52013DC0368

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Malta 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Malta stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2] eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[5]; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)       29. juunil 2012 võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)       Nõukogu võttis 6. juulil 2012 vastu soovituse Malta 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Malta ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011–2015) kohta.

(5)       28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[6] ning see sündmus märkis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande[7], milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, nimetati ka Maltat.

(6)       Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)       10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Malta suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi[8] tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Maltal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige vajavad hoolikat järelevalvet pangandussektoris ja kinnisvaraturul toimuvad arengud. Poliitilist tähelepanu tuleb pöörata riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(8)       Malta esitas 30. aprillil 2013 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)       Tuginedes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele 2012. aasta stabiilsusprogrammi hindamisele, on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Nõukogu tühistas 4. detsembril 2012 oma otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal, kuna see kõrvaldati 2011. aastal. Eelarvepuudujääk näis olevat püsivalt kõrvaldatud ka komisjoni 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt. Siiski registreeriti Maltal 2012. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk, mis ulatus 3,3 %-ni SKPst, ületades jälle kontrollväärtust 3 % SKPst. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on järk-järgult vähendada puudujääki 3,3 %-st SKPst 2012. aastal 0,8 %-ni SKPst 2016. aastal, mis tähendab järkjärgulist liikumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Programmis kinnitatakse keskpika perioodi eesmärgiks struktuurse eelarvepositsiooni saavutamine, mis on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust palju kaugelepürgivam eesmärk, kuid seda ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. Programmis püstitatud 2013. aasta eelarvepuudujäägi eesmärk tugineb maksutulude suhteliselt suurele kasvule, mida aluseks olev makromajanduslik stsenaarium ei näi täielikult selgitavat. Lisaks ei toeta seda eesmärki piisavalt üksikasjalikud meetmed ja sama kehtib ka järgnevate aastate kohta. Seega on kavandatud (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni muutus palju suurem komisjoni prognoosist. Selle kohaselt paraneb struktuurne tasakaal 2013. aastal vaid ¼ protsendipunkti võrra SKPst ja 2014. aastal üksnes pisut, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Ennustuse kohaselt jääb valitsemissektori koguvõla tase kogu programmiperioodi vältel üle kontrollväärtuse 60 % SKPst. Riiklikud ametiasutused prognoosivad 2014. aastaks võla suurenemist 74,2 %-ni SKPst ning seejärel selle langust 70 %-ni 2016. aastaks. Komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks võla suhe SKPsse kasvama veidi kiiremini – 74,9 %-ni 2014. aastal –, kuna on oodata esmase puudujäägi suurenemist. Kuna ülemäärane puudujääk kõrvaldati 2011. aastal, on Maltal 2012. aastast alates kolmeaastane üleminekuperiood seoses võla vähendamise sihttaseme kohaldamisega. Malta ei teinud 2012. aastal piisavalt edusamme võlakriteeriumi täitmise poole, ega tee neid ka eeldatavasti 2013. ja 2014. aastal. Kuigi Malta eelarveraamistik on üsna paindlik, ei toeta tugeva eelarvepositsiooni saavutamist selle mittesiduv olemus ja asjaolu, et eelarvepoliitikat planeeritakse lühikeses perspektiivis. Eelarveraamistikke käsitlev direktiiv 2011/85/EL ei ole veel üle võetud ning riigi õiguses ei ole veel kehtestatud struktuurse eelarvepositsiooni reeglit, mis on ette nähtud stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga. Stabiilsusprogrammis osutatakse valitsuse kavatsusele luua eelarvenõukogu, kuid konkreetsed plaanid puuduvad.

(10)     Riigi rahandust ohustavad jätkuvalt puudulik maksukuulekus ja maksudest kõrvalehoidumine. Ametiasutused on kehtestanud mitmeid asjakohaseid meetmeid ja plaanivad lisameetmeid, kuid nende rakendamist tuleb hoolikalt jälgida, kuna konkreetsed tulemused pole veel ilmnenud. Ettevõtete võlakoormust soodustavad maksustiimulid on veel väga suured. 2012. aastal paistis Malta teiste seas silma kui riik, millel on järjekorras teisena suurim lõhe võlgasid käsitleva maksustamislahenduse ja omakapitali kaudu uute investeeringute rahastamise vahel. Võlgnevuse soodustamine võib kaasa tuua ülemäära kõrge ettevõtete finantsvõimenduse ja kapitali ebaefektiivse jaotuse. Malta on üks vähestest riikidest, kellel puuduvad sätted võlgnevuse soodustamisega võitlemiseks.

