SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamisel.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei ole olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest.

Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab ammendavat loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Õiguslik alus

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

· Õigusakti valik

Kavandatavad õigusakt(id): määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

23. juunil 2011 algatati aegumise läbivaatamisega seotud uurimine Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kangmehhanismide impordi suhtes.

Uurimine näitas, et dumpingu ja kahju kordumine on väga tõenäoline ning et meetmete pikendamine ei oleks kuidagi ELi huvide vastu. Seetõttu tehakse ettepanek pikendada meetmeid.

22. juunil 2012 avaldas komisjon käesoleva uurimise tulemused ja lubas huvitatul isikutel teha märkusi. Ei saadud ühtegi märkust, mis oleksid muutnud uurimistulemusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et mitte ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei avaldanud soovi koostööd teha.

Seepärast tehakse ettepanek, et komisjon võtaks vastu lisatud ettepaneku nõukogu määruse kohta, et selle saaks edastada nõukogule ja avaldada seejärel Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 11. septembriks 2012.

2012/0218 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse pärast aegumise läbivaatamist määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohaselt Hiina Rahvavabariigist pärit kangmehhanismide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”)[1], eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1.           Kehtivad meetmed

(1)       Määrusega (EÜ) nr 1136/2006[2] (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 27,1 %- ja 47,4 % teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärinevate kangmehhanismide impordi suhtes.

2.           Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(2)       Pärast seda, kui avaldati teade[3] lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon 26. aprillil 2011 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas LAMMA (kangmehhanismide tootjate ühendus) kolme liidu tootja nimel (edaspidi „taotluse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, praegusel juhul üle 50 % liidu kangmehhanismide kogutoodangust.

(3)       Taotluses esitati piisav tõendusmaterjal selle kohta, et Hiinast pärit kangmehhanismide impordile kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

3.           Aegumise läbivaatamise algatamine

(4)       Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 23. juulil 2011 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates[4] (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

4.           Uurimine

4.1.    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(5)       Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

4.2.    Uurimise osapooled

(6)       Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning asjaomase riigi esindajatele.

(7)       Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)       Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(9)       Selleks et komisjon saaks seoses Hiina eksportivate tootjate ja sõltumatute importijatega otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada representatiivse valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Võttes arvesse, et ükski Hiina eksportiv tootja ei andnud endast teada ega esitanud algatamisteates nõutud teavet ning et ainult üks sõltumatu importija andis endast teada, kuid ei esitanud komisjonile algatamisteates nõutud teavet, ei peetud kummalgi juhul valimi moodustamist vajalikuks.

(10)     Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse kuulusid kaks äriühingut kuuest liidu tootjast, kes olid teada enne uurimise algatamist, ning kes valiti nende müügimahu ja vaatlusaluse toote tootmismahu alusel 2010. aastal ning samuti nende geograafilise asukoha alusel liidus. Valik esindas üle 50 % kogu hinnangulisest liidu toodangust ja müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Huvitatud isikutel paluti toimikuga tutvuda ja esitada märkused selle valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid kavatsetava valimi kohta.

(11)     Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kaasatud liidu tootjale, endast teada andnud importijale ning kõigile teadaolevalt asjaomastele kasutajatele.

(12)     Vastused küsimustikule laekusid kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kahelt kasutajalt. Põhjenduses 9 nimetatud sõltumatu importija, kes andis endast teada, ei vastanud valimi küsimustele ega esitanud vastust küsimustikule.

(13)     Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(a) Liidu tootjad

– Industria Meccanica Lombarda S.r.l., Offanengo, Itaalia

– NIKO Metallurgical company, d.d. Zelezniki, Sloveenia

(b) kasutaja

– HIT OFFICE s.r.o. Teplice, Tšehhi Vabariik

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(14)     Käesolevas läbivaatamises käsitletav toode on sama, mis esialgses määruses, nimelt Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi kood 8305 10 00 50) alla kuuluv paberite ja muude dokumentide kiirköitjates ja kaustades arhiveerimiseks mõeldud kangmehhanismid. Kangmehhanismid koosnevad alusplaadile kinnitatud tugevatest metallelementidest (tavaliselt kahest) ja vähemalt ühest avamispäästikust, mille abil saab lisada ja arhiveerida pabereid ja muid dokumente. Sama CN-koodi alla kuuluvad spiraalköitjad ei kuulu käesolevas uurimises vaatlusaluse toote alla.

