52013PC0178

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordile kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise osalise vahepealse läbivaatamise menetluses.

· Üldine taust

Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestati CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla kuuluvate, Hiina Rahvavabariigist pärinevate käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordile määrusega (EÜ) nr 1008/2011 (ELT L 268, 13.10.2011, lk 1).

· Kooskõla liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest.

Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid selles on esitatud põhjalik loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

14. veebruaril 2011. aastal algatas komisjon ex officio Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordile kehtiva dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise.

Läbivaatamisega seotud uurimisest, mis piirdus dumpingu kontrollimisega, ilmnes, et püsivat laadi muutunud asjaolude tõttu jätkus dumping veelgi kõrgemal tasemel.

Seepärast soovitatakse, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, et kehtivaid meetmeid muuta; ettepanek tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 13. maiks 2013.

· Õiguslik alus

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

· Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel:

algmäärusega ei nähta ette alternatiivseid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0095 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 3, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1.           Varasemad uurimised ja kehtivad dumpinguvastased meetmed

(1)       2005. juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005[2] Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmed kujutasid endast väärtuselist dumpinguvastast tollimaksu vahemikus 7,6 % kuni 46,7 %.

(2)       2008. aasta juulis täpsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 684/2008[3] pärast tootevaliku vahepealset läbivaatamist esialgse uurimisega kindlaks tehtud tootevalikut.

(3)       2009. aasta juunis laiendas nõukogu pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist määrusega (EÜ) nr 499/2009[4] kõikide teiste äriühingute suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist pärit käsikahveltõstukitele ja nende olulistele osadele, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte.

(4)       2011. aasta oktoobris, pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2011[5] HRVst pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Põhjenduses 3 märgitud laiendatud tollimaks säilitati ka rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011.

2.           Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(5)       Aegumise läbivaatamise ajal pani komisjon tähele, et liidu turu konkurentsimaastikul oli meetmete kehtestamisest saadik toimunud muutus. Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes kehtis madalaim tollimaksumäär ja kellele esialgse uurimise käigus võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, sai suure osa liidu turust sisuliselt üle võtta ja suurendas märkimisväärselt oma ELi suunduva impordi turuosa. Komisjonil tekkisid ka kahtlused turumajandusliku kohtlemise esialgse kindlaksmääramise suhtes esmapilgul usutavate tõendite valguses, mis andsid tunnistust moonutustest HRV teraseturul. Selles kontekstis peeti kehtivate meetmete aluseks olnud asjaolusid muutunuks ning tundus, et need muutused on püsivad.

(6)       Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 14. veebruaril 2012 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates[6] Hiina eksportivate tootjatega seonduva dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ex officio vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

3.           Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(7)       Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

4.           Huvitatud isikud

(8)       Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, teadaolevalt asjaga seotud sõltumatuid importijaid, eksportiva riigi ametiasutusi ja liidu tootmisharu ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)       Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)     Arvestades eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teostada väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas on vaja kasutada väljavõttelist uuringut, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Koostöövalmidust ilmutas kaks eksportivat tootjat ja kaheksa sõltumatut importijat. Seetõttu ei olnud eksportivate tootjate ega ka sõltumatute importijate puhul vaja valimit moodustada.

(11)     Komisjon saatis küsimustikud ja turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastuse saatis üks Hiina eksportiv tootja – Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd (Noblelift) – ja kolm sõltumatut importijat.

(12)     Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäik tehti järgmise äriühingu valdustesse:

– Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd., Changxing, HRV.

(13)     Pidades silmas vajadust kehtestada normaalväärtus HRV eksportiva tootja jaoks, kelle suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontrollkäik võrdlusriigina kasutatud Brasiilia järgmise tootja valdustesse:

– Paletrans Equipamentos Ltda, Cravinhos, São Paulo.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.           Vaatlusalune toode

(14)     Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja mida täpsustati tootevaliku vahepealses läbivaatamises: HRVst pärit käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, nagu šassii ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on käsikahveltõstukid ratastega ning kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega masinad, mida saab liigendkäepideme abil käsitsi lükata, tõmmata ja juhtida siledal, tasasel ja kõval pinnal.. Käsikahveltõstukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise teel) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) või iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

2.           Samasugune toode

(15)     Uurimine kinnitas, et vaatlusalune toode ning HRVs toodetud ja omamaisel turul müüdud toode, võrdlusriigis Brasiilias toodetud ja müüdud toode ning liidus toodetud ja müüdud toode on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega.

(16)     Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

a) Turumajanduslik kohtlemine

(17)     Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

– majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ja ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi;

– äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega sõltumatult ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

– varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

– pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus;

– kursid arvutatakse ümber turukursside alusel.

(18)     Üks Hiina tootja, Noblelift, taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(19)     Komisjon hankis kõik andmed, mida peeti vajalikuks, ning kontrollis kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlusega esitatud andmeid kõnealuse äriühingu valdustes.