(11)     Maltal on jätkuvalt probleeme rahanduse jätkusuutlikkusega, kui võtta arvesse, et prognooside kohaselt ületab elanikkonna vananemise mõju eelarvele tunduvalt ELi keskmist. Pensionikulutuste kasv moodustab enam kui poole vananemisega seotud kulude prognoositavast kogukasvust. Samas jääb teiste liikmesriikidega võrreldes seadusjärgne pensioniiga madalaks ning 2006. aasta reformiga kehtestatud pensioniea tõstmine toimub aeglaselt. Jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on vaja lisareformi, mis tagaks ka asjakohasuse ja käsitleks põlvkondadevahelise võrdsuse küsimusi. Kuigi sotsiaalpartneritega peeti arutelusid, ei esitatud konkreetseid ettepanekuid tulevase pensionireformi kohta. Eakamate töötajate tööhõive määr on madal ning igakülgne aktiivsena vananemise strateegia tuleb veel välja töötada. Esmatasandi arstiabi piiratud pakkumine ja elanikkonna ennustatud vananemine võivad pikas perspektiivis tuua kaasa kõrged tervishoiukulud. Haldussuutlikkus riigihangete vallas on nõrk, tuues kaasa keerukad ja pikad menetlused.

(12)     Tervitatavad on nii koolist väljalangemise määra vähendamiseks võetud meetmed kui ka see, et hiljuti algatati koolist väljalangemise vähendamise strateegiat ettevalmistav menetlus. Samuti aitavad need vähendada töötajate oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele. Poliitiliste sammude tõhusus sõltub nõuetekohasest ja õigeaegsest rakendamisest, mida tuleb tähelepanelikult jälgida. Samas on suurimaks kitsaskohaks ebapiisav seos hariduse ja koolituse ning tööturu vajaduste vahel. Plaanitud on luua ühtne praktikasüsteem, mis hõlmaks rohkem kvalifikatsioonitasemeid. Oodatakse, et see aitab soodustada tööturu vajadustele vastava tööjõu teket.

(13)     Malta on võtnud ka ulatuslikke meetmeid suurendamaks naiste osalemist tööturul. Peamiselt on need olnud suunatud töö ja pereelu ühitamise parandamisele. Naiste tööhõive määr on jätkuvalt tõusuteel ja sellele aitab kaasa ka soodne grupiefekt. Samas on veel arenguruumi: naiste tööhõive määr on endiselt madal, lapsevanemaks olemine avaldab endiselt suurt mõju naiste osalemisele tööturul ning naiste ja meeste tööhõive erinevus on ELi suurim. Paindliku töökorralduse edendamine ning taskukohaste lastehoiu- ja koolijärgsete lastehoiuasutuste kättesaadavaks tegemine suuremale elanikkonnaosale saab aidata kaasa naiste tööhõive määra täiendavale suurendamisele.

(14)     Malta elukallidusega kohandamise mehhanismil on eriomadused, mis näivad leevendavat selle negatiivset mõju tööturu üldisele toimivusele ja palkade kohandamisele. Nimelt tagatakse mehhanismiga kindel palga suurenemise määr, tagades seega üksnes inflatsiooni osalise kompenseerimise selliste palkade puhul, mis ületavad võrdlusaluseks olevat põhipalka. Kasutada võib mikro- ja makrotasandi erandeid ning palgaläbirääkimised on täielikult detsentraliseeritud. Samas võib süsteem majandustsükli eriti ebasoodsatel etappidel ikkagi ohustada reaalpalkade paindlikkust, takistades tööturu kohandamist ja tõkestades konkurentsi. Mehhanismi puhul kasutatava hinnaindeksi mõne komponendi hindade (eelkõige energiahindade) volatiilsus võib palga-hinna spiraali kaudu avaldada survet inflatsioonile. Seetõttu on võimalike riskide leevendamiseks hädavajalik koguda sektori tasandil andmeid palkade ja tootlikkuse kohta ning teostada hoolikat järelevalvet palkade indekseerimise süsteemi üle. Malta ametiasutused peaksid tähelepanelikult jälgima mehhanismi mõju majandusele ning peaksid olema valmis seda vajaduse korral reformima.

(15)     Malta konkurentsivõime on jätkuvalt ohus, pidades silmas tarneallikate väga piiratud mitmekesisust ning riigi energiavarustuse halbu keskkonnanäitajaid, mis toovad kaasa kõrged elektrihinnad. Ebakindlust suurendab riigi peamise energiatarnija (Enemalta) kehv finantsolukord, kuid Sitsiiliaga loodav elektriühendus peaks olukorda pärast 2014. aastat kergendama. Kuigi mitmete algatustega on edasi mindud ja võetud kasutusele näiteks päikeseenergia, on taastuvate energiaallikate osakaal jätkuvalt väga väike, ning suurte projektide, näiteks tuuleparkide arendamise teostatavus näib küsitav. Energiatõhususe vallas registreeriti edasiminek, eelkõige seoses üldkasutatavate hoonetega, mille tõhususe suurendamist toetati liidu vahenditest. Ka Malta transpordisüsteemi keskkonnanäitajad on kehvad. Maltale tuleks kasuks põhjalik transpordistrateegia, millega püütaks parandada ühistransporti, maanteevõrgustikku, transpordisüsteemi CO2-heidet ja täiendavalt soodustada muude transpordivahendite kui sõiduautode kasutamist.

