SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014–2020[1]: tegemist on eelarvega, mis aitab ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegia ning mille raames soovitatakse muu hulgas luua programmi „Customs” uus põlvkond. Programm „Customs 2020” aitab tolliliidu toimimise tugevdamise kaudu ellu viia Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat[2].

Tolliliit kaitseb tollimakse, tasusid ning muid makse kogudes Euroopa Liidu ja liikmesriikide finantshuve[3]. Tolliliidus peavad kolmandatest riikidest pärit kaubad vastama Euroopa Liidu õigusaktidele, enne kui need lubatakse liidus vabasse ringlusse. See tähendab suurte kaubakoguste igapäevast haldamist (igas sekundis käideldakse seitset tollideklaratsiooni), mille käigus peab toll leidma tasakaalu ettevõtetevahelise kaubavahetuse soodustamise ja kodanike kaitsmise vahel nende ohutust ja turvalisust ähvardavate ohtude eest. Seda saab saavutada ainult liikmesriikide tolliasutuste omavahelise, tolliasutuste ja muude asutuste vahelise ning tolliasutuste ja kauplejate ning kolmandate isikute vahelise tõhusa operatiivkoostööga.

Kavandatud programmiga toetatakse peamiselt tolliasutuste koostööd, aga ka muude asjaomaste isikutega koostöö tegemist. See on 31. detsembril 2013 lõppeva programmi „Customs 2013” jätkuprogramm. Kavandatud programmiga toetatakse liidus tehtavat tollikoostööd, mis on suunatud ühelt poolt suhtlusvõrkude loomisele ja pädevuse suurendamisele ning teiselt poolt IT-suutlikkuse suurendamisele. Esimene valdkond võimaldab vahetada häid tavasid ja tegevusalaseid teadmisi liikmesriikide vahel ja vajaduse korral ka muude programmi elluviimises osalevate riikide vahel. Teine valdkond võimaldab rahastada programmi raames asjakohaseid IT-taristuid ja -süsteeme, mille abil saavad liidu tolliasutused areneda täisväärtuslikeks elektroonilisteks haldusasutusteks. Programmi peamine lisandväärtus saadakse seeläbi, et edendatakse liikmesriikide suutlikkust suurendada tulusid ja hallata järjest keerukamalt toimivaid kaubavooge, vähendades samal ajal selleks eesmärgiks ettenähtud vahenditele tehtavaid kulusid.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine ja eksperdihinnang

Praeguse programmi „Customs 2013” vahehindamise[4] käigus analüüsis üks töövõtja programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja lisandväärtust. Selleks kasutati eri meetmete seireandmeid ja peeti nõu kaubandusala esindajatega.

Teine töövõtja tegi uuringu, milles käsitles tulevase programmi „Customs” võimalikku raamistikku[5]: sellega seotud raskusi, eesmärke ja eri poliitikavõimalusi, analüüsides muu hulgas põhjalikult tolliliidu tulevasi ülesandeid, struktuurilisi probleeme ja selle toimimise parandamise võimalusi. Viimase puhul konsulteeriti eri taseme tolliekspertidega. Uuringu tulemusi arutati programmis osalevate riikide esindajatega 2011. aasta juulis toimunud õpikojas. Õpikoja ettevalmistamiseks korraldati 2011. aasta kevadel asjakohase programmikomitee kohtumise raames ümarlauanõupidamine,[6] milles osalenud riikidel paluti kirjeldada programmi peamisi tugevaid külgi ja programmi tõhustamise võimalusi.

Teabevahetuse tähtsust silmas pidades tehti eraldi uuring teabevahetust käsitleva tulevase rakendusstrateegia kohta. Uuringut tutvustati tolliasutuste infojuhtidele 2011. aasta juunis korraldatud õpikojas.

Koostati mõjuhinnang, milles analüüsiti programmi „Customs 2013” jätkamist ja mille kiitis heaks mõjuhindamiskomitee 22. septembril 2011.

Tulevase programmi ettepaneku koostamisel võeti arvesse soovitusi programmi ülesehituse ja täiustamise kohta. Kavandatud programm sisaldab uusi vahendeid, eelkõige koostöö tegemiseks konkreetsete operatiivülesannete täitmisel. Esitatud on meetmed, mis võimaldavad levitada paremini programmi meetmete tulemusi veebipõhiste koostöömeetodite abil ja paremini seirata programmi väljundeid.

2.2.        Mõju hindamine

Võttes arvesse üldist poliitilist olukorda ja probleeme, mis tuleb lahendada järgmisel aastakümnel tollivaldkonnas, analüüsiti ja võrreldi praeguse programmi mõju hinnangus mitut poliitikavõimalust.

(1) Baasstsenaarium: jätkatakse programmi rakendamist selle praeguste eesmärkide ja ülesehitusega.

(2) Programmi lõpetamine: programm lõpetatakse ja EL ei rahasta enam tollikoostööd toetavaid IT-vahendeid, ühismeetmeid ega koolitusi.

(3) Suurem toetus ELi õiguslikele kohustustele, näiteks ajakohastatud tolliseadustikule: selle poliitikavõimalusega laiendataks baasstsenaariumi ja kohandataks programmi tolliliidu arenevast keskkonnast, sh Euroopa Liidu tolliseadustikust[7] tulenevatele uutele vajadustele. See võimalus hõlmab ELi tollialastes õigusaktides määratletud uute IT-süsteemide rakendamist, IT-süsteemide ühise arengumudeli järkjärgulist kasutuselevõtmist ja selle aluseks oleva juhtimise, struktuuri ja tehnika ajakohastamist.

(4) Suurem toetus ELi õiguslikele kohustustele ja rahaline toetus tehnilise suutlikkuse suurendamiseks: lisaks eelmise võimalusega ette nähtud meetmetele hõlmaks see võimalus finantstoetusskeemi, mis võimaldab liikmesriikidel taotleda toetust maa-, mere- ja õhupiiride kontrollimiseks vajalike seadmete, näiteks skannerite või laboriseadmete soetamiseks. See aitaks liikmesriikidel kontrolle vastavalt tehnika arengust tulenevale vajadusele kiirendada ja sujuvamaks muuta.

(5) Suurem toetus ELi õiguslikele kohustustele koos maksimaalselt jagatud IT-keskkonnaga: lisaks 3. võimalusega ette nähtud meetmetele aitab see võimalus ELi tollil kasutada ära Euroopa IT-süsteemide täielikult ühist arendamist ja toimimist ELi tollialaste õigusaktide, nagu ajakohastatud tolliseadustiku ja muude tolli käsitlevate õigusaktide rakendamiseks. See võimalus tagab suurema toetuse avaliku sektori asutustele, et nad saaksid arendada ja kasutada kõiki süsteeme, mis on vajalikud üle-euroopalise elektroonilise tollikeskkonna jaoks, ja ettevõtjatele, et nad saaksid kõnealuste süsteemidega ühineda.

Mõjuhinnangu tulemusel soovitatakse eelistada 3. võimalust: suurem toetus ELi õiguslikele kohustustele, näiteks ajakohastatud tolliseadustikule. See poliitikavõimalus on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia uue eelarve ettepanekuga ja seda eelistavad liikmesriigid. Võimalust „suurem toetus ELi õiguslikele kohustustele ja rahaline toetus tehnilise suutlikkuse suurendamiseks” ei kaaluta, sest seadmete soetamist tehnilise suutlikkuse suurendamiseks saab kaasrahastada muude programmide, sh regionaalsete struktuurifondide vahenditest ning tagada samal ajal ühtsus kavandatud programmi „Customs 2020” tähtsaimate ülesannetega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Programmi „Customs 2020” käsitleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 33, milles kutsutakse Euroopa Liitu üles võtma meetmeid seoses tollikoostöö ja ELi tolliliiduga.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Meetmeid tuleb võtta pigem liidu kui liikmesriikide tasandil järgmistel põhjustel:

· tolliliit kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. Liidule volituste üleandmisega leppisid liikmesriigid ipso facto kokku, et tolli valdkonnas on parem rakendada meetmeid liidu tasandil. Liidu õigusraamistik iseenesest siiski tolliliidu piisavalt nõuetekohast toimimist ei taga. Seda peavad täiendama programmiga „Customs” ette nähtud toetusmeetmed, et tagada ELi tollialaste õigusaktide ühtne ja kooskõlaline kohaldamine;

· paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki 27 liikmesriiki, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. ELi meetmed on vajalikud, et anda tollitööle Euroopa mõõde, vältida siseturu moonutusi ja toetada ELi välispiiride tõhusat kaitset;

· seega on ELi meetmed põhjendatud, et tagada tolliliidu ja seda reguleeriva ühise õigusraamistiku nõuetekohane toimimine ja edasiarendamine, sest see on osutunud kõige tõhusamaks ja tulemuslikumaks vahendiks ELi tolliliidu ja tollikoostöö rakendamisel esinenud puuduste ja probleemide lahendamisel;

· majanduslikel kaalutlustel on ELi tasandi meede palju tõhusam. Tollikoostöö tugisammas on ainult sel eesmärgil kasutatav turvaline teabevõrk. See ühendab omavahel liikmesriikide tolliasutusi umbes 5 000[8] ühenduspunktis. Ühine IT-võrk tagab, et iga riigisisene asutus peab mis tahes teabe vahetamiseks võtma ühise taristuga ühendust vaid üks kord. Sellise taristu puudumise korral peaksid liikmesriigid iga liikmesriigi süsteemiga 26 korda ühendust võtma.