(20)     Uurimise käigus tehti kindlaks, et hinnad, mida äriühing Noblelift maksis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuumvaltsitud süsinikterase eest, s.o põhitooraine eest, mis moodustas lõpptoote hinnast ligikaudu 25 %, olid märkimisväärselt moonutatud, jäädes ligikaudu 24 % – 31 % samal ajavahemikul rahvusvahelisel turul kehtinud hinnast madalamale. Rahvusvahelised hinnad põhinesid ELi ja Põhja-Ameerika turgude statistikal, mis saadi asutusest Steel Business Briefing[7] ja COMEXTi impordihindadest. Sellest lähtuvalt leiti, et Hiina terasehinnad ei kajastanud turuväärtusi. Lisaks on riigi sekkumine tooraineturul tavapärane. Hiina raua- ja terasesektori 12. viisaastakuplaan (2011–2015) sisaldab palju meetmeid, millest ilmneb, et terasetööstuse ettevõtetel ei ole riigi range kontrolli tõttu muud võimalust kui tegutseda Hiina valitsuse juhtnööride kohaselt. Seega järeldatakse, et Noblelift ei vasta turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumi nõuetele.

(21)     Lisaks andis seotud äriühing 2010. eelarveaastal Nobleliftile pangatagatise kahe laenu jaoks, mis moodustas märkimisväärse osa selle seotud äriühingu ja Noblelifti koguvaradest. Tagatised ei kajastunud Noblelifti finantsaruannetes ega seotud äriühingu raamatupidamises. Selline teguviis ei ole kooskõlas standardiga IAS 24 „Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine” ja audiitor ei esitanud sellise praktika kohta reservatsioone. Seotud osapoolte vaheliste tehingute avalikustamine finantsaruannetes on oluline, sest see juhib tähelepanu äriühingu finantsseisundile avalduvale võimalikule mõjule. Käesoleval juhul ei võimalda selliste oluliste kohustuste nagu kõnealuse tagatise avalikustamata jätmine nõuetekohaselt hinnata äriühingu tegevust ja eriti äriühingu riske ning võimalusi. Seetõttu leitakse, et äriühingu raamatupidamisandmeid ei ole nõuetekohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega auditeeritud ja seega ei vasta äriühing teise kriteeriumi nõuetele.

(22)     Viimaks tuleb märkida, et Noblelift sai riigilt toetust nii tulumaksusoodustuse kui ka rahaliste toetuste kujul, mis moonutab äriühingu finantsseisundit, ja sellepärast ei vasta ta kolmanda kriteeriumi nõuetele.

(23)     Asjaomasele eksportivale tootjale ja liidu tootmisharule anti võimalus esitada märkusi eespool nimetatud järelduste kohta.

(24)     Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist soovis Noblelift tutvuda terase rahvusvahelise turuhinna arvutamise üksikasjadega. Äriühing väitis, et toorainehindade moonutusi tuleks käsitleda nii, et dumpingu arvutamisel kohandatakse normaalväärtust, selle asemel, et turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Kuid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõue on väga selge – “kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi”. Seega muudaks moonutatud sisendihinnaga seotud kohanduste kasutamine dumpingu arvutamisel artikli 2 lõike 7 punkti c suuresti mõttetuks. Seega ei muutunud järeldused ka pärast märkuste esitamist.

(25)     Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Noblelift oma väiteid. Kõigepealt teatas äriühing, et komisjon ei avaldanud üksikasju, st kõiki andmeid, mida kasutati toorainehindade erinevuste arvutamiseks.

(26)     Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et terasehindade võrdlemiseks kasutatud andmete allikaid on komisjon mitu korda nimetanud. Komisjon kordas menetluse käigus varem antud selgitusi, et Steel Business Briefingu andmetel põhinevad hinnad olid autoriõigustega kaitstud, sest teenust saavad kasutada vaid tellijad. Sellepärast ei ole komisjonil seaduslikku õigust neid andmeid otse avalikustada, kuid andmebaas on muul viisil kättesaadav ning juurdepääsetav teatava tasu eest. Kuid selleks, et tagada tasakaal intellektuaalomandi õiguste kaitse ja kaitseõiguste kaitse vahel, kontrollis väliskaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutav ametnik siiski kasutatud andmeid ning kinnitas hinnaerinevuste arvutusi ja teavitas kontrollimise tulemusest ka Noblelifti.

(27)     Märgitakse veel, et Steel Business Briefing kirjeldab kasutatud metoodikat täpselt (mõõtmed, paksus, laius, transport). Need on üldised parameetrid ning annavad ühtlasi ettekujutuse toorainete hinnavõrdluse üksikasjalikkusest, sest sellise võrdluse eesmärk on määrata kindlaks, kas kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi. Komisjon on võrdluseks kasutanud Euroopa ja Põhja-Ameerika hindu.

