20.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 415/37

Raportöör

Dainis Turlais (LV/ALDE), Riia linnavolikogu turvalisuse, korruptsioonivastase võitluse ja avaliku korra komisjoni esimees

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta

COM(2014) 221 final

1.

toetab komisjoni ettepanekut deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvormi kohta ja tunnistab, et selle nähtusega tuleb võidelda kooskõlastatud ja ühtsel viisil, et säilitada Euroopa Liidu kõrged tööhõivestandardid, vältida tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ja lahendada töötajate liikuvusega seonduvaid probleeme ning kasutada inimkapitali täielikumalt ja tõhusamalt;

2.

toetab ettepanekut lisada platvormi rakendusalasse näilised füüsilisest isikust ettevõtjad. See lisamine on hädavajalik, kuna õiguslike või maksukohustuste vältimise otstarbel valesti deklareeritud ettevõtlus avaldab sarnaselt deklareerimata tööga kahjulikku mõju, eelkõige töötingimustele, sotsiaalkindlustussüsteemidele ja nende pikaajalisele rahastamisele;

3.

tunnistab, et kavandatav platvorm deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alase koostöö tugevdamiseks on konkreetne panus jõupingutustesse, mida praegu tehakse innovatiivsete lahenduste leidmiseks, et mitte ainult tõsta tööhõivemäära ja saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, vaid ka parandada tööhõive kvaliteeti ja tööohutust Euroopa Liidus;

4.

viitab hiljuti ilmunud Eurofoundi aruandele (1), milles rõhutatakse, et „on olemas tihe seos laiemas mõttes kokkuhoiuprogrammide ning varimajanduse ulatuse ja arengu vahel”. Seetõttu peab komitee kahetsusväärseks lõhet kokkuhoiumeetmete abil saavutatava tagasihoidliku kokkuhoiu ja deklareerimata töö vastase võitlusega kaasneva võimaliku kokkuhoiu vahel;

5.

nõustub komisjoniga selles, et deklareerimata töö avaldab tõsist mõju eelarvele, kuna põhjustab maksutulude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemist ning seetõttu on sellel ka negatiivne mõju tööhõivele, tootlikkusele, töötingimustele, oskuste ja elukestva õppe arengule, mis omakorda viib pensioniõiguste vähenemiseni ja piirab juurdepääsu tervishoiule; rõhutab asjaolu, et deklareerimata töö kujutab endast tõsist ohtu sotsiaalmajanduslikule ühtekuuluvusele;

6.

rõhutab, et need küsimused on eriti olulised kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna maksutulude vähenemisel on negatiivne mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvetele, kuna suurenevad nende kulutused inimeste põhivajaduste katmiseks. Deklareerimata töö lühi- ja pikaajaliste mõjude hulka kuuluvad ka madalamad palgad asjaomasel tööturul ning sellist tööd tegevate inimeste jaoks otseselt: tervise- ja sotsiaalkindlustuse puudumine või märkimisväärselt madalamad pensionid kui ametlikult töötavatel inimestel. Seega väheneb deklareerimata töö probleemiga silmitsi seisvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkus laiendada üldsusele pakutavate teenuste valikut ja parandada nende kvaliteeti pikas perspektiivis;

7.

väljendab kahetsust, et komisjoni ettepanekus ei mainita kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ega Regioonide Komitee enda osatähtsust, ja kinnitab, et sageli on just kohalik ja piirkondlik tasand tööotsijatele ja töötajatele kõige lähemal, ning et tööturg on oma olemuselt esmajoones kohalik (2);

8.

sellega seoses kutsub komisjoni üles tunnistama, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis roll deklareerimata töö vastases võitluses, kui arvestada juba toimivat koostööd kohalike omavalitsuste, tööandjate organisatsioonide, töötajate organisatsioonide ja tööhõiveasutuste vahel, samuti ka selles valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil välja kujunenud häid tavasid. Seega on kohaliku tasandi osalejate tegevusel otsustav tähtsus kõnealuse platvormi õnnestumise jaoks, kuna asjaomastel osalejatel on kõige paremad võimalused kodanike elus toimuvate arengute jälgimiseks ja mõistmiseks. Samuti võiksime EURESe võrgustiku eeskujul kaasata kodanikuühiskonna partnerid, et laiendada platvormi kohaldamisala;

9.

leiab, et platvorm, mille eesmärgiks on vahetada teavet ja häid tavasid, võiks anda märkimisväärset lisaväärtust, pidades silmas praegust majandus- ja finantskriisi ja vajadust kasutada olemasolevaid inim- ja majandusressursse võimalikult tõhusalt. Platvorm soodustab suure tõenäosusega deklareerimata töö vastu võitlemisele suunatud meetmete sidusat kavandamist, võttes siiski arvesse selle nähtuse laia levikut ja pidades samas meeles, et selle tõkestamine eeldab spetsiifilisi ja sihipäraseid meetmeid;

