17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/1

1.

Finantsmäärus on iga Euroopa Arengufondi (EAF) suhtes kohaldatava õigusraamistiku oluline osa. Finantsmääruse sätetest (mis on põhjendatult tehnilised ja üksikasjalikud) tuleb kinni pidada, et tagada EAFi vahendite asjakohane kasutamine. Kui sätetest kinni ei peeta, tähendab see, et asjaomases EAFi tehingus on tehtud viga. Seega on väga soovitatav, et määruse tekst oleks võimalikult läbipaistev ja kasutajasõbralik.

2.

Komisjoni seletuskirjas selgitatakse, et ettepaneku koostamise peamine eesmärk oli viia EAFi finantsmääruse sätted vastavusse üldise finantsmääruse (12) ja selle rakenduseeskirjadega (13).

3.

Ettepanek sisaldab mitmeid viiteid üldisele finantsmäärusele, märkides ära, milliseid artikleid kohaldatakse. Sageli lisatakse aga lisasätteid või viiteid üldise finantsmääruse sätetele, mida ei kohaldata (vt näited „Konkreetsete tähelepanekute” all, punktid 8–24). Teatud üldise finantsmääruse sätteid ei kohaldata otse, vaid vajalike muudatustega, ning teatud mõisteid tuleb tõlgendada teisiti kui üldises finantsmääruses (vt nimekirja ettepaneku artikli 2 lõikes 4).

4.

Sellest tulenevalt ei ole finantsmääruse ettepanek kaugeltki kasutajasõbralik. Ettepanek ei ole eraldiseisev dokument. Seda ei ole võimalik mõista ilma viideteta üldisele finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele. Keerukusega kaasneb märkimisväärne õigusliku ebakindluse oht. Praegusel kujul oleks vahendite haldajatel, toetusesaajatel ja audiitoritel dokumenti keeruline kasutada. Seega valitseb märkimisväärne oht, et ettepaneku sätteid tõlgendatakse valesti ning tekivad vead.

5.

Kontrollikoda avaldab kahetsust, et komisjon ei ole koostanud läbipaistvalt sõnastatud eraldiseisvat määruse ettepanekut, mis oleks kasutajate jaoks võimalikult selge ning aitaks vähendada vääritimõistmisest tekkivate vigade ohtu.

6.

Kontrollikoda avaldab kahetsust ka selle üle, et vaatamata arvamustes nr 12/2002, nr 2/2007 ja nr 9/2007 esitatud soovitustele ei ole komisjon kasutanud võimalust teha ettepanek ühise finantsmääruse koostamiseks, mida kohaldataks kõikide praeguste ja tulevaste EAFide suhtes ning mida sarnaselt üldise finantsmäärusega saaks vajaduse korral muuta. Seda tüüpi meede tagaks järjepidevuse ilma EAFide rakendamise katkestamise riskita ning lihtsustaks eeldatavalt ka haldamist.

7.

Keerukad kulueeskirjad suurendavad halduskoormust ning põhjustavad seaduslikkuse ja korrektsusega seonduvaid vigu. Artiklis 11 on esitatud üks potentsiaalselt kasulik lihtsustamismeede: toetuste puhul tuleks kaaluda ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude kasutamist.

8.

Artikkel 17 sätestab muu hulgas, et kohaldatakse üldise finantsmääruse sätteid kaudse eelarve täitmise kohta. Artikli 17 lõiked 3 ja 4 sisaldavad aga elemente, mis lähevad nendest sätetest kaugemale.

9.

Lõige 3 sätestab, et „volitatud üksused” võivad anda eelarve täitmise ülesanded üle muudele üksustele samaväärsetel tingimustel, luues usaldussuhete hierarhia. Võim on hajutatud, võimaldades AKV riikidel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel anda eelarve täitmise ülesandeid teenuselepingu alusel edasi eraõiguslikele asutustele. Ei ole selge, miks nimetatud säte on ettepanekusse lisatud. On märkimisväärne oht, et see säte raskendab ja võimalik, et ka takistab üldise finantsmääruse artikli 60 lõike 1 sätete kohaldamist. Muu hulgas sätestatakse seal, et üksused ja isikud, kellele on usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesanded, „tagavad Euroopa Liidu vahendite haldamisel Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga …”.

10.

Ettepaneku põhjenduse 9 tekst osutab sellele sättele, põhjendades seda viitega „ühiste rakenduseeskirjade määrusele”. 11. EAFi rakendamise määruse ettepaneku (14) läbivaatamisel ilmnes aga, et puudub selgesõnaline põhjendus üldise finantsmääruse sätete erinevale tõlgendamisele.

11.

Kontrollikoda soovitab nõukogul uurida punkti 3 lisamise põhjendust, eriti seda, kas punkti lisamise eelised kaaluvad üles ebaselge vastutuse EAFi vahendite asjakohase kasutamise eest.

12.

Määruse ettepaneku artikkel 36 sätestab, et üldiselt kohaldatakse EAFist toetatavate avalike hangete suhtes üldise finantsmääruse avalike hangete sätteid. Lõike 5 kaks esimest rida sätestavad, et juhul, kui nimetatud menetlusi ei täideta, ei ole kulud EAFist rahastamiskõlblikud.

13.

