This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0490
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION Harmonized framework for draft budgetary plans and debt issuance reports within the euro area
KOMISJONI TEATIS Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik
KOMISJONI TEATIS Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik
/* COM/2013/0490 final */
KOMISJONI TEATIS Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik /* COM/2013/0490 final */
1. Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja
hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise
ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013) jõustus 30. mail 2013. See põhineb
stabiilsuse ja kasvu paktil, mis on eelarve järelevalve Euroopa raamistik, ja
täiendab seda euroalal. Kõnealuse määrusega võetakse konkreetseid ja otsustavaid
meetmeid kõigi euroala liikmesriikide suhtes kohaldatavate järelevalvemehhanismide
tugevdamiseks.
Määruses (EL) nr
473/2013 sätestatud uute eelarve järelevalve eeskirjadega, mida kohaldatakse
euroala liikmesriikide suhtes, on ette nähtud suurem läbipaistvus eelarvega
seotud otsuste puhul ning tugevam eelarve koordineerimine kõnealuste
liikmesriikide vahel alates 2014. aasta eelarvetsüklist. Eelkõige nähakse uute
ühiste eelarve-eeskirjadega ette uus koordineeritud järelevalvemenetlus, mis
viiakse läbi igal sügisel. Kõik euroala liikmesriigid esitavad igal sügisel
15. oktoobriks järgmise aasta kohta esialgsed eelarvekavad. Seejärel esitab
komisjon euroala iga liikmesriigi puhul enne vastava riigieelarve vastuvõtmist
avamuse asjaomase esialgse eelarvekava kohta. Kui erandjuhul komisjon
teeb kindlaks, et eelarvekava ei ole olulisel määral kooskõlas stabiilsuse ja
kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustustega, nõutakse pärast
asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist esialgse eelarvekava läbivaatamist. See eelarve uus
ühine ajakava lihtsustab poliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel
ning sellega tagatakse, et liikmesriikide eelarvemenetluses on nõukogu ja
komisjoni soovitused nõuetekohaselt arvesse võetud. Määruse (EL) nr 473/2013
artikli 6 lõikes 5 on sätestatud, et „eelarvekava sisu täpsustavad andmed
esitatakse ühtlustatud raamistikus, mille komisjon kehtestab koostöös
liikmesriikidega.” Käesoleva teatisega pannakse ette euroala liikmesriikide
esialgsete eelarvekavade esitamise ühtlustatud raamistik. Lisas on esitatud
vormid, mis hõlmavad peamisi eelarve- ja makromajanduslikke andmeid, mille
esitamine on ette nähtud määrusega (EL) nr 473/2013. Lisaks tugevdatakse
määrusega (EL) nr 473/2013 ka riigivõlakirjade emiteerimise kavade
koordineerimist ja kehtestatakse kõigi euroala liikmesriikide suhtes
teatamiskohustused. Eelkõige peavad kõik euroala liikmesriigid
varakult ja õigeaegselt teatama riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest. See teave
võimaldab teostada paremini asjakohast seiret võla suundumuste üle euroalal
ning suurendab riigivõlakirjade emiteerimise otsususte kooskõlastamist. Vastavalt
kõnealuse määruse artiklile 8 asjaomase teate vorm ja sisu ühtlustatakse ning
„komisjon kehtestab selle koostöös liikmesriikidega”. Seega pannakse käesoleva
teatisega ette ka sellise teate ühtlustatud vorm ja sisu, mille euroala
liikmesriigid peavad esitama riigivõlakirjade emiteerimise kavade kohta. 2. Esialgsete
eelarvekavade vormi ja sisu kirjeldus Järgnevalt
esitatud suuniseid tuleks käsitada tegevusjuhisena ja kontroll-loeteluna, mida
liikmesriigid peaksid kasutama esialgsete eelarvekavade koostamisel. Liikmesriigid
peaksid kõnealuseid suuniseid järgima ja nendest kõrvalekaldumist põhjendama. Peamiselt tuleks
esialgses eelarvekavas esitada teatavad stabiilsusprogrammide ajakohastatud
standardtabelid, millele tuleks lisada üksikasjalik teave esialgses
eelarvekavas esitatud meetmete kohta. Kooskõlas
stabiilsus- ja lähenemisprogrammide jaoks ette nähtud kehtivate suunistega
peaksid kasutatavad põhimõtted olema vastavuses standarditega, mis on
kehtestatud Euroopa tasandil, eelkõige Euroopa rahvamajanduse arvepidamise
süsteemi (ESA) raames. Esialgne
eelarvekava peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases
stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegiast. Seetõttu tuleks lisaks
järgmise aasta (st aasta, mille kohta eelarvet koostatakse (aasta t+1
lisas esitatud standardtabelites)) kohta nõutud andmetele esitada vastavad
prognoosid käimasoleva aasta kohta (t lisas esitatud standardtabelites)
koos eelmise aasta tulemustega (t-1 lisas esitatud standardtabelites),
Need andmed peavad olema kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
kohaselt esitatud andmetega. A. Sõltumatud
makromajanduslikud prognoosid ja eeldused. Agregeeritud eelarvemeetmete
hinnanguline mõju majanduskasvule. Esialgsed
eelarvekavad peaksid põhinema sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel,
nagu on sätestatud määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõikes 3. Seega hõlmavad
lisa kohased esialgse eelarvekava tabelid 1a, 1b, 1c ja 1d peamisi
prognoositavaid majandussuundumusi ja olulisi majandusnäitajaid, mida
kasutatakse esialgse eelarvekava koostamisel. Eelkõige
sisaldab tabel 1a andmeid SKP reaalkasvu muutuse kohta aastal t-1 ja SKP
reaalkasvu prognoosi aastateks t ja t+1. Esialgses eelarvekavas
kavandatud agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule
tuleks lisada aastateks t ja t +1 prognoositud kasvumääradele. Vastavalt
määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile g tuleks seda hinnangulist
mõju majanduskasvule kajastada tabelis 1a või muul üksikasjalikul viisil metoodikat
käsitlevas lisas. Makromajanduslike
prognooside põhilised eeldused tuleks esitada lisa tabelis 0.i). Muud peamised
eeldused, mis on makromajanduslike prognooside koostamisel tavaliselt olulised,
on esitatud tabelis 0.ii). Liikmesriigid võiksid viimati nimetut arvesse võtta,
kui nad kokkuvõtlikult esitavad sõltumatute makromajanduslike prognooside
aluseks olevaid eeldusi. Samuti peaksid
liikmesriigid selgesõnaliselt märkima, kas sõltumatud makromajanduslikud ja
eelarveprognoosid on koostanud või heaks kiitnud sõltumatu asutus. B.