10.

väljendab hämmeldust selle üle, et komisjon ei põhjenda selgemalt, miks ta esitab ettepaneku liikmesriikide kohustuslikuks osalemiseks platvormis, kuigi ettepaneku õiguslikuks aluseks oleva Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 on lubatud üksnes liikmesriikide vahelise koostöö edendamisele suunatud meetmed. Lisaks märgib komitee, et komisjon piirdub ettepaneku subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse analüüsimisel vahendi valiku (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus) põhjendamise ning ettepaneku kui terviku lisaväärtuse esiletõstmisega, jättes tähelepanuta platvormis osalemise kohustuslikkuse. Seetõttu väljendab komitee kahtlusi seoses ettepaneku kohustuslikkuse vastavusega subsidiaarsuse põhimõttele;

11.

rõhutab vajadust rakendada viivitamatult kättesaadavaid ja tõhusaid meetmeid. Neid peaksid võtma kõik liikmesriigid, et tõkestada deklareerimata tööd ja tegevust näilise füüsilisest isikust ettevõtjana.

12.

märgib, et platvormi eesmärkide elluviimiseks praktikas oleks otstarbekas kasutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadmisi ja kogemusi, võttes arvesse, et nad teevad koostööd tööhõiveasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, huvitatud toimijate ning formaalsete ja mitteformaalsete kodanikevõrgustikega, ning samuti arvestades seda, et neil on vahetud kogemused ja teadmised seoses põhjustega, mis viivad varimajanduse tekkeni kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

13.

toonitab, et võttes piirkondlikul ja ELi tasandil vastu strateegiaid deklareerimata töö kohta teadlikkuse suurendamiseks, peab platvorm konsulteerima kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega, et need strateegiad ei oleks vastuolus kohalike omavalitsuste koostatud strateegiatega ega põhjustaks täiendavat haldus- ja finantskoormust. Selleks peaks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tagama rohkem vabadust seoses nende tegevuse iseloomuga platvormi töös osalemisel;

14.

märgib, et deklareerimata töö on ülimalt negatiivne nähtus: see jätab töötaja ilma võimalusest saada asjakohast arstiabi, kui temaga juhtub tööõnnetus, ta jääb haigeks või saab kutsehaiguse, samuti jätab see töötaja ilma õigustest, mis on ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksete maksjatele; lisaks sellele tekitab see töötaja pensionile minnes vaesusriski, vähendades samal ajal avalike teenuste kvaliteedi ja valiku parandamiseks ette nähtud vahendeid. Peale selle teevad deklareerimata tööd sageli just naised ja noored, mis on liikmesriikidele ja Euroopa Liidule täiesti vastuvõetamatu;

15.

juhib tähelepanu eelkõige vajadusele edendada teavitus- ja hariduskampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust deklareerimata töö negatiivsetest aspektidest, parandamaks eri kodanikerühmade ja eelkõige noorte teadlikkust selle nähtuse ulatusest ja selle negatiivsetest mõjudest riikide majandusele ja kodanike elatustasemele, töötingimustele, elukestvale sotsiaalkaitsele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkusele laiendada pakutavate teenuste valikut ja parandada nende kvaliteeti; rõhutab seda, et vastutust kannavad nii eraisikud kui ka potentsiaalsed tööandjad;

16.

märgib, et võttes arvesse otsest sidet elanikkonnaga ja koostööd oma piirkonna tööandjatega, võiksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused riiklike valitsuste toetusel märkimisväärsel määral kaasa aidata deklareerimata töö avastamisele ja töötajate, eriti kõige haavatavamate rühmade aitamisele deklareeritud töö turule integreerumisel;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ei ole vaja mitte ainult võidelda deklareerimata töö vastu, vaid ka vähendada sedalaadi tegevuse atraktiivsust ja edendada seaduslikku tööhõivet, vähendades vajaduse korral maksu- ja halduskoormust;

18.

kordab, et võitluses deklareerimata töö vastu on vaja vaadelda sisserände laiemat konteksti, kuna võimalused sedalaadi tegevuseks on üks tegur, mis innustab ebaseaduslike sisserändajate voolu ja nende ekspluateerimist tööturul (3);

19.

tervitab asjaolu, et sotsiaalpartneritele, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondile (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile (EU-OSHA), Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO) ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidele on antud platvormil vaatlejastaatus, ning kutsub üles seda vaatlejastaatust vastavalt ettepaneku artikli 1 lõikele 3 andma ka Regioonide Komiteele kui Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajale;

