This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0263
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A Stronger Role of the Private Sector in Achieving Inclusive and Sustainable Growth in Developing Countries
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides
/* COM/2014/0263 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides /* COM/2014/0263 final */
1.
Sissejuhatus
1.1.
Erasektori roll arengu edendamisel
Inimväärse
töökoha võimalus on laialdaselt tunnustatud kui parim viis vaesusest
pääsemiseks. Erasektor annab arenguriikides umbes 90 protsenti töökohtadest ja
on seega oluline partner võitluses vaesuse vastu. Ta on vajalik ka
investeerijana säästvasse põllumajandustootmisse, kui maailm loodab 2050.
aastaks toita 9 miljardit inimest. Innovatsiooni ja investeeringute kaudu vähe
süsinikdioksiidiheiteid tekitavatesse ja energiatõhusatesse lahendustesse on
tal oluline roll üleminekul kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele.
Arvestades erasektori potentsiaali luua arengumaades kaasavat ja jätkusuutlikku
majanduskasvu, aktiveeruvad erasektori sidusrühmad, sh ettevõtjad,
finantsvahendajad, ühendused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid,
arengu valdkonnas aina enam nii rahastamisallika kui ka valitsuste,
valitsusväliste organisatsioonide ja rahastajate partneritena.
1.2.
Euroopa Liidu toetus erasektori arengule: saavutused ja
kogemused
Euroopa Komisjon
teeb tihedat koostööd arenguriikide valitsustega, et aidata neil välja töötada
ja rakendada erasektori arengut toetavat poliitikat. Ta tagab märkimisväärsed
toetused paljudele erinevatele valdkondadele, sh regulatiivsed reformid,
suutlikkuse suurendamine ning ettevõtluse arendamise teenuste pakkumine,
pöörates erilist tähelepanu kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete tugevdamisele. Viimase kümne aasta jooksul on komisjon toetanud
erasektori arengut keskmiselt 350 miljoni euroga aastas. See koos arenguabi ja
erasektori investeeringutega liikmesriikidelt teeb EList partnerriikide
kohaliku erasektori arengu peamise toetaja. Luues piirkondlikud
segarahastamisvahendid, on komisjon hakanud välja töötama uusi vahendeid
erasektori arengueesmärkide rakendamiseks. Toetuste strateegiline kasutamine
võimaldab komisjonil võimendada taristuinvesteeringute arengu täiendavat
rahastamist ja hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
juurdepääsu rahastusele. Samuti on EL hakanud kasutama innovaatilisi
rahastamisvahendeid, nagu näiteks tagatised, et hoogustada laenude andmist
kommertspankade poolt VKEdele ja aktiveerida riskikapitali investeerimiseks
fondidesse, mis laenavad edasi või investeerivad VKEde
energiatõhususprojektidesse. Arengu rahastamise institutsioonidega tehtava
koostöö tihendamine hõlbustab ka erasektori kaasamist rahastamise allikana.
Käesolevas teatises kirjeldatakse edukaid näiteid ELi senisest toetusest
erasektori arengule, mis võivad olla inspiratsiooniks tulevastele meetmetele. ELi erasektori
2004.–2010. aasta arengutoetuse hiljutine hindamine[1]
kinnitas komisjoni olulist panust erasektori arengusse partnerriikides ja
näitas, kuidas saaks tulevasi programme ja strateegiaid veelgi parandada,
sealhulgas: i) pöörates suuremat tähelepanu inimväärsete töökohtade loomisele;
ii) süvalaiendades erasektori kaasamist ELi kogu toetusteportfellis; iii)
edendades tõhusamalt selliseid valdkondadevahelisi küsimusi nagu inimväärse töö
tegevuskava, naiste ja noorte tööhõive ning inimõigused ning iv) erasektori
arengutoetuse tulemuslikkuse ja mõju laiendamist, täiustades diagnostikat ja
tulemuste mõõtmist.
2.
Strateegiline raamistik
erasektori rolli tugevdamiseks eesmärgiga saavutada kaasav ja jätkusuutlik
majanduskasv
Tuginedes
varasematele saavutustele ja saadud kogemustele ja võttes arvesse
konsultatsioonidel sidusrühmadega saadud tagasisidet,[2] tehakse
käesolevas teatises ettepanek luua strateegiline raamistik erasektori rolli
tugevdamiseks kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamises. Raamistik
koosneb kahest tasandist, millel EL saab lisada väärtust ja tõhusalt täiendada
liikmesriikide, arengu rahastamise institutsioonide ja teiste arengupartnerite
meetmeid. Komisjon soovib
jääda arenguriikide valitsuste ja ettevõtete vahendusorganisatsioonide
oluliseks partneriks erasektori arengu toetamisel, toetades soodsa
ettevõtluskeskkonna loomist ja selliste kohalike ettevõtete arengut, mis
suudavad luua inimväärseid töökohti ja avaliku sektori tulusid ning kasutada
ära võimalusi, mida pakuvad üleilmselt integreeritud turud[3]. Seda
tehes otsib komisjon uusi võimalusi erasektori kui rahastamispartneri,
täideviija, nõustaja või vahendaja potentsiaali ärakasutamiseks, et saavutada
ELi toetuse suurem tõhusus ja tulemuslikkus mitte üksnes kohaliku erasektori arengu
vallas, vaid ka teistes ELi arengukoostöö valdkondades, nagu säästva energia,
põllumajanduse ja põllumajandustööstuse, digitaalse ja füüsilise taristu ning
roheline ja sotsiaalsektor. Lisaks
erasektorile arengukoostööpartnerina hõlmaks kavandatav strateegiline raamistik
ka meetmeid ja vahendeid, mis aitavad erasektoril saavutada oma põhiliste
äristrateegiate raames positiivseid arengutulemusi. See tähendab, et komisjon
kavatseb etendada suuremat rolli ettevõtjate kaasajana arengusse, näiteks
stimuleerides vastutustundlikku investeerimist arenguriikides või säästvaid
tarneahelaid ja tootmisviise. Kõnealune
strateegiline raamistik kajastub ELi arenguabiprogrammides (aastateks
2014–2020) seoses riikliku ja piirkondliku erasektori arengustrateegiatega, nagu
AKV–ELi koostöö AKV riikide erasektori arendamise uue koostööraamistiku
loomiseks, temaatiliste programmide, mis käsitlevad valdkondadevahelise teemana
erasektori kaasamist, ja sektorikohaste sekkumiste tasandil, mille eesmärk on
süvalaiendada erasektori kaasatust põllumajandus-, säästva energia, taristu-
või rohelises ja sotsiaalsektoris.
