplik), 9.6.2008 ja KOM(2011) 329 (lõplik), 8.6.2011. 2003. aastal avaldati ka kvaliteediaruanne: KOM(2003) 36 (lõplik), 29.1.2003.

[3]               „Statistical requirements of the European Central Bank in the field of general economic statistics” (EKP statistika nõuded üldise majandusstatistika valdkonnas), Euroopa Keskpank, august 2000.

[4]               Euroopa majandusnäitajate esialgne loetelu kehtestati aastal 2002 (komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni statistika kohta; 27.11.2002, KOM(2002) 661(lõplik)).

[5]               ELT L 142, 1.6.2012, lk 26.

[6]               Kiirstatistika avaldamiskalendrit saab alla laadida aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/introduction.

[7]               ELT L 103, 23.4.2009, lk 3.

[8]               Euroopa statistika tegevusjuhis on kättesaadav aadressil:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/quality/code_of_practice.

[9]               Määruses (EÜ) nr 1165/98 esitatud kiirstatistika esialgseid tähtaegu lühendati veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1158/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 1).

[10]             http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/release_calendars/news_releases. Pange tähele, et nimetatud kalender sisaldab teavet mitte ainult kiirstatistika, vaid suure hulga Euroopa näitajate kohta.

[11]             http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/introduction.

[12]             Kiirstatistika andmebaas „STS Sources” ja aruanded „PEEIs in focus” on kättesaadavad aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/short_term_business_statistics/methodology.

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta, ELT L 340, 19.12.2008, lk 76.

[14]             Projekti tulemused on kättesaadaval aadressil http://www.cros-portal.eu/content/admindata-sga-3.

[15]             Kogulisandväärtus alushindades, Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine, andmekood: [nama_nace10_k].

Lisa: Kiirstatistika näitajad (Euroopa peamised majandusnäitajad rasvases kirjas), Q – kvartaalne näitaja, M – igakuine näitaja

Tööstus               || Ehitus || Jaekaubandus ja remonditööd || Muud teenused

Tööstustoodang (M) || Ehitustoodang (M/Q) Elamuehitus Tsiviilehitus || - || -

Tööstuse käive (M) Tööstuse käive siseriigis Tööstuse käive välisriikides (euroala ja mitte-euroala) || - || Jaekaubanduse ja remonditööde käive (M) || (Muude) teenuste käive (Q)

- || Ehitusload (Q) Eluruumide arv kasulik põrandapind ruutmeetrites || - || -

Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q) || Tööga hõivatud isikute arv (Q)

Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q) || Töötundide arv (Q)

Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q) || Brutopalgad (Q)

Tööstuse tootjahinnad (M) Siseturu tootjahinnad Välisturu tootjahinnad (euroala ja mitte-euroala) || Ehituse tootjahinnad / ehituskulud (Q) || Jaekaubanduse maht (M) || (Muude) teenuste tootjahinnad (Q)

Tööstuse impordihinnad (M) (euroala ja mitte-euroala) || - || - || -