52012PC0618

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[1] punkt 28 võimaldab paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

22. detsembril 2011 esitas Rumeenia taotluse EGF/2011/014 RO/Nokia, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõttes SC Nokia Romania SRL ja ühes tarnivas ettevõttes Rumeenias.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon, et määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt on kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2011/014

Liikmesriik || Rumeenia

Artikkel 2 || a)

Põhiettevõte || SC Nokia Romania SRL

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad || 1

Vaatlusperiood || 21.8.2011 – 21.12.2011

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 8.12.2011

Taotluse kuupäev || 22.12.2011

Koondamisi vaatlusperioodil || 1 904

Koondamisi enne ja pärast vaatlusperioodi || 0

Toetuskõlblikke koondamisi kokku || 1 904

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 1 416

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 4 346 200

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) || 181 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 4,00

Kogueelarve (eurodes) || 4 527 200

Fondi toetus eurodes (65 %) (eurodes) || 2 942 680

1.           Taotlus esitati komisjonile 22. detsembril 2011 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 22. augustini 2012.

2.           Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

3.           Seose väljatoomiseks koondamiste ja globaliseerumise põhjustatud oluliste maailmakaubanduse struktuurimuutuste vahel väidab Rumeenia, et viimastel aastatel valitseb Euroopa IT sektori ettevõtete seas suundumus viia need üle Aasiasse. Turu väljakutsetele reageerimiseks on Nokia Corporationi peakorteris Soomes töötatud välja strateegia viia tootmiskohad turgudele võimalikult lähedale.[4]

4.           Koondamiste peamine põhjus on sektorisisene tegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat. Varem Clujs ja Salos toimunud mobiiltelefonide kokkupanemine on viidud Aasiasse (Hiina, Lõuna-Korea, India ja Vietnam, kus ehitatakse Nokia tehast). Osade tootmine ja allhanke korras tootmine olid juba Euroopast välja viidud. Tootmises võetud suunda on järgitud ka toote kavandamise ja -arenduse puhul, mis on juba viidud või mida viiakse parajasti üle välismaale.

5.           Nokia Corporationi kaubandusstatistika näitab,[5] et aastatel 2010 ja 2011 Hiinas, Indias, Venemaal ja Brasiilias netomüük suurenes, samas kui Euroopa (välja arvatud Saksamaa) suurematel turgudel, sealhulgas Ühendkuningriigis ja Hispaanias see vähenes.

6.           Statistika[6] näitab ka, et mobiilteenuste ja -vahendite müügimahu kasv on olnud märkimisväärselt suurem Hiinas (13 % aastas) ja Ladina-Ameerikas (21 % aastas) kui Euroopas, kus aastane muutus ajavahemikus 2010–2011 oli – 2 %.

7.           Rumeenia ametiasutused osundavad Nokia Corporationi 2011. aasta neljanda kvartali aruannet,[7] milles väljendatakse kavatsust vähendada 2013. aasta lõpuks tööjõudu kogu maailmas keskmiselt 17 000 töötaja võrra ning avada uus tootmisrajatis Vietnami põhjaosas Hanoi lähedal.

8.           Tänini on mobiiltelefonide sektori kohta esitatud fondile mitmeid taotlusi, mille aluseks oli alati kaubandusega seotud üleilmastumine.[8]

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

9.           Rumeenia esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

10.         Taotluses viidatakse 1 809 koondamisele SR Nokia Romania SRL-is ja 95 koondamisele ühes tarnivas ettevõttes neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 21. augustist 2011 kuni 21. detsembrini 2011. Koondamiste arv 1 904 määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu kolmanda taande kohaselt. Komisjon on saanud Rumeenialt kinnituse, et vahepeal on kõik need koondamised reaalselt toimunud.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

11.         Rumeenia ametiasutused väidavad, et Nokia tootmise ümberpaigutamise otsus ja koondamiste laad olid ettenägematud, sest äriühing arenes ajavahemikus 2006–2010 pidevalt ning töötajate arv kasvas 102 töötajalt 2006. aastal 1 552 töötajani 2010. aastal ja lisaks töötas 800 inimest ajutise lepingu alusel. Sama perioodi finantsnäitajad, millele Rumeenia ametiasutused Rumeenia rahandusministeeriumi andmete[9] põhjal osutavad, näitavad, et osutatud perioodil suurenes kasum keskmiselt 300 000 eurolt 2006. aastal 42,3 miljoni euroni 2010. aastal.

