This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0383
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION with a view to bringing an end to the situation of an excessive government deficit in Spain
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Hispaanias
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Hispaanias
/* COM/2013/0383 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Hispaanias /* COM/2013/0383 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS valitsemissektori ülemäärase
eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Hispaanias EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori
eelarve ülemäärasest puudujäägist. (2) Stabiilsuse ja kasvu pakt
põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade
stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu
tagamiseks. (3) Nõukogu otsustas 27. aprillil
2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et
Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt
asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse
(EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise
kiirendamise ja selgitamise kohta)[1]
artiklile 3 soovituse kõrvaldada ülemäärane puudujääk hiljemalt 2012. aastaks. (4) Nõukogu otsustas 2.
detsembril 2009 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 5,
et on võetud tõhusaid meetmeid ja et pärast nimetatud soovituse vastuvõtmist on
esinenud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi
rahandusele oluline negatiivne mõju[2].
Eelkõige mõjutas eelarvet negatiivselt üleilmsest majandus- ja finantskriisist
tingitud majanduskasvu väljavaadete järsk halvenemine. Sellest tulenevalt
otsustas nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel võtta vastu
muudetud soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk usaldusväärselt ja
jätkusuutlikult hiljemalt 2013. aastaks, võttes meetmeid keskpikas raamistikus.
(5) 15. juunil 2010 jõudis
komisjon järeldusele, et Hispaania on vastavalt nõukogu 2. detsembri 2009.
aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid oma valitsemissektori puudujäägi
viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja oli seisukohal, et
seetõttu ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja rohkem
meetmeid võtta. (6) Nõukogu otsustas 10. juulil
2012 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 5, et on
võetud tõhusaid meetmeid, kuid pärast muudetud soovituse vastuvõtmist 2009.
aastal on esinenud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi
rahandusele suur negatiivne mõju. Eelkõige on eelarvele suur negatiivne mõju
majanduskasvu väljavaadete halvenemisel ja väiksemat maksutulu andvate
kasvutegurite osakaalu suurenemisel. Seetõttu võttis nõukogu vastavalt ELi
toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 vastu muudetud soovituse („ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovitus”) selle kohta, et
Hispaania kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2014. aastaks.
Selleks et viia valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole kontrollväärtust 3 %
SKPst 2014. aastaks, soovitati Hispaanial lähtudes komisjoni talituste 2012.
aasta ajakohastatud kevadprognoosist parandada struktuurset eelarvepositsiooni 2012.
aastal 2,7 % SKPst, 2013. aastal 2,5 % SKPst ja 2014. aastal 1,9 %
SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägi
eesmärgiks kehtestati 2012. aastaks 6,3 % SKPst, 2013. aastaks 4,5 %
SKPst ja 2014. aastaks 2,8 % SKPst. Veel
soovitati Hispaanial rakendada 2012. aasta eelarve ja autonoomsete piirkondade
tasakaalustamiskavade raames vastu võetud meetmeid ning võtta 2012. aasta juuli
lõpuks vastu väljakuulutatud mitmeaastane eelarvekava aastateks 2013−2014,
sealhulgas keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles on üksikasjalikult
esitatud struktuurimeetmed, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi
kõrvaldamiseks 2014. aastaks. (7) 14. novembril 2012 jõudis
komisjon 2012. aasta sügisprognoosile toetudes järeldusele, et Hispaania on
võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas nõukogu 10. juuli 2012. aasta muudetud
soovitusega ning et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole vaja
täiendavaid meetmeid võtta. (8) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97