ELi lepingu artikli 17 kohaselt teostab komisjon programmi rakendamisel vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Seega on programm „Customs 2020” kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5).

3.3.        Vahend

Kooskõlas asjakohaste mõjuhinnangute järeldustega on sobiv ELi sekkumine rahastamisprogrammi kaudu. Võttes arvesse programmi „Customs 2013” vahehindamisel saadud positiivset tagasisidet, teeb komisjon ettepaneku viia ellu jätkuprogramm „Customs 2020”.

Kooskõlas komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku raames vastu võetud seadusandliku poliitikaga tehakse ettepanek kehtestada rahastamise jätkuprogramm määruse kujul.

4.           MÕJU EELARVELE

ELi rahastamisprogrammide läbivaatamise ajastus on seotud 6. juulil 2012 muudetud uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga[9]. Vastavalt nimetatud ettepanekule sisaldab käesolev, programmi „Customs 2020” käsitlev määrus 548 080 000 euro (hetkehindades) suurust eelarveraamistikku ajavahemikuks 2014–2020.

Programmi „Customs 2020” rakendatakse otsese tsentraliseeritud haldamise teel ja prioriteedipõhiselt. Koos sidusrühmadega koostatakse tööprogrammid, milles määratakse kindlaks konkreetse ajavahemiku prioriteedid.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

5.1.        Märkused konkreetsete õigussätete kohta

5.1.1.     I peatükk: üldsätted

Programmi rakendusala on keskendatud ELi tolliliidu toimimisele. Programmis võivad osaleda liikmesriigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid. Kooskõlas liidu kõnealuse valdkonna üldise poliitikaga võivad teatavatel tingimustel osaleda ka Euroopa naabruspoliitika riigid. Kui programmi eesmärkide saavutamiseks on vaja, võivad peale selle osaleda teatavate meetmete rakendamises ka väliseksperdid (nt muude riigiasutuste esindajad, riiklikud, rahvusvahelised ja kaubandusorganisatsioonid ning ka muud eksperdid).

Programmi „Customs 2020” eesmärkide abil püütakse lahendada kindlakstehtud probleemid ja võimalikud ülesanded, mis seisavad tollivaldkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmi üldeesmärk on tugevdada siseturgu tõhusa ja tulemusliku tolliliidu kaudu.

Programmi erieesmärk edasiste tollivaldkonnaga seotud probleemide nõuetekohaseks lahendamiseks liidus on toetada tolliliidu toimimist eelkõige osalevate riikide, nende tolliasutuste, muude pädevate asutuste, nende ametnike ja välisekspertide koostöö kaudu. Programmi tähtsaimad ülesanded on järgmised:

1. toetada liidu õiguse ettevalmistamist, ühtset kohaldamist ning tõhusat rakendamist eesmärgiga suurendada tolliliidu tõhusust, tulemuslikkust ja ühtsust;

2. tugevdada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet seadusliku kaubanduse soodustamise, õigusnormide täitmise ja halduskoormusega seotud kulude vähendamise ning kõlvatu konkurentsi eest kaitsmise kaudu;

3. toetada tolli kodanike ja keskkonna kaitsmisel ning ohutuse ja turvalisuse tagamisel;

4. tagada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitse;

5. aidata kaasa tolliasutuste tõhusale toimimisele nende haldussuutlikkuse suurendamise kaudu;

6. võidelda maksupettuse vastu ning suurendada konkurentsivõimet, ohutust ja turvalisust rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide, muude valitsusasutuste, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega koostöö tegemise kaudu.

5.1.2.     II peatükk: Toetuskõlblikud meetmed

Meetmed, mida programmi raames rahastatakse, on sarnased praeguse programmi meetmetega, nimelt:

· ühismeetmed, mille eesmärk on vahetada teavet ja häid tavasid programmis osalevate riikide tolliametnike vahel;

· Euroopa infosüsteemid,[10] mis hõlbustavad teabevahetust ja juurdepääsu ühistele andmetele;

· koolitustegevus, mille eesmärk on suurendada Euroopa tolliametnike pädevust.

Teatavatesse meetmetesse on tehtud muudatusi.

· Programmi „Customs 2020” lisatakse teatavad uued ühismeetmetega seotud vahendid:

· eksperdirühm on struktureeritud koostöövorm, mille kaudu koondatakse teadmisi ja/või tehakse konkreetset operatiivtööd. Eksperdirühm võib olla ajutine või alaline ning seda toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega, et tagada meetme edukas rakendamine;

· avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmetega toetatakse tolliasutusi, kellel esineb konkreetseid probleeme, olgu selleks siis teadmiste vähesus, ekspertide puudus, organisatsioonilised või muud puudused, mida saab lahendada teiste riikide ja/või komisjoni ametnike võetavate spetsiaalsete toetusmeetmetega;

· võrdlusanalüüside tegemist ja juhtrühmi enam ühismeetmete loetelus eraldi märgitud ei ole, kuna neid võib vastavalt lugeda erieesmärgiga projektirühmaks või täiustamisvõimaluste leidmisega seotud parimate tavade väljaselgitamiseks või teatava valdkonna programmimeetmete kooskõlastamiseks ja juhtimiseks.

· Euroopa infosüsteemide puhul on IT-varad ja -teenused, mis on seotud mõne liikmesriigiga või kõigi liikmesriikidega ja mille omanik või ostja on komisjon, uues programmis määratletud ELi komponentidena. Kõnealuseid ELi komponente kirjeldatakse kavandatud õigusakti lisa punktis 2. Liikmesriikide komponendid on kõik need, mis ei ole ELi komponendid. Neid arendavad, paigaldavad ja käitavad ning seega ka rahastavad ja nende eest vastutavad liikmesriigid.

ELi komponentide uuesti määratlemisel tuleks arvesse võtta muutuvaid IT-süsteemide arendamise tavasid. Praegu vastutab iga liikmesriik oma riigi süsteemi rakendamise eest vastavalt ühisele tehnilisele kirjeldusele, mistõttu on igal süsteemil 27 arendust, 27 kauplejatele suunatud liidest, 27 arenduskava ja 27 projekti või toimimisega seotud probleemide kogumit jne. Eelkõige majandus- ja finantskriisi arvesse võttes leiab komisjon, et IT-süsteeme tuleks arendada tõhusamalt.

Sellise arengu eesmärk on ühtsustada andmeid ning eeskirjade kohaldamist, minnes järk-järgult üle ühisele IT-arendusele (oskusteave, andmed, IT-komponendid). Sellega saavutatakse näiteks äriprotsesside modelleerimise ja paremate kvaliteedinõuete kaudu paremad töömeetodid ja kauplejatele suunatud liideste ühtlustamise kaudu suurem standardsus. ELi komponentide uus käsitlus vähendab arendus- ja kasutuselevõtukavade erinevuse ohtu. See annab ka lisavahendid projektide lõplikuks vormistamiseks, sest ühise kava kasutamisel puudub oht, et kogu projekti kasutuselevõtmise määrab arendusahela kõige aeglasem lüli.

5.1.3.     IV peatükk: rakendamine

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Sel juhul võetakse vastu iga-aastane tööprogramm Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[11] artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.2.        Lihtsustamine

5.2.1.     Kuidas soodustab ettepanek lihtsustamist?

(a) Kooskõla finantsmäärusega

Programmi ettepanek on finantsmääruse ja selle rakendusaktidega täielikult kooskõlas. Programmi elluviimisel kasutatavad peamised rahastamisvahendid on toetused ja hanked. Programm hõlmab komisjoni finantsmääruse läbivaatamise ettepanekus kavandatud lihtsustamismeetmeid, eelkõige ühekordsete maksete, kindlate määrade ja ühikuhindade kasutamist. Võttes arvesse programmi raames tasutavate majutus- ja sõidukulude käsitlemise tähtsust, võetakse programmi raames kasutusele uues finantsmääruses kõnealuse valdkonnaga seoses väljapakutud lihtsustamismeetmed.