Eelarve-eesmärgid Valitsemissektori
eelarve eesmärgid, mis on esitatud valitsemissektori allsektorite
(keskvalitsus, föderaalse või valdavas osas detsentraliseeritud
institutsionaalse korraldusega liikmesriigi liidumaa/piirkondlik valitsus,
kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustussüsteem) lõikes, tuleks samuti esitada
lisaga ette nähtud tabelites. Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7
lõikele 2 peaks komisjon hindama, kas esialgne eelarvekava on kooskõlas
stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustustega. Selle
hindamiseks tuleb kõnealuses jaos esitada ka andmed struktuurse
eelarvepositsiooni eesmärkide ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete
kohta. Vastavust võla võrdlustasemele hinnatakse võla suundumust kajastavate
andmete alusel, mis peaksid olema kooskõlas varasemate üksikasjalike
eelarve-eesmärkidega ja makromajanduslike prognoosidega. Lisas esitatud
tabelitega 2.a, 2.b ja 2.c ette nähtud teavet võiks täiendada andmetega
selliste tingimuslike kohustuste kohta, mis võivad mõjutada valitsemissektori
keskpika perioodi võlapositsiooni. Valitsemissektori
eelarvest ja üldisest eelarvestrateegiast põhjaliku ülevaate andmiseks tuleks
esitada teavet kulu- ja tulueesmärkide ning nende peamiste komponentide
kohta. See teave on esitatud lisa tabelis 4a. Pidades silmas tingimusi ja
kriteeriumeid seoses kulude kasvuga, mida hinnatakse vastavalt määruse (EÜ) nr
1466/97 artikli 5 lõikele 1, millega määratletakse kulude võrdlusalus,
esitatakse esialgses eelarvekavas ka valitsemissektori kulude kavandatud kasv,
mida käsitletakse kulutuste võrdlusaluse arvutamisel erimeetodil. Andmed valitsemissektori
kulutuste kohta funktsioonide lõikes on esitatud lisa vastavates tabelites. Võimaluse korral
soovitatakse liikmesriikidel esitada kõnealune teave kategooriate lõikes, mis
on üksikasjalikult esitatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatoris (COFOG). Igal juhul
tuleks vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d esitada
esialgse eelarvekava ettenähtud tabelis või muul üksikasjalikul viisil
asjakohane teave valitsemissektori kulutuste kohta, mis on seotud hariduse,
tervishoiu ja tööhõivega. C.
