EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0659
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION A new EU Forest Strategy: for forests and the forest-based sector
KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks
KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks
/* COM/2013/0659 final */
KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks /* COM/2013/0659 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus ELi
metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks 1 Euroopal on oma metsi vaja Metsad
ja muu metsamaa katavad enam kui 40 % ELi pindalast ning piirkonniti on
metsade vaheldusrikkus suur. Tänu metsastamisele ja looduslikule uuenemisele on
ELi metsade pindala viimaste aastakümnete jooksul kasvanud ligikaudu 0,4 %.
Maailma mastaabis aga väheneb metsaala jätkuvalt. Praegu moodustab ELis
langetatav mets üksnes 60–70 % aastasest metsa juurdekasvust ja seega
suureneb kasvava metsa maht. Samas näitavad liikmesriikide maakasutus- ja
metsandussektori (LULUCF) raames tehtud prognoosid, et võrreldes 2010. aastaga
suureneb metsavarumise maht 2020. aastaks ligikaudu 30 %.[1]
Umbes 60 % metsadest kuuluvad mitmele miljonile eraomanikule[2]
ja eraomanike arv suureneb tulevikus veelgi seoses metsaomandi tagastamisega
teatavates liikmesriikides. Ülejäänud metsaala kuulub riikidele ja teistele
avalik-õiguslikele omanikele. Metsadel
on mitu otstarvet ja nad täidavad nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka
keskkonnaga seotud funktsioone. Nad on loomade ja taimede elupaigaks ning
mängivad olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja muude keskkonnateenuste
puhul. Peaaegu veerand ELi metsaalast on Natura 2000 raames kaitstud ja suur
osa ülejäänud metsadest on koduks ELi looduskaitset käsitlevate õigusaktide
kohaselt kaitstud liikidele. Metsad pakuvad ka ühiskondlikke hüvesid,
sealhulgas inimeste tervise, vaba aja veetmise ja turismi valdkonnas.[3]
Kuigi
metsade sotsiaalmajanduslik tähtsus on suur, alahinnatakse seda sageli. Metsad
aitavad kaasa maapiirkondade arengule ning annavad tööd ligikaudu kolmele
miljonile inimesele. Puit on endiselt metsadest saadava rahalise tulu peamine
allikas. Seega vaadeldakse strateegias ka ELi metsatööstust, mis juhindub ELi
tööstuspoliitikast. Puitu peetakse ka uute biotoorainel põhinevate
tööstusvaldkondade jaoks oluliseks tooraineks. Metsa
biomass on praegu kõige olulisem taastuvenergia allikas ja annab ligikaudu
poole ELis tarbitavast taastuvenergiast. Riiklike taastuvenergia tegevuskavade
kohaselt peaks kütmiseks, jahutamiseks ja elektri tootmiseks kasutatav biomass
andma 42 % taastuvenergiast, mille osakaal peaks 2020. aastaks moodustama 20 %
energia kogutarbest. Kui kõnealune eesmärk saavutatakse, on ELis energia
tootmiseks kasutatava puidu kogus võrdne praeguse metsavarumise kogumahuga.
Metsadest pärineb ka palju muid tooteid, nagu näiteks kork, vaigud, seened,
pähklid, ulukiliha ja marjad. Kõnealuste
hüvede tasakaalustatud kasutamiseks on oluline metsa säästev majandamine. Metsa säästev majandamine tähendab metsade ja metsamaade kasutamist niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.[4] Olgugi, et ELi toimimise
lepingus ei viidata ELi metsapoliitikat käsitlevatele erisätetele, on EL oma
poliitika kaudu juba kaua rakendanud metsa säästva majandamise põhimõtteid ning
andnud panuse liikmesriikide metsasid käsitlevatesse otsustesse. Oluliste
sammude hulka kõnealuses valdkonnas kuuluvad majanduskasvu ja tööhõive
strateegia „Euroopa 2020”,
ressursitõhususe tegevuskava, maaelu arengu poliitika, tööstuspoliitika, ELi
kliima- ja energiapakett ning selle eesmärgid 2020. aastaks, taimetervise ja
paljundusmaterjali strateegia ning bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja
biomajanduse strateegia.[5] Subsidiaarsusel
ja jagatud vastutusel põhineva 1998. aasta ELi metsandusstrateegiaga[6]
loodi metsaga seotud meetmete raamistik, mis soodustab metsa säästvat
majandamist ning põhineb ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondade ja
algatuste vahelistel koostööd võimaldavatel ja kasulikel seostel. Metsanduse
tegevuskava[7]
ajavahemikuks 2007–2011 oli oluline strateegia rakendamise vahend, mis käsitles
nelja eesmärki: konkurentsivõimet, keskkonda, elukvaliteeti ning
kooskõlastamist ja teabevahetust. Metsandusmeetmete maaelu arengut käsitleva
määruse kohane kaasrahastamine on olnud ja jääb peamiseks ELi tasandi
rahastamisvahendiks. Metsanduse
tegevuskava järelhindamise tulemusena rõhutati vajadust uue metsastrateegia
järele, mis aitaks Euroopas arendada ja rakendada ühtset nägemust metsa
mitmeotstarbelisest ja säästvast majandamisest, määratleks tegevusprioriteedid
ja eesmärgid, oleks ELi ja liikmesriikide rahastamisstrateegiate ja -kavade
vaheliseks ühenduslüliks, edendaks sidusat sektoriülest meetmete kavandamist,
rahastamist ja rakendamist, kehtestaks selged järelevalve-, hindamis- ja
aruandlusmehhanismid ning vaataks läbi sidusrühmade kaasamisega seotud
küsimused. Käesolevas teatises on esitatud strateegilised suunised eespool