(b) Kooskõla programmidega „Customs 2013” ja „Fiscalis 2013”

Eelmiste programmide „Customs” ja „Fiscalis” haldamine oli omavahel täielikult kooskõlas, tuginedes ühesugustele hanke-eeskirjadele ja toetusmudelitele ning ühistele juhtimissuunistele ja IT-põhistele süsteemidele. Juhtimismudel hõlmab selget ja lihtsat programmimeetmete korraldamise menetlust. Komisjoni programmijuhtimisrühma abistavad eri tolli- ja maksuasutuste programmijuhtimisrühmad, kes tegutsevad liikmesriikide tolli- ja maksuametnike abistajate ja esmaste kontaktisikutena. Juhtimismudel võimaldab rakendada meetmeid lühikese aja jooksul, reageerida kiiresti uutele vajadustele ja tagada samal ajal eri meetmete kooskõla. Liikmesriigid väljendasid vahehinnangus rahulolu programmi juhtimismudeliga.

Võttes arvesse kõnealuste programmide suurt omavahelist kooskõla ja asjaolu, et ettepanekuga peab 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus[12] kaasnema lihtsustamine, pakkus komisjon programmide „Customs 2013” ja „Fiscalis 2013” jätkuks algselt välja üheainsa programmi nimega „Fiscus”[13]. Kuna kõik liikmesriigid olid kavandatud programmi kaheks jagamise poolt, esitas komisjon, kes endiselt oli sellise kaheks jagamise vastu, muudetud ettepaneku, mis hõlmab eraldi õigusakte programmide „Customs 2020” ja „Fiscalis 2020” kohta. Olenemata nende kahe õigusakti kehtestamisest on komisjoni esmatähtis ülesanne säilitada kahe kõnealuse programmi kooskõla ning vajaduse korral püüeldakse selle eesmärgi poole ka programmide „Customs 2020” ja „Fiscalis 2020” rakendamisel.

(c) Kas kaaluti programmi rakendamise delegeerimist?

Kaaluti võimalust rakendada tulevast programmi rakendusameti kaudu. Ametile võiks anda volitused selliste ülesannete täitmiseks nagu programmi raames rakendatavate meetmete valimine, meetmete halduslik ettevalmistamine ja järelkontroll, meetmete järelevalve, toetused ja IT-süsteemide hanked. Selline rakendusamet oleks siiski lisalüli juhtimisstruktuuris, mis suurendab uute haldusmenetluste lisandumise tõttu koordineerimise ja kontrollimise kulusid ning muudab otsustamise keerukamaks ja aeglasemaks. See kahjustaks ka komisjoni oskusteabe taset ja lisaks haldusaspektidele suurendaks sisu killustumise ohtu. See võimalus ei tooks eeldatavat kasu äritegevusele ja jäeti seetõttu kõrvale.

Teise võimalusena kaaluti ka kõikide asjakohaste IT-alaste meetmete, v.a CCN/CSI võrk ja sellega seotud teenused, üleandmist liikmesriikide ametiasutustele. Selle stsenaariumi puhul valitseb väga suur oht, et järk-järgult tekib vajadus luua rohkem keskjuhtimisstruktuure. Selle mõju oleks sarnane programmide lõpetamise mõjuga ning see ohustaks tolliasutuste töö tõhusust ja tulemuslikkust, seaks kahtluse alla tolliliidu ühtsuse ja seega kauplejate ühesuguse kohtlemise. Võttes arvesse kahjulikku mõju programmi tulemustele ja toimimisele, jäeti ka see stsenaarium kõrvale.

(d) Kas programmi rakendamisel kasutatakse ühiseid IT-vahendeid, et vähendada toetusesaajate ja töövõtjate halduskoormust?

Programmides „Customs 2013” ja „Fiscalis 2013” juba kasutatakse vahendeid, mis hõlbustavad programmimeetmete ja nendega seotud kulude haldamist ühise tegevusaruandlusvahendi (ART) abil. Neid kasutatakse ka edaspidi.

5.2.2.     Ettepaneku tulemuste hindamine

Programmi tulemuslikkust hinnatakse ühtse tõhusus-, mõju-, tulemus- ja väljundinäitajate kogumi alusel, mis on seotud programmi üld- ja erieesmärkide ning tähtsaimate ülesannetega ja komisjoni halduskavaga. Mõju-, tulemus- ja väljundinäitajate üksikasjalik loetelu esitatakse mõjuhinnangus. Programmi teatavate väljundite jaoks on komisjon kindlaks määranud eeldatavad tulemused, ülejäänud saavutatakse programmi „Customs 2013” raames rakendatavate meemetega. Enne programmi „Customs 2020” rakendamise alustamist määrab komisjon kindlaks kõikide väljundite eeldatavad tulemused ja esitab need programmikomiteele.

5.2.3.     Kas programmi ettepanek on kooskõlas komisjoni üldise poliitikaga

Programm aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, tugevdades ühtset turgu, suurendades avaliku sektori tööviljakust, toetades tehnika arengut ja innovatsiooni haldusasutustes ning edendades tööhõivet. Programm toetab Euroopa digitaalarengu tegevuskava[14] juhtalgatusi ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskava[15] juhtalgatust. Samuti toetab programm ühtse turu akti[16] ning edendab majanduskasvu ja innovatsiooni, tagades intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril kooskõlas hiljutise põhjaliku intellektuaalomandiõigusi käsitleva strateegiaga[17]. Liidu ja liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmiseks toetab programm tollimaksude ning mitmesuguste kaubandusmaksude kogumist ning ühisjõupingutusi pettusega võitlemisel[18]. Tolliliit on ELi kaubanduspoliitika operatiivharu ja seega aitab programm kaasa kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, maksude kogumisele ja kaubandusmeetmete (näiteks päritolueeskirjade), embargode ja muude piirangute kohaldamisele kooskõlas ELi kaubandusstrateegiaga[19]. Hiljuti usaldati tollile ka keskkonnakaitsja ülesanded (mis on muu hulgas seotud jäätmete ebaseadusliku ekspordi, kemikaalide, osoonikihti kahandavate ainete, ebaseadusliku metsaraie ja CITESi konventsiooniga). Lisaks aitavad tollimeetmed ning tolli, politsei ja muude õiguskaitseasutuste vaheline koostöö suurendada ELi sisejulgeolekut, nagu on sätestatud sisejulgeoleku strateegia tegevuskavas[20] ja Stockholmi programmi tegevuskavas[21].

2011/0341/a (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 („Customs 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Enne 2014. aastat rakendatud mitmeaastane tollialane tegevusprogramm on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada liidu tolliasutuste koostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki 27 liikmesriiki, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava programmiga „Customs 2020” luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam kui oleksid igas liikmesriigis eraldi kahe- või mitmepoolselt loodavad koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada kõnealuse programmi jätkumine uue programmi kehtestamisega samas valdkonnas.

(2)       Programmi meetmed, st Euroopa infosüsteemid, tolliametnike ühismeetmed ning ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavasti ellu viia Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat[22]. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad tolliasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja kaitsta liidu finants- ja majandushuve ning seega aitab ta aktiivselt tugevdada tolliliidu toimimist.

(3)       Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika[23] partnerriikidele. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, nähakse programmiga ka edaspidi ette välisekspertide, nagu kolmandate riikide ametnike, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate või tegutsevate ettevõtjate teatavatesse meetmetesse kaasamise võimalus. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi alluvusse loodud Euroopa välisteenistus võib hõlbustada poliitika kooskõlastamist ja ühtsemat kujundamist nii kahe- kui ka mitmepoolselt valdkonnas, mis on ELi välisstrateegiate ja välistegevuse asjakohane osa.

(4)       Programmi eesmärkide seadmisel on võetud arvesse kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad tollivaldkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu tolliõiguse ja sellega seotud õiguse ühtne rakendamine. Lisaks on programmi keskne ülesanne kaitsta liidu finants- ja majandushuve, tagada ohutus ja turvalisus, hõlbustada kaubandust, tehes muu hulgas ühisjõupingutusi pettusega võitlemisel, ning suurendada tolliasutuste haldussuutlikkust.