Valitsemissektori kulud ja tulud muutumatu poliitika korral ning
kaalutlusõiguse alusel võetud eelarvemeetmed Iga liikmesriik
peaks nõuetekohaselt määrama järgmiseks aastaks (st enne eelarve vastuvõtmist)
kindlaks kulude ja tulude stsenaariumi muutumatu poliitika korral (võtmata
arvesse uusi meetmeid, mis on ette pandud eelarvemenetluse raames) ning avalikustama
selle aluseks olevad eeldused, metoodikad ja asjakohased parameetrid. „Muutumatu
poliitika” eeldus hõlmab tulude ja kulude suundumuste ekstrapoleerimist enne
selliste kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju arvessevõtmist, mille
kohta tehakse otsus järgmise aasta eelarve menetluse raames. Muutumatu
poliitika eeldusel tehtud kulu- ja tuluprognooside tulemused on esitatud lisa
tabelis 3, samas kui lisa tabelites 5.a, 5.b ja 5.c kirjeldatakse
kaalutlusõiguse alusel võetud meetmeid, mida võetakse eri allsektorites
eelarve-eesmärkide saavutamiseks, ja tehakse neist kokkuvõte. Need kolm
tabelit peaksid sisaldama erinevates allsektorites võetavate meetmete
põhjalikku tehnilist kirjeldust ning teavet asjaomaste meetmete eesmärgi,
ülesehituse ja rakendamise kohta. Samuti tuleks üksikasjalikult kirjeldada
eelarvemeetme eesmärki ESA seisukohast, täpsustades, kas tegemist on
kaalutlusõiguse alusel võetud kulu- või tulumeetmega. Lisaks tuleks
täpsustada, millist kulude või tulude poole komponenti kaalutlusõiguse alusel
võetud meede mõjutab. See võimaldab võrrelda eesmärke ja muutumatu poliitika
korral saavutatavaid tulemusi. Teisiti öeldes: - Tulude poolel
tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele: o tootmis- ja
impordimaksud (ESA kood D.2); o jooksvad tulumaksud,
omandimaksud jne (ESA kood D.5); o kapitalimaksud
(ESA kood D.91); o sotsiaalmaksed
(ESA kood D.61); o omanditulu (ESA
kood D.4); o muud (ESA kood:
P.11 + P.12 + P.131 + D.39 + D.7 + D.9 {v.a D.91}). - Kulude poolel
tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele: o töötajate
hüvitised (ESA kood D.1); o vahetarbimine
(ESA kood P.2); o sotsiaalmaksed
(sotsiaaltoetused ja turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahalised
sotsiaalsiirded, ESA koodid D.62, D.6311, D.63121, D.63131), mille puhul tuleb
vajaduse korral täpsustada töötushüvitised, sealhulgas rahalised hüvitised
(D.621 ja D.624) ja mitterahalised hüvitised (D.6311, D.63121, D.63131), mis on seotud
töötushüvitistega; o intressikulu
(ESA kood D.41); o subsiidiumid
(ESA kood D.3); o kapitali kogumahutus
põhivarasse (ESA kood P.51); o kapitalisiirded
(ESA kood D.9); o muud (ESA koodid
D.29 + D.4 {välja arvatud D.41} + D.5 + D.7 + P.52 + P.53 + K.2 + D.8). Tuleks
täpsustada meetmete ajakava, et eristada meetmeid, mille mõju eelarvele on
ajutine ja millega ei kaasne ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude
püsiv tase) alaline muutus, meetmetest, mille mõju eelarvele on püsiv ja
millega kaasneb ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude püsiv tase)
alaline muutus.
Vastavalt
määrusele nr 473/2013 tuleb üksikasjalikult kirjeldada meetmeid, mille
prognoositav mõju eelarvele on üle 0,1 % SKPst, samas kui meetmed, mille
mõju eelarvele on alla selle künnise, tuleb kindlaks määrata ja nende koondmõju
kvantifitseerida.
Võimaluse
korral võiks sisuliselt rühmitada ka väiksemad meetmed, mis mõjutavad sama
tulu- või kulukategooriat. Liikmesriigid on majandus- ja rahanduskomitee
raames kokku leppinud kaalutlusõiguse alusel võetavaid maksumeetmetest
teatamise kvaliteedi täiendavas parandamises, kohustudes üksikasjalikult
kirjeldama kõiki kaalutlusõiguse alusel võetavaid maksumeetmeid, mille mõju
eelarvele on vähemalt 0,05 % SKPst. Esialgsete eelarvekavade raames ning
aruandlusnõuete järjepidevuse parandamiseks kutsutakse liikmesriike üles
esitama üksikasjalikku teavet kõigi kaalutlusõiguse alusel võetavate
eelarvemeetmete kohta, mille hinnanguline mõju eelarvele on üle 0,05 %
SKPst. Samuti tuleks
esialgsetes eelarvekavades (lisa tabelid 5.a, 5.b ja 5.c) esitada teavet, mis
käsitleb kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju eelarvele iga
allsektori tasandil. Kõikide meetmete mõju eelarvele tuleb kajastada lisanduva
mõjuna (vastupidiselt eelarvemõju kajastamisele tasandite lõikes), mida
võrreldakse eelmise aasta lähtestsenaariumiga. See tähendab, et alaliste
meetmete mõju aastatel, mil neid kohaldatakse, tuleks kajastada +/- X, ja muul
ajal 0, st üldmõju tuludele või kuludele ei tohi nullida. Kui meetme mõju aja
jooksul muutub, tuleks tabelis kajastada ainult lisanduvat mõju[1]. Tulenevalt nende
laadist tuleks ühekordsete meetmete mõju aastal, mil nad esimest korda eelarvet
mõjutavad, kajastada +/- X, ja järgmisel aastal -/+ X, st üldmõju tuludele või
kuludele peab olema kahel järjestikusel aastal kokku null[2]. Olenevalt igast
konkreetsest meetmest peaksid liikmesriigid kõnealuse kolme tabeli mõõtmeid
kohandama, lisades nii palju veerge kui vaja, et kajastada meetme kogu mõju
eelarvele aja jooksul. Samuti tuleks esialgses eelarvekavas kirjeldada põhieeldusi,
mida kasutati selleks, et hinnata iga meetme mõju eelarvele (nt maksubaasi
elastsus või areng). Esialgses eelarvekavas tuleks täpsustada ka
arvestuspõhimõtted, mille kohaselt on andmed esitatud. Üldiselt tuleks andmed
esitada tekkepõhiselt, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks selgelt märkida, et
esitatud väärtus on esitatud kassapõhiselt. D. Liidu
majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärgid ning riigipõhised soovitused Üksikasjad selle
kohta, kuidas võetud meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi ning
aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud
eesmärke, esitatakse lisa tabelites 6.a ja 6.b. E. Peamiste
kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju kajastamine Vastavalt
määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d tuleks esialgses
eelarvekavas esitada teave ka peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava
jaotusliku mõju kohta. Kuigi enamik
liikmesriike juba võtab oma eelarves arvesse kvalitatiivseid kaalutlusi
eelarvemeetmete jaotusliku mõju kohta, on kvantitatiivsed hinnangud märksa
vähem levinud.