nimetatud soovituste toetamiseks. 2 Miks on vaja uut raamistikku? Viimase 15 aasta jooksul
on olulised ühiskondlikud ja poliitilised muutused mõjutanud ELi kogukonna
arusaama metsast ja metsandusest. Üldist olukorda iseloomustab metsadega seotud
vajaduste ja metsi ähvardavate ohtude suurenemine. Samas muutub
metsanduspoliitika valdkond metsaga seotud poliitikameetmete lisandumise tõttu
üha keerukamaks ja killustatumaks. Ootamatuid turuhäireid põhjustab ka asjaolu,
et rahvusvahelised toiduainete, loomasööda, tekstiilikiudude ja kütuseturud on
vastastikku aina enam seotud. Uut
raamistikku on vaja järgmiste eesmärkide saavutamiseks. ·
Tuleb
tagada, et ELi metsade mitmeotstarbelist potentsiaali majandatakse säästvalt ja
tasakaalustatult, et metsade elutähtsad ökosüsteemi teenused õigesti toimiksid. ·
Tuleb
rahuldada kasvav nõudlus tooraine järele, mida on vaja olemasolevate ja uute
toodete (näiteks nn rohelised kemikaalid või tekstiilkiud) ning taastuvenergia
tootmiseks. Kõnealune nõudlus pakub võimalust turgusid mitmekesisemaks muuta,
kuid tekitab olulisi probleeme seoses säästva majandamise ja nõudluse
tasakaalustamisega. Nõudlus, mis on seotud selliste uute valdkondadega, nagu
biomajanduse ja bioenergia, tuleks kooskõlastada traditsioonilise nõudlusega
ning ühtlasi tuleks järgida säästva kasutuse piirnorme. ·
Majanduskasvu
soodustamiseks tuleb reageerida metsatööstuses tekkivatele väljakutsetele ja
võimalustele, mis on seotud ressursi- ja energiatõhususe, toorainete,
logistika, struktuurimuutuste, innovatsiooni, hariduse, koolituse ja oskuste,
rahvusvahelise konkurentsi, 2020. aasta järgse kliimapoliitika ning teabe ja
teabevahetusega. ·
Metsi
ja bioloogilist mitmekesisust tuleb kaitsta tormide, tulekahjude, üha
vähenevate veevarude ja kahjurite põhjustatud tõsiste tagajärgede eest.
Kõnealused ohud ei tunne riigipiire ja neid teravdavad kliimamuutused. ·
Tuleb
tunnistada, et EL ei kasuta ainult oma metsasaadusi ning et ELi tarbimine
mõjutab metsi kogu maailmas. ·
Tuleb
välja töötada asjakohane infosüsteem kõikide eespool nimetatud meetmete
järelkontrolliks. EL vajab
poliitikaraamistikku, mis kooskõlastab metsandusega seotud poliitikameetmeid ja
tagab nende sidususe ning võimaldab koostoimet muude metsa majandamist
mõjutavate sektoritega. ELil on vaja uut metsastrateegiat, mis oleks peamine
metsaga seotud poliitikameetmete väljatöötamisel kasutatav viitedokument. ELi
metsade ja metsandussektori korraldus peab tagama nende panuse ELi eesmärkide
ja sihtide saavutamisse. 3 Edasised sammud: uus ELi metsastrateegia
metsade ja metsandussektori jaoks Käesolev
ettepanek, millega edendatakse sidusat ja terviklikku nägemust metsa
majandamisest, hõlmab metsast tulenevaid hüvesid, selle raames ühitatakse ELi
siseseid ja väliseid metsapoliitika küsimusi ning käsitletakse tervet metsa
väärtusahelat. Ettepanekus
on kindlaks määratud peamised põhimõtted, mis on vajalikud metsa säästva
majandamise edendamiseks ning konkurentsivõime ja töökohtade loomise
soodustamiseks, eelkõige maapiirkondades, ning mis tagavad samas metsade kaitse
ja ökosüsteemi teenuste osutamise. Samuti täpsustatakse ettepanekus, kuidas EL
soovib metsaga seotud poliitikameetmeid rakendada. Et
tagada kõnealuse strateegia eesmärkide saavutamine ja selle otstarbekus
poliitikameetmete puhul, mille jaoks on vaja või võib olla vaja tõendeid metsa
säästvast majandamisest, tuleb kehtestada objektiivsed, ambitsioonikad ja
tõendatavad metsa säästva majandamise kriteeriumid, mida saab kohaldada metsa
biomassi kõikide kasutusviiside suhtes. Strateegia ja selle rakendamise puhul
tuleks tugineda olemasolevatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele algatustele,
sh protsessi FOREST EUROPE[8]
raames tehtud tööle, võtta arvesse väikemetsaomanike eriolukorda ning tegeleda
selliste turupõhiste erasektori vahenditega nagu sertifitseerimine. Ühiste
eesmärkide saavutamiseks ning ühtsuse ja koostoime edendamiseks on oluline
tegevuse kooskõlastamine liikmesriikidega ja nende vahel. Liikmesriikidel
palutakse tegevuskavade ja riiklike metsaprogrammide koostamisel ja rakendamisel
arvestada kõnealuse strateegia põhimõtete ja eesmärkidega. Arendada tuleks
kontaktide loomise võimalusi ning teabe ja heade tavade vahetamise viise. 3.1 Juhtpõhimõtted -
Metsa
säästev majandamine ja metsade mitmeotstarbeline roll; mitmete kaupade ja teenuste
tasakaalustatud pakkumine ja metsade kaitse tagamine. -
Ressursitõhusus,
metsade ja metsandussektori maaelu arengusse, majanduskasvu ja töökohtade
loomisse antava panuse optimeerimine. -
Ülemaailmne
vastutus metsade eest, metsasaaduste säästva tootmise ja tarbimise
soodustamine. Metsa säästva
majandamise traditsioon on Euroopas pikk ja sellest annavad tunnistust ELi
toetusel liikmesriikide poliitikavaldkondade, eelkõige maaelu arengu poliitika
kaudu kohaldatavad FOREST EUROPE’i põhimõtted. Kõnealune dünaamiline
kontseptsioon hõlmab nii rahvusvahelist, piirkondlikku kui ka kohalikku
tasandit käsitlevaid põhimõtteid, mida tuleb metsamajandajatel kohapeal