(15)     Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas, nagu ka esialgne uurimine, et vaatlusalusel tootel ja liidu tootjate poolt liidus toodetud tootel on samad tehnilised ja füüsilised omadused ning samad kasutusviisid. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(16)     Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

1.           Sissejuhatavad märkused

(17)     Nagu mainitud põhjenduses 9 ei andnud ükski Hiina eksportiv tootja algatamisteate järel endast teada ega teinud uurimises koostööd. Hiina ametivõime teavitati sellest asjaolust ja võimalusest, et kohaldatakse algmääruse artikli 18 lõiget 1 ning neile anti võimalus teha märkusi. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(18)     Seetõttu ning vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 tuli allpool esitatud järelduste tegemisel dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta lähtuda kättesaadavatest andmetest, eelkõige avalikult kättesaadavast teabest, nagu äriühingute ametlikud veebisaidid ja veebiotsingud toote kohta, läbivaatamistaotluses esitatud teabest ning läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud osapoolte (taotlejate ja valimisse kaasatud liidu tootjate) käest saadud teabest.

2.           Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(19)     Algatamisteates tehti ettepanek kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel võrdlusriiki.

(20)     Kuna ei Hiina eksportivad tootjad ega sõltumatud importijad liidu turul ei teinud koostööd, ei saanud komisjon tehingute alusel kindlaks määrata ekspordi müügimahtu ega -hindu. Seetõttu kaalus komisjon teisi võimalusi ekspordihinna kindlaksmääramiseks.

(21)     Esiteks kaaluti võimalust ristkontrollida Eurostati andmeid muude kättesaadavate andmetega. See võimalus oli siiski ebasobiv, kuna üks allikas hõlmas ka muud importi peale vaatlusaluse toote ning teiste allikate puhul ei olnud võimalik võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa.

(22)     Teiseks kaalus komisjon võimalust kasutada läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihindu. Tuletatakse meelde, et seda meetodi kasutati esialgses uurimises ning et see võimaldab võrdlust tooteliikide kaupa. Kuid läbivaatamistaotluses esitatud arved käsitlesid ekspordihindu muudele kolmandatele riikidele.

(23)     Seetõttu ei olnud võimalik liitu tulnud ekspordihinna põhjal teha dumpinguarvutusi ja ei olnud võimalik kinnitada dumpingu esinemist. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele.

3.           Dumpingu kordumise tõenäosus

(24)     Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimisel analüüsiti järgmisi asjaolusid: normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vaheline seos; tootmisvõimsus, toodang ja vaba tootmisvõimsus Hiinas; liidu turu ligitõmbavus Hiina impordi jaoks.

3.1 Normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vaheline seos

(25)     Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 normaalväärtust Hiinast tuleva ekspordi hinnaga.

3.1.1 Normaalväärtuse määramise alus

(26)     Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, tuleb vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(27)     Liidu tootjate läbivaatustaotluses nimetati mitmeid tootjaid muudes turumajanduslikes riikides peale ELi, nimelt Indias, Iraanis ja Tais. Pärast algatamisteadet võeti nende tootjatega nõuetekohaselt ühendust ning ühendust võeti ka teiste sellistes riikides asuvate võimalike tootjatega, keda oli võimalik avalikult kättesaadavate andmete põhjal kindlaks teha.

(28)     Algatamisteates oli märgitud, et kui peale ELi ei tule muude turumajanduslike riikide tootjatelt koostöösoove, siis määrab komisjon normaalväärtuse tegelikult makstud või makstava hinna põhjal. Liidus tegelikult makstud või makstav hind võeti normaalväärtuse määramisel aluseks ka esialgses uurimises.

(29)     Ükski huvitatud isik ei teinud märkusi ülalnimetatud meetodi sobivuse kohta normaalväärtuse määramiseks.

(30)     Ükski turumajandusliku riigi tootja peale ELi, kellega komisjon ühendust võttis, ei teinud käesolevas uurimises koostööd.

(31)     Võttes arvesse eelpool öeldut, ei jäänud komisjonile normaalväärtuse määramiseks muud võimalust kui toetuda liidus tegelikult makstud või makstavale hinnale.

3.1.2 Normaalväärtus

(32)     Nagu selgitatud põhjendustes 26–31 määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kasutades tavapärase kaubandustegevuse käigus sarnase toote eest liidus tegelikult makstud või makstavat hinda.

(33)     Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(34)     Kõigepealt tehti kindlaks, kas valimisse kaasatud liidu tootjate samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi maht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu eksportmüügist liitu. Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega tuli teave liitu eksporditud kogu müügimahu kohta kindlaks teha vastavalt kättesaadavatele andmetele. Nagu märgitud põhjenduses 21 ei olnud Eurostati ja muud statistilised andmed sobivad dumpingu jätkumise tuvastamiseks, kuid neid andmeid saab kasutada liitu tuleva imporditaseme määramiseks (see on vajalik Hiinast tuleva ekspordi kogumahu jaoks). Selle põhjal peeti valimisse kaasatud liidu tootjate omamaist müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks. Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportijatega, ei olnud võimalik analüüsida tüüpilisust tooteliikide kaupa.