12.         Alles 29. septembril 2011 teatas Soome äriühing, et tema strateegias on ettenähtud, et peab toimuma tootmisvõimsuse kohandamine ja tootmistegevuse parandamine, et paremini teenindada partnerklientide ja -tarnijate ülemaailmset võrgustikku.[10] Äriühingu esitlus näitab, et kõnealune otsus, mis viis Clujs kõigi töötajate vallandamiseni, oli äriline otsus ja osa üldisest otsusest laieneda tärkavatele turgudele väljaspool Euroopa Liitu.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kirjeldus

13.         Taotlus on seotud 1 904 koondamisega, millest 1 809 toimus SC Nokia Romania SLR-is ja 95 tarnivas ettevõttes nimega SC Eurest SRL. Rumeenia hinnangu kohaselt soovib fondi meetme kaudu toetust saada1 416 töötajat.

14.         1 416 abi vajavat töötajat jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Arv || Protsent

Mehed || 439 || 31,00

Naised || 977 || 69,00

ELi kodanikud || 1 416 || 100,00

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 0 || 0,00

15–24aastased || 330 || 23,31

25–54aastased || 1 034 || 73,02

55–64aastased || 52 || 3,67

üle 64aastased || 0 || 0,00

15.         Rumeenia ametiasutused märgivad taotluses, et koondatud töötajate seas on viis isikut, kellel on pikaajaline terviseprobleem või puue.

16.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria || Arv || Protsent

Spetsialistid || 30 || 2,12

Tehnikud ja tehnilised töötajad || 248 || 17,51

Ametnikud || 119 || 8,40

Teenindus- ja müügitöötajad || 6 || 0,42

Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad || 963 || 68,01

Lihttöölised || 50 || 3,53

17.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Rumeenia kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimatuse põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

18.         Peamine regioon, mida Nokia Corporationi otsus tootmine Aasiasse üle viia mõjutab, on suurlinna-ala Cluj-Napoca, ja laiemalt kannatab selle all NUTS III Cluj maakonna tööturg. Cluj-Napocas toodetakse praegu 49 % maakonna lisandväärtusest. Maakonna peamine majandustegevus on koondunud Cluj-Napoka piirkonda: tootmine, teenindus, kaubandus ja ehitus, samuti põllumajanduslik tegevus, sest piirkond paikneb Transilvaania platool, kus on soodne kliima põllumajanduse jaoks.

19.         Cluj maakonna pealinn on Cluj-Napoca omavalitsusüksus, mida ümbritseb 17 haldusüksust ja kus on kokku 379 705 elanikku. Suurlinna-ala Cluj-Napoca hõlmab piirkonda, mida Nokia Corporationi otsus oma tootmine ümber paigutada enim mõjutab, sest enamik vallandatud töötajaid elab suurlinna halduspiirkonnas.

20.         Cluj piirkondliku statistikadirektoraadi 2008. aasta lõpul avaldatud andmete[11] kohaselt jaotatakse maakonna töötav elanikkond, sealhulgas suurlinna-ala elanikkond, riikliku klassifikaatori CAEN (Clasificarea activitatilor din economia nationala) alusel järgmistesse valdkondadesse: põllumajandus, metsandus ja kalandus: 72 300 inimest; tööstus: 76 000 inimest; ehitus: 29 500 inimest; ning jae- ja hulgimüük: 52 100 inimest.