(28)     Lisaks väitis Noblelift, et esialgse uurimise käigus ei peetud HRV siseturu terasehindade ja rahvusvaheliste terasehindade erinevust takistuseks äriühingu vastamisel turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumi nõuetele. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta esialgse uurimise raames vastu võetud komisjoni määruse põhjenduses 22 on sätestatud: „Kõigi nelja äriühingu puhul tehti kindlaks, et (…) kulud ja hinnad kajastasid turuväärtust”[8]. Tõepoolest ei leitud esialgse uurimise käigus olulist erinevust HRVs kohapeal Hiina eksportivate tootjate poolt hangitud tooraine hindade ja rahvusvahelise turu toorainehindade vahel. See järeldus aga ei tähenda, et institutsioonid ei võiks leida hinnaerinevusi järgmiste uurimiste ajal, kui asjaolud on muutunud ja hinnaerinevus esineb. Nagu näidatud põhjenduses 76, on asjaolud 2004. aasta (mil toimus esialgne uurimine) ja 2011. aasta (käesoleva läbivaatamise uurimisperiood) vahel, s.o seitsme aasta jooksul, märkimisväärselt muutunud. Seda arvesse võttes ja eelkõige aegumise läbivaatamise ajal 2010. aastal koguti esmapilgul usutavad tõendid riigi sekkumisest tulenevate HRV teraseturu hinnamoonutuste kohta. See oli ka üks põhjusi, miks algatati ex officio käesolev läbivaatamine, ning see leidis kinnitust tõepoolest ka käesolevas uurimises (vt põhjendust 20).

(29)     Seejärel kordas Noblelift oma märkusi laenutagatiste ja riigi toetuste ebaolulise mõju kohta. Selle kohta nenditakse, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõue on selge ega viita finantstulemustele avalduvale olulisele mõjule („äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel”). Igal juhul, nagu märgitud põhjenduses 21, ei võimalda selliste oluliste kohustuste nagu kõnealuse tagatise avalikustamata jätmine nõuetekohaselt hinnata äriühingu tegevust ning eriti äriühingu riske ja võimalusi. Mis puutub riigi toetustesse, siis on komisjon isikule uurimise käigus juba vastanud, et selliste toetuste summad ületasid 10 miljonit Hiina jüaani (RMB). Seega ei saanud nende väidetega nõustuda.

(30)     Viimaks väitis Noblelift, et uurimine oleks tulnud lõpetada, sest algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolme kuu pikkusest tähtajast ei peetud kinni. Seoses sellega viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1168/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja selle tagasiulatuvale jõule[9]. Lisaks märgitakse, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamine määrati kindlaks enam kui kolm kuud pärast uurimise algust menetluslike aspektide ja uurimise ajaliste piirangute tõttu. Turumajandusliku kohtlemise hindamise raames kerkinud küsimuste aina süvenev keerukus näitas, et kolme kuu pikkusest tähtajast oli praktiliselt võimatu kinni pidada. Märgitakse aga, et määramise ajastus ei mõjutanud selle tulemust.

(31)     Sellest tulenevalt järeldatakse, et märkused, milles väidetakse, et tuleks rakendada turumajanduslikku kohtlemist, ei ole põhjendatud.

(32)     Eelnevat silmas pidades ja lähtudes algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist c tehakse otsus äriühingu Noblelift suhtes turumajanduslikku kohtlemist mitte rakendada.

b) Normaalväärtus

          Võrdlusriik

(33)     Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ning ulatuses, mil turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, siirderiikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(34)     Esialgses uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Kanadat. Kuna Kanadas enam selliseid tooteid ei valmistata, teatati käesoleva läbivaatamise algatamisteates, et võrdlusriigiks on valitud Brasiilia.

(35)     Ettepanekule kasutada võrdlusriigina Brasiiliat olid vastu kaks eksportivat tootjat ja üks importija. Brasiilia valimise vastu toodi esile argumendid, et Brasiilia käsikahveltõstukite turul on omamaiste tootjate üliväikesest arvust tulenev vähene konkurents, mistõttu on Brasiilia müügihinnad, kasumid ja tootmiskulud üles kruvitud. Kõnealused eksportivad tootjad soovitasid sobivate võrdlusriikidena kasutada Indiat, Malaisiat või Taiwani.

(36)     Pärast neid märkusi võttis komisjon ühendust 38 India, kolme Taiwani, kahe Malaisia ja kahe Brasiilia teadaoleva käsikahveltõstukite tootjaga, saates neile asjaomase küsimustiku. Koostöösoovi ilmutas vaid üks tootja Brasiiliast: Paletrans Equipamentos Ltda, Cravinhos, São Paulo (Paletrans).

