This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0108
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS EU SPACE INDUSTRIAL POLICY RELEASING THE POTENTIAL FOR ECONOMIC GROWTH IN THE SPACE SECTOR
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELI KOSMOSETÖÖSTUSE POLIITIKA KOSMOSESEKTORI MAJANDUSKASVU POTENTSIAALI AVAMINE
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELI KOSMOSETÖÖSTUSE POLIITIKA KOSMOSESEKTORI MAJANDUSKASVU POTENTSIAALI AVAMINE
/* COM/2013/0108 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELI KOSMOSETÖÖSTUSE POLIITIKA KOSMOSESEKTORI MAJANDUSKASVU POTENTSIAALI AVAMINE /* COM/2013/0108 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELI KOSMOSETÖÖSTUSE POLIITIKA
KOSMOSESEKTORI MAJANDUSKASVU
POTENTSIAALI AVAMINE 1. Strateegiline tööstusharu,
mis aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele Kosmosevaldkond ei hõlma üksnes tehnoloogilisi
küsimusi. Sellel on alati olnud ning on ka tulevikus oluline poliitiline mõõde,
mida ei ole Euroopa tasandil seni täielikult ära kasutatud. Euroopa
Kosmoseagentuur (ESA) loodi valitsustevahelise teadus- ja arendusasutusena, mis
toetab Euroopa võimalusi arendada teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust
ning aitab kaasa Euroopa jõudmisele maailma juhtivate kosmoseriikide hulka.
Kuid ESA ei ole poliitiline jõud. Viimastel kümnenditel on kosmosepoliitika
eestvedajateks olnud nende riikide kosmosepoliitikad, kes tegutsevad
kosmosevaldkonnas Euroopas kõige aktiivsemalt. Uued esilekerkivad kosmoseriigid
toovad endaga kaasa üha suureneva konkurentsi ning sellistes tingimustes ei ole
üksikute riikide poliitika tulevaste probleemide lahendamiseks enam piisav. ELi
kosmosepoliitika võib tugevdada Euroopa identiteeti rahvusvahelisel
poliitilisel tasandil. Samal ajal võiks ELi sekkumine anda kosmosevaldkonnale
tugevama poliitilise tõuke kui kehtestada näiteks sobiv õigusraamistik Euroopa
kosmosealase tegevuse haldamiseks ja tugevdamiseks ning tööstusharu
konkurentsivõime tõstmiseks maailmas. Siinkohal on oluline Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikkel 189, millega antakse ELile selged volitused
kosmoseküsimustes kaasa rääkida. Kosmosesektori eesmärk on teenida eurooplaste
huve. Paljud tänapäeval meie heaolu ja turvalisuse seisukohalt olulised
süsteemid ja teenused sõltuvad kas otseselt või kaudselt kosmosesektorist. Ilma
et nad ise sellest teadlikud oleksid, kasutavad eurooplased kosmosetehnoloogiat
mobiiltelefoniga rääkides, finantstehinguid tehes, lennukiga sõites, ilmateadet
vaadates või autos lähimat restorani otsides. Kosmos on saanud osaks meie
igapäevaelust. Kosmosesektoril on tähtis osa majanduskasvu ja
innovatsiooni edendamises ning ta toetab otseselt arukale, jätkusuutlikule ja
kaasavale majandusele suunatud strateegia „Euroopa 2020”[1] eesmärkide saavutamist.
Kosmosesektor on teaduse arengu liikumapanev jõud ning võimaldab suure
kasvupotentsiaaliga süsteemide ja teenuste toimimist telekommunikatsiooni,
navigatsiooni ja Maa seire valdkonnas. Need süsteemid ja teenused tagavad ELI
sõltumatuse ja turvalisuse. Nad aitavad lahendada selliseid ühiskonna ees
seisvaid probleeme nagu kliimamuutus, ressursside vähesus, tervisemured ning
elanikkonna vananemine. Nende abil saab strateegiliselt olulisi teadmisi, mis
on ELi välissuhete aluseks näiteks arenguabi ja humanitaarabi vallas. Nad
edendavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet ka väljaspool kosmosesektorit ning
aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele peaaegu kõigis
majandusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu tõstis 2008. aasta detsembris
esile kosmosesektori võimet mõjutada innovatsiooni ja elavdada majandust. 2009.
aasta mais rõhutas kosmosenõukogu oma kuuendal istungil „vajadust
mobiliseerida olemasolevaid innovatsiooni tugimehhanisme Euroopa, riiklikul ja
kohalikul tasandil ning kaaluda uute tugiinstrumentide loomist teadmiste,
innovatsiooni ja ideede vahetuseks kosmosesektori ja muude sektorite vahel ning
kosmosetööstuse ja juhtivate uurimisasutuste ja ülikoolide vahel”. Pärast juhtalgatuse „Innovatiivne liit”
vastuvõtmist esitas komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames
ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020”
kohta. Ettepaneku kohasest 80 miljardi euro suurusest kogusummast tuleks
1,7 miljardit investeerida kosmoseuuringutesse ja innovatsiooni. Lisaks sellele on kosmosest saanud ülemaailmne
majandussektor. Euroopa kosmosetööstus peab üha enam rinda pistma kasvava
konkurentsiga sellistest uutest kosmoseriikidest nagu Hiina ja India. ELi ning
selle liikmesriikide ja ESA kosmosepoliitika eesmärk peaks olema Euroopa
kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamine ülemaailmsel tasandil. Selle globaalse tööstusharu strateegiline
tähtsus ja eripära nõuavad täpselt määratletud tööstuspoliitilist
lähenemisviisi, milles on kesksel kohal kulutõhusus ja ülemaailmne
konkurentsivõime, millega samal ajal tagatakse tipptasemel oskuste ja pädevuste
konsolideerimine ja edasiarendamine ning milles taas kord kinnitatakse
pühendumist strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu eesmärgi saavutamisele.
2010. aasta oktoobris vastuvõetud ELi tööstuspoliitikat käsitlevas teatises[2] rõhutas komisjon oma kavatsust
jätkata koostöös ESA ja ELi liikmesriikidega väljatöötatud kosmosetööstuse
poliitikat. Aprillis 2011 avaldatud teatises „Kodanike teenistuses oleva
Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”[3]
esitati võimaliku Euroopa kosmosetööstuse poliitika täiendavad tegevussuunad.
Liikmesriigid toetasid seda lähenemisviisi 2011. aasta mais ja detsembris vastu
võetud nõukogu järeldustes[4]. Kõnealuse teatise aluseks on ka komisjoni
tööstuspoliitikat käsitlev teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja
taastumiseks” (COM(2012) 582 final)[5]. Eelnevat arvesse võttes peaks Euroopa
kosmosetööstuse poliitika keskenduma viiele konkreetsele eesmärgile: 1.
Luua sidus ja stabiilne õigusraamistik 2.
Arendada edasi Euroopa konkurentsivõimelist,
kindlat, tõhusat ja tasakaalustatud tööstusbaasi ning toetada VKEde osalemist 3.
Tugevdada ELi kosmosetööstuse ülemaailmset
konkurentsivõimet, julgustades sektorit olema kulutõhusam väärtusahela kõigis
etappides 4.
Arendada välja kosmoserakenduste ja -teenuste turg 5.
Tagada tehnoloogiline sõltumatus ja iseseisev
juurdepääs kosmosele. Viimase eesmärgiga seoses on äärmiselt
oluline, et EL säilitaks autonoomia kosmosesektori strateegilistes
valdkondades, näiteks orbiidile saatmise teenuste osas. Seepärast tuleks ELi
kosmosetööstuse poliitika abil tagada usaldusväärse, turvalise ja kulutõhusa
kanderaketisüsteemi kättesaadavus. Poliitika abil tuleks luua tingimused (sh
finantstingimused), mis on vajalikud, et säilitada ja tugevdada Euroopa
sõltumatut juurdepääsu kosmosele vastavalt institutsionaalsetele vajadustele.
Seepärast tuleks Euroopa kanderakettide kasutamise juhtimist edasi arendada
nii, et suureneks kasutajaprogrammide haldamise finantstõhusus. Euroopa
kosmosepoliitika sidusrühmad peavad välja töötama tõelise Euroopa tasandi
kanderaketipoliitika, mis enamikel kosmoseriikidel juba olemas on. ELi kosmosetööstuse poliitika saab edukas olla
üksnes siis, kui see põhineb Euroopa kosmosepoliitika kolme võtmeosaleja
koostööl. Nendeks on Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja nende vastavad
liikmesriigid. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et EL võib
„edendada ühiseid algatusi, toetada teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist
ning koordineerida kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi”.
Lisaks sellele nähakse ette, et „liit loob Euroopa Kosmoseagentuuriga vajalikud
kontaktid”. Tuleb leida mehhanismid ELi siseseks koordineerimiseks, et tagada
olukord, kus liikmesriikide poolt rahvusvaheliste organisatsioonide foorumitel
(k.a ESAs) väljendatud seisukohad oleksid kooskõlas ELi kosmosepoliitikaga ning
toetaksid seda. 2. kõrgtehnoloogiline
tööstussektor ülemaailmses konkurentsis 2.1. Tööstusharu ees seisvad
rahvusvahelised väljakutsed Euroopa kosmosetööstus erineb oma
rahvusvahelistest konkurentidest selle poolest, et tema eelarve on väiksem, ta
sõltub suuresti kommertsmüügist, sõjaliste kulutuste osakaal on väiksem ning
tsiviil- ja kaitsevaldkonna sünergia on märgatavalt vähemal määral välja
arendatud. Erinevalt USAst on Euroopa navigatsioonirakenduste järgnev turg ja
Maa seire teenused alles algusjärgus. Sel põhjusel seisab Euroopa
kosmosetööstus silmitsi kommerts- ja innovatsiooni valdkonna probleemidega. 2.1.1. Ohud nendel kommertsturgudel,
millest ELi tööstus suures osas sõltub Kosmosetööstus (satelliidid, kanderaketid ja
maapealne segment) on strateegilise tähtsusega kõrgtehnoloogiline ja suuri
investeeringuid nõudev tööstusharu, mille tootearendustsüklid on pikad ja
tootmismaht väike. Kõigis kosmoseriikides sõltub kosmosetööstus põhiosas kaht
tüüpi institutsioonilistest programmidest: kas rahastatakse teadus- ja
arendustegevust või ostetakse kosmosetööstuse tarbijatena selle tööstusharu
tooteid ja teenuseid[6].
Teadusuuringute vallas on institutsiooniline
kosmose teadus- ja arenduspoliitika üks põhiline selle sektori kujundamise vahend.
Euroopa kogu teadus- ja arendustegevus moodustab ligikaudsel hinnangul
10 % ELi kosmosesektori mittekonsolideeritud müügikäibest. Rahvusvahelist
tausta arvesse võttes on teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopas pea
olematu, seda eelkõige USAga võrreldes. USA kosmosevaldkonna
tsiviilotstarbelisest eelarvest kulutatakse teadusuuringutele ja
tehnoloogiaarendusele ligikaudu 25%[7].