(35)     Seejärel uuris komisjon, kas mõlema valimisse kaasatud liidu tootja omamaist müüki võiks pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud müügiks, st kas mõlema valimisse kaasatud liidu tootja puhul oli keskmine müügihind tootmiskuluga võrdne või sellest kõrgem ning seega kasumlik.

(36)     Tehti kindlaks, et liidu tootjate müük oli keskmiselt kasumlik ning seejärel määrati normaalväärtus valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinna alusel.

3.1.3 Ekspordihind

(37)     Koostöö puudumise tõttu eksportivate tootjatega leiti, et kõige asjakohasem alus ekspordihinna määramiseks oli läbivaatamistaotluses esitatud Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse.

3.1.4 Võrdlus

(38)     Võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasemel. See võrdlus näitas, et läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid märkimisväärselt madalamad kui normaalväärtus (üle 30 %). See osutab asjaolule, et meetmete kaotamise korral suunataks liitu väga tõenäoliselt dumpinguhinnaga import.

3.2 Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

(39)     Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, tuginevad järgmised järeldused peamiselt läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele, mida on võimaluse korral ristkontrollitud avalikult kättesaadava teabega.

(40)     Selle alusel leiti, et Hiina kangmehhanismide tootmisvõimsus on hinnanguliselt vähemalt 600–700 miljoni tüki vahel. See hinnang põhineb liidu tootmisharu esitatud teabel.

(41)     Lisaks on uurimise käigus saadud teabest näha, et Hiina saab kangmehhanismide tootmisvõimsust suurenenud nõudluse korral hõlpsasti suurendada, muu hulgas täiendava tööjõu palkamise teel ja piiratud investeeringute teel seadmestikku.

(42)     Ükski huvitatud isik ei teinud märkusi ega andnud teavet seoses tootmisvõimsusega Hiinas.

(43)     Selle alusel võib väita, et Hiina tootmisvõimsus on umbes 170–350 % kõrgem kui liidu tarbimine ning märkimisväärselt suurem kui liidu toodang.

3.3    Toodang ja Hiina eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsus

(44)     Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, tugines teave tegeliku toodangu ja vaba tootmisvõimsuse kohta peamiselt läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele, mida on võimaluse korral ristkontrollitud avalikult kättesaadava teabega.

(45)     Läbivaatamistaotluses hinnati kangmehhanismide toodanguks 200–400 miljonit ning vabaks tootmisvõimsuseks 200–500 miljonit ühikut. Selline vaba võimsus vastab umbkaudu liidu tarbimisele.

(46)     Pärast võimaluse korral ristkontrollimist avalikult kättesaadavate allikatega leiti, et esitatud hinnangud on põhjendatud.

(47)     Seoses vaba võimsusega ja nagu nimetati põhjenduses 41, on uurimise käigus saadud teabest näha, et Hiina saab kangmehhanismide tootmisvõimsust suurenenud nõudluse korral hõlpsasti suurendada, muu hulgas täiendava tööjõu palkamise teel ja piiratud investeeringute teel seadmestikku.

(48)     Arvestades eelöeldut võib põhjendatult järeldada, et Hiinas on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Nagu selgitatakse põhjendustes 49–55, on olemas suur tõenäosus, et selline vaba tootmisvõimsus suunataks meetmete kaotamise korral liidu turule.

3.4    Liidu turu atraktiivsus

(49)     Käosoleva uurimisega kogutud teabe alusel on näha, et liidu turg oleks meetmete kaotamise korral Hiina kangmehhanismide impordile atraktiivne turg. Meenutatakse, et enne kehtivate meetmete jõustamist oli liidu tarbimine märkimisväärne, ulatudes ligi 400 miljoni ühikuni. Samal ajal oli Hiinast pärit eksport üle 200 miljoni ühiku, moodustades üle 50 % liidu tarbimisest.

(50)     Uurimine näitas, et liidu nõudlus kangmehhanismide järele on jäänud oluliseks. Liidu tarbimine on vaatlusalusel perioodil ainult natuke langenud, nagu märgitakse põhjendustes 63, 64 ja 98, ning liidu turg jääb suurimaks ülemaailmseks kangmehhanismide turuks, moodustades üle 50 % maailmaturust.

(51)     Kangmehhanismide jaoks on veel mõned vähesed turud, kuid need ei suuda tõenäoliselt ära tarbida Hiina üleliigset tootmisvõimsust.

(52)     Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 38, näitas võrdlus kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordihindade ja liidu turu hindade vahel, et liidu turg oleks meetmete kaotamise korral atraktiivne sellise madalahinnalise impordi jaoks. Seda ka selle tõttu, et valitsevad hinnad on liidu turul üldiselt kõrgemad kui muudel eksporditurgudel.

(53)     Võttes arvesse eelnimetatud kaalutlusi, oleks tõenäoline, et meetmete kaotamise korral suunataks Hiina eksport liidu turule.

