1.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 372/9

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 372/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PLÁTANO DE CANARIAS”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0867-11.03.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Plátano de Canarias”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilist tähist (KGT) „Plátano de Canarias” kannavad liiki Musa acuminata Colla (AAA) ja sorti „Cavendish” kuuluvad banaanid, mida kasvatatakse Kanaari saartel ning mis ettevalmistatuna ja pakendatuna on ette nähtud värskelt tarbimiseks.

Banaanikoore värvus ulatub rohelisest (saagikoristuse ajal) kuni sügavkollaseni (tarbimise ajal) ning viljaliha värvus varieerub elevandiluuvalgest kreemikasvalge ja kollaseni.

Banaanide „Plátano de Canarias” tunnusmärgiks on aga saanud banaanikoorel olevad väikesed täpid, mille abil tarbijad toote ära tunnevad.

Banaanides „Plátano de Canarias” toimivad aktiivselt ensüümid polüfenooloksüdaas ja peroksüdaas, mis katalüüsivad banaanikoore pruuniks tõmbumist põhjustavaid oksüdatsioonireaktsioone. See joon ilmneb viljade küpsemisel, kui banaanikoorele tekivad pruunid täpikesed, või viljade suurema hõõrdetundlikkuse näol. Banaanikoorel olevad pruunid laigukesed on täppide poolest tuntud banaanide „Plátano de Canarias” eritunnus.

Banaanid „Plátano de Canarias” on pikliku ja selgelt kõvera ning kobara külge kinnituvas otsas kitseneva kujuga.

Kohustuslikuks vilja suuruse määramiseks mõõdetakse selle pikkust ja paksust; minimaalsed mõõdud peavad olema vastavalt 14 cm ja 27 mm.

Banaanide „Plátano de Canarias” olulisimad keemilised omadused on järgmised:

—	tärklisesisaldus vahemikus 5–8;

—	üldsuhkrusisaldus üle 10, kusjuures suurema osa suhkrutest moodustab sahharoos.

Nii tärklise- kui ka üldsuhkrusisaldust väljendatakse grammides 100 grammi küpse viljaliha kohta.

Vähene tärklisesisaldus ja suur üldsuhkrusisaldus on kaitstud tootele eriomased.

Banaanide „Plátano de Canarias” peamised iseloomulikud omadused on kokkuvõttes järgmised:

—	väga magus maitse, mis tuleneb suurest suhkru- ja vähesest tärklisesisaldusest;

—

tugev lõhn (nn impacto plátano), mis tuleneb suurest isoamüülatsetaadi ja heksüülbutanoaadi sisaldusest: eripärane lõhn tuleneb 3-metüülbutüülatsetaadist ehk isoamüülatsetaadist. Vastavalt olemasolevatele uuringutele on nimetatud ühendi kontsentratsioon banaanides „Plátano de Canarias” selgelt suurem kui mujalt pärit banaanides. Samuti on kõnealustes banaanides muid iseloomuliku banaanilõhnaga seotud ühendeid, näiteks heksüülbutanoaat. Mujalt pärit banaanides on nimetatud ühendit vaid vähesel määral;

—	banaanikoorel olevad tumedad täpid, mis tulenevad suure aktiivsusega ensüümidest polüfenooloksüdaas ja peroksüdaas, mis katalüüsivad banaanikoore pruuniks tõmbumist põhjustavaid oksüdatsioonireaktsioone.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Banaanide „Plátano de Canarias” viljelemine peab toimuma kaitstud geograafilise tähisega määratletud geograafilises piirkonnas.

KGTga „Plátanos de Canarias” hõlmatud banaanide küpsemine ja pakendamine võib seevastu toimuda väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Banaanide „Plátano de Canarias” suhtes ei ole kehtestatud erieeskirju.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pakenditele peab olema selgesti trükitud kaitstud geograafilise tähise „Plátano de Canarias” nimetus ja logo ning Euroopa Liidu logo ja muu kehtivate õigusaktidega nõutav üldteave.

