This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0541
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE COURT OF AUDITORS FINAL ACCOUNTS OF THE 8TH, 9TH AND 10TH EUROPEAN DEVELOPMENT FUNDS - FINANCIAL YEAR 2012
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2012. AASTA LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2012. AASTA LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE
/* COM/2013/0541 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2012. AASTA LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE /*
SISUKORD EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE. 3 I OSA. EAFi MAJANDUSAASTA
ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID. 9 1........... KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED 10 1.1........ KAHEKSAS, ÜHEKSAS
JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE
KOONDTABEL JA NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE. 10 1.2........ KAHEKSAS EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 14 1.3........ ÜHEKSAS EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 17 1.4........ KÜMNES EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 20 1.5........ KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD. 23 2........... RAKENDAMISE
ARUANNE. 46 2.1........ ASSIGNEERINGUD. 50 2.2........ KONSOLIDEERITUD
ARUANNE. 53 2.3........ MUU HALDUSTEAVE. 58 II OSA. EAFi MAJANDUSAASTA
ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 60 3.1 ....... FINANTSSEISUNDI
ARUANNE 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA. 62 3.2........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE. 63 3.3........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE. 64 3.4........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE. 65 3.5........ RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA. 67 I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE
ARUANNE) LISA − OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES. 99 MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa
Arengufondi 2012. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas kümnenda
Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VIII jaotisega ning
raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade
ja -meetoditega. Olen teadlik oma vastutusest kaheksanda, üheksanda
ja kümnenda Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise
eest kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse
artikliga 125. Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa
Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide
varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande
koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe
usaldusväärsuse. Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal,
mida pidasin vajalikuks teha majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla
piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide
finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate. (Alla kirjutanud) Manfred Kraff peaarvepidaja EAFi
VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE 1. TAUST Euroopa Liit teeb arengukoostööd paljude
arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku ja
sotsiaalset arengut ning eelkõige vähendada ja leevendada vaesust pikas
perspektiivis, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi. Selle
eesmärgi saavutamiseks koostab liit koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja
koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoosöösse
suunatavad liidu vahendid tulevad kolmest allikast: – Euroopa Liidu eelarvest; – Euroopa Arengufondist; – Euroopa
Investeerimispangalt. Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend liidu abi
andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV
riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) tehtava arengukoostöö
raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga
anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis
olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid
ajaloolised sidemed. EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest. Seda
rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab
eraldi komitee. Euroopa Komisjon vastutab EAFi vahenditest rahastatavate
meetmete rahalise rakendamise eest ja Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab
investeerimisrahastut. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt
piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist.
Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese
partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid
üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Iga Euroopa Arengufondi suhtes
kohaldatakse just seda EAFi käsitlevat finantsmäärust, millega on ette nähtud
kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades
koostatakse Euroopa Komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise
aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise
aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende
vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab Euroopa Komisjon. Investeerimisrahastu
asutati Cotonou lepingu raames. Investeerimisrahastut haldab Euroopa
Investeerimispank ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV
riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu
on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse
meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt
sõltumatu rahastu. Kuna Euroopa Komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole
see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – kaheksanda, üheksanda
ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise
aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on
investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta
aruandele eraldi osana (2. osa). Kümnes EAF hõlmab ajavahemikku 2008–2013
ja selle kogueelarve on 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldatakse
21 966 miljonit eurot AKV riikidele, 286 miljonit eurot ÜMTdele ja 430
miljonit eurot komisjonile, et aidata tal katta EAFi programmitöö ja
rakendamisega seotud kulusid[1].
2. KUIDAS
TOIMUB EAFi RAHASTAMINE? 15.-16. detsembril 2005. aastal toimunud kohtumisel
võttis Euroopa Ülemkogu vastu 2007.−2013. aasta finantsraamistiku.
Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei
integreerita Euroopa Liidu eelarvesse, vaid seda rahastatakse ajavahemikus
2008−2013 jätkuvalt olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu. Euroopa Liidu eelarve on
iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja
kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt Euroopa Liidust on
EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse liikmesriikidevahelise
sisekokkuleppega, milles nähakse ette tavaliselt viie aasta pikkuse ajavahemiku
jooksul selle fondi raames arengukoostööks kasutatavad vahendid. Kuna vahendeid
eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid
kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on
eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse
EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega. EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide
sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad
liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile
eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab
fondi komisjon kooskõlas ELi arengupoliitikaga, mille ettepaneku teeb komisjon
ja mille võtab vastu nõukogu. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja
abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika
kooskõlastama ELiga, et tagada vastastikune täiendavus. Kuni 2010. aastani nõuti
osamaksud sisse 15 osalevalt liikmesriigilt. aastal nõuti sisse esimesed
kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki. Osa kümnenda EAFi vahenditest on pandud kõrvale
ettenägematuteks vajadusteks, enamik aga on jaotatud praegu ajavahemikku
2008−2013 hõlmavate mitmeaastaste (peamiselt geograafiliste, aga ka
temaatiliste) sihtraamistike vahel. Sellest lähtuvalt on komisjon heaks kiitnud
riiklikud, piirkondlikud ja AKV riikide vahelised strateegiadokumendid. Nende
rakendamist kontrollitakse igal aastal ning strateegiad vaadatakse läbi
ajavahemiku keskel (lõpule viidud) ja lõpus (praegu toimumas). Pärast nende
vahe- ja lõppläbivaatamiste tegemist võib komisjon Euroopa Liidu nimel
strateegiad ja vahendite jaotuse läbi vaadata, pidades silmas asjaomaste AKV
riikide ja piirkondade hetkevajadusi ja tulemusi. Lisaks eelnevalt nimetatud
osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või
tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid. 3. KUIDAS EAFi VAHENDEID HALLATAKSE
JA KASUTATAKSE?
3.1 Põhitegevuskulud EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmisest ja
haldamisest erinevaid põhitegevuskulusid. Finantsmääruse kohaselt rakendab
komisjon EAFi vahendeid järgmiste meetodite kohaselt: Detsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit
kasutatakse juhul, kui komisjon delegeerib peamiselt asjaomase abi saava riigi
olukorrast lähtudes teatavad eelarve täitmise ülesanded küllaltki suures
ulatuses kolmandatele riikidele. Tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit
kasutatakse juhul, kui eelarvet täidetakse otseselt komisjoni talituste poolt
või kaudselt, kui komisjon annab eelarve täitmise ülesanded Euroopa Liidu või
liikmesriikide õiguse alusel aruandekohustuslikele ametiasutustele, näiteks
Euroopa Liidu ametitele. Eelarve täitmine ühiselt
rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle meetodi korral delegeerib komisjon
teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.
3.2 Finantsjuhtimises
osalejad Volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutab kogu
haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb seatud
poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni algatatud tegevuse
haldamiseni nii tegevuslikust kui ka eelarve seisukohast; muu hulgas annab ta
oma allkirja juriidilistele kohustustele ja/või jälgib täitmist, teeb makseid
ja vajaduse korral isegi nõuab vahendeid sisse. Euroopa Liidu delegatsiooni
juht on
komisjoni ja riikliku või piirkondliku AKV riigi / ÜMT ametiasutuse vahendajaks
kohapeal. Delegatsiooni juht teeb tihedat koostööd riiklike või piirkondlike
eelarvevahendite käsutajatega rakendusstrateegia ja valdkondliku poliitika
kindlaks määramisel ning EAFi programmide ja projektide ettevalmistamisel,
uurimisel ja läbivaatamisel. Toetust saava riigi riiklik
eelarvevahendite käsutaja on kõrgem ametnik, kelle on ametisse nimetanud
iga AKV riigi / ÜMT valitsus. Ta esindab oma riigi ametiasutusi kõikides
fondist rahastatavates ning komisjoni ja EIP hallatavates tegevustes. Enamikul
juhtudel täidab nimetatud ülesandeid valitsuse liige, tavaliselt riigi
planeerimis- või rahandusminister. Riiklik eelarvevahendite käsutaja täidab
EAFi programmide ja projektide haldamisel haldus-, tehnilisi ja
finantskohustusi. Komisjoni peaarvepidaja täidab komisjoni
eelarvevahendite käsutajate koostatud makse- ja sissenõudekorraldusi ning
vastutab sularaha haldamise eest. Samuti vastutab ta raamatupidamiseeskirjade
ja -meetodite kehtestamise, raamatupidamissüsteemide heakskiitmise,
raamatupidamisarvestuse pidamise ning vastavate majandusaasta aruannete koostamise
eest. Lisaks sellele peab peaarvepidaja majandusaasta aruande allkirjastama,
deklareerides, et see annab finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate. 3.3 EAFi vahendite kasutamine Suurem osa EAFi kaudu AKV riikidele ja ÜMTdele antud
rahalistest vahenditest antakse toetusena. Iga EAFi käivitamisel teavitab
Euroopa Liit AKV riike ja ÜMTsid neile fondi tegevusaja jooksul kättesaadavate
assigneeringute sihttasemest. Vahendeid eraldatakse lähtuvalt riigi vajadustest
ja tulemustest. Iga riigi kohta koostatakse riigistrateegia
dokument, mille valmistavad ette asjaomane AKV riik ja Euroopa Komisjon.
Seejuures võetakse arvesse tulemusi, mida annavad eelnevad konsultatsioonid eri
osalejatega, sealhulgas valitsusväliste osalejate, kohalike omavalitsuste ja
vajaduse korral ka AKV riikide parlamentidega. Riigistrateegia dokumendiga
seatakse meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendatakse kohalikku osalust
koostöökavades. Riigistrateegia dokumendi
alusel, võttes arvesse selles sätestatud arengueesmärke ja -prioriteete, ja
nendega kooskõlas, koostatakse riiklik sihtprogramm. Riiklik sihtprogramm on
suunatud abi saavatele sektoritele ja valdkondadele ning selles selgitatakse,
kuidas saavutatakse abi eesmärgid ja esitatakse rakendamise ajakava.
Riigistrateegia dokument ja riiklik sihtprogramm vaadatakse läbi igal aastal,
samuti EAFi rakendusperioodi keskel ja lõpus ning programmi kehtivuse ajal
tehakse selles vajaduse korral parandusi ja muudatusi.
3.4 Kulukohustuste
võtmine EAFist väljamaksete tegemiseks EAFist ei saa ühtegi summat välja maksta enne, kui
komisjon ja EAFi vahendite kavandatav saaja on eelnevalt võtnud kirjalikult
juriidilise kohustuse. Kirjalik juriidiline kohustus võib olla eraõiguse alusel
vastutava üksusega (näiteks valitsusväline organisatsioon või ettevõtja)
sõlmitud (toetus-, teenus- või muu) leping või kujutada endast haldus- ja/või
rahastamiskorda, mille on kokku leppinud komisjon ja rahvusvahelise avaliku
õiguse kohaselt vastutav üksus, nagu riik ja tema avalik üksus või rahvusvaheline
organisatsioon, kellel on õigus- ja teovõime. Enne kolmanda isiku ees juriidilise kohustuse
võtmist peab olemas olema piisavate vahenditega eelarverida, mis võimaldab
asjaomast tegevust rahastada. Kui see tingimus on täidetud, tuleb vajalikud
vahendid eelarves reserveerida raamatupidamissüsteemis võetavate eelarveliste
kulukohustuste abil. See aga ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (ehk
pearaamatut), sest kulusid ei ole veel kantud. See on tingitud asjaolust, et
EAFi raamatupidamissüsteem koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud
osast: (a)
eelarve
raamatupidamisarvestus, mis annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest,
ning (b)
üldine
raamatupidamisarvestus, mida kasutatakse bilansi ja tulemiaruande koostamiseks. Eelarve raamatupidamisarvestus annab ülevaate võetud
kulukohustustest ja tehtud maksetest. Eelarve raamatupidamisarvestus tugineb
kassapõhise arvestuse põhimõttele, mille kohaselt artikkel kirjendatakse
raamatupidamisarvestuses alles siis, kui asjaomase summa suhtes võetakse
kulukohustus, kui see makstakse välja või laekub. Sellist liiki
raamatupidamisarvestus on tüüpiline avaliku sektori puhul, mis on ajalooliselt
kaldunud pöörama põhitähelepanu eelarvele ja selle täitmisele. Üldises raamatupidamisarvestuses (mis tugineb
tekkepõhise arvestuse põhimõttele) näidatakse kõik eelarveaasta jooksul kantud
kulud ja laekunud tulud (ja seega eelarveaasta tulem) ning tehakse kindlaks
EAFi finantsseisund bilansi vormis, milles kajastatakse varasid ja kohustusi
asjaomase aasta 31. detsembri seisuga. 3.5 Makse tegemine Makseid saab teha üksnes pärast seda, kui
eelarvevahendite käsutaja on eelarvelise kulukohustuse heaks kiitnud. Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda
abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud
mitmeks osamakseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud
ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus
kindlaks määratud perioodi jooksul eesmärgil, milleks need on antud. Vastasel
korral makstakse need tagasi, st kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke
kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Seega
väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud
lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse need esialgse väljamakse
tegemisel bilansis varana. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas
täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida käsitletakse
tulemiaruandes kuludena) ja tagastatud summade kinnitamisega. Aasta lõpus tuleb anda hinnang sellele, millised on
EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad
ei ole veel aruandeid esitanud. Pärast kõnealuste järgmisse eelarveaastasse
ülekandmise arvutuste tegemist kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud
summad kumuleerunud kuludena, prognoositud rahastamiskõlbmatud summad jäävad
aga lahtiseks kontodel „Kulud, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”.
Selleks, et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on need summad esitatud
lühiajaliste kohustuste all.
3.6 Alusetult
makstud summade tagasinõudmine EAFist kantavate kulude rahastamiskõlblikkust
kontrollitakse kohaldatavates eeskirjades või iga toetuse tingimustes
sätestatud tõendavate dokumentide alusel. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse
optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid
dokumente üldiselt üksikasjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning
seetõttu võidakse sealjuures avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse
lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on komisjonil õigus kontrollida
tõendavate dokumentide ausust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse
rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või hiljem (järelkontroll).
Rakendusperioodi ajal leitud vigu võib parandada järgnevate maksetaotluste
korrigeerimise teel. Järelkontrolli käigus vigade leidmisel esitatakse
sissenõudekorraldus.
4. EELARVEAASTA
LÕPU ARUANDLUS
4.1 Majandusaasta
aruanne Peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta
aruanne ja tagada, et see annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase
ülevaate. Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest: I osa: Euroopa Komisjoni hallatavad
vahendid – kaheksanda, üheksanda ja
kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruanded – kaheksanda, üheksanda ja
kümnenda EAFi rakendamise aruanne II osa: Euroopa Investeerimispanga
hallatavad vahendid – investeerimisrahastu
raamatupidamise aastaaruanne. Tervikliku ülevaate
saamiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne
lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana. Pärast kontrollikoja auditit võtab komisjon
majandusaasta aruande vastu järgneva aasta 31. juuliks ja esitab selle eelarve
täitmisele heakskiidu saamiseks nõukogule ja parlamendile.
4.2 Iga-aastane
tegevusaruanne Eelarvevahendite käsutajalt nõutakse iga-aastase
tegevusaruande koostamist tema vastutusalasse kuuluva tegevuse kohta. Nimetatud
aruandes annab eelarvevahendite käsutaja aru poliitika elluviimise tulemustest
ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes
kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt
ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud
kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate
tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 5. AUDITEERIMINE JA EELARVE
TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE
5.1 Auditeerimine EAFi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist
kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda, kes koostab
nõukogule ja Euroopa Parlamendile aastaaruande. Kontrollikoja põhiülesanne on
teha EAFi majandusaasta aruandele sõltumatu välisaudit. Oma tegevuse osana
koostab kontrollikoda järgmised dokumendid: (1)
aastaaruande,
milles on esitatud kontrollikoja tähelepanekud majandusaasta aruande ja selle
aluseks olevate tehingute kohta; (2)
kontrollikoja
audititele tuginev ja aastaaruandes kinnitava avalduse vormis esitatud arvamus,
millega kinnitatakse i) majandusaasta aruande usaldusväärsust ja ii) selle
aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust; (3)
eriaruanded,
milles esitatakse konkreetsete haldusvaldkondade auditite käigus tehtud
auditileiud. Kontrollikojal on auditeerimise käigus
juurdepääsuõigus kõigile vajalikele dokumentidele. Kontrollikoda auditeerib
kõiki EAFi tegevusvaldkondasid, kuni üksikute tehingute ja maksete seaduslikkuse
ja korrektsuse uurimiseni välja. Kontrollikoda auditeerib ka majandusaasta
aruannet ennast, kontrollides lisaks raamatupidamise aastaaruande üldisele
esitusviisile vajaduse korral ka individuaalseid bilansi ja tulemiaruande
kirjeid. Seetõttu saab kontrollikoda anda oma arvamuse mitte üksnes esitatud
andmete, vaid ka kohaldatava süsteemi ja kontrollide kohta. 5.2 Eelarve täitmisele
heakskiidu andmine Viimaseks kontrolliks on asjaomase aasta EAFi
eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on EAFi eelarve
täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et
pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb
nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi
eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus
põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis
sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende
tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmine kujutab endast
eelarve täitmise väliskontrolli poliitilist aspekti. See on otsus, millega
Euroopa Parlament vabastab nõukogu soovituse põhjal komisjoni tema vastutusest
asjaomase eelarveaasta eelarve täitmise haldamisel. Eelarve täitmisele
heakskiidu andmise menetlus võib viia üheni järgmisest kahest tulemusest:
heakskiidu andmine või selle edasilükkamine. Eelarve täitmisele heakskiidu
andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks; sealjuures
soovitab parlament sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma.
Komisjon esitab võetud meetmed järelmeetmete aruandes ja tegevuskavas, mille ta
saadab nii parlamendile kui ka nõukogule. I OSA. EAFi
MAJANDUSAASTA ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID[2] 1. KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED
1.1 KAHEKSAS,
ÜHEKSAS JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE KOONDTABEL JA
NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE
KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi KOONDBILANSS
|| || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 438 || 380 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 1 334 || 1 175 || Nõuded || 2.3 || 70 || 111 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 690 || 1 224 || || || || || VARAD KOKKU || || 2 532 || 2 891 || || || || || PIKAAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.6 || (40) || - || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (1 057) || (1 033) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (1 097) || (1 033) || || || || || NETOVARA || || 1 435 || 1 858 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 29 579 || 26 979 || Muud reservid || 2.9 || 2 252 || 2 252 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (27 374) || (24 674) || Eelarveaasta tulem || || (3 023) || (2 700) || NETOVARA || || 1 435 || 1 858 KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi KOONDTULEMIARUANNE
|| || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 124 || 99 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (3 017) || (2 702) Halduskulud || 3.3 || (107) || (75) || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (3 001) || (2 679) || || || Finantstulud || 3.4 || (22) || (20) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (22) || (21) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (3 023) || (2 700) KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi RAHAVOOGUDE KOONDTABEL
|| || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || Eelarveaasta tulem || || (3 023) || (2 700) || || || PÕHITEGEVUS || 4.2 || || Liikmesriikide tavapärased osamaksud || || 2 606 || 3 238 Kaasrahastamise osamaksud || || 19 || 7 Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine) || || 4 || 6 || || || Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (58) || (28) Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (159) || (79) Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine[3] || || 31 || 14 Pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine) || || 40 || - Lühiajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)[4] || || 6 || (42) || || || NETORAHAVOOD || || (534) || 417 || || || RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE SUURENEMINE/(VÄHENEMINE) (NETO) || || (534) || 417 Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga || 2.5 || 1 224 || 808 Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga || 2.5 || 690 || 1 224 KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE
|| || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 45 691 || 21 812 || 23 879 || (24 674) || 2 252 || 1 458 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (3 100) || 3 100 || - || - || 3 100 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 700) || - || (2 700) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 45 691 || 18 712 || 26 979 || (27 374) || 2 252 || 1 858 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 600) || 2 600 || - || - || 2 600 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (3 023) || - || (3 023) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 45 691 || 16 112 || 29 579 || (30 396) || 2 252 || 1 435 1.2 KAHEKSAS
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
KAHEKSANDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 38 || 70 || Nõuded || 2.3 || 1 || 4 || Tasaarvelduskontod || 2.4 || 345 || 387 || || || || || VARAD KOKKU || || 384 || 461 || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (22) || (29) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (22) || (29) || || || || || NETOVARA || || 361 || 432 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 12 840 || 12 840 || Muud reservid || 2.9 || (2 354) || (2 276) || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (10 132) || (10 042) || Eelarveaasta tulem || || 7 || (90) || NETOVARA || || 361 || 432 KAHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 58 || 40 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || 3.2 || (49) || (128) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || 9 || (88) || || || Finantstulud || 3.4 || (2) || (1) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (2) || (2) || || || EELARVEAASTA TULEM || || 7 || (90) KAHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 042) || (2 237) || 560 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (38) || (38) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (90) || - || (90) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 132) || (2 276) || 432 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (78) || (78) Eelarveaasta tulem || - || - || - || 7 || - || 7 SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 125) || (2 354) || 361 1.3 ÜHEKSAS
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
ÜHEKSANDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 119 || 191 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 447 || 569 || Nõuded || 2.3 || 58 || 87 || Tasaarvelduskontod || 2.4 || 1 919 || 2 557 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || - || 6 || || || || || VARAD KOKKU || || 2 543 || 3 410 || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (375) || (315) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (375) || (315) || || || || || NETOVARA || || 2 168 || 3 096 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 11 699 || 11 699 || Muud reservid || 2.9 || 4 126 || 4 227 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (12 830) || (11 932) || Eelarveaasta tulem || || (827) || (898) || NETOVARA || || 2 168 || 3 096 ÜHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 49 || 49 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (856) || (924) Halduskulud || 3.3 || (1) || (3) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (809) || (879) || || || Finantstulud || 3.4 || (18) || (19) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (18) || (19) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (827) || (898) ÜHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 11 699 || 660 || 11 039 || (11 932) || 4 157 || 3 263 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (660) || 660 || - || - || 660 Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || 70 || 70 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (898) || - || (898) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 11 699 || - || 11 699 || (12 830) || 4 227 || 3 096 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (100) || (100) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (827) || - || (827) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 11 699 || - || 11 699 || (13 657) || 4 126 || 2 168 1.4 KÜMNES
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
KÜMNENDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 319 || 189 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 849 || 536 || Nõuded || 2.3 || 11 || 20 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 690 || 1 218 || || || || || VARAD KOKKU || || 1 869 || 1 963 || || || || || PIKAAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.6 || (40) || - || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (660) || (689) || Tasaarvelduskontod || 2.4 || (2 264) || (2 944) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (2 963) || (3 633) || || || || || NETOVARA || || (1 095) || (1 670) || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 5 040 || 2 440 || Muud reservid || 2.9 || 479 || 301 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (4 411) || (2 699) || Eelarveaasta tulem || || (2 203) || (1 712) || NETOVARA || || (1 095) || (1 670) KÜMNENDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 18 || 10 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (2 112) || (1 650) Halduskulud || 3.3 || (106) || (72) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (2 201) || (1 712) || || || Finantstulud || 3.4 || (2) || 0 ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (2) || (1) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (2 203) || (1 712) KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 21 152 || 21 152 || - || (2 699) || 333 || (2 366) Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 440) || 2 440 || - || - || 2 440 Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist || - || - || - || - || (32) || (32) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (1 712) || - || (1 712) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 21 152 || 18 712 || 2 440 || (4 411) || 301 || (1 670) Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 600) || 2 600 || - || - || 2 600 Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi || - || - || - || - || 178 || 178 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 203) || - || (2 203) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 21 152 || 16 112 || 5 040 || (6 614) || 479 || (1 095) 1.5 KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 1. PEAMISED
ARVESTUSPÕHIMÕTTED 1.1. ÕIGUSAKTID JA
FINANTSMÄÄRUS
Raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava
finantsmäärusega. Nimetatud määruse artikli 121 kohaselt koostatakse
raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis
omakorda on välja töötatud rahvusvaheliste avaliku sektori
raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste
finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt
rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja
rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). EAFi peaarvepidaja
vastuvõetud raamatupidamiseeskirju on kohaldatud selle osa suhtes EAFi vahenditest,
mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon. EAFi peaarvepidaja peab esitama esialgse
majandusaasta aruande kontrollikojale auditeerimiseks järgneva aasta 31.
märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud majandusaasta aruande
kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 125). Kõnealuste tähelepanekute põhjal
kinnitab komisjon lõpliku majandusaasta aruande 31. juuliks ning saadab selle
Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse
majandusaasta aruanne Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kinnitava
avaldusega, mille kontrollikoda on andnud selle osa kohta Euroopa Arengufondi
vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.
1.2. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse
finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi
laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul, nagu EAF, on
konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata,
et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Õige ja õiglase ülevaate andmiseks peab
raamatupidamise aastaaruanne mitte ainult andma organisatsiooni töö iseloomu ja
ulatust kirjeldavat asjakohast teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja
andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike
selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda.
Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke. EAFi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest
raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Eelarve
raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. See
rajaneb kassapõhise arvestuse põhimõttel. Raamatupidamise aastaaruanne
koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik
eelarveaasta kulud ja tulud tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt ning
selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi
vormis. Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis
120 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruande koostamisel
kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted: – tegevuse jätkuvuse
põhimõte; – konservatiivsuse põhimõte; – raamatupidamismeetodite
järjepidevuse põhimõte; – teabe võrreldavuse
põhimõte; – olulisuse põhimõte; – brutopõhimõte; – sisu ülimuslikkuse
põhimõte; – tekkepõhise arvestuse
põhimõte.
1.3. ARUANDE
KOOSTAMISE ALUS
1.3.1. Arvestus- ja aruandlusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites
eurodes, mis on EAFi arvestus- ja aruandlusvaluuta.
1.3.2. Valuuta
ja ümberarvestamise alused Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber
tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud
kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning
välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest
eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse
tulemiaruandes. Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja
kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril
kehtinud järgnevalt esitatud vahetuskursside alusel.
Rahaühik || 31.12.2012 || 31.12.2011 || Rahaühik || 31.12.2012 || 31.12.2011 XOF || 655,957 || 655,957 || KES || 113,460 || 109,362 XAF || 655,957 || 655,957 || BIF || 2037,95 || 1780,23 NGN || 206,074 || 204,185 || SLL || 5709,56 || 5663,54 PGK || 2,76702 || 2,81057 || TZS || 2077,48 || 2058,31 HTG || 56,2987 || 53,2461 || UGX || 3508,51 || 3181,89 GNF || 9250,40 || 9155,86 || MGA || 2981,70 || 2870,88 MWK || 439,917 || 213,286 || SZL || 11,1727 || 10,4830 1.3.3. Prognooside kasutamine IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete
kohaselt on finantsaruannetes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige
usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja
hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas eraldiste summad,
nõuete väärtuse langus ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad
kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles
perioodis, mil need teatavaks on saanud. 1.4. BILANSS
1.4.1 Eelmaksed Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda
abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud
mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud
ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse lepingus
kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti. Vastasel
korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke
kulusid, peab ta eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Eelmakse summat
vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi
makstud summade kinnitamisega. Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata
eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st
tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu
seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja
väärtuse vähendamised. Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle
teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga
koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos. 1.4.2 Nõuded Nõudeid kajastatakse esialgses summas,
millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete
väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid
tõendeid selle kohta, et kogu võlgnetavat summat ei ole nõude esialgsete
tingimuste kohaselt võimalik sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse,
lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on
oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste
laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Samuti kajastatakse üldine
allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole
konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Selline üldine allahindlus põhineb
ajaloolistel kahjumääradel. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.
1.4.3 Raha
ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid on
finantsinstrumendid ning need on määratletud käibevaradena. Nende hulka kuulub
kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised
investeeringud, mis on kuni kolmekuulise esialgse tähtaja ja suure
likviidsusega. 1.4.4 Kreditoorne võlgnevus Märkimisväärne osa EAFi
kreditoorsest võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid
kujutab endast toetusesaajate või ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata
kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa
ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased
finantsametnikud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende
väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa. Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset
võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele
vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või
teenus on üle antud või osutatud ja vastu võetud.
1.4.5 Eraldised Eraldisi kajastatakse, kui EAFil on kolmandate
isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline
kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende
mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta,
kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks
aruandepäeval.
1.4.6 Viitlaekumised
ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud Tekkepõhise arvestuse üheks olulisemaks ülesandeks
on tagada, et tehinguid kajastatakse sellel eelarveaastal, millega need
seonduvad. Seda menetlust nimetatakse järgmisse eelarveaastasse ülekandmiseks.
Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate
kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole EAFile veel aruandeid
esitanud (kumuleerunud kulud). Samal ajal seonduvad mõned aruandeaastal tehtud
maksed järgnevate perioodidega (edasilükkunud kulud), mistõttu need tuleb
kindlaks määrata ja neid kajastada järgneva(te)s perioodi(de)s. EAFi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse
tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega
need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid
perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud
arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste
kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige
ja õiglase ülevaate. Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see
on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid
EAF on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline
kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse finantsaruannetes
viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on
arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid
üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas
arvestusperioodis. 1.5. TULEMIARUANNE
1.5.1 Tulud Euroopa Arengufondi jaoks ei ole eelarvest tulusid
ette nähtud; liikmesriikide tavapäraseid osamaksusid käsitatakse
fondikapitalina. Tulu hõlmab kulude sissenõudmist ja intressitulu. Kulude sissenõudmine Toimingute jaoks, millest tuleneb EAFist lõplikule
abisaajale või kolmandale riigile juba tehtud maksete tagasimaksmine,
koostatakse sissenõudekorraldused ja nähakse ette järgnevatest maksetest
tehtavad mahaarvamised, mille üle peetakse raamatupidamisarvestust järgmiselt: – kulude sissenõudmine:
väljastatud sissenõudekorralduse tulemusena tekib nõue, mida kajastatakse
asjaomase aasta tulemiaruandes tuluna, või – eelmakse summade
sissenõudmine: sel juhul kajastatakse asjaomast summat bilansis eelmaksete
rubriigis. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku
intressimäära meetodi kohaselt. Intressitulu koosneb kommertspankades
hoitavatelt sularahasaldodelt ja nõudmiseni hoiustelt saadud või saadaolevatest
intressidest ja EAFi nõuetelt kogunenud viivistest. Intressitulu kajastatakse,
kui see koguneb.
1.5.2 Kulud Ostetud kaupade ja saadud teenustega seoses kantud
kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on üle antud või teenus
osutatud ja aktsepteeritud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Mittekaubanduslikud kulud moodustavad suurema osa
EAFi kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla
kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ja oma äranägemisel makstavad
toetused või osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille
jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast
liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus või muu õigusakt) või on
sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; abisaaja on täitnud kõik
rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; ja summa suurust saab realistlikult
hinnata. Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või
kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa
ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke
kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel
teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena. Intressikulu Intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku
intressimäära meetodi kohaselt. Intressikulu koosneb tasutud või tasumisele
kuuluvatest intressidest ja see kajastatakse, kui see koguneb. 1.6. TINGIMUSLIKUD VARAD JA
KOHUSTUSED
1.6.1 Tingimuslikud
varad Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb
minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu
tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu
täielikult EAFi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik
kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline. Tingimuslikke varasid hinnatakse igal bilansipäeval,
et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui
majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt
kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja
sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil muutus
aset leidis. Tagatised on võimalikud varad, mis tulenevad
minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva
sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi saab seega lugeda
tingimuslikeks varadeks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus
lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise
andjalt makse sissenõudmiseks.
1.6.2 Tingimuslikud
kohustused Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis
tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks
või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega
allu täielikult EAFi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb
minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole
tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku
kasu või teenusepotentsiaali näol, või harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse
summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustust ei
kajastata juhul, kui vahendite vähenemise tõenäosus majandusliku kasu või
teenusepotentsiaali näol on väike. Tingimuslikke kohustusi hinnatakse igal
bilansipäeval, et teha kindlaks, kas vahendite vähenemine majandusliku kasu või
teenusepotentsiaali näol on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud
tõenäoliseks, et tingimusliku kohustusena käsitletud kirje nõuab vahendite
vähenemist majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, kajastatakse selle
perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil see tõenäoliseks muutus, eraldis. 2. BILANSI LISAD
PÕHIVARA 2.1 EELMAKSED || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Eelmaksed || - || 119 || 319 || 438 || 380 KOKKU || - || 119 || 319 || 438 || 380 Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete
tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on
lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal.
Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus
projekt ellu viiakse. See, kas eelmakseid kajastatakse käibevarana või
pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise
ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus.
Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist
aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi
projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed
olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed
kajastatud pikaajalise varana. Pikaajaliste eelmaksete suurenemine 58 miljoni euro
võrra võrreldes 31. detsembriga 2011 on peamiselt seletatav pikaajaliste
eelmaksete suurenemisega piirkondlike sihtprogrammide raames teostatavate
projektide (97 miljonit eurot), AKV riikide siseste projektide (42
miljonit eurot) ja riiklike sihtprogrammide raames antavate toetuste (10
miljonit eurot) puhul, mida tasakaalustab eelmaksete vähenemine AKV riikide
siseste kulude (73 miljonit eurot) ja halduskulude (29 miljonit eurot) puhul. KÄIBEVARA 2.2 EELMAKSED || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Eelmaksed (bruto) || 70 || 1 207 || 2 316 || 3 593 || 3 415 Miinus prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed || (32) || (760) || (1 468) || (2 259) || (2 240) KOKKU || 38 || 447 || 849 || 1 334 || 1 175 Lühiajaliste eelmaksete netosumma suurenemine 159
miljoni euro võrra tuleneb peamiselt abimeetmete eelmaksete summa suurenemisest
riiklike sihtprogrammide raames antavate toetuste (147 miljonit eurot),
piirkondliku sihtprogrammi projektide (68 miljonit eurot) ja AKV riikide sisese
võlakergenduse (39 miljonit eurot) puhul. Kõnealust suurenemist tasakaalustas osaliselt
eelmaksete netosumma vähenemine valdkondliku poliitika (65 miljonit eurot) ja
AKV riikide siseste sotsiaalvaldkonna projektide (32 miljonit eurot) puhul.
2.2.1
Eelmaksetega seoses saadud tagatised Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis
vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Tagatistel
on kaks erinevat väärtust − nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse
puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse
puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad
tasaarvestused. 31. detsembri 2012. aasta
seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmakse summadega,
nimiväärtuses kokku 566 miljonit eurot. Kõnealuste tagatiste jooksev väärtus
oli 391 miljonit eurot. 31. detsembri 2011. aasta seisuga olid need summad
vastavalt 637 miljonit eurot ja 394 miljonit eurot.
2.3 NÕUDED || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Nõuded klientidele || 2.3.1 || 1 || 6 || 2 || 10 || 13 Nõuded liikmesriikidele || 2.3.2 || - || - || 3 || 3 || 9 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud || 2.3.3 || 0 || 51 || 6 || 57 || 89 KOKKU || || 1 || 58 || 11 || 70 || 111 2.3.1. Nõuded klientidele || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Nõuded klientidele || 5 || 19 || 3 || 26 || 27 - Allahindlus || (3) || (12) || (1) || (16) || (13) KOKKU || 1 || 6 || 2 || 10 || 13 Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31.
detsembri 2012. aasta seisuga kindlaksmääratud sissenõutavate nõuetena
raamatupidamisarvestusse kantud ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise
rubriigi alla. Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid
eelarveaasta lõpu seisuga veel tasumata sissenõudekorralduste väärtust. Järgnevalt on esitatud üksikasjalik teave avatud
sissenõudekorraldustes perioodi jooksul toimunud muutustest. || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Avatud sissenõudekorraldused aasta alguse seisuga || 6 || 19 || 1 || 25 || 18 Väljastatud sissenõudekorraldused || 12 || 64 || 63 || 139 || 130 Suletud sissenõudekorraldused || (13) || (64) || (61) || (138) || (123) Laekunud || (12) || (43) || (43) || (97) || (108) Loobutud (finantsmääruse art 73) || - || (1) || - || (1) || (1) Tühistatud || 0 || (3) || 0 || (4) || (2) Tasaarvestatud || (2) || (17) || (18) || (36) || (13) Avatud sissenõudekorraldused aasta lõpu seisuga || 5 || 19 || 3 || 26 || 25 2.3.2 Nõuded liikmesriikidele Kümnenda EAFi nõuded liikmesriikidele (3 miljonit
eurot) koosnevad Belgia, Hispaania ja Rootsi kaasrahastamise osamaksudest. 2.3.3 Viitlaekumised ja
ettemakstud kulud Viitlaekumised ja ettemakstud kulud hõlmavad
eelkõige eelmaksete summadelt kogunenud intresse. Lisaks kuulub sellesse
rubriiki hilinenud osamaksudelt kogunenud intressitulu. Viitlaekumiste ja ettemakstud kulude vähenemine on
seletatav eelmaksetelt kogunenud väiksemate intressidega (vt lisa 3.4). 2.4 TASAARVELDUSKONTOD || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist || (2 065) || (214) || - || (2 279) || (2 279) Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist || - || 2 279 || - || 2 279 || 2 279 Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist || - || (3 038) || 628 || (2 410) || (2 453) Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist || 3 038 || - || (2 892) || 146 || (491) Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist || (628) || 2 892 || - || 2 264 || 2 944 KOKKU || 345 || 1 919 || (2 264) || 0 || 0 Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru
kajastatud kümnendas EAFis; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate
EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate EAFide bilansside vahel
tasaarvelduskontodel. 2012. aastal tasaarvelduskontodel toimunud peamised
muutused hõlmavad kümnendast EAFist kaheksanda ja üheksanda EAFi rakendamiseks
tehtud makseid. 2.5 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID[5] || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Raha pangakontodel || 2.5.1 || - || - || 687 || 687 || 1 211 STABEXi tagatiskontod || 2.5.2 || - || - || 2 || 2 || 5 Kaasrahastamise pangakontod || 2.5.3 || - || - || - || - || 8 Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond[6] || - || - || - || 1 || 1 || 1 KOKKU || || - || - || 690 || 690 || 1 224 2.5.1 Raha pangakontodel || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Erikontod – liikmesriikide finantsasutused || - || - || 633 || 633 || 1 129 Arvelduskontod - kommertspangad || || || 54 || 54 || 80 Kohalikud makseasutused || - || - || 0 || 0 || 2 KOKKU || - || - || 687 || 687 || 1 211 Pangas hoitava raha üldine vähenemine on peamiselt
seletatav tehtud maksete määraga ja sellega, et võrreldes eelmise
aruandeperioodiga täideti eelarvet suuremas ulatuses. Kohalike makseasutuste kontod kujutavad endast
summasid, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel asuvatel pangakontodel maksete
tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Nimetatud kontosid hoitakse
eurodes või mõne ELi liikmesriigi valuutas. Selleks et makseid
tsentraliseeritumalt hallata, suleti 2012. aasta jooksul neljast veel kasutusel
olnud kohalike makseasutuste kontost kolm. 2.5.2 STABEXi tagatiskontod || miljonites eurodes || Saldo 31.12.2012 || Saldo 31.12.2011 Côte d'Ivoire || 2 || 2 Malawi || - || 1 Muud riigid || 0 || 2 KOKKU || 2 || 5 STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Liidu
hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See
võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada
põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju.
STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid
vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile.
Kõnealune saldo on kajastatud kümnendas EAFis. Pärast abimeetme STABEX
lõpetamist suleti 2012. aastal kaheksa STABEXi tagatiskontot. Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi
vahendeid ka abi saavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on
jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte
vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu[7] artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi
nimel avatud intressi koguvale, kahte (Euroopa Komisjoni ja abisaajariigi)
allkirja nõudvale kontole. Vahendid jäävad kõnealustele kahte allkirja
nõudvatele kontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on
põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile. Komisjoni eelarvevahendite käsutaja jääb konto
suhtes allkirjaõiguslikuks, et tagada vahendite kavakohane väljamaksmine. Kahte
allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu
neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile
kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena. 2012. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi
suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[8]
artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt
tagasi 49 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saalomoni saartelt
(12 miljonit eurot), Côte d’Ivoire'ist (11 miljonit eurot), Burundist (5
miljonit eurot), Saint Vincentist ja Grenadiinidelt (3 miljonit eurot),
Senegalist (3 miljonit eurot), Malawist (3 miljonit eurot), Ugandast (3
miljonit eurot) ja Burkina Fasost (2 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud
kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all. 2.5.3 Kaasrahastamise pangakontod || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kaasrahastamise pangakontod || - || - || - || - || 8 KOKKU || - || - || - || - || 8 Kaasrahastamise pangakontod suleti. Need vahendid,
väljaarvatud halduskulude summad, tagastati liikmesriikidele pärast
eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamist.
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 2.6 KREDITOORNE VÕLGNEVUS || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus || - || - || 40 || 40 || - KOKKU || - || - || 40 || 40 || - Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus 2012.
aasta lõpul tuleneb kümnendast EAFist. Kaasrahastamise osamaksusid kajastatakse
liikmesriikide ja kolmandate riikide ees tekkinud kreditoorse võlgnevusena,
sest need vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike
tulude kriteeriumile. EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid
kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o
saadud osamaksud) liikmesriikidele tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel
tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud
kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud
kulud. Mõju netovaradele puudub. Selleks et parandada kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse esitusviisi, jagati 2012. aastal need summad
pikaajalisteks ja lühiajalisteks kohustusteks. Kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse kogusumma suurenemist on selgitatud lisas 2.7.1.2.
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
2.7 KREDITOORNE
VÕLGNEVUS || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Lühiajaline kreditoorne võlgnevus || 2.7.1 || 4 || 67 || 138 || 209 || 399 Kumuleerunud kulud || 2.7.2 || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 Ettemakstud fondikapitali osamaksud || 2.7.3 || - || - || 293 || 293 || 295 KOKKU || || 22 || 375 || 660 || 1 057 || 1 033 2.7.1 Lühiajaline kreditoorne
võlgnevus || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Tarnijad ja muud || 2.7.1.1 || 4 || 67 || 81 || 152 || 308 Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus || 2.7.1.2 || - || - || 46 || 46 || 81 Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused || 2.7.1.3 || 0 || 0 || 12 || 12 || 10 KOKKU || || 4 || 67 || 138 || 209 || 399 Kreditoorsed võlgnevused hõlmavad EAFile
toetusmeetmete raames esitatud kuluaruandeid. Need kajastatakse nõude saamisel
taotletud summa ulatuses. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete
korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse
eelarveaastasse ülekandmisel. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete
alusel kajastatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad tulemiaruandes. 2.7.1.1 Tarnijad ja muud Selles rubriigis on kajastatud tarnijatele
võlgnetavad summad ning avaliku sektori asutustele ja kolmandatele riikidele
tasumisele kuuluvad summad. 157 miljoni euro suurune vähenemine eelmise
aruandeperioodiga võrreldes tuleneb peamiselt kolmandatele riikidele tasumisele
kuuluvate summade vähenemisest 75 miljoni euro ja erasektori tarnijaile
tasumisele kuuluvate summade vähenemisest 37 miljoni euro võrra. 2.7.1.2 Kaasrahastamisega seotud
kreditoorne võlgnevus Selleks et parandada kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse esitusviisi, jagati 2012. aastal need summad pikaajalisteks
ja lühiajalisteks kohustusteks. Lühiajaline kreditoorne võlgnevus vähenes
peamiselt seetõttu, et 40 miljonit eurot liigitati ümber pikaajaliseks
kreditoorseks võlgnevuseks. Kaasrahastamisega seotud lühi- ja pikaajalise
kreditoorse võlgnevuse summa suurenes 5 miljoni euro võrra. 2012. aastal saadi
uusi kaasrahastamise osamaksusid Saksamaalt (2 miljonit eurot) ja Kanadalt (2
miljonit eurot). Rootsi kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse
suurenemist (8 miljonit eurot) tasakaalustas osaliselt Hispaania ja
Ühendkuningriigi kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse vähenemine
(kummagi puhul 2 miljonit eurot) ja Itaalia kreditoorse võlgnevuse tasaarvestus
üheksanda EAFi raames. Kaasrahastamisega seoses tasumisele kuuluvaid
summasid vähendati 8 miljoni euro võrra, et võtta arvesse kaasrahastamise
projektidega seonduvaid tulusid (vt lisad 3.1.3 ja 3.2.2). 2.7.1.3 Mitmesugused kreditoorsed
võlgnevused Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused koosnevad
peamiselt mittesihtotstarbelistest laekumistest ja tagastatud summadest. 2.7.2 Kumuleerunud kulud || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kumuleerunud kulud || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 KOKKU || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 Aasta lõpus antakse hinnang sellele, millised on
EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad
ei ole veel aruandeid esitanud. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete
arvutamise järel kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud
kuludena. Eelmaksete summade prognoositav kasutamine
kajastatakse prognooside kohaselt tasaarvestatavate eelmaksetena (vt lisa 2.2).
2.7.3 Ettemakstud fondikapitali
osamaksud || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Ühendkuningriik || - || - || 274 || 274 || 289 Iirimaa || - || - || 9 || 9 || 5 Leedu || - || - || - || - || 1 Ungari || - || - || 10 || 10 || - KOKKU || - || - || 293 || 293 || 295 Siin on kajastatud liikmesriikide osamaksude
ettemaksed. NETOVARA 2.8 SISSENÕUTUD FONDIKAPITAL || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691 Sissenõudmata fondikapital || - || - || (18 712) || (18 712) Sissenõutud fondikapital 31.12.2011 seisuga || 12 840 || 11 699 || 2 440 || 26 979 || || || || Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691 Sissenõudmata fondikapital || - || - || (16 112) || (16 112) Sissenõutud fondikapital 31.12.2012 seisuga || 12 840 || 11 699 || 5 040 || 29 579 Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille
liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi. Sissenõudmata fondikapital kujutab endast
liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut. Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa
algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue
ülekande tegemiseks erikontodele vastavalt kümnenda EAFi suhtes kohaldatava
finantsmääruse artiklis 16 sätestatud menetlusele. Kaheksanda ja üheksanda EAFi kapital on täielikult
sissenõutud ja laekunud. Sissenõutud ja sissenõudmata
fondikapital liikmesriikide kaupa || || || || miljonites eurodes Osamaksud || % || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2011 || 2012. aastal sisse nõutud || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2012 Austria || 2,41 || (451) || 63 || (388) Belgia || 3,53 || (661) || 92 || (569) Taani || 2,00 || (374) || 52 || (322) Soome || 1,47 || (275) || 38 || (237) Prantsusmaa || 19,55 || (3 658) || 508 || (3 150) Saksamaa || 20.50 || (3 836) || 533 || (3 303) Kreeka || 1,47 || (275) || 38 || (237) Iirimaa || 0,91 || (170) || 24 || (147) Itaalia || 12,86 || (2 406) || 334 || (2 072) Luksemburg || 0,27 || (51) || 7 || (44) Madalmaad || 4,85 || (908) || 126 || (781) Portugal || 1,15 || (215) || 30 || (185) Hispaania || 7,85 || (1 469) || 204 || (1 265) Rootsi || 2,74 || (513) || 71 || (441) Ühendkuningriik || 14,82 || (2 773) || 385 || (2 388) Küpros || 0,9 || (17) || 2 || (15) Tšehhi || 0,51 || (95) || 13 || (82) Eesti || 0.05 || (9) || 1 || (8) Ungari || 0.55 || (103) || 14 || (89) Leedu || 0.12 || (22) || 3 || (19) Läti || 0,07 || (13) || 2 || (11) Malta || 0,3 || (6) || 1 || (5) Poola || 1,3 || (243) || 34 || (209) Sloveenia || 0,18 || (34) || 5 || (29) Slovakkia || 0,21 || (39) || 5 || (34) Bulgaaria || 0,14 || (26) || 4 || (23) Rumeenia || 0,37 || (69) || 10 || (60) KOKKU || 100,00 || (18 712) || 2 600 || (16 112) 2012. aastal nõuti sisse kümnenda EAFi osamaksud.
2012. aasta novembris nõuti sisse esimene osa liikmesriikide 2013. aasta
osamaksudest.
2.9 MUUD
RESERVID miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU Saldo 31.12.2010 || (2 237) || 4 157 || 333 || 2 252 Kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud summade ülekandmine kümnendasse EAFi || (38) || (80) || 118 || 0 Rahaliste vahendite ülekandmine kümnendast EAFist üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaani abistamiseks vastavalt nõukogu otsusele 2010/406/EL || - || 150 || (150) || 0 Saldo 31.12.2011 || (2 276) || 4 227 || 301 || 2 252 Kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud summade ülekandmine kümnendasse EAFi || (78) || (300) || 378 || 0 Rahaliste vahendite ülekandmine kümnendast EAFist üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaani abistamiseks vastavalt nõukogu otsusele 2011/315/EL || - || 200 || (200) || 0 Saldo 31.12.2012 || (2 354) || 4 126 || 479 || 2 252 Saldo 31. detsembri 2012. aasta seisuga sisaldab: || || || || - Lõuna-Sudaanile eraldatud vahendid || - || 350 || - || 350 Alates kümnenda EAFi jõustumisest 2008. aastal
kantakse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid üle kümnenda EAFi reservi.
Seda reservi saab kulukohustustega siduda üksnes kümnenda EAFi suhtes
kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel. 2012. aastal paigutati kümnenda EAFi tulemusreservi
ümber 78 miljonit eurot kaheksandast EAFist ja 300 miljonit eurot üheksandast
EAFist vabanenud vahendeid ning 200 miljonit eurot paigutati kümnenda EAFi
tulemusreservist ümber üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaanile vahendite
eraldamiseks.[9]
3. TULEMIARUANDE
LISAD
3.1 PÕHITEGEVUSTULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Kulude sissenõudmine || 2 || 14 || 2 || 17 || 16 STABEXi vahendite sissenõudmine || 49 || - || - || 49 || 26 Kasum vahetuskursierinevustest || 7 || 35 || 8 || 51 || 54 Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu || - || - || 8 || 8 || 2 KOKKU || 58 || 49 || 18 || 124 || 99 3.1.1 Kulude sissenõudmine Selles rubriigis on kajastatud EAFi väljastatud
sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on
kirjendatud EAFi raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt väljamakstud
kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või
rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel. Tuleb märkida, et sissenõutud eelmakseid
ei ole kajastatud tuluna, vaid need on kajastatud bilansis eelmaksete all. Alusetult tehtud väljamaksete
sissenõudmine 2012. aastal väljastati seoses alusetult tehtud
väljamaksetega 27 miljoni euro suuruses summas sissenõudekorraldusi (2011.
aastal väljastati neid 12 miljoni euro suuruses summas). Neist 11 miljonit
eurot olid seotud kulude sissenõudmisega ja seega kirjendati need
põhitegevustuluna. 16 miljonit eurot moodustas makstud eelmakse summade
sissenõudmine, mis krediteeriti bilansi varade poolel eelmaksete reale. Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmised olid
oma laadilt kokkuvõtlikult järgmised: miljonites eurodes || || Tulud || Eelmaksed || KOKKU 2012 || Tulud || Eelmaksed || KOKKU 2011 Vead || 1 || 1 || 2 || 2 || 1 || 3 Eeskirjade eiramised || 9 || 15 || 25 || 6 || 3 || 8 OLAFi teatatud || 1 || - || 1 || 1 || - || 1 KOKKU || 11 || 16 || 27 || 8 || 4 || 12 3.1.2 STABEXi vahendite
sissenõudmine 2012. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi
suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[10]
artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt
tagasi 49 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saalomoni saartelt
(12 miljonit eurot), Côte d’Ivoire'ist (11 miljonit eurot), Burundist (5
miljonit eurot), Saint Vincentist ja Grenadiinidelt (3 miljonit eurot),
Senegalist (3 miljonit eurot), Malawist (3 miljonit eurot), Ugandast (3
miljonit eurot) ja Burkina Fasost (2 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud
kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all. 3.1.3 Kaasrahastamisega seonduv
põhitegevustulu Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu kujutab
endast kasutatud osamaksusid (vt lisa 3.2.2). Kuna need osamaksud
täidavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude
kriteeriumi, kajastatakse osamaksu vastavalt kaasrahastamise projekti
rakendamisele. 3.2 PÕHITEGEVUSKULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Põhitegevuskulud – abimeetmed || 41 || 812 || 2 085 || 2 938 || 2 633 Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud || - || - || 8 || 8 || 2 Kahjum vahetuskursierinevustest || 8 || 39 || 20 || 66 || 61 Nõuete allahindlus || 0 || 6 || - || 6 || 7 KOKKU || 49 || 856 || 2 112 || 3 017 || 2 702 Komisjon täiustas kumuleerunud kulude hindamise
metoodikat 2012. aastal. Vana metoodika kohaselt oleksid põhitegevuskulud olnud
2 849 miljonit eurot 3 017 miljoni euro asemel. Mõju netovaradele
oleks olnud sama suur (168 miljoni eurone vähenemine) peamiselt kumuleerunud
kulude suurenemise tõttu (vt punkt 2.7.2). 3.2.1 Põhitegevuskulud –
abimeetmed || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Programmikohane abi || 17 || 93 || 1 366 || 1 476 || 1 251 Makromajanduslik toetus || - || 8 || - || 8 || 51 Valdkondlik poliitika || 0 || 322 || 3 || 326 || 371 Intressitoetused || 5 || - || - || 5 || 0 AKV riikide sisesed projektid || - || 311 || 409 || 720 || 650 Hädaabi || - || 60 || 274 || 333 || 212 Pagulastele ettenähtud abi || 6 || - || - || 6 || 0 Riskikapital || 1 || - || - || 1 || 19 STABEX || 4 || - || - || 4 || 12 Sysmin || 0 || - || - || 0 || (8) Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid || - || 10 || - || 10 || 24 Institutsioonidele ettenähtud toetus || - || (1) || 33 || 32 || 8 Eksporditulude kompensatsioon || 7 || 10 || - || 18 || 42 Kokku || 41 || 812 || 2 085 || 2 938 || 2 633 EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja
haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid
abimeetmeid. 3.2.2 Kaasrahastamisega seonduvad
põhitegevuskulud Sellel real on kajastatud 2012. aastal
seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Kuna laekunud kaasrahastamise
osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude
kriteeriumi, on neile vastav osamaksude summa kajastatud põhitegevustuluna (vt
lisa 3.1.3). 3.2.3 Nõuete allahindlus Sellesse rubriiki kuuluvad peamiselt eelmaksete
korrigeerimised ja võlglastele esitatud nõuete allahindamise/mahakandmise
summad.
3.3 HALDUSKULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Halduskulud || - || 1 || 106 || 107 || 75 KOKKU || - || 1 || 106 || 107 || 75 See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide
programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid. Nende kulude hulka kuuluvad
projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud
kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud. 3.4 FINANTSTULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Intressitulu – Euroopa pangad || - || 6 || 4 || 9 || 1 Eelmaksete intressid || (2) || (24) || (6) || (32) || (21) KOKKU || (2) || (18) || (2) || (22) || (20) Eelmaksetelt arvutatud intress kirjendatakse
kooskõlas kümnenda EAFi finantsmääruse artikli 7 lõikega 3 ja artikliga 8.
2011. aastal kogunenud intresside tühistamine andis tulemuseks negatiivse
intressitulu 2012. aastal. 4. RAHAVOOGUDE ARUANDE
LISAD
4.1 RAHAVOOGUDE
ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE Teavet rahavoogude kohta kasutatakse
alusena selle hindamisel, milline on EAFi raha ja raha ekvivalentide loomise
suutlikkus ja millised on EAFi vajadused nende rahavoogude kasutamisel. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel
meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki
korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud ning
varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest
tulenevad viitvõlad või ettemaksed. Välisvaluutatehingutest tekkinud
rahavood kirjendatakse EAFi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas
väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta
vahelist vahetuskurssi. 4.2 PÕHITEGEVUS EAFi rahavoogude aruandes on näidatud
ainult põhitegevusest tulenevaid rahavoogusid, kuna investeerimis- ja
finantseerimistegevus EAFil puudub. Põhitegevuse eesmärk on osaleda
poliitikaeesmärgiks seatud tulemuste saavutamises. 5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA
KOHUSTUSED NING MUU TEAVE
5.1 TINGIMUSLIKUD
VARAD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Täitmistagatised || 13 || 171 || 120 || 304 || 325 Ettemaksutagatised || 6 || 107 || 74 || 188 || 197 Kohtuvaidlustega seotud tingimuslikud varad || - || - || - || - || 1 KOKKU || 19 || 279 || 194 || 492 || 523 5.1.1 Täitmistagatised Selle tagamiseks, et EAFi
rahastamisest abi saajad täidavad EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid
kohustusi, nõutakse mõnikord täitmistagatisi. Täitmistagatiste vähenemine
21 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud uute
tagatiste vahet. Enamik vabastatud tagatistest olid üheksanda EAFi raames
saadud tagatised ja ka uued tagatised saadi peamiselt üheksanda EAFi raames. 5.1.2 Ettemaksutagatised Ettemaksutagatised on
seotud ainult ehitustöölepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 %
abisaajale tehtavast vahemaksetest tagamaks, et töövõtja täidab oma kohustusi.
Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija
loal võib töövõtja selle asemel esitada ettemaksutagatise, mis asendab
vahemaksest kinnipeetud summasid. Need tagatised on kajastatud tingimuslike
varadena. Ettemaksutagatiste
vähenemine 9 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud
uute tagatiste vahet. Enamik vabastatud tagatistest olid üheksanda EAFi raames
saadud tagatised ja ka uued tagatised saadi peamiselt üheksanda EAFi raames. 5.2 MUU TEAVE
Täitmata
eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud || 103 || 938 || 4 601 || 5 642 || 5 594 Tulemiaruandes kajastatud seotud summad || (22) || (382) || (310) || (714) || (646) KOKKU || 81 || 557 || 4 291 || 4 928 || 4 948 Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad
endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või
mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik
tagajärg. 31. detsembri 2012. aasta seisuga ulatus eelarveliste täitmata
kulukohustuste kogusumma 5 642 miljoni euroni. Rahastamisele kuuluva tulevase
kulukohustusena on avaldatud summa, mis on saadud eelarveliste täitmata
kulukohustuste vähendamisel nendega seotud summade võrra, mis on 2012. aasta
tulemiaruandes kajastatud kuluna. See annab tulemuseks 4 928 miljonit
eurot.
6. FINANTSRISKIDE
JUHTIMINE Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi
finantsriskide juhtimist, on seotud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Arengufondi
nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud sularahahalduse tehingutega.
6.1 RISKIJUHTIMISE
POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE EAFi sularahahalduse tehingute haldamist käsitlevad
eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud nõukogu määruses nr 215/2008 ning
kümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes. Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse
järgmisi peamisi põhimõtteid: – Liikmesriigid maksavad EAFi
osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või
liikmesriigi määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile
erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid. – Liikmesriigid tasuvad EAFi
osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes
ja muudes vääringutes, sealhulgas vähemtuntud vääringutes. – EAFi nimel komisjoni poolt
avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne. Lisaks erikontodele on komisjon EAFi nimel avanud
finantsasutustes (keskpankades ja kommertspankades) ka muid pangakontosid, mida
kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui vastavalt nõukogu
määruse 215/2008 artiklile 44 (vt lisa 6.4) eelarvesse tehtavad
liikmesriikide osamaksud. Kõik kommertspangad, kus EAFi jaoks on avatud muud
kontod kui eespool nimetatud „erikontod”, valib komisjon välja hankemenetluse
teel. Sularahahalduse- ja maksetoimingud on suures osas
automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi
turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt
finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja
auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi. Sularahahalduse- ja maksetoimingute haldamine on
reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni-
ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse
erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja
menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt. 6.2 TURURISK
6.2.1 Valuutarisk Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid
valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks.
Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi sularahahalduse tehinguid.
6.2.2 Intressirisk EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski
suhtes riskipositsioon puudub. Siiski teenib ta erinevatel pangakontodel
hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud
meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse
turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele. Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt
teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu
põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist
(positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi
arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmise
aastaintressimääraga) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse
intressimäära võimalikke kõikumisi. Teatavate muude kontode puhul on intressi
arvutamine seotud EKP laenamise püsivõimaluse intressimääraga (Euroopa
Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatava intressimääraga). Selle
tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad
turuintressimääradest. 6.3 KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE
RISK) Enamikku EAFi sularahavarudest hoitakse nõukogu
määruse 215/2008 kohaselt „erikontodel”, mille liikmesriigid on avanud oma
osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide
riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi
jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega). Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades
hoitavasse EAFi sularahavarusse, siis neile kontodele täiendavate vahendite
kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni
rahavoogude juhtimise sularahahaldussüsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse
minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul
tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö
hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on
piiratud. Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku
suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida. Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse
teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting
on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate
nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse nõuda ka madalamat
reitingut.
6.4 LIKVIIDSUSRISK EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad,
et eelarveperioodi jaoks ette nähtud sularahavarude kogusumma on alati piisav
kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult
võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga. Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta
jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb
teatav hooajalisus. Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati
piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, vahetavad
komisjoni sularahahalduse üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused
korrapäraselt teavet sularahaseisu kohta, et asjaomasel perioodil tehtud maksed
ei ületaks olemasolevaid sularahavarusid. Lisaks eelnevale tagavad EAFi igapäevastes
sularahahalduse tehingutes kasutatavad automatiseeritud rahavoogude juhtimise
töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid
vahendeid.
7. SEOTUD
OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED Seotud osapooltega tehtud tehinguid, mis nõuaksid
siin rubriigis eraldi käsitlemist, ei ole tuvastatud.
8. BILANSIPÄEVAJÄRGSED
SÜNDMUSED Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva
seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki
olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav.
Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema
kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes. 9. EELARVEAASTA TULEMI JA
EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS Eelarveaasta tulem on arvutatud tekkepõhise
arvestuse põhimõtte kohaselt, kuid eelarve täitmise tulemus põhineb kassapõhise
arvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse
aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks
otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool
tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja
kuluartiklite lõikes.
|| || miljonites eurodes || 2012 || 2011 || || EELARVEAASTA TULEM || (3 023) || (2 700) || || TULUD || || Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavad nõuded || (47) || (52) Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded || (8) || (3) Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded || 14 || 10 Eelmaksete netomõju || 62 || 46 Viitlaekumiste netosumma || (40) || (13) || || KULUD || || Aruandeaasta maksmata kulud || 38 || 98 Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud || (101) || (249) Tühistatud maksed || 7 || 17 Eelmaksete netomõju || (316) || (346) Kumuleeritud kulude netosumma || 204 || 317 || || EELARVE TÄITMISE TULEMUS || (3 209) || (2 874) 9.1 Võrreldavad tuluartiklid Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta
jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses
eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele. Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid
nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kui eelarve seisukohast ei saa
neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja
seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda. Aruandeaasta jooksul kindlaks
määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta
tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb
võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel
kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded. Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud
eelmaksete tasaarvestatud summale. Sellel laekumisel puudub mõju tulemile. Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode
järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest.
Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on
maha arvatud eelneva eelarveaasta viitlaekumiste vähenemine. 9.2 Võrreldavad kuluartiklid Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil
juurde arvata, sest need sisalduvad tulemis, aga ei kuulu eelarve kulude hulka.
Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise
eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta
eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või
korrektsioonide korral vähendavad kulusid. Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta
eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele. Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal
makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve
kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete
tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane
on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve
raamatupidamisarvestuses, kus esialgset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve
kuluna juba makse tegemisel. Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode
järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud
kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest,
mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse
võetakse ainult kumuleerunud kulude netomõju, st aruandeaasta kumuleerunud
kulusid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate kumuleerunud kulude
vähenemine.
2. RAKENDAMISE
ARUANNE SISSEJUHATAV
MÄRKUS
Varasemad
EAFid ·
AKV-EÜ
nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsusega nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on
sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest
tuleks kasutada Cotonou lepingu asjaomastele sätetele vastavate programmide
jaoks ning et kõnealust lepingut tuleks üleminekumeetmete raames kohaldada
varakult. ·
Komisjoni
16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, millega määratakse kindlaks AKV-EÜ
partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad
assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi
vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval
ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1,2
miljardi euro ulatuses rakenduseesmärkidel. ·
Komisjoni
15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ
partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV
riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud. ·
Komisjoni
11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda
ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud
assigneeringuid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid
lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele
eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja
korrale, kust need pärinevad. ·
Samuti
on AKV-EÜ ministrite nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002
muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest
(üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ
partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle. ·
Majandusaasta
aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta,
kuna need suleti vastavalt 2006. ja 2008. aastal. Ülekantud saldode rakendamist
kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames. ·
2012.
aasta majandusaasta aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites
kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö
alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel
kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Viimati nimetatud osa
kohta on riikide puhul raamatupidamisarvestust peetud ja majandusaasta aruanne
esitatud vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2.
Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest
rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud
toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid
vajadusi nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu
kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused[11].
Piirkondade puhul on majandusaasta aruande koostamisel lähtutud AKV-EÜ
partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondlikust programmitööst
(piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö). ·
AKV-EÜ
partnerluslepingu lisa Ib (mitmeaastane finantsraamistik (2008–2013)) punkti 4
kohaselt kanti nende fondide lõppsaldod ning 31. detsembrist 2007 kuni kümnenda
EAFi käivitumiseni vabastatud summad üle üheksandasse EAFi, et ELi
haldustalitused saaksid teha oma tööd ning katta jooksvate projektide kulusid
kuni kümnenda EAFi käivitumiseni. ·
Nõukogu
otsusega 2010/406/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide
projektidest vabanenud vahenditest 150 miljoni euro suurust summat Sudaani
toetamiseks, et abistada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. See summa
eraldati 2011. aastal. ·
Nõukogu
otsusega 2011/315/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide
projektidest vabanenud vahenditest 200 miljoni euro suurust summat
Lõuna-Sudaani jaoks, et toetada Lõuna-Sudaani kolme aasta arengukava
rakendamist. See summa eraldati 2012. aastal. Kümnes
EAF AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse
liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid
(AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003.
Cotonou lepingut on muudetud lepinguga, millele samad riigid kirjutasid alla
25. juunil 2005 Luxembourgis. 27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa
Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise
kohta Euroopa Liiduga (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust
otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus nr 2007/249/EÜ). 1. juulil 2008 jõustus Euroopa Ühenduse
liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 heaks kiidetud
sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele
finantsraamistikule (2008–2013) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel. Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele
ja ÜMTdele teisel perioodil (2008−2013) antavat ühenduse abi kümnendast
EAFist 22 682 miljoni euro suuruses summas, millest: ·
21 966
miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu
lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule; sellest 20 466 miljonit
eurot haldab Euroopa Komisjon; ·
286
miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse
(ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega)
lisale IIAa; sellest 256 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon; ·
430 miljonit
eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja
vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga
6. Pärast kümnenda EAFi jõustumist lisati neile
summadele varasemate EAFide vabanenud vahendid, intressitulu ja kasutamata
jäänud sularaha, mis tulenevad üheksandale EAFile eelnenud fondide puhul
rakendatud süsteemist (STABEX), mille eesmärk on tagada esmaste
põllumajandustoodete eksporditulu stabiilsus. Neid vahendeid hallatakse
kooskõlas asjaomaste eeskirjadega, mis on ette nähtud läbivaadatud Cotonou
lepingu ja sisekokkuleppega.
Eespool nimetatud kümnenda EAFi
assigneeringutest haldab Euroopa Komisjon 21 152 miljoni euro suurust esialgset summat.
See jaguneb järgmiselt: – 15 300 miljonit eurot
riiklikele sihtprogrammidele, sealhulgas: ·
13 500
miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest on kasutusele võetud 13 345
miljonit eurot; A-assigneeringuid suurendasid ka 341 miljoni eurone
ümberpaigutus reservist ja 91 miljoni eurone ümberpaigutus pärast Stabexi
sulgemist, kuid seda vähendas 33 miljoni euro ümberpaigutamine piirkondlikesse
assigneeringutesse (vaheläbivaatamine – PALOP). Selle tulemusel on
olemasolevatest rahalistest vahenditest kasutusele võetud 13 744 miljonit
eurot; kasutusele võtmata on 155 miljonit eurot; ·
B-assigneeringute
summa on 1800 miljonit eurot; see summa on täielikult kasutusele võetud.
B-assigneeringuid suurendati reservist saadud 148 miljoni euro võrra, mis on
samuti kasutusele võetud. Seega on kasutusele võetud vahendite summa 1 948
miljonit eurot. – 1 783 miljonit eurot
piirkondlikele sihtprogrammidele koos 33 miljoni euro suuruse ümberpaigutusega
A-assigneeringutest ja 19 miljoni euro suuruse ümberpaigutusega reservi, mis
teeb kasutusele võetud assigneeringute summaks 1 797 miljonit eurot; – 2 700 miljonit eurot
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringuteks, mis on kasutusele võetud;
võttes arvesse ka 195 miljoni euro suurust ümberpaigutust reservist, on
kasutusele võetud kokku 2 895 miljonit eurot; – 683 miljoni euro suurune
reserv, millest on ümber paigutatud 664 miljonit eurot, jättes saldoks 19
miljonit eurot; – 430 miljonit eurot
rakenduskuludeks; see summa on täielikult kasutusele võetud; – 256 miljonit eurot ÜMTde
assigneeringuteks, sealhulgas: ·
195
miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest 140 miljonit eurot on kasutusele
võetud; ·
15
miljonit eurot B-assigneeringuteks, millest 7 miljonit eurot on kasutusele
võetud; ·
40
miljonit eurot piirkondlikeks assigneeringuteks, mis on täielikult kasutusele
võetud; ·
6
miljonit eurot uuringute/tehnilise abi vahenditeks, mis on täielikult
kasutusele võetud. - Kümnenda EAFi
kasutuspiiranguga tulemusreserv Pärast kümnenda EAFi käivitumist 1. juulil 2008 on
üheksanda EAFi ja sellest varasemate EAFide vahendite lõppsaldod ja
projektidest vabastatud vahendite summad (v.a Stabexi vahendid ja üheksanda
EAFi haldusassigneeringud) paigutatud ümber kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda
reservi saab kasutada kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1
lõikes 4 sätestatud tingimustel. Üksikasjalikum teave selle reservi kohta 31.
detsembri 2012 aasta seisuga on järgmine (miljonites eurodes): Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga reservi ümberpaigutatud vahendid kokku: || 815 miinus vahendid, mis on paigutatud ümber üheksandasse EAFi, et kasutada neid Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2010/406/EL) || -150 miinus vahendid, mis on paigutatud ümber üheksandasse EAFi, et kasutada neid Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2011/315/EL) || -200 Reservis kättesaadavad vahendid kokku (AKV riigid + ÜMTd) || 465 - Kümnenda EAFi Stabexi reserv Stabexi kontode sulgemise järel paigutatakse
kasutamata jäänud / vabastatud vahendid ümber kümnenda EAFi Stabexi
A-assigneeringute reservi (kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe
artikli 1 lõige 4) ja seejärel asjaomaste riikide riiklikesse
sihtprogrammidesse. Reservi
seis 31. detsembri 2012 aasta seisuga oli järgmine (miljonites eurodes): Asjaomane riik || STABEXi A-assigneeringute reserv Côte d'Ivoire || 11,43 Cabo Verde || 0,01 Guinea-Bissau || 0,30 Sierra Leone || 0,22 Senegal || 0,90 Kokku || 12,86 -
Kümnenda EAFi kaasrahastamine Kümnenda EAFi raames kirjutati liikmesriikidega alla
kaasrahastamise summade ülekandmist käsitlevad lepingud, mille maht oli 116
miljonit eurot, ja võeti kasutusele kokku 99 miljoni euro ulatuses
kulukohustuste assigneeringuid, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti
ette kogu laekunud 93 miljoni euro suuruse summa ulatuses. Kaasrahastamise
assigneeringute seis 31. detsembri 2012. aasta seisuga on näidatud järgmises
tabelis (miljonites eurodes): || Kulukohustuste assigneeringud || Maksete assigneeringud Kaasrahastamine − A-assigneeringud || 84 || 78 Kaasrahastamine − AKV riikide sisesed projektid || 12 || 12 Kaasrahastamine − halduskulud || 3 || 3 || 99 || 93 Järgnevates
tabelites, mis käsitlevad otsuseid, lepinguid ja väljamakseid, on tegu netosummadega.