21.         Peamine sidusrühm on Cluj-Napoca omavalitsusüksus. Keskus, mis luuakse vallandatud töötajate toetamiseks uuele tööle üleminekul, kavatsetakse rajada Cluj-Napoca omavalitsusüksusesse, sest transpordi infrastruktuur võimaldab kohalkäimist kõigist mõjutatud piirkonna paikadest.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

22.         Rumeenia ametiasutuste kohaselt esitatakse Cluj piirkondliku statistikadirektoraadi[12] avaldatud tööjõu-uuringus andmed, mis näitavad, et IT ja kommunikatsiooni alal – kategooria, millesse kuulub SC Nokia Romania SRL (kommunikatsiooniseadmete tootmine, st NACE Revision 2 klass 26.30) – oli 2008. aastal 5 700 töötajat, kellest SC Nokia Romania SRLis töötas 1 255 ehk 30 % koguarvust. 2011. aastal kasvas SC Nokia Romania SRL töötajate arv 1 956-ni, mis moodustas ligikaudu 40 % kõikidest selle ala töötajatest piirkonnas.

23.         Nokia Corporationi esitatud dokumentides kollektiivse koondamise kohta loetletakse järgmistest piirkondadest pärit vallandatavad isikud: 694 isikut Cluj-Napoca suurlinna-ala maapiirkonnast, 235 isikut Cluj-Napoca omavalitsusüksusest; 212 isikut Gherla omavalitsusüksusest; 386 isikut Dej omavalitsusüksusest; ning 282 isikut maakondadest väljaspool Clujt.

24.         Seega mõjutab Nokia Corporationi otsus enim Cluj maakonda ja eriti Cluj-Napoca suurlinna-ala ennast.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

25.         Kõik järgmised Rumeenia ametiasutuste kavandatud meetmed kombineeritakse individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketiks, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel naasta tööturule:

– Vallandamiseelsed teenused: Selle meetme raames osutatavad teenused hõlmavad töötajate kaitset käsitlevate õigusnormide tutvustamist, kindlustatud isikute õiguste ja kohustuste tutvustamist, EGFi pakutavate soodustuste ja võimaluste tutvustamist, töötajatele kättesaadavate teenuste tutvustamist, vabade töökohtade tutvustamist, tööturul korraldatavate tööhõivemeetmete tutvustamist: töömessid, rahalised stiimulid, ESFi rahastatud projektid ja Cluj maakonna tööhõiveameti (AJOFM) projektid.

– Töötajate registreerimine tööotsijana töötajate tugikeskuses uuele tööle üleminekuni: See meede hõlmab registreerimisvormi täitmist isiku vajaduste identifitseerimiseks, töötaja staatuse kinnitamist ja vooskeemi koostamist keskuse tegevuste raames, töötajate isikustaatust keskuses registreerimisel.

Tegevuskava: töötaja esialgse profiili kindlakstegemine, registreerimislehe täitmine, tegevuskava koostamine, keskuse meetmetes osalemise kindlaksmääramine, soovitavate tulemuste suhtes kokkuleppimine, sealhulgas töötaja finantsolukord. Eesmärk on saavutada positiivne suhtumine ühiskonda, teadlikkus iseenda väärtusest ja soov leida teine töö; nii leitakse meetmetes osalemise kaudu uus töökoht.

– Teave, nõustamine ja kutsenõustamine: See tegevus põhineb isikliku arengu põhimõttel ja on seotud raskes olukorras oleva isiku iseseisva tegutsemise julgustamise ja motivatsiooni tõstmisega. See koosneb individuaalsete tegevuskavade või iga isiku jaoks nõustamisgraafiku koostamisest ja keskuse raames vooskeemi kindlaksmääramisest, isiku teavitamisest tööturu, õigusaktide ning kutsekoolituse ja töökoha leidmise võimaluste kohta; karjäärinõustamine: eesmärkide kindlaksmääramine, psühholoogiline hinnang, tööeluga seotud otsuste tegemiseks vajalike teadmiste jagamine, võimalike variantide kindlaksmääramine, parimate lahenduste valimine; meetodite ja võtete tutvustamine vaba töökoha leidmiseks; viiside tutvustamine võimaliku tööandja poole pöördumiseks; viiside tutvustamine, kuidas käituda enne ja pärast töövestlust; soovitused muudes keskuse tegevustes osalemiseks: koolituskavad, nõustamine ja abi iseseisva tegevuse alustamiseks või ettevõtte asutamiseks.