KGT „Plátano de Canarias” logo ning selle erijooned on järgmised:

—	ovaali taustavärv Pantone 295 (sinine);

—	banaani piirjoonte ja banaanilehtede värv Pantone 347 (roheline);

—	banaanikujutise värv Pantone 109 (kollane).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

KGTga „Plátano de Canarias” hõlmatud banaanide geograafiline tootmispiirkond on Kanaari saared ja piirkond koosneb kõigist vähem kui 500 meetri kõrgusel üle merepinna asuvatest põllumajandusmaadest.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Kanaari saared asuvad Aafrika looderanniku lähistel laiuskraadidel 27° 37′–29° 25′ põhjalaiust. Tulenevalt nimetatud asukohast ning passaattuulte ja Kanaaride külma hoovuse mõjul on saartel maheda temperatuuri ja väheste sademetega niiske subtroopiline kliima.

Keskmine temperatuur Kanaaridel on aasta lõikes küllalt ühtlane. Rannikul on keskmine temperatuur ligikaudu 20 °C, kuid kõrgemates piirkondades on see selgelt madalam ja ööpäevased temperatuurikõikumised suuremad.

Maheda temperatuuri ja saartel puhuvate niiskete tuulte mõjul arenevad taimed aeglaselt ja viljade küpsemisaeg on pikk ning see mõjutab märkimisväärselt banaanide „Plátano de Canarias” iseloomulike omaduste kujunemist.

5.2.   Toote eripära:

Kaitstud geograafilise tähisega „Plátano de Canarias” hõlmatud banaanid on piklikud ja selgelt kõverad, vähemalt 14 cm pikkused ja vähemalt 27 mm paksused, väga magusa maitsega ja pruunitäpilise koorega.

Need väikesed täpid on banaanide „Plátano de Canarias” peamine tunnusmärk ja omadus, mille abil tarbijad toote ära tunnevad.

Täpsemalt tekivad täpikesed banaanikoorele teatavate ensüümide, eelkõige polüfenooloksüdaasi ja peroksüdaasi tegevuse tulemusel.

KGT „Plátano de Canarias” tunnustamistaotlusele lisatud toetavas uuringus on esitatud andmed vastavate näitajate kohta banaanide „Plátano de Canarias” puhul võrdluses mujalt pärit banaanidega ning uuringust nähtub, et peroksüdaasi ja polüfenooloksüdaasi aktiivsuse näitajad on kõnealuste banaanide puhul võrreldes mujalt pärit banaanidega palju kõrgemad; sellest tulenevalt on banaanidel „Plátano de Canarias” mujalt pärit banaanidega võrreldes palju rohkem täppe, nii et need on muutunud toote tunnusmärgiks.

KGT „Plátano de Canarias” taotlusele lisatud juba nimetatud uuringus on analüüsitud toote eripära toiteväärtuse aspektist ning banaanides „Plátano de Canarias” ja mujalt pärit banaanides leiduvate toitainete üldanalüüsi põhjal täheldatakse olulisi erinevusi: banaanides „Plátano de Canarias” on võrreldes mujalt pärit banaanidega vähem tärklist ja rohkem lahustuvaid suhkruid, mistõttu need on magusamad; samuti sisaldavad need rohkem kaaliumi ja fosforit ning vähem naatriumi ja kaltsiumi. Need olulised erinevused kinnitavad tõsiasja, et toode „Plátanos de Canarias” erineb mujal maailmas toodetavatest banaanidest (Forster et al. 2002).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kaitstud geograafilise tähise „Plátano de Canarias” tunnustamistaotlus põhineb nimetuse kvaliteedil ning mainel ja tuntusel. Banaanide „Plátano de Canarias” iseloomulik viljelemisviis on välja kujunenud ajalooliste, looduslike ja inimtegurite koosmõjul.

Kanaari saared asuvad Aafrika looderanniku lähistel laiuskraadidel 27° 37′–29° 25′ põhjalaiust. Tulenevalt nimetatud asukohast on saartel maheda temperatuuri ja väheste sademetega niiske subtroopiline kliima.

Kanaari saarte kliima erijooned on tingitud saarte asukohast Atlandi ookeanis subtroopilises kliimavööndis ja Aafrika mandrist läänes. Kliimat saarte piirkonnas mõjutavad ühiselt kaks eri ulatusega tegurit: ühelt poolt subtroopilistele laiuskraadidele omane atmosfääri dünaamika ja teiselt poolt asjaolu, et suurem osa saartest on järsu pinnamoega, nende läheduses on külm ookeanihoovus ja nad asuvad mandri lähedal.

Kanaarid asuvad nii geograafilises kui ka klimaatilises mõttes banaanikasvatuse piirialal, kuna nimetatud taim vajab kasvamiseks sooja temperatuuri vahemikus ligikaudu 25–27 °C, 16 °C juures taim nõrgeneb ja alla 14 °C juures selle kasvutegevus lakkab.

Banaanipuu arengutsükli määrab üle 14-kraadise temperatuuriga päevade arv; just seetõttu areneb taim Kanaaride maheda temperatuuri ja saartel puhuvate niiskete tuulte mõjul aeglasemalt kui troopilistes piirkondades.

Pikem viljelusaeg ja seega ka viljade pikem küpsemisaeg (taime küljes kuni kolm kuud kauem) on määrav tegur banaanide „Plátano de Canarias” eripärade – vähene tärklisesisaldus ja suur suhkru-, eelkõige sahharoosisisaldus – kujunemisel.

Nimetatud tingimustest tuleneb ka ensüümide tegevus, mis seisneb tugevas katalüütilises reaktsioonis, millega on seotud banaanikoore pruuniks tõmbumine. See väljendub pruunide laigukeste ilmumises banaanikoorele ning see omadus on täppide poolest tuntud banaanide „Plátano de Canarias” eritunnus.

Banaanide omadusi mõjutavad väga tugevalt keskkonnategurid, nagu valgus, temperatuur, vesi, muld, suhteline õhuniiskus, tuul jne. Kõik need tegurid mõjutavad taime füsioloogilist arengut ja annavad sellele eespool nimetatud eriomadused.

Tänu Kanaari saarte geograafilisele asukohale mandriturgude suhtes toimub toote transport võrreldes mujalt pärit banaanidega väga lühikese aja jooksul; see võimaldab saaki koristada siis, kui viljad on paremini küpsenud, ning tänu sellele on neil paremad organoleptilised omadused ja toode jõuab tarbijani kvaliteetsemana.

Nimetuse „Plátano de Canarias” mainet ja tuntust kinnitavad arvukad ajaloolised viited ajakirjanduses, kirjanduses ja mujal; siinkohal mõned väljavõtted ajakirjandusest.

Ajalehe La Vanguardia 25. mai 1921. aasta numbri lehekülg 11: „… Palub valitsusel mõjutada Saksamaad, et see annaks loa banaanide „Plátano de Canarias” impordiks, mis keelati juba mitu kuud tagasi …”.

Ajalehe La Vanguardia 24. juuni 1930. aasta numbri lehekülg 32: „Härra Matos, kes teab, kui oluline on banaanitootmine Kanaari saartel, lubas, et nii palju, kui sõltub tema ministeeriumist, aitab ta sellele õigustatud püüdlusele kaasa.”

Ajalehe La Vanguardia 21. novembri 1970. aasta numbri lehekülg 8: „Taas algavad banaanide „Plátano de Canarias” reklaamikampaaniad.”

Veel üks näide nimetuse „Plátano de Canarias” tuntusest ja mainest on põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi 2002. aasta uuringust „Estudio del Mercado del Plátano en España y Portugal” (Uuring Hispaania ja Portugali banaanituru kohta) tehtud kokkuvõte, kus on öeldud, et võib kindlalt väita, et banaanid maitsevad enamikule tarbijatest, sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest ja elukohast, ning et nad seostavad banaane spontaanselt kohe Kanaari saartega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gobiernodecanarias.org/boc/2011/025/005.html

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---