Lisas
on esitatud tabelid, mis kirjeldavad olukorda riikide ja vahendite lõikes. 2.1 ASSIGNEERINGUD 2.2 KONSOLIDEERITUD
ARUANNE 2.3. MUU
HALDUSTEAVE Itaalia
kaasrahastamine (1985) Itaalia kaasrahastamine algas 1985. aastal ning
jätkus veel 2011. aastal, kuni Somaalia taastustööde 4. programm 2012. aastal
suleti. Sulgemise aegne saldojääk on Itaaliale tagasi makstud. II OSA. EAFi
MAJANDUSAASTA ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE EUROOPA INVESTEERIMISPANK || CA/463/13 || 14. märts 2013 || Dokument 13/072 || || DIREKTORITE NÕUKOGU INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Seisuga 31. detsember 2012 || || || - Finantsseisundi aruanne - Koondkasumiaruanne - Omakapitali muutuste aruanne - Rahavoogude aruanne - Raamatupidamise aastaaruande lisad || ORG.: E || 3. INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE 3.1 FINANTSSEISUNDI
ARUANNE 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA (tuhandetes eurodes) || Lisad || 31.12.2012 || 31.12.2011 || || || VARAD || || || Raha ja raha ekvivalendid || 5 || 466.568 || 452 279 Tuletisinstrumendid || 6 || 115 || 434 Laenud ja nõuded || 7 || 1 146 280 || 1 033 160 Müügivalmis finantsvarad || 8 || 333 001 || 251 660 Nõuded rahastajate vastu || 9/15 || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 10 || 99 029 || - Muud varad || 11 || 224 || 416 || || || Varad kokku || || 2 132 527 || 1 825 259 || || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || || KOHUSTUSED || || || Tuletisinstrumendid || 6 || 7 035 || 12 702 Ettemakstud tulud || 12 || 37 808 || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 13 || 312 086 || 329 660 Muud kohustused || 14 || 1 153 || 1 113 || || || Kohustused kokku || || 358 082 || 376 478 || || || RAHASTU OMAKAPITAL || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 15 || 1 561 309 || 1 281 309 Õiglase väärtuse reserv || || 68 434 || 41 750 Jaotamata kasum || || 144 702 || 125 722 || || || Rahastu omakapital kokku || || 1 774 445 || 1 448 781 || || || Kohustused ja rahastu omakapital kokku || || 2 132 527 || 1 825 259 Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.2 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE (tuhandetes eurodes) || Lisad || 1.jaanuar 2012 || 1. jaanuar 2011 || || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 || || || || || Intressid ja samalaadsed tulud || 17 || 67 503 || 59 561 || Intressid ja samalaadsed kulud || 17 || -1 114 || -940 || || || || || Intressid ja samalaadsed tulud (neto) || || 66 389 || 58 621 || || || || || Tulud teenus- ja vahendustasudest || 18 || 1 934 || 2 149 || Kulud teenus- ja vahendustasudest || 18 || -292 || -144 || || || || || Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto) || || 1 642 || 2 005 || || || || || Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || || 5 348 || -7 534 || Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum || 19 || 1 045 || 17 228 || Netokahjum/-kasum vahetuskursierinevustest || || -10 575 || 8 376 || || || || || Netotulu finantstehingutest || || -4 182 || 18 070 || || || || || Muutused laenude ja nõuete väärtuse languses, pärast suurenemiste mahaarvamist || 7 || 597 || 27 452 || Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || 8 || -8 927 || -6 888 || Muude varade väärtuse langus || 20 || -337 || - || Üldhalduskulud || 21 || -36 202 || -38 006 || || || || || Majandusaasta kasum || || 18 980 || 61 254 || || || || || Muu koondkasum || || || || Müügivalmis finantsvarad − õiglase väärtuse reserv || || || || 1. Müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus || 8 || 18 551 || 20 574 || 2. Koondkasumiaruandesse üle kantud netosumma || 8 || 8 133 || -3 394 || Müügivalmis finantsvarad kokku || || 26 684 || 17 180 || || || || || Muu koondkasum kokku || || 26 684 || 17 180 || || || || || Majandusaasta koondkasum kokku || || 45 664 || 78 434 || Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.3 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (tuhandetes eurodes) || Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku 1. jaanuari 2012. aasta seisuga Lisad || 1 281 309 || 41 750 || 125 722 || 1 448 781 || || || || Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud 15 || 280 000 || - || - || 280 000 || || || || Majandusaasta kasum 2012. aastal || - || - || 18 980 || 18 980 || || || || Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 26 684 || - || 26 684 || || || || Rahastu omakapitali muutused || 280 000 || 26 684 || 18 980 || 325 664 || || || || 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 1 561 309 || 68 434 || 144 702 || 1 774 445 || || || || || Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku 1. jaanuari 2011. aasta seisuga Lisad || 1 131 309 || 24 570 || 64 468 || 1 220 347 || || || || Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud 15 || 150 000 || - || - || 150 000 || || || || Majandusaasta kasum 2011. aastal || - || - || 61 254 || 61 254 || || || || Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 17 180 || - || 17 180 || || || || Rahastu omakapitali muutused || 150 000 || 17 180 || 61 254 || 228 434 || || || || 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 1 281 309 || 41 750 || 125 722 || 1 448 781 || || || || || || || || Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.4 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes eurodes) || Lisad || 1.jaanuar 2012 – 31. detsember 2012 || 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011 PÕHITEGEVUS || || || Majandusaasta kasum || || 18 980 || 61 254 Korrigeerimised || || || Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || || 8 927 || 3 172 Laenude ja nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi netomuutus || || -597 || -27 452 Laenude ja nõuetega seotud kapitaliseeritud intress || 7 || -9 622 || -10 512 Laenudelt ja nõuetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus || || -1 407 || -2 801 Tähtajani hoitavatelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus || || -751 || - Ettemakstud tulude suurenemine || || 4 805 || 3 424 Vahetuskursi muutuste mõju laenudele || || 16 044 || -15 337 Vahetuskursi muutuste mõju müügivalmis finantsvaradele || || -1 204 || 34 Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist || || 35 175 || 11 782 || || || Laenude väljamaksed || 7 || -233 018 || -237 040 Laenude tagastamine || 7 || 115 480 || 104 410 Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || || -5 348 || 7 534 Tähtaja lõpuni hoitavate finantsvarade suurenemine || || -98 278 || - Müügivalmis finantsvarade suurenemine || 8 || -81 981 || -67 829 Müügivalmis finantsvarade müük || 8 || 19 601 || 24 971 Muude varade vähenemine || || 192 || 2 756 Muude kohustuste suurenemine || || 40 || 173 Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine || || 6 876 || 4 144 || || || Rahavood põhitegevusest (neto) || || -241 261 || -149 099 || || || FINANTSEERIMISTEGEVUS || || || Liikmesriikidelt saadud osamaksud || || 236 345 || 136 345 Intressitoetustega seoses liikmesriikidelt saadud summad || || 43 655 || 76 345 Intressitoetustega seoses liikmesriikide eest makstud summad || || -24 450 || -22 899 || || || Rahavood finantseerimistegevusest (neto) || || 255 550 || 189 791 || || || Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) || || 14 289 || 40 692 Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses || || 452 279 || 411 587 Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpu seisuga || || 466 568 || 452 279 || || || Raha ja raha ekvivalendid jagunevad: || || || Kassas olev sularaha || || 10 588 || 3 127 Tähtajalised hoiused || || 455 980 || 449 152 || || 466 568 || 452 279 || || || Täiendavad andmed põhitegevusega seotud rahavoogude kohta || || 2012 || 2011 Saadud intressid || || 64 490 || 57 391 Makstud intressid || || -1 137 || -1 162 Saadud dividendid || || 975 || 974 Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
3.5 RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA 1
Üldine teave Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika,
Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) rühma ja Euroopa
Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou
lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati
läbi 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010. Rahastu ei ole juriidiline isik. Liikmesriikide
(„rahastajad”) nimel haldab osamaksusid Euroopa Investeerimispank (edaspidi
„EIP”) vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide
eelarvetest ja väljamakseid tehakse vastavalt finantsprotokollidele, mis
koostatakse järjestikusteks viie- kuni kuueaastasteks perioodideks. Teise
finantsprotokolli (hõlmab ajavahemikku 2008−2013) jõustumise järel
1. juulil 2008, millele osutatakse kui kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF)
käivitumisele, on Euroopa Investeerimispangale (edaspidi „EIP” või „pank”)
tehtud lepingu raames ülesandeks järgneva haldamine: -
investeerimisrahastu,
s.o riske kandev uuenev fond, mille eesmärk on erasektori investeeringute
edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 185,5 miljonit eurot, millest
48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele
(ÜMTd); -
intressitoetuste
rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas 400 miljonit eurot ja
ÜMTdele summas 1,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 10 %
ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.
jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012. EIP halduskomitee ettepanekul kiitis EIP direktorite nõukogu
14. märtsil 2013 raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see
EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 14. maiks 2013 heaks kiita. 2
Tähtsamad arvestuspõhimõtted 2.1 Koostamise alus − nõuetele vastavuse
kinnitus Rahastu raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas
Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 2.2 Olulised raamatupidamisalased otsused ja
hinnangud Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda
raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond
investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma
äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul
kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning
valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise
aastaaruandele oluline mõju. Otsuseid ja hinnanguid on kõige
enam kasutatud järgnevates valdkondades: §
Finantsinstrumentide
õiglane väärtus Kui finantsseisundi aruandes
kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida
aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid
hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused
võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole
teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada
oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid
likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu
korrelatsioon ja volatiilsus tuletisinstrumentide puhul, mille lõpptähtaeg
ületab kolm kuud. §
Laenude
ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum Investeerimisrahastu vaatab
oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas
koondkasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi
katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude
summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav EIP juhtkonna otsus. Sellised
hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud
tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks
oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks
moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest
tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide
maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud,
kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud. Põhimõtteliselt loetakse
laenu langenud väärtusega laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on
hilinetud 90 päeva või rohkem ja EIP juhtkonna arvates esineb objektiivseid
põhjusi laenu väärtuse vähendamiseks. §
Noteerimata
müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine Noteerimata müügivalmis
omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest
alustest: -
hiljutised
ametlikud turutehingud; -
põhimõtteliselt
samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus; -
oodatavad
rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste
tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul, või -
muud
hindamismudelid. Rahavoogude ja
diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata müügivalmis
omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu
kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust,
kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid
jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid. §
Müügivalmis
finantsvarade väärtuse langus Investeerimisrahastu loeb
müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane
väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse
languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. Seda, mis on „oluline” või
„pikaajaline”, tuleb kaaluda. Investeerimisrahastu puhul on „oluline”
tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline” pikem kui 12 kuud. Lisaks hinnatakse
investeerimisrahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud
omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi
rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel
kasutatavaid tegureid. 2.3 Arvestuspõhimõtete muutmine Vastuvõetud arvestuspõhimõtted
on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega. Investeerimisrahastu
võtnud aasta jooksul vastu uusi IFRS standardeid ega muutnud neid. Avaldatud, kuid veel
jõustumata standardid Pärast 1. jaanuarit 2012
algavate aastaste arvestusperioodide puhul järgitakse mitmeid uusi standardeid,
standardite muudatusi ja tõlgendusi, kuid käesoleva raamatupidamise
aastaaruande koostamisel ei ole seda veel tehtud. IAS 1 Muu koondkasumi liikide esitamine IAS 1 muudatustega on muudetud „Muu koondkasumi” rühmitamist.
Selle kohaselt koondkasum, mis liigitatakse tulevikus ümber kasumiaruandesse,
esitatakse eraldi koondkasumist, mida ümber ei liigitata. Standardit
kohaldatakse 1. juulil 2012 ja hiljem algavate arvestusperioodide suhtes, kuid
lubatud on ka selle varasem rakendamine. IFRS 9 Finantsinstrumendid Selle standardi näol on tegemist esimese sammuga IASB
kolmeosalisest projektist IAS 39 („Finantsinstrumendid”) asendamiseks ning
sellega määratletakse ümber finantsvarade ja -kohustuste kategooriad ja nende
raamatupidamises käsitlemine. Standardi koostamiseks tehtav töö on veel pooleli
ja lõpuks asendatakse IAS39 sellega täies ulatuses. Standardi kavandatav
kohaldamiskuupäev on 1. jaanuar 2015. Euroopa Liit ei ole IFRS 9 veel heaks
kiitnud. Investeerimisrahastu ei plaani kõnealust standardit varem kasutusele
võtta ja selle mõju on veel kindlaks tegemata. Järgmine standard avaldati 2011. aastal. Selle
kohaldamistähtpäev on 1. jaanuar 2013 ja lubatud on ka selle varasem
rakendamine. Selle standardi kasutuselevõtu mõju investeerimisrahastu
raamatupidamise aastaaruandele ei ole veel kindlaks tehtud. IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine Selles standardis määratletakse õiglane väärtus, nähakse
ette õiglase väärtuse mõõtmise raamistik ning nõutakse teabe avalikustamist
õiglase väärtuse mõõtmise kohta. 2.4 Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest. Finantsseisundi
aruandes on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas
järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud. 2.4.1
Välisvaluuta ümberarvestamine Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse
eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole
teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima
tuhandeni. Välisvaluutatehingud arvestatakse
eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel. Rahalised varad ja kohustused,
mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber
bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit
või kahjumit kajastatakse koondkasumiaruandes. Mitterahalised kirjed, mille
väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse
tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille
väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber
õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevused, mis
tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu
kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused,
mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja
kohustustest, kajastatakse koondkasumiaruandes. Koondkasumiaruande read
arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel. 2.4.2
Raha ja raha ekvivalendid Investeerimisrahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks
arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid,
mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud. 2.4.3
Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid) Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena
arvelduspäeva. §
Tähtajani
hoitavad finantsvarad Tähtajani hoitavad finantsvarad on noteeritud võlakirjad,
mida hoitakse tähtaja lõpuni. Need võlakirjad võetakse arvele õiglases väärtuses, millele
on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse
võlakirjade järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi
kohaselt. Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on
objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara või finantsvarade rühma
väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma
väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle
kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama
sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju
finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab
usaldusväärselt hinnata. Väärtuse langusest tulenev kahjum (mida mõõdetakse
vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse
vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga)
kajastatakse kasumiaruandes. §
Laenud Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse
investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest.
Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb
laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene
amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku
intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud väärtuse languse või laenu
tagasimaksmata jätmise riski katteks ette nähtud võimalikud eraldised. §
Müügivalmis
finantsvarad Müügivalmis finantsvarad on kas sellisena määratletud või ei
täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab
kajastada kas õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, tähtajani hoitavana või
laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid ja
investeeringud riskikapitalifondidesse. Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse müügivalmis
finantsvarasid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast
väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada
järgmiseid üksikasju: a.
Riskikapitalifondid Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes
esitatud viimasel kättesaadaval puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt
rahvusvahelistele hindamissuunistele (näiteks rahvusvahelised era- ja
riskikapitali hindamise suunised, IPEVi suunised, nagu need on avaldatud
Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni poolt), mis on tunnistatud IFRSidega
kooskõlas olevaks. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada,
võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes
esitatud puhasväärtust. b.
Otsesed
omakapitaliinvesteeringud Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada
oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama
mudelit kui osaluse omandamisel. Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või
selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse riskikapitalifondidest ja
omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit
rahastu omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et müügivalmis investeeringu väärtus
on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne
realiseerimata kasum või kahjum koondkasumiaruandesse. Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse
tunnustatud hindamismeetodeid (näiteks diskonteeritud rahavoogude või kordse
meetodit). Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik
usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses. Tuleb märkida, et
kahe esimese aasta jooksul kajastatakse väärtust vastavalt soetusmaksumusele. Investeerimisrahastu omandatud osalused kujutavad endast
investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või
riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks
investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest
ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi
igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori
liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi
igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse
investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi
tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise
poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi
juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride
kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite
võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid
või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele.
Investeerimisrahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud
majandusharu tavadega, mis tagab, et investeerimisrahastul ei ole kontrolli ega
muud olulist mõju IAS 27 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise
investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles
investeerimisrahastul on üle 20 % hääleõigustest. §
Tagatised Arvele võtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases
väärtuses, mis vastab oodatavate maksete nüüdispuhasväärtusele. See arvutus
viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse bilansis
„finantstagatisena” „muude varade” ja „muude kohustuste” all. Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid
rahastu kohustusi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul
on tulemus suurem: -
Täpseima
prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste
kohustuste täitmiseks, mida hinnatakse tuginedes kõigile asjaomastele
teguritele ja finantsseisundi aruande koostamise kuupäeval kättesaadavale
teabele. -
Algse
arvelevõtmise summa alusel, millest on maha arvatud kumulatiivne
amortisatsioon. Algselt arvele võetud summa amortisatsiooni kajastatakse
aktuaarse hindamise meetodit kasutades. Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist
või vähenemist kajastatakse koondkasumiaruande real „tulu teenus- ja
vahendustasudest”. Sellise tagatisega seonduvad rahastu varad amortiseeritakse
seejärel aktuaarse hindamise meetodit kasutades ning kontrollitakse, kas nende
väärtus on langenud. Lisaks kajastatakse tagatislepingu sõlmimisel seda
investeerimisrahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse,
siis investeerimisrahastu siduva kohustusena. 2.4.4
Finantsvara väärtuse langus Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on
objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud.
Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul,
kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on
selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis
kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud
tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse
languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või
laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi
või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine
või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed
osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks
võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata
jätmisega korrelatsioonis. Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud
soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on
objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat
laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna
sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse
langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise
maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara
bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi
summat kajastatakse koondkasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse
vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud
koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid
oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva
prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse
tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või
vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto
kohandamise teel. Investeerimisrahastu koostab krediidiriski hinnangu iga
tehingu kohta eraldi ja ei kaalu tehingute üldist väärtuse vähendamist. Müügivalmis finantsvarade puhul hindab investeerimisrahastu
igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu
väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid
sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt
langenud allapoole soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta,
kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva
õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem
koondkasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev
kahjum) rahastu omakapitali hulgast ja kajastatakse see koondkasumiaruandes.
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei
kajastata koondkasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase
vääruse suurenemist kajastatakse otse rahastu omakapitali all. Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib
vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad
korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist koondkasumiaruandes vara kasuliku
kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse
languse ümberhindamisest. 2.4.5
Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade
vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ja
valuutaforvardid. Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames
sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete
laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis
seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt
kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi
muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu. Investeerimisrahastu ei kasuta ühtegi IAS 39 kohast
riskimaandamise võtet. Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases
väärtuses kasumiaruande kaudu ja esitatakse tuletisinstrumentidena. Õiglane
väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite,
optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu. Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses,
kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja
kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide
õiglase väärtuse muutused lisatakse reale „Netotulu finantstehingutest”. Alguses kajastatakse tuletisinstrumente tehingupäeva alusel. 2.4.6
Osamaksud Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi
aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse
osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma. Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest
need vastavad järgmistele tingimustele: -
vastavalt
osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse
otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral; -
need
kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele
instrumentide liikidele; -
kõikidel
finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele
muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused; -
instrumendil
ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ning -
instrumendi
kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude
kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud
netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse
muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul. 2.4.7
Intressitulu laenudelt Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse
koondkasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi
aruandes („Laenud ja nõuded“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See
on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased
maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele
netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse
tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel,
mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes. 2.4.8
Intressitoetused ja tehniline
abi Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu
liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi. Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide
osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse
võlgadeks kolmandatele isikutele. Investeerimisrahastu teeb väljamaksed
lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid
summasid. Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud
osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need rahastule
tehtud osamaksuna. 2.4.9
Rahalt ja raha
ekvivalentidelt saadud intressitulu Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu
kajastatakse tekkepõhiselt investeerimisrahastu koondkasumiaruandes. 2.4.10
Teenus- ja vahendustasud,
dividendid Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle
perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Siduvate kohustustega
seotud teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse
tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab
vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Müügivalmis finantsvaradega seotud dividende kajastatakse
nende laekumise ajal. 2.4.11
Maksustamine Euroopa
Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa ühenduste
privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu
institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest
maksudest. 3
Riskijuhtimine Käesolevas lisas esitatakse teave investeerimisrahastu
krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta,
keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele
peamistele riskidele. Need on järgmised: -
krediidirisk
− kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis
tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk; -
likviidsusrisk
− risk, et majandusüksusel tekib raskusi oma kohustuste täitmisel seoses
finantskohustustega, mida arveldatakse raha või muu finantsvara loovutamisega; -
tururisk
− risk, mis tuleneb sellistest jälgitavatest turumuutujatest nagu
intressimäärad, valuutakursid ja aktsiate turuhinnad. 3.1 Riskijuhtimise korralduslik külg Euroopa Investeerimispank kohandab oma riskijuhtimist
jooksvalt. EIP riskijuhtimise üksus määrab kindlaks
investeerimisrahastu krediidiriski ja aktsiariski, hindab ja jälgib neid riske
ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete
lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimise üksus front office'ist
sõltumatu. Riskijuhtimise peadirektor annab riskidega seonduvatest küsimustest
aru selleks määratud Euroopa Investeerimispanga asepresidendile. Asepresident
kohtub regulaarselt auditikomiteega, et arutada riskidega seonduvaid teemasid.
Samuti vastutab ta Euroopa Investeerimispanga halduskomiteele ja direktorite
nõukogule esitatava riskiaruandluse järelevalve eest. 3.2 Krediidirisk Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida
kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis
krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldustest. 3.2.1.
Krediidiriski poliitika Laenude vastaspoolte kohta
krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja
arvutada ja seda hinnastada. Investeerimisrahastu on äriühingute ja
finantsasutuste jaoks välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata
kindlaks oma peamiste laenuvõtjatest / tagatise saajatest vastaspoolte
sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud
välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, pangad, avaliku
sektori üksused) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii parimaid
pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe raames
sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu
krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades
asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale
vastaspoolele määratakse esialgu sisereiting, mis kajastab tema pikaajalist
välisvaluutareitingut (või kui see on nõutav, siis selle kohaliku valuuta
ekvivalenti), millele järgneb vastaspoole riskiprofiili ja tegevuse kontekstis
asjakohase riigiriski põhjalik analüüs. Projektipõhise finantseerimise ja
muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate
krediidikvaliteedi hinnangute korral ei kasutata sisereitingute metoodikat,
vaid muid asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid,
milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla
teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise
raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist.
Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine
riskireiting ja oodatava kahju määr. Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse
majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik
või sarnaste tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole
suuruse piiranguid. Iga tehingu maksimaalne nimiväärtus on piiratud limiidiga,
mis oleneb tehingu oodatava kahju määrast. Vastaspoole piiranguid kohaldatakse
konsolideeritud riskipositsioonide suhtes. Sellistes piirangutes võetakse
üldjuhul arvesse vastaspoolte omavahendite mahtu ja nende pikaajalise välise
rahastamise kogusummat. Krediidiriski maandamiseks kasutab investeerimisrahastu
mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid: -
projektiga
seonduvad väärtpaberid (nt õiguste loovutamine või aktsiatele, varadele või
kontodele seatud pant), ja/või -
tagatised,
mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised,
nõudegarantiid). Lisaks sellele kasutab investeerimisrahastu harvadel
juhtudel ka selliseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid, mis ei ole
projekti riskiga otseselt korrelatsioonis, nagu tagatised või pangagarantiid. Investeerimisrahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks
krediididerivatiive. 3.2.2.
Maksimaalne
krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise
vahendeid arvesse võtmata Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski
positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide
puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise
kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvesse võtmist. Maksimaalne riskipositsioon (tuhandetes eurodes) || 31.12.2012 || 31.12.2011 VARAD || || Raha ja raha ekvivalendid || 466 568 || 452 279 Tuletisinstrumendid || 115 || 434 Laenud ja nõuded || 1 146 280 || 1 033 160 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || - Muud varad || 224 || 416 Varad kokku || 1 799 526 || 1 573 599 || || BILANSIVÄLISED KIRJED || || Tingimuslikud kohustused || || - Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 20 000 Siduvad kohustused || || - Väljamaksmata laenud || 749 044 || 701 092 - Väljavõetud tagatised || 6 224 || 7 909 Bilansivälised kirjed kokku || 775 268 || 729 001 || || Krediidiriski positsioon kokku || 2 574 794 || 2 302 600 3.2.3.
Laenude
ja nõuetega seonduv krediidirisk 3.2.3.1
Krediidiriski
mõõtmine laenude ja nõuete puhul Iga investeerimisrahastu tehtava
laenuandmise tehingu kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse
välja oodatava kahju määrade hinnang, mis kajastuvad laenu reitinguklassis.
Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal,
võttes aluseks laenuvõtja krediidikvaliteedi, laenu lõpptähtaja, tagatise ja
vajaduse korral tagatise andja. Laenu reitinguklassidesse määramise
süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad
laenuandmise tehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra
hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata
laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad
oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste
võlglaste makseviivituse tõenäosuse, asjaomase riskipositsiooni ja
makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse
kasutatakse järgmistel eesmärkidel: -
laenuandmise
riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina; -
järelevalveülesannete
jaotamise abivahendina; -
laenuportfelli
krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga; -
ühe
sisendina oodatava kahju määral põhinevate riski hinnastamisotsuste tegemisel. Laenu reitinguklassi määramisel
võetakse arvesse järgmiseid tegureid: i)
Laenuvõtja
krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja
hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel.
Kooskõlas valitud Basel II täiustatud meetodiga on pank töötanud välja
sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatise
andjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt,
mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide
jaoks. ii)
Makseviivituse
korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatise andja
satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja
ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise
väärtus ja seega ka laenu reitinguklass. iii)
Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite
väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi
liigi kombinatsiooni alusel. iv)
Lepinguline raamistik:
usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja
tõstab selle sisereitingut. v)
Laenu kestus: kui kõik muud
näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu
teenindamisel raskustesse sattumise oht. Laenu oodatava kahju määr arvutatakse
viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse
kahjumäära tasemest määratakse laen ühesse järgmistest allpool loetletud laenu
reitinguklassidest: A Kõrgeima krediidikvaliteediga
laenud. Neil on kolm alamklassi. A hõlmab kõiki ELi riigiriske, st laenusid,
mille on kas andnud või täielikult, selgesõnaliselt ja tingimusteta
garanteerinud liikmesriigid, kui oodata ei ole mingeid tagasimakse raskusi ja
mille puhul oodatava kahju määraks määratakse 0 %. A+ tähistab laenusid,
mis on antud muudele majandusüksustele kui liikmesriigid (või millele sellised
üksused on tagatise andnud), mille puhul ei ole laenu kestuse ajal oodata
krediidikvaliteedi langust. A- hõlmab selliseid laenuandmise tehinguid, mille
olemasoleva reitinguklassi säilimise osas on mõningaid kahtlusi (näiteks pika
lõpptähtaja tõttu või muus osas suurepärase tagatise tulevikuhinna suure
volatiilsuse tõttu), kuid mille puhul võimalikku negatiivset arengut hinnatakse
siiski üsna piiratuks. B Kõrge krediidikvaliteediga
laenud. Nende näol on tegemist varaklassiga, mille väärtust pank peab
usaldusväärseks, kuigi väike krediidikvaliteedi halvenemine ei ole tulevikus
välistatud. Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise aset leidmise
suhtelise tõenäosuse tähistamiseks. C Hea krediidikvaliteediga
laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele
pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta
ainumakselaenud (bullet loans) või nendega samaväärse amortisatsiooni ja
tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud. D See reitinguklass on
piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude
vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse
kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+
ja D-. D- reitinguga laenude puhul on nõutav tähelepanelikum jälgimine. E See laenu reitinguklass hõlmab
laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia
kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme
ja mille vajumist kahjumisse ei saa vältida. Seetõttu kohaldatakse nende
laenude puhul tähelepanelikku ja süvendatud jälgimist. Alamklassid E+ ja E-
tähistavad nimetatud jälgimisprotsessi intensiivsust, kusjuures E- reitinguga
tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude
teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav teatavas vormis
võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju. F F (probleemsed) tähistab
laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F- reitinguga laenud
võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast
allakirjutamist esinenud ettenägematud, erakorralised ja drastilised
negatiivsed asjaolud. Kõigile tehingutele, millest investeerimisrahastule
tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja nende puhul nähakse
ette konkreetne eraldis. Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga
laenud jälgimisnimekirja. Kui laen siiski kiideti juba algselt D- või sellest
madalama reitinguklassi riskiprofiiliga heaks, pannakse see jälgimisnimekirja
üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu
reitinguklassi täiendava languse. Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud
investeerimisrahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb
eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel. 3.2.3.2
Laenude
andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs Järgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud ja
väljamakstud laenudest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon
laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatise andjate antud tagatisi: Seisuga 31.12.2012 (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid || Tagatiseta || Kokku Pangad || 12 630 || 136 695 || 207 582 || 356 907 Äriühingud || 20 077 || 78 171 || 478 358 || 576 606 Avaliku sektori asutused || 30 462 || - || 18 || 30 480 Riigid || - || 5 819 || 176 468 || 182 287 Kokku välja makstud || 63 169 || 220 686 || 862 425 || 1 146 280 Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 14 091 || 142 963 || 591 990 || 749 044 Seisuga 31.12.2011 (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid || Tagatiseta || Kokku Pangad || 13 026 || 97 994 || 197 245 || 308 265 Äriühingud || 15 699 || 55 601 || 475 012 || 546 312 Avaliku sektori asutused || 37 670 || - || - || 37 670 Riigid || - || 6 214 || 134 699 || 140 913 Kokku välja makstud || 66 395 || 159 809 || 806 956 || 1 033 160 Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 10 434 || 173 484 || 517 174 || 701 092 EIP meetmete teostamisega tegelev direktoraat B, mille
pädevusse kuulub tegevus väljaspool ELi, jälgib pidevalt investeerimisrahastu
laenusündmusi, mis mõjutavad laenuvõtjaid ja tagatise andjaid. Eelkõige
hinnatakse lepingulisi õigusi iga krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste
kohustuste mittetäitmise juhtumi puhul. Kui krediidiriski suunised seda
nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud
laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või
meetmed võetakse õigeaegselt. Nii näiteks võttis rahastu kiireid meetmeid oma järelevalve
ja riskijuhtimise tugevdamiseks alates 2008. aasta septembrist finantsturgudel
toimunud sündmuste valguses. Sel eesmärgil moodustati 2011. aasta aprillis direktoraadis
B sõltumatu järelevalve osakond, kes annab aru otse peadirektorile. Osakonna
ülesanne on teostada laenudega seotud finants- ja lepingulist järelevalvet
eesmärgiga edendada teabevahetust osakondade vahel ning teha ettepanekuid
rakendada finantskriisi tingimustes sellist aruandlus- ja juhtimiskorda, mis
vajaduse korral võimaldaks kiiret reageerimist. 3.2.3.3
Krediidikvaliteedi
analüüs laenuvõtjate liikide lõikes Järgmistes tabelites on näidatud investeerimisrahastu
laenuportfelli (31. detsembri 2012. aasta ja 31. detsembri 2011. aasta seisuga)
krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse
määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja välja
maksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni. Seisuga 31.12.2012 (tuhandetes eurodes) || || Kõrge reiting || Standardne reiting || Min. aktsep-teeritav risk || Kõrge risk || Reiting puudub || Kokku || || A kuni B- || C || D+ || D- ja sellest madalam || || Laenuvõtja || Pangad || 50 000 || 24 342 || 21 864 || 529 325 || 337 014 || 962 545 Äriühingud || 7 466 || 8 006 || - || 605 672 || - || 621 144 Avaliku sektori asutused || - || - || - || 70 480 || - || 70 480 Riigid || - || - || - || 241 155 || - || 241 155 Kokku || || 57 466 || 32 348 || 21 864 || 1 446 632 || 337 014 || 1 895 324 Seisuga 31.12.2011 (tuhandetes eurodes) || || Kõrge reiting || Standardne reiting || Min. aktsep-teeritav Risk || Kõrge risk || Reiting puudub || Kokku || || A kuni B- || C || D+ || D- ja sellest madalam || || Laenuvõtja || Pangad || 50 002 || 9 674 || 39 966 || 356 629 || 351 476 || 807 747 Äriühingud || 3 917 || 5 279 || - || 635 825 || - || 645 021 Avaliku sektori asutused || - || - || - || 38 761 || - || 38 761 Riigid || - || - || - || 242 723 || - || 242 723 Kokku || || 53 919 || 14 953 || 39 966 || 1 273 938 || 351 476 || 1 734 252 3.2.3.4
Laenude
ja nõuete riskikontsentratsioonid 3.2.3.4.1
Geograafiline
analüüs Laenuvõtja riigi põhjal saab investeerimisrahastu
laenuportfelli kohta koostada järgmise geograafilise analüüsi (tuhandetes
eurodes): Laenuvõtja riik || 31.12.2012 || 31.12.2011 Piirkondlik - AKV || 84 051 || 99 543 Uganda || 140 833 || 117 035 Piirkondlik – Lääne-Aafrika || 33 856 || 14 161 Mosambiik || 137 745 || 126 666 Mauritaania || 65 670 || 43 427 Etioopia || 81 666 || 84 266 Dominikaani Vabariik || 67 991 || 66 118 Keenia || 131 566 || 65 611 Kamerun || 72 525 || 60 706 Sambia || 18 772 || 43 294 Kongo (Demokraatlik Vabariik) || 28 415 || 8 980 Nigeeria || 14 383 || 28 691 Piirkondlik – Vaikse ookeani piirkond || 17 767 || 20 603 Piirkondlik – Kesk-Aafrika || 10 431 || 12 109 Jamaika || 71 027 || 59 317 Madagaskar || - || 1 253 Mauritius || 11 302 || 12 732 Ghana || 5 642 || 7 812 Angola || 10 009 || 13 598 Trinidad ja Tobago || 1 483 || 1 002 Burkina Faso || 10 727 || 12 588 Malawi || 4 950 || 5 833 Uus-Kaledoonia || 4 198 || 4 673 Rwanda || 9 641 || 11 197 Niger || 4 146 || 3 950 Prantsuse Polüneesia || 2 631 || 3 131 Botswana || - || - Senegal || 5 837 || 10 329 Lesotho || 3 827 || 3 902 Vanuatu || 3 639 || 3 917 Belize || 13 || 103 Grenada || 2 477 || 2 698 Gabon || 1 011 || 1 509 Togo || 52 644 || 53 224 Cabo Verde || 27 073 || 28 405 Djibouti || 762 || 777 Haiti || 4 654 || - Saint Lucia || 2 916 || - Kokku || 1 146 280 || 1 033 160 3.2.3.4.2
Majandussektori
analüüs Järgnevas tabelis on analüüsitud investeerimisrahastu
laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku
laenusaajani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all
(tuhandetes eurodes). Laenuvõtja majandussektor || 31.12.2012 || 31.12.2011 Üldised laenud ja agendilepingud || 252 662 || 218 912 Lennuettevõtjad ja õhusõidukite tootjad || 13 || 103 Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid || 30 480 || 31 052 Toormed ja kaevandamine || 168 911 || 135 573 Kemikaalid, plastid ja ravimid || - || 20 400 Joogivesi, veepuhastus || 38 697 || 33 247 Elektrienergia, süsi jm || 409 090 || 358 745 Toiduahel || - || 1 244 Kapitalikaubad/kestvuskaubad || 3 827 || 3 902 Meretransport jm || 5 819 || 6 214 Materjalitöötlus, ehitus || 24 154 || 29 025 Paberi tootmisahel || 4 747 || 4 840 Teed ja kiirteed || 73 921 || 62 856 Telekommunikatsioon || 18 427 || 24 963 Teenindussektor jm || 115 532 || 102 084 Kokku || 1 146 280 || 1 033 160 3.2.3.5
Laenude
hilinenud tagasimaksed Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks,
neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru „Hilinenud maksete jälgimise
suunistes” sätestatud menetluste kohaselt. Hilinenud maksete summade jälgimise ja nende kohta aru
andmisega tegeleb üldiselt EIP tehinguhalduse ja restruktureerimise
direktoraadi hilinenud maksete üksus. See üksus koostab kuuaruande
investeerimisrahastu laenude tasumata tagasimaksete kohta, mis sisaldab ka
kaheksat päeva ületavate võlgnevuste võrdlust kuude lõikes. Kuuaruandes
kirjeldatakse riikide, laenude ja tagasimaksete lõikes üksikasjalikult samme,
mis on juba tehtud või mis on kavas teha. Lisaks sellele koostatakse ja saadetakse Euroopa Komisjonile
kuuaruanne laenude kohta, mille tasumisega on hilinetud üle 90 päeva. EIP
halduskomitee saab kaks korda aastas kokkuvõtliku tabeli 30 päeva ja 90 päeva
maksetähtaega ületanud laenudest tulenevate võlgnevuste kohta ning aruande,
milles on esitatud võrdlusteave võlgnevuste arengu kohta aasta ja poolaasta
jooksul. Sellistest maksetähtaega ületanud laenudest tulenevaid
võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt (tuhandetes eurodes): || Lisad || Laenud ja nõuded 31.12.2012 || Laenud ja nõuded 12.2011 Bilansiline maksumus || || 1 146 280 || 1 033 160 || || || Individuaalne laenude ja nõuete väärtuse vähenemine || || || Brutosumma || || 110 767 || 112 662 Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks || 7 || -45 144 || -48 816 Individuaalselt vähenenud väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 65 623 || 63 846 || || || Laenude ja nõuete rühma väärtuse vähenemine || || || Brutosumma || || - || - Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks || || - || - Vähenenud väärtusega laenude ja nõuete rühma bilansiline maksumus || || - || - || || || Tähtajaks tasumata, kuid vähenemata väärtusega laenud ja nõuded || || || || || || Tähtaeg on ületatud: || || || 30–60 päeva || || 12 || 8 60–90 päeva || || - || 472 90–180 päeva || || - || 13 Üle 180 päeva || || - || 33 Tähtajaks tasumata, kuid vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 12 || 526 || || || Tähtajaks tasutud ning vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 1 080 645 || 968 788 || || || Laenude ja nõuete bilansiline maksumus kokku || || 1 146 280 || 1 033 160 || || || || 3.2.4.
Rahast
ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas
investeerimisrahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31.
detsembri 2012. aasta seisuga olid investeeringud üksnes pangahoiuste ja muude
lühiajaliste finantsinstrumentide vormis. Investeerimissuuniste kohaselt ja
olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise
pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse. Heakskiidetud pankadelt või emitentidelt nõutav minimaalne
lühiajaline krediidireiting on P-1/A-1/F1 (Moody’s, S&P, Fitch). Juhul kui
krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud
reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud
panga või emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot
(viiskümmend miljonit eurot). Hoiuseid hoitakse heakskiidetud majandusüksustes
lõpptähtajaga kuni kolm kuud alates tehingupäevast ja need ei tohi ületada
krediidiriski positsioonile kehtestatud ülempiiri. 31. detsembri 2012. aasta ja 31. detsembri 2011. aasta
seisuga oli kõigi investeerimisrahastu pangahoiuste ja lühiajaliste
kommertsväärtpaberite minimaalseks reitinguks P-1 (Moody's). 31. detsembri
2011. aasta seisuga reitingu P-2 tingis ühe vastaspoole reitingu alandamine 21.
detsembril 2011. Järgnevas tabelis on näidatud pangahoiuste seis koos
kogunenud intressidega (tuhandetes eurodes): Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) || Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) || 31.12.2012 || 31.12.2011 P-1 || Aa1 || 43 400 || 10% || - || - P-1 || Aa2 || - || - || 28 622 || 6% P-1 || Aa3 || 130 901 || 29% || 105 547 || 24% P-1 || A1 || 83 500 || 18% || 117 603 || 26% P-1 || A2 || 198 179 || 43% || 179 938 || 40% P-2 || A3 || - || - || 17 441 || 4% Kokku || || 455 980 || 100% || 449 151 || 100% 3.2.5.
Tuletisinstrumentidest
tulenev krediidirisk 3.2.5.1
Tuletisinstrumentide
krediidiriski põhimõtted Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast
kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma
lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb
sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt
vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest. Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames
sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete
laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis
seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt
kaubeldavates valuutades kui eurodes. Euroopa Investeerimispank teeb kõik
vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehinguid reguleerivad samad vahetuslepingute
raamlepingud ja krediiditoe lisad, millele Euroopa Investeerimispank ja tema
välised vastaspooled on alla kirjutanud. 3.2.5.2
Tuletisinstrumentide
krediidiriski mõõtmine Kõiki seoses investeerimisrahastuga tehtud Euroopa
Investeerimispanga vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus
ja sama metoodika kohaselt, mida Euroopa Investeerimispank kasutab enda jaoks
tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab Euroopa Investeerimispank
vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade
aktsepteeritavuse tingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma
vahetustehingute puhul. Euroopa Investeerimispank kasutab vahetustehingute ja
tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni
mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni
aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites
võetakse täielikult arvesse investeerimisrahastuga seonduvaid
tuletisinstrumente. Järgnevas tabelis on näidatud
vahetuslepingute (sh eri valuutade vahetuslepingute ja eri valuutade
intressimäära vahetuslepingute, v.a lühiajalised valuuta vahetuslepingud)
lõpptähtajad, jaotatuna nende tingliku väärtuse ja õiglase väärtuse lõikes: Vahetuslepingud seisuga 31.12.2012 || alla || 1 aasta kuni || 5 aastat kuni || üle || Kokku 2012 (tuhandetes eurodes) || 1 aasta || 5 aastat || 10 aastat || 10 aasta || Tinglik väärtus || 1 480 || 9 833 || 15 253 || - || 26 566 Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || 71 || -528 || -3 529 || - || -3 986 Vahetuslepingud seisuga 31.12.2011 || alla || 1 aasta || 5 aastat || üle || Kokku 2011 (tuhandetes eurodes) || 1 aasta || 5 aasta || 10 aasta || 10 aasta || Tinglik väärtus || 7 042 || 43 593 || 16 899 || - || 67 534 Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || -674 || -1 331 || -3 869 || - || -5 874 Investeerimisrahastu sõlmib lühiajalisi valuuta
vahetuslepinguid eurost erinevas valuutas antud laenude tagasimaksete
valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni
kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt. Lühiajaliste
valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli
652 miljonit eurot (31. detsembri 2011. aasta seisuga 585 miljonit eurot).
Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga oli -2,9 miljonit eurot (31. detsembri 2011. aasta seisuga oli
nende väärtus -6,4 miljonit eurot). Investeerimisrahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid,
et maandada laenude intressimääraga seotud riske. Seisuga 31. detsember 2012 oli
selliseid lepinguid üks. Selle tinglik väärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga oli 19,6 miljonit eurot (2011. aastal oli see väärtus null) ja õiglane
väärtus 0,03 miljonit eurot (2011. aastal oli see väärtus null). 3.2.6.