rakendada. Liikmesriikide jaoks on
FOREST EUROPE’i raames võetud metsa säästva majandamise kohustused riikliku
metsapoliitika ja õigusaktide kohaselt siduvad. Kõnealuse strateegia
rakendamise käigus peaksid liikmesriigid tegelema metsa säästva majandamise
lähtetasemetega, parandama teabevahetust ja levitama häid tavasid. Metsandussektoris
tähendab ressursitõhusus metsaressursside kasutamist võimalikult vähe keskkonda
ja kliimat mõjutaval viisil ning keskendumist esmajärjekorras sellisele
metsatoodangule, mis on suurema lisandväärtusega, aitab luua rohkem töökohti
ning aitab kaasa parema süsinikutasakaalu saavutamisele. Puidu astmeline
kasutamine[9]
vastab nimetatud kriteeriumidele. Mõnel juhul, näiteks nõudluse muutumise või
keskkonnakaitsega seotud põhjuste tõttu võivad vajalikud olla teistsugused
lähenemisviisid. 3.2 Metsaga
seotud eesmärgid 2020. aastaks Tagada ja näidata,
et ELi metsi majandatakse vastavalt metsa säästva majandamise põhimõtetele ja
et on suurendatud ELi panust metsa säästva majandamise edendamisse ja metsade
hävitamise vähendamisse ülemaailmsel tasandil, mille tulemusena: - soodustatakse metsa mitmesuguste funktsioonide tasakaalustamist,
nõudluse rahuldamist ja elutähtsate ökosüsteemi teenuste osutamist; - pannakse alus metsanduse ja terve metsal põhineva
väärtusahela konkurentsivõimelisele ja elujõulisele osalusele bioressursipõhises
majanduses. Koos liikmesriikide
ametiasutuste ja sidusrühmadega välja töötatud eesmärkide kaudu lähenetakse
säästva arengu kolmele mõõtmele integreeritud alustel ning pakutakse
terviklikku lähenemisviisi metsamajandamisele ja -poliitikale. 3.3 Kaheksa
omavahel seotud olulist valdkonda: kõigi jaoks väärtuslikud Metsa
säästev majandamine aitab kaasa oluliste ühiskondlike eesmärkide saavutamisele 3.3.1 Maa-
ja linnakogukondade toetamine Ühiskonna
vajadus metsade järele üha suureneb. Metsad, mis katavad suurt osa
maapiirkondadest, on väga olulised ka maaelanikkonna jaoks, sest nad on
majandusliku heaolu ja töökohtade allikaks. Jätkusuutlik,
koolitatud ja kindel tööjõud on üks konkurentsivõimelisema metsandussektori
tugisambaid. Hästi majandatud metsad koos kvalifitseeritud metsamajandajate,
töötajate ja ettevõtjatega võimaldavad välja arendada jätkusuutliku ja
konkurentsivõimelise metsandussektori, millel on oluline roll maaelu arengus ja
kogu majanduses ning mis pakub samas ühiskondlikke hüvesid. Komisjon
on seisukohal, et metsa säästva majandamise rakendamist tuleks toetada maaelu
arengu fondide vahenditega. Liikmesriigid peaksid kasutama uuest maaelu arengut
käsitlevast määrusest tulenevaid võimalusi ja tähtsustama investeeringuid
järgmistesse valdkondadesse: metsandustehnoloogiate ajakohastamine, sektori
biomajandusse antava panuse optimeerimine, metsa ökosüsteemide vastupidavuse,
keskkonnaväärtuse ja kliimamuutuste leevendamispotentsiaali edendamine, looduse
ja bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamine, kliimamuutustega
kohanemine, geneetiliste ressursside kaitsmine, metsa kaitsmine ja teabevahetus
ning uute metsamaa- ja metsandussüsteemide loomine. Strateegilised eesmärgid. - Liikmesriigid
peaksid konkurentsivõime parandamiseks, majandustegevuse mitmekesistamise ja
elukvaliteedi edendamiseks ning teatavate avalike keskkonnahüvede pakkumiseks
kasutama maaelu arengu fondide vahendeid,[10] et anda panus metsa
säästva majandamise sotsiaalse funktsiooni edendamisse. - Komisjon ja
liikmesriigid peaksid hindama ja parandama metsandusega seotud meetmete mõju
maaelu arengu poliitika raames. - Komisjon teeb
ettepaneku kaasata suurettevõtted riigiabi ajakohastamise paketi
lihtsustamiseesmärgi raames grupierandi süsteemi ning vaatab läbi
metsandussektoris grupierandi kohaldamise tingimusi.[11] - Liikmesriike
kutsutakse üles maaelu arengu rahastamisvahendite abil toetama metsandusega
seotud nõustamissüsteeme, et suurendada teadlikkust, pakkuda väljaõpet ning
soodustada metsaomanike ja ametiasutuste vahelist teabevahetust. - Komisjon ja
liikmesriigid peaksid hindama põhjalikumalt metsade ühiskondlikke hüvesid ning
leidma metsa säästva majandamise kaudu sobiva tasakaalu mitmesuguste kaupade ja
teenuste pakkumise vahel. 3.3.2 Konkurentsivõime
ja jätkusuutlikkuse soodustamine ELi metsatööstuses, bioenergia valdkonnas ja
keskkonnasäästlikus majanduses laiemalt Puit on looduslik,
taastuv, korduvkasutatav ja ringlussevõetav tooraine. Puidu majanduslik roll
võib olla jätkusuutlik, kui see on pärit säästvalt majandatavatest metsadest
ning selle töötlemisel ja kasutamisel on minimeeritud negatiivne mõju kliimale
ja keskkonnale, kuid samas on tagatud sissetulek töötajatele. ELis varutavast puidu
biomassist 58 % töödeldakse ELi metsatööstuses[12];
mis moodustab umbes 7 % ELi tootmisest saadavast SKPst, annab tööd
ligikaudu 3,5 miljonile inimesele ning aitab kaasa ELi tööstuspoliitika
eesmärkide saavutamisele.[13]
Samas sõltub metsatööstuse konkurentsivõime tulevikus uutest ressursi- ja
energiatõhusatest ning keskkonnasäästlikest protsessidest ja toodetest.