20.

leiab, et vältida tuleks ülevalt alla suunatud lähenemisviisi ja võidelda deklareerimata töö sotsiaalsete põhjustega kohalikul tasandil, võttes meetmeid vastavalt erinevatele sotsiaalsetele, majanduslikele ja geograafilistele oludele;

21.

tervitab ettepanekut kasutada platvormi töös selliseid tõhusaid vahendeid nagu teadmistepank, vastastikune usaldus ja saadud kogemused, ühised koolitused, personalivahetus ja ühtsed suunised ja tegevuspõhimõtted. Praeguses majanduskontekstis on nendel koostöövormidel eriti tähtis roll, kuna nad pakuvad võimalust inim- ja finantsressursse tõhusamalt kasutada;

22.

rõhutab vajadust edendada tööhõive ja sotsiaalabi valdkonna ametiasutuste andmevahetusprojekte liikmesriikide vahel ja sees, et olla paremini kursis probleemidega ja avastada kiiremini pettusi;

23.

toetab väljendatud kavatsust korraldada deklareerimata töö kohta Euroopa tasandil kampaaniaid. Vaja on tõhustada jõupingutusi elanikkonna teavitamiseks sellest, millist kahju tekitab deklareerimata töö ja tegevus näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötajate tervisele ja turvalisusele, sotsiaalkindlustussüsteemidele, riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvetele ning seega ühiskonnale tervikuna. Võttes arvesse praegust euroskepsise levikut Euroopas, on eriti tähtis parandada kodanikuühiskonna laiemas mõistes teadmisi sellest, milliseid eeliseid annab liikmesriikide tööhõivepoliitikate koordineerimine Euroopa tasandil;

24.

kutsub liikmesriike üles konsulteerima kohalike ja piirkondlike omavalitsustega või nende esindusorganitega protsessis, mille käigus nad määravad platvormi liikmeks igast liikmesriigist ühe kontaktisiku ja ühe võimaliku asendusliikme;

25.

julgustab liikmesriike ja nende kontaktisikuid selgelt määratlema asjaomased kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, kellega nad alustavad struktureeritud dialoogi ja vahetavad korrapäraselt teavet deklareerimata töö kohta, tagamaks, et riikliku tasandi esindajatel on ligipääs kohalikul ja piirkondlikul tasandil saadud teadmistele ja kogemustele. See lähenemisviis tagab samuti selle, et teave liikmesriikide ja ELi tasandil tehtud edusammude kohta jõuaks kohaliku ja piirkondliku tasandini;

26.

leiab, et platvormi vahendid peaksid olema kättesaadavad ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et nad saaksid deklareerimata töö ennetamisel ja tõkestamisel olla riiklikele asutustele tõhusad partnerid;

27.

julgustab liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Eurostati koguma ja töötlema rohkem ja parema kvaliteediga andmeid deklareerimata töö kohta, kaasa arvatud ka kohalikult ja piirkondlikult tasandilt, et parandada selle probleemi mõistmist ja aidata seda lahendada;

28.

rõhutab, et oluline on tagada, et hindamisvahendite, näitajate ja ühiste võrdlevate analüüside arendamise eesmärk ei ole hinnata olukorda eri liikmesriikides võistlevalt ja paremusjärjestusse seades, vaid pigem see, et need algatused pakuksid vahendeid deklareerimata töö avastamiseks, soovituste andmiseks ja teadmiste parandamiseks sedalaadi töö olemuse kohta Euroopa Liidus.

29.

ühineb Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis esitatud palvega komisjonile uurida, kas oleks asjakohane võtta kasutusele – ja vajadusel kehtestada – võltsimiskindel Euroopa sotsiaalkindlustuskaart, kuhu salvestataks kõik kaardiomaniku töösuhte kontrollimiseks vajalikud andmed, nagu andmed sotsiaalkindlustuse ja tööaja kohta;

30.

rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid suurendaksid oma vahendeid tööinspektsioonide läbiviimiseks, et saavutada kooskõlas ILO soovitustega eesmärk üks tööinspektor 10  000 töötaja kohta, rakendades muu hulgas riiklikke tegevuskavasid tööinspektsioonimehhanismide tõhustamiseks, mida saaks vajadusel kaasrahastada Euroopa struktuurifondidest;

31.

palub komisjonil esitada ettepaneku direktiivi kohta, millega määratletakse liikmesriikides ILO konventsiooni nr 81 alusel teostatavate tööinspektsioonide miinimumnõuded. Direktiiviga tuleks ka kindlaks määrata tööinspektsioonide süsteemi toimimisviis ja tööinspektorite piiriülese koolitamisega seonduv ning nende volitused ja kohustused;