This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0292
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Maximising the Development Impact of Migration The EU contribution for the UN High-level Dialogue and next steps towards broadening the development-migration nexus
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Rändest tuleneva arengumõju maksimeerimine ELi panus ÜRO kõrgetasemelisse dialoogi ning edasised sammud arengu ja rände vahelise seose laiendamiseks
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Rändest tuleneva arengumõju maksimeerimine ELi panus ÜRO kõrgetasemelisse dialoogi ning edasised sammud arengu ja rände vahelise seose laiendamiseks
/* COM/2013/0292 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Rändest tuleneva arengumõju maksimeerimine ELi panus ÜRO kõrgetasemelisse dialoogi ning edasised sammud arengu ja rände vahelise seose laiendamiseks /* COM/2013/0292 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Rändest tuleneva arengumõju maksimeerimine
ELi panus ÜRO kõrgetasemelisse dialoogi ning edasised sammud arengu ja rände
vahelise seose laiendamiseks 1. Sissejuhatus 2006. aasta septembris toimunud
rahvusvahelist rännet ja arengut käsitlev kõrgetasemeline dialoog oli esimene
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee korraldatud kõrgetasemeline
südmus, mis oli eranditult pühendatud rahvusvahelise rände ja arengu
mitmemõõtelistele teemadele. Teine kõrgetasemeline dialoog toimub 3.–4.
oktoobril 2013. Ränne on üleilmsetes aruteludes üha sagedamini
teravdatud tähelepanu all ning seda peetakse nii päritolu- kui ka sihtriikide
arengu võimsaks ergutamisvahendiks. Seda ilmestab muu hulgas ÜRO süsteemi
töörühma 2012. aasta aruanne „Sellise tuleviku teostamine, mida soovime
kõikidele” ÜRO 2015. aasta järgse arengukava kohta, milles tunnistatakse, et
ränne on üleilmse rahvastikudünaamika peamine tegur ning kaasava majandusliku
ja sotsiaalse arengu saavutamise vahend. Inimeste suurenenud piirkondlik ja üleilmne
liikuvus, struktuursed muutused maailmamajanduses ning praegune majanduskriis
loovad päritolu-, transiit- ja sihtriikidele uusi võimalusi ja väljakutseid.
2013. aasta kõrgetasemeline dialoog annab ainulaadse võimaluse teha tööd
tõhusa ja kaasava rändejuhtimise üleilmse tegevuskavaga ning määrata kindlaks
meetmed, millega edendada rändajate tähtsust uuenduslikkuse ja arengu
kandjatena. 2013. aasta kõrgetasemelise dialoogi üldteema on „Konkreetsete
meetmete kindlaksmääramine, et tugevdada sidusust ja koostööd kõikidel
tasanditel eesmärgiga laiendada rahvusvahelise rände eeliseid ühtmoodi nii
rändajate kui ka riikide jaoks ning tugevdada rände seotust arenguga ja püüda
samal ajal vähendada selle negatiivseid mõjusid”[1].
Rändest tuleneva positiivse arengumõju
maksimeerimine on ELi oluline poliitiline prioriteet – seda näitab asjaomane
ELi kahene poliitikaraamistik. Ränne ja areng on üks neljast prioriteetsest
valdkonnast rände ja liikuvuse suhtes võetud üldises lähenemisviisis,[2] mis kujutab endast ELi
rändealase välispoliitika üldist raamistikku. Ränne on eriprioriteet ELi
muutuste kavas,[3]
kus lühidalt tutvustatakse ELi arengupoliitika raamistikku. Rändaja perspektiiv
on rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi keskne element ning
rändajate inimõiguste kindlustamine on kõikide ELi rände- ja arengumeetmete
prioriteet. Käesoleval teatisel on kahesugune eesmärk.
Sellega luuakse kõrgetasemelise dialoogi pidamiseks alus ELi ja liikmesriikide
(edaspidi „EL”) ühisele seisukohale koos põhisõnumitega tõhustatud üleilmse
koostöö jaoks. 2.–5. jagu on seetõttu üles ehitatud vastavalt
kõrgetasemelise dialoogi neljas ümarlauas arutlusele tulevatele teemadele.
Lisaks esitatakse teatise 6. jaos ettepanekud, kuidas EL võiks laiendada
rände ja arengu vahelist seost oma poliitikas ja tegevuses ning astuda samme,
et süstemaatiliselt pöörata tähelepanu rände ja liikuvuse tähtsusele säästvas
arengus. Seega vastatakse selles jaos nõukogu palvele kujundada „ambitsioonikam
ja ettepoole vaatavam” lähenemisviis rände ja arengu jaoks ELi tasandil, nagu
see sõnastati nõukogu 29. mai 2012. aasta järeldustes rände ja liikuvuse suhtes
võetud üldise lähenemisviisi kohta. 2. Ümarlaud 1: Millist mõju avaldab
rahvusvaheline ränne säästvale arengule? Asjaomaste prioriteetide
kindlaksmääramine seoses 2015. aasta järgse arenguraamistiku ettevalmistamisega 2.1. Vajadus vaadelda laiemalt
rände ja arengu vahelist seost Tavaliselt on rände- ja arenguteemaline
arutelu keskendunud vaid vähestele tähtsatele küsimustele, näiteks
rahaülekanded, diasporaa, ajude äravool ja korduvränne, mille puhul seatakse
esikohale ränne OECD riikidesse, aga mitte ränne madala ja keskmise
sissetulekuga riikide vahel. Endiselt on võimalik täiustada nende nö
traditsiooniliste valdkondade poliitikat ja selle rakendamist, muu hulgas ka
ELi tasandil,[4]
kuid vaja oleks astuda samm edasi, kuna praegune lähenemisviis ei ole piisav
kõikide arutluse all olevate teemade põhjalikuks käsitlemiseks. Kõikides maailma riikides toimub rahvastiku
liikumine ning selline suundumus tõenäoliselt süveneb. Hinnangute kohaselt on
maailmas 214 miljonit rahvusvahelist rändajat, kellest enamik (150 miljonit) on
OECD-väliste riikide kodanikud. Suurem osa rahvusvahelisest rändest toimub
piirkonniti, peamiselt arenguriikides. Näiteks elab hinnangute kohaselt
80 % Aafrika rändajatest teises Aafrika riigis. Arenguriikide vaheline ränne on oluline, kuid sageli tähelepanuta jäetud teema, mis loob võimalusi
ja probleeme samamoodi kui rahvusvaheline ränne. Lisaks tihedale seotusele rändega soodustavad
arenguprotsessid ka liikuvust ja toetuvad sellele (ettevõtjate,
töötajate, üliõpilaste, turistide lühivisiidid, perede külastamine jne).
Liikuvus on tähtis tegur, mis tugevdab lõunapoolkera linnakeskuste rolli
arengukeskustena ning majandusliku, sotsiaalse ja kultuuriliste sõlmpunktidena,
ning see aitab integreerida arenevaid majandusi piirkondlike ja üleilmsete
turgudega. Sundränne on
endiselt üleilmne probleem. Suur osa maailma 15 miljonist pagulasest elab
arenguriikides, sageli pikaajaliselt rasketes oludes. See seab vastuvõtvad
kogukonnad ulatuslike probleemide ette. Kuid pagulaste ja teise sundrändajate
kohalolu võib nii riigi kui ka piirkonna majandusele luua samuti uusi võimalusi
ja tuua kasu tänu pagulaste inimkapitalile (nende tööoskused) ning seetõttu, et
tekitatakse nõudlust kaupade ja teenuste järele. Meetmed, millega ohjata
pagulaste potentsiaali arengu suunajatena, suurendavad nende eneseusku ning
aitavad seeläbi tugevdada pagulaste kaitse kvaliteeti, millest on kasu ka
vastuvõtval riigil. Kliimamuutused ja
keskkonnaseisundi halvenemine juba mõjutavad rännet ja liikuvust üha rohkem
ning praegused tõendid lubavad oletada, et enamus liikumistest toimub edaspidi
kas arenguriikides või nende vahel[5].
Ränne ja liikuvus avaldavad nii positiivses
kui ka negatiivses tähenduses väga suurt mõju säästva majandusliku,
sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu valdkonnas tehtavatele edusammudele nii
madala kui ka keskmise sissetulekuga päritolu- ja sihtriikides. ·
Päritoluriikide puhul
on rände majanduslikud hüved hästi dokumenteeritud, hõlmates vaesust vähendada
aitavaid rahaülekandeid ja diasporaa investeerimisalgatusi. Diasporaa finants-,
inim- ja sotsiaalkapital võib samamoodi aidata vahetult täita sotsiaalseid
arengueesmärke, sealhulgas aastatuhande arengueesmärke tervise ja hariduse
valdkonnas. Samamoodi saavad rahaülekanded ja teised rändajate tehtud panused
aidata päritoluriikides muuta kohanemise kliimamuutuste kahjulike mõjudega lihtsamaks.
Töötamisvõimalused välismaal võivad samuti aidata motiveerida noori vastavaid
oskusi omandama. Inimarengu mõjud on siiski mitmetahulised, nagu näitavad mured
seoses ajude äravooluga ning rände negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed
kojujääjate suhtes. Näiteks võib ränne negatiivselt mõjutada aastatuhande
tervise arengueesmärgi saavutamist, põhjustades ajude äravoolu ja
tervishoiutöötajate üleilmset ebaühtlast jaotust. ·
Sihtriikide puhul saab
hästi juhitud ränne aidata täita lünki tööjõuturul, pakkuda tööjõudu
struktuurseteks majandusmuutusteks, hoogustada rändajate abil innovatsiooni
ning anda oma panuse sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Ränne ja liikuvus võivad
tekitada linnastumise juhtimisel probleeme, kuid samal ajal on nad olulised
linnade kui kasvukeskuste toimimisel. Tõhusa juhtimise puudumisel võivad rände
kulud olla märkimisväärsed. Ränne võib avaldada survet nappidele vahenditele ja
vastuvõtva riigi elanikkonnas võivad tekkida sotsiaalsed pinged, mida sageli
kasutavad oma huvides populistlikud jõud. Kontrollimatu ränne võib halvendada
julgeolekuolukorda, eelkõige ebastabiilsetes riikides. Ränne on arengu jaoks seega nii võimalus
kui ka väljakutse. Kahtlemata on see avaldanud positiivset mõju
aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Kuid halvasti juhitud rändest
tulenevad kahjulikud mõjud võivad ühtlasi õõnestada säästva arengu edukust. 2.2. Ränne ja 2015. aasta järgne
arenguraamistik Komisjon väljendab heameelt üha suurema huvi
üle lisada ÜRO 2015. aasta järgsesse arenguraamistikku[6] sellised arengumootorid nagu
ränne ja liikuvus. Samuti tervitab komisjon arutelu selle üle, kas on võimalik
välja töötada rände juhtimise erinevate tahkude kvaliteedinäitajad. Tuleb teha
kõik selleks, et kõrgetasemelise dialoogi panus nendesse teemadesse oleks ulatuslikuma
2015. järgse protsessi jaoks oluline ja et see panus kaasataks sellesse
protsessi. Antud kontekstis kujutavad nii 2015. aasta
järgse tegevuskava raames toimuvad rahvastiku dünaamika teemal peetavad
arutelud kui ka rahvusvahelise konverentsi (rahvastik ja demograafia pärast
2014. aastat) tulemuste läbivaatamine endast head võimalust tegeleda
probleemide ja võimalustega, mida ränne ja liikuvus arengu suhtes loovad,
hõlmates seoseid üleilmse tööturu arengu, eri piirkondade ulatuslikumate
demograafiliste suundumuste ja arenguriikide elanikkonna liikumiste vahel. 2.3. Põhisõnumid kõrgetasemelise
dialoogi pidamiseks ·
Rännet ja liikuvust tuleb tunnustada kui
arengumootoreid. Neid peaksid käsitlema kõik arengu
edendamisega tegelevad isikud kõikidel tasanditel ning need tuleks integreerida
2015. aasta järgsesse arenguraamistikku. Rände tõhusa juhtimise edendamine
on oluline, et maksimeerida rände positiivne ja minimeerida negatiivne mõju
arengule. ·
Arengut ja rännet käsitlevat tegevuskava tuleks
laiendada[7]. Arenguriikides ja nende vahel aset leidvate rändevoogude kasvavat
tähtsust tuleks tunnistada ning nende positiivseid ja negatiivseid seoseid
majandusliku ja sotsiaalse arenguga tuleks arutada riikliku ja piirkondliku
arengupoliitika raames. ·
Kliimamuutuste, keskkonna halvenemise ja rände
vahelisi seoseid tuleb põhjalikult kaaluda, eelkõige arenguküsimuste
valdkonnas. 3. Ümarlaud 2: Meetmed, millega tagada
kõikide rändajate, eelkõige naiste ja laste inimõiguste austamine ja kaitse, samuti
meetmed, mille abil ennetada ja tõkestada inimkaubandust ja rändajate salaja
üle piiri toimetamist, ning meetmed, millega tagada nõuetele vastav,
korrapärane ja turvaline ränne 3.1. Kõikide rändajate inimõigused Austus rändajate ja pagulaste õiguste vastu on
ELi poliitika põhikomponent. ELil on rändajate õiguste kaitseks
terviklik poliitika. Viimase kümne aasta jooksul on EL vastu võtnud
mitmesuguseid direktiive, millega tagatakse võrdne kohtlemine tööhõive,
hariduse ja koolitamise valdkonnas. Võrdsus on sätestatud Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja ELi põhiõiguste hartas, mida
kohaldatakse nii ELi kodanike kui ka teiste riikide kodanike suhtes. Rännet käsitlevate ELi eeskirjadega on
kehtestatud rändajate sotsiaalkindlustusõigusi reguleerivad normid,
millele maailmas võrdset ei leidu. Näiteks saavad ELi mittekuuluvate
riikide kodanikud pärast seda, kui nad on ELis elanud seaduslikult viis aastat,
teatud tingimustel ELi kodanikega samad õigused sotsiaalkindlustusele, -abile
ja -kaitsele[8]. EL on võtnud endale kohustuse võidelda rändajate
ja rändaja taustaga isikute (rändajate teine ja kolmas põlvkond) vastu suunatud
rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimisega, tagada ELi mittekuuluvate
riikide kodanike õiglane kohtlemine ning edendada integratsioonipoliitikat,
mis annab neile ELi kodanike õigustega võrreldavad õigused ja kohustused. EL on
välja töötanud mitu instrumenti seaduslikult ELis elavate rändajate
integreerimise toetamiseks, sealhulgas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise
Fond, Euroopa integratsiooni veebisait, Euroopa integratsioonifoorum ning
„Integratsiooni käsiraamat poliitikutele ja erialatöötajatele”. EL on võtnud endale kohustuse edendada
samasuguseid kõrgeid norme oma rändealases välispoliitikas. Rändajate
inimõiguste kaitse tugevdamine on valdkondadeülene prioriteet
koostöös ELi mittekuuluvate riikidega. EL on teinud endale ülesandeks aidata
tugevdada integratsioonipoliitikat ning aidata edendada rändajate ja pagulaste
õiguste kaitset partnerriikides. See tähendab juurdepääsu kindlustamist põhi-
ja muudele õigustele, näiteks juurdepääs haridusele ja tervishoiule, õigus
töötada, õigus vabalt liikuda, kodakondsusetuse kaotamine, rändajate
meelevaldse kinnipidamise kaotamine, juurdepääs õigusemõistmisele ning
kodanikega võrdne kohtlemine tööhõive küsimustes. Rändajate õiguste tunnustamine tagatakse
ulatusliku rahvusvahelise õigusliku ja normatiivse raamistiku abil. Nii
rändajate kui ka kodanike suhtes tuleb kohaldada järgmisi põhitekste:
inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline
pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt,
1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta
protokoll, 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsioon, ÜRO
1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsioon, ÜRO lapse õiguste
konventsioon, kaks ÜRO Palermo protokolli rändajate salaja üle piiri
toimetamise ja inimkaubanduse kohta, rahvusvaheline konventsioon rassilise
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO piinamise vastane
konventsioon ning ILO konventsioon koduabiliste inimväärse töö kohta. Kuid
siiski on vaja eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil teha suuremaid
jõupingutusi, et rahvusvaheliselt kokkulepitud raamistikke paremini rakendada
ning jõustada rändajate inimõiguste kaitse. Selles kontekstis oleks
oluline töötada välja poliitika ja võtta meetmed, mille abil edendada nende
isikute inimõigusi, kes viibivad riigis ebaseaduslikult. ELi liikmesriigid ei ole kirjutanud alla ÜRO
1990. aasta konventsioonile kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste
kaitse kohta. Konventsioonis ei tehta piisavalt vahet seaduslike ja
ebaseaduslike võõrtöötajate majanduslike ja sotsiaalsete õiguste vahel ning see
ei ole kooskõlas liikmesriikide ega ELi poliitikaga ning sellest on seetõttu
saanud põhimõtteline takistus. Kuid kui vaadata asja sisuliselt, siis ELi
õigusaktid annavad ulatusliku kaitse nii seaduslikele kui ka ebaseaduslikele
rändajatele ning kaitsemeetmed on sageli ulatuslikumad kui konventsioonis
sätestatu. Kaugemas tulevikus on ehk võimalus praegune kompleksne normatiivne
raamistik üle vaadata, sealhulgas võimalus hakata koostama kõikide
võõrtöötajate õiguste uut konventsiooni, mida on kohandatud 21. sajandi
reaalsete olude ning probleemidega. 3.2. Hästi korraldatud,
korrapärane ja turvaline ränne Komisjon avas 2011. aastal ELi
rändeportaali,[9]
et teavitada rändajaid nende õigustest ja sisserändemenetlustest. Portaalist
saavad teavet ELi mittekuuluvate riikide kodanikud, kes on huvitatud elama
asumisest ELis. Sealt leiab praktilist teavet iga liikmesriigi menetluste kohta
kõikide rändaja kategooriate jaoks. Samuti kaalub EL spetsiaalsete rände ja
liikuvuse teabekeskuste loomise toetamist teatud partnerriikides eesmärgiga
hõlbustada lahkumiseelsete, tagasijõudmis- ja taasintegratsioonimeetmete
võtmist. Segaliikumine,
mille raames erineva profiili ja vajadustega inimesed kasutavad samu rändeteid
ja transpordivahendeid, tekitab riikidele probleeme seoses erinevate rühmade
vajaduste hindamisega. On äärmiselt oluline, et sellist liikumist juhtivad
asutused tagavad rahvusvahelise kaitse seda vajavatele isikutele ning et
ebaseaduslikke rändajaid koheldakse väärikalt, ilma neid kurjategijateks
pidamata. Ebaseaduslikud rändajad on ärakasutamise ja
vägivalla esinemisel tihti haavatavamad. Ebaseaduslik ränne piirab
rändajate potentsiaali toetada oma päritoluriike ning suurendab negatiivsete
arengutulemuste tõenäosust sihtriikides. EL on tõsiselt pühendunud ebaseadusliku rände
vähendamiseks mõeldud õigusaktide ja poliitika jõustamisele. Komisjon soodustab
seaduslikku rännet ning püüab tõkestada ebaseaduslikku rännet ja selle vastu
võidelda, muu hulgas piirihalduse ning tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika
abil. EL võtab samuti meetmeid rändajate väärkohtlejate karistamiseks.
Tööandjatele kohaldatavate karistuste 2009. aasta direktiiv on põhidokument,
mis hõlmab sätteid õigusselgusetuse vähendamiseks ja ebaseaduslike rändajate
ärakasutamise tõkestamiseks. Nimetatud direktiivis ei ole sätestatud karistusi
ebaseaduslikult riigis viibivatele võõrtöötajatele, vaid keskendutakse
tööandjatele, kes kasutavad ära haavatavas olukorras olevaid rändajaid. EL abistab ka arenguriike, kes püüavad
tugevdada oma poliitikat ning suurendada suutlikkust hästi korraldatud,
korrapärase ja turvalise rände tagamisel. EL toetab inimväärse töö tagamise
suuniseid ja sotsiaalkaitset ning poliitikat, millega hõlbustatakse piirkondlikku
tööjõu liikuvust. Samuti edendab EL integreeritud piirihaldust kui vahendit,
mille abil luua avatud ja turvalised piirid ning austada piiridel
õigusi, sealhulgas õigust taotleda varjupaika. Rahvusvaheliselt tuleks täiendavalt pöörata
tähelepanu nende rändajate abistamisele ja kaitsmisele, kes on
sattunud humanitaarkriisi, äärmiselt eluohtlikku olukorda või raskustesse
ühest kohast teise liikudes või vastuvõtvas riigis viibides. Eraldi tähelepanu
tuleb pöörata naistele ja lastele või teistele eriti haavatavas olukorras
olevatele inimestele. 3.3. Inimkaubandus ELi kohustust tõkestada rändajatega
kaubitsemist ja võidelda selle vastu ning teha tööd inimkaubanduse kaotamise
nimel on kajastatud mitmes algatuses, meetmes ja rahastamisprogrammis juba
alates 1990ndatest. 2011. aastal vastu võetud direktiiv, milles
käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning
inimkaubanduse ohvrite kaitset,[10]
kujutab endast suurt edasiminekut. Selles ei keskenduta mitte ainult
õiguskaitsele, vaid püütakse tõkestada kuritegevust ja tagada, et
inimkaubanduse ohvreid kaitstakse ning et neile antakse võimalus taastuda ja
taasintegreeruda ühiskonda. Samuti sisaldab inimkaubanduse kaotamist käsitlev
ELi strateegia aastateks 2012–2016[11]
meetmeid, millega tagada parem koostöö ja kooskõlastamine inimkaubanduse
vastase võitluse osaliste, sealhulgas valitsuste, kodanikuühiskonna ja
rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Tulevaste meetmete hulgas on teadustöö
ja projektide rahastamine, platvormide loomine, suuniste ja parimate tavade
väljatöötamine, koolitamine jne. Inimkaubanduse teema on samuti ELi
väliskoostöö üks peamisi küsimusi ning sellega tegeletakse süsteemselt
asjaomastes kokkulepetes ja partnerlustes ELi mittekuuluvate riikidega ning
kõikides rände ja liikuvuse teemalistes ELi dialoogides. 3.4. Põhisõnumid kõrgetasemelise
dialoogi pidamiseks ·
Kõik riigid peaksid tagama rändajate inimõiguste
kaitse valdkondadeülese prioriteedina ning peaksid hoidma au sees asjaomaseid
inimõiguste kaitse rahvusvahelisi dokumente. ·
Kõik riigid peaksid austama inimväärikust ja
rändajate põhi- ja inimõigusi, olenemata nende õiguslikust staatusest. Nad peaksid võtma kohustuse kaitsta ja toetada varjupaigataotlejaid ja
haavatavaid rändajaid, näiteks saatjata alaealisi, inimkaubanduse ohvreid,
naisi ja lapsi. ·
Kõik riigid peaksid töötama välja riikliku
poliitika rändajate ja rändaja taustaga isikute integreerimiseks oma ühiskonda
ning ksenofoobia ja diskrimineerimise tõkestamiseks ja nende vastu
võitlemiseks. Nad peaksid võtma kindlad meetmed nii
seaduslikke kui ka ebaseaduslikke rändajaid orjastavate töötingimuste vastu.
Nende meetmete hulka peaks kuuluma toimivate karistuste rakendamine
ebaseaduslikult riigis viibivaid võõrtöötajaid kasutavate tööandjate suhtes. ·
Kõik riigid peaksid ratifitseerima ja rakendama
inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemist
käsitlevad rahvusvahelised dokumendid. Nad peaksid
kujundama välja riikliku ja piirkondliku inimkaubanduse vastase poliitika või
seda ajakohastama ning tugevdama koostööd inimkaubanduse tõkestamise,
inimkaubitsejate kohtu alla andmise ja inimkaubanduse ohvrite kaitse
valdkonnas. ·
Rõhutada tuleks, kui tähtis on anda
(võimalikele) rändajatele teavet sisserändamismenetluste, rändajate õiguste
ning kavandatava sihtriigi majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste kohta. 4. Ümarlaud 3: Partnerlussuhete ja koostöö
tugevdamine rahvusvahelise rände valdkonnas, mehhanismid rändeküsimuste
tulemuslikuks integreerimiseks arengupoliitikaga ning sidususe edendamine
kõikidel tasanditel 4.1. Partnerlus ja koostöö Riikidevahelised toimivad rahvusvahelised partnerlused
on olulised rände positiivsete mõjude maksimeerimiseks nii päritolu- ja
sihtriikide kui ka rändajate endi jaoks. EL peab põhjalikku dialoogi ja teeb
koostööd paljude ELi mittekuuluvate riikide ja piirkondadega. Selline
koostöö hõlmab rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi nelja
võrdset valdkonda: i) seadusliku rände võimaldamine ja liikuvuse hõlbustamine,
ii) ebaseadusliku rände ning inimkaubanduse tõkestamine ja nende vastu
võitlemine, iii) rändest ja liikuvusest tuleneva arengumõju suurendamine, iv)
rahvusvahelise kaitse edendamine. EL on alustanud piirkondlike ja
kahepoolsete dialoogide pidamist rände ja liikuvuse teemal oma naabritega
ja teiste prioriteetsete partneritega. See võimaldab kindlaks määrata ühised
prioriteedid koostööks rändeteede küsimuses. Partnerriikidega põhjalikuma ja
individuaalsema operatiivkoostöö tegemiseks kõikides rände ja liikuvuse suhtes
võetud üldise lähenemisviisi valdkondades on kehtestatud kaks spetsiifilist
kahepoolset raamistikku – liikuvuspartnerlused ning rände ja
liikuvuse ühine kava. Läbirääkimised asjaomaste õigusaktide üle on
käimas ja akte rakendatakse aegamööda. Õigusaktide hulgas on
viisalihtsustuslepingud (koos tagasivõtulepingutega), mille abil soodustatakse
inimestevahelisi kontakte ELi ja tema prioriteetsete partnerite vahel.
Rahastatakse mitmeid programme ja konkreetseid meetmeid. Kõik rännet ja arengut käsitlevad dialoogid
peaksid olema kaasavad, et selleks osaleksid vajaduse korral valistusvälised
jõud, näiteks erasektor, tööandjate ja töötajate organisatsioonid,
teadusasutused ja kodanikuühiskond ning samuti rändajate ja
inimõigusorganisatsioonid. 4.2. Rände integreerimine
arengupoliitikaga Sisse- ja väljarände erinevate tahkude
integreerimine arengustrateegiaga kõikidel tasanditel on väga oluline
esimene samm selleks, et täiendada juhtimisraamistikke eesmärgiga saada rände
ja liikuvuse arengupotentsiaalist võimalikult palju kasu. Kuid edasi on
siiski liigutud vähe, eelkõige partnerriikide strateegiate tasandil. Näiteks
võib tuua vaesuse vähendamise strateegiadokumendid. Tuleb veelgi tugevdada rände sidumist riiklike
arengustrateegiatega. Partnerriikide arengumudelite, eesmärkide ja
prioriteetidega alustades on võimalik rände ning riiklike ja valdkondlike
arengustrateegiate sidumisega oluliselt parandada meetmete aktiivset
rakendamist, nende jätkusuutlikkust ja ühtsust, et rändest tulenevat
arengumõju maksimaalselt ära kasutada. Meetmed peaksid põhinema erinevaid
sidusrühmi hõlmaval lähenemisviisil, koondades kõiki asjaomaseid ministeeriume. Ka rahastajad, sealhulgas komisjon,
peaksid tegema täiendavaid edusamme. Komisjon on liikunud jõuliselt edasi rände
kui prioriteetse valdkonna integreerimisel väliskoostööga, eraldades ajavahemikul
2004–2012 enam kui 400 rändealasele projektile peaaegu miljard eurot. ELi
väliskoostöös on saavutatud märkimisväärseid tulemusi rände juhtimise
suutlikkuse arendamisel, järgides vaesuse vähendamise ja ELi rändealase
välispoliitika eesmärke. Inimeste suurenevat liikuvust arvesse võttes
tuleb siiski teha täiendavaid jõupingutusi eesmärgiga tagada, et ELi teiste
valdkondade, näiteks tööhõive, inimõiguste, kaubanduse, põllumajanduse ja
keskkonna arengualgatused tuginevad hästijuhitud rände ja liikuvuse kui
arengumootorite potentsiaali täielikule tunnustamisele. Selleks et toetada arengu edendamisega
tegelevate isikute seas ühise arusaamise kujundamist rände tähtsusest, on vaja
rohkem andmeid selle kohta, kuidas ränne hoogustab või takistab
arengueesmärkide saavutamist, eriti nendes valdkondades, mida demograafia ja
tööhõiveküsimused enim mõjutavad. Lisaks on vaja vahendeid, mille abil teisendada
need teadmised tegutsemissuunisteks. Ilma selleta jääksid rände valdkonnas
võetud poliitilised kohustused täitmata. Komisjon kasutas 2005. aastal
arenguprogrammide koostamisel esimesena rändeprofiile toimiva vahendina
võrdlusandmete saamiseks ja rändepoliitika kujundamise toetamiseks. Lühikestest
rändeprofiilidest võib saada kasulikke võrdlusandmeid rändevoogude kohta,
näiteks kasutades üleilmse rände rühma väljatöötatud põhinäitajaid ja
juhist Migration Profiles – making the most of the process. Viimaste aastate jooksul on EL osutanud
tugevat toetust laiendatud rändeprofiilidele, millega koondatakse kõik
sidusrühmad riigipõhisesse protsessi. Aktiivsemaks pooleks on partnerriik ning
jätkusuutlikkus tagatakse asjaomase suutlikkuse arendamise abil. Komisjon on
valmis toetama neid partnerriike, kes soovivad kasutada laiendatud
rändeprofiile eesmärgiga paremini mõista rände täielikku mõju nende
majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule ja võtta sellest
lähtudes sihtotstarbelisemaid poliitikameetmeid. Rände ja arengupoliitika tulemuslikul
integreerimisel on poliitikavaldkondade sidusus väga tähtsal kohal ning
selle poole tuleks püüelda kõikidel asjaomastel tasanditel, sealhulgas
riiklikes raamistikes, nt vaesuse vähendamise strateegiadokumentides, aga ka
piirkondlikul, kohalikul ja mitmepoolsel tasandil. EL on ilmekas näide sellest,
kuidas piirkondliku koostööga saab rände valdkonnas edendada poliitikavaldkondade
arengusidusust. Poliitikavaldkondade arengusidususe edendamise kohustus on
kehtestatud ELi aluslepingus ning selle rakendamiseks on välja töötatud
mitmesuguseid töövahendeid, sealhulgas kehtestatud kohustus esitada aruanded
kaks korda aastas[12]. Arengukavade koostamine kohalikes asutustes
nõuab rände- ja arenguteemalistes aruteludes suuremat tähelepanu.
Linnavalitsuste roll on äärmiselt tähtis, kuna suurenev ränne ja linnastumine
on omavahel seotud ja mõjutavad tugevalt kõiki maailma ühiskondi. Linnadel on
potentsiaali toimida sotsiaalsete muutuste käivitajatena. Ka lõunapoolkera
riikide ees seisavad suured katsumused, sealhulgas säästva linnastumise
eesmärgi saavutamine. Tuleks julgustada linnu vahetama teadmisi ja kogemusi
sellistel teemadel nagu ligipääs tööturule, integratsioon, linnaplaneerimine ja
taristu, aga ka see, mil moel saavad rändajad anda oma panuse linna/piirkonna
arengusse. Selleks võiks luua üleilmse linnade ja linnapiirkondade võrgustiku. 4.3. Mitmepoolne sidusus rände
juhtimisel Komisjon tunnustab suurt panust, mille ÜRO
peasekretäri eriesindaja on andnud asjaomaste teemade edendamisse
rahvusvahelise rände ja arengu valdkonnas. Samuti tunnustatakse üleilmse rände
rühma potentsiaalset rolli ametite vahelise kooskõlastusorganina rände
küsimustes. Rändeteemaliste küsimuste kooskõlastamise parandamine kõikide
asjaomaste ÜRO asutuste vahel saaks väga olulisel määral kaasa aidata ühtsema
üleilmse rände- ja arengupoliitika loomisele. Selles valdkonnas tegutsev juhtiv
rahvusvaheline organisatsioon Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon peaks
tegutsema ennetavalt, et tõhustada kooskõlastamist ÜRO süsteemis. Selle
eesmärgi saavutamisel saab ÜRO peasekretäri eriesindaja täita olulist rolli,
eelkõige tagada kooskõlastamise tõhus haldamine ÜRO süsteemis, sealhulgas
üleilmse rände rühmas. Üleilmne rännet ja arengut käsitlev foorum on osutunud
väärtuslikuks kohaks avameelsete ja avatud arutelude pidamiseks ning on
tugevdanud dialoogi ning kogemuste vahetamist kodanikuühiskonnaga, sealhulgas
rändajate organisatsioonide vahel. Tänu protsessi mitteametlikule olemusele on
osalevate sidusrühmade vahel loodud usaldus ja seda tuleks hoida. Täiendavaid
edusamme saaks teha seoses üleilmse rännet ja arengut käsitleva foorumi
soovituste järelmeetmetega ja nende rakendamise järelevalvega. Kooskõlas
üleilmse rännet ja arengut käsitleva foorumi eesistuja 2014. aasta
prioriteetidega saaks teha täiendavaid jõupingutusi, et suunata üleilmsel
rännet ja arengut käsitleval foorumil rohkem tähelepanu arenguküsimustele. EL soovib mitmepoolses koostöös olla endiselt
aktiivne ja sihikindel partner. Rände ja arengu valdkonnas eripädevust omava
juriidilise isikuna peaks EL Lissaboni lepingu kohaselt täitma asjakohast rolli
kõikides asjaomastes rahvusvahelistes rändeasutustes. 4.4. Põhisõnumid kõrgetasemelise
dialoogi pidamiseks ·
Kõik riigid peaksid osalema asjaomaste
partnerite vahel peetavas rahvusvahelises dialoogis ja koostöös, et määrata
kindlaks ühised prioriteedid ja tugevdada kahepoolset ja piirkondlikku rände
juhtimist. Samuti tuleb edendada kodanikuühiskonna
aktiivset osalemist üleilmses, piirkondlikus, riiklikus ja kohalikus
kavandamisprotsessis rände ja arengu küsimustes. ·
Rahastajad ja teised arengu edendamisega
tegelevad isikud peaksid tõhusalt integreerima rände ja liikuvuse küsimused oma
arengupoliitikasse ja -vahenditesse. Tuleks koguda
täiendavaid andmeid inimeste liikuvuse ja arengu vahelise seose kohta ning
täiendavalt tuleks arendada vahendeid, mille abil siduda rändeküsimused teiste
strateegiatega. ·
Tuleb teha rohkem tööd, et luua piisav
teadmistebaas rändest tulenevate arenguhüvede maksimeerimiseks. Tuleks püüda leida konsensus selles, mis liiki andmete ja aruannete
alusel saab piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostada usaldusväärseid ja
võrreldavaid ülevaateid rändeküsimustest. Analüüsida tuleks riiklike andmete,
nt rändeprofiilide jagamise mehhanisme. Toetada tuleks algatusi, millega
suurendatakse arenguriikide suutlikkust koguda ja analüüsida andmeid rände,
liikuvuse ja arengu vaheliste seoste kohta. Edendada tuleks andmete üleilmse
kogumise ja analüüsimise kooskõlastamist. ·
ÜRO asutused, rahvusvahelised organisatsioonid
ja teised asjaomased osalejad peaksid pühenduma täielikult integreeritud ja
kooskõlastatud rahvusvahelise rände tegevuskavale, et vähendada pädevuste kattuvust
ja nappide vahendite raiskamist. 5. Ümarlaud 4: Rahvusvaheline ja
piirkondlik tööjõu liikuvus ning selle mõju arengule 5.1. Tööjõu liikuvus EL on ainulaadne näide selle kohta, kuidas on
võimalik saavutada piirkondlikku integratsiooni ja kuidas see aitab edendada
arengut. EL on loonud ühtse majandusruumi ja ühtse vaba liikumise piirkonna,
kus rohkem kui 480 miljonit Euroopa kodanikku saavad reisida, töötada ja elada.
EL jätkab integreeritud ELi tööjõuturu loomist ning on liikmesriikide
vahel loonud süsteemid kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ning sotsiaalsete
ja pensioniõiguste ülekandmiseks. Tööjõu liikuvusega ELi-s on kaasnenud
mitmesugused hüved, sealhulgas täiendav majanduslik lähenemine ja oskuste
jagamine liikmesriikide vahel, rohkem võimalusi ELis rahaülekandeid teostada
ning kõrge töötuse tasemega tööturgude olukorra leevendamine. ELi õigusaktide[13] kohaselt antakse ELi
mittekuuluvate riikide kodanikele liikumisõigused, lubades neil elama asuda ja
töötada teises liikmesriigis. Tänases väga konkurentsitihedas ja üleilmastunud
majandusruumis ning praegustele ELi töötuse kõrgetele näitajatele vaatamata
aitab ELi mittekuuluvate riikide kodanike tööjõu liikumine liitu kujundada
kõrgelt kvalifitseeritud ja kohanduvat tööjõudu, et tulla toime demograafiliste
ja majanduslike muutustega. EL püüab parimal viisil kasutada omaenda töötajaid,
sealhulgas ELis seaduslikult elavaid rändajaid, ja samas avada teid uue
seadusliku majandusrände jaoks nendes valdkondades, kus ilmneb tööjõu ja
oskuste puudus. Üha suureneva rahvusvahelise (tööjõu)
liikuvuse tõttu on vaja teha rohkem tööd sellistes valdkondades nagu
välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, pensioniõiguste ning teiste
sotsiaalkindlustuse õiguste ülekandmise võimaluste analüüsimine, vajaduse korral
ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks peaks 2011. aasta G20 kohtumisel
moodustatud sotsiaalkaitse asutuste nõukogu kaaluma rändajate sotsiaalkaitse
küsimuse käsitlemist. Piirkondlik tööjõu liikuvus on määrav rändetegur arengupiirkondades, kuna see kujutab endast väga
vajalikku elatise hankimise strateegiat. Tööjõu liikuvus aitab paremini
sobitada tööturu pakkumist ja nõudlust. Kuna maailma jõukuse jaotus muutub,
saab mitmest arenguriigist üha tõenäolisemalt piirkondadevahelise tööjõurände
sihtkoht. Maailma majanduse kriisi tõttu liigub üha rohkem tööjõudu ELi
riikidest teatavatesse Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidesse. Kuid endiselt on
tööjõurände juhtimisraamistikud mitmes madala ja keskmise sissetulekuga
sihtriigis nõrgad ning neid tuleks tugevdada, et edendada rände mõju arengule
ja tagada võõrtöötajate piisav kaitstuse tase ning inimväärsed tööstandardid. Samuti tuleks eritähelepanu pöörata piirkondlike
organisatsioonide tähtsusele selles valdkonnas, kuna nad on heal
positsioonil piirkondliku tööjõu liikuvuse juhtimise parandamiseks. EL on
valmis jagama oma kogemust tööjõu liikuvuse juhtimisel, sealhulgas piirkondlike
organisatsioonidega madala ja keskmise sissetulekuga riikides. 5.2. Põhisõnumid kõrgetasemelise
dialoogi pidamiseks ·
Kõikidel riikidel tuleks läbi vaadata inimeste
liikuvusele seatud takistused ja kõrvaldada need, mis ei ole julgeoleku
seisukohast õigustatud ning pidurdavad tarbetult majanduslikku konkurentsi ja
piirkondlikku integratsiooni. Eritähelepanu tuleb
pöörata heausksete reisijate riiki pääsemise hõlbustamisele ning dokumentide
omandamiskulude ja töölevõtutasude vähendamisele. Selles kontekstis tuleks
kaaluda tööjõu liikuvust ja arengut käsitleva ÜRO rahvusvahelise konverentsi
kokku kutsumist. ·
Toetada tuleks protsesse ning piirkondlikke
organisatsioone, mis on seotud hästi korraldatud piirkonnasisese rände ja
liikuvuse edendamisega arenguriikides. ·
Toetada tuleks piirkonnasisest tööjõu liikuvust,
oskuste arendamisprogramme ning oskuste sertifitseerimise ja tunnustamise
kavasid, eelkõige nendes valdkondades, kus napib koolitatud personali ja
millest võiks kasu olla võõrtöötajatele. Samal ajal on
vaja usaldusväärseid ülevaateid oskuste vajaduste suundumustest kõikides
piirkondades,[14]
et edastada andmeid oskuste arendamisprogrammide ja liikuvusvõimaluste jaoks. ·
Korduvrännet tuleks hõlbustada eesmärgiga
edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut päritolu- ja sihtriikides. ·
Edendada tuleks probleemivaba juurdepääsu
vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustusele ning sotsiaalsete ja pensioniõiguste
ülekantavust, muu hulgas kahepoolsete või piirkondlike lepingute abil, kuna
sellega saab hõlbustada liikuvust ja korduvrännet ning pärssida ebaseaduslikult
töötamist. 6. Mida peaks EL tegema: järgmised sammud
arengu ja rände vahelise seose laiendamiseks Eeltoodud põhisõnumid on adresseeritud
üleilmsele kogukonnale. Kuid palju saab ja tuleb teha ELi oma poliitika ja
programmide raames. ELi rändealases välispoliitikas on
päritoluriikide arengu jaoks palju juba tehtud – ELi suunduva rände mõjude
maksimeerimisel on tublisti edasi liigutud. EL jätkab pühendunult tööd
tegevuskava nö traditsioonilistes valdkondades (rahaülekanded, diasporaa, ajude
äravool, korduvränne). Kuid partnerriikide probleemid ja võimalused,
mis tulenevad arengu ja rände vahelisest seotusest, on laiemad ja keerukamad
kui need, millega siiani on tegeletud. Komisjon tagab, et ELi tegevus arengu ja
rände valdkonnas muutub tõeliselt kõikehõlmavaks ja et see käsitleb
kõiki positiivseid ja negatiivseid mõjusid, mida ränne võib avaldada säästvale majanduslikule,
sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule, nii madala kui ka keskmise
sissetulekuga päritolu- ja sihtriikides. Arenguküsimuste seadmiseks
tegevuse keskmesse tuleb muuta rõhuasetust. Sellise tervikliku lähenemisviisi
teisendamisel tegevuseks on vaja meetmeid, eelkõige ELi arengupoliitika
kontekstis, et paremini käsitleda mitmeid küsimusi, sealhulgas: ·
rände ja arengu nö traditsiooniliste valdkondade
tegevust tuleb laiendada nn lõunast-lõunasse konteksti arvestades, eelkõige määrates kindlaks arenguriikide vahel toimuvate
rahaülekannete hõlbustamise viisid, toetades teadustööd, et paremini mõista
madala ja keskmise sissetulekuga riikides asuvate diasporaade rolli
arengumootoritena nende päritoluriikides; ·
analüüsida tuleb viise, kuidas vähendada rände ja
liikuvuse kulusid ja suurendada nendest tulenevaid hüvesid madala ja keskmise
sissetulekuga sihtriikide jaoks, pöörates eraldi tähelepanu
piirkonnasisesele liikumisele. Selle jaoks tuleb edendada riiklike
tööhõivepoliitikate ja aktiivse tööjõurände vahelist ühtsust; ·
arengut mõjutavate rändest tulenevate sotsiaalsete
ja majanduslike tagajärgede mõistmist tuleb süvendada eelkõige tervishoiu,
hariduse, tööhõive ja põllumajanduse valdkonnas; ·
astuda tuleb samme sundrände täielikuks
integreerimiseks arengut ja rännet käsitlevasse tegevuskavasse ning tagada, et
rändajate ja teiste sunnitud rändajate temaatika lisatakse pikaajalisse
arengukavasse. Eelkõige teeb komisjon tööd selle nimel, et pikaajaliste
pagulaste olukord lisatakse arengukavasse tagamaks, et vastuvõtvate riikide
valitsused arutavad pagulaste olukorda ja nende võimalikku positiivset panust.
Selle eesmärk on vältida täendavat ümberasustamist ja teha suuremaid pingutusi
kestvate lahenduste leidmiseks; ·
täiendavalt tuleb analüüsida ja käsitleda kliimamuutuste,
keskkonnaseisundi halvenemise ja rände vahelisi seoseid, sealhulgas
kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu vähendamise tähtsust
ümberasustamise vähendamisel ning rände tähtsust strateegiana, mille abil
tugevdada kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist; ·
täiendavalt tuleb analüüsida liikuvuse ja arengu
vahelisi seoseid, sealhulgas seoseid riikidesisese ja rahvusvahelise liikuvuse
vahel ning liikuvuse ja linnastumise vahel. Lisaks edendab komisjon rände ja liikuvuse suhtes
võetud üldise lähenemisviisi ja muutuste kava raames rände juhtimist ja toimivat
poliitikavaldkondade sidusust kõikidel tasanditel, et kasutada ära rände ja
liikuvuse potentsiaal arengumootoritena. Eelkõige on komisjonil kavas: i) edendada rände sidumist
arengustrateegiatega. ELi enda arengukoostöös jätkab komisjon
sihtotstarbelist valdkonnapõhist rahastamist ja mitmekordistab jõupingutusi, et
integreerida vajaduse korral rändeküsimused teiste valdkondade
arengualgatustega. Lisaks on komisjon valmis aitama arenguriike rände sidumisel
teiste poliitikavaldkondadega, sealhulgas toetama laiendatud rändeprofiile ja
riiklikke rändestrateegiaid; ii) tugevdada rände
juhtimist ja koostööd arenguriikides ja nende vahel (eelkõige piirkondlikul
tasandil), et parandada arengutulemusi päritolu-, transiidi- ja sihtriikide
jaoks. Komisjon on valmis toetama suutlikkuse arendamist kõikides asjaomastes
valdkondades, sealhulgas jagama oma kogemusi seoses rändajate inimõiguste
kaitse, integratsiooni, tööjõurände süsteemide, varjupaikade ja rahvusvahelise
kaitse, salakaubaveo tõkestamise ja inimkaubandusega, integreeritud
piirihaldusega jne. Sellised meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas
asjaomaste arengustrateegiate rändealaste eesmärkidega; iii) edendada täiendavalt rändajakeskset
lähenemisviisi, mis on kõikide ELi meetmete prioriteet rände ja arengu
valdkonnas ning mille eesmärk peab olema rändajate toetamine nende muutumisel
toimivamateks arengumootoriteks. Algatused peaksid põhinema teadmistel sellest,
millist mõju nad avaldavad üksikisiku ja kogukonna tasandil, sealhulgas
rändajatele endile, vastuvõtvale kogukonnale ja kojujääjatele. Komisjon annab eespool kirjeldatud algatuste
edenemisest ülevaate rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi
aruandes, mis avaldatakse igal aastal, ning samuti muutuste kava rakendamise
aruannetes. 7. Kokkuvõte EL on loonud inimeste vaba liikumise ala
Euroopa riikide vahel ning see inspireerib paljusid kogu maailmas. Partnelussuhete vaimus on EL esimesena loonud
tasakaalustatud ja ulatusliku rändealase välispoliitika. EL on maailma suurim arenguabi rahastaja ning jätkab arengu
ulatuslikku toetamist ka edaspidi. EL on
valmis jagama oma teadmisi sellest huvitatud riikide ja organisatsioonidega
ning avaldab lootust, et 2013. aasta kõrgetasemeline dialoog märgib
uue ajastu algust rände- ja arenguküsimustealases üleilmses koostöös. Komisjon kutsub kõiki rände- ja
arenguküsimustega tegelevaid asjaomaseid ameteid ja rahvusvahelisi
organisatsioone järgima ühtsemat, ulatuslikumat ja kooskõlastatumat
lähenemisviisi üleilmsel tasandil. See on
vajalik selleks, et üleilmne kogukond saaks nendest võimalustest kasu ja
suudaks seista vastu rahvusvahelise rändega seotud probleemidele. Tänases üleilmastunud maailmas on kõik riigid
vastamisi sarnaste probleemidega, ka rände ja arengu valdkonnas. Kuid riigid käsitlevad olukorda erinevalt, kuna
nende prioriteedid, suurus ning demograafilised ja majanduslikud näitajad on
erinevad. Seega on vaja rahvusvahelist
koostööd, et tagada paremat elu otsivatele inimestele võimalus oma õigusi
turvalises keskkonnas kasutada. Euroopa Komisjon kutsub arengupoliitika
kujundajaid ja praktikuid tegelema veelgi süvendatumalt arengu ja rände
vahelise seose tugevdamisega, integreerides paremini rände ja liikuvuse
küsimused arenguprogrammidega ning osaledes aktiivsemalt rahvusvahelistel
foorumitel. Arenguprotsessid toetuvad liikuvusele, mis on vajalik toimiva
töövahenduse tagamiseks ning sotsiaalse, rahalise ja inimkapitali ülekande
hõlbustamiseks. Areng soodustab samuti liikuvust,
andes paremaid võimalusi otsivate inimeste käsutusse rohkem vahendeid. Tulevikus suunavad liikuvust mitmed protsessid,
sealhulgas muutused maailma jõukuse jaotumisel, piirkondlik ja üleilmne
majandusintegratsioon ning kliimamuutustega seotud keskkonnaseisundi
halvenemine. Selleks et sobituda 21.
sajandisse, peab arengukäsitlus seega täielikult hõlmama rännet ja liikuvust
kui arengumootoreid ning tunnustama tõhusa rände juhtimise möödapääsmatust
rände ja arengu võimalike negatiivsete mõjude vähendamisel. Komisjon kutsub rändepoliitika
kujundajaid ja praktikuid üles arenguküsimusi igati arvesse võtma ning olema
veelgi kohusetundlikumad rändajate inimõiguste austamise ja kaitsega seotud
teemade puhul rände juhtimise igal tasandil. Ränne
ja liikuvus tähendavad vabadust. Seeläbi on
igale isikule antud võimalus ja suutlikkus mõjutada oma elu nii majanduslikult
kui ka sotsiaalselt. Inimõiguste austamise
mõju ulatub palju kaugemale üksikisikust, kuna sellest on kasu rändaja
koduühiskonnale ja ka ühiskonnale, kus ta elab ja töötab. Üksikisikute motiveerimine oma õigusi kasutama on
võidukas strateegia nii rände toimiva juhtimise kui ka säästva arengu jaoks. 2013. aasta kõrgetasemeline dialoog peaks
aitama toime tulla üleilmsete probleemidega, eelkõige toetades rände ja
liikuvuse kui valdkondadeülese nähtava prioriteedi kaasamist 2015. aasta
järgsesse arenguraamistikku ning tunnustades neid kui üleilmseid
arengumootoreid. [1] ÜRO Peaassamblee resolutsioon 67/219,
21. detsember 2012. [2] KOM(2011) 743 (lõplik): Teatis – Rände ja liikuvuse
suhtes võetud üldine lähenemisviis. [3] KOM(2011) 637 (lõplik): Teatis – Muutuste kava ELi
arengupoliitika mõju suurendamiseks. [4] Komisjoni 18. novembri 2011. aasta teatisele „Rände ja
liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis” lisatud komisjoni talituste
töödokument rände ja arengu kohta (SEK(2011) 1353 (lõplik)) sisaldab mitmeid
soovitusi selles valdkonnas. [5] SWD(2013) 138 final: komisjoni talituste töödokument
kliimamuutuste, keskkonna halvenemise ja rände kohta. [6] Euroopa Komisjoni seisukoht 2015. aasta järgsese
arenguraamistiku suhtes on täpsemalt kirjas dokumendis COM(2013) 92 final: teatis
„Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku
tagamine”. [7] ELi tasandil astutavad sammud selles küsimuses on esitatud
6. jaos. [8] Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest
kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) (ELT L 16, 23.1.2004)
artikkel 11. [9] http://ec.europa.eu/immigration. [10] 2011/36/EL. [11] COM(2012) 286 final. [12] Komisjoni talituste töödokument „Euroopa Liidu 2011. aasta
aruanne arengupoliitika sidususe kohta” (SEK(2011) 1627 (lõplik)). [13] Direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide
kodanike staatuse kohta (2003/109/EÜ) ja nn sinise kaardi direktiiv
(2009/50/EÜ). [14] EL avas selleks otstarbeks veebisaidi Skills Panorama
(sait on täiendamisel): http://euskillspanorama.ec.europa.eu/.