(54)     Avalikult kättesaadavast teabest Hiina tootjate kohta on näha, et sellised äriühingud suunavad oma müügi peamiselt või ainult eksporditurule.

(55)     Viimaks tuleb tähele panna, et alates lõplike meetmete kehtestamisest on olnud mitmeid juhtumeid kangmehhanismide impordi vale klassifitseerimisega, mille puhul deklareeriti suurtes kogustes eraldiolevaid kangmehhanisme ja kaasi terviklike kiirköitjatena. Selle tagajärjel ei makstud sellise impordi puhul tollimaksu. Sellise valesti klassifitseerimise tõttu esitas tolliseadustiku komitee 2010. aasta novembris selgitava avalduse, milles öeldi, et selliselt imporditud kangmehhanismid tuleb eraldi deklareerida. On liiga vara teha järeldusi selle kohta, kas taoline avaldus tõi kaasa soovitud mõju ning komisjon kavatseb olukorda jälgida. Kuid selline teguviis on täiendavaks tõendiks, et hoolimata meetmetest, on liidu turg Hiina eksportivatele tootjatele jätkuvalt atraktiivne.

3.5.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(56)     Nagu märgitud põhjenduses 38 näitas võrdlus kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihindade, mis esitati läbivaatamistaotluses, ja liidu turu hindade vahel, et dumpingu kordumine on väga tõenäoline.

(57)     Lisaks, võttes arvesse Hiina märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust, Hiina tootjate võimet tootmismahte kiiresti suurendada ja need eksporti suunata, sellise ekspordi tõenäoliselt madalat hinda ja liidu turu atraktiivsust sellisele ekspordile, on alust eeldada, et meetmete kaotamine tooks kaasa kangmehhanismide ekspordi kasvu Hiinast liidu turule.

E. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(58)     Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid liidus kangmehhanisme kuus tootjat, kellest kolm olid käesolevas uurimises taotluse esitajad. Uurimise käigus ei andnud ükski teine liidu tootja endast teada. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

F. OLUKORD LIIDU TURUL

1.           Sissejuhatavad märkused

(59)     Kahju analüüsimise jaoks saadi andmeid Eurostati statistikast ja muudest komisjonile kättesaadavatest statistilistest allikatest, läbivaatamistaotlusest, küsimustikuvastustest ja kontrollkäikudel kogutud teabest.

(60)     Makromajanduslikud näitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müük ELis ja kolmandate riikide turgudel, turuosa, kasv, tööhõive ja tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurus ja taastumine eelmisest dumpingust, põhinevad liidu tootmisharu esitatud andmetel. Kahe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud küsimustiku vastuseid täiendati kõigi teiste liidu tootjate esitatud teabega.

(61)     Mikromajanduslikud andmed, nagu varud, töötasud, müügihinnad, kasumlikkus, investeeringud, investeeringute tootlikkus, sularahavood, kapitali kaasamise võime, saadi kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Võttes arvesse asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingud esindasid üle 50 % ELi hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist, peeti valimisse kaasatud liidu tootjaid käesolevas uurimises liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks. Andmed kahe valimisse kaasatud äriühingu kohta saab esitada algmääruse artikli 19 alusel tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse huvides ainult indekseeritud kujul.

(62)     Kuna Hiina eksportivad tootjad ning sõltumatud importijad ei teinud koostööd, siis põhineb teave impordihinna kujunemise ja hindade allalöömise kohta alternatiivsetel allikatel, nagu läbivaatamistaotlus, Eurostat ja muu komisjonile kättesaadav konfidentsiaalne statistika ning kontrollkäikudel kogutud teave. Impordiandmed põhinevad läbivaatamistaotluse andmetel, mis on saadud Eurostati andmetest. Võttes arvesse, et need andmed hõlmasid ka muud importi peale vaatlusaluse toote, ristkontrolliti neid ja kohandati nõuetekohaselt vastavalt muudele komisjonile kättesaadavatele konfidentsiaalsetele statistilistele allikatele. Seetõttu on allpool mõned arvud indekseeritud või esitatud vahemikuna, et kaitsta konfidentsiaalset statistikat.

2.           Tarbimine liidu turul

(63)     Liidu tarbimine arvutati liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügi ja impordiandmete põhjal. Tehti kindlaks, et tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 200–350 miljonit ühikut.

(64)     Kangmehhanismide tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. See võis osaliselt olla põhjustatud majanduskriisist ning ka tarbimise muutusest (nt keskkonnasõbraliku kontori ja elektroonilise dokumentide registreerimise arendamisest ning administratiivsete töökohtade üldisest vähenemisest).

Tabel 1

Tarbimine

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht || || || ||

Indeks (2008=100) || 100 || 84 || 90 || 88

                   Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotlus, Eurostati ja muude komisjonile kättesaadavate statistiliste allikate andmed.