2.1. Põhimõtted
erasektori rolli tugevdamiseks ELi arengukoostöös
ELi toetus
erasektori arengule ja selle koostööle nii kohaliku kui ka rahvusvahelise
erasektoriga juhindub selgetest põhimõtetest, mis täiendavad abi tõhususe
põhimõtteid ja on mõeldud ka inspireerima ELi liikmesriikide, finantsasutuste
ja ELi teiste arengupartnerite jõupingutusi. –
Keskendumine
töökohtade loomisele, kaasatusele ja vaesuse vähendamisele. Programmid
ja partnerlused peavad olema kavandatud nii, et need aitaksid vähendada
vaesust, nt inimväärsete töökohtade loomise, paremate töötingimuste,
mitteametlikult ametlikule majandustegevusele järkjärgulise ülemineku või
naiste ja tüdrukute, noorte ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade
majandusliku mõjuvõimu suurendamise abil. –
Diferentseeritud
lähenemisviis erasektorile. Erasektori tegevus võib toimuda
paljudes vormides ja mõjutada majandusarengut erinevatel viisidel. Erasektor on
väga mitmekesine, ulatudes ettevõtlikest üksikisikutest suurte rahvusvaheliste
korporatsioonide ja finantsasutusteni, aktsionäride vara suurendavatest
äriühingutest inimkesksete sotsiaalsete äriühingute, ühistute ning töötajate ja
tööandjate organisatsioonideni. Need võivad tegutseda kohalikul, riiklikul,
piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil, maa- või linnapiirkondades,
ametlikus või mitteametlikus sektoris ja väga erinevates riikides. Kõik need
erasektori osalejad vajavad arengule kaasa aitamiseks erinevaid tingimusi ja stiimuleid,
mis eeldavad erinevaid lähenemisviise nende toetamiseks ja arengusse
kaasamiseks. –
Võimaluste
loomine turupõhiste lahenduste kaudu. Kuigi
rahastajate sekkumine ei tohiks moonutada turge, tuleb panna suuremat rõhku
arenguabi potentsiaali ärakasutamisele partnerriikide turu arengu
stimuleerimiseks. On veel kasutamata potentsiaali luua kohalikele ettevõtjatele
ärivõimalusi programmide kaudu, mis kasutavad toetuse andmiseks turupõhist
lähenemisviisi, näiteks tehes koostööd kohalike ettevõtjate kui rakenduspartnerite
või tööde ja teenuste tarnijatega või sotsiaalsete programmide raames, valides
pigem rahaülekanded kui mitterahalise abi, kuna esimese täiendavaks eeliseks on
ostujõu ja seega väikese sissetulekuga elanikkonna nõudluse stimuleerimine. –
Selgete
kriteeriumide järgimine otsese abi andmisel erasektorile. Kui
ametlik arenguabi on selgelt põhjendatud sekkumisel makro- ja mesotasandil,
võib see olla tõhus ka mikrotasandil, kiirendamaks kohaliku ettevõtluse arengut
või saamaks üle turutõrgetest ja ebaoptimaalsetest investeerimisolukordadest.
Siiski tuleb arengu mõju ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, turumoonutuste
vältimiseks ning maine ja usaldusega seotud riskide leevendamiseks kohaldada
selgeid kriteeriume, tehes otsuseid toetada ettevõtjaid või finantsvahendajaid
otsetoetuste või subsideeritud ettevõtluse arendamise teenuste kaudu või
tagatiste, kindlustuse või soodustingimustel rahastamise abil. Euroopa Komisjon
on töötanud välja rea kriteeriume, et suunata selliste otsuste tegemist. Need
täiendavad ELi eeskirju, mis on sätestatud komisjoni finantseeskirjades[4] ja on
üldjoontes kooskõlas teiste arengupartnerite kohaldatavate normidega (vt
selgitus 1). –
Erinevate
kohalike olude ja ebakindlate olukordade arvessevõtmine. ELi
toetuse suurima mõju ja parima tasuvuse tagamiseks on erasektori arengutoetuse
kavandamisel ja prioriteetide kindlaksmääramisel vastavalt vajadustele,
arengutasemele ja partnerriikide haavatavusele hädavajalik võtta arvesse riigi
olusid. Spetsiifilisi lähenemisviise on vaja eelkõige ebakindlas olukorras või
konfliktidest mõjutatud riikide puhul, mis vajavad hädasti töökohti ja
majanduslikke võimalusi sotsiaalse ühtekuuluvuse, rahu ja poliitilise
stabiilsuse taastamiseks. –
Tulemuste
tähtsustamine. Erasektori
arengu ja partnerluste toetamisele tuleb lisada kõikidel tasanditel tehtavad
jõupingutused, tõhustamaks tulemuste mõõtmist ja sekkumise arengumõju
hindamist. –
Poliitikavaldkondade
sidususe jälgimine valdkondades, mis mõjutavad erasektorit partnerriikides. Lisaks
selle tagamisele, et ELi poliitilised meetmed ei mõjuta negatiivselt
partnerriikide arenguväljavaateid, jääb jätkuvalt prioriteediks komisjoni
talituste ja ELi liikmesriikide tihe koostöö, mis tagab tervikliku ELi
lähenemisviisi ning muudab arengupoliitika ja muud asjaomased ELi poliitikavaldkonnad
sidusaks ja üksteist vastastikku tugevdavaks. Komisjoni 2012. aasta teatises
kaubanduse, majanduskasvu ja arengu kohta[5]
selgitatakse lähenemisviise, mis näitavad, kuidas seda rakendatakse kaubandus-
ja investeerimispoliitika puhul. Selgitus 1:
Erasektori toetamise kriteeriumid (1)
Mõõdetav mõju arengule:
Eraettevõttele või finantsvahendajale antav toetus peab aitama kulutõhusal
viisil saavutada selliseid arengueesmärke nagu töökohtade loomine,
keskkonnasäästlik ja kaasav majanduskasv või vaesuse ulatuslikum vähendamine.
See eeldab eesmärkide ja tulemuste läbipaistvus, koos asjakohase järelevalve,
hindamise ja tulemuste mõõtmise korraga. (2)
Täiendavus: Ilma avaliku sektori
toetuseta ei võta erasektori ettevõtja ette meedet või investeeringut või ei teeks
seda samas mahus, samal ajal ja samas asukohas või samal tasemel. Toetatav
meede ei tohiks erasektorit eemale tõrjuda ega asendada muud erarahastamist. (3)
Erapooletus: Antav abi ei tohiks moonutada
turgu ning seda tuleks anda avatud, läbipaistva ja õiglase süsteemi kaudu. See
peaks olema ajutist laadi, selgelt määratletud väljumisstrateegiaga.
Turutõrgete ja sellega seotud ohtudega põhjendatud toetus ei tohiks pärssida
turutõrke põhjuste kõrvaldamisele suunatud regulatiivseid reforme. (4)
Ühine huvi ja kaasrahastamine:
Erasektoriga sõlmitavate partnerluste aluseks peab olema kulutõhusus,
ühine huvi ja ühine vastutus tulemuste eest. Ühisprojekti riske, kulusid ja
kasumeid tuleb jagada õiglaselt. (5)
Tutvustav mõju: Toetusmeede peaks näitama
selgelt turu arengut kiirendavat mõju, innustades muid erasektori osalejaid
arengutulemusi kordama ja ületama. (6)
Sotsiaalsete, keskkonna- ja fiskaalnormide järgimine:
Abi saavad erasektori ettevõtjad peavad tõendama, et nende tegevus on kooskõlas
keskkonna-, sotsiaalsete ja fiskaalnormidega, sealhulgas inim- ja põlisrahvaste
õiguste, inimväärse töö, hea juhtimistava ja valdkondlike normide järgimine.