(16)     Sisemajandusega võrreldes on Malta pangandussektor väga suur. Kuigi see on eelkõige tingitud riigisisestest ja rahvusvahelistest nišipankadest, mille mõju sisemajandusele on piiratud, tuleks ka edaspidi teostada nende üle ranget järelevalvet, et ära hoida nende tegevuse negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Riigisisesed pangad on jätkuvalt suuresti mõjutatud kinnisvaraturust, samas kui konkreetsed laenukahjumi reservid on suhteliselt väikesed. Poliitilisi arutelusid on küll peetud, kuid siiani ei ole tulemuseks olnud asjakohaseid regulatiivmeetmeid. Kohtusüsteemi mõjutavad puudujäägid, mis ohustavad samuti finantsstabiilsust. Maksujõuetusjuhtumite lahendamiseks kuluv pikk aeg takistab tagatisõiguste tõhusat jõustamist. Majandussurutise aegadel võib see tekitada lisakoormuse pankade bilansile ja suurendada kahjumit, tuues kaasa rekapitaliseerimise vajaduse.

(17)     Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Malta majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel võeti arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Malta eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, andes ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–5.

(18)     Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu Malta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus[9] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)     Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2 ja 5.

(20)     Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro. Ka Malta peaks tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

SOOVITAB Maltal võtta aastatel 2013–2014 järgmisi meetmeid.

1.           Täpsustada ja rakendada meetmeid, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes sätestatud iga-aastase struktuurilise kohanduse saavutamiseks, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk jätkusuutlikul ja majanduskasvu soodustaval viisil 2014. aastaks, piirates ajutiste meetmete kasutamist. Võtta pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist sihiks struktuurilise kohanduse saavutamine asjakohase aja jooksul, et saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk 2017. aastaks. Kehtestada 2013. aastal siduv ja reeglipõhine mitmeaastane eelarveraamistik. Tagada maksukuulekuse parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidumisega võitlemiseks võetavate meetmete kindel rakendamine ning võtta ettevõtete maksustamisega seoses meetmeid võlgnevuse soodustamise vähendamiseks.

2.           Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks reformida pensionisüsteemi, et piirata kulude prognoositud tõusu, sealhulgas seadusjärgse pensioniea tõstmise kiirendamise kaudu. Selle eesmärgi saavutamiseks siduda seadusjärgse pensionieaga eeldatav eluiga ning soodustada erapensioni kogumist. Igakülgse aktiivsena vananemise strateegia väljatöötamise ja rakendamise kaudu võtta meetmeid eakate töötajate tööhõive määra tõstmiseks. Jätkata tervishoiureformidega, et suurendada sektori kulutõhusust, ennekõike tugevdades riikliku esmatasandi arstiabi pakkumist. Parandada riigihankemenetluste tõhusust ja vähendada nende pikkust.

3.           Jätkata poliitilisi jõupingutusi, et vähendada koolist väljalangemist, eelkõige luues põhjaliku järelevalvesüsteemi. Suurendada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, et lahendada oskustöötajate nappuse probleem, ja viia selleks läbi ka väljakuulutatud praktikasüsteemi reform. Parandada jätkuvalt naiste osalemist tööturul ja seda toetada, edendades paindlikku töökorraldust ja tõhustades eelkõige lastehoiu- ja koolijärgsete lastehoiuasutuste kättesaadavust ja taskukohasust.

4.           Jätkata jõupingutusi energiaallikate ja nende jaotuse mitmekesistamiseks, eelkõige suurendades taastuva energia kasutuselevõttu ja Sitsiiliaga elektriühenduse loomise õigeaegset lõpuleviimist. Jätkata energiatõhususe edendamise püüdlusi ning vähendada transpordisektori heitkoguseid.

5.           Võtta pangandussektoris meetmeid, et veelgi suurendada kapitalireserve laenukahju katmiseks, et leevendada võimalikke ohte, mis tulenevad sõltuvusest kinnisvaraturust. Jätkata poliitilisi püüdlusi tagada range järelevalve pangandussektori, sealhulgas riigisiseste ja rahvusvaheliste nišipankade üle. Parandada kohtusüsteemi üldist tõhusust, vähendades näiteks maksujõuetusjuhtumite lahendamiseks kuluvat aega.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2013) 368 (final).

[4]               P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053.

[5]               Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013.

[6]               COM(2012) 750 (final).

[7]               COM(2012) 751 (final).

[8]               SWD(2013) 120 (final).

[9]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.