3.           Hiina impordi maht ja turuosa

(65)     Nagu näidatud tabelis 2, vähenes turuosa vaatlusalusel perioodil 54 %.

(66)     Lisaks, alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2006. aastal vähenes Hiina impordi turuosa märkimisväärselt 51 %-lt esialgse uurimise uurimisperioodil kuni 7–15 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiinast pärit impordi maht jäi kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu vaatlusalusel perioodil väikseks. Siiski oli Hiina import jätkuvalt peamine koguimpordi allikas (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 85–95 % vahel), kuna teiste kolmandate riikide kangmehhanismide eksport oli väga vähene. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes import 59 %.

Tabel 2

Hiinast pärit import

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Impordimaht, indeks (2008 = 100) || 100 || 56 || 44 || 41

Impordi turuosa, indeks (2008 = 100) || 100 || 66 || 48 || 46

Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotlus, Eurostati ja muude komisjonile kättesaadavate statistiliste allikate andmed.

4.           Hiinast pärit impordi hindade muutused ja hindade allalöömine

4.1 Hindade muutused

(67)     Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportivate tootjatega ja alternatiivsete allikate puudumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha õiget impordihinda. Nagu selgitati põhjenduses 21, peeti statistikat ebasobivaks, kuna üks allikas hõlmas ka muud importi peale vaatlusaluse toote, ning teiste allikate puhul ei olnud võimalik võrrelda ekspordihindu liidu tootmisharu hindadega tooteliikide kaupa.

(68)     Sellest olenemata peeti muud komisjonile kättesaadavat konfidentsiaalset statistikat sobivaks Hiinast pärit impordihindade üldiste muutuste näitajaks. Impordihinna muutused näitavad hinnatõusu vaatlusalusel perioodil.

Tabel 3

Vaatlusaluse toote impordihind

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina || || || ||

Indeks || 100 || 102 || 118 || 118

         Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotlus, Eurostati ja muude komisjonile kättesaadavate statistiliste allikate andmed.

4.2. Hindade allalöömine

(69)     Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportivate tootjatega ja alternatiivsete allikate puudumise tõttu põhines hindade allalöömise arvutus põhjenduses 37 nimetatud põhjustel läbivaatustaotluses esitatud ekspordihindadel kolmandatesse riikidesse. Ligikaudselt määratud hindade allalöömine oli kuni 20 %.

5.           Teistest kolmandatest riikidest pärit impordimahud ja impordi turuosad

(70)     Kangmehhanismide peamised tootjad asuvad Euroopa Liidus ja Hiinas. Muudest kolmandatest riikides, nagu Indiast pärit import moodustas ebaolulise osa, alla 1 %.

6.           Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(71)     Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

6.1.   Makromajanduslikud elemendid

(a) Tootmine

(72)     Liidu tootmisharu tootmismaht püsis vaatlusalusel perioodil samal tasemel, välja arvatud aastal 2009. Teatav langus 2009. aastal, mis oli põhjustatud globaalsest majanduskriisist, kompenseeriti tõusuga 2010. aastal.

(73)     Hoolimata vähenenud müügist liitu, nagu selgitatakse põhjendustes 75–77, suutsid liidu tootjad säilitada vaatlusalusel perioodil oma tootmismahtu, sest nad suutsid suurendada eksporti kolmandatesse riikidesse, nagu selgitatakse põhjenduses 78.

Tabel 4

Liidu kogutoodang

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tuhat ühikut) || || || ||

Tootmine || 351,480 || 301,661 || 360,007 || 354,646

Indeks (2008=100) || 100 || 86 || 102 || 101

Allikas: küsimustike vastused.

(b) Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(74)     Vaatlusalusel perioodil vähenes veidi liidu tootjate tootmisvõimsus täiendavasse tootmisvõimsusesse investeerimise ja kaasajastamise tõttu. Tootmisvõimsuse rakendamine jäi suhteliselt stabiilseks, langedes pisut 2009. aastal. Väike langus oli peamiselt põhjustatud globaalsest majanduskriisist tollel aastal.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tuhat ühikut) || || || ||

Tootmisvõimsus || 452 407 || 453 323 || 465 984 || 465 401

Indeks (2008=100) || 100 || 100 || 103 || 103

Tootmisvõimsuse rakendusaste || 77,7% || 66,5% || 77,3% || 76,2%

Indeks (2008=100) || 100 || 86 || 99 || 98

Allikas: küsimustike vastused.

(c) Müügimaht liidus

(75)     Tabelis esitatud arvud peegeldavad liidu tootmisharu müügimahtu sõltumatutele klientidele liidu turul.

Tabel 6

Müük sõltumatutele klientidele

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tuhat ühikut) || 315 715 || 281 281 || 309 941 || 304 444

Indeks (2008=100) || 100 || 89 || 98 || 96

                   Allikas: küsimustike vastused.