Tähtajani
hoitavate finantsvaradega seotud krediidirisk Järgmises tabelis on esitatud tähtajani
hoitavate finantsvarade olukord. Selle finantsvara moodustavad eranditult
võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg on alla kolme kuu. Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) || Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) || 31.12.2012 || 31.12.2011 P-2 || Baa2 || 50 143 || 51% || - || - P-3 || Baa3 || 48 886 || 49% || - || - Kokku || || 99 029 || 100% || - || - 3.3 Likviidsusrisk 3.3.1
Likviidsusriski juhtimine Likviidsusrisk on risk, et majandusüksusel tekib raskusi
oma kohustuste täitmisel seoses finantskohustustega, mida arveldatakse raha või
muu finantsvara loovutamisega. Investeerimisrahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide
iga-aastastest osamaksudest (üheksanda ja kümnenda EAFi vahendid) ja
täiendavalt ka investeerimisrahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest.
Võttes arvesse EIP prognoose investeerimisrahastu juhtimise ja tegevuse kohta,
teeb Euroopa Komisjon igal aastal kindlaks siduvad kohustused, maksed ning
jooksval majandusaastal ja järgnevatel majandusaastatel tasumisele kuuluvate
osamaksude (sh intressitoetused) aastase summa ning saadab selle kohta 15.
oktoobriks nõukogule aruande. Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks
analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja
ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase
likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi,
nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.
Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on investeerimisrahastul
likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete
katmiseks, millest tehingute teostamisega tegelev direktoraat B korrapäraselt
teatab. Investeerimisrahastu nimel avatud kontodel olevaid
sularahahalduse varasid haldab panga sularahahalduse osakond, pidades kinni front
office'i ja back office'i ülesannete lahususe põhimõttest. Nende
varade investeerimisega seotud arveldustoimingud kuuluvad tehingute
planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Lisaks sellele kuulub ülesannete lahususe põhimõtte kohaselt
panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse vastaspoolte ja
sularahahalduse investeeringute limiitide heakskiitmine ning nimetatud
limiitidest kinnipidamise jälgimine. 3.3.2
Likviidsusriskide mõõtmine Käesoleva jao tabelites esitatakse rahastu finantskohustuste
jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa
(diskonteerimata rahavood). Investeerimisrahastule kuulub järgmisi kohustusi: allakirjutatud
laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise /
investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata
osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi
väljamaksmata summad. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel.
Investeerimisrahastust antud laenud väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg,
kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide
ja rahastamistehingute edenemisest kiiresti muutuvas keskkonnas.
Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes
arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude.
Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli
pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksekohustused ületavad
kasutuselevõtutähtaja kuni kõigi aluseks olevate investeeringute tegemiseni,
kuna mõnikord fondi likviidsusest ei piisa tasudest ja muudest kuludest
tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Laenutagatiste suhtes konkreetseid
väljamaksekohustusi ei esine, välja arvatud juhtudel, kui tagatise saaja selle
välja nõuab. Tagatise suurust vähendatakse vastavalt iga tagatud laenu
tagasimaksmise ajakavale. Seda silmas pidades on allpool esitatud jaotuses kõigil
juhtudel arvesse võetud lepingulist väljamaksetähtaega ja likviidsuse juhtimise
tavapäraste meetodite kohaselt koostatud prognoose. Tehnilise abi lepingutest
tulenevad väljamaksekohustused on tavaliselt lühikese tähtajaga (alla ühe
aasta). Tähtajatuna käsitatakse järgmisi juhtumeid: kasutatud ja kasutamata
tagatistest tulenevad kohustused, võetud laenukohustuste alusel väljamaksmata
laenud, mille lepingukohane tähtaeg on lõppenud, kuid pikendamisel;
intressitoetused, mille vahendid on liikmesriikidelt ühekordse maksena sisse
nõudnud, et katta tulevasi vajadusi. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste
likviidsusprofiili moodustavad vahetuslepingutest tulenevad lepingulised
diskonteerimata rahavood, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingud, eri
valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja
intressimäära vahetuslepingud. Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Tähtajatud || Väljamaksete nominaalne brutosumma Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2012 Muud (antud tagatised, kasutatud tagatised) || - || - || - || - || 26 224 || 26 224 Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused || 16 500 || 287 657 || 243 020 || - || 201 867 || 749 044 Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused || - || 26 806 || 54 958 || 7 319 || 127 987 || 217 070 Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused || 255 || 101 495 || 79 206 || - || 23 599 || 204 555 Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused || 2 000 || 8 511 || 13 109 || - || - || 23 620 Kokku || 18 755 || 424 469 || 390 293 || 7 319 || 379 677 || 1 220 513 Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Tähtajatud || Väljamaksete nominaalne brutosumma Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2011 Muud (antud tagatised, kasutatud tagatised) || - || - || - || - || 27 909 || 27 909 Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused || 2 295 || 257 127 || 274 573 || 54 000 || 113 097 || 701 092 Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused || 2 035 || 38 424 || 38 010 || 7 666 || 178 432 || 264 567 Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused || 1 445 || 31 100 || 139 211 || - || 16 211 || 187 967 Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused || 4 564 || 16 693 || - || - || - || 21 257 Kokku || 10 339 || 343 344 || 451 794 || 61 666 || 335 649 || 1 202 792 Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2012 || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Laekumiste/väljamaksete nominaalne brutosumma Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud - laekumised || 1 238 || 7 364 || 14 498 || 5 350 || 28 450 Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud - väljamaksed || -1 286 || -8 428 || -17 218 || -5 894 || -32 826 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — laekumised || 649 000 || - || - || - || 649 000 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — väljamaksed || -652 451 || - || - || - || -652 451 Intressimäära vahetuslepingud — laekumised || 65 || 511 || 3 274 || 2 117 || 5 967 Intressimäära vahetuslepingud — väljamaksed || - || -753 || -3 537 || -1 577 || -5 867 Kokku || -3 434 || -1 306 || -2 983 || -4 || -7 727 || || || || || Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2011 || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Laekumiste/väljamaksete nominaalne brutosumma Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised || 9 873 || 14 365 || 19 533 || 7 430 || 51 201 Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed || -10 091 || -17 527 || -24 420 || -9 015 || -61 053 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — laekumised || 585 000 || - || - || - || 585 000 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — väljamaksed || -591 909 || - || - || - || -591 909 Kokku || -7 127 || -3 162 || -4 887 || -1 585 || -16 761 3.4 Tururisk Tururisk on risk, et muutused turuhindades, näiteks
intressimäärade, aktsiahindade, valuutakursside ja krediidiriski marginaalide
muutused (mis ei ole seotud muutustega emitendi krediidikvaliteedis) vähendavad
majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust. 3.4.1.
Intressirisk Intressirisk on investeerimisrahastu positsioonide
majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb turu
tootluse või intressikõvera negatiivsetest muutustest. Intressirisk tekib
erinevustest varade ja kohustuste ümberhindamisel ja nende lõpptähtaegades. Oma laenuportfelli ja sellega seotud intressimäära riski
maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute tundlikkust mõõdab
investeerimisrahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel. BPV väljendab asjakohase portfelli nüüdispuhasväärtuse
suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti
(0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni
üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6
aastat, pika tähtajaga –12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 20 aasta)
kaupa. Investeerimisrahastu kasutab laenude nüüdispuhasväärtuse
arvutamiseks eurodes rahastamise kõverat (vahetuskursi kõver + EIP rahastamispreemia),
kui tegemist on eurodes ja muudes vääringutes kui USA dollarites nomineeritud
rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA
dollarites nomineeritud rahavoogudega. Riski maandamiseks sõlmitud
mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab
investeerimisrahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes
nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist
on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega. Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh
seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga 341 000 eurot, kui intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti
võrra. (31. detsembri 2011. aasta seisuga oleks vähenemine olnud 239 000 eurot.
Baaspunkti väärtus tuhandetes eurodes || Raha- turg || Väga lühikese tähtajaga || Lühikese tähtajaga || Keskmise tähtajaga || Pika tähtajaga || Ülipika tähtajaga || Kokku Seisuga 31.12.2012 || 1 aasta || 2–3 aastat || 4–6 aastat || 7–11 aastat || 12–20 aastat || Üle 20 aasta || Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku || -25 || -47 || -90 || -117 || -62 || - || -341 Baaspunkti väärtus tuhandetes eurodes || Raha- turg || Väga lühikese tähtajaga || Lühikese tähtajaga || Keskmise tähtajaga || Pika tähtajaga || Ülipika tähtajaga || Kokku Seisuga 31.12.2011 || 1 aasta || 2–3 aastat || 4-6 aastat || 7–11 aastat || 12–20 aastat || Üle 20 aasta || Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku || -20 || -28 || -60 || -78 || -53 || - || -239 3.4.2.
Valuutarisk Valuutarisk on investeerimisrahastu positsioonide majandusliku
väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside
negatiivsetest muutustest. Investeerimisrahastu jaoks tekib valuutarisk tekib alati,
kui varad ja kohustused ei ole samas valuutas. Valuutarisk hõlmab ka tulevaste
rahavoogude väärtuse ootamatuid ja ebasoodsaid muutusi, mis tulenevad
vahetuskursside muutumisest. 3.4.2.1
Valuutarisk
ja sularahahalduse varad Investeerimisrahastu sularahahalduse varad on nomineeritud
kas eurodes või USA dollarites. Valuutariski maandatakse valuuta hetke- või
forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute või eri valuutade
vahetustehingutega. EIP sularahahalduse osakond võib juhul, kui seda peetakse
vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes
muud instrumenti, mis annab kaitse investeerimisrahastu finantstegevusega
seoses esinevate tururiskide vastu. 3.4.2.2
Valuutarisk
ja investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad
eurodes. Investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning
intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes
muus aktsepteeritud valuutas. Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib,
kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata.
Allpool on esitatud investeerimisrahastu valuutariski maandamise
suunised. 3.4.2.2.1.
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine -
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites välja makstud investeerimisrahastu
laenude riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille
finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et
vahetuslepingute turg on toimiv. -
Investeerimisrahastu
tehingute raames muus valuutas kui eurodes või USA dollarites tehtud
väljamaksete puhul, mille korral pikaajalist riskimaandustehingut ei tehta,
sõlmib sularahahalduse osakond kaks tööpäeva enne väljamakset valuutatehingu.
Investeerimisrahastu tehingute puhul kasutatav valuutakurss vastab
sularahahalduse osakonna saadud turukursile. Samamoodi toimitakse ka muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites saadud tagasimaksete puhul, mille
korral sularahahalduse osakond teeb laekunud valuuta konverteerimiseks
vajadusel valuutatehingu. -
Realiseerimata
tagatiste puhul valuutariski ei maandata. Muus valuutas kui eurodes või USA
dollarites nomineeritud tagatiste realiseerimise korral risk maandatakse. -
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute puhul, mille
jaoks sularahahalduse osakond ei saa valuutariski maandamise tehingut teha,
jäetakse risk maandamata. See hõlmab ka (sünteetilisi) tehinguid, mis on
nomineeritud kohalikus valuutas, kuid mida arveldatakse eurodes või USA
dollarites. Investeerimisrahastu jääb seega avatuks nendest tulenevale valuutariskile. 3.4.2.2.2.
USA
dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine -
Investeerimisrahastu
kõigi USA dollarites nomineeritud pooleliolevate tehingute (v.a realiseerimata
tagatised) kogusumma suhtes kasutatakse riskimaandust USD/EUR
valuutavahetuslepingute abil, mida pikendatakse perioodiliselt. Iga perioodi
alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid
või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad
tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid,
mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt
prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid
kaetud. -
USA
dollarist tulenevat kogu riskipositsiooni arvutatakse regulaarselt
raamatupidamisandmete järgi, et järgmiste pikendatavate valuutavahetuslepingute
riskimaandust vajaduse korral korrigeerida. -
Kui
sularahahalduse osakond peab seda tegevuse seisukohast asjakohaseks, võib
konkreetsete USA dollarites nomineeritud laenude puhul kasutada riskimaanduseks
ka eri valuutade vahetustehinguid. -
Pikendamisperioodi
kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete
valuutavahetuslepingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse
sularahahalduse varadesse või vahetatakse eurodeks. -
USA
dollarites nomineeritud pooleliolevate maandamata tehingute (nimiväärtuses
väljendatud) kogusumma ei tohi kunagi ületada 5 000 000 (viit miljonit) USA
dollarit. Seda limiiti korrigeeritakse iga-aastaselt. Kõnealuse limiidi
ületamise korral toob sularahahalduse osakond riskipositsiooni valuutatehingu
abil tagasi limiidi piiresse. 3.4.2.3
Välisvaluutapositsioon Järgnevas tabelis on näidatud investeerimisrahastu
välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes): Seisuga 31. detsember 2012 || EUR || USD || KES || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku || || || || || VARAD || || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 424 647 || 41 921 || - || - || 466 568 Tuletisinstrumendid || 1 064 || -949 || - || - || 115 Laenud ja nõuded || 513 231 || 508 412 || 60 348 || 64 289 || 1 146 280 Müügivalmis finantsvarad || 66 509 || 259 694 || - || 6 798 || 333 001 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || - || - || - || 99 029 Muud varad || - || - || - || 224 || 224 Varad kokku || 1 191 790 || 809 078 || 60 348 || 71 311 || 2 132 527 || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || Kohustused || || || || || Tuletisinstrumendid || -675 814 || 682 849 || - || - || 7 035 Ettemakstud tulud || 37 560 || 248 || - || - || 37 808 Võlad kolmandatele isikutele || 312 040 || 46 || - || - || 312 086 Muud kohustused || 905 || 19 || 14 || 215 || 1 153 Kohustused kokku || -325 309 || 683 162 || 14 || 215 || 358 082 Rahastu omakapital || || || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 561 309 || - || - || - || 1 561 309 Õiglase väärtuse reserv || 5 366 || 59 144 || - || 3 924 || 68 434 Jaotamata kasum || 144 702 || - || - || - || 144 702 Rahastu omakapital kokku || 1 711 377 || 59 144 || - || 3 924 || 1 774 445 Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 386 068 || 742 306 || 14 || 4 139 || 2 132 527 Valuutapositsioon seisuga 31. detsember 2012 || -194 278 || 66 772 || 60 334 || 67 172 || - || || || || || Seisuga 31. detsember 2012: || || || || || SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || || Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 794 475 || 171 639 || - || - || 966 114 Väljavõetud tagatised || - || - || - || 6 224 || 6 224 Intressitoetused ja tehniline abi || 204 555 || - || - || - || 204 555 || || || || || TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || - || - || - || 20 000 Seisuga 31. detsember 2011 || EUR || USD || CAD || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku || || || || || VARAD || || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 416 384 || 35 895 || - || - || 452 279 Tuletisinstrumendid || 13 419 || -12 985 || - || - || 434 Laenud ja nõuded || 477 340 || 501 923 || - || 53 897 || 1 033 160 Müügivalmis finantsvarad || 54 287 || 186 525 || 4 303 || 6 545 || 251 660 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || 87 310 Muud varad || 50 || - || - || 366 || 416 Varad kokku || 1 048 790 || 711 358 || 4 303 || 60 808 || 1 825 259 || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || Kohustused || || || || || Tuletisinstrumendid || -641 758 || 654 460 || - || - || 12 702 Ettemakstud tulud || 32 689 || 314 || - || - || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 329 598 || 62 || - || - || 329 660 Muud kohustused || 691 || 19 || - || 403 || 1 113 Kohustused kokku || -278 780 || 654 855 || - || 403 || 376 478 Rahastu omakapital || || || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 281 309 || - || - || - || 1 281 309 Õiglase väärtuse reserv || 41 750 || - || - || - || 41 750 Jaotamata kasum || 125 722 || - || - || - || 125 722 Rahastu omakapital kokku || 1 448 781 || - || - || - || 1 448 781 Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 170 001 || 654 855 || - || 403 || 1 825 259 Valuutapositsioon seisuga 31. detsember 2011 || -121 211 || 56 503 || 4 303 || 60 405 || - || || || || || Seisuga 31. detsember 2011: || || || || || SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || || Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 761 319 || 204 340 || - || - || 965 659 Väljavõetud tagatised || - || - || - || 7 909 || 7 909 Intressitoetused ja tehniline abi || 209 223 || || - || - || 209 223 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || - || - || - || 20 000 3.4.2.4
Valuutariski
analüüs (tuhandetes eurodes) Aruandekuupäeva seisuga on kõige suuremaks
valuutariski netopositsiooniks USA dollari riski netopositsioon. 31. detsembri
2012. aasta seisuga põhjustaks USA dollari vahetuskursi muutus ± 10 %
võrra rahastu omakapitali suurenemise või vähenemise vastavalt 6 682 euro
võrra (31. detsembri 2011. aasta seisuga oli see näitaja 5 650 eurot). 3.4.2.5
Vahetuskurss 31. detsembri 2012.aasta ja 31. detsembri 2011. aasta
bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse: || 31. detsember 2012 || 31. detsember 2011 Kolmandate riikide vääringud || || Dominikaani Vabariigi peeso (DOF) || 53,1220 || 49,8498 Fidži dollar (FJD) || 2,3417 || 2,3630 Haiti gurd (HTG) || 55,7265 || 52,1645 Keenia šilling (KES) || 113,68 || 109,53 Mauritaania ouguiya (MRO) || 393,99 || 372,52 Mauritiuse ruupia (MUR) || 40,19 || 37,43 Rwanda frank (RWF) || 811,83 || 771,76 Uganda šilling (UGX) || 3 549 || 3 205 USA dollar (USD) || 1,3194 || 1,2939 CFA frank (XAF/XOF) || 655,957 || 655,957 Lõuna-Aafrika rand (ZAR) || 11,1727 || 10,4830 3.4.3.
Aktsiarisk
(tuhandetes eurodes) Aktsiarisk on risk, et aktsiate õiglane väärtus langeb
muutuste tõttu aktsiaindeksite tasemes ja konkreetsete aktsiainvesteeringute
väärtuses. Investeerimisrahastu jaoks tekib aktsiarisk riskikapitali
investeeringute kaudu, s.o investeeringute kaudu otse aktsiakapitali
investeerivatesse ja riskikapitalifondidesse. Aktsiainvesteeringute hindamiseks kasutatakse punktisüsteemi.
Iga investeeringut hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, mille võib jaotada
kolme põhikategooriasse: juhtimine, äriplaan ja struktuur. Eri punktisummad
liidetakse seejärel investeeringule omistatavaks koondhindeks, mis iseloomustab
selle üldist tugevust. Aktsiariski positsioonide suhtes kohaldatakse ka ülempiiri,
mis määratakse kindlaks nii iga investeeringu puhul kui ka kumulatiivselt.
Ülempiiri suurus oleneb aktsiainvesteeringute kvaliteedist. Eraisikute aktsiapositsiooni väärtus ei ole järelevalve ja
kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse
kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid. Kui aktsiaindeksid ja nendest tulenevalt omakapitali
investeeringute väärtus langevad 10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna,
väheneb investeerimisrahastu omakapital müügivalmis omakapitaliportfelli
õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2012. aasta seisuga 33 300
euro ja 31. detsembri 2011. aasta seisuga 25 166 euro võrra. 4
Varade ja kohustuste õiglane väärtus Järgnevas tabelis on esitatud bilansilise maksumuse ja
õiglase väärtuse võrdlus raamatupidamise aastaaruandes kajastatud
investeerimisrahastu varade ja kohustuste kategooriate lõikes (tuhandetes
eurodes): || Bilansiline väärtus 31.12.2012 || Õiglane väärtus 31.12.2012 || Bilansiline väärtus 31.12.2011 || Õiglane väärtus 31.12.2011 Õiglases väärtuses kajastatud varad || || || || Müügivalmis finantsvarad || 333 001 || 333 001 || 251 660 || 251 660 Tuletisinstrumendid || 115 || 115 || 434 || 434 Kokku || 333 116 || 333 116 || 252 094 || 252 094 || || || || Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 466 568 || 466 568 || 452 279 || 452 279 Laenud ja nõuded || 1 146 280 || 1 226 409 || 1 033 160 || 1 022 679 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 87 310 || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || 98 805 || - || - Muud varad || 224 || 224 || 416 || 416 Kokku || 1 799 411 || 1 879 316 || 1 573 165 || 1 562 684 Varad kokku || 2 132 527 || 2 212 432 || 1 825 259 || 1 814 778 || || || || Õiglases väärtuses kajastatud kohustused || || || || Tuletisinstrumendid || 7 035 || 7 035 || 12 702 || 12 702 Kokku || 7 053 || 7 053 || 12 702 || 12 702 || || || || Amortiseeritud väärtuses kajastatud kohustused || || || || Ettemakstud tulud || 37 808 || 37 808 || 33 003 || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 312 086 || 312 086 || 329 660 || 329 660 Muud kohustused || 1 153 || 1 153 || 1 113 || 1 113 Kokku || 351 047 || 351 047 || 363 776 || 363 776 Kohustused kokku || 358 082 || 358 082 || 376 478 || 376 478 Järgnevalt on kirjeldatud varade ja kohustuste õiglase
väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid metoodikaid ja eeldusi. §
Varad, mille õiglane
väärtus läheneb bilansilisele väärtusele Varade ja kohustuste puhul, mis on likviidsed või millel on
lühiajaline alla kolme kuuline lõpptähtaeg, eeldatakse, et nende õiglane
väärtus läheneb bilansilisele väärtusele. §
Õiglases väärtuses
kajastatud varad ja kohustused Finantsinstrumendi õiglase väärtuse kindlaksmääramisel
kasutatakse esimese allikana aktiivsel turul avaldatud hinnanoteeringuid.
Investeerimisrahastu portfellis olevate investeeringute laadi tõttu on need
harva kättesaadavad. Investeeringute puhul, mille turuhinnad ei ole kättesaadavad,
kasutatakse õiglase väärtuse hindamiseks hindamismeetodeid või mudeleid, mis
võimaluse korral alati tuginevad jälgitavatele turuandmetele bilansipäeva
seisuga. Järgnevas tabelis on analüüsitud finantsvarasid, mille
õiglane väärtus on kindlaks määratud hindamismeetodi abil. Sealjuures
kasutatakse eri tasemeid, mis on määratletud järgmiselt: -
1. tase: aktiivsetel
turgudel noteeritud (korrigeerimata) noteeritud hinnad; -
2. tase: muud
sisendid kui 1. tasemega hõlmatud noteeritud hinnad, mis on vara puhul
jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud); -
3. tase: vara
puhul kasutatavad sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel
(mittejälgitavad sisendid). Seisuga 31 detsember 2012 (tuhandetes eurodes) || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku Finantsvarad || || || || Tuletisinstrumendid || - || 115 || - || 115 Müügivalmis finantsvarad || 11 001 || - || 322 000 || 333 001 Kokku || 11 001 || 115 || 322 000 || 333 116 || || || || Finantskohustused || || || || Tuletisinstrumendid || - || 7 035 || - || 7 035 Kokku || - || 7 035 || - || 7 035 Seisuga 31 detsember 2011 (tuhandetes eurodes) || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku Finantsvarad || || || || Tuletisinstrumendid || - || 434 || - || 434 Müügivalmis finantsvarad || 15 214 || - || 236 446 || 251 660 Kokku || 15 214 || 434 || 236 446 || 252 094 || || || || Finantskohustused || || || || Tuletisinstrumendid || - || 12 702 || - || 12 702 Kokku || - || 12 702 || - || 12 702 2012.
aastal ei teinud investeerimisrahastu õiglase väärtuse hindamisel
ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi. Järgnevas
tabelis on esitatud 31. detsembril 2012 ja 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta
jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused. (tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad Saldo 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || 236 446 Kogu kasum või kahjum || - kasumis või kahjumis || 8 133 - muus koondkasumis || 15 041 Väljamaksed || 81 981 Tagasimaksed || -19 601 Saldo 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 322 000 (tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad Saldo 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 171 638 Kogu kasum või kahjum || - kasumis või kahjumis || -3 206 - muus koondkasumis || 21 759 Väljamaksed || 67 829 Tagasimaksed || -21 574 Saldo 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 236 446 5
Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes) Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt
saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja
finantseerimistegevusest saadud vahenditeks. || 31.12.2012 || 31.12.2011 Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud || 117 622 || 195 205 Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid || 348 946 || 257 074 Raha ja raha ekvivalendid kokku || 466 568 || 452 279 6
Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes) Põhilised tuletisinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise
eesmärgil hoitavateks, on järgmised: Seisuga 31. detsember 2012 || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus Varad || Kohustused Eri valuutade vahetuslepingud || 87 || -102 || 7 062 Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud || - || -3 971 || 19 504 Intressivahetustehingud || 28 || - || 19 568 Valuuta tähtpäevatehingud || - || -2 962 || 652 451 Tuletisinstrumendid kokku || 115 || -7 035 || 698 585 || || || 31. detsembri 2011. aasta seisuga || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus Varad || Kohustused Eri valuutade vahetuslepingud || 434 || -953 || 29 376 Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud || - || -5 355 || 38 158 Valuuta tähtpäevatehingud || - || -6 394 || 585 000 Tuletisinstrumendid kokku || 434 || -12 702 || 652 534 7
Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes) Laenud ja nõuded koosnevad põhiliselt järgnevast: || Üldised laenud (*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku Nimiväärtus 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || 225 365 || 716 350 || 128 679 || 1 070 394 Väljamaksed || 79 015 || 154 003 || - || 233 018 Mahakandmised || -947 || -1 206 || - || -2 153 Tagasimaksed || -39 967 || -71 368 || -4 145 || -115 480 Kapitaliseeritud intressid || - || -117 || 9 739 || 9 622 Vahetuskursierinevused || -8 780 || -7 692 || -493 || -16 965 Nimiväärtus 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 254 686 || 789 970 || 133 780 || 1 178 436 || || || || Väärtuse langus 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || -7 609 || -16 372 || -24 835 || -48 816 Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -835 || -292 || - || -1 127 Väärtuse mahakandmised || 947 || 1 206 || - || 2 153 Väärtuse languse vähenemine || 910 || 814 || - || 1 724 Vahetuskursierinevused || 93 || 348 || 480 || 921 Väärtuse langus 31. detsembri 2012. aasta seisuga || -6 494 || -14 296 || -24 355 || -45 145 || || || || Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 641 || -3 984 || -82 || -5 707 Kogunenud intress || 5 246 || 9 244 || 4 206 || 18 696 Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2012 || 251 797 || 780 934 || 113 549 || 1 146 280 || || || || || (*) sealhulgas agendilepingud. || Üldised laenud(*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku Nimiväärtus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 246 500 || 542 322 || 123 910 || 912 732 Väljamaksed || 25 689 || 211 351 || 0 || 237 040 Mahakandmised || 0 || 0 || -2 000 || -2 000 Tagasimaksed || -48 554 || -51 712 || -4 144 || -104 410 Kapitaliseeritud intressid || 0 || 459 || 10 053 || 10 512 Vahetuskursierinevused || 1 730 || 13 930 || 860 || 16 520 Nimiväärtus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 225 365 || 716 350 || 128 679 || 1 070 394 || || || || Väärtuse langus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || -15 006 || -18 056 || -44 023 || -77 085 Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -1 746 || -1 514 || -773 || -4 033 Väärtuse mahakandmised || 0 || 0 || 2 000 || 2 000 Väärtuse languse vähenemine || 9499 || 3263 || 18 723 || 31 485 Vahetuskursierinevused || - 356 || - 65 || - 762 || -1 183 Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -7 609 || -16 372 || -24 835 || -48 816 || || || || Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 700 || -3 428 || - 99 || -5 227 Kogunenud intress || 3 498 || 9 499 || 3 812 || 16 809 Laenud ja nõuded 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 219 554 || 706 049 || 107 557 || 1 033 160 || || || || || (*) sealhulgas agendilepingud. 8
Müügivalmis finantsvarad (tuhandetes eurodes) Müügivalmis finantsvarad koosnevad põhiliselt järgnevast: || Riskikapitalifondid || Otsesed omakapitaliinvesteeringud || Kokku Kulud seisuga 1. jaanuar 2012 || 182 692 || 36 565 || 219 257 Väljamaksed || 56 007 || 25 974 || 81 981 Tagasimaksed/müük || -19 570 || -31 || -19 601 Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga || 1 581 || -678 || 903 Kulud seisuga 31. detsember 2012 || 220 710 || 61 830 || 282 540 || || || Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2012 || 29 781 || 11 969 || 41 750 Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || 29 540 || -2 856 || 26 684 Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2011 || 59 321 || 9 113 || 68 434 || || || Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2012 || -6 887 || -2 460 || -9 347 Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || -7 976 || -951 || -8 927 Vahetuskursierinevused seoses väärtuse langusega || 133 || 168 || 301 Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2012 || -14 730 || -3 243 || -17 973 || || || Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2012 || 265 301 || 67 700 || 333 001 || Riskikapitalifondid || Otsesed omakapitaliinvesteeringud || Kokku Maksumus seisuga 1. jaanuar 2011 || 142 932 || 33 350 || 176 282 Väljamaksed || 59 579 || 8 250 || 67 829 Tagasimaksed/müük || -20 236 || -4 735 || -24 971 Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga || 417 || -300 || 117 Maksumus seisuga 31. detsember 2011 || 182 692 || 36 565 || 219 257 || || || Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2011 || 11 335 || 13 235 || 24 570 Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || 18 446 || -1 266 || 17 180 Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2011 || 29 781 || 11 969 || 41 750 || || || Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2011 || -2 || -6 022 || -6 024 Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || - 6 888 || - || -6 888 Varasematel aastatel koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse languse kasutamine || 2 || 3 714 || 3 716 Vahetuskursierinevused seoses väärtuse langusega || 1 || -152 || -151 Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -6 887 || -2 460 || -9 347 || || || Müügivalmis finantsvarad 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 205 586 || 46 074 || 251 660 9
Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes) Põhilised nõuded rahastajate vastu olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud || 87 310 || 87 310 Nõuded rahastajate vastu kokku || 87 310 || 87 310 10
Tähtajani hoitavad finantsvarad (tuhandetes
eurodes) Tähtajani hoitavate väärtpaberite portfelli koosneb
noteeritud võlakirjadest, mille tähtaja lõpuni on aruande kuupäeval jäänud
vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab tähtajani hoitavate väärtpaberite
portfellis toimunud liikumisi: Saldo seisuga 1. jaanuar 2012 || - Soetamine || 98 278 Amortiseeritud üle-/alakurss || -210 Kogunenud intressi muutus || 961 Saldo seisuga 31. detsember 2012 || 99 029 11
Muud varad (tuhandetes eurodes) Põhilised muud varad olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Nõuded EIP vastu || 7 || 59 Finantstagatised || 217 || 357 Nõuded seoses tehnilise abi maksetega || 337 || - Tehnilise abi maksetega seotud nõuete väärtuse vähenemine (20. lisa) || -337 || - Muud varad kokku || 224 || 416 12
Ettemakstud tulud (tuhandetes eurodes) Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Ettemakstud intressitoetused || 37 387 || 32 744 Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud || 421 || 259 Ettemakstud tulud kokku || 37 808 || 33 003 13
Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes) Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto) || 36 202 || 38 011 Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad || 8 904 || 219 Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused || 266 980 || 291 430 Võlad kolmandatele isikutele kokku || 312 086 || 329 660 14
Muud kohustused (tuhandetes eurodes) Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Finantstagatised || 215 || 294 Muud || 938 || 819 Muud kohustused kokku || 1 153 || 1 113 || || 15
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes
eurodes) Liikmesriigid || Osamaks rahastusse || Intressi-toetusteks ettenähtud osamaks || Osamaks kokku || Sissenõutud, kuid veel tasumata (*) Austria || 41 375 || 10 168 || 51 543 || 2 650 Belgia || 61 203 || 15 041 || 76 244 || 3 920 Taani || 33 412 || 8 211 || 41 623 || 2 140 Soome || 23 107 || 5 679 || 28 786 || 1 480 Prantsusmaa || 379 399 || 93 237 || 472 636 || 24 300 Saksamaa || 364 722 || 89 630 || 454 352 || 23 360 Kreeka || 19 516 || 4 796 || 24 312 || 1 250 Iirimaa || 9 680 || 2 379 || 12 059 || 620 Itaalia || 195 788 || 48 115 || 243 903 || 12 540 Luksemburg || 4 528 || 1 113 || 5 641 || 290 Madalmaad || 81 500 || 20 028 || 101 529 || 5 220 Portugal || 15 145 || 3 722 || 18 867 || 970 Hispaania || 91 180 || 22 407 || 113 588 || 5 840 Rootsi || 42 624 || 10 4757 || 53 099 || 2 730 Ühendkuningriik || 198 130 || 48 690 || 246 820 || - Kokku seisuga 31. detsember 2012 || 1 561 309 || 383 691 || 1 945 000 || 87 310 Kokku seisuga 31. detsember 2011 || 1 281 309 || 383 691 || 1 665 000 || 87 310 (*) 20. novembril 2012 määras nõukogu kindlaks, kui suure
rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2013. 16
Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused
(tuhandetes eurodes) || 31.12.2012 || 31.12.2011 || || Kohustused || || Väljamaksmata laenud || 749 044 || 701 092 Väljamaksmata müügivalmis finantsvaradega seotud kulukohustused || 217 070 || 264 567 Väljavõetud tagatised || 6 224 || 7 909 Toetused ja tehniline abi || 228 175 || 209 223 || || Tingimuslikud kohustused || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 20 000 || || Kokku || 1 220 513 || 1 202 792 17
Netotulu intressidest ja samalaadsed tulud
(tuhandetes eurodes) Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Raha ja raha ekvivalendid || 1 678 || 5 518 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 36 || - Laenud ja nõuded || 64 060 || 50 800 Intressitoetused || 1 729 || 3 243 Intressid ja samalaadsed tulud kokku || 67 503 || 59 561 Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Tuletisinstrumendid || -1 114 || -940 Intressid ja samalaadsed kulud kokku || - 1 114 || -940 18
Netotulu teenus- ja vahendustasudest (tuhandetes
eurodes) Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Laenude ja nõuetega seotud teenus- ja vahendustasud || 1 710 || 1 894 Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud || 191 || 255 Muud || 33 || - Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku || 1 934 || 2 149 Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad
põhiliselt järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Müügivalmis finantsvaradega seoses kolmandatele isikutele makstud vahendustasud || -292 || -144 Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku || -292 || -144 19
Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud
kasum (tuhandetes eurodes) Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum
koosneb põhiliselt järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Puhastulu müügivalmis finantsvaradelt || 70 || 16 254 Dividenditulu || 975 || 974 Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum || 1 045 || 17 228 20
Muude varade väärtuse langus (tuhandetes eurodes) Aruandeperioodil sooritati investeerimisrahastust 638 eurot selliseid
tehnilise abi makseid, mis vastaspoole pettuse tõttu ei jõudnud lõpliku
abisaajani. Juriidilise sekkumise teel võib rahastu tagasi saada 301 eurot;
ülejäänud tasumata summa registreeriti nõudena. Tõenäosust, et rahastu tasumata
summa kunagi tagasi saab, peetakse aruandekuupäeva seisuga väikseks ja
investeerimisrahastu koondkasumisse kanti 337 euro suurune väärtuse vähendamine.
21
Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) Üldhalduskulud on kulud, mida EIP investeerimisrahastu
haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP
saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest
hindamistasudest. || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 EIP kantud tegelikud kulud || -38 390 || -39 937 Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest || 2 188 || 1 931 Üldhalduskulud (neto) || -36 202 || -38 006 Pärast läbivaadatud Cotonou partnerluslepingu jõustumist 1.
juulil 2008 ei kata liikmesriigid enam üldisi halduskulusid. 22
Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust,
mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2012. aasta seisuga
koostatud raamatupidamise aastaaruande korrigeerimist. I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE ARUANNE) LISA −
OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES
Märkused
tabelite kohta: · Tabelites näitab arv
„0,00”, et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele. Kui arvu ei ole
antud, võrdub summa nulliga.
Riigid, mille
saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud. · Rubriik „Kõik AKV riigid /
ÜMTd” osutab projektidele, milles osalevad mitu riiki, kuid mida ei rahastata
piirkondliku koostöö raames. · Rubriik „Finants- ja
halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse EAFi intressidest või
halduskulude assigneeringutest. [1] ELT
L 247, 9.9.2006. [2] Kõik arvud on ümardatud miljoniteks
eurodeks. Tuleb märkida, et kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud,
võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda. Summad,
mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.
Summad, mis võrduvad 0-ga, on näidatud kriipsuga (-). [3] Lühiajalised nõuded, välja arvatud
nõuded, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja kaasrahastamisega. [4] Lühiajalised
kohustused, välja arvatud kohustused, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja
kaasrahastamisega. [5] Vastavalt kümnenda EAFi
finantsmääruse artiklile 153 on hoiukontod kajastatud kümnenda EAFi bilansis.
Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 6. peatükis „Finantsriskide
juhtimine”. [6] See saldo kujutab endast Kongo
Demokraatliku Vabariigi jaoks kättesaadavaid summasid vastavalt nõukogu
otsusele 2003/583/EÜ. Need vahendid on sihtotstarbelised ja ette nähtud kindla
abisaajariigi jaoks. [7] EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3–106. [8] ELT L 247, 9.9.2006. [9] Nõukogu otsus 2011/315/EL, 23. mai
2011, mis käsitleb üheksandast ja varasematest Euroopa Arengufondidest rahastatavatest
projektidest vabanevate rahaliste vahendite eraldamist arengukoostööks
Lõuna-Sudaanis. [10] ELT L 247, 9.9.2006. [11] Varasemate EAFide
mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille
suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 3/2000 kinnitatud 410 926
miljonit eurot. Komisjoni otsusega nr PE/410/2001 on need vahendid lülitatud
AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli kohaste siseriiklike sihtprogrammide
assigneeringute (B-assigneeringud) hulka. SISUKORD EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE. 3 I OSA. EAFi MAJANDUSAASTA
ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID. 9 1........... KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED 10 1.1........ KAHEKSAS, ÜHEKSAS
JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE
KOONDTABEL JA NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE. 10 1.2........ KAHEKSAS EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 14 1.3........ ÜHEKSAS EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 17 1.4........ KÜMNES EAF:
BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 20 1.5........ KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD. 23 2........... RAKENDAMISE
ARUANNE. 46 2.1........ ASSIGNEERINGUD. 50 2.2........ KONSOLIDEERITUD
ARUANNE. 54 2.3........ MUU HALDUSTEAVE. 59 II OSA. EAFi MAJANDUSAASTA
ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 61 3.1 ....... FINANTSSEISUNDI
ARUANNE 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA. 63 3.2........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE. 64 3.3........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE. 65 3.4........ 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE. 66 3.5........ RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA. 68 I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE
ARUANNE) LISA − OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES. 100 MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa
Arengufondi 2012. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas kümnenda
Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VIII jaotisega ning
raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade
ja -meetoditega. Olen teadlik oma vastutusest kaheksanda, üheksanda
ja kümnenda Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise
eest kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse
artikliga 125. Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa
Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide
varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande
koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe
usaldusväärsuse. Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal,
mida pidasin vajalikuks teha majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla
piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide
finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate. (Alla kirjutanud) Manfred Kraff peaarvepidaja EAFi
VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE 1. TAUST Euroopa Liit teeb arengukoostööd paljude
arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku ja
sotsiaalset arengut ning eelkõige vähendada ja leevendada vaesust pikas
perspektiivis, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi. Selle
eesmärgi saavutamiseks koostab liit koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja
koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoosöösse
suunatavad liidu vahendid tulevad kolmest allikast: – Euroopa Liidu eelarvest; – Euroopa Arengufondist; – Euroopa
Investeerimispangalt. Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend liidu abi
andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV
riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) tehtava arengukoostöö
raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga
anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis
olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid
ajaloolised sidemed. EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest. Seda
rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab
eraldi komitee. Euroopa Komisjon vastutab EAFi vahenditest rahastatavate
meetmete rahalise rakendamise eest ja Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab
investeerimisrahastut. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt
piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist.
Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese
partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid
üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Iga Euroopa Arengufondi suhtes
kohaldatakse just seda EAFi käsitlevat finantsmäärust, millega on ette nähtud
kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades
koostatakse Euroopa Komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise
aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise
aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende
vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab Euroopa Komisjon. Investeerimisrahastu
asutati Cotonou lepingu raames. Investeerimisrahastut haldab Euroopa
Investeerimispank ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV
riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu
on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse
meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt
sõltumatu rahastu. Kuna Euroopa Komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole
see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – kaheksanda, üheksanda
ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise
aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on
investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta
aruandele eraldi osana (2. osa). Kümnes EAF hõlmab ajavahemikku 2008–2013
ja selle kogueelarve on 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldatakse
21 966 miljonit eurot AKV riikidele, 286 miljonit eurot ÜMTdele ja 430
miljonit eurot komisjonile, et aidata tal katta EAFi programmitöö ja
rakendamisega seotud kulusid[1].
2. KUIDAS
TOIMUB EAFi RAHASTAMINE? 15.-16. detsembril 2005. aastal toimunud kohtumisel
võttis Euroopa Ülemkogu vastu 2007.−2013. aasta finantsraamistiku.
Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei
integreerita Euroopa Liidu eelarvesse, vaid seda rahastatakse ajavahemikus
2008−2013 jätkuvalt olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu. Euroopa Liidu eelarve on
iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja
kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt Euroopa Liidust on
EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse liikmesriikidevahelise
sisekokkuleppega, milles nähakse ette tavaliselt viie aasta pikkuse ajavahemiku
jooksul selle fondi raames arengukoostööks kasutatavad vahendid. Kuna vahendeid
eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid
kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on
eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse
EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega. EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide
sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad
liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile
eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab
fondi komisjon kooskõlas ELi arengupoliitikaga, mille ettepaneku teeb komisjon
ja mille võtab vastu nõukogu. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja
abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika
kooskõlastama ELiga, et tagada vastastikune täiendavus. Kuni 2010. aastani nõuti
osamaksud sisse 15 osalevalt liikmesriigilt. aastal nõuti sisse esimesed
kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki. Osa kümnenda EAFi vahenditest on pandud kõrvale
ettenägematuteks vajadusteks, enamik aga on jaotatud praegu ajavahemikku
2008−2013 hõlmavate mitmeaastaste (peamiselt geograafiliste, aga ka
temaatiliste) sihtraamistike vahel. Sellest lähtuvalt on komisjon heaks kiitnud
riiklikud, piirkondlikud ja AKV riikide vahelised strateegiadokumendid. Nende
rakendamist kontrollitakse igal aastal ning strateegiad vaadatakse läbi
ajavahemiku keskel (lõpule viidud) ja lõpus (praegu toimumas). Pärast nende
vahe- ja lõppläbivaatamiste tegemist võib komisjon Euroopa Liidu nimel
strateegiad ja vahendite jaotuse läbi vaadata, pidades silmas asjaomaste AKV
riikide ja piirkondade hetkevajadusi ja tulemusi. Lisaks eelnevalt nimetatud
osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või
tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid. 3. KUIDAS EAFi VAHENDEID HALLATAKSE
JA KASUTATAKSE?
3.1 Põhitegevuskulud EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmisest ja
haldamisest erinevaid põhitegevuskulusid. Finantsmääruse kohaselt rakendab
komisjon EAFi vahendeid järgmiste meetodite kohaselt: Detsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit
kasutatakse juhul, kui komisjon delegeerib peamiselt asjaomase abi saava riigi
olukorrast lähtudes teatavad eelarve täitmise ülesanded küllaltki suures
ulatuses kolmandatele riikidele. Tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit
kasutatakse juhul, kui eelarvet täidetakse otseselt komisjoni talituste poolt
või kaudselt, kui komisjon annab eelarve täitmise ülesanded Euroopa Liidu või
liikmesriikide õiguse alusel aruandekohustuslikele ametiasutustele, näiteks
Euroopa Liidu ametitele. Eelarve täitmine ühiselt
rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle meetodi korral delegeerib komisjon
teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.
3.2 Finantsjuhtimises
osalejad Volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutab kogu
haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb seatud
poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni algatatud tegevuse
haldamiseni nii tegevuslikust kui ka eelarve seisukohast; muu hulgas annab ta
oma allkirja juriidilistele kohustustele ja/või jälgib täitmist, teeb makseid
ja vajaduse korral isegi nõuab vahendeid sisse. Euroopa Liidu delegatsiooni
juht on
komisjoni ja riikliku või piirkondliku AKV riigi / ÜMT ametiasutuse vahendajaks
kohapeal. Delegatsiooni juht teeb tihedat koostööd riiklike või piirkondlike
eelarvevahendite käsutajatega rakendusstrateegia ja valdkondliku poliitika
kindlaks määramisel ning EAFi programmide ja projektide ettevalmistamisel,
uurimisel ja läbivaatamisel. Toetust saava riigi riiklik
eelarvevahendite käsutaja on kõrgem ametnik, kelle on ametisse nimetanud
iga AKV riigi / ÜMT valitsus. Ta esindab oma riigi ametiasutusi kõikides
fondist rahastatavates ning komisjoni ja EIP hallatavates tegevustes. Enamikul
juhtudel täidab nimetatud ülesandeid valitsuse liige, tavaliselt riigi
planeerimis- või rahandusminister. Riiklik eelarvevahendite käsutaja täidab
EAFi programmide ja projektide haldamisel haldus-, tehnilisi ja
finantskohustusi. Komisjoni peaarvepidaja täidab komisjoni
eelarvevahendite käsutajate koostatud makse- ja sissenõudekorraldusi ning
vastutab sularaha haldamise eest. Samuti vastutab ta raamatupidamiseeskirjade
ja -meetodite kehtestamise, raamatupidamissüsteemide heakskiitmise,
raamatupidamisarvestuse pidamise ning vastavate majandusaasta aruannete koostamise
eest. Lisaks sellele peab peaarvepidaja majandusaasta aruande allkirjastama,
deklareerides, et see annab finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate. 3.3 EAFi vahendite kasutamine Suurem osa EAFi kaudu AKV riikidele ja ÜMTdele antud
rahalistest vahenditest antakse toetusena. Iga EAFi käivitamisel teavitab
Euroopa Liit AKV riike ja ÜMTsid neile fondi tegevusaja jooksul kättesaadavate
assigneeringute sihttasemest. Vahendeid eraldatakse lähtuvalt riigi vajadustest
ja tulemustest. Iga riigi kohta koostatakse riigistrateegia
dokument, mille valmistavad ette asjaomane AKV riik ja Euroopa Komisjon.
Seejuures võetakse arvesse tulemusi, mida annavad eelnevad konsultatsioonid eri
osalejatega, sealhulgas valitsusväliste osalejate, kohalike omavalitsuste ja
vajaduse korral ka AKV riikide parlamentidega. Riigistrateegia dokumendiga
seatakse meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendatakse kohalikku osalust
koostöökavades. Riigistrateegia dokumendi
alusel, võttes arvesse selles sätestatud arengueesmärke ja -prioriteete, ja
nendega kooskõlas, koostatakse riiklik sihtprogramm. Riiklik sihtprogramm on
suunatud abi saavatele sektoritele ja valdkondadele ning selles selgitatakse,
kuidas saavutatakse abi eesmärgid ja esitatakse rakendamise ajakava.
Riigistrateegia dokument ja riiklik sihtprogramm vaadatakse läbi igal aastal,
samuti EAFi rakendusperioodi keskel ja lõpus ning programmi kehtivuse ajal
tehakse selles vajaduse korral parandusi ja muudatusi.
3.4 Kulukohustuste
võtmine EAFist väljamaksete tegemiseks EAFist ei saa ühtegi summat välja maksta enne, kui
komisjon ja EAFi vahendite kavandatav saaja on eelnevalt võtnud kirjalikult
juriidilise kohustuse. Kirjalik juriidiline kohustus võib olla eraõiguse alusel
vastutava üksusega (näiteks valitsusväline organisatsioon või ettevõtja)
sõlmitud (toetus-, teenus- või muu) leping või kujutada endast haldus- ja/või
rahastamiskorda, mille on kokku leppinud komisjon ja rahvusvahelise avaliku
õiguse kohaselt vastutav üksus, nagu riik ja tema avalik üksus või rahvusvaheline
organisatsioon, kellel on õigus- ja teovõime. Enne kolmanda isiku ees juriidilise kohustuse
võtmist peab olemas olema piisavate vahenditega eelarverida, mis võimaldab
asjaomast tegevust rahastada. Kui see tingimus on täidetud, tuleb vajalikud
vahendid eelarves reserveerida raamatupidamissüsteemis võetavate eelarveliste
kulukohustuste abil. See aga ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (ehk
pearaamatut), sest kulusid ei ole veel kantud. See on tingitud asjaolust, et
EAFi raamatupidamissüsteem koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud
osast: (a)
eelarve
raamatupidamisarvestus, mis annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest,
ning (b)
üldine
raamatupidamisarvestus, mida kasutatakse bilansi ja tulemiaruande koostamiseks. Eelarve raamatupidamisarvestus annab ülevaate võetud
kulukohustustest ja tehtud maksetest. Eelarve raamatupidamisarvestus tugineb
kassapõhise arvestuse põhimõttele, mille kohaselt artikkel kirjendatakse
raamatupidamisarvestuses alles siis, kui asjaomase summa suhtes võetakse
kulukohustus, kui see makstakse välja või laekub. Sellist liiki
raamatupidamisarvestus on tüüpiline avaliku sektori puhul, mis on ajalooliselt
kaldunud pöörama põhitähelepanu eelarvele ja selle täitmisele. Üldises raamatupidamisarvestuses (mis tugineb
tekkepõhise arvestuse põhimõttele) näidatakse kõik eelarveaasta jooksul kantud
kulud ja laekunud tulud (ja seega eelarveaasta tulem) ning tehakse kindlaks
EAFi finantsseisund bilansi vormis, milles kajastatakse varasid ja kohustusi
asjaomase aasta 31. detsembri seisuga. 3.5 Makse tegemine Makseid saab teha üksnes pärast seda, kui
eelarvevahendite käsutaja on eelarvelise kulukohustuse heaks kiitnud. Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda
abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud
mitmeks osamakseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud
ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus
kindlaks määratud perioodi jooksul eesmärgil, milleks need on antud. Vastasel
korral makstakse need tagasi, st kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke
kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Seega
väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud
lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse need esialgse väljamakse
tegemisel bilansis varana. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas
täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida käsitletakse
tulemiaruandes kuludena) ja tagastatud summade kinnitamisega. Aasta lõpus tuleb anda hinnang sellele, millised on
EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad
ei ole veel aruandeid esitanud. Pärast kõnealuste järgmisse eelarveaastasse
ülekandmise arvutuste tegemist kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud
summad kumuleerunud kuludena, prognoositud rahastamiskõlbmatud summad jäävad
aga lahtiseks kontodel „Kulud, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”.
Selleks, et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on need summad esitatud
lühiajaliste kohustuste all.
3.6 Alusetult
makstud summade tagasinõudmine EAFist kantavate kulude rahastamiskõlblikkust
kontrollitakse kohaldatavates eeskirjades või iga toetuse tingimustes
sätestatud tõendavate dokumentide alusel. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse
optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid
dokumente üldiselt üksikasjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning
seetõttu võidakse sealjuures avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse
lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on komisjonil õigus kontrollida
tõendavate dokumentide ausust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse
rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või hiljem (järelkontroll).
Rakendusperioodi ajal leitud vigu võib parandada järgnevate maksetaotluste
korrigeerimise teel. Järelkontrolli käigus vigade leidmisel esitatakse
sissenõudekorraldus.
4. EELARVEAASTA
LÕPU ARUANDLUS
4.1 Majandusaasta
aruanne Peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta
aruanne ja tagada, et see annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase
ülevaate. Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest: I osa: Euroopa Komisjoni hallatavad
vahendid – kaheksanda, üheksanda ja
kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruanded – kaheksanda, üheksanda ja
kümnenda EAFi rakendamise aruanne II osa: Euroopa Investeerimispanga
hallatavad vahendid – investeerimisrahastu
raamatupidamise aastaaruanne. Tervikliku ülevaate
saamiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne
lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana. Pärast kontrollikoja auditit võtab komisjon
majandusaasta aruande vastu järgneva aasta 31. juuliks ja esitab selle eelarve
täitmisele heakskiidu saamiseks nõukogule ja parlamendile.
4.2 Iga-aastane
tegevusaruanne Eelarvevahendite käsutajalt nõutakse iga-aastase
tegevusaruande koostamist tema vastutusalasse kuuluva tegevuse kohta. Nimetatud
aruandes annab eelarvevahendite käsutaja aru poliitika elluviimise tulemustest
ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes
kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt
ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud
kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate
tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 5. AUDITEERIMINE JA EELARVE
TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE
5.1 Auditeerimine EAFi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist
kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda, kes koostab
nõukogule ja Euroopa Parlamendile aastaaruande. Kontrollikoja põhiülesanne on
teha EAFi majandusaasta aruandele sõltumatu välisaudit. Oma tegevuse osana
koostab kontrollikoda järgmised dokumendid: (1)
aastaaruande,
milles on esitatud kontrollikoja tähelepanekud majandusaasta aruande ja selle
aluseks olevate tehingute kohta; (2)
kontrollikoja
audititele tuginev ja aastaaruandes kinnitava avalduse vormis esitatud arvamus,
millega kinnitatakse i) majandusaasta aruande usaldusväärsust ja ii) selle
aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust; (3)
eriaruanded,
milles esitatakse konkreetsete haldusvaldkondade auditite käigus tehtud
auditileiud. Kontrollikojal on auditeerimise käigus
juurdepääsuõigus kõigile vajalikele dokumentidele. Kontrollikoda auditeerib
kõiki EAFi tegevusvaldkondasid, kuni üksikute tehingute ja maksete seaduslikkuse
ja korrektsuse uurimiseni välja. Kontrollikoda auditeerib ka majandusaasta
aruannet ennast, kontrollides lisaks raamatupidamise aastaaruande üldisele
esitusviisile vajaduse korral ka individuaalseid bilansi ja tulemiaruande
kirjeid. Seetõttu saab kontrollikoda anda oma arvamuse mitte üksnes esitatud
andmete, vaid ka kohaldatava süsteemi ja kontrollide kohta. 5.2 Eelarve täitmisele
heakskiidu andmine Viimaseks kontrolliks on asjaomase aasta EAFi
eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on EAFi eelarve
täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et
pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb
nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi
eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus
põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis
sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende
tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmine kujutab endast
eelarve täitmise väliskontrolli poliitilist aspekti. See on otsus, millega
Euroopa Parlament vabastab nõukogu soovituse põhjal komisjoni tema vastutusest
asjaomase eelarveaasta eelarve täitmise haldamisel. Eelarve täitmisele
heakskiidu andmise menetlus võib viia üheni järgmisest kahest tulemusest:
heakskiidu andmine või selle edasilükkamine. Eelarve täitmisele heakskiidu
andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks; sealjuures
soovitab parlament sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma.
Komisjon esitab võetud meetmed järelmeetmete aruandes ja tegevuskavas, mille ta
saadab nii parlamendile kui ka nõukogule. I OSA. EAFi
MAJANDUSAASTA ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID[2] 1. KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED
1.1 KAHEKSAS,
ÜHEKSAS JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE KOONDTABEL JA
NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE
KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi KOONDBILANSS
|| || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 438 || 380 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 1 334 || 1 175 || Nõuded || 2.3 || 70 || 111 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 690 || 1 224 || || || || || VARAD KOKKU || || 2 532 || 2 891 || || || || || PIKAAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.6 || (40) || - || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (1 057) || (1 033) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (1 097) || (1 033) || || || || || NETOVARA || || 1 435 || 1 858 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 29 579 || 26 979 || Muud reservid || 2.9 || 2 252 || 2 252 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (27 374) || (24 674) || Eelarveaasta tulem || || (3 023) || (2 700) || NETOVARA || || 1 435 || 1 858 KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi KOONDTULEMIARUANNE
|| || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 124 || 99 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (3 017) || (2 702) Halduskulud || 3.3 || (107) || (75) || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (3 001) || (2 679) || || || Finantstulud || 3.4 || (22) || (20) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (22) || (21) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (3 023) || (2 700) KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi RAHAVOOGUDE KOONDTABEL
|| || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || Eelarveaasta tulem || || (3 023) || (2 700) || || || PÕHITEGEVUS || 4.2 || || Liikmesriikide tavapärased osamaksud || || 2 606 || 3 238 Kaasrahastamise osamaksud || || 19 || 7 Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine) || || 4 || 6 || || || Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (58) || (28) Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (159) || (79) Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine[3] || || 31 || 14 Pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine) || || 40 || - Lühiajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)[4] || || 6 || (42) || || || NETORAHAVOOD || || (534) || 417 || || || RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE SUURENEMINE/(VÄHENEMINE) (NETO) || || (534) || 417 Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga || 2.5 || 1 224 || 808 Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga || 2.5 || 690 || 1 224 KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA
EAFi NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE
|| || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 45 691 || 21 812 || 23 879 || (24 674) || 2 252 || 1 458 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (3 100) || 3 100 || - || - || 3 100 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 700) || - || (2 700) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 45 691 || 18 712 || 26 979 || (27 374) || 2 252 || 1 858 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 600) || 2 600 || - || - || 2 600 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (3 023) || - || (3 023) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 45 691 || 16 112 || 29 579 || (30 396) || 2 252 || 1 435 1.2 KAHEKSAS
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
KAHEKSANDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 38 || 70 || Nõuded || 2.3 || 1 || 4 || Tasaarvelduskontod || 2.4 || 345 || 387 || || || || || VARAD KOKKU || || 384 || 461 || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (22) || (29) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (22) || (29) || || || || || NETOVARA || || 361 || 432 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 12 840 || 12 840 || Muud reservid || 2.9 || (2 354) || (2 276) || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (10 132) || (10 042) || Eelarveaasta tulem || || 7 || (90) || NETOVARA || || 361 || 432 KAHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 58 || 40 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || 3.2 || (49) || (128) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || 9 || (88) || || || Finantstulud || 3.4 || (2) || (1) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (2) || (2) || || || EELARVEAASTA TULEM || || 7 || (90) KAHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 042) || (2 237) || 560 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (38) || (38) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (90) || - || (90) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 132) || (2 276) || 432 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (78) || (78) Eelarveaasta tulem || - || - || - || 7 || - || 7 SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 125) || (2 354) || 361 1.3 ÜHEKSAS
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
ÜHEKSANDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 119 || 191 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 447 || 569 || Nõuded || 2.3 || 58 || 87 || Tasaarvelduskontod || 2.4 || 1 919 || 2 557 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || - || 6 || || || || || VARAD KOKKU || || 2 543 || 3 410 || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (375) || (315) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (375) || (315) || || || || || NETOVARA || || 2 168 || 3 096 || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 11 699 || 11 699 || Muud reservid || 2.9 || 4 126 || 4 227 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (12 830) || (11 932) || Eelarveaasta tulem || || (827) || (898) || NETOVARA || || 2 168 || 3 096 ÜHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 49 || 49 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (856) || (924) Halduskulud || 3.3 || (1) || (3) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (809) || (879) || || || Finantstulud || 3.4 || (18) || (19) ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (18) || (19) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (827) || (898) ÜHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 11 699 || 660 || 11 039 || (11 932) || 4 157 || 3 263 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (660) || 660 || - || - || 660 Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || 70 || 70 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (898) || - || (898) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 11 699 || - || 11 699 || (12 830) || 4 227 || 3 096 Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || - Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || (100) || (100) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (827) || - || (827) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 11 699 || - || 11 699 || (13 657) || 4 126 || 2 168 1.4 KÜMNES
EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
KÜMNENDA
EAFi BILANSS || || || || miljonites eurodes || Lisa || 31.12.2012 || 31.12.2011 || PÕHIVARA || || || || Eelmaksed || 2.1 || 319 || 189 || || || || || KÄIBEVARA || || || || Eelmaksed || 2.2 || 849 || 536 || Nõuded || 2.3 || 11 || 20 || Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 690 || 1 218 || || || || || VARAD KOKKU || || 1 869 || 1 963 || || || || || PIKAAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.6 || (40) || - || || || || || LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || || || Kreditoorne võlgnevus || 2.7 || (660) || (689) || Tasaarvelduskontod || 2.4 || (2 264) || (2 944) || || || || || KOHUSTUSED KOKKU || || (2 963) || (3 633) || || || || || NETOVARA || || (1 095) || (1 670) || || || || || VAHENDID JA RESERVID || || || || Sissenõutud fondikapital || 2.8 || 5 040 || 2 440 || Muud reservid || 2.9 || 479 || 301 || Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (4 411) || (2 699) || Eelarveaasta tulem || || (2 203) || (1 712) || NETOVARA || || (1 095) || (1 670) KÜMNENDA EAFi TULEMIARUANNE || || miljonites eurodes || Lisa || 2012 || 2011 || || || PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 18 || 10 || || || PÕHITEGEVUSKULUD || || || Põhitegevuskulud || 3.2 || (2 112) || (1 650) Halduskulud || 3.3 || (106) || (72) || || || || || || PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) || || (2 201) || (1 712) || || || Finantstulud || 3.4 || (2) || 0 ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (2) || (1) || || || EELARVEAASTA TULEM || || (2 203) || (1 712) KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE || || || || || || || miljonites eurodes || Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e) SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 21 152 || 21 152 || - || (2 699) || 333 || (2 366) Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 440) || 2 440 || - || - || 2 440 Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist || - || - || - || - || (32) || (32) Eelarveaasta tulem || - || - || - || (1 712) || - || (1 712) SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 21 152 || 18 712 || 2 440 || (4 411) || 301 || (1 670) Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 600) || 2 600 || - || - || 2 600 Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi || - || - || - || - || 178 || 178 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 203) || - || (2 203) SALDO 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA || 21 152 || 16 112 || 5 040 || (6 614) || 479 || (1 095) 1.5 KAHEKSANDA,
ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 1. PEAMISED
ARVESTUSPÕHIMÕTTED 1.1. ÕIGUSAKTID JA
FINANTSMÄÄRUS
Raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava
finantsmäärusega. Nimetatud määruse artikli 121 kohaselt koostatakse
raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis
omakorda on välja töötatud rahvusvaheliste avaliku sektori
raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste
finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt
rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja
rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). EAFi peaarvepidaja
vastuvõetud raamatupidamiseeskirju on kohaldatud selle osa suhtes EAFi vahenditest,
mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon. EAFi peaarvepidaja peab esitama esialgse
majandusaasta aruande kontrollikojale auditeerimiseks järgneva aasta 31.
märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud majandusaasta aruande
kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 125). Kõnealuste tähelepanekute põhjal
kinnitab komisjon lõpliku majandusaasta aruande 31. juuliks ning saadab selle
Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse
majandusaasta aruanne Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kinnitava
avaldusega, mille kontrollikoda on andnud selle osa kohta Euroopa Arengufondi
vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.
1.2. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse
finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi
laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul, nagu EAF, on
konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata,
et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult. Õige ja õiglase ülevaate andmiseks peab
raamatupidamise aastaaruanne mitte ainult andma organisatsiooni töö iseloomu ja
ulatust kirjeldavat asjakohast teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja
andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike
selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda.
Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke. EAFi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest
raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Eelarve
raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. See
rajaneb kassapõhise arvestuse põhimõttel. Raamatupidamise aastaaruanne
koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik
eelarveaasta kulud ja tulud tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt ning
selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi
vormis. Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis
120 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruande koostamisel
kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted: – tegevuse jätkuvuse
põhimõte; – konservatiivsuse põhimõte; – raamatupidamismeetodite
järjepidevuse põhimõte; – teabe võrreldavuse
põhimõte; – olulisuse põhimõte; – brutopõhimõte; – sisu ülimuslikkuse
põhimõte; – tekkepõhise arvestuse
põhimõte.
1.3. ARUANDE
KOOSTAMISE ALUS
1.3.1. Arvestus- ja aruandlusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites
eurodes, mis on EAFi arvestus- ja aruandlusvaluuta.
1.3.2. Valuuta
ja ümberarvestamise alused Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber
tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud
kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning
välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest
eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse
tulemiaruandes. Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja
kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril
kehtinud järgnevalt esitatud vahetuskursside alusel.
Rahaühik || 31.12.2012 || 31.12.2011 || Rahaühik || 31.12.2012 || 31.12.2011 XOF || 655,957 || 655,957 || KES || 113,460 || 109,362 XAF || 655,957 || 655,957 || BIF || 2037,95 || 1780,23 NGN || 206,074 || 204,185 || SLL || 5709,56 || 5663,54 PGK || 2,76702 || 2,81057 || TZS || 2077,48 || 2058,31 HTG || 56,2987 || 53,2461 || UGX || 3508,51 || 3181,89 GNF || 9250,40 || 9155,86 || MGA || 2981,70 || 2870,88 MWK || 439,917 || 213,286 || SZL || 11,1727 || 10,4830 1.3.3. Prognooside kasutamine IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete
kohaselt on finantsaruannetes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige
usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja
hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas eraldiste summad,
nõuete väärtuse langus ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad
kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles
perioodis, mil need teatavaks on saanud. 1.4. BILANSS
1.4.1 Eelmaksed Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda
abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud
mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud
ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse lepingus
kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti. Vastasel
korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke
kulusid, peab ta eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Eelmakse summat
vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi
makstud summade kinnitamisega. Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata
eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st
tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu
seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja
väärtuse vähendamised. Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle
teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga
koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos. 1.4.2 Nõuded Nõudeid kajastatakse esialgses summas,
millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete
väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid
tõendeid selle kohta, et kogu võlgnetavat summat ei ole nõude esialgsete
tingimuste kohaselt võimalik sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse,
lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on
oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste
laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Samuti kajastatakse üldine
allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole
konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Selline üldine allahindlus põhineb
ajaloolistel kahjumääradel. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.
1.4.3 Raha
ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid on
finantsinstrumendid ning need on määratletud käibevaradena. Nende hulka kuulub
kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised
investeeringud, mis on kuni kolmekuulise esialgse tähtaja ja suure
likviidsusega. 1.4.4 Kreditoorne võlgnevus Märkimisväärne osa EAFi
kreditoorsest võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid
kujutab endast toetusesaajate või ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata
kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa
ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased
finantsametnikud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende
väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa. Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset
võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele
vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või
teenus on üle antud või osutatud ja vastu võetud.
1.4.5 Eraldised Eraldisi kajastatakse, kui EAFil on kolmandate
isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline
kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende
mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta,
kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks
aruandepäeval.
1.4.6 Viitlaekumised
ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud Tekkepõhise arvestuse üheks olulisemaks ülesandeks
on tagada, et tehinguid kajastatakse sellel eelarveaastal, millega need
seonduvad. Seda menetlust nimetatakse järgmisse eelarveaastasse ülekandmiseks.
Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate
kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole EAFile veel aruandeid
esitanud (kumuleerunud kulud). Samal ajal seonduvad mõned aruandeaastal tehtud
maksed järgnevate perioodidega (edasilükkunud kulud), mistõttu need tuleb
kindlaks määrata ja neid kajastada järgneva(te)s perioodi(de)s. EAFi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse
tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega
need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid
perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud
arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste
kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige
ja õiglase ülevaate. Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see
on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid
EAF on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline
kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse finantsaruannetes
viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on
arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid
üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas
arvestusperioodis. 1.5. TULEMIARUANNE
1.5.1 Tulud Euroopa Arengufondi jaoks ei ole eelarvest tulusid
ette nähtud; liikmesriikide tavapäraseid osamaksusid käsitatakse
fondikapitalina. Tulu hõlmab kulude sissenõudmist ja intressitulu. Kulude sissenõudmine Toimingute jaoks, millest tuleneb EAFist lõplikule
abisaajale või kolmandale riigile juba tehtud maksete tagasimaksmine,
koostatakse sissenõudekorraldused ja nähakse ette järgnevatest maksetest
tehtavad mahaarvamised, mille üle peetakse raamatupidamisarvestust järgmiselt: – kulude sissenõudmine:
väljastatud sissenõudekorralduse tulemusena tekib nõue, mida kajastatakse
asjaomase aasta tulemiaruandes tuluna, või – eelmakse summade
sissenõudmine: sel juhul kajastatakse asjaomast summat bilansis eelmaksete
rubriigis. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku
intressimäära meetodi kohaselt. Intressitulu koosneb kommertspankades
hoitavatelt sularahasaldodelt ja nõudmiseni hoiustelt saadud või saadaolevatest
intressidest ja EAFi nõuetelt kogunenud viivistest. Intressitulu kajastatakse,
kui see koguneb.
1.5.2 Kulud Ostetud kaupade ja saadud teenustega seoses kantud
kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on üle antud või teenus
osutatud ja aktsepteeritud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses. Mittekaubanduslikud kulud moodustavad suurema osa
EAFi kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla
kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ja oma äranägemisel makstavad
toetused või osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille
jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast
liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus või muu õigusakt) või on
sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; abisaaja on täitnud kõik
rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; ja summa suurust saab realistlikult
hinnata. Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või
kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa
ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke
kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel
teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena. Intressikulu Intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku
intressimäära meetodi kohaselt. Intressikulu koosneb tasutud või tasumisele
kuuluvatest intressidest ja see kajastatakse, kui see koguneb. 1.6. TINGIMUSLIKUD VARAD JA
KOHUSTUSED
1.6.1 Tingimuslikud
varad Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb
minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu
tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu
täielikult EAFi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik
kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline. Tingimuslikke varasid hinnatakse igal bilansipäeval,
et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui
majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt
kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja
sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil muutus
aset leidis. Tagatised on võimalikud varad, mis tulenevad
minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva
sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi saab seega lugeda
tingimuslikeks varadeks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus
lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise
andjalt makse sissenõudmiseks.
1.6.2 Tingimuslikud
kohustused Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis
tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks
või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega
allu täielikult EAFi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb
minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole
tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku
kasu või teenusepotentsiaali näol, või harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse
summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustust ei
kajastata juhul, kui vahendite vähenemise tõenäosus majandusliku kasu või
teenusepotentsiaali näol on väike. Tingimuslikke kohustusi hinnatakse igal
bilansipäeval, et teha kindlaks, kas vahendite vähenemine majandusliku kasu või
teenusepotentsiaali näol on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud
tõenäoliseks, et tingimusliku kohustusena käsitletud kirje nõuab vahendite
vähenemist majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, kajastatakse selle
perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil see tõenäoliseks muutus, eraldis. 2. BILANSI LISAD
PÕHIVARA 2.1 EELMAKSED || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Eelmaksed || - || 119 || 319 || 438 || 380 KOKKU || - || 119 || 319 || 438 || 380 Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete
tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on
lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal.
Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus
projekt ellu viiakse. See, kas eelmakseid kajastatakse käibevarana või
pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise
ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus.
Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist
aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi
projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed
olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed
kajastatud pikaajalise varana. Pikaajaliste eelmaksete suurenemine 58 miljoni euro
võrra võrreldes 31. detsembriga 2011 on peamiselt seletatav pikaajaliste
eelmaksete suurenemisega piirkondlike sihtprogrammide raames teostatavate
projektide (97 miljonit eurot), AKV riikide siseste projektide (42
miljonit eurot) ja riiklike sihtprogrammide raames antavate toetuste (10
miljonit eurot) puhul, mida tasakaalustab eelmaksete vähenemine AKV riikide
siseste kulude (73 miljonit eurot) ja halduskulude (29 miljonit eurot) puhul. KÄIBEVARA 2.2 EELMAKSED || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Eelmaksed (bruto) || 70 || 1 207 || 2 316 || 3 593 || 3 415 Miinus prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed || (32) || (760) || (1 468) || (2 259) || (2 240) KOKKU || 38 || 447 || 849 || 1 334 || 1 175 Lühiajaliste eelmaksete netosumma suurenemine 159
miljoni euro võrra tuleneb peamiselt abimeetmete eelmaksete summa suurenemisest
riiklike sihtprogrammide raames antavate toetuste (147 miljonit eurot),
piirkondliku sihtprogrammi projektide (68 miljonit eurot) ja AKV riikide sisese
võlakergenduse (39 miljonit eurot) puhul. Kõnealust suurenemist tasakaalustas osaliselt
eelmaksete netosumma vähenemine valdkondliku poliitika (65 miljonit eurot) ja
AKV riikide siseste sotsiaalvaldkonna projektide (32 miljonit eurot) puhul.
2.2.1
Eelmaksetega seoses saadud tagatised Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis
vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Tagatistel
on kaks erinevat väärtust − nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse
puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse
puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad
tasaarvestused. 31. detsembri 2012. aasta
seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmakse summadega,
nimiväärtuses kokku 566 miljonit eurot. Kõnealuste tagatiste jooksev väärtus
oli 391 miljonit eurot. 31. detsembri 2011. aasta seisuga olid need summad
vastavalt 637 miljonit eurot ja 394 miljonit eurot.
2.3 NÕUDED || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Nõuded klientidele || 2.3.1 || 1 || 6 || 2 || 10 || 13 Nõuded liikmesriikidele || 2.3.2 || - || - || 3 || 3 || 9 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud || 2.3.3 || 0 || 51 || 6 || 57 || 89 KOKKU || || 1 || 58 || 11 || 70 || 111 2.3.1. Nõuded klientidele || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Nõuded klientidele || 5 || 19 || 3 || 26 || 27 - Allahindlus || (3) || (12) || (1) || (16) || (13) KOKKU || 1 || 6 || 2 || 10 || 13 Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31.
detsembri 2012. aasta seisuga kindlaksmääratud sissenõutavate nõuetena
raamatupidamisarvestusse kantud ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise
rubriigi alla. Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid
eelarveaasta lõpu seisuga veel tasumata sissenõudekorralduste väärtust. Järgnevalt on esitatud üksikasjalik teave avatud
sissenõudekorraldustes perioodi jooksul toimunud muutustest. || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Avatud sissenõudekorraldused aasta alguse seisuga || 6 || 19 || 1 || 25 || 18 Väljastatud sissenõudekorraldused || 12 || 64 || 63 || 139 || 130 Suletud sissenõudekorraldused || (13) || (64) || (61) || (138) || (123) Laekunud || (12) || (43) || (43) || (97) || (108) Loobutud (finantsmääruse art 73) || - || (1) || - || (1) || (1) Tühistatud || 0 || (3) || 0 || (4) || (2) Tasaarvestatud || (2) || (17) || (18) || (36) || (13) Avatud sissenõudekorraldused aasta lõpu seisuga || 5 || 19 || 3 || 26 || 25 2.3.2 Nõuded liikmesriikidele Kümnenda EAFi nõuded liikmesriikidele (3 miljonit
eurot) koosnevad Belgia, Hispaania ja Rootsi kaasrahastamise osamaksudest. 2.3.3 Viitlaekumised ja
ettemakstud kulud Viitlaekumised ja ettemakstud kulud hõlmavad
eelkõige eelmaksete summadelt kogunenud intresse. Lisaks kuulub sellesse
rubriiki hilinenud osamaksudelt kogunenud intressitulu. Viitlaekumiste ja ettemakstud kulude vähenemine on
seletatav eelmaksetelt kogunenud väiksemate intressidega (vt lisa 3.4). 2.4 TASAARVELDUSKONTOD || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist || (2 065) || (214) || - || (2 279) || (2 279) Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist || - || 2 279 || - || 2 279 || 2 279 Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist || - || (3 038) || 628 || (2 410) || (2 453) Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist || 3 038 || - || (2 892) || 146 || (491) Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist || (628) || 2 892 || - || 2 264 || 2 944 KOKKU || 345 || 1 919 || (2 264) || 0 || 0 Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru
kajastatud kümnendas EAFis; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate
EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate EAFide bilansside vahel
tasaarvelduskontodel. 2012. aastal tasaarvelduskontodel toimunud peamised
muutused hõlmavad kümnendast EAFist kaheksanda ja üheksanda EAFi rakendamiseks
tehtud makseid. 2.5 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID[5] || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Raha pangakontodel || 2.5.1 || - || - || 687 || 687 || 1 211 STABEXi tagatiskontod || 2.5.2 || - || - || 2 || 2 || 5 Kaasrahastamise pangakontod || 2.5.3 || - || - || - || - || 8 Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond[6] || - || - || - || 1 || 1 || 1 KOKKU || || - || - || 690 || 690 || 1 224 2.5.1 Raha pangakontodel || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Erikontod – liikmesriikide finantsasutused || - || - || 633 || 633 || 1 129 Arvelduskontod - kommertspangad || || || 54 || 54 || 80 Kohalikud makseasutused || - || - || 0 || 0 || 2 KOKKU || - || - || 687 || 687 || 1 211 Pangas hoitava raha üldine vähenemine on peamiselt
seletatav tehtud maksete määraga ja sellega, et võrreldes eelmise
aruandeperioodiga täideti eelarvet suuremas ulatuses. Kohalike makseasutuste kontod kujutavad endast
summasid, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel asuvatel pangakontodel maksete
tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Nimetatud kontosid hoitakse
eurodes või mõne ELi liikmesriigi valuutas. Selleks et makseid
tsentraliseeritumalt hallata, suleti 2012. aasta jooksul neljast veel kasutusel
olnud kohalike makseasutuste kontost kolm. 2.5.2 STABEXi tagatiskontod || miljonites eurodes || Saldo 31.12.2012 || Saldo 31.12.2011 Côte d'Ivoire || 2 || 2 Malawi || - || 1 Muud riigid || 0 || 2 KOKKU || 2 || 5 STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Liidu
hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See
võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada
põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju.
STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid
vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile.
Kõnealune saldo on kajastatud kümnendas EAFis. Pärast abimeetme STABEX
lõpetamist suleti 2012. aastal kaheksa STABEXi tagatiskontot. Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi
vahendeid ka abi saavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on
jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte
vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu[7] artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi
nimel avatud intressi koguvale, kahte (Euroopa Komisjoni ja abisaajariigi)
allkirja nõudvale kontole. Vahendid jäävad kõnealustele kahte allkirja
nõudvatele kontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on
põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile. Komisjoni eelarvevahendite käsutaja jääb konto
suhtes allkirjaõiguslikuks, et tagada vahendite kavakohane väljamaksmine. Kahte
allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu
neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile
kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena. 2012. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi
suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[8]
artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt
tagasi 49 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saalomoni saartelt
(12 miljonit eurot), Côte d’Ivoire'ist (11 miljonit eurot), Burundist (5
miljonit eurot), Saint Vincentist ja Grenadiinidelt (3 miljonit eurot),
Senegalist (3 miljonit eurot), Malawist (3 miljonit eurot), Ugandast (3
miljonit eurot) ja Burkina Fasost (2 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud
kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all. 2.5.3 Kaasrahastamise pangakontod || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kaasrahastamise pangakontod || - || - || - || - || 8 KOKKU || - || - || - || - || 8 Kaasrahastamise pangakontod suleti. Need vahendid,
väljaarvatud halduskulude summad, tagastati liikmesriikidele pärast
eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamist.
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 2.6 KREDITOORNE VÕLGNEVUS || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus || - || - || 40 || 40 || - KOKKU || - || - || 40 || 40 || - Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus 2012.
aasta lõpul tuleneb kümnendast EAFist. Kaasrahastamise osamaksusid kajastatakse
liikmesriikide ja kolmandate riikide ees tekkinud kreditoorse võlgnevusena,
sest need vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike
tulude kriteeriumile. EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid
kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o
saadud osamaksud) liikmesriikidele tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel
tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud
kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud
kulud. Mõju netovaradele puudub. Selleks et parandada kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse esitusviisi, jagati 2012. aastal need summad
pikaajalisteks ja lühiajalisteks kohustusteks. Kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse kogusumma suurenemist on selgitatud lisas 2.7.1.2.
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
2.7 KREDITOORNE
VÕLGNEVUS || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Lühiajaline kreditoorne võlgnevus || 2.7.1 || 4 || 67 || 138 || 209 || 399 Kumuleerunud kulud || 2.7.2 || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 Ettemakstud fondikapitali osamaksud || 2.7.3 || - || - || 293 || 293 || 295 KOKKU || || 22 || 375 || 660 || 1 057 || 1 033 2.7.1 Lühiajaline kreditoorne
võlgnevus || || || || || miljonites eurodes || Lisa || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Tarnijad ja muud || 2.7.1.1 || 4 || 67 || 81 || 152 || 308 Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus || 2.7.1.2 || - || - || 46 || 46 || 81 Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused || 2.7.1.3 || 0 || 0 || 12 || 12 || 10 KOKKU || || 4 || 67 || 138 || 209 || 399 Kreditoorsed võlgnevused hõlmavad EAFile
toetusmeetmete raames esitatud kuluaruandeid. Need kajastatakse nõude saamisel
taotletud summa ulatuses. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete
korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse
eelarveaastasse ülekandmisel. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete
alusel kajastatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad tulemiaruandes. 2.7.1.1 Tarnijad ja muud Selles rubriigis on kajastatud tarnijatele
võlgnetavad summad ning avaliku sektori asutustele ja kolmandatele riikidele
tasumisele kuuluvad summad. 157 miljoni euro suurune vähenemine eelmise
aruandeperioodiga võrreldes tuleneb peamiselt kolmandatele riikidele tasumisele
kuuluvate summade vähenemisest 75 miljoni euro ja erasektori tarnijaile
tasumisele kuuluvate summade vähenemisest 37 miljoni euro võrra. 2.7.1.2 Kaasrahastamisega seotud
kreditoorne võlgnevus Selleks et parandada kaasrahastamisega seotud
kreditoorse võlgnevuse esitusviisi, jagati 2012. aastal need summad pikaajalisteks
ja lühiajalisteks kohustusteks. Lühiajaline kreditoorne võlgnevus vähenes
peamiselt seetõttu, et 40 miljonit eurot liigitati ümber pikaajaliseks
kreditoorseks võlgnevuseks. Kaasrahastamisega seotud lühi- ja pikaajalise
kreditoorse võlgnevuse summa suurenes 5 miljoni euro võrra. 2012. aastal saadi
uusi kaasrahastamise osamaksusid Saksamaalt (2 miljonit eurot) ja Kanadalt (2
miljonit eurot). Rootsi kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse
suurenemist (8 miljonit eurot) tasakaalustas osaliselt Hispaania ja
Ühendkuningriigi kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse vähenemine
(kummagi puhul 2 miljonit eurot) ja Itaalia kreditoorse võlgnevuse tasaarvestus
üheksanda EAFi raames. Kaasrahastamisega seoses tasumisele kuuluvaid
summasid vähendati 8 miljoni euro võrra, et võtta arvesse kaasrahastamise
projektidega seonduvaid tulusid (vt lisad 3.1.3 ja 3.2.2). 2.7.1.3 Mitmesugused kreditoorsed
võlgnevused Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused koosnevad
peamiselt mittesihtotstarbelistest laekumistest ja tagastatud summadest. 2.7.2 Kumuleerunud kulud || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Kumuleerunud kulud || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 KOKKU || 19 || 308 || 228 || 555 || 339 Aasta lõpus antakse hinnang sellele, millised on
EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad
ei ole veel aruandeid esitanud. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete
arvutamise järel kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud
kuludena. Eelmaksete summade prognoositav kasutamine
kajastatakse prognooside kohaselt tasaarvestatavate eelmaksetena (vt lisa 2.2).
2.7.3 Ettemakstud fondikapitali
osamaksud || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Ühendkuningriik || - || - || 274 || 274 || 289 Iirimaa || - || - || 9 || 9 || 5 Leedu || - || - || - || - || 1 Ungari || - || - || 10 || 10 || - KOKKU || - || - || 293 || 293 || 295 Siin on kajastatud liikmesriikide osamaksude
ettemaksed. NETOVARA 2.8 SISSENÕUTUD FONDIKAPITAL || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691 Sissenõudmata fondikapital || - || - || (18 712) || (18 712) Sissenõutud fondikapital 31.12.2011 seisuga || 12 840 || 11 699 || 2 440 || 26 979 || || || || Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691 Sissenõudmata fondikapital || - || - || (16 112) || (16 112) Sissenõutud fondikapital 31.12.2012 seisuga || 12 840 || 11 699 || 5 040 || 29 579 Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille
liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi. Sissenõudmata fondikapital kujutab endast
liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut. Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa
algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue
ülekande tegemiseks erikontodele vastavalt kümnenda EAFi suhtes kohaldatava
finantsmääruse artiklis 16 sätestatud menetlusele. Kaheksanda ja üheksanda EAFi kapital on täielikult
sissenõutud ja laekunud. Sissenõutud ja sissenõudmata
fondikapital liikmesriikide kaupa || || || || miljonites eurodes Osamaksud || % || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2011 || 2012. aastal sisse nõutud || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2012 Austria || 2,41 || (451) || 63 || (388) Belgia || 3,53 || (661) || 92 || (569) Taani || 2,00 || (374) || 52 || (322) Soome || 1,47 || (275) || 38 || (237) Prantsusmaa || 19,55 || (3 658) || 508 || (3 150) Saksamaa || 20.50 || (3 836) || 533 || (3 303) Kreeka || 1,47 || (275) || 38 || (237) Iirimaa || 0,91 || (170) || 24 || (147) Itaalia || 12,86 || (2 406) || 334 || (2 072) Luksemburg || 0,27 || (51) || 7 || (44) Madalmaad || 4,85 || (908) || 126 || (781) Portugal || 1,15 || (215) || 30 || (185) Hispaania || 7,85 || (1 469) || 204 || (1 265) Rootsi || 2,74 || (513) || 71 || (441) Ühendkuningriik || 14,82 || (2 773) || 385 || (2 388) Küpros || 0,9 || (17) || 2 || (15) Tšehhi || 0,51 || (95) || 13 || (82) Eesti || 0.05 || (9) || 1 || (8) Ungari || 0.55 || (103) || 14 || (89) Leedu || 0.12 || (22) || 3 || (19) Läti || 0,07 || (13) || 2 || (11) Malta || 0,3 || (6) || 1 || (5) Poola || 1,3 || (243) || 34 || (209) Sloveenia || 0,18 || (34) || 5 || (29) Slovakkia || 0,21 || (39) || 5 || (34) Bulgaaria || 0,14 || (26) || 4 || (23) Rumeenia || 0,37 || (69) || 10 || (60) KOKKU || 100,00 || (18 712) || 2 600 || (16 112) 2012. aastal nõuti sisse kümnenda EAFi osamaksud.
2012. aasta novembris nõuti sisse esimene osa liikmesriikide 2013. aasta
osamaksudest.
2.9 MUUD
RESERVID miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU Saldo 31.12.2010 || (2 237) || 4 157 || 333 || 2 252 Kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud summade ülekandmine kümnendasse EAFi || (38) || (80) || 118 || 0 Rahaliste vahendite ülekandmine kümnendast EAFist üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaani abistamiseks vastavalt nõukogu otsusele 2010/406/EL || - || 150 || (150) || 0 Saldo 31.12.2011 || (2 276) || 4 227 || 301 || 2 252 Kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud summade ülekandmine kümnendasse EAFi || (78) || (300) || 378 || 0 Rahaliste vahendite ülekandmine kümnendast EAFist üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaani abistamiseks vastavalt nõukogu otsusele 2011/315/EL || - || 200 || (200) || 0 Saldo 31.12.2012 || (2 354) || 4 126 || 479 || 2 252 Saldo 31. detsembri 2012. aasta seisuga sisaldab: || || || || - Lõuna-Sudaanile eraldatud vahendid || - || 350 || - || 350 Alates kümnenda EAFi jõustumisest 2008. aastal
kantakse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid üle kümnenda EAFi reservi.
Seda reservi saab kulukohustustega siduda üksnes kümnenda EAFi suhtes
kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel. 2012. aastal paigutati kümnenda EAFi tulemusreservi
ümber 78 miljonit eurot kaheksandast EAFist ja 300 miljonit eurot üheksandast
EAFist vabanenud vahendeid ning 200 miljonit eurot paigutati kümnenda EAFi
tulemusreservist ümber üheksandasse EAFi Lõuna-Sudaanile vahendite
eraldamiseks.[9]
3. TULEMIARUANDE
LISAD
3.1 PÕHITEGEVUSTULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Kulude sissenõudmine || 2 || 14 || 2 || 17 || 16 STABEXi vahendite sissenõudmine || 49 || - || - || 49 || 26 Kasum vahetuskursierinevustest || 7 || 35 || 8 || 51 || 54 Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu || - || - || 8 || 8 || 2 KOKKU || 58 || 49 || 18 || 124 || 99 3.1.1 Kulude sissenõudmine Selles rubriigis on kajastatud EAFi väljastatud
sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on
kirjendatud EAFi raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt väljamakstud
kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või
rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel. Tuleb märkida, et sissenõutud eelmakseid
ei ole kajastatud tuluna, vaid need on kajastatud bilansis eelmaksete all. Alusetult tehtud väljamaksete
sissenõudmine 2012. aastal väljastati seoses alusetult tehtud
väljamaksetega 27 miljoni euro suuruses summas sissenõudekorraldusi (2011.
aastal väljastati neid 12 miljoni euro suuruses summas). Neist 11 miljonit
eurot olid seotud kulude sissenõudmisega ja seega kirjendati need
põhitegevustuluna. 16 miljonit eurot moodustas makstud eelmakse summade
sissenõudmine, mis krediteeriti bilansi varade poolel eelmaksete reale. Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmised olid
oma laadilt kokkuvõtlikult järgmised: miljonites eurodes || || Tulud || Eelmaksed || KOKKU 2012 || Tulud || Eelmaksed || KOKKU 2011 Vead || 1 || 1 || 2 || 2 || 1 || 3 Eeskirjade eiramised || 9 || 15 || 25 || 6 || 3 || 8 OLAFi teatatud || 1 || - || 1 || 1 || - || 1 KOKKU || 11 || 16 || 27 || 8 || 4 || 12 3.1.2 STABEXi vahendite
sissenõudmine 2012. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi
suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[10]
artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt
tagasi 49 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saalomoni saartelt
(12 miljonit eurot), Côte d’Ivoire'ist (11 miljonit eurot), Burundist (5
miljonit eurot), Saint Vincentist ja Grenadiinidelt (3 miljonit eurot),
Senegalist (3 miljonit eurot), Malawist (3 miljonit eurot), Ugandast (3
miljonit eurot) ja Burkina Fasost (2 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud
kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all. 3.1.3 Kaasrahastamisega seonduv
põhitegevustulu Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu kujutab
endast kasutatud osamaksusid (vt lisa 3.2.2). Kuna need osamaksud
täidavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude
kriteeriumi, kajastatakse osamaksu vastavalt kaasrahastamise projekti
rakendamisele. 3.2 PÕHITEGEVUSKULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Põhitegevuskulud – abimeetmed || 41 || 812 || 2 085 || 2 938 || 2 633 Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud || - || - || 8 || 8 || 2 Kahjum vahetuskursierinevustest || 8 || 39 || 20 || 66 || 61 Nõuete allahindlus || 0 || 6 || - || 6 || 7 KOKKU || 49 || 856 || 2 112 || 3 017 || 2 702 Komisjon täiustas kumuleerunud kulude hindamise
metoodikat 2012. aastal. Vana metoodika kohaselt oleksid põhitegevuskulud olnud
2 849 miljonit eurot 3 017 miljoni euro asemel. Mõju netovaradele
oleks olnud sama suur (168 miljoni eurone vähenemine) peamiselt kumuleerunud
kulude suurenemise tõttu (vt punkt 2.7.2). 3.2.1 Põhitegevuskulud –
abimeetmed || || || || miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Programmikohane abi || 17 || 93 || 1 366 || 1 476 || 1 251 Makromajanduslik toetus || - || 8 || - || 8 || 51 Valdkondlik poliitika || 0 || 322 || 3 || 326 || 371 Intressitoetused || 5 || - || - || 5 || 0 AKV riikide sisesed projektid || - || 311 || 409 || 720 || 650 Hädaabi || - || 60 || 274 || 333 || 212 Pagulastele ettenähtud abi || 6 || - || - || 6 || 0 Riskikapital || 1 || - || - || 1 || 19 STABEX || 4 || - || - || 4 || 12 Sysmin || 0 || - || - || 0 || (8) Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid || - || 10 || - || 10 || 24 Institutsioonidele ettenähtud toetus || - || (1) || 33 || 32 || 8 Eksporditulude kompensatsioon || 7 || 10 || - || 18 || 42 Kokku || 41 || 812 || 2 085 || 2 938 || 2 633 EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja
haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid
abimeetmeid. 3.2.2 Kaasrahastamisega seonduvad
põhitegevuskulud Sellel real on kajastatud 2012. aastal
seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Kuna laekunud kaasrahastamise
osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude
kriteeriumi, on neile vastav osamaksude summa kajastatud põhitegevustuluna (vt
lisa 3.1.3). 3.2.3 Nõuete allahindlus Sellesse rubriiki kuuluvad peamiselt eelmaksete
korrigeerimised ja võlglastele esitatud nõuete allahindamise/mahakandmise
summad.
3.3 HALDUSKULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Halduskulud || - || 1 || 106 || 107 || 75 KOKKU || - || 1 || 106 || 107 || 75 See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide
programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid. Nende kulude hulka kuuluvad
projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud
kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud. 3.4 FINANTSTULUD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2012 || KOKKU 2011 Intressitulu – Euroopa pangad || - || 6 || 4 || 9 || 1 Eelmaksete intressid || (2) || (24) || (6) || (32) || (21) KOKKU || (2) || (18) || (2) || (22) || (20) Eelmaksetelt arvutatud intress kirjendatakse
kooskõlas kümnenda EAFi finantsmääruse artikli 7 lõikega 3 ja artikliga 8.
2011. aastal kogunenud intresside tühistamine andis tulemuseks negatiivse
intressitulu 2012. aastal. 4. RAHAVOOGUDE ARUANDE
LISAD
4.1 RAHAVOOGUDE
ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE Teavet rahavoogude kohta kasutatakse
alusena selle hindamisel, milline on EAFi raha ja raha ekvivalentide loomise
suutlikkus ja millised on EAFi vajadused nende rahavoogude kasutamisel. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel
meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki
korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud ning
varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest
tulenevad viitvõlad või ettemaksed. Välisvaluutatehingutest tekkinud
rahavood kirjendatakse EAFi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas
väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta
vahelist vahetuskurssi. 4.2 PÕHITEGEVUS EAFi rahavoogude aruandes on näidatud
ainult põhitegevusest tulenevaid rahavoogusid, kuna investeerimis- ja
finantseerimistegevus EAFil puudub. Põhitegevuse eesmärk on osaleda
poliitikaeesmärgiks seatud tulemuste saavutamises. 5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA
KOHUSTUSED NING MUU TEAVE
5.1 TINGIMUSLIKUD
VARAD miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Täitmistagatised || 13 || 171 || 120 || 304 || 325 Ettemaksutagatised || 6 || 107 || 74 || 188 || 197 Kohtuvaidlustega seotud tingimuslikud varad || - || - || - || - || 1 KOKKU || 19 || 279 || 194 || 492 || 523 5.1.1 Täitmistagatised Selle tagamiseks, et EAFi
rahastamisest abi saajad täidavad EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid
kohustusi, nõutakse mõnikord täitmistagatisi. Täitmistagatiste vähenemine
21 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud uute
tagatiste vahet. Enamik vabastatud tagatistest olid üheksanda EAFi raames
saadud tagatised ja ka uued tagatised saadi peamiselt üheksanda EAFi raames. 5.1.2 Ettemaksutagatised Ettemaksutagatised on
seotud ainult ehitustöölepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 %
abisaajale tehtavast vahemaksetest tagamaks, et töövõtja täidab oma kohustusi.
Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija
loal võib töövõtja selle asemel esitada ettemaksutagatise, mis asendab
vahemaksest kinnipeetud summasid. Need tagatised on kajastatud tingimuslike
varadena. Ettemaksutagatiste
vähenemine 9 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud
uute tagatiste vahet. Enamik vabastatud tagatistest olid üheksanda EAFi raames
saadud tagatised ja ka uued tagatised saadi peamiselt üheksanda EAFi raames. 5.2 MUU TEAVE
Täitmata
eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud miljonites eurodes || Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2012 || KOKKU 31.12.2011 Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud || 103 || 938 || 4 601 || 5 642 || 5 594 Tulemiaruandes kajastatud seotud summad || (22) || (382) || (310) || (714) || (646) KOKKU || 81 || 557 || 4 291 || 4 928 || 4 948 Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad
endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või
mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik
tagajärg. 31. detsembri 2012. aasta seisuga ulatus eelarveliste täitmata
kulukohustuste kogusumma 5 642 miljoni euroni. Rahastamisele kuuluva tulevase
kulukohustusena on avaldatud summa, mis on saadud eelarveliste täitmata
kulukohustuste vähendamisel nendega seotud summade võrra, mis on 2012. aasta
tulemiaruandes kajastatud kuluna. See annab tulemuseks 4 928 miljonit
eurot.
6. FINANTSRISKIDE
JUHTIMINE Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi
finantsriskide juhtimist, on seotud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Arengufondi
nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud sularahahalduse tehingutega.
6.1 RISKIJUHTIMISE
POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE EAFi sularahahalduse tehingute haldamist käsitlevad
eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud nõukogu määruses nr 215/2008 ning
kümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes. Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse
järgmisi peamisi põhimõtteid: – Liikmesriigid maksavad EAFi
osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või
liikmesriigi määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile
erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid. – Liikmesriigid tasuvad EAFi
osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes
ja muudes vääringutes, sealhulgas vähemtuntud vääringutes. – EAFi nimel komisjoni poolt
avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne. Lisaks erikontodele on komisjon EAFi nimel avanud
finantsasutustes (keskpankades ja kommertspankades) ka muid pangakontosid, mida
kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui vastavalt nõukogu
määruse 215/2008 artiklile 44 (vt lisa 6.4) eelarvesse tehtavad
liikmesriikide osamaksud. Kõik kommertspangad, kus EAFi jaoks on avatud muud
kontod kui eespool nimetatud „erikontod”, valib komisjon välja hankemenetluse
teel. Sularahahalduse- ja maksetoimingud on suures osas
automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi
turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt
finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja
auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi. Sularahahalduse- ja maksetoimingute haldamine on
reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni-
ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse
erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja
menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt. 6.2 TURURISK
6.2.1 Valuutarisk Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid
valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks.
Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi sularahahalduse tehinguid.
6.2.2 Intressirisk EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski
suhtes riskipositsioon puudub. Siiski teenib ta erinevatel pangakontodel
hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud
meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse
turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele. Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt
teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu
põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist
(positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi
arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmise
aastaintressimääraga) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse
intressimäära võimalikke kõikumisi. Teatavate muude kontode puhul on intressi
arvutamine seotud EKP laenamise püsivõimaluse intressimääraga (Euroopa
Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatava intressimääraga). Selle
tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad
turuintressimääradest. 6.3 KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE
RISK) Enamikku EAFi sularahavarudest hoitakse nõukogu
määruse 215/2008 kohaselt „erikontodel”, mille liikmesriigid on avanud oma
osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide
riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi
jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega). Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades
hoitavasse EAFi sularahavarusse, siis neile kontodele täiendavate vahendite
kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni
rahavoogude juhtimise sularahahaldussüsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse
minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul
tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö
hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on
piiratud. Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku
suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida. Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse
teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting
on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate
nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse nõuda ka madalamat
reitingut.
6.4 LIKVIIDSUSRISK EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad,
et eelarveperioodi jaoks ette nähtud sularahavarude kogusumma on alati piisav
kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult
võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga. Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta
jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb
teatav hooajalisus. Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati
piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, vahetavad
komisjoni sularahahalduse üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused
korrapäraselt teavet sularahaseisu kohta, et asjaomasel perioodil tehtud maksed
ei ületaks olemasolevaid sularahavarusid. Lisaks eelnevale tagavad EAFi igapäevastes
sularahahalduse tehingutes kasutatavad automatiseeritud rahavoogude juhtimise
töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid
vahendeid.
7. SEOTUD
OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED Seotud osapooltega tehtud tehinguid, mis nõuaksid
siin rubriigis eraldi käsitlemist, ei ole tuvastatud.
8. BILANSIPÄEVAJÄRGSED
SÜNDMUSED Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva
seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki
olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav.
Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema
kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes. 9. EELARVEAASTA TULEMI JA
EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS Eelarveaasta tulem on arvutatud tekkepõhise
arvestuse põhimõtte kohaselt, kuid eelarve täitmise tulemus põhineb kassapõhise
arvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse
aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks
otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool
tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja
kuluartiklite lõikes.
|| || miljonites eurodes || 2012 || 2011 || || EELARVEAASTA TULEM || (3 023) || (2 700) || || TULUD || || Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavad nõuded || (47) || (52) Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded || (8) || (3) Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded || 14 || 10 Eelmaksete netomõju || 62 || 46 Viitlaekumiste netosumma || (40) || (13) || || KULUD || || Aruandeaasta maksmata kulud || 38 || 98 Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud || (101) || (249) Tühistatud maksed || 7 || 17 Eelmaksete netomõju || (316) || (346) Kumuleeritud kulude netosumma || 204 || 317 || || EELARVE TÄITMISE TULEMUS || (3 209) || (2 874) 9.1 Võrreldavad tuluartiklid Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta
jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses
eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele. Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid
nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kui eelarve seisukohast ei saa
neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja
seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda. Aruandeaasta jooksul kindlaks
määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta
tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb
võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel
kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded. Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud
eelmaksete tasaarvestatud summale. Sellel laekumisel puudub mõju tulemile. Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode
järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest.
Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on
maha arvatud eelneva eelarveaasta viitlaekumiste vähenemine. 9.2 Võrreldavad kuluartiklid Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil
juurde arvata, sest need sisalduvad tulemis, aga ei kuulu eelarve kulude hulka.
Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise
eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta
eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või
korrektsioonide korral vähendavad kulusid. Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta
eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele. Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal
makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve
kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete
tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane
on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve
raamatupidamisarvestuses, kus esialgset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve
kuluna juba makse tegemisel. Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode
järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud
kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest,
mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse
võetakse ainult kumuleerunud kulude netomõju, st aruandeaasta kumuleerunud
kulusid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate kumuleerunud kulude
vähenemine.
2. RAKENDAMISE
ARUANNE SISSEJUHATAV
MÄRKUS
Varasemad
EAFid ·
AKV-EÜ
nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsusega nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on
sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest
tuleks kasutada Cotonou lepingu asjaomastele sätetele vastavate programmide
jaoks ning et kõnealust lepingut tuleks üleminekumeetmete raames kohaldada
varakult. ·
Komisjoni
16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, millega määratakse kindlaks AKV-EÜ
partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad
assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi
vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval
ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1,2
miljardi euro ulatuses rakenduseesmärkidel. ·
Komisjoni
15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ
partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV
riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud. ·
Komisjoni
11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda
ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud
assigneeringuid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid
lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele
eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja
korrale, kust need pärinevad. ·
Samuti
on AKV-EÜ ministrite nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002
muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest
(üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ
partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle. ·
Majandusaasta
aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta,
kuna need suleti vastavalt 2006. ja 2008. aastal. Ülekantud saldode rakendamist
kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames. ·
2012.
aasta majandusaasta aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites
kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö
alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel
kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Viimati nimetatud osa
kohta on riikide puhul raamatupidamisarvestust peetud ja majandusaasta aruanne
esitatud vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2.
Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest
rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud
toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid
vajadusi nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu
kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused[11].
Piirkondade puhul on majandusaasta aruande koostamisel lähtutud AKV-EÜ
partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondlikust programmitööst
(piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö). ·
AKV-EÜ
partnerluslepingu lisa Ib (mitmeaastane finantsraamistik (2008–2013)) punkti 4
kohaselt kanti nende fondide lõppsaldod ning 31. detsembrist 2007 kuni kümnenda
EAFi käivitumiseni vabastatud summad üle üheksandasse EAFi, et ELi
haldustalitused saaksid teha oma tööd ning katta jooksvate projektide kulusid
kuni kümnenda EAFi käivitumiseni. ·
Nõukogu
otsusega 2010/406/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide
projektidest vabanenud vahenditest 150 miljoni euro suurust summat Sudaani
toetamiseks, et abistada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. See summa
eraldati 2011. aastal. ·
Nõukogu
otsusega 2011/315/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide
projektidest vabanenud vahenditest 200 miljoni euro suurust summat
Lõuna-Sudaani jaoks, et toetada Lõuna-Sudaani kolme aasta arengukava
rakendamist. See summa eraldati 2012. aastal. Kümnes
EAF AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse
liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid
(AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003.
Cotonou lepingut on muudetud lepinguga, millele samad riigid kirjutasid alla
25. juunil 2005 Luxembourgis. 27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa
Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise
kohta Euroopa Liiduga (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust
otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus nr 2007/249/EÜ). 1. juulil 2008 jõustus Euroopa Ühenduse
liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 heaks kiidetud
sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele
finantsraamistikule (2008–2013) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel. Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele
ja ÜMTdele teisel perioodil (2008−2013) antavat ühenduse abi kümnendast
EAFist 22 682 miljoni euro suuruses summas, millest: ·
21 966
miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu
lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule; sellest 20 466 miljonit
eurot haldab Euroopa Komisjon; ·
286
miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse
(ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega)
lisale IIAa; sellest 256 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon; ·
430 miljonit
eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja
vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga
6. Pärast kümnenda EAFi jõustumist lisati neile
summadele varasemate EAFide vabanenud vahendid, intressitulu ja kasutamata
jäänud sularaha, mis tulenevad üheksandale EAFile eelnenud fondide puhul
rakendatud süsteemist (STABEX), mille eesmärk on tagada esmaste
põllumajandustoodete eksporditulu stabiilsus. Neid vahendeid hallatakse
kooskõlas asjaomaste eeskirjadega, mis on ette nähtud läbivaadatud Cotonou
lepingu ja sisekokkuleppega.
Eespool nimetatud kümnenda EAFi
assigneeringutest haldab Euroopa Komisjon 21 152 miljoni euro suurust esialgset summat.
See jaguneb järgmiselt: – 15 300 miljonit eurot
riiklikele sihtprogrammidele, sealhulgas: ·
13 500
miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest on kasutusele võetud 13 345
miljonit eurot; A-assigneeringuid suurendasid ka 341 miljoni eurone
ümberpaigutus reservist ja 91 miljoni eurone ümberpaigutus pärast Stabexi
sulgemist, kuid seda vähendas 33 miljoni euro ümberpaigutamine piirkondlikesse
assigneeringutesse (vaheläbivaatamine – PALOP). Selle tulemusel on
olemasolevatest rahalistest vahenditest kasutusele võetud 13 744 miljonit
eurot; kasutusele võtmata on 155 miljonit eurot; ·
B-assigneeringute
summa on 1800 miljonit eurot; see summa on täielikult kasutusele võetud.
B-assigneeringuid suurendati reservist saadud 148 miljoni euro võrra, mis on
samuti kasutusele võetud. Seega on kasutusele võetud vahendite summa 1 948
miljonit eurot. – 1 783 miljonit eurot
piirkondlikele sihtprogrammidele koos 33 miljoni euro suuruse ümberpaigutusega
A-assigneeringutest ja 19 miljoni euro suuruse ümberpaigutusega reservi, mis
teeb kasutusele võetud assigneeringute summaks 1 797 miljonit eurot; – 2 700 miljonit eurot
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringuteks, mis on kasutusele võetud;
võttes arvesse ka 195 miljoni euro suurust ümberpaigutust reservist, on
kasutusele võetud kokku 2 895 miljonit eurot; – 683 miljoni euro suurune
reserv, millest on ümber paigutatud 664 miljonit eurot, jättes saldoks 19
miljonit eurot; – 430 miljonit eurot
rakenduskuludeks; see summa on täielikult kasutusele võetud; – 256 miljonit eurot ÜMTde
assigneeringuteks, sealhulgas: ·
195
miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest 140 miljonit eurot on kasutusele
võetud; ·
15
miljonit eurot B-assigneeringuteks, millest 7 miljonit eurot on kasutusele
võetud; ·
40
miljonit eurot piirkondlikeks assigneeringuteks, mis on täielikult kasutusele
võetud; ·
6
miljonit eurot uuringute/tehnilise abi vahenditeks, mis on täielikult
kasutusele võetud. - Kümnenda EAFi
kasutuspiiranguga tulemusreserv Pärast kümnenda EAFi käivitumist 1. juulil 2008 on
üheksanda EAFi ja sellest varasemate EAFide vahendite lõppsaldod ja
projektidest vabastatud vahendite summad (v.a Stabexi vahendid ja üheksanda
EAFi haldusassigneeringud) paigutatud ümber kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda
reservi saab kasutada kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1
lõikes 4 sätestatud tingimustel. Üksikasjalikum teave selle reservi kohta 31.
detsembri 2012 aasta seisuga on järgmine (miljonites eurodes): Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga reservi ümberpaigutatud vahendid kokku: || 815 miinus vahendid, mis on paigutatud ümber üheksandasse EAFi, et kasutada neid Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2010/406/EL) || -150 miinus vahendid, mis on paigutatud ümber üheksandasse EAFi, et kasutada neid Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2011/315/EL) || -200 Reservis kättesaadavad vahendid kokku (AKV riigid + ÜMTd) || 465 - Kümnenda EAFi Stabexi reserv Stabexi kontode sulgemise järel paigutatakse
kasutamata jäänud / vabastatud vahendid ümber kümnenda EAFi Stabexi
A-assigneeringute reservi (kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe
artikli 1 lõige 4) ja seejärel asjaomaste riikide riiklikesse
sihtprogrammidesse. Reservi
seis 31. detsembri 2012 aasta seisuga oli järgmine (miljonites eurodes): Asjaomane riik || STABEXi A-assigneeringute reserv Côte d'Ivoire || 11,43 Cabo Verde || 0,01 Guinea-Bissau || 0,30 Sierra Leone || 0,22 Senegal || 0,90 Kokku || 12,86 -
Kümnenda EAFi kaasrahastamine Kümnenda EAFi raames kirjutati liikmesriikidega alla
kaasrahastamise summade ülekandmist käsitlevad lepingud, mille maht oli 116
miljonit eurot, ja võeti kasutusele kokku 99 miljoni euro ulatuses
kulukohustuste assigneeringuid, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti
ette kogu laekunud 93 miljoni euro suuruse summa ulatuses. Kaasrahastamise
assigneeringute seis 31. detsembri 2012. aasta seisuga on näidatud järgmises
tabelis (miljonites eurodes): || Kulukohustuste assigneeringud || Maksete assigneeringud Kaasrahastamine − A-assigneeringud || 84 || 78 Kaasrahastamine − AKV riikide sisesed projektid || 12 || 12 Kaasrahastamine − halduskulud || 3 || 3 || 99 || 93 Järgnevates
tabelites, mis käsitlevad otsuseid, lepinguid ja väljamakseid, on tegu netosummadega.
