52013DC0510

KOMISJONI TEATIS

Sinine vöönd, laevanduse ühtne transpordipiirkond

1.           Sissejuhatus

Nii Euroopa Liidu kaubavahetus ülejäänud maailmaga kui ka siseturu kaubavahetus sõltub suurel määral meretranspordist. 74 %[1] liidu imporditud ja eksporditud kaubast ning 37 %[2] liidusisesest kaubast liigub meresadamate kaudu. Teiste transpordiliikidega võrreldes on meretranspordil eeliseid, nt selle madalamad kulud ja väiksem keskkonnamõju veetava lasti koguse kohta.

Tarbetute haldusnõuete tõttu ei kasutata laevanduse potentsiaali alati siiski täiel määral.

ELi toimimise lepingu artikkel 28 võimaldab liidu kaupade vaba liikumist[3] ELi tolliterritooriumil. Kuna aga liikmesriigi territoriaalvetest väljuvaid laevu[4] loetakse ELi välispiiri ületanuks, ollakse seisukohal, et kahe eri liikmesriigi sadamate vahel liikuvad laevad on ELi tolliterritooriumilt lahkunud. Selle tulemusena on vaja täita tolliformaalsused siis, kui laev lahkub lähtesadamast, ja uuesti, kui laev saabub sihtsadamasse, isegi kui mõlemal korral on tegemist ELi sadamaga. Kuigi need menetlused on nõutavad majanduslikel, ohutuse, turvalisuse ja finantspõhjustel, kaasnevad nendega kulud ja tekkivad viivitused, mis seab laevanduse võrreldes teiste transpordiliikidega ebasoodsasse olukorda, kui tegemist on liidu kauba liikumisega ELi siseturul.

Kulude vähendamine ja kõigi haldusmenetluste lihtsustamine on lühimerevedude ja ELi sadamate vahelise merekaubanduse edendamise peamine eesmärk.

Tõelise siseturu loomine laevade pardal veetavate liidu kaupade jaoks tugevdaks laevanduse konkurentsivõimet võrreldes teiste transpordiliikidega ning ka kogu majandust, kuna logistikaahelat saaks tõhustada, täiendades nii juba võetud kaubanduse hõlbustamise meetmeid. On oluline luua võrdsed võimalused kõikide transpordiliikide jaoks.

Üks kehtiv kaubanduse hõlbustamise meede on regulaarlaevaliinide kava, mis kujutab endast hõlbustatud tolliprotseduuride kava laevade jaoks, mis külastavad korrapäraselt ainult ELi sadamaid, vedades peamiselt ELi kaupu. Sellest hoolimata toimub meretranspordisektori andmetel selle kava alusel ainult 10–15 % mereliiklusest, peamiselt praamiliiklus. Pidades silmas, et valdav osa laevadest veab nii liidu kui ka liiduväliseid kaupu ja peatub sageli nii liidu kui ka liiduvälistes sadamates (nt Norras, Põhja-Aafrikas ja Venemaal), peab tõeline hõlbustamine hõlmama seda laadi laevandusteenuseid, kui meretranspordisektor soovib ära kasutada oma täielikku potentsiaali.

Seepärast luuakse käesoleva teatisega poliitikaraamistik 2010. aastal nõukogu toetuse saanud[5] nn sinise vööndi kontseptsiooni jaoks, mis aitab suurendada meretranspordisektori konkurentsivõimet, võimaldades laevadel vabalt tegutseda ELi siseturul võimalikult vähese bürokraatiaga, ning sisaldab meetmeid kolmandate riikide sadamaid hõlmava meretranspordi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks tutvustatakse teatises kaht vajalikku õiguslikku meedet, millega muudetakse tolliseadustiku rakendussätteid, millest üks on 2013. aasta juunis juba pädevale komiteele esitatud ja teine esitatakse aasta lõpuks.

2.           Taust

Haldusmenetluste keerukus oli määratletud meretranspordi arengu ühe peamise kitsaskohana komisjoni teatises ja tegevuskavas, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum[6]. Tegevuskava sisaldas lühiajalisi ja keskmise tähtajaga meetmeid, samuti liikmesriikidele soovitusi. Tolliga seoses rõhutati vajadust formaalsuste lihtsustamiseks laevade puhul, mis sõidavad ELi sadamate vahel ja veavad vabas ringluses olevat kaupa, samuti vajadust hõlbustada laevadel kolmandas riigis või vabatsoonis asuvate sadamate külastamist.