(37)     Lõplike järelduste avalikustamise ja komisjoni ettepaneku järel kordasid asjaosalised oma arvamust, et Brasiilia ei ole võrdlusriigiks sobiv, sest Brasiilia turul puudub konkurents. Asjaosalised väitsid, et koostööd tegeval võrdlusriigi tootjal oli Brasiilia turul monopol, mida tugevdasid suured imporditollid. Muud märkused olid seotud puudustega, mis ilmnesid võrdlusriigi tootja mittekonfidentsiaalses vastuses küsimustikule. Lõpuks väideti, et võrdlusriigi tootja ja vaatlusaluse riigi eksportiva tootja vaheliste erinevuste arvestamiseks tuleks teha kohandusi.

(38)     Mis puutub Brasiilia sobivusse võrdlusriigina, tuleb märkida, et kuigi võrdlusriigi tootja on Brasiilia turu peamine tootja, ei monopoliseeri ta turgu. On olemas konkurents vähemalt kahe kohaliku tootja ja märkimisväärse impordiga ning võrdlusriigi tootja kasumimarginaal on leitud olevat avatud turuga kooskõlas.

(39)     Nagu märgitud põhjenduses 36, võttis komisjon pärast seda, kui menetluse varases etapis olid esitatud märkused Brasiilia kasutamise vastu võrdlusriigina, ühendust 45 tootjaga neljast eri riigist, sealhulgas äriühingu Noblelift soovitatud äriühingutega. Vaatamata korduvatele katsetele võtta nende äriühingutega ühendust nii telefoni teel kui ka e-posti kaudu, esitas vaid üks Brasiilia tootja nõutud teabe ja tegi uurimise käigus koostööd.

(40)     Seoses väidetavate puudustega tuleb märkida, et vaid üks võrdlusriigi tootja tegi uurimise käigus koostööd. Selline olukord on tavapärane, kuid muudab andmete avaldamise keeruliseks. Arvestades, et võrdlusriigi tootjatega koostöö saavutamine on tihti raskendatud, tuleb komisjonil tagada, et konfidentsiaalne teave on hoolikalt kaitstud. Käesoleval juhul tekkisid mittekonfidentsiaalsete andmete esitamise tõttu mõningad arusaamatused seoses väidetavate puudustega, kuid need lahendati koos huvitatud isikutega. Täpsemalt väitis üks huvitatud isik, et võrdlusriigi tootja vastuse puuduste tõttu ei tohiks Brasiilia võrdlusriigiks sobida ja uurimine tuleks lõpetada, sest komisjon ei suuda normaalväärtust kindlaks määrata. Sellega seoses nenditakse, et praeguse uurimise käigus oli komisjonil olemas kogu vajalik teave dumpingu arvutamiseks.

(41)     Järelikult ei saa väidetega Brasiilia kui võrdlusriigi sobimatuse kohta nõustuda.

(42)     Mis puutub kohandustega seotud väidetesse, märgitakse, et Brasiilia tootja ja Hiina eksportiva tootja kaubanduslike erinevuste taset on arvesse võetud kaubandustasandi kohandamise abil (vt põhjendust 59).

(43)     Viimaks väitis üks isik, et tuleks teha kohandus selleks, et võtta arvesse võrdlusriigi 14 % imporditollimaksu väidetavalt moonutavat mõju. Selle väitega nõustuda ei saa, sest imporditollimaksu kui sellise ja siseturu hinnataseme vahel puudub seos.

(44)     Seega leitakse, et Brasiilia sobib võrdlusriigiks, kuna konkurents on piisav vähemalt kahe tootja ja märkimisväärse imporditaseme tõttu.

Normaalväärtuse määramine

(45)     Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Paletransi samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Seoses sellega leiti, et niisuguse müügi kogumaht võrdus vähemalt 5 %-ga Noblelifti liitu suunatud eksportmüügi kogumahust.

(46)     Seejärel kontrollis komisjon, kas Paletrans müüb siseturul samasuguse toote liike, mis olid Noblelifti poolt liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega funktsioonide ja materjalide osas piisaval määral võrreldavad. Uurimise käigus tehti kindlaks, et paljud Paletransi poolt siseturul müüdud tooteliigid oli piisaval määral võrreldavad Noblelifti poolt liitu eksporditavate liikidega.