Elaniku kohta väljendatuna on USA NASA tsiviilotstarbeline kosmose-eelarve[8] ligikaudu neli korda suurem kui
kõik Euroopa tsiviilotstarbelised kosmose-eelarved (riiklikud, ESA ja seitsmes
raamprogramm) kokku. Võrreldes teiste kosmoseriikidega on ka
Euroopa institutsiooniline turg suhteliselt väike. 2009. aastal oli USA eelarve
peaaegu kümme korda suurem kui Euroopa oma. Kuigi kosmoseturg on ülemaailmne,
ei saa rääkida konkreetsest Euroopa turust. Institutsiooniline turg on
tõepoolest killustunud, kuna seal tegutseb palju avaliku sektori sidusrühmi
ning kohaldatakse eri riiklikke ja ESA kosmosetööstuse meetmeid, mis ei ole omavahel
vajalikul määral kooskõlastatud. Euroopa turg ei ole seega piisav Euroopa
kosmosetööstuse praeguse tipptaseme säilitamiseks. Lisaks sellele on enamike
kosmoseriikide institutsioonilised turud teiste riikide kosmosetööstusele
suletud. Seepärast sõltub Euroopa tööstusharu ka kommerts- ja eksportmüügist,
mis Eurospace'i andmete kohaselt moodustavad 45 % selle tegevusest.
Konkurentidega võrreldes on olukord seega sootuks teistsugune. Üldkokkuvõttes on Euroopa tootev ja
kanderaketitööstus olnud ülemaailmsel kommertsturul edukas – satelliitide
turuosa on kasvanud (peamiselt on tegemist telekommunikatsioonisatelliitidega)
ning kanderakettide kommertseesmärkidel kasutamine on püsinud stabiilsena
50 % juures. Euroopa kosmosetööstuse jaoks üliolulist kommertsturul
toimuvat müüki ohustab siiski tsükliline langustendents ning lisaks sellele
seisavad kommerts- ja eksportturud silmitsi muude kosmoseriikide poolse
suurenenud ja mõnikord ka agressiivse konkurentsiga[9]. Kuna tähtajad on selles
sektoris pikad (keeruliste süsteemide puhul kulub arendamiseks 10–15 aastat),
on oluline ette näha võimalikke (turu)muutusi. Lisaks sellele võib teatavates
strateegilistes allsektorites, näiteks kanderaketisektoris,[10] olukord väga kiiresti muutuda.
2.1.2. Positsiooni säilitamine:
tööstusharu tipptaseme hoidmine telekommunikatsiooniturul Satelliidipõhiste teenuste osutamisel on
Euroopa Liidu majanduses tähtis roll, kuna seal muudetakse
kosmoseinfrastruktuuridesse tehtud investeeringud konkreetseteks kodanikele
kasu toovateks rakendusteks ja teenusteks. Satelliitsideseadmete tööstus on
määrava tähtsusega kogu Euroopa kosmosetööstuse säilimise seisukohast.
Eurospace'i andmetel moodustab telekommunikatsioonisatelliitide müük rohkem kui
60 % Euroopa satelliiditootjate viimase kümne aasta käibest. Euroopa võib
satelliitsideteenuste arendamisel ja osutamisel toetuda tipptasemel
tööstusharule. Nendel teenustel on põhiroll teabe edastamises, mis on
digitaalühiskonna kasvavate majandusharude üks kõige olulisemaid ressursse.
Need teenused aitavad kaasa mitmete Euroopa digitaalarengu tegevuskavas
ettenähtud meetmete elluviimisele, eelkõige toetavad need lairibaühenduse
parandamist madala asustustihedusega piirkondades. Satelliitside on eriti tõhus
lahendus seal, kus maapealsed tehnoloogiad on liiga kallid või puuduvad üldse,[11] ning ka piiriüleste
digitaalteenuste pakkumise puhul. Peale selle tagab see vastupidava ja kindla
tagavaralahenduse juhul, kui teiste võrkude töö peaks katkema
(looduskatastroof, terrorirünnak jne). Lisaks kasvavale konkurentsile peab Euroopa
satelliitsidetööstus tegelema ka tehnilise ja poliitilise probleemiga, milleks
on satelliitside tõhusaks toimimiseks ja arenguks üliolulise raadiospektri
vähesus[12].
Satelliitsidetööstuse konkurentsivõime säilitamiseks tuleb sellele probleemile
lahendus leida. 2.1.3. Uued võimalused: ELi
tööstusharu uutel navigatsiooni ja Maa seirega seotud rakenduste turgudel
(teenused ja tooted) Euroopa
satelliitnavigatsiooni ja Maa seire teenused on alles kujunev valdkond, millel
on suur ülemaailmne majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal. Peamiselt
on siin tegemist VKEde ja uute ettevõtetega, mis moodustavad meie majanduse
selgroo. Nende teenuste tähtsus meie majanduse ja kodanike heaolu jaoks üha
suureneb. GNSSi ekspertide hinnangul jõuab selle turu väärtus kümne aasta
pärast 300 miljardi dollarini[13].
Hinnanguliselt
sõltub juba praegu 6–7 % lääneriikide SKPst satelliit-raadionavigatsioonist
(Euroopa Liidus 800 miljardit eurot)[14].
Hinnangute kohaselt peaks täies mahus toimivast Copernicuse (mis on
GMES-programmi uus nimi) programmist saadav tulu jõudma 2030. aastaks 34,7
miljardi euroni ehk 0,2 %-ni ELi SKP-st[15]. GNSSi ja
Copernicuse infrastruktuuride kasutuselevõtt avab sellele sektorile peagi uued
võimalused Euroopas. Galileo ja EGNOSi puhul eeldatakse järgmise 20 aasta
jooksul majanduslikku ja ühiskondlikku kasu ligikaudu 60–90 miljardi euro
ulatuses[16].
Euroopa ei saa endale lubada kosmosevaldkonna ja sellega seotud teenuste
kasvupotentsiaali kasutamata jätmist. Kuigi mõned erarakendused on edukaks
osutunud, sõltuvad satelliidipõhised tooted ja teenused ikka veel suuresti
riikliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori klientidest. Euroopas aeglustavad innovatiivsete rakenduste
ja seega ka turu arengut mitmed takistused: ebakindlus teenuste kättesaadavuse
ja õigusraamistiku osas, võimalike kasutajate vähene teadlikkus nende toodete
ja teenuste potentsiaali kohta, vähene koostöö andmeesitajate, teenuse
väljatöötajate ja lõppkasutajate vahel ning asutatavate ja kiirelt kasvavate
ettevõtete ebapiisav toetamine. 2.2. Nende ülesannete
lahendamiseks peab Euroopa saavutama tehnoloogilise sõltumatuse, tagama
varustuskindluse ja säilitama iseseisva juurdepääsu kosmosele Tehnoloogiline sõltumatus, varustuskindlus ja
iseseisev juurdepääs kosmosele[17]
ei ole hädavajalikud üksnes strateegilise iseseisvuse seisukohast, need on ka
Euroopa kosmosetööstuse jätkusuutliku arengu eeltingimuseks. 2.2.1. Tehnoloogiaalane juhtroll,
varustuskindlus ja sõltumatus eeldavad pidevaid jõupingutusi ja vajalike
oskuste kättesaadavust Maailmaturu kasvava konkurentsi tingimustes
peab Euroopa tööstus säilitama tehnoloogilise eelise ja püsima teatavates
valdkondades tehnoloogilise arengu esirinnas. Tööstusharu seisab muu hulgas
silmitsi järgmiste väljakutsetega: tagada tehnoloogiline sõltumatus ja
varustuskindlus, vajadus asendada ja uuendada olemasolevaid tehnoloogiaid ja
tooteid ning arendada uusi ja säilitada seniseid kriitilise tähtsusega oskusi
pika programmitsükliga turul, kus tellimuste hulk on väga kõikuv. Lisaks
sellele ei leia tsiviil- ja kaitsesektori vaheline sünergia praegu täiel määral
kasutust, mis omakorda takistab Euroopa tõelise kosmosealase potentsiaali
esilekerkimist. Kosmosesektori ja muude valdkondade vastastikuse koostöö
tõhusus on väike ning see seab piirid ühisele teadus- ja arendustegevusele ning
mõlema poole võimele teise poole tehnoloogiast kasu saada. Selle strateegilise sektori tehnoloogiline
sõltumatus ei ole tagatud. Mitmes olulises tehnoloogiavaldkonnas sõltuvad
Euroopa programmid täielikult ühest tarnijast[18].
Euroopa kosmosetehnoloogia platvormi (European Space Technology Platform, ESTP) hinnangul imporditakse praegu
keskmiselt 60 % Euroopa satelliidi pardal olevast elektroonikast USAst,
kuna nende komponentide arendamine Euroopas ei ole tasuv. Peale selle kohaldatakse
sellise impordi suhtes rahvusvahelise relvakaubanduse (ITAR) ekspordieeskirju,
mis muutuvad kooskõlas USA huvidega ja põhjustavad sageli viivitusi hangetes
ning seavad Euroopa tööstuse lühiajaliselt täiendavasse sõltuvusse USA
poliitika suunamuutustest. Kosmosesektor moodustab kogu maailma tööstusest vaid
väikese osa ning esindab lisaks sellele sageli vaid väikest osa suurte
tööstusettevõtete käibest. Seega peab see kohanema arengutega, mis ei võta
arvesse selle sektori erivajadusi. Kosmosetööstus peab rohkem kui teised
sektorid suutma ette näha tulevasi arenguid (eelkõige toodete kättesaadavuse ja
selliste määruste, nagu REACH[19]
osas), selle muudab aga keeruliseks kosmosetoodete väljatöötamiseks kuluv pikk
ajavahemik. Sellises olukorras võivad muutused turul või õigusloomes, kesksete
ettevõtete finantsraskused või väikesest turuosast tulenev tasuvuse puudumine
ohustada Euroopa kosmoseprogramme ning põhjustada viivitusi ja ülekulusid.
Programmis „Horisont 2020” tuleks nii tööstuslikel kui ka strateegilistel
põhjustel tugevdada koostöös ESA ja Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA) tehtavaid
jõupingutusi tehnoloogiate ja materjalide alternatiivsete tarneallikate
leidmiseks. Ilma piisava töökoormuseta kosmosetööstuse
kvalifitseeritud töötajad lahkuvad ning uute programmide väljatöötamiseks
vajalike uute töörühmade koostamiseks kulub märkimisväärselt aega ja ressursse.