(76)     Müük liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

(77)     2009. aastal vähenes müük 11%. See langus oli peamiselt põhjustatud globaalsest majanduskriisist. Järgnevatel aastatel müük taastus ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu samal tasemel kui 2008. aastal.

(d) Müük kolmandatesse riikidesse

(78)     Tabelis esitatud arvud peegeldavad liidu tootmisharu müügimahtu kolmandatele turgudele ja on näha müügi järsku suurenemist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Müük kolmandatesse riikidesse

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tuhat ühikut) || 26 750 || 42 105 || 59 221 || 57 148

Indeks (2008=100) || 100 || 157 || 221 || 214

Allikas: küsimustike vastused.

(e) Turuosa

(79)     Hoolimata müügi vähenemisest liidus kasvas liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 9 % ning jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 80 ja 93 % vahele. Liidu turuosa suurenemine oli põhjustatud tarbimise vähenemisest liidus ning samuti Hiinast pärit impordi turuosa vähenemisest.

Tabel 8

ELi turuosa

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indeks (2008=100) || 100 || 106 || 109 || 109

Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotlus, Eurostati ja muude komisjonile kättesaadavate statistiliste allikate andmed.

(f) Kasv

(80)     2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine 12 %. Liidu tootjate müügi maht liidu turul vähenes 4 % võrra. Liidu tootjate turuosa kasvas 9 %.

(g) Tööhõive

(81)     Tööhõive liidu tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil. See vähenemine oli tingitud liidu tootmisharu tootmisprotsessi kaasajastamisest ja mehhaniseerimisest.

Tabel 9

Liidu tööhõive

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv || 710 || 588 || 561 || 552

Indeks (2008=100) || 100 || 83 || 79 || 78

Allikas: küsimustike vastused.

(h) Tootlikkus

(82)     Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna ühe töötaja kohta aastas, liikus vaatlusaluse perioodi jooksul positiivses suunas, jäädes 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilseks.

(83)     Kaasajastamisega seotud tootlikkuse kasvu kirjeldatakse põhjenduses 93.

Tabel 10

Tootlikkus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootlikkus (tuhat ühikut/aastas) || 495 || 513 || 642 || 642

Indeks (2008=100) || 100 || 104 || 130 || 130

Allikas: küsimustike vastused.

(i) Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(84)     Meenutatakse, et põhjendustes 19–23 kirjeldatud olukorra tõttu ei saadud teha dumpinguarvutusi. Siiski tuvastati dumpingu kordumise tõenäosus, mis põhines liidu tootmisharu keskmise müügihinna alusel määratud normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud hinna alusel määratud ekspordihinna vahelisel võrdlusel.

(85)     Analüüs näitab, et liidu tootmisharu taastus suurel määral tänu meetmete kehtestamisele dumpinguhinnaga impordi vastu ning et kehtivad meetmed on olnud tõhusad.

6.2 Mikromajanduslikud elemendid

(a) Varud

(86)     Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 11

Lõppvarud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indeks (2008=100) || 100 || 43 || 61 || 83

Allikas: küsimustike vastused.

(87)     Uurimine näitas, et liidu tootmisharu varud ei ole sobiv näitaja majandusliku olukorra hindamiseks, kuna varude tase muutub hooajati.

(b) Töötasud

(88)     Vaatlusalusel perioodil suurenes keskmine töötasu töötaja kohta 33 %.

Tabel 12

Palgad (kulu töötaja kohta

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indeks (2008=100) || 100 || 116 || 133 || 133

                   Allikas: küsimustike vastused.

(c) Müügihinnad

(89)     Kangmehhanismide keskmised ühikuhinnad liidus tõusid veidi 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Suhteline hinnalangus 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga oli põhjustatud tooraine hinna kõikumisest.

Tabel 13

Ühiku hind ELi turul (eurot/tuhat tk)

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indeks (2008=100) || 100 || 103 || 101 || 104

Allikas: küsimustike vastused.

(d) Kasumlikkus

(90)     Allpool esitatud tasuvusmarginaalid on liidu tootmisharu finantstulemuste protsent liidu turul saavutatud käibest.

Tabel 14

Kasumlikkus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indeks (2008=100) || 100 || 107 || 105 || 104

         Allikas: küsimustike vastused.

(91)     Enne lõplike meetmete kehtestamist 2006. aastal oli liidu tootmisharu sügavas kahjumis. Sellest ajast saadik on olukord kangmehhanismide tootmisharus vaatlusalusel perioodil paranenud, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei ole siiski saavutatud esialgses uurimises kehtestatud 5 %-list kasumimarginaali.

(e) Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

(92)     Järgnev tabel kajastab investeeringute suundumusi, investeeringutasuvust ja rahavoogu ning investeeringuid.