Eeldatavasti mängivad ELi biomajanduses edaspidi olulist rolli
kõrgtehnoloogilised puidupõhised materjalid ja kemikaalid. Talituste
töödokumendis on kirjeldatud ELi metsatööstuse allsektoreid ning nende
majanduslikke ja tehnoloogilisi väljavaateid ning on välja selgitatud
metsatööstuse peamised probleemid ja parandusmeetmeid (ajavahemikul 2013–2020)
ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks. Ülejäänud 42 % puidu
biomassist kasutatakse energia tootmiseks, mis moodustab ligikaudu 5 % ELi
kogu energiatarbimisest. Riiklike taastuvenergia tegevuskavade kohaselt on
biomass 2020. aastal endiselt peamine taastuvenergia allikas. Komisjon hindab
praegu, kas tuleks teha ettepanek rakendada täiendavaid meetmeid, sealhulgas
ühtlustatud säästvuskriteeriume, et lahendada kütmiseks, jahutamiseks ja
elektritootmiseks kasutatava tahke ja gaasilise biomassiga seotud probleeme. Metsast saadav biomass
ning muud mittepuidulised metsasaadused, mille vastu huvi turul suureneb,
pakuvad seega võimalusi töökohtade säilitamiseks ja loomiseks ning sissetuleku
mitmekesistamiseks vähese CO2-heitega keskkonnasäästliku majanduse
raames. Strateegilised eesmärgid. Komisjon võtab koos
liikmesriikide ja sidusrühmadega järgmised meetmed. - Uuritakse ja
edendatakse puidu ulatuslikumat kasutamist säästva, taastuva ning kliima- ja
keskkonnasõbraliku toorainena, kahjustamata samas metsi ja nende ökosüsteemi
teenuseid; samuti hinnatakse
materjalide ja energiaallikate metsa biomassi ja varutud puidusaadustega
asendamisest tulenevat kasu kliimale ning metsa biomassi kasutamise stiimulite
turgu moonutavat mõju. - 2014. aasta
lõpuks töötatakse välja ambitsioonikad ja tõendatavad ELi metsade säästva
majandamise kriteeriumid, mida saab rakendada erinevates poliitikavaldkondades
olenemata metsa biomassi lõppkasutusest. Asjakohased meetmed esitab komisjon. - Hinnatakse
potentsiaalseid puiduvarusid ning soodustatakse puidu suuremahulisemat säästvat
tootmist; samuti töötatakse välja heal taval põhinevad suunised kõnealuse
meetme ja astmelise kasutamise põhimõtte ning energiatõhusate
tootmisprotsesside rakendamiseks, eelkõige metsatööstuse, VKEde ning
mikroettevõtete jaoks. -
Stimuleeritakse turu kasvu ja ELi metsatööstuse toodete rahvusvahelisele
areenile jõudmist ning edendatakse valdkondlikke teadmisi, sealhulgas säästva
ehitamise ja tarbijatele mööbli kohta pakutava teabe valdkonnas. - Kahepoolsete
kaubanduslepingute sõlmimise ning imporditingimuste ja toorainete eksporti
kohta kvaliteetsema teabe pakkumise teel soodustatakse ELi metsatööstuse
toodete ja toorainete juurdepääsu kolmandatele turgudele. - Toetatakse
metsandussektori tehnoloogiaplatvormi ja soodustatakse selliseid uusi algatusi
nagu avaliku ja erasektori partnerlused, näiteks biotoorainel põhinevate
toodete sektoris, mis toetavad teadustegevust ja innovatsiooni mitmesuguste
ressursi- ja energiatõhusate toodete ja protsesside valdkonnas. - 2014. aastal
käivitatakse metsatööstuse väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktidega seotud
kumulatiivsete kulude hindamine. Hindamise tulemused võivad aidata kaasa
laiemale mõjuhinnangule, mis käsitleb poliitikameetmete ja õigusaktidega seotud
kulusid ja tulusid ning nende sidusust. 3.3.3 Metsad
ja muutuv kliima Metsad
on kliimamuutuste suhtes tundlikud. Seega on oluline säilitada ja suurendada
nende vastupanu- ja kohanemisvõimet, sealhulgas tulekahjude ennetamise ja muude
kohanduvate lahenduste (nt sobivate liikide, taimesortide jms) kasutamise
kaudu. Samas
on metsamajandamise abil võimalik kliimamuutusi leevendada, kui metsade roll CO2
sidujana süsinikuringes säilib või suureneb ning kasutusele võetakse
biomaterjalid, mida võib kasutada ajutiste CO2 kogujatena või suurt
CO2-heidet põhjustavate materjalide ja kütuste asendajatena. EL võttis hiljuti vastu maakasutus- ja metsandussektori[14] arvepidamis-, seire- ja
aruandluseeskirjad, mille kohaselt annavad liikmesriigid tulevikus aru näiteks
kavandatavast CO2 sidumise suurendamisest ja metsadega seotud heite
vähendamisest. EL ja liikmesriigid on samuti võtnud endale maakasutus- ja
metsandussektoriga seotud kohustusi, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, Kyoto
protokolli teise kohustusperioodi jooksul. Metsadel
on ka äärmuslike ilmastikunähtuste mõju leevendav funktsioon, sest nad muudavad
temperatuuri mõõdukamaks ning vähendavad tuule kiirust ja vee äravoolu. Strateegilised eesmärgid. Liikmesriigid peaksid näitama,
kuidas nad kavatsevad saavutada järgmised eesmärgid. -
Metsade kliimamuutuste
leevendamise võimekuse suurendamine CO2 sidumise edendamise ja
heidete vähendamise teel, sealhulgas puidu astmelise kasutamise kaudu, võttes
arvesse, et uue LIFE+ kliimameetmete ja maaelu arengu alamprogrammi kaudu saab