(47)     Komisjon kontrollis seejärel, kas samasuguse toote iga võrreldava liigi puhul, mida võrdlusriigi tootja müüs siseturul, võis järeldada, et see müük toimub tavapärase kaubandustegevuse raames. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(48)     Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See kehtis kõigi võrreldavate liikide puhul ja normaalväärtus arvutati lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi puhul uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(49)     Liikide puhul, mis ei olnud võrreldavad, võis normaalväärtuse arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3: liites vajadusel korrigeeritud tootmiskuludele mõistliku siseturu müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku omamaise kasumimarginaali. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal põhinevad tegelikel andmetel, mille võrdlusriigi tootja esitas samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Tuleks märkida, et sellisel alusel arvutatud hinna suhtes tehti mõningaid kohandusi, mida on kirjeldatud põhjenduses 59, eelkõige selleks, et võtta arvesse kaubandustasandi erinevusi Noblelifti eksportmüügi ja võrdlusriigi tootja omamaise müügi vahel.

(50)     Ainus koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et komisjon tegi dumpingu määramiseks vajalikud arvutused „toote lühendatud kontrollnumbrite” alusel ega andnud selgitusi võrdluse tegemiseks kasutatud parameetrite kohta.

(51)     Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt määratakse dumpingumarginaal harilikult kindlaks kõikide eksporditehingute kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel nende tehingute kaalutud keskmiste hindadega, arvestades asjakohaseid õiglast võrdlust reguleerivaid sätteid.

(52)     Õiglase võrdlusega seoses tuleb märkida, et toote kontrollnumber on vahend, mida kasutatakse uurimises äriühingute esitatud suure hulga väga üksikasjalike andmete struktureerimiseks ja liigitamiseks. Selle abil saab põhjalikumalt analüüsida vaatlusaluse ja samasuguse toote erinevaid omadusi.

(53)     Komisjon on kogunud teavet paljude parameetrite kohta (kere materjal, kere värvkate, tõstevõime, hüdraulikasüsteemi tüüp, tööpikkus, kahvel, kahvli laius, rooliratta materjal, kandva ratta materjal, kandva ratta tüüp, piduri tüüp), kuid kõigi eksporditehingute arvesse võtmiseks leiti olevat mõistlik ja võimalik kasutada võrdluse alusena mõningaid neist parameetritest, mille omadused olid kõige asjakohasemad (kere materjal, kere värvkate, rooliratta materjal, kandva ratta materjal, kandva ratta tüüp).

(54)     Seega olid võrdluse aluseks kõige asjakohasemad omadused, mis võimaldasid määrata võrreldavaid tooteid ja tagada õiglase võrdluse. Tuleb rõhutada, et komisjon ei jätnud kõrvale mitte mingisugust teavet. See on aga tavapärane, et teatavad toote kontrollnumbris kasutatud parameetrid on vähem kaalukad ning et mõned parameetrid on õiglase võrdluse aluse seisukohalt sobivamad kui teised. Ühtegi toodet ei jäetud võrdlusest välja füüsilise erinevuse või mõne muu põhjuse tõttu ega loodud ühtegi uut tootetüüpi. Vastupidi, võrdluses arvestati kogu müüki. Ehkki tunnistati, et muud parameetrid mõjutasid hindu teataval määral, leiti olevat sobivam, et arvutused põhineksid viiel kõige asjakohasemal parameetril, sest see tagaks suurima võimaliku kattumise.

(55)     Seoses võrdluse teema menetlusliku küljega tuleb märkida, et eksportivale tootjale pakuti sobivat võimalust esitada oma arvamus tehtud arvutuste kohta. Nende arvutuste kõik üksikasjad avalikustati mitu korda.

(56)     Järelikult tuli kõik eespool kirjeldatud väited tagasi lükata.

c) Ekspordihind

(57)     Hiina eksportiva tootja kogu eksportmüük Euroopa Liitu toimus otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(58)     Üks isik väitis, et šassiide ja hüdraulikaseadmete eksportmüüki oleks pidanud arvutamisel arvesse võtma. Nimetatud väitega nõustuti.

d) Võrdlus

(59)     Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutanud tegurite erinevusi. Selleks tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandused, et võtta arvesse kaubandustasandi erinevusi (hinnanguline hinnaerinevus müügi puhul eri tüüpi klientidele võrdlusriigi siseturul), transpordi- (sisemaaveokulud eksportivas riigis ja mereveokulud liitu transportimisel), kindlustus- (mereveokindlustus), käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, (eksportmüügi eest tasutud) komisjonitasusid, (eksportmüügi eest tasutud) pangakulusid, krediidikulusid (kokkulepitud maksetingimuste ja kehtiva intressimäära kohaselt) ja pakendamiskulusid (kasutatud pakkematerjalide kulud).