Tabel 15

Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

|| 2008 || 2009 || 2010 || Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Investeeringud || || || ||

Indeks (2008=100) || 100 || 152 || 41 || 51

Investeeringutasuvus || || || ||

Indeks (2008=100) || 100 || 111 || 109 || 108

Rahavoog || || || ||

Indeks (2008=100) || 100 || 291 || 247 || 236

         Allikas: küsimustike vastused.

(93)     Tänu taastumisele, mis järgnes meetmete rakendamisele 2006. aastal, tegi tootmisharu märkimisväärseid investeeringuid tootmisrajatiste kaasajastamisse ja laiendamisse, eriti 2008. ja 2009. aastal. Paranenud kasumlikkus peegeldub ka suurenenud rahavoos.

(f) Kapitali kaasamise võime

(94)     Uurimises ei tuvastatud erilisi probleeme kapitali kaasamises liidu tootmisharu poolt.

6.3. Järeldus liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta

(95)     Eespool nimetatud analüüsist on näha, et liidu tootmisharu majanduslik olukord on paranenud ja tootmisharu on elujõuline pärast meetmete rakendamist 2006. aastal. Kuid sellest hoolimata, arvestades, et nimetatud positiivne areng toimus alles pärast meetmete rakendamist, tööhõive väheneb ja kasumlikkus ei ole ikka veel saavutanud eesmärki, tehakse järeldus, et tootmisharu majanduslik olukord on habras ja haavatav. Seetõttu võib teha järelduse, et tõendite kohaselt toimus kahju kõrvaldamine osaliselt või täielikult tänu kehtivatele meetmetele.

G. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(96)     Alates kehtivate meetmete rakendamisest on liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud. Siiski on käesolevast analüüsist näha, et liidu tootmisharu on ikka veel habras ja haavatav.

(97)     Sellises olukorras on asjakohane analüüsida olulise kahju kordumise tõenäosust, et uurida, kas meetmete tühistamise korral kahjustaks Hiinast pärit impordi koguste ja hindade eeldatav areng ELi tootmisharu olukorda, nagu seda kirjeldatakse põhjendustes 98–106.

(98)     Maailmas on kaks peamist kangmehhanismide tootjat – Hiina ja Euroopa Liit. Euroopa Liidus on kõige suurem kangmehhanismide turg, millele järgnevad Lõuna-Ameerika ja Venemaa. Teistes riikides, nagu Indias, on väiksemad tootjad, kuid nemad keskenduvad oma koduturule. USAs ja Kanadas kasutatakse teistsugust köitmissüsteemi.

(99)     Tuletatakse meelde, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning et kangmehhanismide tootmist saab Hiinas kergesti suurendada, nagu on märgitud põhjendustes 45–48.

(100)   Samuti tuletatakse meelde, et Hiina vaba tootmisvõimsus vastab umbkaudu liidu tarbimisele (vt põhjendus 45).

(101)   Samuti tehti kindlaks, et meetmete tühistamise korral eksporditaks Hiina suurenenud kangmehhanismide toodang tõenäoliselt liitu (vt põhjendus 53). See arvamus põhineb asjaolul, et ELi turg on jätkuvalt maailma suurim kangmehhanismide turg, kus on suhteliselt stabiilne tarbimine, ning et valitsevad hinnad on liidu turul üldiselt kõrgemad kui muudel eksporditurgudel (vt põhjendus 52). Samuti tuleb arvesse võtta, et peale liidu ja Hiina ei ole teisi märkimisväärseid riike, kes toodaksid ja ekspordiksid kangmehhanisme.

(102)   Lisaks, nagu märgiti põhjenduses 41, saab Hiina tootmisvõimsust kergesti suurendada täiendava tööjõu abil. Seetõttu suudaks Hiina eksport rahuldada liidu tarbimise kasvu. Võttes arvesse Hiina impordi võimalikku madalat hinda, mida on näha nende kolmandate riikide turgudele suunatud hindadest, ning ilmset piiramatut võimet tarnida madalate hindadega, ei oleks liidu tootmisharu meetmete tühistamise korral võimeline nõudluse kasvust kasu saama ning kaotaks oluliselt oma turuosa.

(103)   Arvestades neid asjaolusid, on oodata, et kangmehhanismide impordi märkimisväärse suurenemise puhul Hiinast liitu avaldaks see tõsist negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale. Nagu eespool nimetatud, oleks meetmete tühistamise korral Hiinast pärit kangmehhanismide import märkimisväärne. Lisaks avaldaks selline import väga tõenäoliselt hinnasurvet liidu turule ja seega liidu tootmisharule, nagu võib näha hinnatasemest kolmandate riikide turgudel. Vastavalt kättesaadavatele andmetele hinnatakse, et Hiina hinnad löövad liidu hindu alla umbes 20 %, nagu märgitud põhjenduses 69. See viitab suurele tõenäosusele, et meetmete tühistamise korral oleksid Hiina hinnad oluliselt madalamad liidu hindadest.