artikli 3 lõikele 5 võib nõukogu juhul, kui on võetud tõhusaid meetmeid ja kui
ootamatu majandust kahjustav sündmus, millel on riigi rahandusele oluline
negatiivne mõju, esineb pärast kõnealuse soovituse vastuvõtmist, teha komisjoni
soovituse alusel otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7
kohaselt vastu muudetud soovitus. Eelarvele olulist negatiivset mõju avaldavate
ootamatute majandust kahjustavate sündmuste esinemist hinnatakse nõukogu
soovituse aluseks olevast majandusprognoosist lähtudes. (9) Vastavalt ELi toimimise
lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on
nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase
eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava aja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele
liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta
tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele
peaks nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et
täidetaks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi
kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (st tsükliliselt kohandatud
eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed)
paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas. (10) Pärast lühiajalist majanduse
elavnemist 2011. aastal hakkas majandus jälle kahanema; alates 2011. aasta
kolmandast kvartalist on SKP kvartaalne reaalkasv negatiivne. Aasta lõikes
vähenes SKP 2012. aastal 1,4 %. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta
kevadprognoosile jätkub majanduslangus 2013. aastal, kuna positiivne
netoeksport ei suuda veel korvata sisenõudluse jätkuvat vähenemist. Reaalse SKP
ja tootmise suhte stabiliseerumist on oodata alles 2013. aasta lõpus. SKP
reaalkasv peaks seega 2013. aastal vähenema 1,5 % SKPst ning 2014. aastal 0,9 %
suurenema (eeldusel, et poliitikat ei muudeta). Nõukogu viimase soovituse ajal
prognoositi, et reaalne SKP väheneb 2012. aastal 1,9 % ja 2013. aastal 0,3 %
ning kasvab 2014. aastal 1,1 %. 2012. aasta majanduskasvu prognoositust
parem näitaja oli peamiselt tingitud mõnevõrra suuremast sisenõudlusest, mis
võis tuleneda ka tagasimaksmise kava kaudu tehtud kapitalisüstidest piirkondade
ja kohalike omavalitsuste enne 1. jaanuari 2012 kogunenud ärivõlgade tasumiseks
(27,4 miljardit eurot ehk 2,6 % SKPst). Mis puutub 2013. ja 2014.
aastasse, ennustatakse komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis, et 2013.
aastal reaalne SKP väheneb järsemalt ning 2014. aastal majandus elavneb
aeglasemalt. See tähendab, et mõlemal aastal sisenõudlus langeb järsemalt ja
tööhõive vähenemine venib pikemaks. Makromajandusliku väljavaate halvenemine on
osaliselt seotud 2013–2014. aasta eelarvekavas ja 2013. aasta eelarves
sisalduvate konsolideerimismeetmetega. (11) Komisjoni talituste 2013.
aasta kevadprognoosi kohaselt küündis 2012. aastal valitsemissektori eelarve
puudujääk 10,6 %-ni SKPst; 6,3 % SKPst oli 2011. aasta eesmärk ja
tulemuseks kujunes 9,4 % SKPst. Arvates välja kapitalisiirded pankadele
(mida peetakse ühekordseteks tehinguteks), oli puudujääk 2012. ja 2011. aastal
vastavalt 7,0 % ja 9,0 % SKPst. Võttes
arvesse kahanevat majandust ja vähem maksutulu andvaid kasvutegureid, vastab
valitsemissektori eelarve positsiooni halvenemine eelarve esmase positsiooni
paranemisele 2,4 protsendipunkti (ilma kapitalisiireteta pankadele). Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoos
osutab struktuurse puudujäägi paranemisele 2012. aastal 1,8 protsendipunkti
võrra, võrreldes soovitatava paranemisega 2,7 protsendipunkti. Võttes arvesse,
et pärast viimast nõukogu soovitust on potentsiaalset kasvu korrigeeritud veidi
allapoole, jääb eelarve tugevdamise prognoos muutumatuks. Siiski mõjutas
struktuurse eelarvepositsiooni prognoositavat muutust tõsiselt tulude ootamatu
alalaekumine, mis küündis ligikaudu 1,0 protsendipunktini. Kokkuvõttes peaks
kohandatud eelarvepositsioon selliseid mõjusid arvesse võttes paranema 2,9
protsendipunkti, mis ületab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud
muudetud soovituses märgitud parandamist. Lisaks rekapitaliseerimismeetmetele
on 2012. aastal kõrvalekaldumine eelarve-eesmärkidest seotud oodatust
väiksemate tulude (võttes arvesse kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete
mõju ja baasefekti) ning suurema vahetarbimise ja suuremate sotsiaalsiiretega.