– Liikuvustoetus: Seda pakutakse isikutele, kellel on õnnestunud asutada oma ettevõte, või eesmärgiga leida uus töökoht, mille asukoht on rohkem kui 50 km kaugusel isiku alalisest elukohast. Seda toetust makstakse töötajale üks kord pärast vajalike tõendavate dokumentide esitamist.

– Transporditoetus: See koosneb selliste kulude hüvitamisest, mis tekivad, kui töötaja peab keskuse korraldatud tegevuses osalemiseks kasutama transporti ja kui ta otsib aktiivselt tööd.

– Tööotsingutoetused: Kõnealune teenus koosneb summast, mis makstakse töötajatele, kes osalevad vähemalt kahes keskuse tegevuses, võtavad osa valikumenetlustest, mida tööandja korraldab värbamise eesmärgil, ja valmistavad ette varuplaane, kui töövestlus osutub edutuks.

– Koolitus: See tegevus hõlmab kutsenõustamise tulemusel kursusele registreerimist; rühma moodustamist (vähemalt 7 ja kõige rohkem 28 isikut rühma kohta); kursusel õpitu rakendamist tegelikkuses; koolituskursuse jälgimis- ja koordineerimistegevusi (osaline testimine), koolitusel osaleja kuuekuulist jälgimist.

– Tööpraktika toetus: See teenus koosneb võimaliku tulevase tööandja juures kahe- kuni neljanädalasel praktikal osalemise toetusest. Sellist praktikat korraldatakse spetsiaalselt töötajatele, kellel olid samasugused töökohad Nokias, kuid kellel puuduvad konkreetsed praktilised oskused või puudub erikogemus.

– Koolitusprogrammi sertifikaadiga seotud finantstoetus: Pärast kursuse edukat lõpetamist tuleb seadusjärgse tähtaja jooksul väljastada omandatud oskuste kohta sertifikaat. Rahalist toetust antakse osalejatele, kes on kutsekoolitusprogrammi kursuse edukalt lõpetanud ja saanud sertifikaadi.

– Ettevõtluse edendamine: Nõustamise ja finantsilise toetuse kaudu iseseisva tegevuse alustamise või ettevõtte asutamise puhul pakutakse järgmisi tegevusi: töörühmade loomine vastavalt kindlaks tehtud iseärasustele ja vajadustele: iseseisva tegevuse rühmad (vabakutselised, üksikettevõtjad, pereühistud), ettevõtte asutamise rühmad; individuaalne nõustamine – peamiselt tehniline abi ettevõtte asutamisel, sellekohase õigusliku tausta tutvustamine, asutamislepingu ja põhikirja koostamine, tegevusala kindlaksmääramine, juriidilise või füüsilise isiku registreerimine, lepingute täitmine, dokumentide seaduslik kinnitamine; äriplaani koostamine; ettevõtluse rühmakoolitus: juhtimist käsitlevad moodulid, turundus ja müügimeetodid; juhtumiuuringud: näited äritegevuse kohta mitmesugustel aladel, alustamis- ja arenguetapid, järelevalvemeetodid.

– Rahaline toetus iseseisva tegevuse alustamiseks: koosneb rahalisest abist iseseisva tegevuse või ettevõtluse alustamiseks. Vajalik on keskmiselt 1 800 eurot isiku kohta, et soetada vajalik varustus iseseisva tegevuse alustamiseks või uue ettevõtte asutamiseks (nn stardivarustus, mis on uue tegevuse alustamisel äärmiselt vajalik).

– Mentorlus ja töökohale asumise järgne toetus: Selle teenuse eesmärk on hõlbustada uue töökoha tingimuste täitmist ja nendega kohanemist. Tegevused ei kesta kauem kui kuus kuud ja need kohandatakse vastpalgatud töötajate jaoks.