(60)     Pärast ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja vastuväidet tehti kohandus, et võtta arvesse erinevust võrdlusriigi tootja kasutatava terase ja vaatlusaluse riigi eksportiva tootja kasutatava terase paksuses, sest see leiti olevat mõistlik. Kohandus põhines paksuste erinevusel proportsioonina terase osakaalust võrdlusriigi tootja poolt Brasiilias müüdava samasuguse toote hinnas. Sellest tulenevalt muudeti dumpingumarginaali (vt põhjendust 73). Pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist (milles paluti esitada märkusi terase paksuse suhtes tehtud kohanduste kohta) väitis üks isik, et kohandused ei põhine faktidel. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et eksportiva tootja mittekonfidentsiaalsed esildised, milles kohanduste tegemist taotleti, olid puudulikud ja seetõttu rikuti teiste isikute õigust kaitsele. Komisjon kontrollis toimikus olevaid andmeid, mille põhjal tehti kohandused terase paksuse osas, ja kinnitas, et kohandused on õigustatud.

(61)     Ainus koostööd tegev eksportiv tootja taotles veel mitmeid tootlikkuse ja tõhususe erinevustest lähtuvaid kohandusi, väites muu hulgas, et võrdlusriigi tootja tootlikkus on väiksem (vähem toodangut ühe töötaja kohta) ning tooraine kulu toodanguühiku kohta on suurem.

(62)     Otsekohe tuleb märkida, et kuigi tootlikkuse ja tõhususe erinevused äriühingute vahel on võimalikud, on juhtpõhimõtteks siiski tagada ekspordihindade ja normaalväärtuse võrreldavus, mis ei eelda, et võrdlusriigi tootja ja mitteturumajandusliku riigi eksportiva tootja asjaolud oleksid täpselt ühesugused. Kohanduste tegemine on põhjendatud ainult erinevuste puhul tegurites, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust võrdlusriigi tootja ning mitteturumajandusliku riigi eksportiva tootja vahel.

(63)     Sellele vaatamata tuleb märkida, et uurimise käigus ei selgunud mingeid asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et võrdlusriigi tootja tootmisprotsess ei olnud piisavalt tõhus.

(64)     Mis puutub kuluteguritesse (nt tootlikkus), siis neid ei peaks üksikult välja valima ja hindama. Pigem tuleks teha põhjalik analüüs selle hindamiseks, kas ühe kuluteguriga (nt tootlikkusega) seotud eeliseid võiksid kompenseerida muude kulutegurite puudujäägid. Vähesem tööjõu rakendamine tuleneb sageli kõrgemast automatiseerituse tasemest, mis omakorda viib kulude suurenemiseni muudes valdkondades (amortisatsioon, kapital, rahastamine, tootmise üldkulud). Ainult põhjaliku analüüsi abil on võimalik tuua välja kulutegurite kõik erinevused ja näidata, kas need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust viisil, mis õigustaks kohandusi. Sellepärast ei saa nende väidetega nõustuda.

(65)     Lisaks eeltoodule olid väited, et kohandusi tuleks teha seoses energiakulu erinevustega ühiku kohta ning amortisatsiooni ja tootmise üldkuludega ühiku kohta, põhjendamatud. Täpsemalt ei selgitatud energiatõhususe küsimuses, milliste tootmisprotsessi osade tõttu on Brasiilia tootja ebatõhus võrreldes ainsa koostööd tegeva eksportiva tootjaga. Kohanduse ulatus põhines kahe faktori suhtel: need olid tööjõukulu erinevus ühiku kohta (mis omakorda põhines tootlikkuse erinevusel) ja tööjõukulu määr kogukulus. Sellise suhte ning energiatõhususe, amortisatsiooni ja tootmise üldkulude erinevuste vahelist seost ei selgitatud ning see ei olnud arusaadav. Väited lükatakse seetõttu tagasi.

(66)     Üks isik väitis, et kohandusi tuleks teha muu hulgas ka selliste parameetrite suhtes nagu tõstevõime ja kahvel. Sellega seoses viidatakse märkustele võrdlusparameetrite kohta (vt põhjendust 50), kus märgitakse, et võrdlus põhineb kõige asjakohasematel parameetritel, et tagada suurim võimalik kattumine. Igal juhul ei olnud väited põhjendatud.

(67)     Veel väideti, et tuleks teha kohandus seoses asjaoluga, et eksportiv tootja kasutab patenteeritud tehnoloogiat. Väite kohta ei esitatud lisaselgitusi. Nimelt ei suutnud eksportiv tootja kohandust koguseliselt määratleda. Ainus esitatud teabematerjal oli dokument, mis väidetavalt oli patent. Hiljem esitati kohanduse osaline koguseline määratlus, kuid ilma tõendusmaterjalita. Seetõttu ei olnud võimalik väitega nõustuda.

(68)     Lisaks on toorainete kasutamise tõhususe erinevusega seotud kohanduse nõue kaetud terase paksusega seotud kohandusega (vt põhjendust 60), sest erineva paksusega terase kasutamine võib tuua kaasa üldise madalama terasekulu.