rahastada heitkoguste piiramisele ja bioloogilise tootlikkuse suurendamisele
(st CO2 kõrvaldamisele) suunatud uute või olemasolevate metsamajandamistavade
edendamist ja toetamist. Liikmesriigid peaksid kõnealust eesmärki käsitleva
kava esitama 2014. aasta keskpaigaks, lähtudes maakasutus- ja metsandussektori
meetmeid käsitlevast teabest. - Metsade
kohanemisvõimekuse ja vastupanuvõime suurendamine, mis põhineb sellistel
kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias[15] ja
rohelises raamatus „Metsade kaitse ja metsateave ELis” välja pakutud meetmetel
nagu teabelünkade täitmine ja kohanemismeetmete süvalaiendamine metsapoliitika
valdkonnas. 3.3.4 Metsade
kaitsmine ja ökosüsteemi teenuste edendamine Metsad
pakuvad maa- ja linnakogukondade jaoks olulisi ökosüsteemi teenuseid ning on
bioloogiliselt väga mitmekesised. Metsade kaitset tuleb tõhustada surve tõttu,
mida metsadele avaldavad näiteks elupaikade killustumine, sissetungivate
võõrliikide levik, kliimamuutused, veepuudus, tulekahjud, tormid ja kahjurid. ELi eeskirjadega on hõlmatud teatavate taimede, taimsete
saaduste ning taimede tervist ohustada võivate esemete transportimine ja
nendega kauplemine. Metsade kaitseks
tehtavate jõupingutuste eesmärk peaks olema metsa ökosüsteemide vastupanuvõime
ja mitmeotstarbelisuse säilitamine, parandamine ja taastamine, sest need
mängivad olulist rolli ELi rohelises taristus ning pakuvad tähtsaid keskkonnateenuseid
ja tooraineid. Suuremat rõhku tuleks
panna metsadele avaldatava negatiivse mõju ennetamisele, mitte kahju
leevendamisele ja taastustööle. Et metsad suudaksid reageerida tulevastele
ohtudele ja suundumustele, tuleb suurendada geneetilist mitmekesisust ja
kaitsta ohustatud geneetilisi ressursse. Teatavad ohud on nii oma
olemuselt kui ka mõjult piiriülesed ja seepärast tuleb nende suhtes võtta
meetmeid ELi tasandil. Metsamajandamiskavad või
samaväärsed dokumendid, mis lähtuvad metsa säästva majandamise põhimõtetest, on
mitmesuguste kaupade ja teenuste tasakaalustatud pakkumise peamised vahendid.
Nii ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia kui ka ELi
maapiirkondade arendamise rahastamine põhinevad metsamajandamiskavadel.
Kõnealune strateegia hõlmab eespool nimetatud kavasid ja toetab nende
kasutamist. Strateegilised eesmärgid. Liikmesriigid
täidavad järgmised ülesanded. - Töötavad
komisjoni abiga välja ökosüsteemi teenuste väärtuse arvestamise kontseptuaalse
raamistiku, et soodustada kõnealuste teenuste kaasamist ELi ja riikliku tasandi
arvestussüsteemidesse 2020. aastaks. Liikmesriigid tuginevad raamistiku
väljatöötamisel ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamisele ning
hindamisele. - Säilitavad ja
suurendavad metsasust, et tagada pinnase kaitse ning vee kvaliteedi ja
kvantiteedi reguleerimine, integreerides selleks metsa säästva majandamise
tavad vesikonna majandamiskavade meetmeprogrammiga vastavalt veepoliitika
raamdirektiivile ja maaelu arengu programmidele. - Teevad märkimisväärseid
ja mõõdetavaid edusamme metsas kasvavate liikide ja metsas asuvate elupaikade
kaitsmise valdkonnas, rakendades täielikult ELi loodusalaseid õigusakte ning
tagades 2020. aastaks riiklike metsakavade panuse Natura 2000 võrgustiku
nõuetekohasesse haldamisse. Kõnealused meetmed peaksid põhinema Natura 2000 ja
metsade kohta koostataval juhendil. - Rakendavad
bioloogilise mitmekesisuse strateegilist kava aastateks 2011–2020 ja Aichi
eesmärke, mis on vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames,
tuginedes koostatavale ühisele taastamise prioriseerimise raamistikule. - Tugevdavad
metsade geneetilise mitmekesisuse (puuliikide mitmekesisuse) kaitset ning
edendavad liikide ja populatsioonide mitmekesisust. Komisjon võib liikmesriike
toetada eelkõige maaelu arengu programmi kaudu. Komisjon täidab
järgmised ülesanded. - Jälgib
liikmesriikide edusamme seoses metsamajandamiskavade või samaväärsete vahendite
rakendamisega ning bioloogilist mitmekesisust käsitlevate kaalutluste,
sealhulgas Natura 2000 looduskaitse eesmärkide integreerimisega kõnealustesse
vahenditesse. - Tõhustab koos
liikmesriikidega metsade kahjurite eest kaitsmise mehhanisme, tuginedes
naaberriikide vahelise koostöö tihenemisele, teadusuuringute edendamisele ning
taimetervise korra käimasolevale läbivaatamisele. - Hindab puidust
pakkematerjale käsitleva rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15
mõju ning kaalub selle ELis kohaldamise kohustuse võimalikku pikendamist. - Esitab
kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooni osalistele tema käsutuses
olevat asjakohast teavet ja andmeid, et toetada osaliste tegevuskavasid metsa
ja pinnase kaitsmiseks pinnase lagunemise ja kõrbestumise all kõige tõsisemalt
kannatavates piirkondades. Komisjon esitab teavet ja
andmeid eelkõige Euroopa metsaandmete keskuse ja Euroopa Mullaandmekeskuse