(104)   Liidu turu atraktiivsus Hiina eksportijate jaoks on ilmnenud ka valesti klassifitseerimise katsetest, et vältida kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid (vt põhjendus 55).

(105)   Eespool toodule tuginedes on tõenäoline, et Hiina päritoluga kangmehhanismide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa liitu suunatud impordi mahu järsu kasvu väga madalate hindadega ning lööks tõenäoliselt märgatavalt alla liidu müügihinnad. See põhjustaks materiaalse kahju ja muudaks kasutuks tootmisharu viimastel aastatel tehtud investeeringud ja taastumispüüded.

(106)   Sellest lähtuvalt järeldatakse, et Hiinast pärit kangmehhanismide impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

H. LIIDU HUVID

1.           Sissejuhatavad märkused

(107)   Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(108)   Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, s.t liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(109)   Esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks sellele on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine, mille käigus analüüsitakse seega olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on jõus.

(110)   Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele, et kahju ja dumpingu kordumine on tõenäoline, leidub mõjuvaid põhjusi, mille alusel saaks teha järelduse, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

2.           Liidu tootmisharu huvid

(111)   Asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võimaldab liidu tootmisharul saavutada mõistliku tulususe taseme ning vältida liidu tootmisharu turult välja tõrjumist Hiinast pärit impordi mahu märkimisväärse suurenemise korral.

(112)   On suur tõenäosus märkimisväärse ulatusega kahjustava dumpingu kordumiseks, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamine jätkuks.

(113)   Seega järeldatakse, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

3.           Importijate ja kasutajate huvid

(114)   Nagu eespool märgitud ei esitanud ükski kindlaks tehtud sõltumatu importija küsimustiku vastuseid. Kangmehhanismide importijad on tavaliselt ka kasutajad, kuna nad kasutavad neid kiirköitjate tootmisel.

(115)   Mitmed kasutajad, st kiirköitjate tootjad, andsid uurimise käigus endast teada. Ainult üks kasutaja andis küsimustikule vastused, mida sai vastuste kvaliteedi tõttu kontrollkäigul ainult osaliselt kinnitada.

(116)   Kõnealune kasutaja väitis, et dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada ka Hiinast pärit kiirköitjate impordi suhtes. Nende väidete kohta puudusid aga tõendid.

(117)   Kaks kasutajat olid meetmete jätkamise vastu. Nad ei põhjendanud oma väiteid.

(118)   Teisest küljest näitab analüüs ka seda, et meetmete tühistamise järel muutuks Hiina ainsaks kangmehhanismide tarnijaks, oleks ka kiirköitjate tootjate olukord ohus, kuna kangmehhanismide turult maailmas kaoks konkurents. Seetõttu järeldati, et kehtivad meetmed aitavad kaasa tarnete mitmekesisusele ja konkurentsile kangmehhanismide maailmaturul, mis on ka tarbijate huvides.

(119)   Teised kolm kasutajat, kes kasutavad ainult liidu turul toodetud kangmehhanisme, jäid neutraalsele seisukohale ning üks neist väljendas toetust meetmete jätkamiseks.

(120)   Arvestades, et kangmehhanismide maksumus moodustab minimaalse protsendi kiirköitja maksumusest, ei ole meetmetel praktiliselt mingit mõju lõpptoote (kiirköitja) hinnale ning seega ei ole neil ka mingit mõju lõpptarbijale.

4.           Järeldus liidu huvide kohta

(121)   Võttes arvesse kõiki eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(122)   Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus kehtivate meetmete säilitamiseks. Lisaks sellele anti neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Esildisi ja märkusi analüüsiti, kuid need ei muutnud peamisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(123)   Eespool öeldust tuleneb, et algmääruse artikli 11 lõike 2 järgi tuleb Hiinast pärit kangmehhanismide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.           Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi kood 8305 10 00 50) alla kuuluvate paberite ja muude dokumentide kiirköitjates ja kaustades arhiveerimiseks kasutatavate kangmehhanismide impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks. Kangmehhanismid koosnevad alusplaadile kinnitatud tugevatest metallelementidest (tavaliselt kahest) ja vähemalt ühest avamispäästikust, mille abil saab lisada ja arhiveerida pabereid ja muid dokumente.

2.           Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Tootja || Dumpinguvastane tollimaks || TARICi lisakood

Dongguan Nanzha Leco Stationary The First Industrial Camp, Nanzha, Humen, Dongguan, Hiina || 27,1 % || A729

Kõik teised äriühingud || 47,4 % || A999

3.           Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               ELT L 205, 27.7.2006, lk 1.

[3]               ELT C 5, 8.1.2011, lk 11.

[4]               ELT C 217, 23.7.2011, lk 35.