Vähem maksutulu andvate kasvutegurite ja tööturu olukorra järsema halvenemise
tõttu vähenesid tulud oluliselt, seda eelkõige otseste ja kaudsete maksude
puhul, samuti suurenesid sotsiaalkulud. Hispaania võttis 2012. aastal vastu
ulatuslikke konsolideerimismeetmeid, mis ulatusid ligikaudu 4 %-ni SKPst,
sealhulgas ligikaudu 1½% SKPst tulude poolel ja 2½% SKPst kulude poolel. Need
meetmed korvasid osaliselt ka suurematest intressimaksetest ja suurematest
sotsiaalsiiretest tingitud struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist. (12) Vastavalt komisjoni talituste 2013.
aasta kevadprognoosile peaks 2013. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk
vähenema 6,5 %-ni SKPst, võrreldes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
eesmärgiga 4,5 % SKPst. Esmane eelarvepositsioon peaks paranema 4,5
protsendipunkti (0,9 protsendipunkti ilma kapitalisiireteta pankadele).
Järgides nõukogu viimast soovitust, esitas Hispaania valitsus 2012. aasta
augustis mitmeaastase eelarvekava aastateks 2013–2014, milles kirjeldatakse
keskpika perioodi konsolideerimisstrateegia mõnd aspekti. Kokku peaks
kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju eelarvele olema 2013. aastal
ligikaudu 1 % SKPst kulude poolel ja ligikaudu 1½ % SKPst tulude
poolel. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud eesmärgist prognoositud
kõrvalekaldumist ligikaudu 2 % ulatuses SKPst selgitab osaliselt halvem
lähtepositsioon. Peamiseks kõrvalekaldumise põhjuseks on ebasoodsad
kasvutegurid, eratarbimise järsem kahanemine ja tööturu halvem olukord, kui
eeldati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud
soovituses. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb
struktuurne puudujääk 2013. aastal veel 1,1 protsendipunkti, võrreldes
soovitatud 2,5 protsendipunktiga. Võttes arvesse hinnangulise potentsiaalse
majanduskasvu muutust ja oodatust suuremat tulude vähenemist, paraneb
eelarvepositsiooni konsolideerimine hinnanguliselt 1,4 protsendipunkti,
mistõttu suureneb eelarvepositsiooni kohandatud konsolideerimine 2,5 %-ni
SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud
muudetud soovitusega. Hispaania valitsus teatas 2013. aasta
stabiilsusprogrammis, et valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärk on 2013.
aastal 6,3 % SKPst, mida toetavad täiendavad konsolideerimismeetmed mahus
ligikaudu 3 miljardit eurot (0,3 % SKPst), mis tuleb veel vastu võtta ja
rakendada selle aasta jooksul. (13) 2014. aastaks prognoositakse
valitsemissektori eelarve puudujäägi suurenemist 7,0 %-ni SKPst võrreldes
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud eesmärgiga, mis oli 2,8 %
SKPst. Esmane eelarvepuudujääk suureneks 0,4 % SKPst. Prognoositud
kõrvalekaldumine kajastab lisaks baasefektile peamiselt varasematel aastatel
võetud ajutiste meetmete aegumist ning asjaolu, et 2014. aastaks kavandatud
konsolideerimismeetmeid ei olnud 2012. aasta augusti mitmeaastases eelarvekavas
selleks piisavalt täpsustatud, et neid oleks saanud lisada komisjoni talituste
prognoosi. Peale selle annaksid majanduse kasvu tegurid jätkuvalt vähe
maksutulu, nii et sotsiaalmaksud ja kaudsed maksud ei kasva samal määral
nominaalse SKPga. Suurema võlakoorma tõttu kasvavad jätkuvalt ka
intressimaksed. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile
peaks struktuurne puudujääk suurenema 1,1 protsendipunkti võrra, võrreldes
soovitatava vähenemisega 1,9 % SKPst. Võttes arvesse hinnangulise
potentsiaalse majanduskasvu korrigeerimist ja oodatust järsemat tulude
vähenemist, suureneb lõhe veel 0,2 protsendipunkti. (14) Fiskaaljuhtimises on tehtud
suuri edusamme eelarve täitmise aruannete esitamisel keskvalitsusest