(69)     Viimaks teatas eksportiv tootja, et ta müüb oma tooteid – eelkõige kaubamärgita tooteid algseadmete valmistajana (OEM) –teise müügikanali kaudu kui võrdlusriigi tootja. Sellepärast esitati seda erinevust kajastava kohanduse taotlus. Nagu juba täpsustatud põhjenduses 59, tehti kohandus kaubandustasandi arvessevõtmiseks. Kohandus põhines hinnangulisel hinnaerinevusel müügi (ka algseadmete valmistaja müügi) puhul eri tüüpi klientidele võrdlusriigi siseturul. Konfidentsiaalsuse tõttu ei olnud võimalik selle kohanduse ulatust avalikustada, sest nii oleks avalikustatud ainsa võrdlusriigi tootja andmetel põhinev normaalväärtus. Sellepärast leiti, et erinevused, millega seoses kohandust taotleti, on juba arvesse võetud.

(70)     Siiski tuleb märkida, et eksportiv tootja ei suutnud nõutud kohandust koguseliselt määratleda. Ta teatas vaid, et 40 % kohandus oli ühe teise menetluse raames juba tehtud. Teise menetluse raames tehtud kohandust (mis on järelikult teise menetluse konkreetsetele asjaoludele eriomane) ei saa pidada käesoleval juhul kohanduse koguselise määratluse mõõdupuuks.

(71)     Pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist (milles paluti esitada märkusi terase paksuse suhtes tehtud kohanduste kohta) esitas eksportiv tootja veel taotlusi kohanduste tegemiseks (mis ei puudutanud terase paksusega seotud kohandust): pindamise, käepideme ja Brasiilia terasehindade arvessevõtmiseks.

(72)     Eeskätt märgitakse, et taotlused esitati pärast märkuse esitamise tähtaja lõppu ja olid seega vorminõuete eiramise tõttu vastuvõetamatud. Igal juhul olid nõuded kas koguseliselt määratlemata või põhjendamata. Äriühing ei esitanud oma nõuete kohta tõendeid ega selgitanud, kuidas erinevate kohanduste määr oli arvutatud või oleks pidanud olema arvutatud.

e) Dumpingumarginaal

(73)     Nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote ekspordi kaalutud keskmise hinnaga. Dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril, tollimaksu tasumata, on 70,8 %.

(74)     Kõigi teiste eksportivate tootjate jaoks peale Noblelifti kehtestatud dumpingumarginaalid olid vahemikus 28,5 %–46,7 %. Arvestades, et praeguse läbivaatamise käigus tegi koostööd ainult Noblelift ja koostöö tase oli kõrge, sest valdav enamus Hiina ekspordist pärines Nobleliftist, vaatas komisjon läbi üleriigilise dumpingumarginaali ka kõigi teiste eksportijate jaoks. Järelikult peaks dumpingu jääkmarginaal olema Noblelifti marginaaliga samal tasemel, st 70,8 %.

(75)     Üks isik väitis, et üleriigiline tollimaksumäär ei peaks olema samal tasemel ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaaliga, sest puuduvad tõendid selle kohta, et impordi rõhuv enamus kuulub ainsale koostööd tegevale tootjale. Sellega seoses on kinnitatud, et statistiliste andmete alusel kuulus valdav osa HRVst lähtuvast impordist ainsale koostööd tegevale eksportivale tootjale. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

D. MUUTUSTE PÜSIV ISELOOM

(76)     Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(77)     Selle küsimusega seoses ei leitud esialgse uurimise käigus olulist erinevust HRVs kohapeal Hiina eksportivate tootjate (k.a Noblelift) hangitud tooraine hindade ja rahvusvaheliste turgude toorainehindade vahel. Asjaolud on 2004. aasta (mil toimus esialgne uurimine) ja 2011. aasta (läbivaatamise uurimisperiood) vahel märkimisväärselt muutunud: 2011. aastal jäi põhitooraine, kuumvaltsitud terase hind 24–31 % rahvusvahelistest hindadest madalamale. HRV teraseturu hinnamoonutuste tõttu (vt põhjendust 20) ei kajastanud see turuväärtust. Tõepoolest, Hiina teraseturg muutus nende seitsme aasta jooksul märkimisväärselt ja HRV on vahepeal terase netoimportijast muutunud ülemaailmselt oluliseks terasetootjaks ja -eksportijaks; selle tõsiasja laadi võib pidada püsivaks.

(78)     Lisaks saavad Hiina kõrgtehnoloogilised ettevõtted (sealhulgas Noblelift) alates 2008. aastast riigi toetust, mis väljendub tulumaksusoodustusena (15 %). Esialgse uurimise uurimisperioodil kohaldati äriühingute suhtes tavalist määra, 25 %. Seda laadi asjaolude muutust võib samuti pidada püsivaks.