2.2. Erasektori
arengutoetus toetab tulevikus ELi arengukoostööd
2.2.1. Erasektori algatusi soodustava ärikeskkonna loomine
Ettevõtlus- ja
investeerimiskeskkonna parandamise toetamine, eeskätt mikro-, väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning ettevõtete vahendus- ja
tugiorganisatsioonide tugevdamine jäävad ELi erasektori arenguabi olulisteks
sammasteks. Seda lähenemisviisi saab tõhustada riigi ja sektori diagnostika
kvaliteedi parandamise kaudu reformide prioriteetide määramisel ja erasektori
suurema kaasamisega tegevuspõhisesse avaliku ja erasektori dialoogi poliitika
kujundamise tasandil. Komisjoni eesmärk on ka aidata kaasa olemasolevate
poliitikakujundamise vahendite parandamisele, et mõõta ja võrrelda riikide
ettevõtluskeskkonna kvaliteeti. Et ühendada
ärikeskkonna reformid tõhusalt investeerimiskliima muude aspektide, nagu
finantsturu arengu, kaubanduse hõlbustamise, rände juhtimise ning õiguskaitse-
ja kohtuasutuste tugevdamise toetamisega, püüab komisjon leida koostoimeid oma
erasektori arengu toetamise, kaubandusabi tegevuskava toetamise, eelarvetoetuse
ja partnerriikidega peetava asjaomase poliitilise dialoogi vahel. Komisjon tunnistab,
et siseriiklike institutsioonide ja sellise õigusraamistiku loomine, mis
võimaldab muuta turud tõhusamaks ja õiglasemaks, nõuab partnerriikide
valitsustelt head valitsemistava ja isevastutust. Ta on valmis toetama seal,
kus on olemas poliitiline tahe reformide läbiviimiseks ja tehakse jõupingutusi
rakendamaks rahvusvaheliselt kokkulepitud norme ja suuniseid, nagu ÜRO
korruptsioonivastane konventsioon. Samuti kavatseb ta kasutada erasektori
arenguprogrammide koostamisel paremini ära poliitilist majandusanalüüsi. ELi
rahastatava majandusliku integratsiooni programmi raames toetati ühtse
ekspordiliidese loomist Paraguays, mis vähendas liha ekspordi jaoks vajalike
haldusmenetluste kestust 40 päevalt 50 minutile ja suurendas ekspordile
orienteeritud ettevõtete arvu Paraguays alates 2004. aastast 500 %, mille
tulemusena on eksport märkimisväärselt suurenenud. Tuneesias oli
mikrofinantstööstus vähe arenenud, tegutses vaid kaks finantsteenuste pakkujat
kokku 300 000 kliendiga. Tänu poliitilisele dialoogile ELiga ja
enne revolutsiooni käivitatud ühiste eelarvetoetuse rahastamismeetmete
raames reformis valitsus 2011. aastal kooskõlas parimate rahvusvaheliste
tavadega riikliku mikrofinantstööstuse õiguslikku ja reguleerivat raamistikku,
et uued ettevõtjad saaksid teenindada ebasoodsas olukorras olevate rühmade
rahuldamata nõudlust mikrofinantseerimise järele (hinnanguliselt 700 000
klienti). Erasektori kasvu piirangud võivad tuleneda mitte üksnes üldisest
ettevõtluskeskkonnast, vaid ka tootmisharu- või sektoripõhistest lünkadest
taristu toetamisel. Mitte igas sektoris ega tööstusharus ei ole võrdseid
majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomise võimalused. Partnerriikide
valitsuste toetamine ei peaks sõltuma üksnes poliitilisest nõudlusest, vaid
tulenema riigi varjatud suhteliste eeliste nõuetekohast analüüsist. Eelistada
tuleks piirangute kõrvaldamist neis sektorites, millel on suurim potentsiaal
aidata kaasa erasektori juhitavale majanduskasvule ja inimväärsete töökohtade
loomisele asjaomases riigis. Tööstusklastrid
võivad olla paljulubav strateegiliste liitude loomise viis sektorikohaste
tugiteenuste osutamiseks ja ülemaailmsetele väärtusahelatele juurdepääsu
pakkumiseks. Asjakohaseid ja prognoositavaid tootmisharupõhiseid reguleerivaid
raamistikke on vaja ka selleks, et leida tulemuslikke ja jätkusuutlikke
turupõhiseid lahendusi maapiirkondade elektrifitseerimiseks, linnade säästvaks
varustamiseks energiaga või juurdepääsu pakkumiseks rahastamisele ja sellistele
infrastruktuuriteenustele nagu mobiilne telekommunikatsioon, vesi, transport,
energia ja majutus. Meede 1: Finantsnõustamisteenused
ja tipptasemel diagnostikavahendid poliitika kujundamiseks, et aidata
valitsustel ja ettevõtete vahendusorganisatsioonidel täiustada siseriiklikke
ettevõtlust reguleerivaid õigusakte ja nende jõustamist eesmärgiga suurendada
õiguskindlust, parandada ettevõtluskliimat ja vähendada ärikulusid.
2.2.2.
Toetuse suurendamine ametliku ja mitteametliku
sektori mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
Makrotasandi ja
sektorikohased sekkumised ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks nõuavad täiendavate
tugiteenuste pakkumist meso- ja mikrotasandil, et suurendada tootlikkust ning
hoogustada investeeringuid ja inimväärsete töökohtade loomist. Rõhk asetatakse selliste
mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele, kes mängivad
eriti olulist rolli töökohtade loomisel, tootlikkuse suurendamisel ja
töötingimuste parandamisel mitteametlikus majanduses. Ettevõtluse arendamise
toetamisel tegutseb komisjon nii palju kui võimalik olemasolevate ettevõtete
vahendajate ja teenusepakkujate kaudu, võttes sellega arvesse oma suurte
halduskuludega tugistruktuuride loomisel saadud kogemusi. Komisjon edendab
turupõhiseid lähenemisviise, mis nõuavad erasektori toetusesaajatelt saadud
teenuste kulude jagamist. Komisjoni
kogemused Euroopa VKEde toetamisel võivad pakkuda kasulikke õppetunde, sh ka
arenguriikidele. Näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu antav avaliku
sektori toetus võiks olla eeskujuks ka erinevate arenguriikide VKEde vahelise
koostöö ergutamisel. Euroopa ettevõtjad saaksid aidata kaasa ettevõtluse
arendamisele partnerriikides, kaasates oma tarneahelatesse kohalikke mikro-,
väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, eriti põllumajanduse ja põllumajandusliku
toiduainetööstuse sektoris, samuti tehnosiirde, sh ökoinnovatsiooni või
taastuvenergia lahenduste siirde kaudu. Komisjon teeb koostööd ka
avalik-õiguslike finantsasutustega selliste programmide alal nagu EBRD
väikeettevõtluse algatus, kus ELi vahendeid kasutatakse nõustamisteenuste
osutamiseks, mis on mõeldud konkreetsetele sektoritele ja riikidele. On vaja
ergutada ka tugevamat põhja-lõuna koostööd äriühingute vahel, näiteks töökohal
juhendamise ja koolituse mestimiskokkulepete kujul. Peale selle kasutab
komisjon oma arengukoostööd partnerriikidega selleks, et tugevdada riiklikke
kutsehariduse ja -väljaõppe süsteeme kooskõlas tööturu vajaduste ning ametlike
ja mitteametlike ettevõtjate oskuste vajadustega. Ettevõtte
kasvuprogramm
ja ettevõtluse nõustamisteenused (EGP-BAS) pakuvad idapartnerluse riikide
VKEdele nõustamisteenuseid, aidates neil arendada ja täiustada oma äritegevust.