(5)       Enne 2014. aastat kasutatud programmivahendid osutusid asjakohasteks ja seepärast need säilitati. Võttes arvesse vajadust struktureeritumat operatiivkoostööd võimaldavate vahendite järele on lisatud täiendavad vahendid, nagu liidu ja liikmesriikide ekspertidest moodustatud eksperdirühmad, et täita ühiselt ülesandeid konkreetsetes valdkondades, ning avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed eriabi pakkumiseks sellistele osalevatele liikmesriikidele, kelle haldussuutlikkust on vaja suurendada.

(6)       Euroopa infosüsteemid mängivad äärmiselt tähtsat rolli liidu tollisüsteemide tugevdamisel ja seetõttu tuleks neid ka edaspidi programmi raames rahastada. Lisaks tuleks ette näha võimalus lisada programmi ka liidu õigusaktide alusel loodud uued tolliga seotud infosüsteemid. Euroopa infosüsteemid peaksid vajaduse korral põhinema ühistel arengumudelitel ja IT-arhitektuuril.

(7)       Programmi raames tuleks suurendada ka inimeste pädevust ühiskoolituste korraldamise kaudu. Tolliametnikud peavad koguma ja ajakohastama oma teadmisi ja oskusi, mida liit vajab. Programm peaks olema esmatähtis, et suurendada tolliametnikele ja ettevõtjatele mõeldud suuremate koolitustoetuste kaudu inimeste suutlikkust. Liidu praegune ühine koolituspoliitika, mis põhineb peamiselt e-õppe tsentraliseeritud arendamisel, tuleks arendada mitmetahuliseks liidu koolitusalaseks toetusprogrammiks.

(8)       Programm peaks hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku, et selle kestus oleks kooskõlas nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr xxx, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, sätestatud mitmeaastase finantsraamistikuga[24].

(9)       Terveks programmi elluviimise ajaks tuleks sätestada rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/YY/201Z eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

(10)     Vastavalt 2010. aasta eelarve läbivaatamist käsitleva teatise[25] kohasele komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsuse tolliliidu toimimise toetamisel.

(11)     Käesoleva määruse rahastamiseks vajalikke meetmeid tuleks võtta kooskõlas nõukogu [kuupäev] määrusega (EÜ, Euratom) nr xxx/20xx (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) ja komisjoni [kuupäev] määrusega (EÜ, Euratom) nr xxx/20xx, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr xxx/20xx rakendamise üksikasjalikud eeskirjad (lisada viide uuele finantsmäärusele ja selle rakendusaktile).

(12)     Liidu finantshuve tuleb kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, sh eeskirjade eiramise vältimise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil.

(13)     Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[26].

(14)     Kuna võetava meetme eesmärki, nimelt luua mitmeaastane programm tolliliidu toimimise parandamiseks, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest nad ei saa teha programmi rakendamiseks vajalikku tõhusat koostööd ja tegevust tulemuslikult kooskõlastada, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)     Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Customs 2020” komitee.

(16)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida komisjon teostab käesoleva määruse alusel ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peaksid teavet vahetama ja edastama kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peaks teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(17)     Käesoleva määrusega tuleks asendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 624/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm (Toll 2013)[27]. Nimetatud otsus tuleks seega kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

1.           Tolliliidu toimimise toetamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Customs 2020” (edaspidi „programm”).

2.           Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „tolliasutused” – tollieeskirjade kohaldamise eest vastutavad asutused;

(2) „väliseksperdid” –

(a) valitsusasutuste esindajad, sh kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei osale programmis vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele 1 ja 2;

(b) ettevõtjad ja nende organisatsioonid;

(c) rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide esindajad.

Artikkel 3 Programmis osalemine

1.           Programmis osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid, kes täidavad kõnealuses lõikes sätestatud tingimusi.

2.           Programmis võivad osaleda järgmised riigid:

(1) ühinemiseelse strateegia raames abi saavad ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid vastavalt nende riikide Euroopa Liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes ja muudes sarnastes lepingutes;

(2) Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, tingimusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega. Asjaomased partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide osalemist liidu programmides käsitlevate raamkokkulepete sõlmimist.

Artikkel 4 Programmimeetmetes osalemine

Väliseksperte võidakse kutsuda teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on kasulik artiklis 5 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib kõnealused eksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel.

Artikkel 5 Üld- ja erieesmärk

1.           Programmi üldeesmärk on tugevdada siseturgu tõhusa ja tulemusliku tolliliidu kaudu.

2.           Programmi erieesmärk on toetada tolliliidu toimimist eelkõige osalevate riikide, nende tolliasutuste, muude pädevate asutuste, nende ametnike ja välisekspertide koostöö kaudu.

3.           Selle eesmärgi saavutamist hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

(1) Euroopa infosüsteemide juurdepääs ühisele teabevõrgule;

(2) programmimeetmetes osalejate ja programmi kasutajate tagasiside.

Artikkel 6 Tähtsaimad ülesanded

Programmi tähtsaimad ülesanded on järgmised:

(1) toetada liidu õiguse ettevalmistamist, ühtset kohaldamist ning tõhusat rakendamist eesmärgiga suurendada tolliliidu tõhusust, tulemuslikkust ja ühtsust;

(2) tugevdada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet seadusliku kaubanduse soodustamise, õigusnormide täitmise ja halduskoormusega seotud kulude vähendamise ning kõlvatu konkurentsi eest kaitsmise kaudu;

(3) toetada tolli kodanike ja keskkonna kaitsmisel ning ohutuse ja turvalisuse tagamisel;

(4) tagada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitse;

(5) aidata kaasa tolliasutuste tõhusale toimimisele nende haldussuutlikkuse suurendamise kaudu;

(6) võidelda pettuse vastu ning suurendada konkurentsivõimet, ohutust ja turvalisust rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide, muude valitsusasutuste, ettevõtjate ja nende organisatsioonidega tehtava koostöö tugevdamise kaudu.

II peatükk Toetuskõlblikud meetmed

Artikkel 7 Toetuskõlblikud meetmed

Programmi raames antakse artiklis 14 osutatud iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:

(1) ühismeetmed:

(a) seminarid ja õpikojad;

(b) projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt kirjeldatud tulemusi;

(c) osalevate riikide või kolmandate riikide korraldatud töövisiidid, mis võimaldavad ametnikel omandada või täiendada oskusi ja teadmisi tollivaldkonnas; kolmandates riikides korraldatud töövisiitide puhul on programmi raames toetuskõlblikud ainult sõidu- ja elamiskulud (majutuskulud ja päevaraha);

(d) kontrollid, mida teevad komisjoni ja osalevate riikide ametnikest moodustatud ühisrühmad, et analüüsida tollipraktikat, teha kindlaks kõik eeskirjade rakendamisel esinevad probleemid ning esitada vajaduse korral ettepanekuid liidu eeskirjade ja töömeetodite kohandamiseks;

(e) alaliste või ajutiste struktureeritud koostöövormidena toimivad eksperdirühmad, kes koondavad asjatundjate arvamusi, et täita ülesandeid konkreetsetes valdkondades või teevad operatiivtööd ja keda toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

(f) haldussuutlikkuse suurendamise ja toetamise meetmed;

(g) uuringud;

(h) teabevahetusprojektid;

(i) mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklites 5 ja 6 sätestatud erieesmärkide ja tähtsaimate ülesannete täitmist;

(2) IT-suutlikkuse suurendamine: lisa punkti 1 kohase Euroopa infosüsteemi ning liidu õigusaktide alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide ELi komponentide arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll;

(3) inimeste pädevuse suurendamine: ühiskoolitusmeetmed, mille eesmärk on toetada tolliga seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi.

Artikkel 8 Ühismeetmete rakendamist käsitlevad erisätted

1.           Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on nõuetekohased teadmised ja kvalifikatsioon.

2.           Osalevad riigid võtavad ühismeetmete rakendamiseks vajalikke meetmeid, eelkõige suurendades teadlikkust kõnealustest meetmetest ja tagades saavutatud tulemuste optimaalse kasutamise.

Artikkel 9 Euroopa infosüsteemide rakendamist käsitlevad erisätted

1.           Komisjon ja osalevad riigid tagavad lisa punktis 1 osutatud Euroopa infosüsteemide arendamise, käitamise ja nõuetekohase hooldamise.

2.           Komisjon kooskõlastab koostöös osalevate riikidega lisa punktides 1 ja 2 osutatud süsteemide ja taristu ELi ja muude komponentide loomise ja toimimisega seotud aspektid, et tagada nende toimivus, vastastikune ühenduvus ja pidev täiustamine.

Artikkel 10 Ühiskoolitust käsitlevad erisätted

1.           Vajaduse korral lõimivad osalevad riigid ühiselt välja töötatud koolitussisu, sh e-õppe moodulid, koolituskavad ja ühiselt kokku lepitud koolitusstandardid oma riiklikesse koolituskavadesse.