Tegevuskava osana võttis komisjon vastu määruse (EL) nr 177/2010,[7] kehtestades lihtsustatud menetlused volitatud äriühingute poolt osutatavate nn liinilaevandusteenuste (RSS) jaoks. Tegevuskava teine osa on e-merenduse algatus, mille eesmärk on soodustada arenenud infotehnoloogiate kasutamist meretranspordisektoris, edendades meretranspordisektori eri osaliste vahelist koostalitusvõimet ja hõlbustades nendevahelist elektroonilist sidet. Esimene samm e-merenduse algatuse rakendamisel on direktiiv 2010/65/EL,[8] mille kohaselt laevaga seotud teavitusformaalsuste edastamine ja vahetamine toimub elektroonilisel teel riiklike ühtsete liideste kaudu.

Laiemas kontekstis toetab 2011. aasta valge raamat transpordi tuleviku kohta[9] („Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava — konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”) tõelist Euroopa ühtset transpordipiirkonda, kus kõik allesjäänud tõkked transpordiliikide vahel ja piiridel tuleb kõrvaldada. Eelkõige kutsutakse selles üles kehtestama Euroopat ümbritsevatel meredel nn sinist vööndit, mis lihtsustaks ELi sadamate vahel sõitvate laevade jaoks formaalsusi.

3.           Sinine vöönd – võimalus viia lõpule meretranspordi siseturu kujundamine

3.1.        Sinise vööndi eesmärk

Laevandusettevõtjate ja nende klientide halduskoormus ning viivitused sadamates vähendavad nende konkurentsivõimet. ELi sadamate vahel veetavate kaupade tollivormistuse tõhusus mõjutab märkimisväärselt ELi ettevõtjate vahelise kaubavahetuse kiirust ja tõhusust. Lisakulud kannab kas laevandusettevõtja, ja see kujutab endast majanduslikku takistust üha tihedama konkurentsiga turul, või jäetakse need tema klientide kanda, mistõttu hind ELi tarbija jaoks tõuseb.

Sinine vöönd on piirkond, kus laevad saavad ELi siseturul vabalt tegutseda võimalikult väikese halduskoormusega, samas kui ohutust, turvalisust, keskkonnakaitset ning tolli- ja maksupoliitikat tugevdatakse meretranspordi järelevalve- ja aruandlusvahendite (menetlused, protseduurid ja infosüsteemid) kasutamise teel.

Selle peamine eesmärk on parandada merendussektori konkurentsivõimet halduskoormuse ja kulude vähendamise teel. Meretranspordi ja lühimerevedude atraktiivsuse suurendamine soodustab eelkõige tööhõivet ja vähendab transpordi mõju keskkonnale. Lühidalt, see edendab tõelist nn sinist majanduskasvu[10].

ELi-siseste meretransporditeenuste tõhusus paraneb ja kulud eeldatavasti vähenevad, kui sinise vööndi meetmeid rakendama hakatakse ning sellest tulenevalt tugevneb Euroopa lastisaatjate, ekspediitorite ja tootjate konkurentsivõime; kõikidele transpordiliikidele luuakse võrdsed võimalused. ELi-sisese kaubaveo edasine lihtsustamine on oluline nii majanduslikust kui ka keskkonna seisukohast ja tooks kaasa konkreetseid tulemusi kohapeal.

3.2.        Sinise vööndi katseprojekt

Kõnealuse kontseptsiooni sobivuse kinnitamiseks algatas komisjon 2011. aastal koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA) sinise vööndi katseprojekti. Projekti eesmärk on esitleda riiklikele ametiasutustele, sealhulgas tollile, teenuseid, mida EMSA hallatav laevaliikluse seire- ja teabesüsteem SafeSeaNet[11] saaks pakkuda nende tegevuse toetamiseks, vähendades samal ajal halduskoormust meretranspordi valdkonnas. Katseprojektis osalevat 253 laeva jälgiti ja tolliasutused said enne nende saabumist teatise, milles olid andmed marsruutide, külastatud sadamate ja laeva käitumise kohta (nt kohtumised merel).

Komisjoni talituste töödokumendis[12] kirjeldati ja 2012. aasta juuni transpordinõukogul arutati projekti kohta antud hinnangut, samuti mõnd võimalikku järelmeedet, nagu jälgimise laiendamine kõigile ainult ELi-siseses transpordis osalevatele laevadele või ELi-väliseid sadamaid külastavatele laevadele, teabele juurdepääsu võimaldamine muudele andmeid kasutavatele asutustele, muu hulgas ka riiklike ühtsete liideste kaudu, ning rohkem automatiseeritud formaalsuste väljatöötamine ELi-sisese laevanduse jaoks. Transpordiministrid väljendasid sinise vööndi arendamisele tugevat poolehoidu ja kutsusid komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid.