– Rahaline toetus lastega isikutele: Individuaalset rahalist abi antakse töötajatele, kes on ainsad palgasaajad lastega üksikvanemate perekonnas, ning lastega töötajatele, kes ei saa oma laste järele vaadata projekti tegevuse ajal, sealhulgas töövestluste ajal. selle toetuse eesmärk on anda töötajatele võimalus maksta teenuste eest eralasteaiale või lapsehoidjale, kes vaatavad laste järele, kui vanemad osalevad keskuse tegevuses. See individuaalne toetus sisaldab lasteaedade või spetsiaalsete ettevõtete alltöövõttu. Maksedokumendid väljastatakse üleminekuperioodil toetatavatele töötajatele, kes omakorda annavad need teenuse osutajale, kes on valmis töötajale vajatavaid teenuseid osutama. Maksedokumentide alusel maksab keskus teenuse osutajale hüvitist.

26.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus-, haldus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

27.         Individuaalsed teenused, mida kirjeldavad Rumeenia ametiasutused, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Rumeenia ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 4 527 200 eurot, millest 4 346 200 eurot moodustavad individuaalsete teenuste kulud ja 181 000 eurot (4,00 % kogukuludest) fondi toetuse rakendamisega seotud kulud. Fondilt taotletav kogusumma on 2 942 680 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust vajava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Koondamiseelsed teenused || 1 416 || 120 || 169 920

Töötajate registreerimine || 1 416 || 10 || 14 160

Teave, nõustamine ja kutsenõustamine || 1 416 || 1 100 || 1 557 600

Liikuvustoetused || 40 || 580 || 23 200

Transporditoetus || 1 000 || 100 || 100 000

Tööotsingutoetused || 800 || 200 || 160 000

Koolitus || 1 000 || 800 || 800 000

Tööpraktika toetus || 150 || 1 000 || 150 000

Koolitusprogrammi sertifikaatidega seotud finantstoetus || 850 || 200 || 170 000

Ettevõtluse edendamine || 150 || 700 || 105 000

Rahaline toetus iseseisva tegevuse alustamiseks || 150 || 1 800 || 270 000

Mentorlus ja töökohale asumise järgne toetus || 1 416 || 520 || 736 320

Rahaline toetus lastega isikutele || 150 || 600 || 90 000

Individuaalsed teenused kokku || || 4 346 200

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 131 000

Haldus || || 15 000

Teavitamine ja reklaam || || 20 000

Kontrollitegevus || || 15 000

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 181 000

Eeldatavad kulud kokku || || 4 527 200

Fondi toetus (65 % kogukuludest) || || 2 942 680

28.         Rumeenia kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ning kasutusele on võetud meetmed muudest ELi fondidest topeltrahastamise ennetamiseks.

29.         Et vältida ESFi ja EGFi meetmete raames topeltrahastamist, on Rumeenia ametiasutused kirjutanud alla raamprotokollile, mis võimaldab teha järgmiste asutuste andmebaaside ristkontrollimist: töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium, ESFi kaasrahastatud valdkondliku meetmeprogrammi „Inimressursside arendamine” (SOPHRD) korraldusasutus ning riiklik tööhõiveamet. Samuti ristkontrollitakse tööandja kohustusi seoses kollektiivkoondamistega ja asjaomaseid tegevusi nii, et need jäetakse välja EGFi kaasrahastatavast individuaalsest paketist.

30.         Riiklik tööhõiveamet on koostanud menetlusjuhised fondi toetuse haldamiseks; need on koostatud fondi toetust haldavate töötajate jaoks ning kooskõlas ELi muu rahastamise haldamisega.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

31.         Rumeenia alustas asjaomastele töötajatele individuaalsete teenuste osutamist 8. detsembril 2011. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

32.         Rumeenia ametiasutused on teatanud, et sotsiaalpartneritega konsulteerimine individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osas hõlmas kaht kohtumist, mis peeti 2011. aasta oktoobris. Üks neist peeti Clujs ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja riigiasutustega ning teine korraldusasutuse peakorteris, mille käigus lepiti Nokia juhtumi puhul kokku sotsiaalpartnerite kaasamises fondi kasutuselevõtmise ettevalmistamise protsessi.

