27.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 280/6

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2013. aasta resolutsiooni „Majandus- ja rahaliidu jätkusuutlik tulevik” (1);

—

võttes arvesse kahte komisjoni 20. märtsil 2013 avaldatud teatist: „Oluliste majanduspoliitika reformikavade eelkoordineerimine” (COM(2013) 166 final) ja „Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine”(COM(2013) 165 final);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. mai 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi seadusandlikke ettepanekuid majandus- ja rahaliidu kohta ning vastust komisjoni teatistele (2013/2609(RSP));

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta kohtumise lõppjäreldusi;

—

võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

—

meenutab majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ja eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 3 ja 120;

—

rõhutab, et juba heakskiidetud meetmete rakendamine peab olema olulisemal kohal kui uued ettepanekud, ning nõustub Euroopa Parlamendiga, et mis tahes uue seadusandliku algatuse puhul tuleb tõendada selge lisaväärtuse olemasolu, võrreldes juba toimivate vahenditega;

—

rõhutab, et kõigis majandus- ja rahaliidu arengu kohta tehtavates otsustes tuleb täiel määral tunnistada ja igal võimalusel kindlustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli majanduse tugevdamisel, töökohtade loomisel ja majanduskasvu soodustamisel;

—

peab ühtset järelevalvemehhanismi käsitlevaid ettepanekuid, millega antakse keskne roll Euroopa Keskpangale ja reformitakse Euroopa Pangandusjärelevalve rolli, sammuks suurema läbipaistvuse ja demokraatlikuma aruandekohustuse suunas;

—

tervitab 27.–28. juuni 2013. aasta Euroopa Ülemkogu üleskutset Euroopa Komisjonile esitada võimalikult kiiresti ettepanekud ühtse solveerimismehhanismi loomist käsitleva määruse eelnõu kohta ning toetab kavatsust võtta asjaomane õigusakt vastu enne praeguse seadusandlusperioodi lõppu;

—

ootab, et Euroopa Komisjon tooks oma ettepanekus eelkoordineerimise kohta, mille avaldamine on kavas 2013. aasta sügisel, selgelt välja erinevuse kõnealuse koordineerimise ja muude instrumentide ja mehhanismide vahel, mis juba kehtivad (nt Euroopa poolaasta) või mis on kavas (nt lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend, vt allpool);

—

rõhutab, et Euroopa Komisjoni ettepanekut viia ellu kõige olulisemate majanduspoliitika reformide eelkoordineerimine, milles osalevad vaid komisjon ja nõukogu, tuleb täiendada ELi ja liikmesriikide meetmetega, mis tagavad nõuetekohase konsulteerimise asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning nende asjakohase teavitamise;

—

palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel pöörata ELi oluliste majanduspoliitika reformide eelkoordineerimisel erilist tähelepanu piirkondlikule ülekanduvale mõjule ja selle võimalikule mõjule riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

—

rõhutab, et arvestades tugevat seost lepinguliste kokkulepete ja kavandatava eelkoordineerimise menetluse vahel, peaks tugev seos olema ka kahe menetluse juhtimise ja demokraatliku aruandekohustuse vahel. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et kui kaalul on piirkondlik ülekanduv mõju, oleks tagatud Regioonide Komitee ja asjaomaste piirkondlike asutuste kaasamine ELi tasandi majandusdialoogi protsessi;

—

nõustub sellega, et eelkoordineerimine peaks puudutama vaid olulisi riiklikke majanduspoliitika reformikavu, ning rõhutab, et hõlmatud peaksid olema ka sotsiaalkaitse süsteemide reformid, sest neil võib olla liikmesriikides oluline mõju;

—

avaldab kahetsust, et majandus- ja rahaliidu demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse samba osas on tehtud vähe konkreetseid edusamme vältimaks kogu protsessi kahtluse alla sattumist, kui näib, et Euroopa Komisjon ja teised liikmesriigid sekkuvad otsustesse, mis varem on tavaliselt tehtud riigi või isegi piirkonna tasandil;

—

kinnitab taas oma veendumust, et tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu saavutamiseks on vaja fiskaalvõimekust, ning nõustub, et kavandatud vahend võib olla kasulik samm selles suunas;

—

leiab, et uus vahend peaks täiendama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, ning väljendab seetõttu kahtlusi uue vahendi nime suhtes, arvestades „lähenemise” ja „ühtekuuluvuse” mõistete ühtivust, mis võib viidata nende kattuvusele;

—

tervitab struktuuripoliitika tugevama kooskõlastamise ja jõustamise mehhanismi kehtestamist liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel sõlmitud lepinguliste kokkulepete alusel. Komitee rõhutab, et selliste kokkulepetega peab kaasnema ühine otsustusprotsess ja rakendamine, ning soovib seepärast, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks lepinguliste kokkulepete väljatöötamisse, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse riiklikke õigusakte. Vahend peaks siiski olema vabatahtlikkuse alusel avatud ka euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele;

—

väljendab muret selle üle, et komisjoni teatises praegusel kujul kavandatud lepingulised kokkulepped põhjustavad lisakoormust valitsemisele, mis on juba niigi keeruline uute majandusjärelevalve normide (riiklikud reformikavad, riigipõhised soovitused ja seonduvad sanktsioonid) ja reformitud ühtekuuluvuspoliitika tõttu (partnerluslepingud, rakenduskavad ja seonduvad eeltingimused);

—

leiab, et struktuurireformide elluviimine on pikaajaline protsess, mis vajab mitmeaastast kavandamist, ning peab seega küsitavaks, kas on vaja luua seos kõnealuse uue vahendi käivitamise ja Euroopa poolaasta vahel;

—

kutsub üles võtma lepinguliste kokkulepete aluseks ühenduse meetodi, kaasates sellesse täielikult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid;

—

nõustub sellega, et EL peaks võtma liikmesriigi tasandil elluviidavate struktuurireformide osas kasutusele konstruktiivse lähenemisviisi, milles kasutatakse tasakaalustatult sanktsioone ja stiimuleid;

—

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on struktuurireformidega seotud valdkondades otsesed volitused ning seepärast tuleb nad kaasata kõnealuste lepinguliste kokkulepete väljatöötamisse ja rakendamisse;

—

rõhutab, et seepärast peaksid eelnimetatud mitmeaastane kavandamine ja selle rakendamine toetuma kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasavale ning nende pädevusi arvesse võtvale tõhusale mitmetasandilisele valitsemisele;

—

tervitab asjaolu, et 27.–28. juunil 2013 toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tunnistati vajadust tugevdada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet. Selles valguses väljendab komitee taas toetust Euroopa Parlamendi üleskutsele liikmesriikidele allkirjastada sotsiaalinvesteeringute kokkulepe, mis seaks investeerimiseesmärgid liikmesriigi tasandil tehtavatele sotsiaalsetele investeeringutele, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna eesmärgid.