Sinise vööndi katseprojekt näitas, et tollile saaks esitada kasulikku teavet laevade reiside kohta. Siiski märkisid tolliasutused, et teavet laevade kohta tuleks täiendada teabega veetavate kaupade, eelkõige nende staatuse kohta (liidu vs liiduväline). Selline eristamine võimaldab tolliasutustel tagada liiduvälise kauba asjakohase tollijärelevalve ning samal ajal hõlbustada liidu kauba suhtes kehtivaid protseduure.

3.3.        Ühtse turu akt II

3. oktoobril 2012 esitas komisjon oma teatises „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest”[13] rea meetmeid, et arendada edasi ühtset turgu ja kasutada selle potentsiaali, mis on majanduskasvu liikumapanevaks jõuks. Põhimeetmeks määrati sinise vööndi projekt – pakett, mis koosneb seadusandlikest ja muudest algatustest, mis on ette nähtud ELi-sisese meretranspordi halduskoormuse vähendamiseks tasemeni, mis on võrreldav teiste transpordiliikide omaga (õhu-, raudtee- ja maanteetransport).

Selles põhimeetmes viidatakse ka 23. mail 2013 vastuvõetud sadamate poliitika läbivaatamisele[14]. Läbivaatamisega täiendatakse sinise vööndi algatuse eesmärki. Sellega kavatsetakse edendada Euroopa meresadamate konkurentsivõimet ja päästa valla nende kasvupotentsiaal. Läbivaatamisega kehtestatakse ka nõue konsulteerida sadama piirkonnas tegutsevate sidusrühmade ning haldusasutustega sadamate haldusmenetluste tõhususe ja vajaduse korral nende võimalike lihtsustamismeetmete üle.

4.           Sinise vööndi pakett

Komisjon leiab, et kiirete ja käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks peaks sinise vööndi pakett sisaldama kaht meedet, s.t regulaarlaevaliinide kava edendamist ja, tegelikku majandusolukorda arvesse võttes, hõlbustamismehhanismi kolmandate riikide sadamaid külastavate laevade jaoks. Sinise vööndi laiendatud kontseptsiooni rakendamist toetavad lisaks laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi käsitleva direktiivi 2002/59/EÜ[15] kavandatud läbivaatamine ja teavitusformaalsuste direktiivi rakendamine.

4.1.        Praegune olukord

4.1.1.     Kohaldatavad hõlbustused

Liidu kaubad, mis asuvad selliste laevade pardal, mis lahkuvad reisi käigus liidu tolliterritooriumi alla kuuluvatest liikmesriikide territoriaalvetest, kaotavad oma liidu staatuse ning nende suhtes kohaldatakse teatavaid protseduure, olenemata sellest, kas need ringlevad ainult ELi sadamate vahel või mitte. See tähendab, et näiteks veoautoga veetavate kaupade korral saab Tallinna ja Lissaboni vahelisel reisil täiel määral kasutada ühtse turu eeliseid,[16] samas kui sama kauba vedamist Tallinna ja Lissaboni vahel laevaga peetakse rahvusvaheliseks reisiks.

Kehtivate õigusaktidega juba nähakse ette ELi territooriumil transporditavate kaupade suhtes kohaldatav lihtsustamine regulaarlaevaliinide protseduuride abil. Selliseid kaupu loetakse liidu kaupadeks, kui ette ei ole nähtud teisiti. Selleks et ettevõtja sellest süsteemist kasu saaks, peavad olema täidetud teatavad tingimused:

–        laevad võivad liigelda üksnes eelnevalt kindlaksmääratud marsruudil ELi sadamate vahel;

–        vajalik on eelnev luba.

Liiduväliseid kaupu saab samuti regulaarliinilaevadel vedada; nende suhtes kohaldatakse ühenduse välistransiidiprotseduuri,[17] et tagada tollijärelevalve. Sel eesmärgil võivad kauplejad kasutada kaubamanifesti kasutamisel põhinevat lihtsustatud lahendust, mida kasutavad sageli vedajad. See ei mõjuta mingil määral muudel eesmärkidel tehtavaid kontrolle, sh neid, mis on seotud loomade, inimeste või taimede tervise kaitsega liidus.