kaudu. Teadmistebaasi
laiendamine 3.3.5 Millised
on meie metsad ja kuidas need muutuvad? Metsa
käsitlevat teadmistebaasi tuleb laiendada, et mõista paremini metsandussektoris
tekkivaid keskkondlikke ja ühiskondlikke probleeme. Metsa
ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks on vaja paremat
teavet ELi metsade kohta. Asjakohased muutujate ja parameetrite ühtlustamine
ELi tasandil põhineb rahvusvaheliste, üleeuroopaliste ja riiklike
andmekogumissüsteemide vahelisel koostööl ning ELi väljakutsete põhjalikul
analüüsil. ELi programmid, näiteks LIFE+, võivad aidata vajalikke ressursse
kasutusele võtta. Komisjon
ja liikmesriigid on metsateabe jaoks välja töötanud moodulsüsteemi ning
biomassi ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on töö käimas. Strateegilised eesmärgid. Komisjon ja liikmesriigid
võtavad järgmised meetmed. - Luuakse Euroopa
metsateabesüsteem, mille jaoks kogutakse ühtlustatud üleeuroopalist teavet
metsade mitmeotstarbelise rolli ja metsaressursside kohta ning ühendatakse
mitmesugused teabesüsteemid (nt EFFIS[16])
ja andmeplatvormid (nt EFDAC[17])
dünaamiliseks moodulsüsteemiks, mis kombineerib andmeid ja mudeleid rakenduste
jaoks. - ELi metsateave ühtlustatakse
nii, et see põhineb peamiselt liikmesriikide kogutud andmetel, mis vastavad ELi
andmearhitektuuri nõuetele (INSPIRE,[18]
SEIS[19]
ja Copernicus[20])
ning see on hangitud rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse järgides. - Edendatakse ELi
metsapaljundusmaterjali andmebaasi edasiarendamist, sealhulgas riiklikele
registritele ja kaartidele viitavate hüperlinkide loomist. - Parandatakse, muudetakse
võrreldavaks ja jagatakse metsateavet ja seiretulemusi, tuginedes sellistele
tulemuslikele kogemustele nagu EFFIS, metsa seisundi järelevalve, ELi
metsandusstatistika ja EFDAC. Komisjon võtab sidusrühmadega
põhjalikult konsulteerides järgmised meetmed. - Töötakse välja mitu moodulit,
mis käsitlevad näiteks metsi ja looduslikke häiringuid nagu tulekahjud ja
kahjurid, metsi ja biomajandust, metsi ja kliimamuutusi ning metsi ja
ökosüsteemi teenuseid, ning mis võivad anda panuse ELi metsandusstatistikasse
ja integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi metsandust
käsitlevasse osasse. 3.3.6 Uus ja
innovaatiline metsandus ja lisandväärtusega tooted Innovatsiooni
stimuleerimiseks kogu metsandussektoris on ELil vaja sidusat ja ambitsioonikat
metsandusega seotud teadusruumi. Selle raames tuleks arvesse võtta metsa
eripära, näiteks pikki ajavahemikke. Metsandussektorit
toetatakse ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide kaudu. Kooskõlas
Euroopa biomajanduse strateegiaga[21]
on metsandussektori roll seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi ja algatuse
„Horisont 2020” raames varasemast suurem. Eesmärk on metsa säästva majandamise
kaudu suurendada metsandussektori jätkusuutlikkust ja selle panust
maapiirkondade majandusse, suurendada sektori vastupanuvõimet biootilise ja
abiootilise stressi suhtes ning töötada välja paremad metsanduse
tootmissüsteemid ja tooted. Strateegilised eesmärgid. -
Komisjon pakub eelkõige algatuse „Horisont 2020” ja põllumajanduse
tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu
liikmesriikidele ja sidusrühmadele abi teaduslik-tehniliste teadmiste
ülekandmisel metsanduspraktikasse ja turule, toetades suurema lisandväärtusega
uute toodete teket. - Komisjon ja liikmesriigid peaksid
tegema koostööd täiustatud uurimis- ja modelleerimisvahendite kasutamisel
teadmis- ja andmelünkade täitmiseks, et mõista paremini metsadega seotud
ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnamuutuste juurde kuuluvaid keerulisi
probleeme (nt keskkonnaalaste piirmäärade kindlakstegemine). - Alalise
põllumajandusuuringute komitee (SCAR) kaudu edendatakse ELi, liikmesriikide ja
sidusrühmade teadusuuringute ja innovatsiooni koordineerimist. - Komisjon
tagab, et tulemusi ja häid tavasid levitatakse ELi metsanduse
juhtimisstruktuuri ja teiste asjakohaste foorumite kaudu. Koordineerimise
ja teabevahetuse soodustamine 3.3.7 Koostöö
metsade sidusa majandamise ja parema mõistmise nimel Metsade
puhul tuleb lahendada mitmesuguseid valdkonnaüleseid probleeme, mis on mõnikord
seotud erinevate eesmärkidega. Seepärast on poliitika sidususe ja järjepidevuse
tagamiseks oluline koordineerimine, koostöö ja teabevahetus. Liikmesriikidega
arutati mitmesuguseid koordineerimise ja rakendamise parandamise võimalusi,
sealhulgas metsa säästva majandamise raamdirektiivi vastuvõtmise võimalust.
Siiski ei saavutatud konsensust ühegi lahenduse puhul peale vabatahtliku
lähenemisviisi. Igal juhul tuleb suurendada sidusust metsandusega seotud
poliitikavaldkondadega. ELi
praegune metsanduse juhtimisstruktuur[22]
sõltub alalisest metsakomiteest[23].