2.           Osalevad riigid tagavad, et nende ametnikud läbivad ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajaliku põhi- ja täienduskoolituse vastavalt koolituskavale.

3.           Osalevad riigid pakuvad ametnikele keeleõpet, et tagada programmis osalemiseks vajalik piisav keeleoskus.

III peatükk Finantsraamistik

Artikkel 11 Finantsraamistik

1.           Programmi rakendamise rahastamispakett on 548 080 000 eurot (hetkehindades).

2.           Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise, eelkõige uuringute, asjatundjate kohtumiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega (sh ettevõtjate teavitamine Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest, mis on seotud käesoleva määruse eesmärkidega) seotud kulusid, infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilisi ja haldusabikulusid, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

Artikkel 12 Rahastamise viisid

1.           Komisjon rakendab programmi kooskõlas finantsmäärusega.

2.           Artiklis 7 sätestatud meetmetele ettenähtud liidupoolset rahalist toetust antakse järgmisel viisil:

(1) toetused;

(2) riigihankelepingud;

(3) artiklis 4 osutatud välisekspertide kulude hüvitamine.

3.           Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega. Seda määra kohaldatakse kõikide toetuskõlblike meetmete suhtes, v.a. eksperdirühmad. Selle toetuskõlblike meetmete kategooria jaoks sätestatakse iga-aastases tööprogrammis kohaldatav kaasrahastamise määr juhuks, kui meede vajab toetust.

Artikkel 13 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumine, siis alusetult makstud summade tagasinõudmisega või vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste ja halduskaristustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on kõnealuse programmi alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/1996 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest)[28] sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

IV peatükk Rakendamisvolitused

Artikkel 14 Tööprogramm

1.           Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, milles nähakse ette eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja programmide kogumaht. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste kohta on tööprogrammides märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasrahastamismäär. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Iga-aastase tööprogrammi koostamisel võtab komisjon arvesse ühist lähenemisviisi tollipoliitikale. Selle lähenemisviisi vaatavad korrapäraselt läbi ja kehtestavad koostöös komisjon ja liikmesriigid tollipoliitika töörühmas, kuhu kuuluvad liikmesriikide tolliasutuste juhid või nende esindajad ja komisjon.

Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest.

Artikkel 15 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V peatükk Järelevalve ja hindamine

Artikkel 16 Järelevalve programmimeetmete üle

Komisjon teostab koostöös osalevate riikidega programmi ja programmimeetmete üle järelevalvet, et jälgida meetmete rakendamist.

Artikkel 17 Hindamine

1.           Komisjon tagab programmi vahe- ja lõpphindamise lõigetes 2 ja 3 osutatud aspektide suhtes. Tulemusi kasutatakse tulevaste programmide võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemisel. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja.

2.           Komisjon esitab hiljemalt 2018. aasta keskel vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa lisandväärtuse kohta. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist, eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisse.

3.           Komisjon esitab hiljemalt 2021. aasta lõpuks lõpparuande lõikes 2 osutatud aspektide ning programmi pikaajalise mõju ja selle jätkuvuse kohta.

4.           Komisjoni taotluse korral esitavad osalevad riigid talle kõik andmed ja kogu teabe, mis on vajalik komisjoni vahe- ja lõpparuande koostamiseks.

VI peatükk Lõppsätted

Artikkel 18 Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 624/2007/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Rahalised kohustused, mis on seotud kõnealuse otsuse raames rakendatavate meetmetega, kuuluvad jätkuvalt kõnealuse otsuse reguleerimisalasse kuni nende lõpuleviimiseni.

Artikkel 19 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Euroopa infosüsteemid ja nende ELi komponendid

1.           Euroopa infosüsteemid on järgmised:

(1) ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI – CCN2), CCNi mail3, CSI sild, http sild, CCNi lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll (LDAP) ja sellega seotud vahendid, CCNi portaal, CCNi üle teostatav järelevalve;

(2) tugisüsteemid, eelkõige CCNi rakenduse konfigureerimise vahend, tegevusaruandlusvahend (ART2), maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (DG TAXUD) veebipõhine elektrooniline projektihaldusvahend (TEMPO), teenuste haldusvahend (SMT), kasutajate haldussüsteem (UM), äriprotsessi juhtimise süsteem, kättesaadavuse näidikupaneel ja AvDB, IT-teenuste haldamise portaal, kataloog ning kasutajate juurdepääsuõiguste haldamine;

(3) programmi teavitus- ja teabevahetussüsteem (PICS);

(4) tollisüsteemid liikumise jälgimiseks, eelkõige (uus) arvutipõhine transiidisüsteem ((N)CTS), NCTS TIR Venemaa jaoks, ekspordikontrollisüsteem (ECS) ja impordikontrollisüsteem (ICS). Neid süsteeme toetavad järgmised rakendused/komponendid: kolmandate riikidega teabe vahetamise süsteem (SPEED- sild), SPEED Edifact konverteerimissõlm (SPEED-ECN), SPEED standardkatserakendus (SSTA), transiidi standardkatserakendus (STTA), transiidi katserakendus (TTA), tsentraliseeritud teenused/võrdlusandmed (CSRD2), tsentraliseeritud teenuste/juhtimisinfosüsteem (CS/MIS);

(5) ühenduse riskijuhtimissüsteem (CRMS), mis hõlmab riskiteabe vorme (RIF) ja ühisprofiilide CPCA funktsionaaldomeene;

(6) ettevõtjate süsteem (EOS), mis hõlmab ettevõtjate registreerimist ja tuvastamist (EORI), volitatud ettevõtjaid (AEO), liinilaevandusteenuseid (RSS) ja partnerriikide funktsionaaldomeenide vastastikust tunnustamist. Selle süsteemi tugikomponent on geneeriline veebiteenus;

(7) tariifisüsteem (TARIC3), mis on muude rakenduste, nagu kvootide haldamise süsteemi (QUOTA2), järelevalve juhtimise ja jälgimise süsteemi (SURV2), Euroopa siduva tariifiinfo süsteemi (EBTI3) ja Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS2) võrdlusandmete süsteem. Kombineeritud nomenklatuuri (CN) ja maksupeatamiste teabesüsteemi (SUSPENSIONS) rakendused haldavad tariifisüsteemidega otseselt seotud õigusteavet;

(8) kontrollimiseks kasutatavad rakendused, eelkõige näidiste käitlemise süsteem (SMS) ja töötlemisprotseduuride infosüsteem (ISPP);

(9) võltsimis- ja piraatlusevastane süsteem (COPIS);

(10) andmelevisüsteem (DDS2), millega hallatakse internetis avalikult kättesaadavat teavet;

(11) pettustevastane infosüsteem (AFIS).

2.           Euroopa infosüsteemide ELi komponendid on:

(1) IT-varad, nagu süsteemide riistvara, tarkvara ja võrguühendused, sh seotud andmete taristu;

(2) süsteemide arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja käitamiseks vajalikud IT-teenused;

(3) kõik muud komponendid, mida komisjon käsitab nende tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu osalevatele riikidele ühisena.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 („Customs 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[29]) struktuurile

1404 Tollipoliitika

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist/ettevalmistavast meetmest[30]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Kavandatud programm aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu[31] strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele, 1) tugevdades ühtse turu toimimist, 2) luues raamistiku, et toetada avaliku sektori tööviljakuse suurendamiseks võetavaid meetmeid ning 3) andes tõuke tehnika arengule ja innovatsioonile liikmesriikide ning Euroopa Liidu tolliasutustes.