On laevandusettevõtja otsustada, kas taotleda oma konkreetsetest ärivajadustest lähtuvalt regulaarlaevaliini staatust või ei. Selline otsus tehakse praktiliste eeliste põhjal sõltuvalt sellest, kas laevad veavad peamiselt liidu kaupu (mille puhul regulaarlaevaliin võib olla üheks võimaluseks, kuna kauba liidu staatuse tõendamist ei nõuta) või peamiselt liiduväliseid kaupu (mille puhul regulaarlaevaliin ei pruugi olla sobiv valik, sest puudub kohustus kasutada transiidiprotseduuri väljaspool laevaliini).

4.1.2.     Olemasolevad teabesüsteemid, mida kasutatakse tolliga seotud teabe kogumiseks laevadelt

EL on võtnud vastu meetmeid, milles nõutakse, et liikmesriigid loovad riiklikud ühtsed liidesed, mis võimaldab ettevõtjatel esitada teavet ühtse liidese kaudu, et täita kõik impordi või ekspordiga seotud reguleerivad nõuded.

Esimene samm riiklike ühtsete liideste loomise suunas tehti e-tolli projekti käivitamisega. Otsusest nr 70/2008/EÜ[18] tuleneva projekti eesmärk on asendada paberkandjal tolliprotseduurid üleeuroopaliste elektrooniliste protseduuridega, luues nii tõhusama ja ajakohasema tollikeskkonna. Tervisekontrollide tulemusi käsitlevat tollialast teavet saaks otsusega 2002/459/EÜ[19] kehtestatud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi kaudu, millega luuakse hügieeni- ja taimekaitsetoodetest teatamise, nende sertifitseerimise ning impordi, ekspordi ja kauplemise järelevalve üleeuroopaline võrk. Lisaks sellele võeti määrusega (EÜ) nr 648/2005[20] kasutusele riskianalüüs, millele tollikontrolle tehes tugineda ja nende tõhusust ja tulemuslikkust kõikides valdkondades (julgeolek, turvalisus, maksundus) parandada.

Riikide tolliasutused on töötanud välja ka impordikontrollisüsteemid[21] ja neid alates 2011. aastast kasutanud automatiseeritud sisenemise ülddeklaratsioonide[22] vastuvõtmiseks peamiselt turvalisus- ja julgeolekuriskide hindamise eesmärgil. Sisenemise ülddeklaratsioone esitavad vastutavad isikud ELi-välistest sadamatest lahkuvate laevade esimese ELi sisenemise koha tolliasutuses. Impordikontrollisüsteemide koostalitlusvõime juba võimaldab esimese sisenemiskoha tolliasutusel edastada turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüsi tulemused teiste selliste liikmesriikide tolliasutustele, kelle sadamad on loetletud sisenemise ülddeklaratsioonis.

Liikmesriikide sadamatesse saabuvate ja/või sealt väljuvate laevade teavitusformaalsusi käsitleva direktiivi 2010/65/EL eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordi suhtes kohaldatavat haldusmenetlust, muutes elektroonilise teabeedastuse standardiks ja teavitusformaalsused selgemaks. Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid looksid 1. juuniks 2015 riikliku ühtse liidese laevadelt sadama külastamiste kohta teavituste saamiseks. Kuna teave tuleb esitada ainult üks kord, tuleb seda jagada asjaomaste haldusasutuste, näiteks tolli- ja piirikontrolli vahel.

Sel eesmärgil on teavitusformaalsuste direktiiv ja laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide direktiiv omavahel seotud eelkõige SafeSeaNeti platvormi kasutamise ja arendamise osas. Selleks et kasutada olemasolevaid vahendeid ja investeeringuid tõhusalt, vältida topelttööd ja vähendada võimaluse korral halduskoormust nii asjaomase sektori kui ka ametiasutuste jaoks, tuleks SafeSeaNeti kasutada ka täiendavaks teabevahetuseks meretranspordi hõlbustamise eesmärgil. Selle saavutamiseks peaks platvorm olema koostalitlusvõimeline teiste jälgimis- ja aruandlussüsteemidega. Üldine eesmärk on tagada laevade jälgimine ühes süsteemis (või omavahel seotud süsteemides), mis rahuldaks erinevaid vajadusi riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil, võimaldades luua Euroopa piirideta meretranspordiruumi.

Lastiga seotud teavet, mida nõuavad toll ja muud ametiasutused, kogutakse lastideklaratsiooni või laevandusettevõtja edastatud lastimanifesti kaudu. Kuigi rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga (FAL-konventsioon)[23] võeti vastu standarditud lastideklaratsioon ja on olemas elektrooniline vorm, mida soovitab Maailma Tolliorganisatsioon, ei ole liikmesriigid veel rakendanud lastimanifesti ühtset ülesehitust, mida saaks kasutada haldusmenetluste vormistamisel elektroonilistes süsteemides.