Alaline metsakomitee peaks jääma foorumiks, kus arutatakse kõiki metsaga seotud
küsimusi ning tagatakse metsanduspoliitika valdkondade koordineeritus ja
sidusus. Samas on vaja võtta meetmeid, et panna alaline metsakomitee arvestama
muudest poliitikavaldkondadest pärinevate sisenditega. Alaline metsakomitee
koostas koostöös metsanduse ja korgitootmise nõuanderühma, elupaikade komitee
ja Natura 2000 alade haldamise eksperdirühmaga juhendi Natura 2000 ja metsade
kohta, mida võiks kasutada parima tavana. Samuti tuleks rohkem rõhku panna
alalise metsakomitee tegevusele metsade multifunktsionaalsuse tagamisel. Metsanduse
ja korgitootmise nõuandekomitee[24]
jääb peamiseks sidusrühmi ühendavaks platvormiks, mille raames arutatakse
metsanduse ja metsa säästva majandamisega seotud küsimusi, ning metsatööstuse
nõuandekomitee[25]
jääb peamiseks tööstuslike väärtusahelatega seotud küsimuste arutamise
platvormiks. Need
kolm foorumit peaksid olema uue strateegia väljatöötamise ja sellest lähtuvate
järelmeetmete nurgakiviks. Teabevahetus
on metsandussektori jaoks eriti oluline väljakutse, sest avalikkus ei ole
üldiselt teadlik metsa säästva majandamise tähtsusest ega sellest, kuidas
metsandussektor mitmel viisil keskkonnasäästlikule majandusele kaasa aitab. Strateegilised eesmärgid. - Komisjon
tagab, et alalise metsakomitee töö põhineb ELi muul metsade ja
metsandussektoriga seotud poliitikal ning et ELi metsade majandamine jääb
multifunktsionaalseks. - Komisjon ja
liikmesriigid uurivad mitmesuguseid võimalusi metsa säästva majandamise,
ühtlustatud metsateabe ning liikmesriikidega tehtava ja nende vahelise koostöö
paremaks koordineerimiseks. - Komisjon loob
(riikide metsainventuure silmas pidades) Euroopa metsabüroode võrgustiku, et
töötada välja ühtlustatud kriteeriumid riikide metsainventuuride käigus kogutud
andmete jaoks. Täiendav tegevus on kavandatud COST-meetmete ja uurimisprojektide
kaudu. - Liikmesriigid
peaksid parandama üldsuse teadlikkust metsade ja puidu kohta ning lähtuma
alalise metsakomitee väljatöötatud ELi metsaalasest teabevahetusstrateegiast[26]. - Komisjon
hindab täiendavalt üldsuse arvamust metsade kohta (2015. aastaks Eurobaromeetri
uuringu kaudu). 3.3.8 Metsad
üleilmsel tasandil Üleeuroopalisel
tasandil on tähelepanu keskpunktis metsi käsitleva õiguslikult siduva
kokkuleppe sõlmimise üle peetavad läbirääkimised, kus EL mängib olulist rolli.
ELi eesmärk on kõnealuse kokkuleppe kaudu edendada metsa säästvat majandamist
kogu piirkonnas. Uus strateegia on sobiv vahend kokkuleppe rakendamiseks. Üleilmsel
tasandil on EL raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastase võitluse
eestvedaja. EL propageerib metsa säästvat majandamist kui bioloogilise
mitmekesisuse kaitsmise, kõrbestumise ärahoidmise ja kliimamuutustele
reageerimise viisi, mis tagab samas metsa ökosüsteemidest pärinevate kaupade ja
teenuste kättesaadavuse. Nii annab EL panuse säästvasse arengusse ja vaesuse
vähendamisse. REDD+, FLEGT[27]
ja ELi puidumäärus[28]
on vastu võetud eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. 2015. aastaks
vaatab komisjon üle ELi puidumääruse toimivuse ja tõhususe. Kõnealuse
strateegia eesmärk on tagada rahvusvahelisel tasandil ELi ja liikmesriikide
metsaga seotud poliitika, eesmärkide ja kohustuste järjepidevus. See pakub
ELile ja liikmesriikidele tuge selgete ja sidusate eesmärkide määratlemise
kaudu. Strateegilised eesmärgid. Komisjon ja
liikmesriigid võtavad järgmised meetmed. - Tagatakse
rahvusvahelisel tasandil ELi ja liikmesriikide metsaga seotud poliitika ja
kohustuste järjepidevus. - Kogu Euroopas
ja üleilmselt propageeritakse ELi arengukoostöö ja välistegevuse raames metsa
säästvat majandamist ning metsade rolli üleminekul keskkonnasäästlikule
majandusele. -
FLEGT-tegevuskava kaudu tagatakse jätkuv toetus ebaseadusliku metsaraie
ärahoidmiseks tehtavatele üleilmsetele jõupingutustele. - REDD+ kaudu
toetatakse arenguriikide jõupingutusi metsaga seotud poliitika ja õigusnormide
parandamiseks, metsahalduse tugevdamiseks, metsa ökosüsteemide hindamiseks ja
järelevalveks ning metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise
põhjustajatega tegelemiseks. Komisjon võtab
järgmised meetmed. - Hinnatakse
keskkonnamõju, mis tuleneb toodete ja toorainete tarbimisest ELis ning
soodustab tõenäoliselt raadamist ja metsade seisundi halvenemist väljaspool
ELi. Vajaduse korral kaalub komisjon poliitikavalikuid sellise mõju
piiramiseks, sealhulgas raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitleva ELi
tegevuskava väljatöötamist. Kõnealune tegevus on kooskõlas ELi seitsmenda
keskkonnaalase tegevusprogrammiga. 4 Põhimõtete teostamine: koostöö
metsade ja metsandussektori huvides Komisjon ja
liikmesriigid tagavad oma pädevuse piires strateegia rakendamise ja
järelmeetmete võtmise, pöörates erilist tähelepanu sidusrühmade kaasamisele. 2020. aasta eesmärkide
täitmiseks vajalike vahe-eesmärkide seadmisel ning metsaga seotud
poliitikameetmete strateegiliste prioriteetide ja metsanduspoliitikaga tegelemisel
teeb komisjon koostööd alalise metsakomiteega, et tugevdada sidemeid asjaomaste
ELi poliitikavaldkondadega. Vajadusel teeb komisjon koostööd teiste komiteede
ja foorumitega. Võttes arvesse seda, kui oluline on ELi rahastamine metsade ja
metsandussektori jaoks, tuleb parandada ELi tasandil toimuvate arutelude
kvaliteeti. Kindlaks määratakse ka
muud valdkonnad, kus liikmesriigid peaksid edusamme tegema, näiteks
metsatulekahjude ärahoidmine, kahjurite ja haiguste vastane võitlus, säästvalt
toodetud puidu kasutamise ja piirkondliku/piirkondadevahelise koostöö
edendamine. Metsade
ja metsandussektori rahastamiseks kasutatakse praegu märkimisväärsel hulgal ELi
vahendeid. Maaelu arengut käsitleva määruse kohased metsandusmeetmed
moodustavad strateegia ressursside põhiallika (90 % kõikidest ELi
metsanduse rahastamiseks kasutatavatest vahenditest). Vastavalt ajakohastatud
kavadele on aastatel 2007–2013 metsandusmeetmete jaoks Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi vahenditest eraldatud 5,4 miljardit eurot. Kuigi see sõltub
liikmesriikide maaelu arengukavadest, võib eeldada, et aastateks 2014–2020
eraldatakse vahendeid ligikaudu sama palju kui praeguseks perioodiks.