Tolliliit on siseturu jaoks ülitähtis. Kolmandatest riikidest pärit kaupade sisenemisel piirideta siseturule ja seal vabasse ringlusse lubamisel tuleb täita formaalsusi ja muid nõudeid; pärast seda võivad need ELi sees vabalt liikuda. Ühiseid eeskirju ja määrusi ühetaoliselt kohaldades toetab toll õiglaste ja konkurentsivõimeliste tingimuste arengut siseturul. Toetatakse majanduskasvu ja innovatsiooni siseturul, näiteks piiril intellektuaalomandi õigusi kaitstes (vt ka Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldine kava[32] ja hiljuti komisjoni poolt vastu võetud uus intellektuaalomandi õiguste kaitsmist siseturul käsitlev strateegia). Hiljuti siseturu tuleviku teemal üldsusega konsulteerimise käigus saadud vastused[33] näitavad, et asjaomase majandusharu ühenduste ootused täiendavate võltsimise ja piraatluse vastaste ELi meetmetega seoses on suured. Intellektuaalomandi õigustega seotud tollitegevuse statistika kinnitab,[34] et tollil on intellektuaalomandi õiguste tõhusal kaitsmisel ülitähtis roll. Lisaks toetab programm tolliliidu raames mitmesuguseid eri poliitikameetmeid. Näiteks ELi ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmine tollimaksude ning mitmesuguste kaubanduslike tasude ja maksude kogumise kaudu ja ühiste jõupingutuste tegemine pettusega võitlemiseks. 2010. aastal moodustasid traditsioonilised omavahendid[35] umbes 12,3 % (15,7 miljardit eurot) ELi eelarvest. Tolliliit on ELi kaubanduspoliitika operatiivharu, mis tegeleb kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, maksude kogumise ja kaubandusmeetmete (näiteks päritolueeskirjade), embargode ja muude piirangute kohaldamisega. 2010. aasta novembris avaldatud aruteludokumendis „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema”[36] tutvustatakse kahepoolsete lepingute raames ja Maailma Tolliorganisatsiooni vahendusel toimuva rahvusvahelise tollikoostöö kava. Seal rõhutatakse, et tõhusad tolliprotseduurid aitavad vähendada õigusnormide täitmisega seonduvaid kulusid, soodustavad seaduslikku kaubandust ja aitavad võidelda ohtudega, mis on seotud turvalisuse ja ohutuse ning intellektuaalomandi õiguste rikkumisega.

Tolliliidu tähtsus ELi sisejulgeoleku tagamisel on pidevalt suurenenud ja suureneb veelgi vastavalt sisejulgeoleku strateegia tegevuskavale[37] ja Stockholmi programmi tegevuskavale[38]. Lisaks aitavad tollimeetmed ning tolli, politsei ja muude õiguskaitseasutuste vaheline koostöö saavutada üldisi julgeolekueesmärke, nagu võitlus rahapesu, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Asjaomane tegevusala vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile on tollipoliitika (1404). Programmi erieesmärk on järgmine:

toetada tolliliidu toimimist eelkõige osalevate riikide, nende tolliasutuste, muude pädevate asutuste, nende ametnike ja välisekspertide koostöö kaudu.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Tolli seisukohast leppisid liikmesriigid ELile volituste üleandmisega – tolliliit kuulub ELi ainupädevusse – ipso facto kokku, et tolli valdkonnas on parem rakendada meetmeid ELi tasandil. Tolliliidu piisavalt nõuetekohast toimimist ELi õigusraamistik iseenesest siiski ei taga. Tuleb rakendada programmis „Custom” sätestatud toetavaid kõrvalmeetmeid, et tagada ELi tollialaste õigusaktide ühtne ja kooskõlaline kohaldamine, et kauplejate kohtlemine, pettuse vältimine ja õiguslikud kohustused oleksid ühesugused.

Lisaks on paljud tolli valdkonna meetmed piiriülese iseloomuga, hõlmates ja mõjutades kõiki 27 liikmesriiki, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. ELi meede on vajalik, et anda tollitööle Euroopa mõõde, vältida siseturu moonutusi ja toetada ELi piiride tõhusat kaitset.

Solidaarsus ja vastutuse jagamine on tolliliidu rahastamise aluspõhimõtted. Olukord, kus vajadus tõhusate meetmete järele on suurem kui konkreetse liikmesriigi suutlikkus neid võtta, kahjustab liitu tervikuna. ELi sekkumine on vajalik, et säilitada ELi avalik hüve juhul, kui üksikud liikmesriigid ei suuda ELi vajadusi (näiteks julgeolekuvajadusi) nõuetekohaselt täita. Sellisel juhul tähendab ELi meede, et ühiselt rahastatakse tehnilise suutlikkuse suurendamist, et oleks tagatud tõhus kontroll, olenemata sellest, et teatavate liikmesriikide vahendid on piiratud.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Programmi meetmete üle teostatakse järelevalvet, et tagada programmi rakendamise eeskirjade ja menetluste nõuetekohane kohaldamine ja kontrollida, kas programmi eesmärgid suudetakse saavutada. Võetakse kasutusele järelevalveraamistik, sh sekkumisloogika, terviklik näitajate kogum, hindamismeetodid, andmekogumiskava, selge ja liigendatud aruandlus- ja järelevalveprotsess ning vahe- ja lõpphindamine.

Programmi tulemuslikkust hinnatakse ühtse tõhusus-, mõju-, tulemus- ja väljundinäitajate kogumi alusel, mis on seotud programmi üld- ja erieesmärkide ning tähtsaimate ülesannetega ja komisjoni halduskavaga. Mõju-, tulemus- ja väljundinäitajate üksikasjalik loetelu esitatakse mõjuhinnangus. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat on kindlaks määranud teatavate programmi väljundite eesmärgid. Teisi ei ole praegusel hetkel veel võimalik kindlaks määrata. Kõnealuste väljundite eesmärgid määratakse kindlaks enne, kui maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat alustab „Customs 2020” programmi elluviimist, ja esitatakse programmikomiteele heakskiitmiseks iga-aastase tööprogrammi menetluse raames.

Üld- ja erieesmärkide saavutamist hinnatakse muu hulgas selle põhjal, milline on Euroopa infosüsteemide juurdepääs ühisele teabevõrgule. Eesmärk on 97 %-line juurdepääs.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ettepanek toetab strateegiat „Euroopa 2020” strateegiat ja punktis 1.4.1 kirjeldatud mitmesuguste muude liidu õigusaktide rakendamist.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Nagu seletuskirja punktis 3.2 on üksikasjalikult kirjeldatud, on liidu tasandil meetmete võtmine kasulikum kui 27 liikmesriigi tasandil.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Majanduslikel põhjustel on ELi tasandi meede palju tõhusam. Tollikoostöö tugisammas on ainult sel eesmärgil kasutatav turvaline teabevõrk, mida kasutatakse alates 1990. aastate alguses elluviidud esimestest tollikoostöö programmidest. Teabevõrk ühendab omavahel liikmesriikide tolliasutusi umbes 5 000[39] ühenduspunktis. Ühine IT-võrk tagab, et iga riigisisene asutus peab mis tahes teabe vahetamiseks võtma ühise taristuga ühendust vaid üks kord. Sellise taristu puudumise korral peaksid liikmesriigid iga liikmesriigi süsteemiga 26 korda ühendust võtma.

Programmi muudeks nurgakivideks on meetmed, mis viivad tolliametnikud kokku, et näiteks vahetada parimaid tavasid, õppida üksteiselt, analüüsida probleeme või koostada suuniseid. Kui liikmesriigid oleksid pidanud üksteiselt õppima väljaspool programmi oma tegevusi arendades, oleksid nad loonud enda vahendid ja töömeetodid. Puuduks tegevuste koostoime ja 27 liikmesriigi tasandil ei oleks süstemaatiliselt rakendatud ühismeetmeid. On palju tõhusam, kui komisjon tegutseb programmi toel meetmete vahendajana osalevate riikide vahel.

Programmil on veel üks tähtis mittemateriaalne lisaväärtus. Programm on aidanud luua ühise huvi tunde, suurendanud vastastikust usaldust ja loonud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel tahte tollivaldkonnas koostööd teha.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Võimaluse korral hallatakse programme „Fiscalis 2020” ja „Customs 2020” omavahel kooskõlas. Neil programmidel on ühine Euroopa IT-süsteemide rakendamise võrk, veebipõhise koostöö ühine platvorm (PICS) ja ühine tegevusaruandlusvahend (ART2). Programmides kasutatakse ka ühiseid inimsuutlikkuse suurendamise metoodikaid.

Ühe tolli valdkonnas välja töötatud poliitikastsenaariumiga nähakse ette rahalise abi andmine liikmesriikide tolliasutustele seadmete ostmiseks ja tehnilise suutlikkuse suurendamiseks. Programmi „Customs 2020” raames eraldi rahastamiskava väljatöötamise asemel võivad liikmesriigid taotleda sel eesmärgil toetust muudest programmidest, sh regionaalsetest struktuurifondidest.

Siseasjade peadirektoraadi programmide „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ISEC) ja „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (CIPS)[40] vahehindamisel leiti, et programmide „Customs” ja „Fiscalis” 2013. aasta juhtimismudel „pakub kõige paremaid võimalusi ISEC/CIPS programmide juhtimise parandamiseks, sest see võimaldab kiiresti ja paindlikult reageerida operatiivvajadustele.