Lisas
on esitatud tabelid, mis kirjeldavad olukorda riikide ja vahendite lõikes. 2.1 ASSIGNEERINGUD 2.2 KONSOLIDEERITUD
ARUANNE 2.3. MUU
HALDUSTEAVE Itaalia
kaasrahastamine (1985) Itaalia kaasrahastamine algas 1985. aastal ning
jätkus veel 2011. aastal, kuni Somaalia taastustööde 4. programm 2012. aastal
suleti. Sulgemise aegne saldojääk on Itaaliale tagasi makstud. II OSA. EAFi
MAJANDUSAASTA ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE EUROOPA INVESTEERIMISPANK || CA/463/13 || 14. märts 2013 || Dokument 13/072 || || DIREKTORITE NÕUKOGU INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Seisuga 31. detsember 2012 || || || - Finantsseisundi aruanne - Koondkasumiaruanne - Omakapitali muutuste aruanne - Rahavoogude aruanne - Raamatupidamise aastaaruande lisad || ORG.: E || 3. INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE 3.1 FINANTSSEISUNDI
ARUANNE 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA (tuhandetes eurodes) || Lisad || 31.12.2012 || 31.12.2011 || || || VARAD || || || Raha ja raha ekvivalendid || 5 || 466.568 || 452 279 Tuletisinstrumendid || 6 || 115 || 434 Laenud ja nõuded || 7 || 1 146 280 || 1 033 160 Müügivalmis finantsvarad || 8 || 333 001 || 251 660 Nõuded rahastajate vastu || 9/15 || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 10 || 99 029 || - Muud varad || 11 || 224 || 416 || || || Varad kokku || || 2 132 527 || 1 825 259 || || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || || KOHUSTUSED || || || Tuletisinstrumendid || 6 || 7 035 || 12 702 Ettemakstud tulud || 12 || 37 808 || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 13 || 312 086 || 329 660 Muud kohustused || 14 || 1 153 || 1 113 || || || Kohustused kokku || || 358 082 || 376 478 || || || RAHASTU OMAKAPITAL || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 15 || 1 561 309 || 1 281 309 Õiglase väärtuse reserv || || 68 434 || 41 750 Jaotamata kasum || || 144 702 || 125 722 || || || Rahastu omakapital kokku || || 1 774 445 || 1 448 781 || || || Kohustused ja rahastu omakapital kokku || || 2 132 527 || 1 825 259 Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.2 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE (tuhandetes eurodes) || Lisad || 1.jaanuar 2012 || 1. jaanuar 2011 || || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 || || || || || Intressid ja samalaadsed tulud || 17 || 67 503 || 59 561 || Intressid ja samalaadsed kulud || 17 || -1 114 || -940 || || || || || Intressid ja samalaadsed tulud (neto) || || 66 389 || 58 621 || || || || || Tulud teenus- ja vahendustasudest || 18 || 1 934 || 2 149 || Kulud teenus- ja vahendustasudest || 18 || -292 || -144 || || || || || Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto) || || 1 642 || 2 005 || || || || || Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || || 5 348 || -7 534 || Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum || 19 || 1 045 || 17 228 || Netokahjum/-kasum vahetuskursierinevustest || || -10 575 || 8 376 || || || || || Netotulu finantstehingutest || || -4 182 || 18 070 || || || || || Muutused laenude ja nõuete väärtuse languses, pärast suurenemiste mahaarvamist || 7 || 597 || 27 452 || Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || 8 || -8 927 || -6 888 || Muude varade väärtuse langus || 20 || -337 || - || Üldhalduskulud || 21 || -36 202 || -38 006 || || || || || Majandusaasta kasum || || 18 980 || 61 254 || || || || || Muu koondkasum || || || || Müügivalmis finantsvarad − õiglase väärtuse reserv || || || || 1. Müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus || 8 || 18 551 || 20 574 || 2. Koondkasumiaruandesse üle kantud netosumma || 8 || 8 133 || -3 394 || Müügivalmis finantsvarad kokku || || 26 684 || 17 180 || || || || || Muu koondkasum kokku || || 26 684 || 17 180 || || || || || Majandusaasta koondkasum kokku || || 45 664 || 78 434 || Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.3 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (tuhandetes eurodes) || Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku 1. jaanuari 2012. aasta seisuga Lisad || 1 281 309 || 41 750 || 125 722 || 1 448 781 || || || || Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud 15 || 280 000 || - || - || 280 000 || || || || Majandusaasta kasum 2012. aastal || - || - || 18 980 || 18 980 || || || || Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 26 684 || - || 26 684 || || || || Rahastu omakapitali muutused || 280 000 || 26 684 || 18 980 || 325 664 || || || || 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 1 561 309 || 68 434 || 144 702 || 1 774 445 || || || || || Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku 1. jaanuari 2011. aasta seisuga Lisad || 1 131 309 || 24 570 || 64 468 || 1 220 347 || || || || Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud 15 || 150 000 || - || - || 150 000 || || || || Majandusaasta kasum 2011. aastal || - || - || 61 254 || 61 254 || || || || Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 17 180 || - || 17 180 || || || || Rahastu omakapitali muutused || 150 000 || 17 180 || 61 254 || 228 434 || || || || 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 1 281 309 || 41 750 || 125 722 || 1 448 781 || || || || || || || || Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa. 3.4 31. DETSEMBRIL
2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes eurodes) || Lisad || 1.jaanuar 2012 – 31. detsember 2012 || 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011 PÕHITEGEVUS || || || Majandusaasta kasum || || 18 980 || 61 254 Korrigeerimised || || || Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || || 8 927 || 3 172 Laenude ja nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi netomuutus || || -597 || -27 452 Laenude ja nõuetega seotud kapitaliseeritud intress || 7 || -9 622 || -10 512 Laenudelt ja nõuetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus || || -1 407 || -2 801 Tähtajani hoitavatelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus || || -751 || - Ettemakstud tulude suurenemine || || 4 805 || 3 424 Vahetuskursi muutuste mõju laenudele || || 16 044 || -15 337 Vahetuskursi muutuste mõju müügivalmis finantsvaradele || || -1 204 || 34 Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist || || 35 175 || 11 782 || || || Laenude väljamaksed || 7 || -233 018 || -237 040 Laenude tagastamine || 7 || 115 480 || 104 410 Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || || -5 348 || 7 534 Tähtaja lõpuni hoitavate finantsvarade suurenemine || || -98 278 || - Müügivalmis finantsvarade suurenemine || 8 || -81 981 || -67 829 Müügivalmis finantsvarade müük || 8 || 19 601 || 24 971 Muude varade vähenemine || || 192 || 2 756 Muude kohustuste suurenemine || || 40 || 173 Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine || || 6 876 || 4 144 || || || Rahavood põhitegevusest (neto) || || -241 261 || -149 099 || || || FINANTSEERIMISTEGEVUS || || || Liikmesriikidelt saadud osamaksud || || 236 345 || 136 345 Intressitoetustega seoses liikmesriikidelt saadud summad || || 43 655 || 76 345 Intressitoetustega seoses liikmesriikide eest makstud summad || || -24 450 || -22 899 || || || Rahavood finantseerimistegevusest (neto) || || 255 550 || 189 791 || || || Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) || || 14 289 || 40 692 Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses || || 452 279 || 411 587 Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpu seisuga || || 466 568 || 452 279 || || || Raha ja raha ekvivalendid jagunevad: || || || Kassas olev sularaha || || 10 588 || 3 127 Tähtajalised hoiused || || 455 980 || 449 152 || || 466 568 || 452 279 || || || Täiendavad andmed põhitegevusega seotud rahavoogude kohta || || 2012 || 2011 Saadud intressid || || 64 490 || 57 391 Makstud intressid || || -1 137 || -1 162 Saadud dividendid || || 975 || 974 Lisad on raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
3.5 RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD 31. DETSEMBRI 2012. AASTA SEISUGA 1
Üldine teave Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika,
Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) rühma ja Euroopa
Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou
lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati
läbi 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010. Rahastu ei ole juriidiline isik. Liikmesriikide
(„rahastajad”) nimel haldab osamaksusid Euroopa Investeerimispank (edaspidi
„EIP”) vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide
eelarvetest ja väljamakseid tehakse vastavalt finantsprotokollidele, mis
koostatakse järjestikusteks viie- kuni kuueaastasteks perioodideks. Teise
finantsprotokolli (hõlmab ajavahemikku 2008−2013) jõustumise järel
1. juulil 2008, millele osutatakse kui kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF)
käivitumisele, on Euroopa Investeerimispangale (edaspidi „EIP” või „pank”)
tehtud lepingu raames ülesandeks järgneva haldamine: -
investeerimisrahastu,
s.o riske kandev uuenev fond, mille eesmärk on erasektori investeeringute
edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 185,5 miljonit eurot, millest
48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele
(ÜMTd); -
intressitoetuste
rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas 400 miljonit eurot ja
ÜMTdele summas 1,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 10 %
ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.
jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012. EIP halduskomitee ettepanekul kiitis EIP direktorite nõukogu
14. märtsil 2013 raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see
EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 14. maiks 2013 heaks kiita. 2
Tähtsamad arvestuspõhimõtted 2.1 Koostamise alus − nõuetele vastavuse
kinnitus Rahastu raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas
Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 2.2 Olulised raamatupidamisalased otsused ja
hinnangud Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda
raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond
investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma
äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul
kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning
valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise
aastaaruandele oluline mõju. Otsuseid ja hinnanguid on kõige
enam kasutatud järgnevates valdkondades: §
Finantsinstrumentide
õiglane väärtus Kui finantsseisundi aruandes
kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida
aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid
hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused
võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole
teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada
oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid
likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu
korrelatsioon ja volatiilsus tuletisinstrumentide puhul, mille lõpptähtaeg
ületab kolm kuud. §
Laenude
ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum Investeerimisrahastu vaatab
oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas
koondkasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi
katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude
summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav EIP juhtkonna otsus. Sellised
hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud
tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks
oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks
moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest
tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide
maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud,
kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud. Põhimõtteliselt loetakse
laenu langenud väärtusega laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on
hilinetud 90 päeva või rohkem ja EIP juhtkonna arvates esineb objektiivseid
põhjusi laenu väärtuse vähendamiseks. §
Noteerimata
müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine Noteerimata müügivalmis
omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest
alustest: -
hiljutised
ametlikud turutehingud; -
põhimõtteliselt
samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus; -
oodatavad
rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste
tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul, või -
muud
hindamismudelid. Rahavoogude ja
diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata müügivalmis
omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu
kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust,
kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid
jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid. §
Müügivalmis
finantsvarade väärtuse langus Investeerimisrahastu loeb
müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane
väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse
languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. Seda, mis on „oluline” või
„pikaajaline”, tuleb kaaluda. Investeerimisrahastu puhul on „oluline”
tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline” pikem kui 12 kuud. Lisaks hinnatakse
investeerimisrahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud
omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi
rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel
kasutatavaid tegureid. 2.3 Arvestuspõhimõtete muutmine Vastuvõetud arvestuspõhimõtted
on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega. Investeerimisrahastu
võtnud aasta jooksul vastu uusi IFRS standardeid ega muutnud neid. Avaldatud, kuid veel
jõustumata standardid Pärast 1. jaanuarit 2012
algavate aastaste arvestusperioodide puhul järgitakse mitmeid uusi standardeid,
standardite muudatusi ja tõlgendusi, kuid käesoleva raamatupidamise
aastaaruande koostamisel ei ole seda veel tehtud. IAS 1 Muu koondkasumi liikide esitamine IAS 1 muudatustega on muudetud „Muu koondkasumi” rühmitamist.
Selle kohaselt koondkasum, mis liigitatakse tulevikus ümber kasumiaruandesse,
esitatakse eraldi koondkasumist, mida ümber ei liigitata. Standardit
kohaldatakse 1. juulil 2012 ja hiljem algavate arvestusperioodide suhtes, kuid
lubatud on ka selle varasem rakendamine. IFRS 9 Finantsinstrumendid Selle standardi näol on tegemist esimese sammuga IASB
kolmeosalisest projektist IAS 39 („Finantsinstrumendid”) asendamiseks ning
sellega määratletakse ümber finantsvarade ja -kohustuste kategooriad ja nende
raamatupidamises käsitlemine. Standardi koostamiseks tehtav töö on veel pooleli
ja lõpuks asendatakse IAS39 sellega täies ulatuses. Standardi kavandatav
kohaldamiskuupäev on 1. jaanuar 2015. Euroopa Liit ei ole IFRS 9 veel heaks
kiitnud. Investeerimisrahastu ei plaani kõnealust standardit varem kasutusele
võtta ja selle mõju on veel kindlaks tegemata. Järgmine standard avaldati 2011. aastal. Selle
kohaldamistähtpäev on 1. jaanuar 2013 ja lubatud on ka selle varasem
rakendamine. Selle standardi kasutuselevõtu mõju investeerimisrahastu
raamatupidamise aastaaruandele ei ole veel kindlaks tehtud. IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine Selles standardis määratletakse õiglane väärtus, nähakse
ette õiglase väärtuse mõõtmise raamistik ning nõutakse teabe avalikustamist
õiglase väärtuse mõõtmise kohta. 2.4 Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest. Finantsseisundi
aruandes on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas
järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud. 2.4.1
Välisvaluuta ümberarvestamine Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse
eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole
teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima
tuhandeni. Välisvaluutatehingud arvestatakse
eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel. Rahalised varad ja kohustused,
mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber
bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit
või kahjumit kajastatakse koondkasumiaruandes. Mitterahalised kirjed, mille
väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse
tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille
väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber
õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevused, mis
tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu
kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused,
mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja
kohustustest, kajastatakse koondkasumiaruandes. Koondkasumiaruande read
arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel. 2.4.2
Raha ja raha ekvivalendid Investeerimisrahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks
arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid,
mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud. 2.4.3
Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid) Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena
arvelduspäeva. §
Tähtajani
hoitavad finantsvarad Tähtajani hoitavad finantsvarad on noteeritud võlakirjad,
mida hoitakse tähtaja lõpuni. Need võlakirjad võetakse arvele õiglases väärtuses, millele
on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse
võlakirjade järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi
kohaselt. Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on
objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara või finantsvarade rühma
väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma
väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle
kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama
sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju
finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab
usaldusväärselt hinnata. Väärtuse langusest tulenev kahjum (mida mõõdetakse
vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse
vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga)
kajastatakse kasumiaruandes. §
Laenud Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse
investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest.
Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb
laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene
amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku
intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud väärtuse languse või laenu
tagasimaksmata jätmise riski katteks ette nähtud võimalikud eraldised. §
Müügivalmis
finantsvarad Müügivalmis finantsvarad on kas sellisena määratletud või ei
täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab
kajastada kas õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, tähtajani hoitavana või
laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid ja
investeeringud riskikapitalifondidesse. Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse müügivalmis
finantsvarasid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast
väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada
järgmiseid üksikasju: a.
Riskikapitalifondid Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes
esitatud viimasel kättesaadaval puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt
rahvusvahelistele hindamissuunistele (näiteks rahvusvahelised era- ja
riskikapitali hindamise suunised, IPEVi suunised, nagu need on avaldatud
Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni poolt), mis on tunnistatud IFRSidega
kooskõlas olevaks. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada,
võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes
esitatud puhasväärtust. b.
Otsesed
omakapitaliinvesteeringud Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada
oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama
mudelit kui osaluse omandamisel. Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või
selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse riskikapitalifondidest ja
omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit
rahastu omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et müügivalmis investeeringu väärtus
on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne
realiseerimata kasum või kahjum koondkasumiaruandesse. Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse
tunnustatud hindamismeetodeid (näiteks diskonteeritud rahavoogude või kordse
meetodit). Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik
usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses. Tuleb märkida, et
kahe esimese aasta jooksul kajastatakse väärtust vastavalt soetusmaksumusele. Investeerimisrahastu omandatud osalused kujutavad endast
investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või
riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks
investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest
ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi
igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori
liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi
igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse
investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi
tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise
poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi
juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride
kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite
võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid
või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele.
Investeerimisrahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud
majandusharu tavadega, mis tagab, et investeerimisrahastul ei ole kontrolli ega
muud olulist mõju IAS 27 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise
investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles
investeerimisrahastul on üle 20 % hääleõigustest. §
Tagatised Arvele võtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases
väärtuses, mis vastab oodatavate maksete nüüdispuhasväärtusele. See arvutus
viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse bilansis
„finantstagatisena” „muude varade” ja „muude kohustuste” all. Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid
rahastu kohustusi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul
on tulemus suurem: -
Täpseima
prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste
kohustuste täitmiseks, mida hinnatakse tuginedes kõigile asjaomastele
teguritele ja finantsseisundi aruande koostamise kuupäeval kättesaadavale
teabele. -
Algse
arvelevõtmise summa alusel, millest on maha arvatud kumulatiivne
amortisatsioon. Algselt arvele võetud summa amortisatsiooni kajastatakse
aktuaarse hindamise meetodit kasutades. Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist
või vähenemist kajastatakse koondkasumiaruande real „tulu teenus- ja
vahendustasudest”. Sellise tagatisega seonduvad rahastu varad amortiseeritakse
seejärel aktuaarse hindamise meetodit kasutades ning kontrollitakse, kas nende
väärtus on langenud. Lisaks kajastatakse tagatislepingu sõlmimisel seda
investeerimisrahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse,
siis investeerimisrahastu siduva kohustusena. 2.4.4
Finantsvara väärtuse langus Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on
objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud.
Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul,
kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on
selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis
kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud
tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse
languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või
laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi
või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine
või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed
osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks
võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata
jätmisega korrelatsioonis. Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud
soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on
objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat
laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna
sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse
langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise
maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara
bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi
summat kajastatakse koondkasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse
vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud
koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid
oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva
prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse
tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või
vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto
kohandamise teel. Investeerimisrahastu koostab krediidiriski hinnangu iga
tehingu kohta eraldi ja ei kaalu tehingute üldist väärtuse vähendamist. Müügivalmis finantsvarade puhul hindab investeerimisrahastu
igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu
väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid
sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt
langenud allapoole soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta,
kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva
õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem
koondkasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev
kahjum) rahastu omakapitali hulgast ja kajastatakse see koondkasumiaruandes.
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei
kajastata koondkasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase
vääruse suurenemist kajastatakse otse rahastu omakapitali all. Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib
vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad
korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist koondkasumiaruandes vara kasuliku
kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse
languse ümberhindamisest. 2.4.5
Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade
vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ja
valuutaforvardid. Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames
sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete
laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis
seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt
kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi
muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu. Investeerimisrahastu ei kasuta ühtegi IAS 39 kohast
riskimaandamise võtet. Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases
väärtuses kasumiaruande kaudu ja esitatakse tuletisinstrumentidena. Õiglane
väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite,
optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu. Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses,
kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja
kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide
õiglase väärtuse muutused lisatakse reale „Netotulu finantstehingutest”. Alguses kajastatakse tuletisinstrumente tehingupäeva alusel. 2.4.6
Osamaksud Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi
aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse
osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma. Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest
need vastavad järgmistele tingimustele: -
vastavalt
osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse
otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral; -
need
kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele
instrumentide liikidele; -
kõikidel
finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele
muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused; -
instrumendil
ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ning -
instrumendi
kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude
kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud
netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse
muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul. 2.4.7
Intressitulu laenudelt Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse
koondkasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi
aruandes („Laenud ja nõuded“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See
on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased
maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele
netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse
tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel,
mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes. 2.4.8
Intressitoetused ja tehniline
abi Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu
liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi. Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide
osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse
võlgadeks kolmandatele isikutele. Investeerimisrahastu teeb väljamaksed
lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid
summasid. Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud
osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need rahastule
tehtud osamaksuna. 2.4.9
Rahalt ja raha
ekvivalentidelt saadud intressitulu Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu
kajastatakse tekkepõhiselt investeerimisrahastu koondkasumiaruandes. 2.4.10
Teenus- ja vahendustasud,
dividendid Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle
perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Siduvate kohustustega
seotud teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse
tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab
vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Müügivalmis finantsvaradega seotud dividende kajastatakse
nende laekumise ajal. 2.4.11
Maksustamine Euroopa
Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa ühenduste
privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu
institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest
maksudest. 3
Riskijuhtimine Käesolevas lisas esitatakse teave investeerimisrahastu
krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta,
keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele
peamistele riskidele. Need on järgmised: -
krediidirisk
− kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis
tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk; -
likviidsusrisk
− risk, et majandusüksusel tekib raskusi oma kohustuste täitmisel seoses
finantskohustustega, mida arveldatakse raha või muu finantsvara loovutamisega; -
tururisk
− risk, mis tuleneb sellistest jälgitavatest turumuutujatest nagu
intressimäärad, valuutakursid ja aktsiate turuhinnad. 3.1 Riskijuhtimise korralduslik külg Euroopa Investeerimispank kohandab oma riskijuhtimist
jooksvalt. EIP riskijuhtimise üksus määrab kindlaks
investeerimisrahastu krediidiriski ja aktsiariski, hindab ja jälgib neid riske
ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete
lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimise üksus front office'ist
sõltumatu. Riskijuhtimise peadirektor annab riskidega seonduvatest küsimustest
aru selleks määratud Euroopa Investeerimispanga asepresidendile. Asepresident
kohtub regulaarselt auditikomiteega, et arutada riskidega seonduvaid teemasid.
Samuti vastutab ta Euroopa Investeerimispanga halduskomiteele ja direktorite
nõukogule esitatava riskiaruandluse järelevalve eest. 3.2 Krediidirisk Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida
kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis
krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldustest. 3.2.1.
Krediidiriski poliitika Laenude vastaspoolte kohta
krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja
arvutada ja seda hinnastada. Investeerimisrahastu on äriühingute ja
finantsasutuste jaoks välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata
kindlaks oma peamiste laenuvõtjatest / tagatise saajatest vastaspoolte
sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud
välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, pangad, avaliku
sektori üksused) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii parimaid
pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe raames
sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu
krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades
asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale
vastaspoolele määratakse esialgu sisereiting, mis kajastab tema pikaajalist
välisvaluutareitingut (või kui see on nõutav, siis selle kohaliku valuuta
ekvivalenti), millele järgneb vastaspoole riskiprofiili ja tegevuse kontekstis
asjakohase riigiriski põhjalik analüüs. Projektipõhise finantseerimise ja
muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate
krediidikvaliteedi hinnangute korral ei kasutata sisereitingute metoodikat,
vaid muid asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid,
milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla
teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise
raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist.
Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine
riskireiting ja oodatava kahju määr. Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse
majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik
või sarnaste tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole
suuruse piiranguid. Iga tehingu maksimaalne nimiväärtus on piiratud limiidiga,
mis oleneb tehingu oodatava kahju määrast. Vastaspoole piiranguid kohaldatakse
konsolideeritud riskipositsioonide suhtes. Sellistes piirangutes võetakse
üldjuhul arvesse vastaspoolte omavahendite mahtu ja nende pikaajalise välise
rahastamise kogusummat. Krediidiriski maandamiseks kasutab investeerimisrahastu
mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid: -
projektiga
seonduvad väärtpaberid (nt õiguste loovutamine või aktsiatele, varadele või
kontodele seatud pant), ja/või -
tagatised,
mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised,
nõudegarantiid). Lisaks sellele kasutab investeerimisrahastu harvadel
juhtudel ka selliseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid, mis ei ole
projekti riskiga otseselt korrelatsioonis, nagu tagatised või pangagarantiid. Investeerimisrahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks
krediididerivatiive. 3.2.2.
Maksimaalne
krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise
vahendeid arvesse võtmata Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski
positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide
puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise
kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvesse võtmist. Maksimaalne riskipositsioon (tuhandetes eurodes) || 31.12.2012 || 31.12.2011 VARAD || || Raha ja raha ekvivalendid || 466 568 || 452 279 Tuletisinstrumendid || 115 || 434 Laenud ja nõuded || 1 146 280 || 1 033 160 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || - Muud varad || 224 || 416 Varad kokku || 1 799 526 || 1 573 599 || || BILANSIVÄLISED KIRJED || || Tingimuslikud kohustused || || - Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 20 000 Siduvad kohustused || || - Väljamaksmata laenud || 749 044 || 701 092 - Väljavõetud tagatised || 6 224 || 7 909 Bilansivälised kirjed kokku || 775 268 || 729 001 || || Krediidiriski positsioon kokku || 2 574 794 || 2 302 600 3.2.3.
Laenude
ja nõuetega seonduv krediidirisk 3.2.3.1
Krediidiriski
mõõtmine laenude ja nõuete puhul Iga investeerimisrahastu tehtava
laenuandmise tehingu kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse
välja oodatava kahju määrade hinnang, mis kajastuvad laenu reitinguklassis.
Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal,
võttes aluseks laenuvõtja krediidikvaliteedi, laenu lõpptähtaja, tagatise ja
vajaduse korral tagatise andja. Laenu reitinguklassidesse määramise
süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad
laenuandmise tehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra
hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata
laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad
oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste
võlglaste makseviivituse tõenäosuse, asjaomase riskipositsiooni ja
makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse
kasutatakse järgmistel eesmärkidel: -
laenuandmise
riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina; -
järelevalveülesannete
jaotamise abivahendina; -
laenuportfelli
krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga; -
ühe
sisendina oodatava kahju määral põhinevate riski hinnastamisotsuste tegemisel. Laenu reitinguklassi määramisel
võetakse arvesse järgmiseid tegureid: i)
Laenuvõtja
krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja
hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel.
Kooskõlas valitud Basel II täiustatud meetodiga on pank töötanud välja
sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatise
andjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt,
mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide
jaoks. ii)
Makseviivituse
korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatise andja
satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja
ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise
väärtus ja seega ka laenu reitinguklass. iii)
Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite
väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi
liigi kombinatsiooni alusel. iv)
Lepinguline raamistik:
usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja
tõstab selle sisereitingut. v)
Laenu kestus: kui kõik muud
näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu
teenindamisel raskustesse sattumise oht. Laenu oodatava kahju määr arvutatakse
viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse
kahjumäära tasemest määratakse laen ühesse järgmistest allpool loetletud laenu
reitinguklassidest: A Kõrgeima krediidikvaliteediga
laenud. Neil on kolm alamklassi. A hõlmab kõiki ELi riigiriske, st laenusid,
mille on kas andnud või täielikult, selgesõnaliselt ja tingimusteta
garanteerinud liikmesriigid, kui oodata ei ole mingeid tagasimakse raskusi ja
mille puhul oodatava kahju määraks määratakse 0 %. A+ tähistab laenusid,
mis on antud muudele majandusüksustele kui liikmesriigid (või millele sellised
üksused on tagatise andnud), mille puhul ei ole laenu kestuse ajal oodata
krediidikvaliteedi langust. A- hõlmab selliseid laenuandmise tehinguid, mille
olemasoleva reitinguklassi säilimise osas on mõningaid kahtlusi (näiteks pika
lõpptähtaja tõttu või muus osas suurepärase tagatise tulevikuhinna suure
volatiilsuse tõttu), kuid mille puhul võimalikku negatiivset arengut hinnatakse
siiski üsna piiratuks. B Kõrge krediidikvaliteediga
laenud. Nende näol on tegemist varaklassiga, mille väärtust pank peab
usaldusväärseks, kuigi väike krediidikvaliteedi halvenemine ei ole tulevikus
välistatud. Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise aset leidmise
suhtelise tõenäosuse tähistamiseks. C Hea krediidikvaliteediga
laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele
pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta
ainumakselaenud (bullet loans) või nendega samaväärse amortisatsiooni ja
tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud. D See reitinguklass on
piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude
vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse
kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+
ja D-. D- reitinguga laenude puhul on nõutav tähelepanelikum jälgimine. E See laenu reitinguklass hõlmab
laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia
kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme
ja mille vajumist kahjumisse ei saa vältida. Seetõttu kohaldatakse nende
laenude puhul tähelepanelikku ja süvendatud jälgimist. Alamklassid E+ ja E-
tähistavad nimetatud jälgimisprotsessi intensiivsust, kusjuures E- reitinguga
tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude
teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav teatavas vormis
võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju. F F (probleemsed) tähistab
laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F- reitinguga laenud
võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast
allakirjutamist esinenud ettenägematud, erakorralised ja drastilised
negatiivsed asjaolud. Kõigile tehingutele, millest investeerimisrahastule
tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja nende puhul nähakse
ette konkreetne eraldis. Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga
laenud jälgimisnimekirja. Kui laen siiski kiideti juba algselt D- või sellest
madalama reitinguklassi riskiprofiiliga heaks, pannakse see jälgimisnimekirja
üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu
reitinguklassi täiendava languse. Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud
investeerimisrahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb
eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel. 3.2.3.2
Laenude
andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs Järgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud ja
väljamakstud laenudest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon
laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatise andjate antud tagatisi: Seisuga 31.12.2012 (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid || Tagatiseta || Kokku Pangad || 12 630 || 136 695 || 207 582 || 356 907 Äriühingud || 20 077 || 78 171 || 478 358 || 576 606 Avaliku sektori asutused || 30 462 || - || 18 || 30 480 Riigid || - || 5 819 || 176 468 || 182 287 Kokku välja makstud || 63 169 || 220 686 || 862 425 || 1 146 280 Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 14 091 || 142 963 || 591 990 || 749 044 Seisuga 31.12.2011 (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid || Tagatiseta || Kokku Pangad || 13 026 || 97 994 || 197 245 || 308 265 Äriühingud || 15 699 || 55 601 || 475 012 || 546 312 Avaliku sektori asutused || 37 670 || - || - || 37 670 Riigid || - || 6 214 || 134 699 || 140 913 Kokku välja makstud || 66 395 || 159 809 || 806 956 || 1 033 160 Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 10 434 || 173 484 || 517 174 || 701 092 EIP meetmete teostamisega tegelev direktoraat B, mille
pädevusse kuulub tegevus väljaspool ELi, jälgib pidevalt investeerimisrahastu
laenusündmusi, mis mõjutavad laenuvõtjaid ja tagatise andjaid. Eelkõige
hinnatakse lepingulisi õigusi iga krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste
kohustuste mittetäitmise juhtumi puhul. Kui krediidiriski suunised seda
nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud
laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või
meetmed võetakse õigeaegselt. Nii näiteks võttis rahastu kiireid meetmeid oma järelevalve
ja riskijuhtimise tugevdamiseks alates 2008. aasta septembrist finantsturgudel
toimunud sündmuste valguses. Sel eesmärgil moodustati 2011. aasta aprillis direktoraadis
B sõltumatu järelevalve osakond, kes annab aru otse peadirektorile. Osakonna
ülesanne on teostada laenudega seotud finants- ja lepingulist järelevalvet
eesmärgiga edendada teabevahetust osakondade vahel ning teha ettepanekuid
rakendada finantskriisi tingimustes sellist aruandlus- ja juhtimiskorda, mis
vajaduse korral võimaldaks kiiret reageerimist. 3.2.3.3
Krediidikvaliteedi
analüüs laenuvõtjate liikide lõikes Järgmistes tabelites on näidatud investeerimisrahastu
laenuportfelli (31. detsembri 2012. aasta ja 31. detsembri 2011. aasta seisuga)
krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse
määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja välja
maksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni. Seisuga 31.12.2012 (tuhandetes eurodes) || || Kõrge reiting || Standardne reiting || Min. aktsep-teeritav risk || Kõrge risk || Reiting puudub || Kokku || || A kuni B- || C || D+ || D- ja sellest madalam || || Laenuvõtja || Pangad || 50 000 || 24 342 || 21 864 || 529 325 || 337 014 || 962 545 Äriühingud || 7 466 || 8 006 || - || 605 672 || - || 621 144 Avaliku sektori asutused || - || - || - || 70 480 || - || 70 480 Riigid || - || - || - || 241 155 || - || 241 155 Kokku || || 57 466 || 32 348 || 21 864 || 1 446 632 || 337 014 || 1 895 324 Seisuga 31.12.2011 (tuhandetes eurodes) || || Kõrge reiting || Standardne reiting || Min. aktsep-teeritav Risk || Kõrge risk || Reiting puudub || Kokku || || A kuni B- || C || D+ || D- ja sellest madalam || || Laenuvõtja || Pangad || 50 002 || 9 674 || 39 966 || 356 629 || 351 476 || 807 747 Äriühingud || 3 917 || 5 279 || - || 635 825 || - || 645 021 Avaliku sektori asutused || - || - || - || 38 761 || - || 38 761 Riigid || - || - || - || 242 723 || - || 242 723 Kokku || || 53 919 || 14 953 || 39 966 || 1 273 938 || 351 476 || 1 734 252 3.2.3.4
Laenude
ja nõuete riskikontsentratsioonid 3.2.3.4.1
Geograafiline
analüüs Laenuvõtja riigi põhjal saab investeerimisrahastu
laenuportfelli kohta koostada järgmise geograafilise analüüsi (tuhandetes
eurodes): Laenuvõtja riik || 31.12.2012 || 31.12.2011 Piirkondlik - AKV || 84 051 || 99 543 Uganda || 140 833 || 117 035 Piirkondlik – Lääne-Aafrika || 33 856 || 14 161 Mosambiik || 137 745 || 126 666 Mauritaania || 65 670 || 43 427 Etioopia || 81 666 || 84 266 Dominikaani Vabariik || 67 991 || 66 118 Keenia || 131 566 || 65 611 Kamerun || 72 525 || 60 706 Sambia || 18 772 || 43 294 Kongo (Demokraatlik Vabariik) || 28 415 || 8 980 Nigeeria || 14 383 || 28 691 Piirkondlik – Vaikse ookeani piirkond || 17 767 || 20 603 Piirkondlik – Kesk-Aafrika || 10 431 || 12 109 Jamaika || 71 027 || 59 317 Madagaskar || - || 1 253 Mauritius || 11 302 || 12 732 Ghana || 5 642 || 7 812 Angola || 10 009 || 13 598 Trinidad ja Tobago || 1 483 || 1 002 Burkina Faso || 10 727 || 12 588 Malawi || 4 950 || 5 833 Uus-Kaledoonia || 4 198 || 4 673 Rwanda || 9 641 || 11 197 Niger || 4 146 || 3 950 Prantsuse Polüneesia || 2 631 || 3 131 Botswana || - || - Senegal || 5 837 || 10 329 Lesotho || 3 827 || 3 902 Vanuatu || 3 639 || 3 917 Belize || 13 || 103 Grenada || 2 477 || 2 698 Gabon || 1 011 || 1 509 Togo || 52 644 || 53 224 Cabo Verde || 27 073 || 28 405 Djibouti || 762 || 777 Haiti || 4 654 || - Saint Lucia || 2 916 || - Kokku || 1 146 280 || 1 033 160 3.2.3.4.2
Majandussektori
analüüs Järgnevas tabelis on analüüsitud investeerimisrahastu
laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku
laenusaajani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all
(tuhandetes eurodes). Laenuvõtja majandussektor || 31.12.2012 || 31.12.2011 Üldised laenud ja agendilepingud || 252 662 || 218 912 Lennuettevõtjad ja õhusõidukite tootjad || 13 || 103 Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid || 30 480 || 31 052 Toormed ja kaevandamine || 168 911 || 135 573 Kemikaalid, plastid ja ravimid || - || 20 400 Joogivesi, veepuhastus || 38 697 || 33 247 Elektrienergia, süsi jm || 409 090 || 358 745 Toiduahel || - || 1 244 Kapitalikaubad/kestvuskaubad || 3 827 || 3 902 Meretransport jm || 5 819 || 6 214 Materjalitöötlus, ehitus || 24 154 || 29 025 Paberi tootmisahel || 4 747 || 4 840 Teed ja kiirteed || 73 921 || 62 856 Telekommunikatsioon || 18 427 || 24 963 Teenindussektor jm || 115 532 || 102 084 Kokku || 1 146 280 || 1 033 160 3.2.3.5
Laenude
hilinenud tagasimaksed Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks,
neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru „Hilinenud maksete jälgimise
suunistes” sätestatud menetluste kohaselt. Hilinenud maksete summade jälgimise ja nende kohta aru
andmisega tegeleb üldiselt EIP tehinguhalduse ja restruktureerimise
direktoraadi hilinenud maksete üksus. See üksus koostab kuuaruande
investeerimisrahastu laenude tasumata tagasimaksete kohta, mis sisaldab ka
kaheksat päeva ületavate võlgnevuste võrdlust kuude lõikes. Kuuaruandes
kirjeldatakse riikide, laenude ja tagasimaksete lõikes üksikasjalikult samme,
mis on juba tehtud või mis on kavas teha. Lisaks sellele koostatakse ja saadetakse Euroopa Komisjonile
kuuaruanne laenude kohta, mille tasumisega on hilinetud üle 90 päeva. EIP
halduskomitee saab kaks korda aastas kokkuvõtliku tabeli 30 päeva ja 90 päeva
maksetähtaega ületanud laenudest tulenevate võlgnevuste kohta ning aruande,
milles on esitatud võrdlusteave võlgnevuste arengu kohta aasta ja poolaasta
jooksul. Sellistest maksetähtaega ületanud laenudest tulenevaid
võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt (tuhandetes eurodes): || Lisad || Laenud ja nõuded 31.12.2012 || Laenud ja nõuded 12.2011 Bilansiline maksumus || || 1 146 280 || 1 033 160 || || || Individuaalne laenude ja nõuete väärtuse vähenemine || || || Brutosumma || || 110 767 || 112 662 Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks || 7 || -45 144 || -48 816 Individuaalselt vähenenud väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 65 623 || 63 846 || || || Laenude ja nõuete rühma väärtuse vähenemine || || || Brutosumma || || - || - Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks || || - || - Vähenenud väärtusega laenude ja nõuete rühma bilansiline maksumus || || - || - || || || Tähtajaks tasumata, kuid vähenemata väärtusega laenud ja nõuded || || || || || || Tähtaeg on ületatud: || || || 30–60 päeva || || 12 || 8 60–90 päeva || || - || 472 90–180 päeva || || - || 13 Üle 180 päeva || || - || 33 Tähtajaks tasumata, kuid vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 12 || 526 || || || Tähtajaks tasutud ning vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus || || 1 080 645 || 968 788 || || || Laenude ja nõuete bilansiline maksumus kokku || || 1 146 280 || 1 033 160 || || || || 3.2.4.
Rahast
ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas
investeerimisrahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31.
detsembri 2012. aasta seisuga olid investeeringud üksnes pangahoiuste ja muude
lühiajaliste finantsinstrumentide vormis. Investeerimissuuniste kohaselt ja
olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise
pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse. Heakskiidetud pankadelt või emitentidelt nõutav minimaalne
lühiajaline krediidireiting on P-1/A-1/F1 (Moody’s, S&P, Fitch). Juhul kui
krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud
reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud
panga või emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot
(viiskümmend miljonit eurot). Hoiuseid hoitakse heakskiidetud majandusüksustes
lõpptähtajaga kuni kolm kuud alates tehingupäevast ja need ei tohi ületada
krediidiriski positsioonile kehtestatud ülempiiri. 31. detsembri 2012. aasta ja 31. detsembri 2011. aasta
seisuga oli kõigi investeerimisrahastu pangahoiuste ja lühiajaliste
kommertsväärtpaberite minimaalseks reitinguks P-1 (Moody's). 31. detsembri
2011. aasta seisuga reitingu P-2 tingis ühe vastaspoole reitingu alandamine 21.
detsembril 2011. Järgnevas tabelis on näidatud pangahoiuste seis koos
kogunenud intressidega (tuhandetes eurodes): Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) || Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) || 31.12.2012 || 31.12.2011 P-1 || Aa1 || 43 400 || 10% || - || - P-1 || Aa2 || - || - || 28 622 || 6% P-1 || Aa3 || 130 901 || 29% || 105 547 || 24% P-1 || A1 || 83 500 || 18% || 117 603 || 26% P-1 || A2 || 198 179 || 43% || 179 938 || 40% P-2 || A3 || - || - || 17 441 || 4% Kokku || || 455 980 || 100% || 449 151 || 100% 3.2.5.
Tuletisinstrumentidest
tulenev krediidirisk 3.2.5.1
Tuletisinstrumentide
krediidiriski põhimõtted Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast
kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma
lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb
sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt
vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest. Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames
sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete
laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis
seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt
kaubeldavates valuutades kui eurodes. Euroopa Investeerimispank teeb kõik
vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehinguid reguleerivad samad vahetuslepingute
raamlepingud ja krediiditoe lisad, millele Euroopa Investeerimispank ja tema
välised vastaspooled on alla kirjutanud. 3.2.5.2
Tuletisinstrumentide
krediidiriski mõõtmine Kõiki seoses investeerimisrahastuga tehtud Euroopa
Investeerimispanga vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus
ja sama metoodika kohaselt, mida Euroopa Investeerimispank kasutab enda jaoks
tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab Euroopa Investeerimispank
vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade
aktsepteeritavuse tingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma
vahetustehingute puhul. Euroopa Investeerimispank kasutab vahetustehingute ja
tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni
mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni
aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites
võetakse täielikult arvesse investeerimisrahastuga seonduvaid
tuletisinstrumente. Järgnevas tabelis on näidatud
vahetuslepingute (sh eri valuutade vahetuslepingute ja eri valuutade
intressimäära vahetuslepingute, v.a lühiajalised valuuta vahetuslepingud)
lõpptähtajad, jaotatuna nende tingliku väärtuse ja õiglase väärtuse lõikes: Vahetuslepingud seisuga 31.12.2012 || alla || 1 aasta kuni || 5 aastat kuni || üle || Kokku 2012 (tuhandetes eurodes) || 1 aasta || 5 aastat || 10 aastat || 10 aasta || Tinglik väärtus || 1 480 || 9 833 || 15 253 || - || 26 566 Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || 71 || -528 || -3 529 || - || -3 986 Vahetuslepingud seisuga 31.12.2011 || alla || 1 aasta || 5 aastat || üle || Kokku 2011 (tuhandetes eurodes) || 1 aasta || 5 aasta || 10 aasta || 10 aasta || Tinglik väärtus || 7 042 || 43 593 || 16 899 || - || 67 534 Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || -674 || -1 331 || -3 869 || - || -5 874 Investeerimisrahastu sõlmib lühiajalisi valuuta
vahetuslepinguid eurost erinevas valuutas antud laenude tagasimaksete
valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni
kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt. Lühiajaliste
valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli
652 miljonit eurot (31. detsembri 2011. aasta seisuga 585 miljonit eurot).
Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga oli -2,9 miljonit eurot (31. detsembri 2011. aasta seisuga oli
nende väärtus -6,4 miljonit eurot). Investeerimisrahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid,
et maandada laenude intressimääraga seotud riske. Seisuga 31. detsember 2012 oli
selliseid lepinguid üks. Selle tinglik väärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga oli 19,6 miljonit eurot (2011. aastal oli see väärtus null) ja õiglane
väärtus 0,03 miljonit eurot (2011. aastal oli see väärtus null). 3.2.6.