madalamatel tasemetel. Siiski ei ole eelarve tasakaalu seaduse sätted varajase
hoiatamise ja korrigeeriva mehhanismi kohta, mille eesmärk on vähendada
kõrvalekaldumisi eelarve-eesmärkidest, olnud täielikult tõhusad ja nende
rakendamise läbipaistust saaks parandada. Vaatamata edusammudele eelarvealase
aruandluse valdkonnas piirkondlikul tasandil, oleks fiskaalläbipaistvuse
suurendamiseks vaja aruanded, samuti eelarvekavad, esitada üldvalitsuse
tasandil konsolideeritult vastavalt standardile ESA95 põhjalikumalt, ühtsemalt
ja õigeaegsemalt. Institutsionaalselt ja rahaliselt täiesti sõltumatu
eelarvenõukogu loomine on veel pooleli. (15) Valitsemissektori koguvõlg
kasvas 2012. aastal ligikaudu 84 %-ni SKPst, võrreldes komisjoni talituste
2012. aasta ajakohastatud kevadprognoosis esitatud 80,9 %-ga SKPst. Võla
suhe suurenes oodatust suurema eelarvepuudujäägi, SKP väiksema nominaalkasvu,
pankade rekapitaliseerimise tehingute kulude ja avaliku halduse võlgnevuste
tasumise tõttu. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile
suureneb võla suhe SKPsse veelgi ja ületab eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2014.
aastal 95 %, ületades seega igal aastal aluslepingu kohast
kontrollväärtust. (16) 10. aprillil 2013 jõudis
komisjon, oma 2013. aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames
tehtud Hispaania põhjalikust analüüsist[3]
lähtudes järeldusele, et Hispaanias esineb ülemäärane makromajanduslik
tasakaalustamatus. Buumiaastatel kuhjunud tasakaalustamatuse kõrvaldamisel ning
eriti erasektori ja välisvõla väga kõrge taseme katmisel on olnud väga
negatiivne mõju majanduskasvule, finantsstabiilsusele ja riigi rahandusele.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks keskpika perioodi
jooksul tuleb samaaegselt tagada makromajandusliku tasakaalustamatuse
vähendamine, jätkates struktuurireformide läbiviimist, et edendada
majanduskasvu ja töökohtade loomist ning vähendada struktuurset jäikust, mis
takistab kohandamist. (17) Vastavalt komisjoni talituste 2013.
aasta kevadprognoosile ei täida Hispaania nominaalseid eelarve-eesmärke, mis on
kehtestatud nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovitusega. Hispaania on 2012. ja 2013.
aastal struktuurset eelarvepositsiooni siiski parandanud, mis arvestades pärast
nõukogu soovituse esitamist toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid muutusi,
on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud
soovitusega. Nendel ootamatutel majandust kahjustavatel muutustel on olnud
riigi rahandusele oluline negatiivne mõju. Eelkõige tulude oluline vähenemine,
mis on seotud majanduse liikumisega vähem maksutulu andva kasvustruktuuri
suunas ja sellega seonduv negatiivne mõju tulu elastsusele, on
eelarvepositsiooni veelgi oluliselt halvendanud . Lisaks mõjutas majanduslangus
väga negatiivselt ka tööhõivet ja töötuse määr on märkimisväärselt tõusnud.
Võttes arvesse kõiki neid tegureid ja vajadust korrigeerida riigi rahandusele
väga negatiivselt mõjuv ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus ning
kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega tundub olevat põhjendatud
pikendada Hispaanias ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega kahe
aasta võrra kuni 2016. aastani. (18) Et määratud tähtajaks tagada
tõhus ja kestev korrigeerimine, tuleks majanduse ja eelarve suurt ebakindlust
arvesse võttes seada kohandamisperioodi viimaseks aastaks eelarve-eesmärk
tasemele, mis jääb selgelt allapoole kontrollväärtust. (19) Valitsemissektori eelarve
puudujäägi vahe-eesmärgid, mis aitavad kõrvaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016.