Kindlasti
on eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole
lisas esitatud standardtabelit esialgse eelarvekava selle aspekti kohta. Selle asemel
peaksid liikmesriigid esitama võimalikult palju kvalitatiivset teavet ja
kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete oodatava jaotusliku mõju kohta,
tehes seda vastavalt konkreetsetele meetmetele ja olemasolevatele
analüütilistele raamistikele. F. Esialgse
eelarvekava ja viimase stabiilsusprogrammi võrdlemine Lisa tabelis 7
võrreldakse esialgse eelarvekava eelarve-eesmärke ja prognoose viimase
stabiilsusprogrammi vastavate näitajatega, võttes aluseks, et poliitikat ei
muudeta.
Võimalikke
erinevusi varasemate ja kavandatud andmete ning stabiilsusprogrammis esitatud
andmete vahel tuleks nõuetekohaselt selgitada. G. Metoodikat
käsitlev lisa Lisa tabelis 8
on esitatud metoodikaaspektid, mida tuleks esialgses eelarvekavas kajastada. Need peaksid
sisaldama andmeid eri hindamismeetodite kohta, mida kohaldatakse
eelarvemenetluse vältel, samuti nende meetodite asjaomaseid omadusi ja
kasutatud eeldusi. Kui agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju
majanduskasvule ei ole esitatud tabelis 1a, tuleks seda mõju kajastada
kõnealuses lisas.
3. Suunised
riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva teate sisu ja vormi kohta Vastavalt
määruse (EL) nr 473/2013 artikli 8 lõikele 2 esitatakse käesolevas jaos sellise
teate ühtlustatud vorm ja sisu, millega euroala liikmesriigid teatavad
riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest. Selleks et oleks
võimalik käsitleda riigivõlakirjade emiteerimise kavasid eelarve järelevalve
raamistikus, tuleks koos nendega esitada üldteave keskvalitsuse eelarve üldiste
rahastamisvajaduste kohta. Seepärast tuleb esitada kaks aruannet: aastaaruanne ja
kvartaliaruanne. Arvestades
paindlikkuse vajadust muutuvates turutingimustes, on kõnealustes aruannetes
kajastatav tulevikku suunatud teave suunav ja turutingimustest sõltuv. Kuna kõnealune
teave võib olla tundlik, ei tuleks neid aruandeid põhimõtteliselt avalikustada. 1. Aastaaruanne
peaks sisaldama järgmist: -
üldteave
riigieelarve üldise rahastamisvajaduse kohta, näiteks i) selliste väärtpaberite
lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem; ii) selliste
väärtpaberite jääk, mille esialgne tähtaeg on alla ühe aasta; iii) likviidsuse
netorahastamine;
iv)
rahaliste vahendite puudujääk ning v) finantsvarade netoomandamine, v.a
likviidsuse netorahastamine; - emiteerimise
kavad järgmiseks aastaks, sealhulgas jaotus lühiajaliste ning keskmise
tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite lõikes vastavalt allpool esitatud
vormile.
Tabel
III – Riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva aastaaruande vorm[3] Rahastamisvajadus kokku (miljonites eurodes) || Rahastamiskava (miljonites eurodes) Selliste väärtpaberite lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem (1) || Lühiajaliste riigivõlakirjade ja kommertsväärtpaberite jääk eelmise aasta lõpu seisuga (2) || Likviidsuse netorahastamine (3) || Refinantseerimisvajadus kokku (4 = 1+2 +3) || Likviidsete vahendite puudujääk / ülejääk (5) || Finantsvarade netoomandamine, v.a likviidsuse netorahastamine (6) || Muud (7) || Kokku (8 = 4+5 +6+7) || Lühiajaliste väärtpaberite (lühiajalised riigivõlakirjad + kommertsväärtpaberid) jäägi muutus (9) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid (10) || Muud (11) || Kokku (12 = 2+9+ 10+11) || || || || || || || || || || || Aruanne tuleks
esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne kalendriaasta lõppu. 2. Kvartaliaruandes
tuleks esitada emiteerimise kava kvartali kohta (mittekumulatiivne), sealhulgas
jaotus lühiajaliste ja keskmise tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite
lõikes.