Uues navigatsiooni ja Maa seirega seotud tehnoloogiate sektoris napib praegu
nii teadmisi kui ka oskusi. Samal ajal vähendavad uued kosmoseriigid kiiruga
nende ja tööstusriikide vahelist lõhet teadlaste osas. 2.2.2. Euroopa peab säilitama
iseseisva juurdepääsu kosmosele ja pikaajalises plaanis seda tugevdama Kõikides kosmoseriikides kogu maailmas on
kanderakettide väljatöötamist ja kasutamist rahastanud ja rahastab jätkuvalt
avalik sektor, mille vahenditeta kommertssektor ei saaks eksisteerida. Turul
makstavad kaubanduslikud hinnad ei kata kõiki kulusid, eelkõige arendusetapil
tekkivaid kulusid. Kosmoseriikide poolt kanderakettide arendamisse suunatud
institutsioonilise eelarve suurus väljendab selgelt nende soovi tagada
iseseisev juurdepääs kosmosele. Kõigis konkureerivates riikides on riigihanked
sektori säilimise seisukohast elulise tähtsusega ning kohalik
kanderaketitööstus ei saaks eksisteerida ilma institutsiooniliste
programmideta, millele ligipääs on de facto välisriikidele suletud. Euroopas puudutab kanderakettide küsimus
institutsioonilise poole pealt ELi, ESA-t ja nende liikmesriike kahel moel:
esiteks poliitilise vastutuse kaudu, mis on seotud Euroopale iseseisva
juurdepääsu tagamisega kosmosele, ning teiseks on nad ka kanderaketitööstuse
tarbijad, kelle eesmärk on programmide kulutõhus käivitamine ja läbiviimine.
Lisaks on asjaga tarbijatena seotud ka eraettevõtjad, kes saaksid Euroopa iseseisvast
kosmosele juurdepääsust samuti kasu, kuna see parandaks nende positsiooni
rahvusvahelistel läbirääkimistel kanderaketiteenuste hindade alandamise üle. EL ja selle liikmesriigid toetavad poliitilist
eesmärki säilitada iseseisev juurdepääs kosmosele; seda seisukohta on
väljendatud mitmes kosmosenõukogu ja konkurentsivõime nõukogu resolutsioonis[20]. Euroopa kanderaketiteenused
loodi esialgu selleks, et tagada Euroopa võime töötada välja satelliidipõhiseid
teenuseid pärast seda, kui teised riigid olid keeldunud Euroopa
kommertssatelliite orbiidile saatmast. Lisaks asjaga seotud turvalisuse ja
strateegilistele kaalutlustele võiksid juhul, kui Euroopal puuduks iseseisev
juurdepääs kosmosele, sellised keeldumised jätkuda, mis põhjustaks viivitusi
meie kosmoseprogrammide rakendamises, suurendaks nendega kaasnevaid kulusid ja
ohustaks Euroopa konkurentsivõimet nii toodete kui ka teenuste turul.
Usaldusväärse ja konkurentsivõimelise Euroopa kanderaketiteenuse kättesaadavus
on seega jätkuvalt tipptasemel Euroopa kosmosetööstuse ja satelliidipõhiste
rakenduste edasiarendamise vältimatu eeltingimus. Selleks et EL, ESA ja nende liikmesriigid
saaksid programme õigeaegselt ellu viia ja ühtlasi ülekulusid vältida, peab
kanderaketiteenuse tarbijatena olema nende käsutuses kanderaketisüsteem, mis
on: ·
tehniliselt usaldusväärne; ·
turvaline (mistõttu võib olla vajalik rakettide
väljasaatmine Euroopa pinnal asuvast jaamast); ·
kättesaadav ja sõltumatu, see hõlmab kontrolli
orbiidile viimise manifesti üle ja vajadust vältida sõltuvust vastandlike
tööstuslike või geopoliitiliste eesmärkidega faktoritest; ·
kulutõhus, kuna see aitab kaasa hindade püsimisele
vastuvõetaval tasemel. Praegu ei toimu Euroopas piisavalt
institutsioonilisi orbiidileviimisi, et tagada Euroopa kanderaketi Ariane 5
jätkusuutlikkus[21].
Arianespace peab vastu pidama üha tugevamas rahvusvahelises konkurentsis ning
ettevõttel on raskusi finantstasakaalu säilitamisega. Euroopa kanderakettide
suutlikkuse säilitamiseks tuleb praegused kanderaketid 2025. aastaks välja vahetada,
ning see on probleem, mis tuleb lahendada viivitamata. Rohkem kui 30 orbiidile saadetava satelliidiga
võiks EList tervikuna saada lähiaastatel Euroopa kosmosetööstuse suurim
institutsiooniline klient. Nagu 2010. aasta novembris ja 2011. aasta mais kogunenud
konkurentsivõime nõukogu järeldustes märgiti, kutsutakse kõiki Euroopa
institutsioone üles pidama prioriteediks Euroopas väljatöötatud kanderakettide
kasutamist ja uurima küsimusi, mis on seotud nende võimaliku osalemisega
kanderakettide kasutamise alastes tegevustes, et säilitada sõltumatu,
usaldusväärne ja kulutõhus pääs kosmosesse. Euroopas väljatöötatud kanderakette
tuleks seega kohandada, et neid saaks kasutada selliste satelliitide orbiidile
saatmiseks. Euroopa iseseisev juurdepääs kosmosele toob
lühiajalises plaanis kaasa lisakulud, samal ajal kui meie konkurendid saavad
agressiivse kaubanduspoliitika tulemusena hakkama väiksemate kuludega. Osa
nendest lisakuludest tekivad objektiivsetel põhjustel (Euroopa oskusteabe ja
usaldusväärsuse säilimise tagamine, mõnede konkurentide madalamad
tööhõivekulud, subsiidiumide suurus[22]
ja institutsiooniline turg). Osa kõnealuste kulude põhjuseks on tööstuse
ebatõhusus, mida tuleks vähendada. Keskpikas perspektiivis on sõltumatul
juurdepääsul siiski positiivne majandusmõju nii institutsioonilistele
osalejatele kui ka eraettevõtjatele. See tagaks Euroopale kosmosepõhistest
rakendustest saadava kasu, lisaks turvalisust (topelt tarneallikad) ning
sunniks võistlejaid pakkuma Euroopa turul konkurentsivõimelisi hindu, mis
oleksid eraettevõtjate jaoks soodsamad. Peale selle tuleb mõne programmi puhul
turvalisuse kaalutlustel valida alati Euroopa kanderaketid. 3. ELi tööstuspoliitika
eesmärgid Võttes arvesse kosmosetööstuse strateegilist
tähtsust, selle sõltuvust avaliku sektori rahastamisest ja suurenenud
rahvusvahelist konkurentsi kommertsturul, koostab EL kosmosetööstuse poliitika,
mille eesmärk on toetada sektori arengut ja edendada seega majanduskasvu.
Kõnealune poliitika peaks lisaks kosmosetööstusele hõlmama ka teenuseid.
Poliitika eesmärke on analüüsitud mitmetes uurimustes. Seda teemat käsitleti ka
seitsmenda kosmosenõukogu resolutsioonis ning 2011. aasta mais kogunenud
konkurentsivõime nõukogus. Eespool esitatu põhjal peaks ELi
kosmosetööstuse poliitika keskenduma viiele erieesmärgile: –
Kehtestada ühtne reguleeriv raamistik Kosmosealase tegevuse laienemine ning eelkõige
kosmosetoodete ja -teenuste kasvav turg tekitavad juriidilisi probleeme,
millega ei ole Euroopa tasandil tervikuna tegeletud ning mida on riiklikul
tasandil osaliselt käsitletud vaid väheste liikmesriikide riiklikes
õigusaktides, mis kajastavad vastava liikmesriigi huve. Komisjon kavatseb
olemasolevaid õigusakte ja eri osalejate vastavaid pädevusi arvesse võttes
uurida, kas õigusliku ühtsuse parandamiseks ning kosmosetoodete ja -teenuste
Euroopa turu toetamiseks tuleks võtta meetmeid. –
Arendada Euroopas edasi konkurentsivõimelist,
tugevat, tõhusat ja tasakaalustatud tööstusbaasi ning toetada VKEde osalemist Euroopa vajab tugevamat tööstusbaasi. Euroopa
kosmosetööstus peaks suutma oma tulemusi parandada, kui tegevuskeskkond oleks
vähem killustunud. Tasakaalustatud tööstusbaas ei tähenda, et see
spetsialiseeritud tööstusharu peaks olema võrdselt esindatud kogu Euroopas –
eelkõige tähendab see, et tööstusharu toetub kogu tarneahelast saadavatele
konkurentsieelistele ning tagab võrdse juurdepääsu VKEdele, kindlustades seega
dünaamilisuse ja innovaatilisuse ning kosmoseteenuste valdkonna arengu. VKEde
osalemine tarneahelas on oluline Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime
seisukohast ning sellega mitte üksnes ei säilitata kvalifitseeritud tööjõudu,
vaid ka suurendatakse seda. –
Toetada Euroopa kosmosetööstuse rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja sektori kulutõhususe kasvu kogu väärtusahela ulatuses Euroopa kosmostööstus peaks säilitama ja
suurendama oma osa ülemaailmsel turul ning hoidma juhtpositsiooni tehnoloogia
arendamises. Ta peaks suutma ette valmistada läbimurdetehnoloogiaid ning tegema
tihedat vastastikku rikastavat koostööd teiste sektoritega. Eesmärgiks tuleks
seada suurema kulutõhususe saavutamine kogu väärtusahela ulatuses. Tööstusharu
peaks saama toetuda piisavale arvule kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, seda
eelkõige uues navigatsiooni ja Maa seire tehnoloogiate sektoris. Poliitika
peaks toetama turulepääsu lihtsustamist. –
Arendada kosmoserakenduste ja -teenuste turge Euroopa tööstus peab olema võimeline ära
kasutama kosmoseinfrastruktuuride (SatCom, SatNav ja SatEO) pakutavaid
võimalusi, et osutada usaldusväärseid ja kulutõhusaid teenuseid, mis vastavad
majanduslikele ja ühiskondlikele vajadustele. Teatavate teenuskategooriate
puhul tähendab see lisaks uute võimsuste arendamisele olemasoleva tööstuse
raames ka Copernicuse andmete kvaliteedi parandamist, uute