(79)     Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne läbivaatamine, ei muutu lähemas tulevikus viisil, mis võiks mõjutada vahepealse läbivaatamise järeldusi. Seega tehti järeldus, et muutused on püsivad ja et meetme kohaldamine selle praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

E. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(80)     Pidades silmas läbivaatamisega seotud uurimise tulemusi ja arvestades, et uus dumpingumarginaal (70,8 %) on madalam kui esialgses uurimises kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase (vt määruse (EÜ) nr 128/2005[10] põhjendusi 120–123), peetakse otstarbekaks muuta äriühingu Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd ja kõigi teiste eksportivate tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 70,8 %.

(81)     Üks isik väitis, et uut dumpingumarginaali ei oleks tohtinud võrrelda algse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase tuleks kindlaks määrata iga uurimise puhul eraldi, isegi dumpinguga piirduva osalise läbivaatamise puhul. Selle isiku tähendab senine tava, mille kohaselt kahju jäetakse hindamata, väiksema tollimaksu reegli rikkumist. Huvitatud isik väitis ka, et tulnuks algatada täielik vahepealne läbivaatamine.

(82)     Sellega seoses märgitakse, et kuna komisjon algatas osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus dumpinguga, ei olnud selles raamistikus võimalik kahju uuesti hinnata. Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse komisjoni algatusel läbi vaadata, kui see on põhjendatud. Seetõttu ei ole komisjonil kohustust algatada ex officio vahepealset läbivaatamist, mis hõlmaks nii dumpingut kui ka kahju, ning igal juhul peaks see olema põhjendatud. Käesoleval juhul oli komisjoni kasutuses olev teave ja tõendusmaterjal piisav selleks, et algatada dumpingu aspektidega piirduv vahepealne läbivaatamine. Lisaks tuleb märkida, et kui vahepealsete läbivaatamiste käigus tuleks alati hinnata ka kahju, oleks algmääruse artikli 11 lõikega 3 ette nähtud dumpingu aspektidega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise võimalus sisutühi. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata. Sellele vaatamata meenutatakse aga, et kõnealusel huvitatud isikul on võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kahju vahepealset läbivaatamist.

(83)     Väiksema tollimaksu reeglist on täielikult kinni peetud: uut dumpingumarginaali võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis oli kindlaks tehtud algse uurimise käigus (uusim järeldus kahju kohta).

(84)     Üks huvitatud isik väitis, et käesoleval juhul oleks sobivam minimaalne impordihind. Teise võimalusena tuleks kehtestada kindlasummaline tollimaks.

(85)     Selle kohta märgitakse, et minimaalne impordihind ja kindlasummaline tollimaks ei sobi toodetele, millel on palju eri tüüpe erisuguste hindadega, mida samuti pidevalt muudetakse ja ajakohastatakse. Tollimaksumäärade paljusus muudaks haldamise väga keeruliseks. Täiendav piirang on käesoleva juhtumi puhul ka see, et minimaalne impordihind peaks põhinema normaalväärtusel (sest tollimaks põhineb dumpingul), mis määratakse kindlaks võrdlusriigi turu ühe äriühingu konfidentsiaalsete andmete põhjal. Väited lükatakse seetõttu tagasi.

(86)     Eksportiv tootja ilmutas ettenähtud tähtaja piires huvi kohustuse võtmise vastu. Ühtegi ametlikku pakkumist aga ei esitatud ja komisjonil ei olnud võimalik seega antud teemat edasi käsitleda.

(87)     Huvitatud isikutele teatati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek eksportivate tootjate suhtes kehtivate tollimaksumäärade muutmiseks, ja neile anti võimalus arvamust avaldada.

(88)     Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti.

(89)     Märgitakse, et vastavalt nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1008/2011 artikli 1 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva määrusega “kõigi muude äriühingute” jaoks kehtestatud 70,8% dumpinguvastast tollimaksu nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1008/2011 artikli 1 lõikes 1 määratletud käsikahveltõstukite (kõnealuses määruses „kaubaaluste käsivedukid”) ja nende oluliste osade suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu rakendusmääruse (EÜ) nr 1008/2011 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.        Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing || Tollimaksu määr (%) || TARICi lisakood

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, 58, Jing Yi Road, Economy Development Zone, Changxin, Zhejiang Province, 313100, HRV || 70,8 || A603

Kõik muud äriühingud || 70,8 || A999

”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               ELT L 189, 21.07.2005, lk 1.

[3]               ELT L 192, 19.7.2008, lk 1.

[4]               ELT L 151, 16.6.2009, lk 1.

[5]               ELT L 268, 13.10.2011, lk 1.

[6]               ELT C 41, 14.2.2012, lk 14.

[7]               www.steelbb.com/steelprices/

[8]               Komisjoni määrus (EÜ) nr 128/2005, 27. jaanuar 2005 (ELT L 25, 28.1.2005, lk 16).

[9]               ELT L 344, 14.12.2012, lk 1.

[10]             ELT L 25, 28.1.2005, lk 16.