Koos
emiteerimise kavadega järgmis(t)e kvartali(te) kohta tuleks esitada aruanne
tegeliku emiteerimise kohta eelmises kvartalis, samuti hinnang emiteerimise
kohta jooksvas kvartalis, kasutades selleks allpool esitatud vormi. Kuigi
põhimõtteliselt tuleks tavapärasemate turutingimuste korral esitada
emiteerimise kavad mitu kvartalit varem, oleks selliste emiteerimise
prognoosiide tegemine praegustes turutingimustes keeruline ning selliste
prognooside teabeväärtus piiratud. Seepärast soovitatakse esitada sellised kavad
ainult vahetult järgneva kvartali kohta. Tabel
IV – Riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva kvartaliaruande vorm[4],[5] Rahastamiskava (miljonites eurodes) || Lühiajalised väärtpaberid (lühiajalised riigivõlakirjad + kommertsväärtpaberid)* (1) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid (2) || Muud (3) || Kokku (4=1+2+3) q-1 (eelmine kvartal, tegelikud andmed) || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed q (jooksev kvartal, hinnang) || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang q+1 (järgmine kvartal, kava) || kava || kava || kava || kava * Palun märkige
siia tegelik emiteerimine, st korduvalt tuleb arvesse võtta ühekuulise
tähtajaga võlakirjade pikendamist. Aruanne tuleks
esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne järgmise kvartali algust. Kõnealuste
aruannete esitamise sagedus (st kord kvartalis) peaks tagama õige tasakaalu
kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt suurendama rahastamiskavade läbipaistvust ja
prognoositavust ning teiselt poolt tagama emiteerimispõhimõtete ja -menetluste
paindlikkuse.
Kõik summad
tuleks märkida miljonites eurodes. Kui andmed on
kättesaadavad, soovitatakse liikmesriikidel esitada võrreldavaid vorme, mis
sisaldavad sama teavet riiklike asutuste ja piirkondlike või kohalike omavalitsuste
kohta. LISA. ESIALGSE EELARVEKAVA
NÄIDISSTRUKTUUR JA ESIALGSES EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID[6] A.
ESIALGSE EELARVEKAVA NÄIDISSTRUKTUUR 1. Makromajanduslikud prognoosid. 2. Eelarve-eesmärgid. 3. Tulu- ja kuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel,
et poliitikat ei muudeta. 4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsemissektori
kulutused funktsioonide lõikes. 5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad
kaalutlusõigusel põhinevad meetmed. 6. Võimalikud seosed esialgse eelarvekava
ning liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning
riigipõhiste soovituste vahel. 7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga. 8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav
jaotuslik mõju. Lisa: Metoodikaaspektid,
sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule. B.
ESIALGSES EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID 1. Makromajanduslikud
prognoosid Tabel
0.i) Põhieeldused || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t + 1 Lühiajaline intressimäär1 (aasta keskmine) || || || Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) || || || USA dollari ja euro vahetuskurss (aasta keskmine) || || || Nominaalne efektiivne vahetuskurss || || || SKP kasv maailmas, välja arvatud EL || || || ELi SKP kasv || || || Asjakohaste välisturgude kasv || || || Impordimaht maailmas, välja arvatud EL || || || Nafta hind (Brent, USA dollarit barreli kohta) || || || 1Vajaduse korral üksnes tehniline prognoos. || || Tabel
0.ii). Põhieeldused. Mittetäielik
kontroll-loetelu. (Sama
teavet võib eritada eri vormingus) || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t+1 1. Väliskeskkond || a. Kaupade hinnad || || || b. Intressivahe Saksamaa riigivõlakirjade suhtes || || || || || || 2. Eelarvepoliitika || a. Valitsemissektori netolaenuandmine/netolaenuvõtmine || || || b. Valitsemissektori koguvõlg || || || || || || 3. Rahapoliitika / finantssektor / intressimäärade prognoosid || a. Intressimäärad: || || || i. Euribor || || || ii. Hoiuste intressimäärad || || || iii. Laenude intressimäärad || || || iv. 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tähtajani || || || b. Hoiuste suundumus || || || c. Laenude suundumus || || || d. Viivislaenude suundumused || || || || || || 4. Demograafilised suundumused || a. Tööealise elanikkonna suundumus || || || b. Ülalpeetavate suhtarvud || || || || || || 5. Struktuuripoliitika || || || || Tabel 1.a. Makromajanduslikud
väljavaated || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr 1. Reaalne SKP || B1*g || || || || Millest || 1.1. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule1 || || --- || --- || || 2. Potentsiaalne SKP || || || || || Millest: || || || || || - tööjõud || || || || || - kapital || || || || || - kogutootlikkus || || || || || 3. Nominaalne SKP || B1*g || || || || Reaalse SKP komponendid || 4. Era- lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || || 5. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || || 6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || || || || 7. Varude muutused ja varade netoomandamine (% SKPst) || P.52 + P.53 || || || || 8. Kaupade ja teenuste eksport || P.6 || || || || 9. Kaupade ja teenuste import || P.7 || || || || Osa SKP reaalkasvus || 10. Lõplik sisenõudlus || || || - || || 11. Varude muutused ja varade netoomandamine || P.52 + P.53 || || - || || 12. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo || B.11 || || - || || 1/ Palun märkige siia esialgse eelarvekavaga ette nähtud
agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule. Tabel 1.b. Hinnasuundumused || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr 1. SKP deflaator || || || || || 2. Eratarbimise deflaator || || || || || 3. THHI || || || || || 4. Avaliku sektori tarbimise deflaator || || || || || 5. Investeeringute deflaator || || || || || 6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || || 7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || || Tabel 1.c. Tööturu suundumused || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr 1. Tööhõive, isikud1 || || || || || 2. Tööhõive, töötunnid2 || || || || || 3. Töötuse määr (%)3 || || || || || 4. Tööviljakus, isikud4 || || || || || 5. Tööviljakus, töötunnid || || || || || 6. Hüvitised töötajatele || D.1 || || || || 7. Hüvitised töötaja kohta || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || - || || || || || - || || 1/ Tööga hõivatud elanikkond, riiklik rahvamajanduse
arvepidamise määratlus. 2/ Rahvamajanduse arvepidamise määratlus. 3/ Ühtlustatud määratlus, Eurostat; tasandid 4/ Reaalne SKP töötaja kohta. 5/ Reaalne SKP töötunni kohta. Tabel 1.d. Positsioonid sektorite
lõikes || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 1. Netolaenuandmine/-võtmine muu maailma suhtes || B.9 || % SKPst || % SKPst || % SKPst millest: || - kaupade ja teenuste positsioon || || || || - esmaste tulude ja siirete positsioon || || || || - kapitalikonto || || || || 2. Erasektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || || 3. Valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || || 4. Statistiline erinevus || || || || 2. Eelarve-eesmärgid Tabel 2.a. Valitsemissektori eelarve
eesmärgid allsektorite lõikes || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 || || % SKPst || % SKPst Netolaenuandmine(+) / netolaenuvõtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes || || || 1. Valitsemissektor || S.13 || || 2. Keskvalitsus || S.1311 || || 3. Liidumaa/piirkondlik valitsus || S.1312 || || 4. Kohalik omavalitsus || S.1313 || || 5. Sotsiaalkindlustusfondid || S.1314 || || 6. Intressikulud || D.41 || || 7. Esmane eelarvepositsioon2 || || || 8. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed3 || || || 9. SKP reaalkasv (%) (= punkt 1 tabelis 1a) || || || 10. SKP potentsiaalne kasv (%) (= punkt 2 tabelis 1.a) || || || millest: || - tööjõud || || || - kapital || || || - kogutootlikkus || || || 11. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) || || || 12. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst) || || || 13. Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon (1-12) (% potentsiaalsest SKPst) || || || 14. Tsükliliselt kohandatud esmane eelarvepositsioon (13 +6) (% potentsiaalsest SKPst) || || || 15. Struktuurne eelarvepositsioon (13-8) (% potentsiaalsest SKPst) || || || 1/ TR-TE= B.9. 2/ Esmane eelarvepositsioon arvutatakse järgmiselt: (B.9,
punkt 8) + (D.41, punkt 9). 3/ Plussmärk tähistab puudujääki vähendavaid ühekordseid
meetmeid. Tabel 2.b. Valitsemissektori võla
suundumused || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 || || % SKPst || % SKPst 1. Koguvõlg1 || || || 2. Koguvõla suhte muutus || || || Koguvõla muutuse tegurid || 3. Esmane eelarvepositsioon (= punkt 10 tabelis 2.a.i) || || || 4. Intressikulu (= punkt 9 tabelis 2.a.i) || D.41 || || 5. Võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja || || || millest: || - Erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel2 || || || - Finantsvarade netoakumuleerumine3 || || || millest: || - erastamistulud || || || - hindamise mõju ja muu4 || || || p.m: Võla kaudne intressimäär5 || || || Muud asjakohased muutujad || 6. Likviidsed finantsvarad6 || || || 7. Netofinantsvõlg (7 = 1-6) || || || 8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust || || || 9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) || || || 10. Keskmine tagasimaksetähtaeg || || || 1/ Nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 479/2009. 2/ Erinevusi seoses intressikuludega, muude kuludega ja
tuludega võiks eristada, kui need on olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse
ületab kontrollväärtust. 3/ Likviidseid varasid (valuuta), valitsuse väärtpabereid,
kolmandate riikidega seotud varasid, valitsuse kontrolli all olevaid
ettevõtteid ning erinevusi noteeritud ja mittenoteeritud varade vahel võiks
eristada, kui need on olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab
kontrollväärtust. 4/ Vahetuskursi muutustest ja järelturul tehtavatest
tehingutest tulenevaid muutusi võiks eristada, kui need on olulised või juhul,
kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust. 5/ Võetakse aluseks intressikulud, mis on jagatud eelmise
aasta võlatasemega. 6/ Likviidsed varad on määratletud siin kui AF1, AF2, AF3 (valitsemissektori puhul konsolideeritud, st
valitsusüksuste finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult
juhul, kui on börsil noteeritud). Tabel 2. Tingimuslikud kohustused || Aasta t || Aasta t +1 || % SKPst || % SKPst Riiklikud tagatised || || millest: finantssektoriga seotud tagatised || || 3. Tulu- ja kuluprognoosid,
mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta[7] Tabel 3. Valitsemissektori
kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta,
peamiste komponentide lõikes. || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst 1. Kogutulu muutumatu poliitika korral || TR || || Millest || 1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || || 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || || 1.3. Kapitalimaksud || D.91 || || 1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || || 1.5. Omanditulu || D.4 || || 1.6. Muu1 || || || p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || || 2. Kogukulu muutumatu poliitika korral || TE3 || || Millest || 2.1. Hüvitised töötajatele || D.1 || || 2.2. Vahetarbimine || P.2 || || 2.3. Sotsiaalmaksed || D.621 D.632 || || millest töötushüvitised4 || 2.4. Intressikulud || D.41 || || 2.5. Subsiidiumid || D.3 || || 2.6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || || 2.7. Kapitalisiirded || D.9 || || 2.8. Muu5 || || || 1 ESA95 alusel: D6311_D63121_D63131pay; ESA2010 alusel:
D632pay. 4. Kulu- ja tulueesmärgid Tabel 4.a
Valitsemissektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste komponentide lõikes. || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst 1. Kogutulu eesmärk || TR || || Millest || 1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || || 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || || 1.3. Kapitalimaksud || D.91 || || 1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || || 1.5. Omanditulu || D.4 || || 1.6. Muu 1 || || || p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || || 2. Kogukulu eesmärk || TE3 || || Millest || 2.1. Hüvitised töötajatele || D.1 || || 2.2. Vahetarbimine || P.2 || || 2.3. Sotsiaalmaksed || D.626 D.632 || || millest töötushüvitised4 || 2.4. = tabeli 2.a.9. Intressikulud || D.41 || || 2.5. Subsiidiumid || D.3 || || 2.6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || || 2.7. Kapitalisiirded || D.9 || || 2.8. Muu5 || || || 1/ .11+P.12+P.131+D.39rec+D.7rec+D.9rec (v.a D.91rec) 2/ Sealhulgas ELi kogutud maksud ning saamata jäänud maksude
ja sotsiaalmaksete D.995 korrigeerimine, kui see on asjakohane. 3/ TR-TE= B.9. 4/ Sealhulgas rahalised hüvitised (D.621 ja D.624) ja
mitterahalised hüvitised (D.631, ESA2010 kohaselt D.632), mis on seotud
töötushüvitistega. 5/ D.29pay+D4pay (v.a D.41pay)
+D.5pay+D.7pay+P.52+P.53+K.2+D.8. 6/ ESA95 alusel: D6311_D63121_D63131pay; ESA2010 alusel:
D632pay. Tabel 4.b Kulueesmärgist
välja jäetavad summad || || || || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || || Tase || % SKPst || % SKPst || % SKPst || 1. Kulud ELi programmide raames, mis täielikult kaetakse ELi fondidest saadavate tuludega || || || || || || 2. Tsüklilised töötushüvitise kulud1 || || || || || || 3. Kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmete mõju2 || || || || || || 4. Õigusaktide kohane tulude suurendamine || || || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult metoodikat, mida kasutati töötushüvitise kulude tsüklilise komponendi arvutamiseks. See peaks põhinema töötushüvitise kuludel, nagu on määratletud COFOGi koodi 10.5 alusel. 2/ Õigusaktide kohast tulude suurendamist ei tohiks arvesse võtta kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju kajastamisel: Ridades 3 ja 4 esitatud andmed peaksid olema üksteist välistavad. Tabel 4.c
Valitsemissektori kulutused funktsioonide lõikes. 4.c.i) Valitsemissektori
kulutused haridusele, tervishoiule ja tööhõivele. || Aasta t || Aasta t+1 || || % SKPst || % valitsemissektori kulutustest || % SKPst || % valitsemissektori kulutustest || Haridus1 || || || || || Tervishoid1 || || || || || Tööhõive2 || || || || || 1/ Need kulukategooriad peaksid vastama vastavalt tabeli 4.c.ii) punktidele 9 ja 7. 2/ See kulukategooria peaks sisaldama muu hulgas valitsemissektori kulutusi seoses aktiivse tööturupoliitikaga, sealhulgas riiklike tööturuasutustega. Samas ei tuleks siin kajastada selliseid elemente nagu avalike teenistujate hüvitised või kutseõppekavad. 4.c.ii) Valitsemissektori
funktsioonide liigitus Valitsemissektori funktsioonid || COFOGi kood || Aasta t || Aasta t+1 || || % SKPst || % SKPst 1. Üldised avalikud teenused || 1 || || 2. Riigikaitse || 2 || || 3. Avalik kord ja julgeolek || 3 || || 4. Majandus || 4 || || 4. Keskkonnakaitse || 5 || || 6. Elamu- ja kommunaalmajandus || 6 || || 7. Tervishoid || 7 || || 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon || 8 || || 9. Haridus || 9 || || 10. Sotsiaalkaitse || 10 || || 11. Kulutused kokku (= tabeli 2.c.i punkt 2) || TE || || 5. Esialgses eelarvekavas
sisalduvate kaalutlusõigusel põhinevate meetmete kirjeldus Tabel 5.a
Valitsemissektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate
eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele
euroala liikmesriikidele. Tabel 5.b
Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate
eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele
euroala liikmesriikidele. Tabel 5.c
Keskvalitsuse allsektorite1 võetud kaalutlusõigusel põhinevad