aastaks, on 2013. aastal 6,5 % SKPst, 2014. aastal 5,8 % SKPst, 2015.
aastal 4,2 % SKPst ja 2016. aastal 2,8 % SKPst. Nende eesmärkide
saavutamiseks tuleb ajavahemikul 2013–2016 igal aastal esmast
eelarvepositsiooni (ilma ühekordsete meetmeteta) parandada keskmiselt 1,3 %
SKPst ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel, mis ulatub 2016.
aastani, tuleb struktuurset eelarvepositsiooni parandada 2013. aastal 1,1 %
SKPst, 2014. aastal 0,8 % SKPst, 2015. aastal 0,8 % SKPst ja 2016.
aastal 1,2 % SKPst. Selline järkjärgulisem kohandamise kava võtab arvesse
praegust keerulist majanduskeskkonda ja Hispaania majanduse suuri struktuurseid
muutusi ning kohandamist tuleb toetada ulatuslike struktuurireformidega.
Selline kava peaks toetama välise ja sisemise makromajandusliku
tasakaalustamatuse kõrvaldamist ja leevendama eelarve konsolideerimise
lühiajalist negatiivset mõju majanduskasvule ning samas peatama
valitsemissektori võla suurenemise ja hakkama seda vähendama. (20) Vastavalt komisjoni talituste 2013.
aasta kevadprognoosile, mis ulatub 2016. aastani ja põhineb eeldusel, et
poliitikat ei muudeta, ei ole praegusel etapil vaja täiendavaid meetmeid võtta,
et saavutada soovitatud struktuurne eelarvepositsioon 2013. aastaks (ja uus
puudujäägieesmärk 6,5 % SKPst), kuid eelarvekavu tuleb valitsemissektori
kõigil tasanditel kohaldada rangelt. Selleks et jätkusuutlikult tuua
eelarvepuudujääk allapoole asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust, on
aastatel 2014–2016 vaja märkimisväärseid struktuurseid eelarvemeetmeid lisaks
neile, mida juba hõlmab komisjoni 2013. aasta kevadprognoos. Kõnealuste
meetmetega, mis ulatuvad ligikaudu 2 %-ni SKPst 2014. aastal, 1 %-ni
SKPst 2015. aastal ja 1½ % SKPst 2016. aastal, tuleks arvesse võtta
vajadust korvata negatiivset järelmõju, negatiivset SKP potentsiaalset kasvu
ning kasvavaid intressi- ja sotsiaalmakseid. (21) 2013. aasta
stabiilsusprogrammis ette nähtud kohandamiskava on üldiselt kooskõlas
ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega 2016. aastaks, seades valitsemissektori
eelarvepuudujäägi eesmärgiks 2013. aastal 6,3 % SKPst, 2014. aastal 5,5 %
SKPst, 2015. aastal 4,1 % ja 2016. aastal 2,7 %. 2013. aasta eesmärk
põhineb programmis kavandatud täiendavatel konsolideerimismeetmetel mahus
ligikaudu 3 miljardit eurot, mis tuleb alles täpsemalt kindlaks määrata. (22) Üldiselt peaksid eelarve
konsolideerimise meetmed tagama valitsemissektori eelarve positsiooni püsiva
paranemise ning samas parandama riigi rahanduse kvaliteeti ja tugevdama
majanduse kasvupotentsiaali. (23) Risk jätkusuutlikkusele on
Hispaanias keskpikas perspektiivis kõrge ja pikas perspektiivis keskmine. Neid
riske aitaks piirata jõudmine kõrgema struktuurse esmase eelarvepositsioonini,
st ligikaudu -0,5 %-ni SKPst, nagu keskmiselt oli aastatel 1998–2012.