4.2.        Sinise vööndi keskkond tulevikus

4.2.1.     Regulaarlaevaliinide kontseptsiooni laiendamine

Regulaarlaevaliini käitamiseks on vaja tolliasutuse eelnevat luba. Taotlus loa saamiseks tuleb esitada selle liikmesriigi tolliasutusele, mille territooriumil asjaomane ettevõtja on asutatud või, kui see ei ole võimalik, siis selle liikmesriigi tolliasutusele, mille territooriumil asub ettevõtja piirkondlik kontor. Loa väljaandmisega tegelev tolliasutus püüab sõlmida kokkuleppe asjaomase liikmesriigi tolliasutusega, s.t. selle liikmesriigi tolliasutusega, mille sadamaid ettevõtja soovib külastada. Kui ettevõtja soovib külastada teiste liikmesriikide sadamaid, tuleb alustada menetlust uue loa saamiseks.

2012. aastal ajakohastati ja lihtsustati regulaarlaevaliini loa väljaandmise ja hilisema haldamise menetlust, eelkõige elektroonilise info- ja sidesüsteemi kasutamise kaudu. Loa taotlemise menetlus lühenes seetõttu, et konsulteerimisetapi kestust vähendati 60 päevalt 45 päevale ja lisaks sellele lihtsustati ka laevade ja marsruutide hilisema registreerimise korda.

Vaatamata eespool nimetatud muudatustele leiavad laevandussektori esindajad, et regulaarlaevaliini käitamise menetlus nõuab ka praegu suuri jõupingutusi ega ole piisavalt paindlik ning seetõttu on paljud ettevõtjad regulaarlaevaliini staatuse taotlemisest loobunud. Seepärast tuleks teha täiendavaid muudatusi, mis lihtsustaksid regulaarlaevaliini käitamisega seotud menetlusi ja muudaksid need kiiremaks ja paindlikumaks.

Regulaarlaevaliinide kava täiendavaks lihtsustamiseks tegi komisjon 2013. aasta juunis pädevale komiteele ettepaneku muuta tolliseadustiku praeguseid rakendussätteid[24].

Muudatused hõlmavad järgmisi valdkondi:

– loa taotlemiseks ettenähtud ajavahemiku lühendamine, vähendades liikmesriikide vahelise konsulteerimise kestust 15 päevale;;

– loa kehtivuse laiendamine selliste sadamate suhtes, mida ettevõtja kavatseb tulevikus külastada. Praegu peavad regulaarlaevaliini luba taotlevad ettevõtjad loetlema taotluses liikmesriigid, kus nad oma teenuseid osutavad. Kui nad soovivad hiljem oma tegevust mõnesse teise liikmesriiki laiendada, tuleb korraldada uus konsulteerimine. Kui taotlejatele antakse võimalus kanda taotlusse nii need liikmesriigid, kus teenust juba osutatakse, kui ka need liikmesriigid, kuhu nad oma tegevust tulevikus kavatsevad laiendada, aitab see uute liinide avamisel aega kokku hoida.

Laevaliikluse lihtsustamine sinises vööndis – näide 1

Ettevõtjal, kes soovib osutada regulaarlaevaliiniteenust Felixstowe (Ühendkuningriik), Rotterdami (Madalmaad) ja Kopenhaageni (Taani) vahel ning kes kavatseb tulevikus avada laevaliini Gdanskisse (Poola), on võimalik regulaarlaevaliinide kavast kasu saada. Ettevõtja peab taotlema Ühendkuningriigi tolliametilt luba kõnealuse teenuse osutamiseks ja lisaks sellele pakutakse talle võimalust taotlusse märkida liikmesriigid, mille sadamaid ta kavatseb tulevikus külastada (käesoleval juhul Poola). Ühendkuningriigi ametiasutused võtavad ühendust kõikide asjaomaste tolliasutustega, s.t Madalmaade, Taani ja Poola tolliasutustega, ning küsivad nende nõusolekut loa väljaandmiseks. Liikmesriikidel on vastamiseks aega 15 päeva varasema 45 päeva asemel. Seejärel antakse luba välja ning ettevõtjal on võimalik alustada teenuse osutamist suhteliselt lühikese etteteatamisajaga. Kui käitaja soovib hiljem lisaks juba osutatavatele teenustele avada Gdanski sadamat (Poola) teenindava laevaliini, ei tekita see erilisi probleeme, kuna puudub vajadus alustada uue loa väljaandmise menetlust.