Üleeuroopaliste IT-süsteemide kese on CCN/CSI võrk, mida kasutab ka OLAF rikkumisi ja pettusi käsitleva teabe vahetamiseks (ja säilitamiseks). Nii saavad mõlemad peadirektoraadid kasu mastaabisäästust.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023 (ajavahemikul 2021–2023 ainult maksete assigneeringute puhul)

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarvetäitmisviisid[41]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨         rakendusametitele

¨         ühenduste asutatud asutustele[42]

¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨         isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarvetäitmisviisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

/

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Programmi meetmete üle teostatakse järelevalvet, et tagada programmi eeskirjade ja menetluste nõuetekohane rakendamine (auditiüksus). Ühismeetmete ettepanekute üle teostatakse pidevat järelevalvet veebipõhise andmebaasi (tegevusaruandlusvahend (ART2)) kaudu, mis sisaldab ettepanekuid ja vastavaid meetmeid. Sama vahendi abil saavad programmi raames toetuse saajad, st liikmesriikide tolliasutused esitada elektrooniliselt aruandeid ühismeetmetes osalemiseks eraldatud toetusest rahastatud kulude kohta. Liikmesriigid peavad tegevusaruandlusvahendi kaudu saatma komisjonile igal aastal finantsaruande.

Riigihangete kaudu rahastatavate IT- ja koolitussuutlikkuse suurendamise meetmete suhtes kohaldatakse standardseid aruandluse ja järelevalve eeskirju.

Programmi hinnatakse kaks korda. Vahehindamise tulemused esitatakse 2018. aasta keskel ja programmi lõpphindamise tulemused 2021. aasta lõpus. Liikmesriigid kui peamised programmi raames toetuse saajad koguvad olulise osa andmetest, esitades teabe kas üksikute vahendite tasandil (peamiselt ART2 kaudu) või programmi üldisema mõju kohta (kas arvamusuuringus osaledes või aruandeid esitades).

Siiani oli olemasolevate programmide hindamine suunatud valdavalt programmi esmastele sidusrühmadele, st tolliasutustele ning nende ekspertidele, kes on programmi sihtrühmad. Võttes arvesse seda, kui tähtis on küsida ka programmivälistelt sidusrühmadelt (st ettevõtjatelt), kuidas programm neid mõjutab ja millist kasu nad saavad näiteks tolliasutuste vahelisest paremast koostööst, hinnatakse tulevikus ka programmi kaudset mõju.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Toetuste rakendamisega seotud võimalikud ohud on seotud järgmiste asjaoludega:

– liikmesriikide ja kandidaatriikide konsortsiumiga sõlmitud toetuslepingu ebaõige rakendamine. Riskitaset peetakse madalaks, sest toetusesaajad on osalevate riikide haldusasutused;

– liikmesriigid deklareerivad nende tegevustega seotud kulusid, mis ei ole programmi raames heaks kiidetud;

– liikmesriigid deklareerivad samu kulusid kaks korda.

Programmi raames sõlmitud hankelepingute rakendamisega seotud võimalikud ohud on seotud järgmiste asjaoludega:

– riigihangete eeskirju ei järgita;

– olematu tulemuse eest esitatud arve maksmine.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kontrollistrateegia peamised elemendid, mida kohaldatakse, on:

1. Sama finantskontroll kõigi kuluvaldkondade jaoks

Kulukohustuste eelkontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis kontrollib kõiki kulukohustusi personali- või finantstalituse juhataja. Järelikult hõlmab eelkontroll määratud summasid 100 % ulatuses. Kõnealune menetlus annab kindluse tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse suhtes.

Maksete eelkontroll

kõiki makseid kontrollitakse eelnevalt finantseeskirjade ja kehtivate menetluste kohaselt. Selle põhjaliku kontrolli viivad läbi finantskontrolör ja eelarvevahendite käsutaja.

Lisaks valitakse igal nädalal pisteliselt põhjalikuks eelkontrolliks, mida teeb personali- või finantstalituse juhataja, vähemalt üks makse (kõikides kulukategooriates). Kontrolli katvuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioonid

Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames elluviidavaid tegevusi. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid tagavad rahuldavalt tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.

2. Lisakontrollid hankelepingute sõlmimisel

Kohaldatakse finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrolli menetlusi. Kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma kinnituskirjata ei maksta ühtegi arvet.

Tulemuste tellimise ja heakskiitmise menetlus hõlmab ka varade valitsemist. Iga vara tellitakse ja kiidetakse seejärel heaks ning kodeeritakse koos oma soetusmaksumusega Euroopa Komisjoni IT-vahendisse (ABAC assets). Kulum arvestatakse automaatselt komisjoni raamatupidamiseeskirjade kohaselt.

Hanke tehniline kontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ja teostab järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti teeb ta korrapäraselt töövõtjate kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeaudit keskendub konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale.

Operatiiv- ja finantsaspektide halduslik järelkontroll

Iga lepingu kehtivuse lõpus kontrollivad kogu toimikut enne selle ametlikku sulgemist nii tegevus- kui ka finantsüksused.

3. Lisakontrollid toetuste puhul

Programmi raames toetuse saajatega (liikmesriikide ja kandidaatriikide tolliasutustega) sõlmitud toetuslepingutes määratakse kindlaks meetmete rahastamiseks toetuse taotlemise tingimused, sh lisatakse kontrollimeetodeid käsitlev peatükk. Kõik osalevad haldusasutused kohustuvad järgima kulusid käsitlevaid komisjoni finants- ja halduseeskirju.

Tegevus, milles osalemist võivad toetuse saajad saadud toetusest rahastada, on kantud veebipõhisesse andmebaasi (ART2 – tegevusaruandlusvahend). Liikmesriigid esitavad kuluaruanded samas andmebaasis, millel on vigade vähendamiseks mitu sisemist kontrollisüsteemi. Näiteks saavad liikmesriigid esitada kuluaruande ainult nende tegevuste kohta, milles neid kutsuti osalema, ja nad saavad teha seda ainult ühe korra.

Lisaks aruandlussüsteemile lisatud kontrollisüsteemidele kontrollib maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat pisteliselt dokumente ja teeb kohapealseid kontrolle. Need on järelkontrollid, mis põhinevad riskipõhisel valimil.

Selline kontrollistrateegia võimaldab hoida toetuse saajate halduskoormuse võimalikult väikesena ning eraldatud eelarve ja võimalike riskidega proportsionaalsena.

Lihtsustamismeetmete (nt tegelike kulude asendamine ühekordsete maksetega) toovad tõenäoliselt kaasa vaid vähese eelarvesäästu. Nende põhikasu on suurem tõhusus ja väiksem halduskoormus nii liikmesriikides kui ka komisjonis.

4. Kontrollimise kulud ja tulud

Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad nõuetele mittevastamise ohtu. Ühismeetmeid hinnatakse kolmandal tasemel[43] ja hankelepinguid neljandal tasemel[44]. Tänu eelnimetatud kontrollistrateegia meetmetele on võimalik risk alla 2 % üldeelarvest ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Kõik lisameetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleks ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu neid ette ei nähta. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat on arvamusel, et kontrolli seisukohast puuduvad erinevused käesoleva ja kehtiva programmi vahel ning kohaldab 2020. aasta programmi suhtes sama kontrollistrateegiat. Eelnimetatud kontrollistrateegia rakendamisega seotud kulud piirduvad 2,60 %-ga[45] eelarvest ja jäävad eeldatavasti samasse suurusjärku.