Ennetähtaegselt pensionile jäämist käsitleva 2013. aasta reformiga loodetakse
toetada sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajalist jätkusuutlikust. Siiski tundub,
et vaja on täiendavaid meetmeid, et piirata elanike vananemisega seotud kulude
kasvu, nt asjakohaselt reguleerides 2011. aasta pensionisüsteemi reformiga ette
nähtud jätkusuutlikkuse tegurit, sealhulgas kehtestades, et pensioniiga tõuseb
koos oodatava eluea pikenemisega. (24) Arvestades Hispaania rahanduse
detsentraliseeritust, tuleks riigi eelarve kohandamist toetada usaldusväärse
keskpika perioodi konsolideerimisstrateegiaga, mis hõlmab järgmist: i)
üksikasjalik mitmeaastane eelarvekava, kus on täpselt esitatud meetmed
aastateks 2014−2016, ii) institutsioonilise raamistiku tõhususe
tugevdamine (muutes eelarve tasakaalu seaduse rakendamise veelgi
läbipaistvamaks ja luues sõltumatu eelarvenõukogu), iii) konkreetsed meetmed,
et ohjeldada struktuurse puudujäägi suurenemist sotsiaalkindlustussüsteemis ja
iv) konsolideerimisel suurema tähelepanu pööramine majanduskasvu soodustamisele
(sealhulgas vaadates süstemaatiliselt läbi kulutused ja ka maksusüsteemi). (25) Paralleelselt Hispaanias
finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks ESMi antava finantsabi[4] korrapärase läbivaatamisega ja
nagu kokku lepitud 23. juulil 2012 allkirjastatud vastastikuse mõistmise
memorandumis, jälgitakse kvartaalselt, kuidas Hispaania täidab ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlusega seotud kohustusi. (26) Hispaania on täitnud määruse
(EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise
kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimused
valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja
pikendamiseks, ON VASTU
VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: (1)
Hispaania peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase
eelarvepuudujäägi 2016. aastaks. (2)
Hispaania valitsemissektori eelarve puudujäägi
eesmärk peaks olema 2013. aastal 6,5 % SKPst, 2014. aastal 5,8 % SKPst, 2015.
aastal 4,2 % SKPst, 2016. aastal 2,8 % SKPst, mis vastavalt komisjoni
talituste 2013. aasta kevadprognoosile, mis ulatub 2016. aastani, vastab
aastatel 2013–2016 struktuurse eelarvepositsiooni parandamisele vastavalt 1,1 %,
0,8 %, 0,8 % ja 1,2 % SKPst. (3)
Hispaania peaks rakendama 2013. aasta eelarvekavas
vastu võetud meetmed kõigil valitsuse tasanditel ja olema valmis võtma
parandusmeetmeid juhul, kui kaldutakse eelarvekavadest kõrvale. Ametiasutused
peaksid tugevdama keskpika perioodi eelarvestrateegiat täpselt kirjeldatud
struktuurimeetmetega aastateks 2014–2016, mida on vaja, et kõrvaldada
ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks. (4)
Nõukogu kehtestab Hispaania valitsusele tähtpäeva 1.
oktoober 2013 tõhusate meetmete võtmiseks ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97
artikli 3 lõike 4a kohase üksikasjaliku aruande esitamiseks
konsolideerimisstrateegia kohta, mis eesmärkide saavutamiseks on kavandatud. Lisaks sellele peaksid Hispaania ametiasutused
(i) tugevdama institutsioonilist raamistikku, suurendades veelgi eelarve
tasakaalu seaduse rakendamise läbipaistvust ning luues sõltumatu
eelarvenõukogu, mis tegeleks analüüside koostamise ja nõustamisega ning jälgiks
eelarvepoliitika vastavust riiklikele ja ELi eelarvereeglitele, ii) võtma
konkreetseid meetmeid, et ohjeldada kasvavat struktuurset puudujääki
sotsiaalkindlustussüsteemis ning iii) pöörama konsolideerimisel rohkem
tähelepanu majanduskasvu soodustamisele, vaadates sealhulgas korrapäraselt läbi
kulutused ja maksusüsteemi. Et tagada eelarve
konsolideerimise strateegia edu, on samuti oluline toetada eelarve
konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega, mis on kooskõlas nõukogu
poolt Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse
raames Hispaaniale adresseeritud soovitustega. Käesolev
soovitus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. [2] Kõik Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega
seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:
http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/spain_en.htm
[3] http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2013/op134_en.htm [4] http://ec.europa.eu/economy_finance/assistance_eu_ms/spain/index_en.htm