satelliittehnoloogiate kasutuselevõtmist võimaldava keskkonna loomist ja
stimuleerimist ning uute ettevõtjate esilekerkimist, arvestades väikeettevõtete
tähtsust selles valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamine koos teisena nimetatud
eesmärgiga aitaks säilitada kosmoseinvesteeringute atraktiivsust kõigi
liikmesriikide jaoks. –
Tagada tehnoloogiline sõltumatus ja iseseisev
juurdepääs kosmosele Selleks et Euroopa saaks ellu viia
strateegilisi poliitilisi algatusi ja osutada kodanikele olulisi teenuseid,
vajab ta iseseisvat pääsu kosmosesse. Lisaks tuleks Euroopa tööstust õhutada
oma tehnoloogilist sõltumatust edasi arendama, seda eelkõige otsustava
tähtsusega tehnoloogiate vallas, et ta suudaks jätkuvalt pakkuda tooteid ja
teenuseid, mis aitavad suurendada majanduskasvu ja kodanike heaolu. 4. KUIDAS SAAVUTADA ELi
TÖÖSTUSPOLIITIKA EESMÄRKE Et saavutada tööstuspoliitika eesmärgid ESA ja
liikmesriikide vahelise koostöö kaudu, võib EL kasutada tema käsutuses olevaid
vahendeid ehk peamiselt raamtingimuste parandamist, teadusuuringute ja
innovatsiooni toetamist, rahastamisvahendite ja olemasolevate hanke-eeskirjade
paremat kasutamist[23]. 4.1. Raamtingimuste parandamine Kosmosealase tegevuse laienemise tõttu tuleb
üle kontrollida olemasolev õigusraamistik, et tagada nimetatud tegevuse ja
selle majandusliku arengu turvalisus, ohutus ja jätkusuutlikkus. 4.1.1. Õigusraamistiku parandamine
teenusesegmendi ja tootmissektori jaoks Kosmosealase tegevuse laienemine ning eelkõige
kosmosetoodete ja -teenuste kasvav turg tekitab juriidilisi probleeme, millega
ei tegeleta täielikult Euroopa tasandil, vaid osaliselt selles vallas kõige
aktiivsemate liikmesriikide poolt siseriiklike õigusaktide kaudu. Enamik
liikmesriike ei ole veel kosmosealaseid õigusakte välja töötanud. Loodavate
siseriiklike kosmosealaste õigusaktide reguleerimisala ja eesmärgid on
mitmekesised ning avaldavad üle riigipiiride ulatuvat mõju. Üksnes siseriiklike õigusaktide abil ei saa
tagada kosmosega seotud õiguslike küsimuste ühtset hõlmatust ja kõikidele
liikmesriikidele ühtlustatud õigusraamistikku. Ebajärjekindel õigusraamistik
võib negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. Seetõttu võib osutuda vajalikuks
astuda samme ühtse ELi kosmoseteemalise õigusraamistiku loomise heaks, et
kasutada ära siseturu potentsiaali kosmosealase tegevuse eesmärgil, täites õiguslikke
tühimikke ühtlustatud viisil, vältides riiklike õigusraamistike lahknevusi ning
kaitstes riiklikke ja Euroopa julgeolekuhuve. Näiteks võib tuua, et mõnel Euroopa riigil on
vastutusega seotud õigusaktid, millega nähakse ette kosmosealasest tegevusest
põhjustatud füüsiliste kahjustuste kulude katmine. Mõned riigid piiravad seda
vastutust teatavatel tingimustel teatava summani või pakuvad teatavatel
tingimustel valitsusepoolset tagatist. Mõned riigid nõuavad kindlustust või
mõnda muud finantstagatist võimalike kahjude hüvitamiseks. Ühtlustatud
eeskirjade puudumine ELi riikides võib tekitada konkurentsimoonutusi siseturul
ning viia meelepärase kohtualluvuse valimiseni. Kosmosetoodete ja -teenuste ühtse turu
teket mõjutavaid aspekte käsitleva seadusandliku algatuse võimalus Komisjon hindab, mil määral võib selline
killustatud raamistik takistada siseturu nõuetekohast toimimist, ja kas ELi
sekkumine oleks õigustatud. Esimene samm võiks olla privaatsete
satelliidiandmete (vt allpool) tootmist ja levitamist käsitlev seadusandlik
algatus ning ELi GNSSi kolmanda osapoole vastutust käsitlev määrus[24]. Samuti võivad ELi meetmed olla vajalikud
kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja spektripoliitika puhul.
Muudes valdkondades (näiteks kommertseesmärgil tehtavad kosmoselennud) tuleks
ELi sekkumise võimalust veel kaaluda. Et tagada kosmosepõhise teabe täielik
ärakasutamine ning tõhustada kasutajate juurdepääsu kosmoseandmetele ja
-teenustele, võiks EL mõelda kõikehõlmava andmetele juurdepääsu poliitika loomise
peale. Selline poliitika võiks rajaneda näiteks järgmistel põhimõtetel:
avalik-õiguslike organisatsioonide tasuta ja avatud juurdepääs ELi ja riiklikul
tasandil, mis on tagatud (vähemalt) väga väheste piirangutega, kui arendustöö
ja tegevus toimub täielikult ELi avalike vahendite toel; eritingimuste
kehtestamine seoses andmetele juurdepääsu poliitikaga (vähemalt
avalik-õiguslikele organisatsioonidele), kui EL sekkub kosmoseseadmete või
-turgude väljatöötamisse. Privaatsete satelliidiandmete tootmist
ja levitamist käsitleva seadusandliku algatuse kaalumine Satelliidiandmete tootmise ja levitamisega
seoses tõstatub kolm põhiküsimust. Esiteks võivad julgeolekupiirangud, mille
riiklikud ametiasutused on vastavalt riiklikele julgeolekuhuvidele kehtestanud,
seada ohtu konkurentsivõime ja innovatsiooni (mis aeglustaks nendega seotud
teenuste arendamist) ning tuua kaasa õigusliku ebakindluse siseturul; samuti
tõstatada vastutusega seotud küsimusi nagu (näiteks ebaõigetest andmetest
tulenevate) võimalike kahjude hüvitamise nõuded. Teiseks võib satelliitide
sensorite (nt kõrge resolutsiooniga kujutiste edastamise) kaudu saadud andmete
juhuslik lekkimine kujutada endast julgeolekuohtu ELile ja tema
liikmesriikidele. Kolmandaks eeldab satelliidiandmete vahetuse piiriülene laad
koostööd Maa seirega seotud riikide vahel. Sellise koostöö abil tagataks
tõhusalt konkurentsivõime standardite kooskõla julgeolekukaalutlustega. Üksnes siseriiklike õigusaktidega ei saa tagada
Maa seiret käsitlevat ühtset õiguslikku raamistikku ELi tasandil ja sellepärast
võivad ELi meetmed olla subsidiaarsuse põhimõttel õigustatud. ELi sekkumine
selles valdkonnas võiks kaasa tuua selge lisandväärtuse, võttes arvesse
õiguskindluse alast kasu, tootmisahela lõpus olevate turgude arengut ja julgeoleku
kaitsmist. Ekspordikontrolli
ja ELi siseste üleandmisraamistike jälgimine ja parandamine Kosmosesüsteemide mitmeid komponente
käsitatakse kahetiste või sõjalistena ning seetõttu tuleks nende suhtes
kohaldada uut, ELi sisest üleandmist ja kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordikontrolli käsitlevat õiguslikku raamistikku[25]. Alates 2012. aastast
rakendatakse lihtsustatud eeskirju ja menetlusi, mis hõlbustavad ELi siseseid
sõjalist laadi komponentide üleandmisi[26].
See parandab Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde konkurentsivõimet. Kooskõlas kahesuguse kasutusega kaupade
määruse artikliga 25, mille kohaselt komisjon koostab aruande ELi
ekspordikontrolli süsteemi rakendamise kohta, on vastu võetud roheline raamat[27] eesmärgiga käivitada
laiapõhjaline avalik arutelu ELi kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordikontrolli praeguse süsteemi toimimise üle. Ametlik aruanne Euroopa
Parlamendile ja nõukogule on kavas esitada 2012. aasta septembris. Vahepeal
tuleks tähelepanelikult jälgida kõnealuse määruse kosmosetööstusele avalduvat
mõju eesmärgiga teha kindlaks peamised probleemid ja pakkuda sobivaid
lahendusi. Spektri
kättesaadavuse tagamine Et anda panus kosmoseoperatsioonide jaoks
vajaliku segajatest vaba raadiospektri kättesaadavuse tagamisse, võimaldada
mastaabisäästu ja optimeerida üleeuroopaliste süsteemide tegevuskulusid, uurib
komisjon koos ELi liikmesriikidega, kuidas oleks kõige parem arvesse võtta
tuleviku spektrivajadusi satelliitside jaoks raadiospektripoliitika programmi
kontekstis ja kaasa aidata Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu järgmise
ülemaailmse raadiosidekonverentsi ettevalmistamisele, et kaitsta ELi huve
ülemaailmse ja piirkondliku spektri eraldamise vallas. Kommertseesmärgil tehtavate
kosmoselendude õigusraamistikku integreerimise vajadus Esile on tõusmas „ballistiliste lennukite
projektid” ehk kommertseesmärgil tehtavate kosmoselendude projektid, eelkõige
USAs. Ballistilised lennud võiksid moodustada paljutõotava turu: i) teaduslike
katsete: mikrogravitatsioonialaste eksperimentide, astronautide väljaõppe,
satelliitide kasuliku koormuse testimise, ii) kosmoseturismi ning iii)
tulevaste puhaste, ülikõrgete kõrguste ja punktist punkti
lennutranspordisüsteemide jaoks. Lisaks saavad ballistilised õhusõidukid
võimaldada kulutasuvamat juurdepääsu kosmosele, nt väikeste satelliitide puhul. Ainult USA Transpordiministeeriumi Föderaalne
Lennuamet ja selle kommertseesmärgil toimuva kosmosetranspordi osakond on
koostanud ballistilisi lennukeid käsitleva õigusraamistiku, mida kohaldatakse
USAs. See põhineb „teadval nõusolekul” meeskonna ja kosmoselennul osalejate
pardalviibimise kohta[28].