Tänaseks on sellist toetust saanud rohkem kui 600 VKEd, mille tulemusena
90 % neist kasvatas oma käivet aasta jooksul keskmiselt 43 %. Tansaanias aitas kaubanduse
ja põllumajanduse toetusprogramm parandada kvaliteedinorme ja suurendada tee
ja kohvi väärtusahelates tootlikkust 50 % võrra. Lisaks paremale
juurdepääsule rahvusvahelistele turgudele suurenes väiketalunike puhastulu
vähemalt 20 % võrra, millel on otsene mõju kodumajapidamiste varale,
naiste mõjuvõimu suurendamisele laste hariduse ja toiduga kindlustatuse
parandamisele. Hinnanguliselt
on 60–80 % arenguriikide ettevõtjatest mitteametlikud äriühingud. Nad
kujutavad endast suurt majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali ning
asjaolu, et nad tegutsevad väljaspool formaalset õigust, ei tohiks välistada
neile arenguabi andmist. On vaja kombineeritud meetmeid, et ühest küljest
suurendada ametliku sektori stiimuleid, millele aitavad kaasa tõhusad
institutsioonid ja õigussüsteemid ning tagatud omandiõigused, eriti maa suhtes,
mida saab kasutada laenude tagatisena. Teisest küljest on vaja võtta meetmeid
mitteametliku sektori tootlikkuse ja töötingimuste parandamiseks turvalisema
töökeskkonna ja turgudele, rahastamisele, taristule ja sotsiaalteenustele
lihtsama juurdepääsu kaudu. Üks hea viis toetust anda on koolituse ja
mitteametlike toetavate organisatsioonide (nagu tootjate ühendused ja
liikmetele kuuluvad eneseabiorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamise kaudu.
Ühistud, sotsiaalettevõtjad ja muud tüüpi inimest väärtustavad ettevõtjad on
sageli esirinnas inimväärsete töökohtade, jätkusuutlike elatusvõimaluste ja
sotsiaalsetele probleemidele kaasavate lahenduste pakkumise alal. Meede 2: Turupõhiste
skeemide kaasrahastamine, mis on mõeldud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtetele juurdepääsu tagamiseks kohalikele ettevõtluse tugiteenuste
pakkujatele, nagu ettevõtete vahendusorganisatsioonid, inkubaatorid,
mitteametlikud eneseabiorganisatsioonid ja ühistud, et suurendada
juhtimisoskusi, tehnoloogilist oskusteavet ja laiendada turukontakte nii
ametliku kui ka mitteametliku sektori mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete jaoks. Meede 3: Ettevõtjate
ja asjaomase koolituse pakkujate liitude toetamine, et töötada välja ja
rakendada nõudluspõhised tehnilise ning kutsehariduse ja -koolituse programmid.
2.2.3.
Naisettevõtjate ja -töötajate mõjuvõimu
suurendamine
Komisjon pöörab
mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava toetuse ning nende
arendamiseks soodsa keskkonna loomise osana erilist tähelepanu naiste
ettevõtlusele ja tööhõivele. Tavaliselt on naised arenguriikide äriringkondades
alaesindatud. Põhjuseks on sageli õiguslikud erinevused selles, kuidas
koheldakse mehi ja naisi. Need pärsivad naiste võimalusi asutada ettevõtteid,
omada kinnisvara ja maad või saada laenu ning on seega suur takistus soolisele
võrdõiguslikkusele. Komisjon tegutseb sihikindlalt soolisi erinevusi arvestava
äriõiguse nimel ning püüab rahuldada naisettevõtjate erivajadusi koolituse ja
toetuse järele tagamaks, et tüdrukute haridusvõimaluste hiljutine paranemine
pakub naistele reaalseid majanduslikke võimalusi.
2.2.4.
Rahastamise kättesaadavuse parandamine ja
finantsalase kaasamise süvendamine
Juurdepääsu
puudumine kapitalile ja asjakohastele finantsteenustele piirab eelkõige mikro-,
väikeste ja keskmise suurusega ettevõte arengut. Komisjon toetab laiemat
juurdepääsu mitmekesistele finantsteenustele nii kodumajapidamiste kui ka
mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Sekkumised ulatuvad
finantsvahendajate suutlikkuse suurendamisest kapitali andmiseni kohalikele
pankadele mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks.
Tulevastes programmides keskendutakse peale selle info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiate kui vaeste inimeste finantsalase kaasamise
vahendi kasutamisele, eelkõige Aafrikas, kus need muudavad juba praegu
oluliselt finantsmaastikku. Erilist rõhku pannakse ka kliendikesksetele
mudelitele, et edendada kaasavat krediidi-, säästmis-, kindlustus- ja
makseteenuseid, samuti teha ülekanded odavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks,
aidates samal ajal kaasa vahendite tootlikule investeerimisele. Neid meetmeid
täiendab toetus asjakohase finantstaristu ja finantssektori reguleeriva
raamistiku loomiseks, et tagada tarbijakaitse, vastutustundlik rahastamine ja
finantssüsteemi pikaajaline stabiilsus. Lõuna-Aafrikas on valitsuse poolt ELi vahenditega ebasoodsas
olukorras olevate inimeste, eelkõige naiste majanduses osalemise edendamiseks
loodud riskikapitali rahastu andnud 60 ettevõtjale omakapitali või
kvaasikapitali ja loonud 7 000 uut töökohta. Näiteks sai ettevõtja MX
Metal Shoppe 200 000 eurot allutatud laenu, mis võimaldas äriühingul
hankida finantsvõimenduse teel täiendavat rahastust uute seadmete ostmiseks
ning täita käibekapitali nõuded ja katta tegevuse alustamise kulud. Pärast
18kuulist tegevust on võetud tööle 52 kvalifitseerimata inimest, ettevõte on
kasumlik ja kasvab kiiresti. AKV-ELi mikrokrediidi
programmi
kaudu rahastas EL projekti, millega suurendati 12 väikerahastamisasutuse
suutlikkust 12 Saharast lõunasse jääva Aafrika riigi ja Haiti ääremaadel.