Programmi kontrollistrateegia on piisavalt tõhus, et muuta mittevastamise oht alla 2%, ning kaasnevate riskidega proportsionaalne.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Lisaks kõikide õigusaktidega ette nähtud kontrollimehhanismide kohaldamisele koostab peadirektoraat pettusevastase strateegia, mis on kooskõlas komisjoni uue, 24. juunil 2011. aastal vastu võetud pettusevastase strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas, et pettusevastane sisekontroll on täielikult kooskõlas CAFSiga ja et pettuseohu haldamine on suunatud pettuseohu avastamisele ja nõuetekohasele kõrvaldamisele. Vajaduse korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida programmiga „Customs 2020” seotud pettusejuhtumeid.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus …...….] || Liigendatud/ liigendamata ([46]) || EFTA riigid[47] || Kandidaatriigid[48] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| || || || || ||

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus …..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 14.04.03 – Customs 2020 || Liigendatud || EI || JAH || EI || EI

|| || || || || ||

1 || 14.01.04.05 Customs 2020 – haldusjuhtimise kulud || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele[49]

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021–2023 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || ||

14.0403 – Customs 2020 || Kulukohustused || (1) || 71,740 || 73,860 || 75,970 || 78,080 || 80,300 || 82,610 || 84,820 || || 547,380

Maksed || (2) || 14,348 || 47,055 || 62,779 || 68,162 || 70,083 || 72,072 || 74,103 || 138,778 || 547,380

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[50] || ||

14.010405 || || (3) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || || 0,700

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1(a)+3 || 71,840 || 73,960 || 76,070 || 78,180 || 80,400 || 82,710 || 84,920 || || 548,080

Maksed || =2+2(a)+3 || 14,448 || 47,155 || 62,879 || 68,262 || 70,183 || 72,172 || 74,203 || 138,778 || 548,080

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 71,740 || 73,860 || 75,970 || 78,080 || 80,300 || 82,610 || 84,820 || || 547,380

Maksed || (5) || 14,348 || 47,055 || 62,779 || 68,162 || 70,083 || 72,072 || 74,103 || 138,778 || 547,380

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || || 0,700

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 71,840 || 73,960 || 76,070 || 78,180 || 80,400 || 82,710 || 84,920 || || 548,080

Maksed || =5+ 6 || 14,448 || 47,155 || 62,879 || 68,262 || 70,183 || 72,172 || 74,203 || 138,778 || 548,080

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 70,672

Ÿ Muud halduskulud || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 2,730

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU || || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 73,402

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 73,402

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021–2023 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 82,326 || 84,446 || 86,556 || 88,666 || 90,886 || 93,196 || 95,406 || || 621,482

Maksed || 24,934 || 57,641 || 73,365 || 78,748 || 80,669 || 82,658 || 84,689 || 138,778 || 621,482

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 ||  2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID ||

Väljundi liik[51] || Väljundi ksekmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

Erieesmärk: toetada tolliliidu toimimist eelkõige osalevate riikide, nende tolliasutuste, nende ametnike ja välisekspertide koostöö kaudu.

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

IT-suutlikkuse suurendamine || IT-lepingute arv || || Umbes 30 ||  57,360 || || 59,470 || || 61,580 || || 63,700 || || 65,910 || || 68,220 || || 70,440 || ||  446,680

Ühismeetmed || Korraldatavate ürituste arv || || Umbes 450 ||  11,570 || || 11,570 || || 11,570 || || 11,570 || || 11,570 || || 11,570 || || 11,570 || ||  80,990

Inimressursside loomine || Koolituste arv || || Kinnitatakse || 2,810 || ||  2,820 || ||  2,820 || ||  2,810 || ||  2,820 || ||  2,820 || ||  2,810 || ||  19,710

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || 71,740 104,400 || || 73,860 || || 75,970 || || 78,080 || || 80,300 || || 82,610 || || 84,820 || || 547,380

3.2.2.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.2.1.  Ülevaade

– Ettepanek hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 10,096 || 70,672

Muud halduskulud || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 0,390 || 2,730

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 73,402

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[52] || || || || || || || ||

Personalikulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Muud halduskulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

KOKKU || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 10,486 || 73,402

3.2.2.2.  Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

14 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 65 || 65 || 65 || 65 || 65 || 65 || 65

14 01 01 02 (delegatsioonides) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

14 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[53]

14 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 17 || 17 || 17 || 17 || 17 || 17 || 17

14 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

14 01 04 05 [54] || - peakorteris[55] || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

- delegatsioonides || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

14 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Muud eelarveread (täpsustage) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

KOKKU || 82 || 82 || 82 || 82 || 82 || 82 || 82

14 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Rangelt programmi juhtimisega seotud tegevused[56] ja programmi rakendamisega seotud tegevused, nt uuringud, Euroopa IT-süsteemide arendamine, hooldamine ja käitamine

Koosseisuvälised töötajad || Abistamine programmi rakendamisega seotud tegevuste, nagu uuringute tegemisel ning Euroopa IT-süsteemide arendamisel, hooldamisel ja käitamisel

3.2.3.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ettepanek on kooskõlas 2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.4.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.2.5.     Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul on võimalik finantsmõju tuludele:

· Programmi mõju võib avaldata kaudset toimet ELi tuludele, kuna eeldatakse muu hulgas, et täiustatud ja tõhusama tollitöö tulemusel kogutakse rohkem tollimakse. See mõju ei ole aga mõõdetav.

· Artiklis 13 osutatud karistuste kohaldamise korral kantakse need ELi eelarvesse üldtuludena.

[1]               KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011, komisjoni teatis „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

[2]               KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010, komisjoni teatis „Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

[3]               2010. aastal saadi umbes 12,3 % (15,7 miljardit eurot) ELi eelarvest traditsioonilistest omavahenditest. Eelarve peadirektoraat „Liikmesriikide tollikontrollistrateegiaid käsitlev teemakohane aruanne – traditsiooniliste omavahendite kontroll”, lk 3.

[4]               „Customs” 2013 vahehinnang: http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/publications/studies/customs2013_mid_term_report_en.pdf.

[5]               Deloitte „The future business architecture for the Customs Union and Cooperative Model in the Taxation Area in Europe” („Tolliliidu tulevane toimimisraamistik ja Euroopa maksustamisvaldkonna koostöömudel”) .

[6]               Programmi „Customs” komitee 11. aprillil 2011 toimunud 9. koosoleku protokoll.

[7]               Ettepanek määruse kohta, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, KOM(2012) 64, 20.2.2012.

[8]               Tolli- ja maksuasutuste ühenduspunktid kokku.

[9]               COM(2012) 388 final.

[10]             Endise nimega üleeuroopalised IT-süsteemid.

[11]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[12]             KOM(2011) 398 (lõplik), 29.6.2011.

[13]             KOM(2011) 706 (lõplik), 9.11.2011.

[14]             KOM(2010) 245 (lõplik)/2, komisjoni teatis „Euroopa digitaalne tegevuskava”.

[15]             KOM(2010) 682, 23.11.2010, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

[16]             KOM(2011) 0206 (lõplik).

[17]             KOM(2011) 287, komisjoni teatis „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused”.

[18]             Programmiga täiendatakse komisjoni teatise (2011) 914 (lõplik) kohast programmi „Herakles III” (2014–2020), mille eesmärk on võidelda pettuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu.

[19]             KOM(2010) 612. „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika kui ELi 2020. aasta strateegia keskne teema”.

[20]             KOM(2010) 673 (lõplik), Brüssel, 22.11.2010, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”.

[21]             KOM(2010) 171 (lõplik), Brüssel, 20.4.2010, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikel. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava”.

[22]             KOM(2010) 2020.

[23]             KOM(2004) 373.

[24]             Täiendada.

[25]             KOM(2010) 700.

[26]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[27]             ELT L 154, 14.06.2007, lk 25.

[28]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[29]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[30]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[31]             KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010, komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

[32]             Nõukogu poolt vastu võetud 2008. aastal (2008/C 253/01).

[33]             SEK(2011) 467 (lõplik), 13.4.2011. Teatise „Ühtse turu akt” teemalise üldsusega konsulteerimise käigus saadud vastuste ülevaade.

[34]             http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/customs/customs_controls/counterfeit_piracy/ statistics/statistics_2010.pdf

[35]             Eelarve peadirektoraat „Liikmesriikide tollikontrollistrateegiaid käsitlev teemakohane aruanne – traditsiooniliste omavahendite kontroll”, lk 3.

[36]             KOM(2010) 612, komisjoni teatis „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika”, lk 12.

[37]             KOM(2010) 673 (lõplik), Brüssel, 22.11.2010, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”.

[38]             KOM(2010) 171 (lõplik), Brüssel, 20.4.2010, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikel. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava”.

[39]             Tolli- ja maksuasutuste ühenduspunktid kokku.

[40]             KOM(2005) 124, 6.4.2005, programmi eelarve on 2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohaselt 745 miljonit eurot.

[41]             Eelarvetäitmisviise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[42]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[43]             Kontrolli täpsus – kolmas tase: kontroll viitega täiesti sõltumatule kinnitavale teabele.

[44]             Kontrolli täpsus – neljas tase: kontroll viitega asjaomases kontrollietapis kättesaadavatele alusdokumentidele, sh juurdepääs nimetatud dokumentidele.

[45]             Need kulud hõlmavad kontrolle tegevate täistööajale taandatud töötajate arvu korrutades keskmise personalikuluga ning välisauditi ja ART-süsteemi hooldamisega seotud kulusid.

[46]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[47]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[48]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[49]             Kulud on esitatud hetkehindades.

[50]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[51]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[52]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[53]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[54]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised B..A read).

[55]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[56]             Rangelt programmi juhtimisega seotud ametikohtade arv piirdub 18-ga.