33.         Rumeenia ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

34.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Rumeenia ametiasutused oma taotluses:

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

35.         Rumeenia on teatanud komisjonile, et rahalist toetust haldab riiklik tööhõiveamet, mis oli määratud vastutavaks riiklikuks asutuseks Rumeeniale fondist eraldatud vahendite haldamiseks. Sel otstarbel on võetud vastu valitsuse otsus nr 1086/2010, millega luuakse institutsiooniline raamistik Rumeeniale fondist eraldatud rahalise toetuse koordineerimiseks ja haldamiseks.

36.         Rumeenia ametiasutused on ka teatanud komisjonile, et menetluste jaoks on koostatud spetsiaalne käsiraamat, mille on töö-, perekonna- ja sotsiaalse kaitse ministeerium heaks kiitnud Rumeeniale fondist eraldatud vahendite haldamiseks. Käsiraamatus kirjeldatakse fondi haldamise viisi, talituste vahelisi suhteid ja erinevate talituste vastautusalasid ning sellega tagatakse kooskõla fondi haldamise üldpõhimõtetega, samuti asjaomase õigusraamistikuga.

37.         Rumeenia teatas komisjonile, et Rumeenia seadusega nr 200/2010 määrati kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikliga 62 fondi auditeerimisasutuseks Rumeenia riigikontrolli juurde kuuluv auditeerimisasutus.

Rahastamine

38.         Rumeenia taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 2 942 680 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Rumeenia esitatud teabel.

39.         Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

40.         Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb enam kui 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimasel neljal kuul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikega 6.

41.         Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui üks eelarvepädev institutsioon on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

42.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2012. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

43.         Käesoleva taotluse rahastamiseks ei piisa esialgu eelarvereale 04 05 01 aastal 2012 kantud maksete assigneeringutest, sest need kasutatakse seni eelarvepädevatele institutsioonidele EGFist rahalise abi saamiseks esitatud taotluste vastuvõtmise järel peaaegu täielikult ära. Makseassigneeringute suurendamist taotletakse EGFi eelarvereas ümberpaigutuse kaudu, kui olemasolevate assigneeringute allikas on võimalk kindlaks teha, või paranduseelarve kaudu. Kõnealuselt eelarverealt eraldatavat summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajatava 2 942 680 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/014 RO/Nokia Rumeenias)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[13] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[14] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[15]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tulemusena, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Rumeenia esitas 22. detsembril 2011 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus SC Nokia Romania SRL ja ühes tarnivas ettevõttes toimunud koondamistega ning saatis lisateavet kuni 22. augustini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 942 680 euro eraldamiseks.

(5)       Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Rumeenia taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 2 942 680 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               http://press.nokia.com/2011/09/29/nokia-continues-to-align-its-workforce-and-operations

[5]               http://www.nokia.com/global/about-nokia/investors/financials/reports/results---reports/

[6]               http://www.results.nokia.com/results/Nokia_results2011Q4e.pdf

[7]               http://press.nokia.com/2012/01/26/nokia-q4-2011-net-sales-eur-10-0-billion-non-ifrs-eps-eur-0-06-reported-eps-eur-0-29-nokia-2011-net-sales-eur-38-7-billion-non-ifrs-eps-eur-0-29-reported-eps-eur-0-31/

[8]               Uued andmed: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=4558&langId=en

[9]               www.mfinante.ro

[10]             http://press.nokia.com/2011/09/29/nokia-continues-to-align-its-workforce-and-operations

[11]             http://www.cluj.insse.ro/cmscluj/rw/resource/2010r_struct_pop_sectcaen_t_3_29.htm?download=true

[12]             http://www.cluj.insse.ro/cmscluj/rw/pages/index.ro.do

[13]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[14]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[15]             ELT C […], […], lk […].