Artikli 36 lõike 5 lõpus viidatakse aga proportsionaalsuspõhimõttele.

14.

Nimetatud säte nõrgestab üldist reeglit, mille kohaselt peavad kulutused selleks, et need rahastamiskõlblikud oleksid, olema tehtud vastavalt hankesätetele. Proportsionaalsuspõhimõte on oluline hanke-eeskirjade mittejärgimise tagajärgede kindlakstegemisel (näiteks rahalise toetuse tagasinõudmine). Kuna proportsionaalsuspõhimõte on õiguse üldpõhimõte, ei ole artiklis 36 sellele viitamine vajalik.

15.

Kontrollikoda soovitab nõukogul artikli 36 lõikes 5 viite proportsionaalsuspõhimõttele kustutada.

16.

Määruse ettepaneku artikli 37 järgi kohaldatakse EAFist antava rahalise toetuse suhtes üldise finantsmääruse sätteid. Lõige 3 sisaldab aga lisasätet, milles rõhutatakse komisjoni vajadust võtta haldussätete kindlaksmääramisel arvesse erivajadusi ja konteksti. Ei ole selge, miks peeti vajalikuks lisada see säte uude EAFi finantsmäärusesse, kui üldises finantsmääruses vastav säte puudub.

17.

Kontrollikoda soovitab nõukogul uurida, kas sellise sätte lisamine on asjakohaselt põhjendatud ning kas säte on piisavalt selgelt määratletud.

18.

Ettepaneku artikli 39 esimeses lõigus sätestatakse, et EAFi eelarvetoetuse suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse artiklit 186. Üldise finantsmääruse nimetatud artiklis sätestatakse, et rahastamislepingutes, mille alusel eelarvetoetust makstakse, näidatakse üksikasjalikult ära toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused, ning et toetuse maksmine põhineb tingimuste täitmisel (lõige 2), rahastamisotsustesse tuleb lisada eeskirjadevastaste kulude hüvitamise sätted (lõige 3) ning komisjon toetab parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekuse arendamist toetust saavates riikides ning läbipaistvuse suurendamist ja üldsuse teabele juurdepääsu parandamist (lõige 4).

19.

Artikli 39 teine kuni seitsmes lõik sisaldavad mitmeid EAFi eelarvetoetusega seotud põhimõtteid ja tavasid. Need hõlmavad üldiseid poliitikaavaldusi (teine ja neljas lõik), üldise finantsmääruse artikli 186 mõne sätte kordamist või ümbersõnastamist (kolmas, viies ja kuues lõik) ning ebaselget viidet ülemeremaade ja -territooriumide sidemetele asjaomaste liikmesriikidega (seitsmes lõik).

20.

Seega näib tekst minevat kaugemale sellest, mis on finantsmääruse puhul vajalik (määratletud põhjenduses 3 kui „üksikasjalikud finantsrakenduseeskirjad”). Samuti võib segadust tekitada asjaolu, et ühelt poolt väidetakse kohaldatavat üldise finantsmääruse vastavaid sätteid, teiselt poolt aga sõnastatakse mõned nendest sätetest ümber.

21.

Kontrollikoda on oma hiljutistes aruannetes esitanud eelarvetoetusega seoses mitmeid soovitusi, (15) viidates eelkõige vajadusele määrata objektiivselt kontrollitavad ja võimaluse korral kvantifitseeritavad kriteeriumid, mille abil edusamme mõõta. Sellest seisukohast oleks kasulik teksti mõjusamaks muuta. Osa praeguses versioonis esitatud tekstist (nagu neljanda lõigu viited „diferentseerimisele” ja „peamistele määravatele teguritele”) on aga võimalik tõlgendada kui põhjendust küllaltki leebele suhtumisele vajadusse siduda eelarvetoetused rangete tingimustega.

22.

Kontrollikoda soovitab nõukogul ettepaneku selle artikli läbivaatamisel arvestada eeltoodud kommentaaridega.

23.

Artikli 48 lõige 6 sätestab, et „AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide auditeerimisasutusi innustatakse osalema kontrollikoja töös”. Kontrollikoda märgib, et üldine finantsmäärus ei sisalda samalaadseid sätteid üldeelarvest rahastatud välistegevuse kohta. Kontrollikoda teeb oma auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega, mis hõlmavad ka standardeid teise audiitori töö kasutamise kohta. Kontrollikoda võib küll kutsuda riiklikke auditeerimisasutusi oma tööd vaatlema, kuid EAFi finantsmäärusega kontrollikojale pandud kohustus soodustada riiklike auditeerimisasutuste osalemist oma töös ei ole asjakohane.

24.

Kontrollikoda soovitab nõukogul muuta seda punkti nii, et AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide auditeerimisasutusi julgustatakse tegema kontrollikojaga koostööd kontrollikoja kutsel.

25.

Ettepaneku artiklis 62 on loetletud mitmed eelmiste EAFide aspektid, mille suhtes kehtiks ka kavandatav 11. EAFi suhtes kohaldatav finantsmäärus. Kontrollikoda soovitab nõukogul kaaluda, kas on asjakohane piirata tulevase EAFi finantsmääruse kohaldamisala nimekirjas toodud valdkondadega (välistades seega määruse kohaldamise nende teemade suhtes, mida ei mainita, nagu eelarvetoetus).