Samuti toetati 14 uue finantstoote loomist, näiteks laenud veereservuaaride
ehitamise ja õppemaksude jaoks, tähtajalised hoiused ja ülekandeteenused.
Väljaõpet sai enam kui 750 väikerahastamisasutuste töötajat ning 120 000
uut maapiirkondade klienti said parema juurdepääsu uuenduslikele finantsteenustele. ELi
toetuste kombineerimine muude arengu rahastamise allikatega on juba osutunud
edukaks rahastamise kättesaadavamaks muutmise viisiks, näiteks tagatisrahastute
ja mikrofinantseerimise fondide kaudu. Rohkem pööratakse tähelepanu
naisettevõtjate rahastamisele, et mõjutada sotsiaalsete ettevõtete ja suure
mõjuga investeeringute rahastamist[6]
ning parandada laenu või omakapitali kaudu rahastamise kättesaadavust neile
VKEdele, keda nimetatakse „puuduvaks keskmiseks”, sest nende rahastamisvajadusi
ei rahulda tavaliselt ei väikerahastamisasutused ega ka traditsioonilised
pangad. Meede 4: ELi
toetuste strateegiline kasutamine, sh kombineerimismehhanismide kaudu, et
parandada laenude, omakapitali kaudu rahastamise, tagatiste ja pikaajalise
kapitali kättesaadavust mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
ka kõrge riskimääraga riikides ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamise abil. Meede 5: Toetuse
suurendamine kaasavale rahastamisele, keskendudes eelkõige naiste, noorte ja
maaelanike finantsalasele kaasamisele.
2.3. Erasektori
arengu süvalaiendamine ja osalemine ELi arengukoostöös
Enamikus ELi
toetuse valdkondades on olemas võimalused tugevdada erasektori rolli eesmärgiga
saavutada kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv. Erasektor mängib olulist rolli
põllumajanduse ja põllumajandustööstuse, säästva energia, taristu ja
sotsiaalsektoris, samuti on tal märgatav koht keskkonna, kliimamuutuse, rände,
riskihalduse,[7]
toorainete,[8]
loodusvarade, tervishoiu ja ravimid, säästva turismi ja toitumise valdkonnas.
Komisjon töötab kooskõlas partnerriikide valitsuste poliitikaga välja viise,
kuidas kaasata erasektori arengueesmärke paremini toetusstrateegiatesse, ja
määrab kindlaks võimalused erasektori kasutamiseks rakendus- ja
rahastamispartnerina nendes valdkondades. Seoses sellega
saaks suurema osa ELi segarahastamisvahenditest eraldada sellisteks
rahastamisvahenditeks nagu laenud, tagatised, riskijagamisvahendid ja
omakapitali või kvaasiomakapitali vahendid. Nende vahendite peamine eesmärk on
ergutada erasektori investeeringuid, mis on tõestanud oma rahalist
elujõulisust, kuid ei leia turuallikatest piisavat rahastamist. Rahastamis- ja
riskijagamisvahendite kättesaadavus arenguriikides on ka oluline eeldus ELi
investoritele, kes soovivad laieneda neile turgudele. See kehtib eriti
sellistes valdkondades nagu ehitus, sh transport, kommunikatsioonid ja
rajatised, mida iseloomustavad suure ettemaksega investeeringud, kõrge
riskimäär ja sageli ebaõiglane rahvusvaheline konkurents, mis nõuab meetmeid
võrdsete tingimuste tagamiseks.
2.3.1.
Erasektori kaasamine säästvasse energiasse
Meede 6: Riskikapitali
pakkumise suurendamine arenguriikides energiatõhususse ning taastuvenergia ja
maapiirkondade elektrifitseerimise projektidesse tehtavate erainvesteeringute
kaudu, järgides ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF)
edukat näidet. Koos Euroopa arengu
rahastamise institutsioonidega riskijagamismehhanismi loomine, et suurendada
erasektori investeeringuid energiaga seotud projektidesse.
2.3.2.
Erasektori kaasamine säästvasse põllumajandusse ja
põllumajandustööstusse
Meede 7: Põllumajandustootjate
sidumine turgudega selliste turupõhiste mudelite abil nagu on Aafrika põllumajanduse
igakülgse arendamise programmi raames välja töötatud algatused. Põllumajandustootmisega
tegelevate VKEde ja väiketalunike suutlikkuse arendamine ning neile
rahastamise, turuteabe ja tehnoloogiate kättesaadavamaks tegemine. Jätkusuutliku kohaliku ja
ülemaailmse põllumajandustoodetega kauplemise edendamine, toetades ettevõtjate
liite, valitsusväliseid organisatsioone, tootjaid, valitsusi ja muid
sidusrühmi. Selliste
riskihaldusvahendite arendamine ja rahastamine nagu hinnatagatis või
ebasoodsate ilmastikutingimuste ja loodusõnnetuste vastane kindlustus. Kaasavate avaliku ja
erasektori partnerluste ja selliste ärimudelite toetamine, mis võtavad
nõuetekohaselt arvesse selliseid protsesse nagu vabatahtlikud suunised
maaomandi, kalavarude ja metsa vastutustundliku juhtimise kohta,
vastutustundlik investeerimine põllumajandusse ja Aafrika maapoliitika algatus.
2.3.3.
Erasektori kaasamine taristusektorisse
Meede 8: Erasektori
kapitali ja oskusteabe võimendamine arenguriikides tehtavate
taristuinvesteeringute jaoks selliste ELi piirkondlike segarahastamisvahendite
abil nagu ELi-Aafrika infrastruktuuri sihtfond. Eesmärk
on kaasata ELi hankemenetlustesse projektide kavandamine, arendamine ja
käitamine, samuti jätkusuutlikkuse ja elutsüklikulude mõiste. Arengukoostöö edendamine
ja kosmosetehnoloogia kasutamine jätkusuutlikuks arenguks uurimisprogrammide,
tehnosiirde, suutlikkuse arendamise ja ühiste ärialgatuste kaudu, sh
satelliitnavigatsiooni taristu ja Maa seire teenuste arendamine.
2.3.4.
Erasektori kaasamine keskkonnahoidlikesse
sektoritesse
Meede 9: Ökoettevõtluse
ja keskkonnahoidlike töökohtade loomise edendamine juhtalgatuse SWITCH TO GREEN
(üleminek keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele) kaudu, mis põhineb programmi
SWITCH-Asia positiivsetel kogemustel ning ühendab endas poliitilist dialoogi
keskkonnahoidliku ettevõtluse arengut võimaldavate tingimuste üle ja selliste
uuenduslike projektide kaasrahastamist, mis toetavad säästvaid tarbimis- ja
tarbimisharjumusi ning tavasid partnerriikides. Kaitstud ja muude
tundlike bioloogiliselt mitmekesiste alade haldamise toetamine, muu hulgas
temaatilise juhtalgatuse „Biodiversity for Life” (bioloogiline mitmekesisus elu
nimel) kaudu, mis kaasab erasektorit ökosüsteemi teenuste eest tehtavate
maksete süsteemide väljatöötamisse ja rakendamisse, loodusvarade
kogukonnapõhisesse haldamisse ning avaliku ja erasektori partnerlustesse.
2.4.
Erasektori arendustegevuses osalemise stimuleerimine
2.4.1.
Vastutustundlike äritavade edendamine ELi arengupoliitika
kaudu
Nii riigisisesed
kui ka rahvusvahelised erainvesteeringud väikese ja keskmise sissetulekuga
riikides suurenesid eelmisel kümnendil rohkem kui kolm korda ja moodustavad
nüüd üle poole arenguriikidele kättesaadavatest rahalistest vahenditest,
ületades tunduvalt ametlikku arenguabi[9]. Isegi
väike muutus erainvesteeringute strateegiates võib oluliselt muuta nende
investeeringute mõju arenguriikidele. ELi ettevõtja
sotsiaalse vastutuse strateegia[10] on hea
alus Euroopa ettevõtjate vastutustundlikuks kaasamiseks arenguriikides.
Komisjon innustab ettevõtjaid järgima rahvusvaheliselt tunnustatud suuniseid ja
põhimõtteid, sh ÜRO algatust Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste
juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset
deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete
kohta, sotsiaalse vastutuse ISO 26000 näidisstandardit ning Majanduskoostöö ja
Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele.
Komisjon liigub õigustepõhise lähenemisviisi suunas, mis hõlmab kõiki
inimõigusi ELi arengukoostöös, sealhulgas erasektori arengutoetus. Samuti
eeldab komisjon, et kõik äriühingud austavad inimõigusi. Arenguriikidesse
investeerivad või seal tegutsevad äriühingud peaksid võtma kasutusele
altkäemaksude andmise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise poliitika ning
riskide hindamise ja nende tegevuse inimõiguste, tööjõu, keskkonnakaitse ja
suurõnnetustega seotud aspektide potentsiaalse negatiivse mõju leevendamise
süsteemid. Selleks tuleks muu hulgas teha sisulist koostööd valitsustega ning
pidada sotsiaalset dialoogi partnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega.
Sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja fiskaalnormide järgimist peetakse samuti
igasuguse ELi või riigi poolt erasektorile antava toetuse eeltingimuseks.
Ettevõtjate vastutustundlikke äritavasid tugevdatakse, edendades tarbijate
teadlikkust säästvatest tarbimis- ja tootmismudelitest ja tavadest ning õiglast
ja eetilist kaubandust. Äriühingute
vabatahtlikud jõupingutused vastutustundlikumate ja jätkusuutlikumate
ettevõtlustavade kasutuselevõtmiseks tuleks ühendada äritegevuse suurema
läbipaistvuse ja võitlusega korruptsiooni vastu, samuti jõupingutustega
rahvusvaheliste tööhõivet ja keskkonda käsitlevate konventsioonide ratifitseerimiseks
ja tulemuslikuks rakendamiseks ELi poliitilises dialoogis partnerriikidega ja
ELi kaubanduspoliitika kaudu. Säästvat arengut käsitlevad sätted on lisatud ka
hiljutistesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse[11] ning
ELi autonoomsed kaubandussoodustuste kavad[12]
hõlmavad ka rahvusvahelisi inim- ja töötajate õigusi, samuti keskkonnaalaste ja
head valitsemistava käsitlevate konventsioonide täitmise tingimust. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata õiglaste ja läbipaistvate tavade tagamisele
sisserändajatest töötajate töölevõtmisel ja kohtlemisel. Vastutustundlikud
äritavad väärivad erilist tähelepanu ja meetmeid teatavates tööstusharudes,
nagu kaevandamine ja metsaraie, kus arengusse tehtavate erainvesteeringute
võimalused ja riskid on eriti suured. Tuginedes praegusele toetusele, mida
antakse sellistele algatustele nagu mäetööstuse läbipaistvuse algatus (EITI),
Kimberley protsess ning ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsade
majandamise ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava, kavatseb komisjon tõhustada
jõupingutusi läbipaistvuse parandamiseks mäetööstuse (nafta, gaas,
kaevandamine) ja metsandussektoris. Selleks võimaldab ta tõhusalt kasutada EITI
genereeritud teavet, mis käsitleb äriühingute poolt loodusvarade kasutamise
eest valitsustele tehtavaid makseid valitsustele ja mida äriühingud peavad
avalikustama uute ELi õigusaktide riigipõhise aruandluse nõuete kohaselt. Peale
selle võeti hiljuti vastu ühisteatis, mis käsitleb konflikti- ja
riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikku hankimist, ning sellega
seotud määruse ettepanek[13]. Meede 10: Rahvusvaheliste
ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste suuniste ja põhimõtete edendamine,
kasutades selleks poliitilist dialoogi ja arengukoostööd partnerriikidega, ning
ettevõtja sotsiaalse vastutuse suurem tunnustamine turul säästva tarbimise ja
tootmise edendamise kaudu.
2.4.2.
Kaasavate ettevõtlus- ja turupõhiste
arengulahenduste tugevdamine
Et
majanduskasv oleks kaasav, peab see pakkuma majanduslikke võimalusi, mis
soodustavad jätkusuutlikke elatusvõimalusi, eriti vaeste jaoks. Erasektor saab
aidata otseselt kaasa kaasavale majanduskasvule, osaledes majandustegevuses,
millel on otsene mõju vaestele, suurendades nende majanduslikke võimalusi
nõudluspoole klientide ning pakkumispoole tootjate, turustajate või
töötajatena. Paljud ELi liikmesriigid teevad juba koostööd äriühingutega
selliste kaasavate ettevõtlusmudelite valdkonnas rakendatavate
partnerlusprogrammide kaudu[14].
Komisjon võib mängida täiendavat rolli, aidates luua oma erasektori
arenguprogrammide kaudu kaasavate ettevõtete jaoks kohalike tugiasutuste
ökosüsteemi. See toetab peale selle edukate kaasavate ärimudelite kopeerimist
ja laiendamist, tugevdades võrgustikke ja platvorme, mis hõlbustavad erasektori
dialoogi ja teadmiste jagamist, tagavad olemasolevate tugiteenuste ja
rahastamisvõimaluste läbipaistvuse ning lihtsustavad ettevõtjate,
finantsasutuste, töötajate ja tööandjate organisatsioonide, valitsusväliste
organisatsioonide, rahastajate ja/või valitsuste partnerlust. Meede 11: Edukate
kaasavate ärimudelite ning arenguprobleemide uuenduslike turupõhiste lahenduste
kopeerimise ja laiendamise toetamine, tugevdades tegevusele suunatud erasektori
platvorme ja võrgustikke, mis hõlbustavad teadmiste jagamist, partnerlusi ning
sidemete loomist ettevõtjate ja teiste osalejate vahel.
2.4.3.