Tähtajani
hoitavate finantsvaradega seotud krediidirisk Järgmises tabelis on esitatud tähtajani
hoitavate finantsvarade olukord. Selle finantsvara moodustavad eranditult
võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg on alla kolme kuu. Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) || Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) || 31.12.2012 || 31.12.2011 P-2 || Baa2 || 50 143 || 51% || - || - P-3 || Baa3 || 48 886 || 49% || - || - Kokku || || 99 029 || 100% || - || - 3.3 Likviidsusrisk 3.3.1
Likviidsusriski juhtimine Likviidsusrisk on risk, et majandusüksusel tekib raskusi
oma kohustuste täitmisel seoses finantskohustustega, mida arveldatakse raha või
muu finantsvara loovutamisega. Investeerimisrahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide
iga-aastastest osamaksudest (üheksanda ja kümnenda EAFi vahendid) ja
täiendavalt ka investeerimisrahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest.
Võttes arvesse EIP prognoose investeerimisrahastu juhtimise ja tegevuse kohta,
teeb Euroopa Komisjon igal aastal kindlaks siduvad kohustused, maksed ning
jooksval majandusaastal ja järgnevatel majandusaastatel tasumisele kuuluvate
osamaksude (sh intressitoetused) aastase summa ning saadab selle kohta 15.
oktoobriks nõukogule aruande. Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks
analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja
ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase
likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi,
nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.
Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on investeerimisrahastul
likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete
katmiseks, millest tehingute teostamisega tegelev direktoraat B korrapäraselt
teatab. Investeerimisrahastu nimel avatud kontodel olevaid
sularahahalduse varasid haldab panga sularahahalduse osakond, pidades kinni front
office'i ja back office'i ülesannete lahususe põhimõttest. Nende
varade investeerimisega seotud arveldustoimingud kuuluvad tehingute
planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Lisaks sellele kuulub ülesannete lahususe põhimõtte kohaselt
panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse vastaspoolte ja
sularahahalduse investeeringute limiitide heakskiitmine ning nimetatud
limiitidest kinnipidamise jälgimine. 3.3.2
Likviidsusriskide mõõtmine Käesoleva jao tabelites esitatakse rahastu finantskohustuste
jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa
(diskonteerimata rahavood). Investeerimisrahastule kuulub järgmisi kohustusi: allakirjutatud
laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise /
investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata
osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi
väljamaksmata summad. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel.
Investeerimisrahastust antud laenud väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg,
kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide
ja rahastamistehingute edenemisest kiiresti muutuvas keskkonnas.
Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes
arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude.
Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli
pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksekohustused ületavad
kasutuselevõtutähtaja kuni kõigi aluseks olevate investeeringute tegemiseni,
kuna mõnikord fondi likviidsusest ei piisa tasudest ja muudest kuludest
tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Laenutagatiste suhtes konkreetseid
väljamaksekohustusi ei esine, välja arvatud juhtudel, kui tagatise saaja selle
välja nõuab. Tagatise suurust vähendatakse vastavalt iga tagatud laenu
tagasimaksmise ajakavale. Seda silmas pidades on allpool esitatud jaotuses kõigil
juhtudel arvesse võetud lepingulist väljamaksetähtaega ja likviidsuse juhtimise
tavapäraste meetodite kohaselt koostatud prognoose. Tehnilise abi lepingutest
tulenevad väljamaksekohustused on tavaliselt lühikese tähtajaga (alla ühe
aasta). Tähtajatuna käsitatakse järgmisi juhtumeid: kasutatud ja kasutamata
tagatistest tulenevad kohustused, võetud laenukohustuste alusel väljamaksmata
laenud, mille lepingukohane tähtaeg on lõppenud, kuid pikendamisel;
intressitoetused, mille vahendid on liikmesriikidelt ühekordse maksena sisse
nõudnud, et katta tulevasi vajadusi. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste
likviidsusprofiili moodustavad vahetuslepingutest tulenevad lepingulised
diskonteerimata rahavood, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingud, eri
valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja
intressimäära vahetuslepingud. Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Tähtajatud || Väljamaksete nominaalne brutosumma Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2012 Muud (antud tagatised, kasutatud tagatised) || - || - || - || - || 26 224 || 26 224 Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused || 16 500 || 287 657 || 243 020 || - || 201 867 || 749 044 Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused || - || 26 806 || 54 958 || 7 319 || 127 987 || 217 070 Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused || 255 || 101 495 || 79 206 || - || 23 599 || 204 555 Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused || 2 000 || 8 511 || 13 109 || - || - || 23 620 Kokku || 18 755 || 424 469 || 390 293 || 7 319 || 379 677 || 1 220 513 Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Tähtajatud || Väljamaksete nominaalne brutosumma Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2011 Muud (antud tagatised, kasutatud tagatised) || - || - || - || - || 27 909 || 27 909 Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused || 2 295 || 257 127 || 274 573 || 54 000 || 113 097 || 701 092 Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused || 2 035 || 38 424 || 38 010 || 7 666 || 178 432 || 264 567 Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused || 1 445 || 31 100 || 139 211 || - || 16 211 || 187 967 Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused || 4 564 || 16 693 || - || - || - || 21 257 Kokku || 10 339 || 343 344 || 451 794 || 61 666 || 335 649 || 1 202 792 Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2012 || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Laekumiste/väljamaksete nominaalne brutosumma Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud - laekumised || 1 238 || 7 364 || 14 498 || 5 350 || 28 450 Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud - väljamaksed || -1 286 || -8 428 || -17 218 || -5 894 || -32 826 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — laekumised || 649 000 || - || - || - || 649 000 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — väljamaksed || -652 451 || - || - || - || -652 451 Intressimäära vahetuslepingud — laekumised || 65 || 511 || 3 274 || 2 117 || 5 967 Intressimäära vahetuslepingud — väljamaksed || - || -753 || -3 537 || -1 577 || -5 867 Kokku || -3 434 || -1 306 || -2 983 || -4 || -7 727 || || || || || Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus Tuhandetes eurodes seisuga 31. detsember 2011 || 3 kuud või vähem || Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta || Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat || Üle 5 aasta || Laekumiste/väljamaksete nominaalne brutosumma Eri valuutade vahetuslepingud ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised || 9 873 || 14 365 || 19 533 || 7 430 || 51 201 Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed || -10 091 || -17 527 || -24 420 || -9 015 || -61 053 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — laekumised || 585 000 || - || - || - || 585 000 Lühiajalised valuuta vahetuslepingud — väljamaksed || -591 909 || - || - || - || -591 909 Kokku || -7 127 || -3 162 || -4 887 || -1 585 || -16 761 3.4 Tururisk Tururisk on risk, et muutused turuhindades, näiteks
intressimäärade, aktsiahindade, valuutakursside ja krediidiriski marginaalide
muutused (mis ei ole seotud muutustega emitendi krediidikvaliteedis) vähendavad
majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust. 3.4.1.
Intressirisk Intressirisk on investeerimisrahastu positsioonide
majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb turu
tootluse või intressikõvera negatiivsetest muutustest. Intressirisk tekib
erinevustest varade ja kohustuste ümberhindamisel ja nende lõpptähtaegades. Oma laenuportfelli ja sellega seotud intressimäära riski
maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute tundlikkust mõõdab
investeerimisrahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel. BPV väljendab asjakohase portfelli nüüdispuhasväärtuse
suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti
(0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni
üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6
aastat, pika tähtajaga –12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 20 aasta)
kaupa. Investeerimisrahastu kasutab laenude nüüdispuhasväärtuse
arvutamiseks eurodes rahastamise kõverat (vahetuskursi kõver + EIP rahastamispreemia),
kui tegemist on eurodes ja muudes vääringutes kui USA dollarites nomineeritud
rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA
dollarites nomineeritud rahavoogudega. Riski maandamiseks sõlmitud
mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab
investeerimisrahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes
nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist
on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega. Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh
seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2012. aasta
seisuga 341 000 eurot, kui intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti
võrra. (31. detsembri 2011. aasta seisuga oleks vähenemine olnud 239 000 eurot.
Baaspunkti väärtus tuhandetes eurodes || Raha- turg || Väga lühikese tähtajaga || Lühikese tähtajaga || Keskmise tähtajaga || Pika tähtajaga || Ülipika tähtajaga || Kokku Seisuga 31.12.2012 || 1 aasta || 2–3 aastat || 4–6 aastat || 7–11 aastat || 12–20 aastat || Üle 20 aasta || Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku || -25 || -47 || -90 || -117 || -62 || - || -341 Baaspunkti väärtus tuhandetes eurodes || Raha- turg || Väga lühikese tähtajaga || Lühikese tähtajaga || Keskmise tähtajaga || Pika tähtajaga || Ülipika tähtajaga || Kokku Seisuga 31.12.2011 || 1 aasta || 2–3 aastat || 4-6 aastat || 7–11 aastat || 12–20 aastat || Üle 20 aasta || Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku || -20 || -28 || -60 || -78 || -53 || - || -239 3.4.2.
Valuutarisk Valuutarisk on investeerimisrahastu positsioonide majandusliku
väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside
negatiivsetest muutustest. Investeerimisrahastu jaoks tekib valuutarisk tekib alati,
kui varad ja kohustused ei ole samas valuutas. Valuutarisk hõlmab ka tulevaste
rahavoogude väärtuse ootamatuid ja ebasoodsaid muutusi, mis tulenevad
vahetuskursside muutumisest. 3.4.2.1
Valuutarisk
ja sularahahalduse varad Investeerimisrahastu sularahahalduse varad on nomineeritud
kas eurodes või USA dollarites. Valuutariski maandatakse valuuta hetke- või
forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute või eri valuutade
vahetustehingutega. EIP sularahahalduse osakond võib juhul, kui seda peetakse
vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes
muud instrumenti, mis annab kaitse investeerimisrahastu finantstegevusega
seoses esinevate tururiskide vastu. 3.4.2.2
Valuutarisk
ja investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad
eurodes. Investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning
intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes
muus aktsepteeritud valuutas. Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib,
kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata.
Allpool on esitatud investeerimisrahastu valuutariski maandamise
suunised. 3.4.2.2.1.
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine -
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites välja makstud investeerimisrahastu
laenude riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille
finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et
vahetuslepingute turg on toimiv. -
Investeerimisrahastu
tehingute raames muus valuutas kui eurodes või USA dollarites tehtud
väljamaksete puhul, mille korral pikaajalist riskimaandustehingut ei tehta,
sõlmib sularahahalduse osakond kaks tööpäeva enne väljamakset valuutatehingu.
Investeerimisrahastu tehingute puhul kasutatav valuutakurss vastab
sularahahalduse osakonna saadud turukursile. Samamoodi toimitakse ka muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites saadud tagasimaksete puhul, mille
korral sularahahalduse osakond teeb laekunud valuuta konverteerimiseks
vajadusel valuutatehingu. -
Realiseerimata
tagatiste puhul valuutariski ei maandata. Muus valuutas kui eurodes või USA
dollarites nomineeritud tagatiste realiseerimise korral risk maandatakse. -
Muus
valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute puhul, mille
jaoks sularahahalduse osakond ei saa valuutariski maandamise tehingut teha,
jäetakse risk maandamata. See hõlmab ka (sünteetilisi) tehinguid, mis on
nomineeritud kohalikus valuutas, kuid mida arveldatakse eurodes või USA
dollarites. Investeerimisrahastu jääb seega avatuks nendest tulenevale valuutariskile. 3.4.2.2.2.
USA
dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine -
Investeerimisrahastu
kõigi USA dollarites nomineeritud pooleliolevate tehingute (v.a realiseerimata
tagatised) kogusumma suhtes kasutatakse riskimaandust USD/EUR
valuutavahetuslepingute abil, mida pikendatakse perioodiliselt. Iga perioodi
alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid
või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad
tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid,
mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt
prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid
kaetud. -
USA
dollarist tulenevat kogu riskipositsiooni arvutatakse regulaarselt
raamatupidamisandmete järgi, et järgmiste pikendatavate valuutavahetuslepingute
riskimaandust vajaduse korral korrigeerida. -
Kui
sularahahalduse osakond peab seda tegevuse seisukohast asjakohaseks, võib
konkreetsete USA dollarites nomineeritud laenude puhul kasutada riskimaanduseks
ka eri valuutade vahetustehinguid. -
Pikendamisperioodi
kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete
valuutavahetuslepingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse
sularahahalduse varadesse või vahetatakse eurodeks. -
USA
dollarites nomineeritud pooleliolevate maandamata tehingute (nimiväärtuses
väljendatud) kogusumma ei tohi kunagi ületada 5 000 000 (viit miljonit) USA
dollarit. Seda limiiti korrigeeritakse iga-aastaselt. Kõnealuse limiidi
ületamise korral toob sularahahalduse osakond riskipositsiooni valuutatehingu
abil tagasi limiidi piiresse. 3.4.2.3
Välisvaluutapositsioon Järgnevas tabelis on näidatud investeerimisrahastu
välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes): Seisuga 31. detsember 2012 || EUR || USD || KES || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku || || || || || VARAD || || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 424 647 || 41 921 || - || - || 466 568 Tuletisinstrumendid || 1 064 || -949 || - || - || 115 Laenud ja nõuded || 513 231 || 508 412 || 60 348 || 64 289 || 1 146 280 Müügivalmis finantsvarad || 66 509 || 259 694 || - || 6 798 || 333 001 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || - || - || - || 99 029 Muud varad || - || - || - || 224 || 224 Varad kokku || 1 191 790 || 809 078 || 60 348 || 71 311 || 2 132 527 || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || Kohustused || || || || || Tuletisinstrumendid || -675 814 || 682 849 || - || - || 7 035 Ettemakstud tulud || 37 560 || 248 || - || - || 37 808 Võlad kolmandatele isikutele || 312 040 || 46 || - || - || 312 086 Muud kohustused || 905 || 19 || 14 || 215 || 1 153 Kohustused kokku || -325 309 || 683 162 || 14 || 215 || 358 082 Rahastu omakapital || || || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 561 309 || - || - || - || 1 561 309 Õiglase väärtuse reserv || 5 366 || 59 144 || - || 3 924 || 68 434 Jaotamata kasum || 144 702 || - || - || - || 144 702 Rahastu omakapital kokku || 1 711 377 || 59 144 || - || 3 924 || 1 774 445 Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 386 068 || 742 306 || 14 || 4 139 || 2 132 527 Valuutapositsioon seisuga 31. detsember 2012 || -194 278 || 66 772 || 60 334 || 67 172 || - || || || || || Seisuga 31. detsember 2012: || || || || || SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || || Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 794 475 || 171 639 || - || - || 966 114 Väljavõetud tagatised || - || - || - || 6 224 || 6 224 Intressitoetused ja tehniline abi || 204 555 || - || - || - || 204 555 || || || || || TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || - || - || - || 20 000 Seisuga 31. detsember 2011 || EUR || USD || CAD || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku || || || || || VARAD || || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 416 384 || 35 895 || - || - || 452 279 Tuletisinstrumendid || 13 419 || -12 985 || - || - || 434 Laenud ja nõuded || 477 340 || 501 923 || - || 53 897 || 1 033 160 Müügivalmis finantsvarad || 54 287 || 186 525 || 4 303 || 6 545 || 251 660 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || 87 310 Muud varad || 50 || - || - || 366 || 416 Varad kokku || 1 048 790 || 711 358 || 4 303 || 60 808 || 1 825 259 || || || || || KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || Kohustused || || || || || Tuletisinstrumendid || -641 758 || 654 460 || - || - || 12 702 Ettemakstud tulud || 32 689 || 314 || - || - || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 329 598 || 62 || - || - || 329 660 Muud kohustused || 691 || 19 || - || 403 || 1 113 Kohustused kokku || -278 780 || 654 855 || - || 403 || 376 478 Rahastu omakapital || || || || || Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 281 309 || - || - || - || 1 281 309 Õiglase väärtuse reserv || 41 750 || - || - || - || 41 750 Jaotamata kasum || 125 722 || - || - || - || 125 722 Rahastu omakapital kokku || 1 448 781 || - || - || - || 1 448 781 Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 170 001 || 654 855 || - || 403 || 1 825 259 Valuutapositsioon seisuga 31. detsember 2011 || -121 211 || 56 503 || 4 303 || 60 405 || - || || || || || Seisuga 31. detsember 2011: || || || || || SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || || Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 761 319 || 204 340 || - || - || 965 659 Väljavõetud tagatised || - || - || - || 7 909 || 7 909 Intressitoetused ja tehniline abi || 209 223 || || - || - || 209 223 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || - || - || - || 20 000 3.4.2.4
Valuutariski
analüüs (tuhandetes eurodes) Aruandekuupäeva seisuga on kõige suuremaks
valuutariski netopositsiooniks USA dollari riski netopositsioon. 31. detsembri
2012. aasta seisuga põhjustaks USA dollari vahetuskursi muutus ± 10 %
võrra rahastu omakapitali suurenemise või vähenemise vastavalt 6 682 euro
võrra (31. detsembri 2011. aasta seisuga oli see näitaja 5 650 eurot). 3.4.2.5
Vahetuskurss 31. detsembri 2012.aasta ja 31. detsembri 2011. aasta
bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse: || 31. detsember 2012 || 31. detsember 2011 Kolmandate riikide vääringud || || Dominikaani Vabariigi peeso (DOF) || 53,1220 || 49,8498 Fidži dollar (FJD) || 2,3417 || 2,3630 Haiti gurd (HTG) || 55,7265 || 52,1645 Keenia šilling (KES) || 113,68 || 109,53 Mauritaania ouguiya (MRO) || 393,99 || 372,52 Mauritiuse ruupia (MUR) || 40,19 || 37,43 Rwanda frank (RWF) || 811,83 || 771,76 Uganda šilling (UGX) || 3 549 || 3 205 USA dollar (USD) || 1,3194 || 1,2939 CFA frank (XAF/XOF) || 655,957 || 655,957 Lõuna-Aafrika rand (ZAR) || 11,1727 || 10,4830 3.4.3.
Aktsiarisk
(tuhandetes eurodes) Aktsiarisk on risk, et aktsiate õiglane väärtus langeb
muutuste tõttu aktsiaindeksite tasemes ja konkreetsete aktsiainvesteeringute
väärtuses. Investeerimisrahastu jaoks tekib aktsiarisk riskikapitali
investeeringute kaudu, s.o investeeringute kaudu otse aktsiakapitali
investeerivatesse ja riskikapitalifondidesse. Aktsiainvesteeringute hindamiseks kasutatakse punktisüsteemi.
Iga investeeringut hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, mille võib jaotada
kolme põhikategooriasse: juhtimine, äriplaan ja struktuur. Eri punktisummad
liidetakse seejärel investeeringule omistatavaks koondhindeks, mis iseloomustab
selle üldist tugevust. Aktsiariski positsioonide suhtes kohaldatakse ka ülempiiri,
mis määratakse kindlaks nii iga investeeringu puhul kui ka kumulatiivselt.
Ülempiiri suurus oleneb aktsiainvesteeringute kvaliteedist. Eraisikute aktsiapositsiooni väärtus ei ole järelevalve ja
kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse
kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid. Kui aktsiaindeksid ja nendest tulenevalt omakapitali
investeeringute väärtus langevad 10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna,
väheneb investeerimisrahastu omakapital müügivalmis omakapitaliportfelli
õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2012. aasta seisuga 33 300
euro ja 31. detsembri 2011. aasta seisuga 25 166 euro võrra. 4
Varade ja kohustuste õiglane väärtus Järgnevas tabelis on esitatud bilansilise maksumuse ja
õiglase väärtuse võrdlus raamatupidamise aastaaruandes kajastatud
investeerimisrahastu varade ja kohustuste kategooriate lõikes (tuhandetes
eurodes): || Bilansiline väärtus 31.12.2012 || Õiglane väärtus 31.12.2012 || Bilansiline väärtus 31.12.2011 || Õiglane väärtus 31.12.2011 Õiglases väärtuses kajastatud varad || || || || Müügivalmis finantsvarad || 333 001 || 333 001 || 251 660 || 251 660 Tuletisinstrumendid || 115 || 115 || 434 || 434 Kokku || 333 116 || 333 116 || 252 094 || 252 094 || || || || Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad || || || || Raha ja raha ekvivalendid || 466 568 || 466 568 || 452 279 || 452 279 Laenud ja nõuded || 1 146 280 || 1 226 409 || 1 033 160 || 1 022 679 Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 87 310 || 87 310 || 87 310 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 99 029 || 98 805 || - || - Muud varad || 224 || 224 || 416 || 416 Kokku || 1 799 411 || 1 879 316 || 1 573 165 || 1 562 684 Varad kokku || 2 132 527 || 2 212 432 || 1 825 259 || 1 814 778 || || || || Õiglases väärtuses kajastatud kohustused || || || || Tuletisinstrumendid || 7 035 || 7 035 || 12 702 || 12 702 Kokku || 7 053 || 7 053 || 12 702 || 12 702 || || || || Amortiseeritud väärtuses kajastatud kohustused || || || || Ettemakstud tulud || 37 808 || 37 808 || 33 003 || 33 003 Võlad kolmandatele isikutele || 312 086 || 312 086 || 329 660 || 329 660 Muud kohustused || 1 153 || 1 153 || 1 113 || 1 113 Kokku || 351 047 || 351 047 || 363 776 || 363 776 Kohustused kokku || 358 082 || 358 082 || 376 478 || 376 478 Järgnevalt on kirjeldatud varade ja kohustuste õiglase
väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid metoodikaid ja eeldusi. §
Varad, mille õiglane
väärtus läheneb bilansilisele väärtusele Varade ja kohustuste puhul, mis on likviidsed või millel on
lühiajaline alla kolme kuuline lõpptähtaeg, eeldatakse, et nende õiglane
väärtus läheneb bilansilisele väärtusele. §
Õiglases väärtuses
kajastatud varad ja kohustused Finantsinstrumendi õiglase väärtuse kindlaksmääramisel
kasutatakse esimese allikana aktiivsel turul avaldatud hinnanoteeringuid.
Investeerimisrahastu portfellis olevate investeeringute laadi tõttu on need
harva kättesaadavad. Investeeringute puhul, mille turuhinnad ei ole kättesaadavad,
kasutatakse õiglase väärtuse hindamiseks hindamismeetodeid või mudeleid, mis
võimaluse korral alati tuginevad jälgitavatele turuandmetele bilansipäeva
seisuga. Järgnevas tabelis on analüüsitud finantsvarasid, mille
õiglane väärtus on kindlaks määratud hindamismeetodi abil. Sealjuures
kasutatakse eri tasemeid, mis on määratletud järgmiselt: -
1. tase: aktiivsetel
turgudel noteeritud (korrigeerimata) noteeritud hinnad; -
2. tase: muud
sisendid kui 1. tasemega hõlmatud noteeritud hinnad, mis on vara puhul
jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud); -
3. tase: vara
puhul kasutatavad sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel
(mittejälgitavad sisendid). Seisuga 31 detsember 2012 (tuhandetes eurodes) || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku Finantsvarad || || || || Tuletisinstrumendid || - || 115 || - || 115 Müügivalmis finantsvarad || 11 001 || - || 322 000 || 333 001 Kokku || 11 001 || 115 || 322 000 || 333 116 || || || || Finantskohustused || || || || Tuletisinstrumendid || - || 7 035 || - || 7 035 Kokku || - || 7 035 || - || 7 035 Seisuga 31 detsember 2011 (tuhandetes eurodes) || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku Finantsvarad || || || || Tuletisinstrumendid || - || 434 || - || 434 Müügivalmis finantsvarad || 15 214 || - || 236 446 || 251 660 Kokku || 15 214 || 434 || 236 446 || 252 094 || || || || Finantskohustused || || || || Tuletisinstrumendid || - || 12 702 || - || 12 702 Kokku || - || 12 702 || - || 12 702 2012.
aastal ei teinud investeerimisrahastu õiglase väärtuse hindamisel
ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi. Järgnevas
tabelis on esitatud 31. detsembril 2012 ja 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta
jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused. (tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad Saldo 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || 236 446 Kogu kasum või kahjum || - kasumis või kahjumis || 8 133 - muus koondkasumis || 15 041 Väljamaksed || 81 981 Tagasimaksed || -19 601 Saldo 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 322 000 (tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad Saldo 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 171 638 Kogu kasum või kahjum || - kasumis või kahjumis || -3 206 - muus koondkasumis || 21 759 Väljamaksed || 67 829 Tagasimaksed || -21 574 Saldo 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 236 446 5
Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes) Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt
saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja
finantseerimistegevusest saadud vahenditeks. || 31.12.2012 || 31.12.2011 Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud || 117 622 || 195 205 Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid || 348 946 || 257 074 Raha ja raha ekvivalendid kokku || 466 568 || 452 279 6
Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes) Põhilised tuletisinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise
eesmärgil hoitavateks, on järgmised: Seisuga 31. detsember 2012 || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus Varad || Kohustused Eri valuutade vahetuslepingud || 87 || -102 || 7 062 Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud || - || -3 971 || 19 504 Intressivahetustehingud || 28 || - || 19 568 Valuuta tähtpäevatehingud || - || -2 962 || 652 451 Tuletisinstrumendid kokku || 115 || -7 035 || 698 585 || || || 31. detsembri 2011. aasta seisuga || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus Varad || Kohustused Eri valuutade vahetuslepingud || 434 || -953 || 29 376 Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud || - || -5 355 || 38 158 Valuuta tähtpäevatehingud || - || -6 394 || 585 000 Tuletisinstrumendid kokku || 434 || -12 702 || 652 534 7
Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes) Laenud ja nõuded koosnevad põhiliselt järgnevast: || Üldised laenud (*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku Nimiväärtus 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || 225 365 || 716 350 || 128 679 || 1 070 394 Väljamaksed || 79 015 || 154 003 || - || 233 018 Mahakandmised || -947 || -1 206 || - || -2 153 Tagasimaksed || -39 967 || -71 368 || -4 145 || -115 480 Kapitaliseeritud intressid || - || -117 || 9 739 || 9 622 Vahetuskursierinevused || -8 780 || -7 692 || -493 || -16 965 Nimiväärtus 31. detsembri 2012. aasta seisuga || 254 686 || 789 970 || 133 780 || 1 178 436 || || || || Väärtuse langus 1. jaanuari 2012. aasta seisuga || -7 609 || -16 372 || -24 835 || -48 816 Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -835 || -292 || - || -1 127 Väärtuse mahakandmised || 947 || 1 206 || - || 2 153 Väärtuse languse vähenemine || 910 || 814 || - || 1 724 Vahetuskursierinevused || 93 || 348 || 480 || 921 Väärtuse langus 31. detsembri 2012. aasta seisuga || -6 494 || -14 296 || -24 355 || -45 145 || || || || Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 641 || -3 984 || -82 || -5 707 Kogunenud intress || 5 246 || 9 244 || 4 206 || 18 696 Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2012 || 251 797 || 780 934 || 113 549 || 1 146 280 || || || || || (*) sealhulgas agendilepingud. || Üldised laenud(*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku Nimiväärtus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 246 500 || 542 322 || 123 910 || 912 732 Väljamaksed || 25 689 || 211 351 || 0 || 237 040 Mahakandmised || 0 || 0 || -2 000 || -2 000 Tagasimaksed || -48 554 || -51 712 || -4 144 || -104 410 Kapitaliseeritud intressid || 0 || 459 || 10 053 || 10 512 Vahetuskursierinevused || 1 730 || 13 930 || 860 || 16 520 Nimiväärtus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 225 365 || 716 350 || 128 679 || 1 070 394 || || || || Väärtuse langus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || -15 006 || -18 056 || -44 023 || -77 085 Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -1 746 || -1 514 || -773 || -4 033 Väärtuse mahakandmised || 0 || 0 || 2 000 || 2 000 Väärtuse languse vähenemine || 9499 || 3263 || 18 723 || 31 485 Vahetuskursierinevused || - 356 || - 65 || - 762 || -1 183 Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -7 609 || -16 372 || -24 835 || -48 816 || || || || Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 700 || -3 428 || - 99 || -5 227 Kogunenud intress || 3 498 || 9 499 || 3 812 || 16 809 Laenud ja nõuded 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 219 554 || 706 049 || 107 557 || 1 033 160 || || || || || (*) sealhulgas agendilepingud. 8
Müügivalmis finantsvarad (tuhandetes eurodes) Müügivalmis finantsvarad koosnevad põhiliselt järgnevast: || Riskikapitalifondid || Otsesed omakapitaliinvesteeringud || Kokku Kulud seisuga 1. jaanuar 2012 || 182 692 || 36 565 || 219 257 Väljamaksed || 56 007 || 25 974 || 81 981 Tagasimaksed/müük || -19 570 || -31 || -19 601 Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga || 1 581 || -678 || 903 Kulud seisuga 31. detsember 2012 || 220 710 || 61 830 || 282 540 || || || Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2012 || 29 781 || 11 969 || 41 750 Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || 29 540 || -2 856 || 26 684 Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2011 || 59 321 || 9 113 || 68 434 || || || Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2012 || -6 887 || -2 460 || -9 347 Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || -7 976 || -951 || -8 927 Vahetuskursierinevused seoses väärtuse langusega || 133 || 168 || 301 Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2012 || -14 730 || -3 243 || -17 973 || || || Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2012 || 265 301 || 67 700 || 333 001 || Riskikapitalifondid || Otsesed omakapitaliinvesteeringud || Kokku Maksumus seisuga 1. jaanuar 2011 || 142 932 || 33 350 || 176 282 Väljamaksed || 59 579 || 8 250 || 67 829 Tagasimaksed/müük || -20 236 || -4 735 || -24 971 Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga || 417 || -300 || 117 Maksumus seisuga 31. detsember 2011 || 182 692 || 36 565 || 219 257 || || || Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2011 || 11 335 || 13 235 || 24 570 Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || 18 446 || -1 266 || 17 180 Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2011 || 29 781 || 11 969 || 41 750 || || || Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2011 || -2 || -6 022 || -6 024 Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || - 6 888 || - || -6 888 Varasematel aastatel koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse languse kasutamine || 2 || 3 714 || 3 716 Vahetuskursierinevused seoses väärtuse langusega || 1 || -152 || -151 Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -6 887 || -2 460 || -9 347 || || || Müügivalmis finantsvarad 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 205 586 || 46 074 || 251 660 9
Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes) Põhilised nõuded rahastajate vastu olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud || 87 310 || 87 310 Nõuded rahastajate vastu kokku || 87 310 || 87 310 10
Tähtajani hoitavad finantsvarad (tuhandetes
eurodes) Tähtajani hoitavate väärtpaberite portfelli koosneb
noteeritud võlakirjadest, mille tähtaja lõpuni on aruande kuupäeval jäänud
vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab tähtajani hoitavate väärtpaberite
portfellis toimunud liikumisi: Saldo seisuga 1. jaanuar 2012 || - Soetamine || 98 278 Amortiseeritud üle-/alakurss || -210 Kogunenud intressi muutus || 961 Saldo seisuga 31. detsember 2012 || 99 029 11
Muud varad (tuhandetes eurodes) Põhilised muud varad olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Nõuded EIP vastu || 7 || 59 Finantstagatised || 217 || 357 Nõuded seoses tehnilise abi maksetega || 337 || - Tehnilise abi maksetega seotud nõuete väärtuse vähenemine (20. lisa) || -337 || - Muud varad kokku || 224 || 416 12
Ettemakstud tulud (tuhandetes eurodes) Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Ettemakstud intressitoetused || 37 387 || 32 744 Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud || 421 || 259 Ettemakstud tulud kokku || 37 808 || 33 003 13
Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes) Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised: || 31.12.2012 || 31.12.2011 EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto) || 36 202 || 38 011 Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad || 8 904 || 219 Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused || 266 980 || 291 430 Võlad kolmandatele isikutele kokku || 312 086 || 329 660 14
Muud kohustused (tuhandetes eurodes) Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast: || 31.12.2012 || 31.12.2011 Finantstagatised || 215 || 294 Muud || 938 || 819 Muud kohustused kokku || 1 153 || 1 113 || || 15
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes
eurodes) Liikmesriigid || Osamaks rahastusse || Intressi-toetusteks ettenähtud osamaks || Osamaks kokku || Sissenõutud, kuid veel tasumata (*) Austria || 41 375 || 10 168 || 51 543 || 2 650 Belgia || 61 203 || 15 041 || 76 244 || 3 920 Taani || 33 412 || 8 211 || 41 623 || 2 140 Soome || 23 107 || 5 679 || 28 786 || 1 480 Prantsusmaa || 379 399 || 93 237 || 472 636 || 24 300 Saksamaa || 364 722 || 89 630 || 454 352 || 23 360 Kreeka || 19 516 || 4 796 || 24 312 || 1 250 Iirimaa || 9 680 || 2 379 || 12 059 || 620 Itaalia || 195 788 || 48 115 || 243 903 || 12 540 Luksemburg || 4 528 || 1 113 || 5 641 || 290 Madalmaad || 81 500 || 20 028 || 101 529 || 5 220 Portugal || 15 145 || 3 722 || 18 867 || 970 Hispaania || 91 180 || 22 407 || 113 588 || 5 840 Rootsi || 42 624 || 10 4757 || 53 099 || 2 730 Ühendkuningriik || 198 130 || 48 690 || 246 820 || - Kokku seisuga 31. detsember 2012 || 1 561 309 || 383 691 || 1 945 000 || 87 310 Kokku seisuga 31. detsember 2011 || 1 281 309 || 383 691 || 1 665 000 || 87 310 (*) 20. novembril 2012 määras nõukogu kindlaks, kui suure
rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2013. 16
Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused
(tuhandetes eurodes) || 31.12.2012 || 31.12.2011 || || Kohustused || || Väljamaksmata laenud || 749 044 || 701 092 Väljamaksmata müügivalmis finantsvaradega seotud kulukohustused || 217 070 || 264 567 Väljavõetud tagatised || 6 224 || 7 909 Toetused ja tehniline abi || 228 175 || 209 223 || || Tingimuslikud kohustused || || Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 20 000 || || Kokku || 1 220 513 || 1 202 792 17
Netotulu intressidest ja samalaadsed tulud
(tuhandetes eurodes) Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Raha ja raha ekvivalendid || 1 678 || 5 518 Tähtajani hoitavad finantsvarad || 36 || - Laenud ja nõuded || 64 060 || 50 800 Intressitoetused || 1 729 || 3 243 Intressid ja samalaadsed tulud kokku || 67 503 || 59 561 Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Tuletisinstrumendid || -1 114 || -940 Intressid ja samalaadsed kulud kokku || - 1 114 || -940 18
Netotulu teenus- ja vahendustasudest (tuhandetes
eurodes) Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt
järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Laenude ja nõuetega seotud teenus- ja vahendustasud || 1 710 || 1 894 Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud || 191 || 255 Muud || 33 || - Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku || 1 934 || 2 149 Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad
põhiliselt järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Müügivalmis finantsvaradega seoses kolmandatele isikutele makstud vahendustasud || -292 || -144 Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku || -292 || -144 19
Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud
kasum (tuhandetes eurodes) Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum
koosneb põhiliselt järgnevast: || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 Puhastulu müügivalmis finantsvaradelt || 70 || 16 254 Dividenditulu || 975 || 974 Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum || 1 045 || 17 228 20
Muude varade väärtuse langus (tuhandetes eurodes) Aruandeperioodil sooritati investeerimisrahastust 638 eurot selliseid
tehnilise abi makseid, mis vastaspoole pettuse tõttu ei jõudnud lõpliku
abisaajani. Juriidilise sekkumise teel võib rahastu tagasi saada 301 eurot;
ülejäänud tasumata summa registreeriti nõudena. Tõenäosust, et rahastu tasumata
summa kunagi tagasi saab, peetakse aruandekuupäeva seisuga väikseks ja
investeerimisrahastu koondkasumisse kanti 337 euro suurune väärtuse vähendamine.
21
Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) Üldhalduskulud on kulud, mida EIP investeerimisrahastu
haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP
saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest
hindamistasudest. || Alates 1.1.2012 || Alates 1. 1.2011 || kuni 31.12.2012 || kuni 31.12.2011 EIP kantud tegelikud kulud || -38 390 || -39 937 Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest || 2 188 || 1 931 Üldhalduskulud (neto) || -36 202 || -38 006 Pärast läbivaadatud Cotonou partnerluslepingu jõustumist 1.
juulil 2008 ei kata liikmesriigid enam üldisi halduskulusid. 22
Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust,
mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2012. aasta seisuga
koostatud raamatupidamise aastaaruande korrigeerimist. I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE ARUANNE) LISA −
OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES
Märkused
tabelite kohta: · Tabelites näitab arv
„0,00”, et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele. Kui arvu ei ole
antud, võrdub summa nulliga.
Riigid, mille
saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud. · Rubriik „Kõik AKV riigid /
ÜMTd” osutab projektidele, milles osalevad mitu riiki, kuid mida ei rahastata
piirkondliku koostöö raames. · Rubriik „Finants- ja
halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse EAFi intressidest või
halduskulude assigneeringutest. [1] ELT
L 247, 9.9.2006. [2] Kõik arvud on ümardatud miljoniteks
eurodeks. Tuleb märkida, et kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud,
võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda. Summad,
mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot.
Summad, mis võrduvad 0-ga, on näidatud kriipsuga (-). [3] Lühiajalised nõuded, välja arvatud
nõuded, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja kaasrahastamisega. [4] Lühiajalised
kohustused, välja arvatud kohustused, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja
kaasrahastamisega. [5] Vastavalt kümnenda EAFi
finantsmääruse artiklile 153 on hoiukontod kajastatud kümnenda EAFi bilansis.
Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 6. peatükis „Finantsriskide
juhtimine”. [6] See saldo kujutab endast Kongo
Demokraatliku Vabariigi jaoks kättesaadavaid summasid vastavalt nõukogu
otsusele 2003/583/EÜ. Need vahendid on sihtotstarbelised ja ette nähtud kindla
abisaajariigi jaoks. [7] EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3–106. [8] ELT L 247, 9.9.2006. [9] Nõukogu otsus 2011/315/EL, 23. mai
2011, mis käsitleb üheksandast ja varasematest Euroopa Arengufondidest rahastatavatest
projektidest vabanevate rahaliste vahendite eraldamist arengukoostööks
Lõuna-Sudaanis. [10] ELT L 247, 9.9.2006. [11] Varasemate EAFide
mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille
suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 3/2000 kinnitatud 410 926
miljonit eurot. Komisjoni otsusega nr PE/410/2001 on need vahendid lülitatud
AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli kohaste siseriiklike sihtprogrammide
assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.