Kõnealused kulutused peaksid aitama kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele
ja eelkõige aitama tagada, et ELi metsi hallatakse tõendatavalt metsa säästva
majandamise põhimõtete kohaselt. LIFE+ kaudu toetatakse looduskaitset,
kliimamuutustega kohanemist ning teabe- ja kaitsevajaduste rahuldamist,
struktuurifondide vahendusel toetatakse ühtekuuluvusprojekte ning programmiga
„Horisont 2020” toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamist biotoorainel põhinevas tööstuses. Arengu
ja kliimamuutuste poliitika, eelkõige ELi arengufondide, REDD+ ja FLEGT-tegevuskava
kaudu rahastatakse ka kolmandate riikide meetmeid. Strateegia rakendamisele
võib kaasa aidata olemasolevate vahendite otstarbekas kasutamine ning
rahastamise parem ELi ja liikmesriikide vaheline koordineerimine. 5 Järeldused Metsi ja metsandussektorit
käsitlev strateegia on vajalik, sest ELil ei ole ühist metsapoliitikat või
suunavat raamistikku metsaga seotud küsimuste lahendamiseks. Kuna ELi
poliitikameetmetega esitatakse üha sagedamini nõudmisi metsale, tuleb
poliitikavaldkondi omavahel koordineerida. Samuti on vaja kokku leppida
metsandusküsimusi käsitlevas terviklikus strateegilises kavas ning tagada, et
liikmesriigid oma metsapoliitikas asjakohase ELi poliitikaga täiel määral
arvestavad. Nii suurendatakse metsade ja metsandussektori võimet reageerida
mitmesuguste poliitikavaldkondade arengutele. Käesoleva
strateegia eesmärk on pürgida metsadest ja metsandussektorist lähtudes
keskkonnasäästliku majanduse poole, hinnata hüvesid, mida metsad säästva
majandamise tulemusena pakkuda suudavad, ning tagada samas metsade kaitse.
Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on vaja kindlat pühendumist ja poliitilist
toetust kõikidelt osalistelt. Strateegia rakendamise
hindamiseks vaadatakse tehtud edusammud 2018. aastal läbi. Euroopa Parlamenti ja
nõukogu kutsutakse üles kõnealust strateegiat heaks kiitma ja esitama oma
seisukohad selle rakendamise kohta. [1] Lähtudes ELi metsamajandamise
võrdlustasemete prognoosidest, mis on esitatud ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni otsuse CMP.6 kohaselt. [2] Omanike prognooside kohaselt on eraomanikke 16 miljonit.
Kuigi erametsaomanikke on üsna palju, on neile kuuluva metsamaa osakaal
võrdlemisi väike ja see on sageli killustatud. [3] Üksikasjalik teave on esitatud rohelises raamatus
„Metsade kaitse ja metsateave ELis”, KOM(2010) 66. [4] Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents.
Helsingi, 1993 [5] KOM(2011) 244
ja COM(2012) 60. [6] Nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioon ELi
metsandusstrateegia kohta [7] KOM(2006) 302. [8] Üleeuroopaline poliitiline protsess, mille eesmärk on
Euroopa metsade säästev majandamine. [9] Astmelise kasutamise põhimõtte kohaselt kasutatakse
puitu järgmises järjekorras: puidutoodete jaoks, puidutoodete kasutusea
pikendamiseks, puidu korduskasutuseks, ringlussevõtuks, bioenergia tootmiseks
ja kõrvaldamiseks. [10] Euroopa Ülemkogu järeldused 7-8/2/2013 mitmeaastase
finantsraamistiku kohta. [11] Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa ega artikkel
42 ei hõlma metsandussektorit, kohaldatakse selle suhtes täielikult kõiki
konkurentsieeskirju. [12] Puidutöötlemine, mööblitootmine, paberimassi ja paberi
tootmine ja töötlemine, trükindus (NACE osad 16, 31, 17, 18). Samuti hõlmab metsatööstus asjakohaseid
metsavarumise (NACE osa 02.2) aspekte. [13] „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks
Tööstuspoliitika” (COM (2012) 582 final) ja „Üleilmastumise ajastu terviklik
tööstuspoliitika” (KOM (2010) 614). [14] Otsus nr 529/2013/EL. [15] COM (2013) 216. [16] Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem. [17] Euroopa metsaandmete keskus. [18] Euroopa Ühenduse ruumiandmete
infrastruktuur (INSPIRE). [19] Ühine keskkonnateabesüsteem. [20] Euroopa Komisjoni Maa seire programm. [21] COM (2012) 60. [22] Kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendis. [23] Nõukogu otsus 89/367/EMÜ. [24] Komisjoni otsus 2004/391/EÜ. [25] Komisjoni otsus 97/837/EÜ. [26] http://ec.europa.eu/agriculture/fore/publi/ [27] Määrus (EÜ) nr 2173/2005
FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa
Ühendusse. [28] Määrus (EL) nr 995/2010.