4.2.2.     eManifest – vahend kolmandate riikide sadamaid külastavate laevade tegevuse hõlbustamiseks

Eelistele vaatamata on regulaarlaevaliinide kontseptsioonist kasu vaid piiratud hulga äritoimingute puhul ning tihti ei vasta see laevaomanike, tootjate, importijate ja eksportijate ning kaubandus- ja laevandussektori vajadustele. Kuna lubade väljaandmise ja regulaarlaevaliinide käitamise tingimusi kohaldatakse vaid ELi-sisese laevanduse suhtes, ei hõlma kõnealune kontseptsioon selliseid ELis tegutsevaid laevu, mis külastavad ka kolmanda riigi sadamaid. Hinnanguliselt hõlmab regulaarlaevaliinide kava vaid 10–15 % laevaliiklusest, eelkõige parvlaevu. Võttes arvesse, et valdav osa laevadest veab nii liidu kui ka liiduväliseid kaupu ja peatub sageli nii liidu kui ka liiduvälistes sadamates (nt Norras, Põhja-Aafrikas ja Venemaal), peab tõeline hõlbustamine hõlmama ka seda laadi laevandusteenuseid, kui meretranspordisektor soovib kasutada oma täielikku potentsiaali.

Asjakohase tollijärelevalve tagamiseks tuleb kindlaks teha laeva pardal veetava kauba tollistaatus (nt liidu või liiduväline kaup, eksportkaup, pardale jääv last). Seepärast tuleb laevaliikluse hõlbustamiseks kasutusele võtta vahend, mis võimaldaks lihtsal viisil edastada nõutavat teavet, sealhulgas kauba tollistaatust käsitlevat teavet, mille laevandusettevõtja peab tollile esitama. Nii saavad ametiasutused kindlaks määrata konkreetse tollistaatusega kauba suhtes kohaldatava menetluse. Kõnealune vahend võimaldab mahalaadimissadama tolliasutusel liidu kauba kiiresti tollijärelevalve alt vabastada ja tagada samal ajal, et liiduväliste kaupade suhtes kohaldatakse enne vabasse ringlusse laskmist vajalikke tolli- ja muid halduskontrolle (näiteks tervisekontrolli).

Eespool kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks on välja töötatud elektrooniline abivahend eManifest, millega edastatakse elektroonilist teavet kaupade tollistaatuse kohta. eManifest kujutab endast ühtlustatud elektroonilist lastimanifesti, mis aitab veelgi lihtsustada nii ELi kui ka kolmandate riikide sadamaid külastavate laevade tegevust.

Kui eManifest esitatakse ELi sadamas, märgitakse sinna kaubad, millel on liidu tollistaatus, ning pärast selle staatuse kinnitamist ei kohaldata asjaomase kauba suhtes muid tollikontrolle kui pisteline kontroll. See peaks lisaks kaubasaatjate ja laevandusettevõtjate tegevuse hõlbustamisele oluliselt lihtsustama ka tolliasutuste tööd, kuna liidu kaupade suhtes ei kohaldada muid kontrolle kui pisteline kontroll või erikontroll.

Väljaspool ELi asuvates sadamates laevale laaditud kaupu käsitatakse liiduvälise kaubana ja vastav märge tehakse ka eManifesti. Kui laev külastab kahe ELi sadama vahel sõites mõne kolmanda riigi sadamat, kuid liidu kaup jääb laeva pardale, käsitatakse asjaomast kaupa deklareeritud kaubana kuni viimasesse ELi sadamasse jõudmiseni. Lisaks sellele lihtsustab ühtlustatud eManifesti kasutuselevõtt lähtesadamas esitatud teabe õigsuse kontrollimist sihtsadamas.

eManifest lihtsustab ka järgmisi toiminguid: ettevõtja, kellel on tollistaatuse tõendamise õigus, võib eManifestis ära märkida kauba staatuse. Ettevõtja, kellel kõnealune õigus puudub, peab ära ootama tolliameti kinnituse.

eManifest tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks selle ELi sadama tolliasutusele, kus kaup maha laaditakse, ning liidu kauba tollistaatus tagab selle kiire vabastamise tollijärelevalve alt. eManifesti lisatud viide varem külastatud sadamates lasti kohta kogutud teabele aitaks täiendavalt jälgida ELi nõuete täitmist mitte ainult maksunduse, vaid ka turvalisuse ja julgeoleku valdkonnas.

eManifest tuleb kogu ELis täielikult ühtlustada. eManifesti kasutuselevõtu ja asutustevahelise teabevahetuse võimaldamiseks tuleb tagada ka IT-süsteemide täielik koostalitlusvõime. eManifesti eesmärk ei ole uue, täiendavaid kulutusi eeldava süsteemi loomine, vaid olemasolevate või arengujärgus süsteemide, näiteks teavitusformaalsuste direktiivi alusel välja töötatud riiklike ühtsete liideste süsteemi edasiarendamine, mis võimaldaks eManifestis sisalduva teabe vahetamist riikide tolliasutuste ja teiste asjakohaste ametiasutuste vahel.

Selline lahendus võimaldab liidu kaupadel kasutada siseturu eeliseid ka kolmanda riigi sadamaid külastavate laevade puhul, liiduvälise kauba suhtes aga kohaldatakse endiselt praeguseid nõudeid. Tolliasutusel on võimalik eraldada rohkem vahendeid liiduväliste kaupade riskianalüüsiks ning nende tollijärelevalve alt vabastamiseks, hõlbustades samas liidu kaupade vaba liikumist.

Seoses eespool kirjeldatud lihtsustamisega kavatseb komisjon 2013. aasta lõpus esitada praeguse tolliseadustiku ja selle rakendussätete muutmise ettepaneku, mis muu hulgas hõlmab eManifesti kasutuselevõtuks vajalikke sätteid. Komisjon loodab, et eManifest hakkab täies mahus tööle alates 2015. aasta juunist. Kõnealuses muudatuses võetakse arvesse teavitusformaalsuste direktiivi rakendamisel juba varem tehtud jõupingutusi ning see eeldab kõikide osalejate tihedamat koostööd nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil. Lisaks sellele tuleb eManifesti nõudeid arvesse võtta laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi käsitleva direktiivi läbivaatamisel ja teavitusformaalsuste direktiivi edasisel rakendamisel.

Laevaliikluse lihtsustamine sinises vööndis – näide 2

Shanghaist (Hiina) väljunud laev külastab Limassoli (Küpros). Kõik laeva pardal olevad kaubad pärinevad väljastpoolt ELi. Kauba kohta on koostatud riski liiki ja taset käsitlev analüüs, mis põhineb enne Shanghaist väljumist esitatud sisenemise ülddeklaratsioonil. Kõikide vahetu ohu juhtude suhtes kohaldatakse nõuetekohaseid kontrolle, näiteks tervisekontroll, turvalisuse ja julgeolekuga seotud kontrollid, veterinaarkontroll jne. Hiinast pärit ja Küprosel mahalaaditud kaupade suhtes kohaldatakse kõiki tavapäraseid kontrolle. Nendest laeva pardale jäänud kaupadest, mis ei kujuta endast vahetut ohtu, teavitatakse kõiki laeva marsruudil asuvaid liikmesriike, et võimaldada mahalaadimissadama tolliasutusel kohaldada vajalikke kontrolle. Seejärel laaditakse laevale EList päri kaup, mis suundub Küproselt Marseille'sse (Prantsusmaa). Laeva käitaja ajakohastab sinise vööndi laevaliikluse lihtsustamise raames kasutuselevõetud eManifesti, kus märgitakse elektrooniliselt ära lasti (vastavalt liiduväline ja liidu kaup) tollistaatus. Teel Marseille'sse teeb laev peatuse Tangeris, et laadida maha Hiinast pärit kaup ning võtta peale täiendav last. eManifesti ajakohastatakse veel kord ning esitatakse uus sisenemise ülddeklaratsioon, et analüüsida Tangeris pealelaaditud kaupadega seotud turvalisus- ja julgeolekuriske. Kõiki Hiinast saabunud kaupu ja Tangeris peale laaditud täiendavat lasti käsitatakse liiduvälise kaubana. Kui laev saabub Marseille'sse, saab Limassolis laevale laaditud kauba, mille tollistaatus on eManifestis deklareeritud, tänu liidu kauba tollistaatusele kiiresti tollikontrolli alt vabastada. Kõikide liiduväliste kaupade suhtes kohaldatakse asjakohaseid kontrolle, näiteks julgeoleku-, turvalisus-, tervise-, veterinaar- ning maksukontroll jne.

5.           Aruandlus

Komisjon esitab 2016. aasta keskpaigaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule sinise vööndi algatuse kohta aruande, milles käsitletakse muu hulgas algatuse rakendamist ja tõhusust, selle mõju ELi majandusele, edasist arengut jne.

Komisjon annab sidusrühmadele korrapäraselt teavet sinise vööndi algatuse rakendamise ja tõhususe kohta.

6.           Kokkuvõte

Võttes arvesse ühtse turu akti II, mille eesmärk on luua tõeliselt ühtne turg meretranspordi valdkonnas, kinnitab komisjon oma valmisolekut sinise vööndi kontseptsiooni edasiarendamiseks kuni algatuse täieliku rakendamiseni, mis muu hulgas hõlmab täiendavaid meetmeid kolmandate riikide sadamaid külastavate laevade tegevuse hõlbustamiseks.

Seepärast palub komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetust ning kutsub laevandussektorit üles osalema sinise vööndi algatuse rakendamisega seotud tehniliste probleemide lahendamisel. Samal ajal antakse liikmesriikide tolli- ja meretranspordiasutustele soovitus koostööd jätkata ja veelgi tihendada, kuna sinise vööndi algatuse rakendamine ning ühtse turu akti II kriteeriumide kohaste konkreetsete tulemuste saavutamine kohapeal saab toimuda vaid ühiste jõupingutuste abil.

[1]               Allikas: ESPO, Euroopa sadamate läbilaskevõime tulemustabel 2012.

[2]               Allikas: Eurostat.

[3]               Liidu kaup on kaup, mis on täielikult saadud ELi tolliterritooriumil, mis on imporditud ELi mittekuuluvatest riikidest ja lastud vabasse ringlusse või mis on saadud või toodetud ELis eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvatest kaupadest. Liiduväline kaup on muu kaup, eriti see, mis on imporditud ELi mittekuuluvatest riikidest ja ei ole lastud vabasse ringlusse. (ELi toimimise lepingu artikkel 29).

[4]               Territoriaalveed või territoriaalmeri on rannikuvee vöönd, mis ulatub rannikuäärse riigi lähtejoonest (harilikult peamine mõõnaveemärk) kõige rohkem 12 meremiili (~22 km) kaugusele. Seda loetakse riigi suveräänseks territooriumiks (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon, 1982).

[5]               Teemat arutati Belgia eesistumise ajal mitteametlikul transpordi nõukogul Antwerpenis 15.–16. septembril 2010. aastal ja selle tulemusel koostati nõukogu 2. detsembri 2010. aasta järeldused, mis käsitlevad veetranspordi täielikku integreerimist ELi transpordi- ja logistikaahelatesse.

[6]               KOM(2009) 10 (lõplik).

[7]               ELT L 52, 3.3.2010.

[8]               ELT L 283, 29.10.2010.

[9]               KOM(2011) 144 (lõplik).

[10]             COM(2012) 494 (final).

[11]             SafeSeaNet on direktiiviga 2002/59/EÜ kehtestatud ning EMSA poolt muudetav, hallatav ja tehniliselt edasiarendatav süsteem, millega laevakaptenitele, -ettevõtjatele või -agentidele pannakse aruandlus- ja teavitamiskohustus, mis võimaldab liikmesriikidel anda ja saada teavet laevade ja nende ohtliku lasti kohta. Selle kaudu saab muu hulgas kätte laeva tunnuse, asukoha ja staatuse, väljumis- ja saabumisajad, vahejuhtumite aruanded, andmed ohtliku lasti kohta.

[12]             SWD(2012) 145 (final).

[13]             COM(2012) 573 (final).

[14]             COM(2013) 296 (final) ja COM(2013) 295 (final).

[15]             EÜT L 208, 27.6.2002.

[16]             Tingimusel et veok jääb ELi tolliterritooriumile ja näiteks ei kasuta Kaliningradi või Ukraina kaudu kulgevat marsruuti.

[17]             See protseduur on määratletud ühenduse tolliseadistiku artikli 9 lõikes 1. See võimaldab eelkõige ühenduseväliste kaupade liikumist ühest tolliterritooriumi punktist teise, ilma et selliste kaupade suhtes kohaldataks imporditollimakse ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid.

[18]             ELT L 23, 26.1.2008.

[19]             EÜT L 159, 17.6.2002, lk 27.

[20]             ELT L 117, 4.5.2005.

[21]             Impordikontrollisüsteemi abil, mis on ühistel spetsifikatsioonidel põhinev elektrooniline teabevahetussüsteem, töödeldakse saabumiseelseid deklaratsioone ning seotakse teave riskianalüüsiga.

[22]             Sisenemise ülddeklaratsioon on tolliseadustiku artiklis 36a osutatud deklaratsioon, mis tuleb esitada liidu tolliterritooriumile toodud kauba kohta.

[23]             FAL konventsioon on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt 9. aprillil 1965 vastuvõetud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon selle muudetud kujul.

[24]             Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/932, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, EÜT L 253, 11.10.1993.