Reisijate ohutust määrus seega ei taga. Mõned Euroopa tööstussektori sidusrühmad
kutsuvad ELi üles kehtestama ranget õigusraamistikku, mis hõlmaks parimatest
lennundustavadest tuletatud asjakohaseid sertifitseerimiseeskirju reisijate
turvalisuse paremaks tagamiseks. Tööstuse esindajad väidavad, et
õigusraamistiku prognoositavus on erainvestorite jaoks peamise tähtsusega, sest
sellest sõltub kasutatav tehnoloogia ja arendustegevus. Euroopa muud
sidusrühmad kutsuvad ELi üles kehtestama innovatsioonisõbralikumat
õigusraamistikku. Hetkel ei ole see palve Euroopa
Lennuohutusameti eeskirjade kehtestamise programmi prioriteet. Komisjon uurib
asja edasi, et teha kindlaks, kas küsimusega on lähitulevikus vaja tegeleda või
mitte. 4.1.2. Standardimisprotsessi
jätkamine Euroopa kosmosealase tegevuse standardimise
tähtsus aina süveneb, sest EL, Euroopa Kosmoseagentuur, riiklikud
kosmoseagentuurid ja Euroopa tööstus seisavad silmitsi uute tehnikaalaste
väljakutsetega keerulisemate majanduslike piirangute raames. Kosmosetehnoloogia
ning kosmosepõhiste rakenduste ja teenuste tõhusama ja tulemuslikuma kasutamise
kaudu on standardimisel oma roll Euroopa kosmosetööstuse konkurentsiolukorra
parandamises maailmaturul, eelkõige seeriate arvu suurendamise ja sellest
tuleneva hindade alandamise abil ning aidates VKEdel siseneda kosmoseturu
teatavatele segmentidele. Kosmosealane standardimine toetab kosmosepõhiste
uuenduslike teenuste ja rakenduste kasutuselevõttu. Lisaks on kosmosemissioonid
riskantsed ettevõtmised, kus tehnoloogia võimalused on viidud viimase piirini
ning enne missiooni tuvastamata jäänud vigade parandamise variante on väga
vähe. Sellepärast nähakse standardimist ühe võimalusena vähendada ebaõnnestumise
ohtu, tagada kosmosetoodete/komponentide tehniline usaldusväärsus ning
vähendada arendus- ja tegevuskulusid. Viimaks – kuna Euroopa kosmosealane
tootmine jaguneb paljudesse riikidesse, võib standarditud tööprotseduuride
väljatöötamine aidata kaasa praegu väärtusahelas esinevate kitsaskohtade
vähendamisele. Euroopa peamised kosmoseagentuurid ja -tööstus
algatasid Euroopa kosmosealase standardimise koostöö 1993. aastal. Avaldatud on
enam kui 120 standardit. Need hõlmavad tavapärast kosmosetegevust, kuid
süsteemidele ja teenustele suunatud tootmisahela järgmise etapi
tegevusvaldkondi tuleb veel standardida. Laiaulatusliku standardimiskava
projekt esitati 2010. aasta märtsis ning selles määratleti kümme konkreetset
valdkonda, mille puhul võiksid edaspidist standardimistööd teha Euroopa
standardiorganisatsioonide CEN/CENELECi, ETSI ja ECSSi tehnilised üksused. Kava
sisestati Euroopa standardiorganisatsioonidele 2011. aasta 1. septembril
adresseeritud uude töökäsku (M/496). Töö algas 2012. aastal ja see peaks kestma
kolm aastat. 4.1.3. Vajalike oskuste olemasolu
tagamine Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus mõjutab
otseselt Euroopa kosmosetööstuse võimsust ning kosmosealane tegevus omakorda
avaldab vahetut mõju tööjõu kättesaadavusele Euroopa majanduses, eelkõige uute
tehnoloogiate alaste ekspertteadmiste arendamise esirinnas seisvate
arendusprogrammide kaudu. Konkurentsivõime säilitamise nimel seisab Euroopa
järgnevatel aastatel silmitsi kolme väljakutsega: ressursside (kvalifikatsioon
ja töötajate arv) säilitamine ja laiendamine, uute oskuste arendamine
kujunemisjärgus sektorite vajadustele vastamiseks ja andekate töötajate
ligimeelitamine kolmandatest riikidest. Institutsiooniliste kosmoseprogrammide abil on
võimalik hoida alal piisaval määral tööstustegevust, meelitada Euroopa
ülikoolidesse ja teadusasutustesse tippvõimekust ning hõlbustada nii
liikmesriikidevahelist kui ka avaliku ja erasektori vahelist liikuvust. Euroopa ärikliendid peaksid välja töötama ja
tööstusele esitama Euroopa institutsioonilise turu pikaajalise ja selge
arengukava. EL võiks algatada kaardistamise ja näha ette tarneahela korrapärase
ajakohastamise eesmärgiga tagada Euroopa sõltumatuse, erialateadmiste ja
konkurentsivõime vajalik tase. Koos liikmesriikide ja nende piirkondadega
peaks EL tegelema Euroopa haridussüsteemist tulevate kvalifitseeritud
lennundusinseneride ja tehnikute puuduse probleemiga ning selle lahendama,
edendama Euroopas vastastikku tunnustatavate akadeemiliste kosmosealaste
kvalifikatsioonide loomist, kaasama tulevastesse teadus- ja arendustegevuse
raamprogrammidesse erimeetmeid, mille puhul peavad osa uurimistööst tegema
doktorandid, hoogustama elukestva õppe programmide väljatöötamist tööstuse ja
ülikoolide tugevdatud koostöö kaudu ning muutma need välisriikide teadlaste
jaoks atraktiivsemateks. 4.1.4. Euroopa tööstuse ülemaailmsele
turule pääsu toetamine Euroopa kosmosetööstus peab kindlasti
säilitama ja tugevdama oma turupositsiooni. Enamik kolmandate riikide
institutsioonilistest turgudest ei ole aga Euroopa tööstusele juurdepääsetavad.
Mõningad liikmesriigid on kavandanud ekspordi lihtsustamise mehhanisme tööstuse
juurdepääsu toetamiseks ülemaailmsele turule. Selliste mehhanismide
väljatöötamise võimalust tuleks veel kaaluda. Eeldusel, et ELi positsioon rahvusvahelistel
läbirääkimistel on piisavalt tugev, on kaubanduskokkulepete ja -läbirääkimiste
abil võimalik Euroopa kosmosetööstusele kindlustada rahvusvahelisel tasandil
võrdsed tingimused. Sellest lähtuvalt võttis komisjon hiljuti vastu ettepaneku
kolmandate riikide juurdepääsu kohta ELi riigihanketurule[29]. Kui seadusandja kõnealuse
ettepaneku vastu võtab, saaks määruse abil parandada tingimusi, mille alusel
ELi ettevõtjad saavad konkureerida riigihankelepingute sõlmimise eesmärgil
kolmandates riikides, tugevdades Euroopa Liidu positsiooni läbirääkimistel ELi
ettevõtjate juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele, et
saavutada kaubanduspartnerite turgude avanemine. Samuti parandataks määruse
abil kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ELi ettevõtete ärivõimalusi kogu
maailmas, luues seeläbi uusi töökohti. Üldisemas plaanis tuleks rahvusvahelist
koostööd kasutada ka turu avanemise eesmärgil Euroopa kosmosetehnoloogia ja
-teenuste edendamiseks, et niimoodi tugevdada seda strateegilist tööstussektorit.
Euroopa Liit peab hoolt kandma kosmosevaldkonna parema integreerimise eest
liidu välispoliitikasse. 4.2. Teadusuuringute ja
innovatsiooni toetamine Teadusuuringud, arendustegevus ja innovatsioon
on kosmosetööstuse konkurentsivõime peamised elemendid ning lisaks sellele
jätkusuutliku majanduskasvu olulised koostisosad nii lühemas kui ka pikemas
perspektiivis, mõjutades Euroopa Liidu võimet konkureerida järjest
üleilmastuvas majanduses. Kosmosevaldkonna eelarve programmi „Horisont 2020”
raames (mis on seitsmendale raamprogrammile järgnev programm) on kavandatavalt
1737 miljonit eurot (1548 miljonit eurot 2011. aasta fikseeritud hinnas)
seitsmeks aastaks. „Horisont 2020” kosmosevaldkond hõlmab teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni järgmiste eesmärkide kohaselt: ·
võimaldada Euroopa konkureerimist kosmoses, sõltumatust ja innovatsiooni kosmosealases tegevuses, keskendudes
tööstuslikule teadus- ja uuendustegevusele rõhuga VKEdel; ·
võimaldada kosmosetehnoloogia arengut valdkondades, mis ulatuvad tehnoloogia alusuuringutest järgmiste
põlvkondade Copernicuse/GMESi ja Galileo satelliitide tehnoloogiateni; ·
kosmoseandmete
(sealhulgas teaduslikel missioonidel kogutud andmete) täielik kasutamine ja
kosmoseandmete kommertsrakendused; ·
võimaldada Euroopa teadus- ja arendustegevust rahvusvahelise
kosmosepartnerluse (nt sisejulgeoleku strateegia, kosmoseteadlikkus,
ülemaailmne robotite abil tehtav uurimine) raames. Mis viimasesse puutub, siis toimub tipptasemel
kosmosetehnoloogia väljatöötamine järjest enam rahvusvahelistes raamistikes,
mis muudab juurdepääsu sellistele programmidele Euroopa teadlaste ja
kosmosetööstuse jaoks väga oluliseks eduteguriks. 4.2.1. Euroopa rahvusvahelise
konkurentsivõime tagamine kosmoses, toetades eelkõige Euroopa sõltumatust
otsustava tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas ja edendades innovatsiooni Eesmärk on püsida maailmas kosmosevaldkonnas
juhtpositsioonil, kindlustades ja arendades konkurentsivõimelist
kosmosetööstust ja teadust ning soodustades kosmosepõhist innovatsiooni. Esiteks eeldab konkurentsivõimelise tööstuse
püsimajäämine Euroopa kosmosesektoris ja Euroopa institutsiooniliste klientide
võime missioone läbi viia Euroopa tehnilise sõltuvuse vähenemist väljaspool
Euroopat asuvatest riikidest. Ülimalt oluline on määrata kindlaks, millised
tehnoloogiad on otsustava tähtsusega, ning tagada, et Euroopa töötab välja ning
säilitab oma tehnoloogilisi lahendusi ja tootmisvõimsust. Kui tehnoloogia on
välja töötatud, peaksid seda seejärel kasutama hakkama institutsioonilised
osalejad ja Euroopa tööstus. Muidu kaotab see oma väärtuse. Euroopa Komisjon on koos ESA ja EDAga loonud
ühise töörühma eesmärgiga koostada eelisjärjekorras arendamist vajavate
otsustava tähtsusega tehnoloogiate ühtne loetelu. Selline ühine Euroopa
sõltumatuse alane protsess sai alguse 2009. aastal. Kiireloomuliste meetmete
loetelu osas on kokku lepitud ja sellest on lähtutud seitsmenda raamprogrammi
otsustava tähtsusega tehnoloogiate alases neljandas üleskutses. Algatust tuleks
jätkata. Teiseks on
satelliidipõhised tooted ja teenused osa tärkavast turust, mis on jätkuvalt
killustunud. Selles arengufaasis
sõltuvad nimetatud tooted ja teenused ikka veel suuresti riikliku ja kohaliku
tasandi avaliku sektori tarbijatest. USAs on loodud
stiimuleid uute, kosmosepõhiseid teenuseid kasutavate turgude jaoks pikaajalise
poliitika tulemusena, mis toetab valitsusepoolset kasutamist, ning mis on
tekitanud positiivse mõjuvälja, edendades eraettevõtteid, mis omakorda vajavad
aina enam kosmosepõhiseid infrastruktuure. Sellised algatused tõhustavad kosmose kasutamist
riiklike strateegiate hüvanguks ja tõstavad nende ettevõtete konkurentsivõimet
eksporditurgudel. Tuleks hinnata, kas sarnaseid algatusi
saaks luua ka Euroopa tööstuse jaoks. Et edendada satelliitinfrastruktuuride
kasutamist ja arendada satelliidipõhiste teenuste turgu, peaks EL oma
poliitikas kosmosepõhiseid rakendusi intensiivsemalt edendama. Uute rakenduste
loomist on vaja stimuleerida erinevate võimalike avalike ja erakasutajate seas,
sealhulgas uute kasutajaskondade seas nagu linnad, piirkonnad, eri tööstusharud
jne, eelkõige ad hoc meetmete (nt vautšerid kohalikele asutustele või
VKEdele) abil, et lihtsustada uute teenuste kasutuselevõttu lõppkasutajate
poolt. Nende väljatöötamist ja kasutuselevõttu (sageli VKEde poolt) tuleb
järjepidevalt toetada, et tagada püsiv mõju kvalifitseeritud tööjõule. Täpsemalt tuleb toetada ka kogu
innovatsioonipotentsiaali, mis tekib uute Euroopa kosmoseinfrastruktuuride
kaudu. Esimene samm selles suunas on komisjoni GNSSi tegevuskava EGNOSi ja Galileod
kasutavate satelliitnavigatsioonirakenduste arendamise ja kasutuselevõtu
edendamiseks. Vaja on palju suuremaid jõupingutusi, mis
oleksid kooskõlastatud Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil. See eeldab
terve rea innovatsiooni toetusmeetmete[30]
rakendamist tööstuses erilise rõhuga VKEdele. Kuid turutõrgete probleemiga
tegelemiseks peaks innovatsiooni toetamine olema suunatud nendele teenustele,
mis muidu turul välja ei areneks. Sellised meetmed peaksid täpsemalt hoogustama
nõudlusepoolset innovatsiooni, olemasolevate rahastamisallikate, sealhulgas
regionaalfondide kasutamist, nõudluse koondamist ja uute ettevõtete loomist. Viimaks – paljud kosmosetehnoloogia arendamist
nõudvad valdkonnad on seotud maapealsete valdkondadega. Toetada tuleks vastastikust
rikastamist innovatiivsete toodete ja satelliidiinfrastruktuuridel põhinevate
teenuste väljatöötamise edendamise kaudu. Ettepanekus nõukogu otsuse kohta,
millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta
raamprogrammi "Horisont 2020” rakendamise eriprogramm,[31] on märgitud: „need
kokkupuutepunktid pakuvad võimalusi kosmosetööstuse ja muude teadusringkondade
tehnoloogia varase etapi ühisarendamiseks eriti VKEde poolt, mille tulemuseks
võib olla kiirem innovatsiooniläbimurre kui hilisemas etapis teadusasutuse
baasil tegutsevate ettevõtete kaudu saavutatav”. 4.2.2. Kosmosetehnoloogia edendamine Eesmärk on tagada võime pääseda kosmosesse ja
käitada järgmistel kümnenditel kosmosesüsteeme Euroopa ühiskonna kasuks. EL
kavatseb intensiivistada tehnika arengut paljudes strateegilistes valdkondades
ja panustada vajalike jõupingutuste tegemisse kosmosealase uurimistöö, eriti
murranguliste tehnoloogiate vallas. Programmi „Horisont 2020” abil toetaks EL
näiteks Euroopa tasandi kosmosealase uurimistöö sünergiate kasutamist,
edendades teadus- ja arendustegevuse edasist kooskõlastamist, täiendades
seeläbi Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide vastavasisulisi programme.
Põhilisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid peetakse programmi „Horisont 2020”
raames igasuguse tehnoloogiaalase tööstusliku konkurentsivõime, kuid samuti
eelkõige innovatiivsete kosmosetehnoloogiate alustalaks. Sellepärast peaks
kosmosetööstuse poliitika toetama põhiliste progressi võimaldavate
tehnoloogiate kasutuselevõttu uutes kosmosetehnoloogiates. Näiteks võiks „Horisont 2020” tõhustada
teadus- ja arendustegevuse tuge tööstusele ja kosmosealast uurimistööd
tegevatele organisatsioonidele, toetada kosmosetehnoloogiaga seotud
rakenduslike teadus- ja arendustegevuse programmide väljatöötamist ning
edendada üleminekut prototüüpimiselt tootmisele ja turustamisele. Kuna
kasutajad nõuavad väljakujunenud tehnoloogiaid, mis on juba testitud ja
kontrollitud, peaksid teadus- ja arendustegevuse toetuskavad võimaldama
täiendavat kontrollimist ja kvalifitseerimist. Oma panuse võivad anda hostitud
kasulikud koormused[32],
mis demonstreerivad toodete ja teenuste aina kasvava arvu jaoks vajalikku
lennuajalugu. Et vähendada uutest tehnoloogiatest lähtuvat riski ülejäänud
koormusele, tuleks hinnata kulutasuvate orbiidile viimise võimaluste kasutamise
võimalikkust uute tehnoloogiate katsetamiseks. Peale selle võiks kasutada programmi „Horisont
2020” selleks, et leida alternatiive REACH-raamistikus[33] loetletud komponentidele, mis
võivad tulevikus vajada aseainet. 4.2.3. Kosmoseandmete täieliku
kasutamise ja innovatiivsete rakenduste arendamise stimuleerimine Eesmärk on tagada, et olemasolevatest ja
tulevastest Euroopa missioonidest saadavaid kosmoseandmeid kasutatakse
laialdasemalt teadus-, avalikus ja ärivaldkonnas. Ettepanekus nõukogu otsuse
kohta, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta
raamprogrammi "Horisont 2020” rakendamise eriprogramm, on märgitud: „need
kokkupuutepunktid pakuvad võimalusi kosmosetööstuse ja muude teadusringkondade
tehnoloogia varase etapi ühisarendamiseks eriti VKEde poolt, mille tulemuseks
võib olla kiirem innovatsiooniläbimurre kui hilisemas etapis teadusasutuse
baasil tegutsevate ettevõtete kaudu saavutatav.
Andmete hankimise ja töötlemise uuendused, andmete ühildamine ja
edastamine, kasutades samuti uuenduslikke IKT võimaldatud koostööviise, võivad
tagada suurema kasu saamise kosmosetaristusse investeerimisest”. 4.3. Olemasolevate
rahastamisvahendite valiku ja kasutamisala laiendamine Kosmoseinfrastruktuuride rahastamine erineb
kosmosekomponentide/teenuste rahastamisest. Suured infrastruktuurid, mis tuleb
rajada, välja töötada, töös ja korras hoida selleks, et tagada
operatiivteenuste ja -rakenduste jätkumine, vajavad suurt rahalist toetust pikema
ajavahemiku jooksul, rahastamise järjepidevust nii funktsionaalsetel kui ka
rahalistel põhjustel (mis tahes kulutuse edasilükkamine viib lisakuludeni) ja
paindlikkuse/ettenägematute kulutuste tagamise vahendeid, arvestades seonduvaid
riske. Turul olemasolevad finantstooted ei pruugi selliste vajaduste
rahuldamiseks sobida, eriti sellepärast, et selliste projektide väljatöötamise
otsuse ja investeeringutasuvuse (kuni turgudel on piisavalt lõppkasutajatele
pakutavaid teenuseid) vaheline aeg on märkimisväärselt pikk. Praktiliselt on
tegemist turutõrkega ning vajalik on riiklik rahastamine, et selliste
projektide pikaajaline kasvupotentsiaal esile kerkiks. Muud kosmoseriigid on
selle küsimusega tegelenud oma äranägemise järgi[34]. Mitmeaastast
finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus esitab komisjon uut tüüpi vahendi,
ELi projektivõlakirjade algatuse. Seda kasutataks vahendina
investeerimisressursside tagamiseks peamiste, Euroopas strateegilist huvi
pakkuvate infrastruktuuriprojektide jaoks, kasutades riikliku ja erasektori
partnerluskavasid ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamiseks. Kuigi
algatuse esimesse etappi kosmosetegevus ei kuulu, võidakse kosmosetööstusele
teises etapis pakkuda võimalust kõnealust mehhanismi kasutada eeldusel, et
eelkõige tulu saamist puudutavad kriteeriumid on täidetud[35]. VKEde osalemist töötleva tööstuse tarneahelas
tuleks vajadusel ergutada, eriti turuniššides ja satelliidipõhiste teenuste
kiiresti arenevas sektoris. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi
ning VKEde riskijagamisrahastu rahastamisvahendid on kättesaadavad tööstuse ja
VKEde innovatsioonivõimekuse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Alates 2014. aastast võivad VKEd kasutada ka
tulevaste COSME ja „Horisont 2020” programmide alla kuuluvaid ELi rahastamisvahendeid
(laenu ja omakapitali kaudu rahastamist), mis hõlmavad ka riskikapitali. Kohalike asutuste roll on kosmosetööstuse
konkurentsivõime tõstmisel peamine. Oluline osa on ka piirkondadel. EL on välja
töötanud palju erinevaid vahendeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Need on eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond
(ERF) ja selle kavad, nagu ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete jaoks (JEREMIE). ELi ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärk on Euroopa
piirkondade vahel ikka veel eksisteerivate oluliste majanduslike, sotsiaalsete
ja territoriaalsete erinevuste vähendamine. Seetõttu on ühtekuuluvuspoliitikal
keskne roll ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamises üle kogu
Euroopa Liidu. Sellepärast võib ühtekuuluvuspoliitika VKEde konkurentsivõime ja
innovatsiooni toetamise kaudu anda oma panuse kosmoseprojektide rahastamisse ja
kosmosepõhiste teenuste kasutamise edendamisse vastavalt struktuurifondi
abikõlblikkuse eeskirjadele (näiteks tõestatud ühiskondlik ja majanduslik mõju
piirkonnale või piirkondliku innovatsiooni mõju). Kosmoseprojektide abil saaks
tõenäoliselt edendada teadus- ja uuendustegevust aruka spetsialiseerumise
riiklike või piirkondlike strateegiate raames. 4.4. Hankepoliitika parem
kasutamine Mitmes kosmosenõukogu resolutsioonis on esile
tõstetud „vajadust töötada välja sobivad ELi õigusaktid ja rahastamisskeemid,
võttes arvesse kosmosesektori iseärasusi”. Kosmosesektoris kujutavad hanked
endast üht vahendit paljudest, mille abil saavutatakse tööstuspoliitika
eesmärgid. Hanked on ilmselt ka kõige olulisemad, sest nende kaudu suunatakse
põhiosa riiklikust rahastamisest kõnealuse sektori tööstusesse. Sellepärast on
vaja kindlaks määrata, kas saab parandada kosmosevaldkonna hangete lähenemisviisi. Kosmosevaldkond, nagu kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnadki, on strateegilise tähtsusega ning kosmosesüsteemide ja
-rakenduste hanked sarnanevad kõnealuste valdkondade hangetega, eelkõige
sõltumatuse, riikliku julgeoleku ja turvalisuse aspektide poolest ning suurte
ja pikaajaliste investeerimisvajaduste poolest teadus- ja arendustegevuse
etappides. Põhjalikult tuleks analüüsida riigihankeid ja kaitsealaseid hankeid
käsitlevate ELi direktiivide[36]
rakendamise mõju riiklikele ja Euroopa kosmoseturgudele. ELi hanked on reguleeritud finantsmäärusega ja
selle rakenduseeskirjadega, mis on kooskõlas WTO riigihankelepinguga. Nendes
vahendites sisaldub võrdse kohtlemise põhimõte ning välistatud on mistahes
geograafilistele seikadele tähelepanu pööramine. Kosmosetööstuse tarbijana
peaks EL oma programmide elluviimiseks välja töötama ja tööstusele esitama
institutsioonilise turu pikaajalise ja selge arengukava. Lisaks peaks kavade
puhul, mida rahastavad komisjon ja ESA ühiselt, aset leidma eelnev koordineerimine,
et tagada sujuv üleminek arendusetapilt rakendusetapile. 4.5. Euroopa tegeliku
kanderaketipoliitika loomine ja rakendamine ELi autonoomia strateegilistes sektorites nagu
kanderaketiteenused on otsustava tähtsusega. Seda silmas pidades tuleks ELi
kosmosetööstuse poliitikaga püüelda järgmiste eesmärkide saavutamise poole: i)
tagada usaldusväärne, turvaline, kättesaadav ja kulutasuv kanderaketisüsteem;
ii) luua tingimused, eriti finantstingimused, mis on vajalikud Euroopa
iseseisva kosmosele juurdepääsu säilitamiseks ja tõhustamiseks kooskõlas
institutsiooniliste vajadustega, esitades samas Euroopa kanderakettide
kasutamise väljaarendatud juhtimiskava, et tagada kasutajaprogrammide
haldamisel majanduslik efektiivsus. Euroopa tegeliku kanderaketipoliitika peavad
välja töötama institutsioonilised osalejad nagu see on tavaks muudes
kosmoseriikides selleks, et vältida lühiajalisi või juhtumipõhiseid otsuseid,
mis seaks eelmainitud eesmärgid ohtu. EL peaks avaliku sektori programmide
(Galileo, Copernicus) rakendamisel tunnistama poliitilisi küsimusi, mis on
seotud iseseisva juurdepääsuga kosmosele. Liikmesriigid peaksid mõtlema
vastutuse osalisele võtmisele seeläbi, et kooskõlastavad kanderakettide