meetmed. Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus2 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun nimetage kas liidumaa/piirkondlik valitsus, kohalik
omavalitsus ja/või sotsiaalkindlustusfondid. 2/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate
eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele
euroala liikmesriikidele. 6. Teave selle
kohta, kuidas esialgse eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid
soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga
ette nähtud eesmärke Tabel 6.a
Riigipõhised soovitused Riigipõhiste soovituste number || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki || || || || || || Tabel 6.b Liidu
majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärgid Riiklikud 2020. aasta strateegia põhieesmärgid || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki Riiklik 2020. aasta tööhõive-eesmärk […] || || Riiklik 2020. aasta teadus- ja arendustegevuse eesmärk […] || || Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk[…] || || Taastuvenergiaga seotud eesmärk […] || || Riiklik energiatõhususe eesmärk […] || || Riiklik koolist väljalangemise vähendamise eesmärk […] || || Riiklik kolmanda taseme hariduse eesmärk […] || || Riiklik vaesuse vähendamise eesmärk […] || || 7. Kõrvalekalded viimasest
stabiilsusprogrammist Tabel 7. Kõrvalekalded
viimasest stabiilsusprogrammist || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || % SKPst || % SKPst || % SKPst Valitsemissektori netolaenuandmise/-võtmise eesmärk || B.9 || Stabiilsusprogramm || || || || Esialgne eelarvekava || || || || Erinevus || || || || Valitsemissektori netolaenuandmise prognoos muutumatu poliitika korral || B.9 || Stabiilsusprogramm || || || || Esialgne eelarvekava || || || || Erinevus1 || || || || 1/ See erinevus võib kajastada nii kõrvalekalded, mis
tulenevad makromajandusliku stsenaariumi muutusest, kui ka neid, mis tulenevad
nende poliitikameetmete mõjust, mida võeti stabiilsusprogrammi esitamise ja
esialgse eelarvekava esitamise vahel. Erinevused võivad olla
tingitud asjaolust, et muutumatu poliitika stsenaarium on käesolevas
tegevusjuhises määratletud teisiti kui stabiilsusprogrammi raames. 8. Peamiste kulu- ja
tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju. Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli
6 lõike 3 punktile d peaksid liikmesriigid esitama võimalikult palju
kvalitatiivset teavet ja kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete oodatava
jaotusliku mõju kohta, tehes seda vastavalt iga liikmesriigi konkreetsetele
meetmetele ja olemasolevatele analüütilistele raamistikele. Eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine on
keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole käesolevas lisas esitatud standardtabelit
esialgse eelarvekava selle aspekti kohta. Eelarvemeetmete jaotusliku mõju
kvantitatiivseid hinnanguid võiks hinnata, arvutades Gini koefitsiendi
eeldatavad muutused, S80/S20 näitaja või vaesuse määra nende tulemusena. See metoodika
võiks olla üks võimalikest variantidest. Esialgse
eelarvekava lisa: Esialgses eelarvekavas
esitatud teabe aluseks olev metoodika, majandusmudelid ja eeldused. Tabel 8. Metoodikaaspektid Hindamismeetod || Eelarvemenetluse etapid, mille puhul seda kasutati1 || Kasutatud mudeli/meetodi olulised andmed || Eeldused Vahend nr 1 || || || Vahend nr 2 || || || … || || || 1/
Modelleerimisvahendeid võidi kasutada järgmistel juhtudel: -
makromajanduslike prognooside koostamisel; - kulude ja
tulude hindamisel, eeldusel et poliitikat ei muudeta; - peamiste kulu-
ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju hindamisel; - esialgse
eelarvekavaga ettenähtud kulu- ja tulumeetmete kvantifitseerimisel; - selle
hindamisel, kuidas esialgse eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid
soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga
ette nähtud eesmärke. [1] Näiteks: aasta t juulis jõustuva meetme kogumõju
võib olla esimesel aastal 100 ja järgmistel aastatel 200. Aruandetabelites tuleks seda kajastada
+ 100 aastal t ja + 100 (lisanduv mõju) aastal t + 1. Meetme kogumõju asjaomasel aastal saab
tuletada alates meetme kehtestamisest lisandunud mõju summana. [2]
Ühekordseid meetmeid, mis hõlmavad mitut aastat (nt
maksuamnestia, mis annab tulu kahel järjestikusel aastal), tuleks kajastada
kahe eraldi meetmena, millest ühe meetme esimene mõju on aastal t ja teise meetme esimene mõju aastal t + 1.
[3]
Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine
on kohustuslik. Muude muutujate kohta andmete esitamine
on vabatahtlik, kuid väga soovitav. [4]
Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine
on kohustuslik. Muude muutujate kohta andmete esitamine
on vabatahtlik, kuid väga soovitav. [5] Aruandeperioodi
pikkus vaadatakse läbi sõltuvalt tingimuste
stabiliseerumisest Euroopa riigivõlakirjaturgudel. [6]
Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine
on kohustuslik. Muude muutujate kohta andmete esitamine
on vabatahtlik, kuid väga soovitav. [7]
Juhime tähelepanu sellele, et muutumatu poliitika
stsenaariumi puhul ekstrapoleeritakse tulu- ja kulusuundumused enne järgmise
aasta eelarves ette nähtud meetmete mõju lisamist.