Avaliku ja erasektori partnerluste ning
sidusrühmade liitude edendamine
Avaliku ja
erasektori partnerlused, mille eesmärk on viia ellu projekti või pakkuda
teenust, mida tavapäraselt osutab avalik sektor, võivad olla tõhus vahend,
millega muuta avalikud hüved ja teenused vaestele kindlamalt kättesaadavaks ja
taskukohasemaks, täiendades samas valitsuse vahendeid erasektori
investeeringutega. Ehitussektor ning vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitav ja
ressursitõhus majandus on näited, mille puhul Euroopa oskusteave võib avaliku
ja erasektori partnerluste kaudu pakkuda uuenduslikke lahendusi sellistes
valdkondades nagu taastuvenergia, keskkonnasäästlikud hooned või muud
taristuteenused, nagu veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmekäitlus ja
transport. Selles
valdkonnas jätkab komisjon tehnilise abi andmist avaliku sektori
institutsioonidele, et tugevdada nende haldussuutlikkust, ning loob avaliku ja
erasektori partnerluste õigusraamistikke ja suuniseid, edendab avaliku ja
erasektori dialoogi mehhanisme, et uurida avaliku ja erasektori partnerluste
võimalusi ning toetada õigusliku ja reguleeriva raamistiku reforme, ning
kasutab finantsinstrumente, et võimendada taristuprojektide erarahastamist,
tugevdades laenamist erasektorile ja asjaomastele tingimustele vastavate
finantsasutuste omakapitalioperatsioone ELi segarahastamisvahendite kaudu.
Kõnealust tegevust tuleb täiendada jõupingutustega, mille eesmärk on parandada
avaliku sektori oskusteavet, läbipaistvust ja juhtimist, et tagada erasektori
kasumistiimulite kokkulangemine avalike huvidega. Vaadates
kaugemale klassikalistest avaliku ja erasektori partnerlustest
taristusektorites, toetab komisjon partnerluse uusi vorme ja riiklike või kohalike
omavalitsuste, ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonide vaheliste
sidusrühmade liitusid oskuste arendamiseks ja naistele ja teistele tõrjutud
rühmadele selliste põhiteenuste pakkumiseks nagu juurdepääs säästvale ja
taskukohasele energiale, veele, tervishoiule ja haridusele, samuti
põllumajanduse ja toitumise valdkonnas, eriti maapiirkondades.
2.4.4.
Erasektori rolli ja vastutuse määratlemine
ülemaailmses arengukavas
Komisjoni
teatises „Inimväärne elu kõigile”[15]
käsitletakse kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu soodustavate tegurite
edendamist, sh põhiliste inimarenguks vajalike teenuste pakkumist ja
inimväärsete töökohtade loomist, kui üht viiest prioriteetsest valdkonnast,
millele tuleks üles ehitada 2015. aasta järgne ülemaailmne tegevuskava. See tegevuskava
on sobiv reaktsioon kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise
ülesandele üksnes juhul, kui erasektoril on selle väljatöötamisel sõnaõigus.
Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega osaleb täiel määral erasektori selge
ja aktiivse rolli määratlemises mis tahes 2015. aasta järgses
arenguraamistikus. Komisjon nõustub ka Rio+20 lõppdokumendis esitatud
tõdemusega, et erasektori aktiivne osalemine võib aidata kaasa säästva arengu
saavutamisele ja üleminekule kaasavale rohelisele majandusele. Samal ajal
kavatseb komisjon suurendada oma jõupingutusi, et täita Busani kõrgetasemelisel
abi tõhususe foorumil seoses tõhusa avaliku ja erasektori arengukoostööga
võetud kohustusi. Meede 12: Riikliku
ja erasektori koostööd käsitleva ühisavalduse toetamine ja aktiivse rolli
võtmine heaolupartnerluses, mis tekkis Busani kohtumise erasektorit käsitlenud
arutelude tulemusel.
3.
Tulevik: vahendid ja
viisid erasektori muutmiseks arengukoostööpartneriks
Komisjon kasutab
riiklike, piirkondlike ja temaatiliste programmide raames kombineeritud
sekkumisi, et rakendada ja süvalaiendada oma lähenemisviisi erasektori
arendamisele ning kasutada ära erasektori potentsiaali arengukoostöö
partnerina. Eespool kirjeldatud lähenemisviisi ja prioriteetide rakendamine
tähendab olemasolevate strateegiate ja vahendite kohandamist ning uute lisamist
ELi arengukoostöövahendite portfelli.
3.1.
Raamistik struktureeritud dialoogi pidamiseks ja
erasektoriga ühismeetmete võtmiseks
Kohaliku
erasektori vajaduste ja piirangute mõistmiseks ning Euroopa erasektori
potentsiaali ärakasutamiseks arendustegevuses ja suhetes arenguriikide
ettevõtjatega on vaja luua foorum avaliku ja erasektori suhtlemiseks ja
koostööks. Kohalikul tasandil innustab komisjon ELi delegatsioonide kaudu
kaasavat avaliku ja erasektori poliitilist dialoogi, toetades olemasolevate või
uute dialoogimehhanismide, nagu riiklike tööhõive- või ekspordinõukogude
toimimist ning suurendades erasektori esindajate, sealhulgas kaubanduskodade,
sotsiaalpartnerite ning mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid,
naisettevõtjaid, mitteametliku sektori ettevõtjaid ja töötajaid esindavate
organisatsioonide suutlikkust, et suurendada nende panust sellistesse
dialoogimehhanismidesse. Peale selle kavatseb komisjon kasutada oma poliitilist
dialoogi partnerriikidega, et suurendada valitsuste ja kohalike omavalitsuste
tahet osaleda avalikel aruteludel erasektori esindajatega. Komisjon aitab
nii Euroopa kui ka maailma tasandil luua dialoogiraamistikku ja tõhusaid
ühismeetmeid erasektoriga, eelistatavalt tugevdades olemasolevaid algatusi, sh
hiljuti loodud arengu poliitikafoorum,[16]
eesmärgiga parandada Euroopa erinevate platvormide ja programmide
koordineerimist. Sektoritasandi dialoogimehhanismide abil püütakse rohkem
otseselt suhelda ettevõtjate ja nende valdkondlike ühendustega, et soodustada
erasektori kaasatust ja turupõhiseid lahendusi jätkusuutliku põllumajandus- ja
põllumajandustööstuse, säästva energia, taristu- ja sotsiaalsektoris.
3.2.
Erasektori vahendite mobiliseerimine rahastamisvahendite
ühendamise kaudu
Komisjon
tunnustab ELi toetuste ühendamist laenude või omakapitaliga muudelt avaliku ja
erasektori rahastajatelt kui olulist vahendit arengu jaoks täiendavate
vahendite võimendamiseks ja ELi abi mõju suurendamiseks. ELi väliskoostöö
rahastamisvahendite ühendamise platvormi kaudu teeb komisjon koostööd
finantsasutustega, et suurendada ühendamise katalüütilist mõju, võttes
taristuinvesteeringuteks kasutusele rohkem erasektori vahendeid selliste
finantsinstrumentide kasutamise abil nagu tagatised, omakapital ja muud
riskijagamisvahendid. Seoses sellega uurib komisjon ka võimalusi laiendada
ühendamist sellistesse uutesse valdkondadesse nagu jätkusuutliku põllumajanduse
ja sotsiaalsektor, ning hõlbustada projekte, millel on tugev mõju kohaliku
erasektori arendamisele, nagu rahastamise kättesaadavus VKEdele
sihtotstarbeliste erasektori vahendite loomise teel piirkondlike
segarahastamisvahendite raames.