ostupoliitika iseseisva juurdepääsu eesmärgiga ja tagavad ELile positsiooni,
mis võimaldab selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata. Lisaks peab täiustuma
kanderaketisektori üldine juhtimine, eriti selles osas, mis puudutab selle
kasutamist ja vajalikke meetmeid toodangu tõhususe tagamiseks, et tagada
kasutamise jätkusuutlik rahastamine. 4.6. Euroopa kosmosealase tegevuse
jätkusuutlikkuse tagamine Sõltuvus kosmosepõhistest süsteemidest ja
teenustest aina suureneb ning sellepärast on üha olulisem ka nende
jätkusuutliku toimimise tagamine. Isegi siis, kui suletaks vaid osa kosmoseinfrastruktuuridest,
mis moodustavad paljude eri teenuste „selgroo”, oleks sellel nimetamisväärsed
tagajärjed Euroopa kodanike ohutusele ja majandustegevusele. Kuid
kosmoseinfrastruktuure ähvardavad aina sagedamini esinevad kokkupõrkeohud
satelliitide suureneva arvu või aina rohkemate kosmosejäätmete tõttu
kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavatel orbiitidel. Kokkupõrkeohu leevendamiseks tuleb satelliidid
ja kosmosejäätmed tuvastada ja neid seirata, kataloogida nende positsioonid ja
jälgida nende liikumist (trajektoore) pärast seda, kui potentsiaalne
kokkupõrkeoht on kindlaks tehtud, nii et satelliidioperaatoritele antaks märku
tarvidusest satelliite liigutada. Seda tegevust tuntakse kosmoseseire ja
-jälgimisena (SST). Kuna toimivaid SST-teenuseid Euroopa tasandil ei ole,
tuginevad Euroopa satelliidioperaatorid suuresti USA SST-teabele. ELi
liikmesriigid on mitmes nõukogu järelduses tõstnud esile vajadust nõuetekohase
SST-suutlikkuse järele, et parandada SST-teabe esitamist Euroopa tasandil.
Kooskõlas nende järeldustega kavatseb komisjon esitada ettepaneku, milles
kehtestatakse organisatsiooniline raamistik SST Euroopa teenuse loomise ja
toimimise toetamiseks koostöös liikmesriikidega lähtuvalt olemasolevatest
riiklikest vahenditest ja oskusteabest. 5. JÄRELDUSED Kosmosetööstuse poliitika toetab arukale,
jätkusuutlikule ja kaasavale majandusele suunatud strateegia "Euroopa
2020” eesmärke. See moodustab lahutamatu osa tööstuspoliitika juhtalgatusest,
milles kutsutakse üles looma sellist Euroopa tööstuspoliitikat, millega luuakse
parim keskkond tugeva, konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi
säilitamiseks ja väljaarendamiseks Euroopas sektori tööhõive ja oskusteabe
parandamise kaudu. Siiski tunnistatakse strateegias „Euroopa 2020” ka asjaolu,
et kosmosepoliitika panus Euroopa tööstuse konkurentsivõimesse hõlmab oluliselt
laiemat ala kui vaid kosmosesektor. LISA KOSMOSETÖÖSTUSE POLIITIKA
JAOKS KAVANDATAVAD MEETMED 1. Raamtingimuste parandamine 1.1. Teenusesegmenti ja
tootmissektorit reguleeriva õigusraamistiku parandamine 1.1.1. Kosmoseküsimusi käsitleva
õigusraamistiku väljatöötamine Euroopa kosmoseturu jaoks · Esitada privaatsete satelliidiandmete tootmist ja levitamist käsitleva õigusakti ettepanek; · uurida võimalust koostada kosmosetoodete ja -teenuste ühtse turu teket mõjutavaid aspekte käsitlev õigusakt; need aspektid on nt kosmosealase tegevuse ja -teenuste kindlustamise, registreerimise ja autoriseerimise kohustus, sanktsioonid, keskkonnaküsimused. 1.1.2. Ekspordikontrolli ja ELi
siseste üleandmisraamistike jälgimine ja parandamine · Jälgida 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) mõju kosmosetööstusele. 1.1.3. Spektri kättesaadavuse
tagamine · Uurida, kuidas saab kõige paremini arvesse võtta tuleviku spektrivajadusi kommertssatelliitide jaoks raadiospektripoliitika programmi kontekstis; · aidata kaasa Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu järgmise ülemaailmse raadiosidekonverentsi ettevalmistamisele, et kaitsta ELi huve ülemaailmse ja piirkondliku spektri eraldamise vallas. 1.1.4. Kommertseesmärgil tehtavate
kosmoselendude õigusraamistikku integreerimise vajadus · Algatada uuring ballistiliste kosmoselendude turupotentsiaali hindamiseks eesmärgiga teha kindlaks Euroopat hõlmava regulatiivse lähenemise vajalikkus. 1.2. Standardimisprotsessi
jätkamine · Jätkata Euroopa standardite väljatöötamist kosmosetööstuse jaoks, võttes aluseks Euroopa kosmosealase standardimise koostööorgani (ECSS) alustatud töö ning CENi, CENELECi ja ETSI kolmanda standardimisvolituse. 1.3. Vajalike oskuste olemasolu
tagamine · Töötada välja ja esitada tööstusele ELi tasandi institutsioonilise turu pikaajaline ja selge arengukava; · viia läbi tarneahela kaardistamine ja seda edaspidi ajakohastada, et tagada Euroopa sõltumatuse, erialaste teadmiste ja konkurentsivõime vajalik tase; · toetada kosmosesektorile eriomaste vajalike asjakohaste oskuste väljatöötamist ja edendada Euroopas vastastikku tunnustatavate akadeemiliste kosmosealaste kvalifikatsioonide loomist (algatada ja kooskõlastada liikmesriikidevaheline kosmoseakadeemiate arendamine); · kaasata tulevaste teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidesse erimeetmeid, mille puhul peavad osa uurimistööst tegema doktorandid, nii nagu seda tehakse praegu lennuliikluse juhtimise vallas; · hoogustada elukestva õppe programme tööstuse ja ülikoolide tugevdatud koostöö kaudu, eelkõige satelliidipõhiste rakenduste osas, mis on üks tulevikuvaldkondi; · muuta EL välisriikide teadlaste jaoks atraktiivsemaks. 1.4. Euroopa tööstuse
ülemaailmsele turule pääsu toetamine · Analüüsida liikmesriikide väljatöötatud meetmeid ja häid tavasid rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu toetamiseks; · tagada, et kosmosesektori ja Euroopa kosmosetööstuse iseärasusi võetakse asjaomaste kaubanduskokkulepete ja -läbirääkimiste puhul võrdsete tingimuste tagamiseks arvesse. 2. Teadusuuringute ja
innovatsiooni toetamine 2.1. Euroopa rahvusvahelise
konkurentsivõime tagamine kosmoses, toetades eelkõige Euroopa sõltumatust
otsustava tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas ja edendades innovatsiooni · Jätkata komisjoni püüdluste kooskõlastamist liikmesriikide, ESA ja EDA püüdlustega, et määrata kindlaks otsustava tähtsusega kosmosekomponendid ja tagada nende kättesaadavus; · uurida, kas on võimalik ergutada tärkavat Maa seire turgu näiteks selliste stiimulite abil nagu pikaajalised lepingud Maa seirega seotud tööstusega; · edendada kosmosepõhiste rakenduste kasutamist ELi poliitikas; · toetada teabekampaaniaid potentsiaalsete kasutajate (linnad, piirkonnad, eri tööstusharud jne.) teavitamiseks võimalikest kosmosepõhistest rakendustest, stimuleerides niiviisi nende vajadust selliste rakenduste järele ja lihtsustada ad hoc meetmete (nt vautšerid kohalikele asutustele või VKEdele) abil uute teenuste kasutuselevõttu lõppkasutajate poolt; · toetada innovatsiooni toetusmeetmete väljatöötamist ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi tööstuse jaoks, keskendudes kõige enam VKEdele satelliidipõhiste teenuste sektoris; · rakendada komisjoni GNSSi tegevuskava EGNOSi ja Galileod kasutavate satelliitnavigatsioonirakenduste arendamise ja kasutuselevõtu edendamiseks; · toetada kosmosetehnoloogia vastastikust rikastamist muude sektorite ja tütarfirmadega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide raames. 2.2. Kosmosetehnoloogia edendamine · Tõhustada kosmosealast uurimistööd, eriti murranguliste tehnoloogiate vallas; · toetada konkurentidele alternatiivi pakkuvate tehnoloogiate väljatöötamist; · edendada teadus- ja arendustegevuse toetust tööstusele ja kosmosealase uurimistööga tegelevatele organisatsioonidele, sealhulgas teenusevaldkonna järgmistes etappides, ja toetada kosmosetehnoloogiaga seotud rakenduslike teadus- ja arendustegevuse programmide väljatöötamist ning edendada üleminekut prototüüpimiselt tootmisele ja turustamisele; · hinnata, kas hostitud kasulikud koormused on tasuvad, avastada edasise institutsionaalse ja teaduslikel eesmärkidel kasutamise potentsiaali ning leida parimad viisid selliste eelseisvate probleemide lahendamiseks, nagu õiguslikud küsimused, valitsuse/sõjalised nõuded jne; · hinnata muid kulutasuvaid orbiidile viimise võimalusi, et katsetada uusi tehnoloogiaid; · kasutada programmi „Horisont 2020” selleks, et kiirendada asendamist vajavate toorainete (näiteks REACH-määruse raames loetletud toorainete) asendusainete kasutuselevõttu. 2.3. Kosmoseandmete täieliku
kasutamise ja innovatiivsete rakenduste arendamise stimuleerimine · Tagada, et olemasolevatest ja tulevastest Euroopa missioonidest saadavaid kosmoseandmeid kasutatakse laialdasemalt teadus-, avalikus ja ärivaldkonnas. 3. Olemasolevate rahastamisvahendite