3.3.
ELi poliitilise kaalu kasutamine kaasava ja jätkusuutliku
majanduskasvu toetamiseks
Käesoleva
teatise ettevalmistamise käigus sidusrühmadega toimunud konsultatsioonidel
väljendatud ühine seisukoht on, et ELi poliitiline kaal kujutab endast
suhtelist konkurentsieelist, mida tuleks täielikumalt ära kasutada erasektori
arengu eesmärkide toetamiseks. Selleks püüab komisjon suurendada positiivset
lävimist ja ELi poliitikavaldkondade ja vahendite mõju erasektori arengule
kaubanduse, ettevõtjate, tööhõive ja muudes asjakohastes valdkondades. Partnerriikidega
ja mitmepoolsetel foorumitel peetava poliitilise dialoogi kaudu ja Euroopa
välisteenistusega konsulteerides jätkab komisjon keskendumist rahvusvaheliselt
kokkulepitud põhimõtete ja suuniste täitmise kohustuste tagamisele seoses
vastutustundlike äritavadega sellistes valdkondades nagu inim- ja töötajate
õigused, keskkonnanormid ning korruptsioonivastane võitlus ja maksudega seotud
käitumine. Samuti uurib ta, kuidas viia poliitilise dialoogi raames kõige
paremini läbi ärikeskkonna reformid, mis on olulised investeeringute,
innovatsiooni ja erasektori arendamise jaoks, sealhulgas õigusriigi põhimõtete,
korruptsioonivastase võitluse, avaliku sektori finantsjuhtimise, maksureformi
ning avalik-õiguslike asutuste tõhususe ja suutlikkuse vallas. Lisaks jätkab
komisjon koostoime otsimist eelarvetoetuse ja otseste sekkumiste vahel, et
saavutada erasektori arengueesmärgid. Eelarvetoetus ja sellega seonduv
poliitiline dialoog saab toetada ärikeskkonna reforme partnerriikides,
edendades makromajanduslike raamistike stabiilsust, usaldusväärset avaliku sektori
finantsjuhtimist, eelarve läbipaistvust ja järelevalvet. Lisaks sellele võivad
konkreetsed reformilepingud ja erasektori arengule keskenduvad tulemusnäitajad
aidata ärikeskkonna reforme läbi viia. ELi poliitiline
kaal sõltub komisjoni ja liikmesriikide võimest koondada oma tugevad küljed ja
võimed ning teha koostööd ühist strateegilist nägemust kasutades. Rahastajate
parema koordineerimise ning ühise kavandamise kaudu saab EL rääkida ühel häälel
ning võib kasutada paremini ära asjaolu, et ta on enamikus partnerriikides üks
suuremaid rahastajaid, kes toetab kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut. Suurendades
oma investeeringuid arenguriikidesse ja mängides aktiivsemat rolli
arengukoostöös, saadab erasektor tugeva signaali olulisest rollist, mida ta
võib mängida arenguriikides kaasava ja säästva majanduskasvu saavutamises.
Käesolevas teatises kirjeldatud strateegia võimaldab komisjonil lihtsustada ja
kiirendada nii kohalike kui ka Euroopa ettevõtjate kaasamist konkreetsete ja
positiivsete arengutulemuste saavutamisse kohapeal. [1] Vt http://ec.europa.eu/europeaid/how/evaluation/evaluation_reports/2013/1317_docs_en.htm. [2] Käesoleva teatise seisukohast
oluliste küsimuste arutelu ELi liikmesriikide, partnerriikide valitsuste,
kohalike ametiasutuste, Euroopa ja kohaliku erasektori esindajate,
sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega toimus
ajavahemikus 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta veebruarini. [3] Need sekkumised on
tihedalt seotud kaubanduse ja arengu valdkonna meetmetega, mida on kirjeldatud
2012. aasta teatises „Kaubandus, majanduskasv ja areng” [COM(2012) 22
(final)], ning täiendavad neid. [4] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrus nr 1268/2012, mis
käsitleb esmalt nimetatud määruse kohaldamise eeskirju. [5] COM(2012)22 (final). [6] Näiteks EIP AKV piirkonna
tulemusliku rahastamise vahendi abil, mis loodi uue spetsiaalse 500 miljonit
euro suuruse vahendina olemasoleva AKV riikide investeerimisrahastu raames,
püütakse edendada arengut üldise eesmärgiga vähendada vaesust, tegeledes AKV
riikide ees seisvate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega, sh
inimväärsete töökohtade loomine, väikeste ja maapiirkondade ettevõtete
jätkusuutlikkus, kliimamuutuse mõju leevendamine, toiduga kindlustatus ning
elutähtsate ressursside, nagu vee ja energia kättesaadavus, samuti naiste ja
noorte majanduslik ja sotsiaalne integreerimine. [7] Rohelises raamatus, mis
käsitleb kindlustamist looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud
katastroofide vastu [COM(2013) 0213 (final)] rõhutatakse kindlustuse rolli
loodusõnnetuste suhtes vastuvõtlike arenguriikide aitamisel, et luua tõhusaid
hädaolukorra lahendamise mehhanisme. [8] Kooskõlas
2008. aasta tooraineid käsitleva algatusega [KOM(2008) 699]. [9] Komisjoni teatis „Pärast
aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise
ja säästva arengu rahastamisele” [COM(2013) 531]. [10] ELi uuendatud strateegia
aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas,
KOM(2011) 681 (lõplik). [11] Näiteks 10.5.2010
allakirjutatud raamleping Korea Vabariigiga. [12] Näiteks GSP+, milles
nõutakse, et kava raames toetust saavad vähim arenenud riigid ratifitseeriksid
ja täidaksid 27 rahvusvahelist konventsiooni, ja kaasaksid seega oma
õigusaktidesse töö-, keskkonnaalased ja korruptsioonivastase võitluse
miinimumnormid, millest ettevõtjad peavad kinni pidama. [13] JOIN (2014) 8, 28.2.2014
ja COM(2014) 111, 5.3.2014. [14] Näiteks Saksamaa programm
develoPPP, Austria majanduspartnerluste programm ja Rootsi rahvusvahelise
arengukoostöö agentuuri ettevõtluse arenguprogramm või muu hulgas DFID ja
Madalmaade välisministeeriumi loodud fondid, mis tegelevad probleemide
lahendamisega. [15] COM(2013) 92
final. [16] Komisjon on loonud arengu
poliitikafoorumi mitmeid sidusrühmi hõlmava dialoogifoorumina, kus kohalikud
omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja erasektori esindajad
annavad oma panuse ELi arengupoliitikasse ja programmidesse.