valiku ja kasutamisala laiendamine · Uurida rahastamisele juurdepääsu lihtsustamise võimalusi, eriti VKEde võimalusi, edendades innovatiivsete rahastamisvahendite edasiarendamist ja olemasolevate vahendite kasutamist; · innustada liikmesriike ja piirkondi senisest enam kasutama struktuurifonde ja innovatiivseid rahastamisvahendeid, et edendada VKEde innovatiivsete satelliidipõhiste teenuste arengut; · tagada ELi projektivõlakirjade algatuse kohaldamisala kiire laiendamine kosmoseinfrastruktuuridele. 4. Hankepoliitika parem
kasutamine · Töötada välja ja esitada tööstusele institutsioonilise turu pikaajaline ja selge arengukava; · analüüsida riigihankeid ja kaitsealaseid hankeid käsitlevate ELi direktiivide rakendamise mõju liikmesriikide ja Euroopa kosmoseturgudele; · kavade puhul, mida rahastavad komisjon ja ESA ühiselt, peaks aset leidma eelnev koordineerimine, et tagada sujuv üleminek arendusetapilt rakendusetapile. 5. Euroopa tegeliku
kanderaketipoliitika loomine ja rakendamine · Töötada koos muude institutsiooniliste osalejatega välja Euroopa tegelik kanderaketipoliitika, nagu seda teevad muud kosmoseriigid. 6. kosmose jälgimise ja seire
(SST) euroopa teenuse loomise ja selle toimimise toetamine · Kehtestada organisatsiooniline raamistik (juhtimine) SST loomise ja toimimise toetamiseks Euroopa tasandil lähtuvalt olemasolevatest riiklikest vahenditest ja oskusteabest; määratleda seonduv andmepoliitika, võttes arvesse riiklikke julgeolekuhuve. [1] „EUROOPA
2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”,
KOM(2010) 2020. [2] KOM (2010) 614. [3] KOM (2011) 152. [4] Nõukogu resolutsioonis „Suunised, mis käsitlevad kosmose
lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel”,
18232/11, Brüssel, 6. detsember 2011, leiti, et „kosmosealases
tööstuspoliitikas peaks arvesse võtma kosmosesektori eripärasid ja kõigi
liikmesriikide huvi investeerida kosmosevaradesse ning seadma sihiks järgmiste
ühiste eesmärkide saavutamise: toetada Euroopa suutlikkust kavandada, välja
töötada, käivitada, käitada ja kasutada kosmosesüsteeme; tugevdada Euroopa
tööstuse konkurentsivõimet nii siseturu kui ka ekspordituru osas; edendada
Euroopas konkurentsi ning suutlikkuste tasakaalustatud arendamist ja
kasutuselevõtmist”. Lisaks sellele tõsteti esile „vajadust uurida, kas
Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil oleks vaja asjakohaseid meetmeid, millega
tagada kosmosetegevuse jätkusuutlikkus ja majanduslik areng, sh Euroopa
ärisektoris”. [5] COM(2012) 582 (final), Komisjoni teatis Euroopa
Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide
Komiteele, Brüssel, 10.10.2012. [6] The Space Economy at a Glance 2007, OECD [7] NASA finantsaruanne 2009, Euroconsult 2009 ja ESA
hinnangud kosmosetehnoloogia eelarve kohta aastaks 2009. [8] Tuleb siiski märkida, et oluline osa kosmoseuuringuteks
minevatest avalikest vahenditest ei tule mitte NASAlt, vaid otse muudelt
avaliku sektori asutustelt. [9] Konkureerivaid kõrgtehnoloogilisi tooteid saab turule
lasta väheste kulutustega, kuna arenduskulud on juba kaetud institutsiooniliste
programmidega. Nn turuhind on seega meelevaldne ja seotud riigi strateegiliste
ja poliitiliste eesmärkidega. [10] Arvestades kõigi kanderaketiteenuse osutajate poolsete
orbiidile viimiste väga väikest arvu (Euroopa ettevõtjate puhul vähem kui 10
orbiidile viimist aastas), on iga üks neist äärmiselt oluline ning kui
orbiidile viimiste arv väheneb teatava aasta jooksul rohkem kui ühe võrra,
ohustab see kogu allsektorit ja pikas plaanis ka Euroopa kosmosetööstust ning
sellega võivad kaasneda tõsised probleemid Euroopa strateegilise sõltumatuse
jaoks. [11] Näiteks avamerel on satelliitsideteenused ainus võimalus.
Lisaks saab soodsa satelliitside abil edendada ELi nn sinise majanduskasvu
strateegiat, millega toetatakse kasvu merendussektoris. [12] Spektrit kasutavad üha enamad traadita rakendused paljudes
sektorites alates lähitoimeseadetest kuni elektroonilise side teenusteni, nagu
satelliitside ja maapealsed telekommunikatsiooniteenused. [13] Len Jacobson, GNSS Markets and Applications (GNSS
Technology and Applications), Artech House Inc, 2007 [14] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule,
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne, KOM(2011) 5
(lõplik), Brüssel, 18.1.2011. [15] PriceWaterhouseCoopers'i uurimus „Socioeconomic benefits
analysis of GMES” on kättesaadav aadressil
http://esamultimedia.esa.int/docs/GMES/261006_GMES_D10_final.pdf, lk 180. [16] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule,
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne, KOM(2011) 5
(lõplik), Brüssel, 18.1.2011. [17] „Iseseisvus” osutab sellele, et kõik vajalikud
kosmosetehnoloogiad töötatakse välja Euroopas ning „sõltumatus” viitab Euroopa
võimalusele pääseda vabalt ja piiranguteta ligi mis tahes vajalikule
kosmosetehnoloogiale. [18] Üks näide sellest
on Galileo satelliitide pardal olevad aatomkellad, mis on selliste satelliitide
peamine kasulik koormus ning mida Euroopas valmistab üksainus kolmanda riigi
tarnija, kes müüb neid ka Hiinasse ja Indiasse. [19] Mõned kosmosevaldkonnas kasutatavad komponendid ja
materjalid on loetletud REACH määruses ning neid peaks saama võimaluse korral
asendada. [20] Näiteks 2007., 2008. ja 2010. aasta kosmosenõukogus ja
2011. aasta mais kogunenud konkurentsivõime nõukogus. [21] Usaldusväärsuse
tagamiseks ja oskuste säilitamiseks on vajalik teatav minimaalne arv
institutsioonilisi orbiidileviimisi ja arendusprogramme. [22] Subsiidiumide tegelikku taset tuleb hinnata kogu
väärtusahela ulatuses, võttes arvesse avaliku sektori rahastamist
arendusetapil, avalikku tuge tootmisetapil või toetust stardipaigale, kus
eelistatakse kodumaist stardipaika ning turulepääsule. [23] Kavandatud algatused luuakse ja viiakse ellu täielikus
kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega, eelkõige olukordade puhul, mil
kasutataks liikmesriikide rahalisi vahendeid. [24] ELi GNSS hakkab hõlmama kogu maailma. Nõude võib esitada
mis tahes maailma riigis kohalike jurisdiktsioonide ees kohalike õigusaktide
alusel. EL valmistab ette määrust ELi GNSSi kolmanda osapoole vastutuse kohta.
Sarnast arutelu peeti UNIDROITi (Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise
Instituut) egiidi all kõikide GNSSi poolt pakutavate teenuste kohta. Selle
foorumi arutelud on peatatud eesmärgiga võimalusel integreerida piirkondlikul
tasandil vastu võetavad algatused. [25] 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009 (millega
kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi,
edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) ning 6. mai 2009.
aasta direktiiv (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste
lihtsustamise kohta). [26] Varsemad nõuded asetasid ettevõtetele märkimisväärse
halduskoormuse (direktiivis 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete
ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta mõjuhinnangus esitatud
hinnangu järgi 225 tundi ühe loa kohta). Ka veo- või ekspordilitsentside
hankimise tähtajad olid pikad, lausa mitu kuud. [27] Euroopa Liidu kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordikontrollisüsteem: julgeoleku ja konkurentsivõime tagamine muutuvas
maailmas KOM(2011) 393 lõplik. [28] Litsentsi
saamiseks peab ballistilise lennuki juht ainult teavitama sõidu eest maksnud
reisijaid orbiidile lähetamise ja atmosfääri taassisenemisega kaasnevatest
ohtudest ning sõidukitüübi ohutusest. Seejärel kirjutab reisija alla
dokumendile, milles aktsepteerib võetud riski. [29] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate
riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule
ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade
ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele,
COM(2012)124 final [30] Näiteks
tehnoloogia turustamine, kommertskasutusele eelnevad hanked, klastrid,
eluslaborid ja muud kasutajapõhised innovatsioonimehhanismid. [31] KOM (2011) 811. [32] See tähendab olemasoleva võimsuse kasutamist kommertssatelliitidel
täiendavate transponderite, instrumentide või muude kosmosealaste esemete
paigutamiseks. [33] Üldiselt käsitletakse REACH-raamistikus konkreetseid
aineid eri loeteludes vastavalt nendega seotud menetlustele. Mõned neist,
näiteks kandidaatainete loetelu või XIV lisa (loetelu ainetest, mille puhul on
vajalik luba), toovad kaasa vahetu teabe nõuded artiklite (komponentide) kohta
või eeldavad luba aine kasutamiseks Euroopas. [34] Näiteks USA
valitsus sõlmis hiljuti kahe satelliitfotosid tegeva ettevõttega kaks
10-aastase kestusega lepingut. [35] Vt KOM(2011) 659, KOM(2011) 660 ja KOM(2011) 662 Euroopa
2020 projektivõlakirjade algatuse kohta. [36] Direktiivid 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ.