SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva direktiivi ettepaneku eesmärk on luua asjakohane õigusraamistik selliste õiguste kollektiivseks teostamiseks, mida haldavad kollektiivse esindamise organisatsioonid õiguste omajate nimel; selleks sätestatakse direktiivis eeskirjad, millega tagatakse kõikide kollektiivse esindamise organisatsioonide parem juhtimine ja suurem läbipaistvus ning edendatakse ja lihtsustatakse muusikateoste autorite õiguste multiterritoriaalset litsentsimist, mida teostavad autoreid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid.

Asjaomaselt autoriõiguse või sellega kaasneva õiguse omajalt taotletakse litsentsi sellise teenuse osutamise korral, mis hõlmab autori kaitstud teose (näiteks laulu, muusikateose või muu kaitstud materjali, nagu fonogramm või esitus) kasutamist. Kõnealuseid teenuseid – näiteks filmi näitamine kinos või muusika esitamine kontserdisaalis – võib osutada internetiväliselt, kuid järjest enam ka internetis. Litsentsi taotletakse kõikidelt eri õiguste omajatelt (autorid, esitajad, tootjad). Mõnes sektoris annavad litsentse kõige sagedamini otse õiguste omajad (nt filmitootjad); teistes sektorites on väga oluline roll õiguste kollektiivsel teostamisel, eriti muusikateoste autorite õiguste puhul. Eelkõige kollektiivsest teostamisest sõltuvad ka teatavad kasutusviisid, näiteks esitajate ja plaaditootjate õigus tasule seoses fonogrammide ringhäälingus edastamise ja avaliku esitamisega.

Õiguste omajad usaldavad oma õigused kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes teostab õigusi nende nimel. Nimetatud organisatsioonid osutavad õiguste omajatele ja kasutajatele ka teenuseid, mis hõlmavad litsentside andmist kasutajatele, õigustest saadava tulu haldamist, õiguste omajatele tasu väljamaksmist ja õiguste teostamise tagamist. Kollektiivse esindamise organisatsioonidel on väga oluline roll, eelkõige olukorras, kus iga autoriga eraldi peetavad läbirääkimised oleksid ebaotstarbekad ja tooksid kaasa liiga kõrged tehingukulud. Organisatsioonidel on võtmeroll ka kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisuse kaitsmisel ja edendamisel, sest nad võimaldavad turule pääseda ka kõige väiksemal ja vähem populaarsel repertuaaril.

Meetmete võtmist peetakse vajalikuks kahes valdkonnas.

Esiteks on õiguste kollektiivset teostamist kõigis sektorites vaja kohandada seoses liikmetele ja kasutajatele osutatava teenuse tõhususe, täpsuse, läbipaistvuse ja aruandekohuslusega. Liiga aeglane moderniseerimine pärsib tarbijatele ja teenuseosutajatele suunatud uute pakkumiste kättesaadavust, sest uuenduslike teenuste väljatöötamine eriti internetikeskkonnas on takistatud. Selleks et tagada siseturul selliste teenuste piisav osutamine, milles kasutatakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoseid või muud materjali, peaks kollektiivse esindamise organisatsioone suunama, et nad kohandaksid oma töömeetodeid nii, et need tooksid kasu autoritele, teenuseosutajatele, tarbijatele ja Euroopa majandusele tervikuna. Kuna kõnealused organisatsioonid litsentsivad õigusi sise- või välismaiste õigusteomajate nimel, on nende toimimisel põhjapanev mõju nimetatud õiguste kasutamisele kogu siseturul. Teatavate organisatsioonide toimimise puhul on muret tekitanud nende läbipaistvus, juhtimine ja õiguste omajate nimel kogutud õigustest saadava tulu käitlemine. Eelkõige on väljendatud muret seoses teatavate organisatsioonide aruandluskohuslusega oma liikmete ees üldiselt ja täpsemalt seoses nende rahaliste vahendite haldamisega. Paljud kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad ühtse turu tegelikkuse ja vajadustega kohanemiseks veel pingutama.

Teiseks on ühtse turu areng internetipõhise kultuurisisu osas toonud kaasa nõudmised muutuste järele autoriõiguse litsentsimisel, eelkõige muusikateoste autorite õiguste litsentsimisel, sest internetipõhiste muusikateenuste osutajatel on raske saada koondrepertuaari jaoks rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi hõlmavaid litsentse. Ehkki internetipõhiste muusikateenuste territoriaalne killustatus tuleneb mitmest tegurist, sealhulgas teenuseosutajate ärilistest valikutest, ei tohiks alahinnata raskusi multiterritoriaalsete litsentside saamisel. Selline olukord põhjustab ELi teenusteturu killustumist, piirates seega internetipõhiste muusikateenuste osutamist internetipõhiste teenuste osutajate poolt, ning selle tulemusena ei ole autorite muusikateoseid litsentsitud või nende eest piisavalt tasu makstud sellises ulatuses, nagu seda oleks võidud teha. Samuti takistab kõnealune killustatus tarbijatel muusikarepertuaari märkimisväärsest mitmekesisusest võimalikult laialdaselt osa saamast. Kui teistes valdkondades ei ole õiguste kollektiivne teostamine tekitanud mingeid lahendamist vajavaid probleeme, siis muusikateoste autorite õiguste kollektiivse teostamise puhul tuleb probleemidega tegeleda. Kõnealusele olukorrale lahenduse leidmine on väga oluline, et ergutada ELis muusika seaduslikku pakkumist internetis.

Seetõttu on käesoleva ettepaneku eesmärgid järgmised: a) parandada kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimis- ja läbipaistvusstandardeid nii, et õiguste omajad saaksid organisatsioone tõhusamalt kontrollida, ja selleks, et aidata organisatsioonidel suurendada õiguste teostamise tõhusust, ning b) muuta muusikateoste autorite õiguste multiterritoriaalne litsentsimine, mis on vajalik internetipõhiste teenuste osutamiseks, kollektiivse esindamise organisatsioonide jaoks lihtsamaks.

1.2.        Üldine taust

Käesolev ettepanek esitatakse osana Euroopa digitaalarengu tegevuskavast[1] ning Euroopa 2020. aasta strateegiast, mis on suunatud arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule[2]. Komisjon nimetas intellektuaalomandit ühtse turu aktis[3] valdkonnaks, kus tuleb võtta meetmeid, ja rõhutas, et internetiajastul peaks õiguste kollektiivsel teostamisel olema võimalik areneda piiriülesemate, võimaluse korral üleeuroopaliste, mitme liikmesriigi territooriumi hõlmavate litsentsimismudelite suunas. Teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”[4] teatas komisjon, et esitab ettepaneku autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise õigusraamistiku kohta. Komisjon toonitas kõnealuse õigusakti ettepaneku tähtsust ka „Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas”[5].

ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.

Tehnoloogia, digitaalsetele ärimudelitele omane kiire areng ja internetitarbijate kasvav iseseisvus – kõik see nõuab pidevat hindamist, kas praeguste autoriõiguse-eeskirjadega on seatud õiged stiimulid ja kas need võimaldavad õiguste omajatel, õiguste kasutajatel ja tarbijatel kasutada tänapäevase tehnoloogia võimalusi. Käesolevat ettepanekut ei tuleks käsitleda eraldi, vaid osana komisjoni esitatud või vajaduse korral esitatavatest meetmetest, millega lihtsustatakse õiguste litsentsimist ja üldisemalt juurdepääsu atraktiivsele digitaalsele infosisule eelkõige piiriüleses kontekstis. Lisaks kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimise käsitlemisele käesolevas ettepanekus kaalub komisjon ka muude meetmete vajalikkust, et lihtsustada litsentsimist üldiselt kas õiguste omajate poolt, nende poolt, kellele õigused on üle antud, või kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt. Samuti kaalub komisjon õiguste territoriaalsuse küsimust ja selle mõju teatava infosisu või teatavate teenuste litsentsimisele.

Samuti teostab komisjon seoses Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga, komisjoni teatistega „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg” ja „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega”[6] ning järelmeetmetega rohelisele raamatule audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus[7] põhjalikku õigus- ja majandusanalüüsi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste reguleerimisala ja toimimise kohta seoses interneti teel edastamisega ühtsel turul, sealhulgas selle kohta, kas autoriõiguse praeguseid erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas),[8] tuleks ajakohastada või ELi tasandil täiendavalt ühtlustada.

1.3.        Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ehkki teatavad autoriõigusealased kehtivad direktiivid[9] sisaldavad viiteid õiguste teostamisele kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, ei käsitleta üheski neist organisatsioonide kui selliste töömeetodeid.

Komisjoni soovituses 2005/737/EÜ, mis käsitleb seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühist piiriülest haldamist,[10] kutsuti liikmesriike üles edendama regulatiivset keskkonda, mis oleks sobiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamiseks, mis on vajalik seaduslike internetipõhiste muusikateenuste osutamiseks, ning parandama kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimis- ja läbipaistvusstandardeid. Kuna tegemist oli soovitusega, ei olnud see siduv ja selle vabatahtlik rakendamine ei ole olnud rahuldav.

1.4.        Kooskõla muude tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek täiendab 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul),[11] mille eesmärk on luua õigusraamistik, millega tagada asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel. Direktiivi 2006/123/EÜ kohaldatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide kui kollektiivse teostamise teenuste osutajate suhtes.

Käesolev ettepanek on oluline autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitsmisel. Võtmetähtsusega rahvusvahelised lepingud selles valdkonnas on Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon, Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni autoriõiguse leping ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni esituse ja fonogrammide leping. Intellektuaalomandi tähtsust rõhutatakse ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis, mis laiendab Euroopa Liidu kohustusi rahvusvahelisele tasandile.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1         Üldsusega konsulteerimine

Ettepanek põhineb ulatuslikul dialoogil ja konsulteerimisel huvitatud isikutega, sealhulgas autorid, kirjastajad, esitajad, tootjad, kollektiivse esindamise organisatsioonid, kommertskasutajad, tarbijad ja riigiasutused.

Ettepanekus võetakse arvesse arvamusi, mida väljendati teemal „Internetipõhine infosisu” peetud üldsusega konsulteerimisel,[12] mille eesmärk oli ärgitada mõtlema ja arutlema Euroopa võimalike lahenduste üle probleemidele, mis tulenevad infosisu digitaalsest „dematerialiseerumisest”, sealhulgas õiguste hankimise lihtsamate ja kiiremate mehhanismide ja selle üle, kuidas tagada samas õiguste omajate õiglane ja piisav tasustamine. Konsulteerimisel keskenduti konkreetsemalt kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimisele ja läbipaistvusele ning internetipõhiste muusikateenuste jaoks vajalike õiguste piiriülesele teostamisele. Mitu vastajat leidis, et õiguste hankimist ja litsentsimist hõlbustaks eri muusikarepertuaaride koondamine. Mitu autoriühingut, kirjastajat ja kommertskasutajat pooldas kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimise ja läbipaistvuse täiendavat läbimõtlemist. Tarbijate ühendused toetasid üldiselt õiguslikku algatust (näiteks siduva õigusakti näol).

2010. aastal konsulteeris komisjon kollektiivse esindamise organisatsioonidega ja internetipõhiste muusikateenuste osutajatega. Ta korraldas ka avaliku arutelu,[13] mille teemaks oli õiguste kollektiivne teostamine ELis ja milles osales ligi 300 sidusrühma. Nimetatud konsultatsioonid kinnitasid varem kindlaks tehtud puudujääke õiguste kollektiivses teostamises ja vajadust parandada kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimis- ja läbipaistvusstandardeid ning vajadust luua raamistik muusikateoste internetiõiguste litsentsimise hõlbustamiseks.

2.2         Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

2.3         Mõju hindamine

Mõjuhinnangus on analüüsitud kaht valikuvõimaluste rühma, mida käsitleda: a) küsimused, mis on seotud teatavate kollektiivse esindamise organisatsioonide kohaldatavate juhtimis- ja läbipaistvusstandardite puudulikkusega, mille tagajärjeks on sageli puudused organisatsioonide finantsjuhtimises; b) küsimused, mis tulenevad teatavate autoreid esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide puudulikust valmisolekust anda multiterritoriaalseid internetilitsentse, arvestades seda laadi tegevusega seotud nõudeid ja tajutavat õiguslikku ebakindlust, mis muudab muusikateoste repertuaari koondamise raskemaks.

Kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimise ja läbipaistvusega seotud poliitikavalikud on järgmised.

– Praeguse olukorra säilitamine (A1), toetudes turu- ja vastastikusele survele (sealhulgas iseregulatsioon), ei lahendaks piiriülesusega seotud probleeme (nt litsentsitasude liikumise kontrollimine).

– Kehtivate ELi õigusaktide täitmise parema tagamisega (A2) ja suurema kooskõlaga õigusaktide põhimõtete kohaldamisel riiklikul tasandil ei ühtlustataks kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimistingimusi. Lahendamata jääksid praeguste põhimõtete reguleerimisalast väljapoole jäävad probleemid.

– Praeguste põhimõtete kodifitseerimine (A3) aitaks kajastada õigusaktides põhimõtteid, mis tulenevad Euroopa Kohtu kohtupraktikast, komisjoni monopolivastastest otsustest ja soovitusest 2005/737/EÜ, kuid sellega ei käsitletaks viimasel ajal kindlaks tehtud probleeme seoses finantsläbipaistvuse ja õiguste omajate poolse kontrolliga.

– Juhtimis- ja läbipaistvusraamistikuga (A4) kodifitseeritaks praegused põhimõtted ning tagataks üksikasjalikum juhtimis- ja läbipaistvusalaste eeskirjade raamistik, millega laiendataks võimalusi kontrollida kollektiivse esindamise organisatsioone.

Eesmärgiga lahendada probleemid muusikateoste autorite õiguste kollektiivsel litsentsimisel, mis on vajalik teoste internetis kasutamiseks, analüüsiti järgmisi poliitikavalikuid.

– Praeguse olukorra säilitamise (B1) korral jääks siseturg killustatuks, sest internetipõhiste teenuste jaoks vajalik õiguste litsentsimine oleks jätkuvalt keerukas ja koormav.

– Euroopa litsentsimispass (B2) edendaks muusikateoste vabatahtlikku repertuaariks koondamist teoste internetis kasutamiseks ELi tasandil ja õiguste litsentsimist multiterritoriaalse litsentsimise taristu abil. Sellega sätestataks ühiseeskirjad kõikidele kollektiivsetele litsentsiandjatele kogu ELis ja tekitataks organisatsioonidele konkurentsisurve tõhusamate litsentsimistavade väljatöötamiseks.

– Paralleelne otselitsentsimine (B3) võimaldaks õiguste omajatel anda kasutajatele otselitsentse, ilma et nad peaksid oma õigused kollektiivse esindamise organisatsioonilt tagasi võtma. See soodustaks organisatsioonidevahelist konkurentsi, kuid sellega ei kehtestataks litsentsiandjatele ühiseid miinimumeeskirju ega antaks tingimata tõuget repertuaari koondamiseks.

– Laiendatud kollektiivne litsentsimine ja päritoluriigi põhimõte (B4) looksid eelduse, et igal kollektiivse esindamise organisatsioonil on volitus anda teoste internetis kasutamiseks nn üldlitsentse, mis hõlmavad kogu repertuaari, tingimusel, et organisatsioon on nö esindav. Selle valikuvõimalusega ei antaks kollektiivse esindamise organisatsioonidele ühtki stiimulit oma tegevuse tõhustamiseks ega lihtsustataks ka õiguste multiterritoriaalset litsentsimist (tulenevalt kollektiivsest teostamisest loobumisest, mis põhjustab sageli repertuaari killustumise).

– Keskportaal (B5) võimaldaks kollektiivse esindamise organisatsioonidel koondada oma repertuaar multiterritoriaalse litsentsimise jaoks ühe tehingu abil, mida koordineeritakse portaali kaudu. See valikuvõimalus tekitab tõsiseid mureküsimusi seoses konkurentsiõigusele vastavusega.

Pärast iga lähenemisviisi eeliste ja puuduste hoolikat kaalumist otsustati valikuvõimaluste A4 ja B2 kasuks.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Kuna ettepanek hõlbustab teenuste vaba osutamist, tugineb see ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktile g ning artiklitele 53 ja 62. Oluliste juhtimis- ja läbipaistvusstandardite kasutuselevõtt kollektiivse esindamise organisatsioonides kaitseks liikmete ja kasutajate huve ning lihtsustaks ja soodustaks seega ka õiguste kollektiivse teostamise teenuste piiriülest osutamist, eelkõige seetõttu, et kõnealused organisatsioonid teostavad tavaliselt teistest liikmesriikidest pärit õiguste omajate õigusi (sealhulgas nn esindamislepingute alusel, mida kollektiivse esindamise organisatsioonid on traditsiooniliselt sõlminud teiste liikmesriikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega) ja haldavad piiriüleseid litsentsitasuvooge. Lisaks sellele lihtsustab õiguste kollektiivse teostamise suhtes kohaldatavate eeskirjade killustatuse probleemi lahendamine kõikide nende teenuste vaba liikumist, mis sõltuvad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud infosisust. Eelkõige hõlbustab selliste meetmete võtmine, millega lihtsustatakse internetipõhiste teenuste osutajatel multiterritoriaalsete litsentside andmist, oluliselt muusikateoste internetis levitamist ja neile juurdepääsu.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

ELi meetmed on vajalikud subsidiaarsuse põhimõtte (ELi toimimise lepingu artikli 5 lõige 3) alusel, sest õigusraamistik on osutunud probleemide lahendamisel ebapiisavaks nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Liit on juba kehtestanud õigusakte, millega ühtlustatakse õiguste omajate peamisi õigusi, mida teostavad kollektiivse esindamise organisatsioonid,[14] ja nõutakse seda, et nimetatud õiguste teostamine siseturul peab toimuma piiriüleselt ning võrreldaval, tõhusal ja läbipaistval viisil. Pealegi ei suuda liikmesriigid esitatud meetmete eesmärke täielikult saavutada ja võttes arvesse probleemide riikidevahelist olemust, on neid eesmärke seega võimalik paremini saavutada ELi tasandil.

– Seoses juhtimise ja läbipaistvusega tuleb märkida, et oluline osa kollektiivse esindamise organisatsioonide kogutud litsentsitasudest saadakse välismaisest repertuaarist. Probleem, mida kogevad liikmed, kellel puudub ülevaade ennast esindava organisatsiooni tegevusest, on teravam välismaalastest õigusteomajate puhul. Kuna nad ei ole asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmed, on neil vähe teavet neid esindava organisatsiooni nimel tegutsevate organisatsioonide otsustusprotsessi kohta, rääkimata selle mõjutamisest. Õiguste omajate huvide kaitseks ELis on vaja, et kõik litsentsitasuvood ning eelkõige piiriülesed vood oleksid läbipaistvad ja arvele võetud. On ebatõenäoline, et liikmesriigid tagavad tulevikus läbipaistvuse, mida õiguste omajad vajavad oma õiguste piiriüleseks teostamiseks. ELi tasandil sekkumine on ainus viis tagada õiguste teostamine ning eelkõige litsentsitasude ühesugune kogumine ja jaotamine kogu ELis.

– Muusikateoste multiterritoriaalne litsentsimine nende internetis kasutamiseks on oma olemuselt piiriülene. Seega saab eeskirju, mille eesmärk on tagada multiterritoriaalse litsentsimise sujuv toimimine, paremini kehtestada ELi tasandil, sest liikmesriikidel puudub pädevus koostada eeskirju, millega sidusalt reguleerida kollektiivse esindamise organisatsioonide piiriülest tegevust.

Ettepanekus järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet (ELi lepingu artikli 5 lõige 4) ning selles ei minda kaugemale püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust. Kavandatud juhtimis- ja läbipaistvuseeskirjadega kodifitseeritakse suurel määral Euroopa Kohtu kehtiv kohtupraktika komisjoni poolt monopolivastase võitluse valdkonnas tehtud otsuste kontekstis[15]. Eeskirjades võetakse arvesse ka kollektiivse esindamise organisatsioonide suurust ja need võimaldavad liikmesriikidel mitte seada kõige väiksematele organisatsioonidele teatavaid kohustusi, mis võivad olla ebaproportsionaalsed. Muusikateoste internetis kasutamiseks vajaliku multiterritoriaalse litsentsimise eeskirjad piirduvad autorite õigustega ja need kujutavad endast miinimumpõhimõtteid, mida on vaja selleks, et muuta tõhus ja tänapäevane litsentsimissüsteem digitaalajastul töökõlblikuks, ning selleks, et tagada repertuaari, sealhulgas niši- ja vähem tuntud muusikateoste koondamine. Selleks on antud vajalikud tagatised: näiteks on kollektiivse esindamise organisatsioonil võimalus valida, kas anda oma repertuaari osas multiterritoriaalseid litsentse ise või lasta seda teha teistel organisatsioonidel; ka autor ei ole kinnistatud organisatsiooni juurde, kes ei soovi multiterritoriaalseid litsentse otse anda ega lasta seda ka teisel organisatsioonil enda nimel teha.

3.3.        Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku direktiivi kohta. See on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktiga g ning artiklitega 53 ja 62. Direktiiv võimaldab ka vajalikku paindlikkust nimetatud eesmärkide saavutamise vahendite osas ja selles võetakse arvesse asjaolu, et liikmesriikidel on erinevad lähenemisviisid kollektiivse esindamise organisatsioonide õiguslikule vormile ja nende organisatsioonide järelevalvele.

3.4.        Ettepaneku selgitus

3.4.1.     Reguleerimisala ja mõisted

I jaotis sisaldab üldsätteid reguleerimiseseme (artikkel 1), reguleerimisala (artikkel 2) ja mõistete kohta (artikkel 3). Käesolevat direktiivi kohaldatakse: i) autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamise suhtes kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, sõltumata valdkonnast, milles organisatsioonid tegutsevad (II jaotis),[16] ning ii) muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise suhtes kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt (III jaotis). I ja II jaotist kohaldatakse ka nende organisatsioonide suhtes, kes tegelevad multiterritoriaalse litsentsimisega III jaotise alusel.

3.4.2.     Kollektiivse esindamise organisatsioonid

II jaotises kehtestatakse töökorraldus- ja läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse igat liiki kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes.

1. peatükis sätestatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmesuse eeskirjad. Artiklis 4 sätestatakse teatavad nõudmised, mida tuleks kohaldada kollektiivse esindamise organisatsioonide ja õiguste omajate vahelistes suhetes. Artikliga 5 tagatakse, et õiguste omajad võivad anda enda valitud kollektiivse esindamise organisatsioonile volituse õigusi teostada, ning et neil on võimalik nimetatud volitus osaliselt või täielikult tagasi võtta. Kõnealused organisatsioonid peaksid oma liikmesuse ja osalemise alastes eeskirjades lähtuma organisatsiooni sees objektiivsete kriteeriumide põhjal tehtavatest otsustest (artikkel 6). Artiklis 7 sätestatakse liikmete üldkoosoleku miinimumpädevused. Artiklis 8 esitatakse kollektiivse esindamise organisatsioonidele nõue kehtestada järelevalvefunktsioon, mis võimaldab nende liikmetel jälgida ja kontrollida organisatsiooni tegevust seoses õiguste teostamisega, ning võetakse samas arvesse liikmesriikide erinevat institutsioonilist korda. Artiklis 9 sätestatakse teatavad kohustused, millega tagatakse organisatsioonide arukas ja usaldusväärne juhtimine.

2. peatükis sätestatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide finantsjuhtimise eeskirjad:

– esindatavate õiguste kasutamiselt kogutud tulu tuleb eraldada organisatsiooni oma varadest ja seda peab haldama rangete tingimuste alusel (artikkel 10);

– kollektiivse esindamise organisatsioon peab oma lepingutes õiguste omajatega täpsustama kohaldatavad mahaarvamised ning tagama liikmetele ja õiguste omajatele õiglase juurdepääsu kõigile sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenustele, kui neid rahastatakse mahaarvamistest (artikkel 11);

– kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad maksma õiguste omajate saadaolevad summad välja täpselt ja viivituseta ning tegema jõupingutusi õiguste omajate kindlakstegemiseks (artikkel 12).

3. peatükis kehtestatakse kollektiivse esindamise organisatsioonidele mittediskrimineerimise nõue juhuks, kui nad teostavad õigusi teise organisatsiooni nimel esindamislepingu alusel (artikkel 13). Teise organisatsiooni saadaolevate summade suhtes ei ole võimalik mahaarvamisi teha ilma tema sõnaselge nõusolekuta ja väljamaksed teistele organisatsioonidele tuleks teha täpselt (artikkel 14).

4. peatüki kohaselt peavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ja kasutajad pidama läbirääkimisi heas usus. Tariifid peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ning kajastama kaubeldavate õiguste ja organisatsiooni poolt tegelikult osutatud teenuse väärtust (artikkel 15).

5. peatükis (läbipaistvus ja aruandlus) nõutakse kollektiivse esindamise organisatsioonidelt järgmist avalikustamise taset:

– õiguste omajate teavitamine kogutud ja väljamakstud summadest, nõutud haldustasudest ja muudest tehtud mahaarvamistest (artikkel 16);

– teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide teavitamine õiguste teostamisest esindamislepingute alusel (artikkel 17);

– õiguste omajatele, teistele organisatsioonidele ja kasutajatele teabe andmine taotluse alusel (artikkel 18);

– organisatsiooni töökorralduse ja toimimisega seotud teabe avalikustamine (artikkel 19);

– iga-aastase läbipaistvusaruande, sealhulgas juhtimispõhimõtete ja nende rakendamise, finantsaruannete jms avaldamine (artikkel 20).

3.4.3.     Muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalne litsentsimine autorite kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt

III jaotises esitatakse tingimused, mida autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad täitma muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise teenuste osutamisel (artikkel 21):

– suutlikkus töödelda tõhusalt ja läbipaistvalt kõnealuste litsentside kasutamiseks vajalikke andmeid (nt oma muusikarepertuaari kindlaksmääramine, selle kasutamise jälgimine), kasutades ajatundlikku ja usaldusväärset andmebaasi, mis sisaldab vajalikke andmeid (artikkel 22);

– läbipaistvus esindatava internetipõhise muusikarepertuaari osas (artikkel 23);

– õiguste omajatele ja teistele organisatsioonidele asjaomaste andmete parandamise ja nende täpsuse tagamise võimaldamine (artikkel 24);

– järelevalve litsentsidega kaetud teoste tegeliku kasutuse üle ning suutlikkus käidelda kasutusaruandeid ja arveid. Tuleb kehtestada menetlus, mis võimaldab kasutajal vaidlustada arvete täpsust (nt topeltarvete vältimiseks). Võimaluse korral tuleks kasutada asjakohaseid valdkonnastandardeid (artikkel 25);

– tasude viivitamatu väljamaksmine õiguste omajatele ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele ning nende teavitamine kasutatud teostest ja nende õigustega seotud finantsandmetest (nt kogutud summad, tehtud mahaarvamised) (artikkel 26).

Kollektiivse esindamise organisatsioon võib otsustada mitte anda multiterritoriaalseid litsentse muusikateoste internetiõigustele, kuid jätkata riigisiseste litsentside andmist seoses enda repertuaariga ja/või teiste organisatsioonide repertuaariga vastastikuste lepingute alusel. Kuid selleks, et tagada võimalus repertuaari hõlpsalt koondada, millest on kasu muusikateenuste osutajatel, kes soovivad pakkuda võimalikult täielikku teenust kogu Euroopas, ning kultuurilisel mitmekesisusel ja tarbijatel üldiselt, kohaldatakse konkreetseid abinõusid, millega tagatakse, et multiterritoriaalne litsentsimine on võimalik kõikide organisatsioonide repertuaari puhul:

– üks kollektiivse esindamise organisatsioon võib teiselt multiterritoriaalseid litsentse andvalt organisatsioonilt multiterritoriaalsete litsentside saamiseks taotleda oma repertuaari esindamist mittediskrimineerival ja ainuõiguseta alusel (artikkel 28). Taotluse saanud organisatsioon ei tohi keelduda, kui ta juba esindab ühe või mitme kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari samal eesmärgil (artikkel 29);

– õiguste omajad võivad pärast üleminekuperioodi lõppemist anda litsentse oma internetiõiguste osas (kas otse või vahendaja kaudu) juhul, kui nende kollektiivse esindamise organisatsioon ei anna multiterritoriaalseid litsentse ja kui ta ei sõlmi üht eespool nimetatud lepingutest (artikkel 30).

Organisatsioonil on õigus tellida allhanke korras teenuseid seoses tema poolt antavate multiterritoriaalsete litsentsidega, ilma et see piiraks tema kohustusi õiguste omajate, internetipõhiste teenuste osutajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide ees (artikkel 27). III jaotist tuleb kohaldada ka selles käsitletud kollektiivse esindamise organisatsioonide tütarettevõtjate suhtes (artikkel 31).

Saavutamaks paindlikkust, mida on vaja selleks, et soodustada litsentside andmist uuenduslike internetipõhiste teenuste jaoks (nt teenused, mis on olnud üldsusele kättesaadavad vähem kui kolm aastat), võivad kollektiivse esindamise organisatsioonid anda kõnealuseid litsentse ilma, et nad peaksid neid kasutama eeskujuna teiste litsentside tingimuste kindlaksmääramiseks (artikkel 32). Kollektiivse esindamise organisatsioonid ei pea III jaotist erandkorras järgima juhul, kui nad annavad multiterritoriaalseid litsentse ringhäälinguettevõtjatele, kes kasutavad internetis oma raadio- või televisiooniprogramme, mis sisaldavad muusikateoseid (artikkel 33).

3.4.4.     Täitemeetmed

IV jaotise kohaselt peavad kollektiivse esindamise organisatsioonid tagama oma liikmetele ja õiguste omajatele juurdepääsu kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise menetlustele (artikkel 34). Samuti peaksid kättesaadavad olema mehhanismid, mille abil lahendada kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelisi vaidlusi litsentsimistingimuste üle (artikkel 35). Kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kasutajate, õiguste omajate või teiste organisatsioonide vahelised vaidlused seoses multiterritoriaalse litsentsimisega tuleks aga lahendada alternatiivse sõltumatu ja erapooletu vaidluste lahendamise mehhanismi abil (artikkel 36).

Liikmesriigid määravad asjakohased pädevad asutused, kellel on volitus järgmiseks (artikkel 39): a) kaebuste esitamise menetluste haldamine (artikkel 37); b) tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste haldamine (artikkel 38) ning c) III jaotise kohaldamise jälgimine (artikkel 40). Artikli 39 kohaselt ei pea liikmesriigid siiski asutama sõltumatuid järelevalveasutusi, mis tegelevad spetsiaalselt kollektiivse esindamise organisatsioonide järelevalvega.

3.4.5      Põhiõigused ja konkreetsed põhjendused

Ettepanekuga nähakse ette tõhusad tagatised Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste kohaldamiseks. Kollektiivse esindamise organisatsioonidelt seoses juhtimisega nõutavad tagatised ja muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalsete litsentside andmise tingimused piiraksid praeguse olukorraga võrreldes kollektiivse esindamise organisatsioonide ettevõtlusvabadust, nagu see on määratletud hartas. Selliste piirangute puhul võetaks siiski arvesse tingimusi, mis on sätestatud hartas, kus on öeldud, et asjaomaste vabaduste teostamist võib teatavatel asjaoludel piirata. Kõnealused piirangud on vajalikud liikmete, õiguste omajate ja kasutajate huvide kaitseks ning selleks, et seada minimaalsed kvaliteedistandardid kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes teostavad oma vabadust osutada siseturul multiterritoriaalse litsentsimise teenust, mis on vajalik muusikateoste internetis kasutamiseks.

Tulenevalt ettepaneku keerukusest ja reguleerimisalast peavad liikmesriigid esitama siseriiklike õigusaktide ja direktiivi sätete vahelise vastavustabeli.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

2012/0180 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti g, artikleid 53 ja 62,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[17],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid juba tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja seega ka raamistikule, milles kõnealuste õigustega kaitstud infosisu kasutamine saab toimuda. Nimetatud direktiivid aitavad arendada ja säilitada loovust. Konkurentsimoonutusteta siseturul soodustab innovatsiooni ja intellektuaalse loomingu kaitsmine ka uuenduslikesse teenustesse ja toodetesse investeerimist.

(2)       Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud infosisu ning seotud teenuste, sealhulgas raamatute, audiovisuaaltoodangu ja salvestatud muusika levitamine eeldavad õiguste litsentsimist autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate, näiteks autorite, esitajate, tootjate ja kirjastajate poolt. Tavaliselt on õiguste omajatel võimalus valida oma õiguste individuaalse või kollektiivse teostamise vahel. Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamine hõlmab litsentside andmist kasutajatele, litsentsisaajate kontrollimist ja õiguste kasutuse järelevalvet, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rakendamist, õiguste kasutamisest saadava tulu kogumist ja õiguste omajatele nende saadaolevate summade jaotamist. Kollektiivse esindamise organisatsioonid võimaldavad õiguste omajatel saada tasu kasutuse eest, mida õiguste omajatel endil ei ole võimalik kontrollida ega mõjutada, sealhulgas kasutuse eest välismaistel turgudel. Lisaks sellele on organisatsioonidel tähtis ühiskondlik ja kultuuriline roll kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisuse edendajatena, sest nad võimaldavad turule pääseda ka kõige väiksemal ja vähem populaarsel repertuaaril. ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse eri kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.

(3)       Liidus asutatud kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad teenuseosutajatena täitma siseriiklikke nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul,[18] mille eesmärk on luua õigusraamistik, et tagada asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel. See eeldab, et kollektiivse esindamise organisatsioonidel peaks olema vabadus osutada oma teenuseid piiriüleselt, esindada teistes liikmesriikides elavaid või seal asutatud õiguste omajaid või anda litsentse teistes liikmesriikides elavatele või seal asutatud kasutajatele.

(4)       Kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimise alaste riiklike eeskirjade vahel on märkimisväärseid erinevusi, eelkõige seoses organisatsioonide läbipaistvusega ning aruandluskohuslusega oma liikmete ja õiguste omajate ees. Lisaks raskustele, millega välismaised õiguste omajad oma õiguste teostamisel kokku puutuvad, ja kogutud tulude liiga sageli puudulikule finantshaldusele põhjustavad kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimisega seotud probleemid autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ebatõhusat kasutust siseturul ning see toob ühtviisi kahju nii kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmetele, õiguste omajatele kui ka kasutajatele. Nimetatud tegevusraskusi ei teki sõltumatutel õiguste teostamise teenuse osutajatel, kes tegutsevad õiguste omajate esindajatena, teostades nende õigusi ärilistel alustel, ja kelle suhtes õiguste omajad ei teosta liikmeõigusi.

(5)       Vajadust kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimist parandada on teadvustatud ka varem. Komisjoni 18. mai 2005. aasta soovituses 2005/737/EÜ, mis käsitleb seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühist piiriülest haldamist,[19] on esitatud mitu põhimõtet, nagu õiguste omajate vabadus valida kollektiivse esindamise organisatsiooni, eri liiki õiguste omajate võrdne kohtlemine ja kasutustasude õiglane jaotamine. Selles soovitatakse kollektiivse esindamise organisatsioonidel anda kasutajatele enne läbirääkimisi piisavalt teavet tariifide ja repertuaari kohta. Samuti sisaldab see soovitusi seoses aruandluskohuslusega, õiguste omajate esindatusega kollektiivse esindamise organisatsioonide otsustusorganites ja vaidluste lahendamisega. Komisjoni soovitus 2005/737/EÜ on siiski mittesiduv dokument, mille reguleerimisala on piiratud. Seetõttu on seda järgitud ebaühtlaselt.

(6)       Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete, õiguste omajate ja kolmandate isikute huvide kaitseks on vajalik, et liikmesriikide seadused, millega reguleeritakse autoriõiguse teostamist ja muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalset litsentsimist, oleksid kooskõlastatud, et kogu liidus oleksid võrdväärsed tagatised. Vastavalt sellele põhineb direktiiv ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktil g.

(7)       Direktiivi eesmärk peaks olema kooskõlastada liikmesriikide eeskirju, milles käsitletakse kollektiivse esindamise organisatsioonide juurdepääsu autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisele, nende juhtimismeetodeid ja järelevalveraamistikku, ning direktiiv põhineb ka aluslepingu artikli 53 lõikel 1. Lisaks sellele tugineb direktiiv ka aluslepingu artiklile 62, sest tegemist on sektoriga, mille teenuseid pakutakse kogu liidus.

(8)       Selleks et tagada, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajad saaksid juhul, kui nende õigusi teostatakse kollektiivselt, siseturust täielikku kasu, ja selleks, et nende vabadust oma õigusi teostada ei kahjustataks, tuleb kollektiivse esindamise organisatsioonide asutamisdokumentides sätestada vajalikud tagatised. Lisaks sellele ei tohiks kollektiivse esindamise organisatsioonid õiguste omajaid vastavalt direktiivile 2006/123/EÜ õiguste teostamise teenuste osutamisel otseselt ega kaudselt diskrimineerida nende kodakondsuse, elukoha või asutamiskoha alusel.

(9)       Vabadus kollektiivse teostamise teenuseid piiriüleselt osutada ja tarbida eeldab, et õiguste omajad saavad vabalt valida kollektiivse esindamise organisatsiooni, kes teostab nende õigusi, näiteks avaliku esitamise või ringhäälinguõigust, või õiguste kategooriaid, nagu interaktiivne edastamine üldsusele, tingimusel, et kollektiivse esindamise organisatsioon juba teostab kõnealuseid õigusi või õiguste kategooriaid. See tähendab, et õiguste omajad saavad oma õigusi või õiguste kategooriaid kollektiivse esindamise organisatsioonidelt hõlpsalt tagasi võtta ja need kas osaliselt või täielikult teise kollektiivse esindamise organisatsiooni või üksuse hoolde anda või talle üle kanda, sõltumata kollektiivse esindamise organisatsiooni või õiguste omaja elukoha- või kodakondsusjärgsest liikmesriigist. Ka kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes haldavad eri liiki teoseid ja muud materjali, nagu kirjandus-, muusika- või fotograafiateosed, peaksid eri liiki teoste ja muu materjali haldamisel õiguse omajatele sellist paindlikkust võimaldama. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid õiguste omajaid kõnealusest valikuvõimalusest teavitama ja võimaldama neil seda võimalikult hõlpsalt teostada. Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata õiguste omajate võimalusi oma õigusi, sealhulgas mittekaubandusliku kasutuse eesmärgil, ise teostada.

(10)     Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmesus peaks põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, sealhulgas kirjastajate puhul, kellel on õiguste kasutamise lepingu alusel õigus saada osa kollektiivse esindamise organisatsiooni teostatavatest õigustest saadavast tulust ning koguda kõnealust tulu kollektiivse esindamise organisatsioonilt.

(11)     Kollektiivse esindamise organisatsioonidelt eeldatakse, et nad tegutsevad oma liikmete parimates huvides. Seetõttu on oluline näha ette süsteemid, mis võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmetel teostada oma liikmeõigusi organisatsioonide otsustusprotsessides osalemise kaudu. Eri kategooria liikmete esindatus otsustusprotsessis peaks olema õiglane ja tasakaalus. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosoleku korraldamise sätestamata jätmine võib vähendada kõnealuse üldkoosoleku eeskirjade tõhusust. Seega on vaja tagada, et üldkoosolek kutsutakse kokku korrapäraselt vähemalt kord aastas ja et kollektiivse esindamise organisatsiooni kõige olulisemad otsused tehakse üldkoosolekul.

(12)     Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmetel peaks olema lubatud üldkoosolekul osaleda ja hääletada; nimetatud õiguste teostamise suhtes võib kohaldada üksnes õiglasi ja proportsionaalseid kitsendusi. Hääletamisõiguse teostamise peaks tegema lihtsaks.

(13)     Liikmed peaksid saama osaleda kollektiivse esindamise organisatsioonide haldamise järelevalves. Selleks peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid kehtestama oma organisatsioonilisele struktuurile kohase järelevalvefunktsiooni ja võimaldama liikmetel olla esindatud organis, kes kõnealust funktsiooni täidab. Selleks et vältida väiksemate kollektiivse esindamise organisatsioonide liigset koormamist, ja selleks, et muuta käesolevast direktiivist tulenevad kohustused proportsionaalseks, peaksid liikmesriigid juhul, kui nad peavad seda vajalikuks, saama jätta väikseimad kollektiivse esindamise organisatsioonid kõrvale kohustusest korraldada kõnealune järelevalvefunktsioon.

(14)     Usaldusväärse juhtimise eesmärgil peab kollektiivse esindamise organisatsiooni kõrgem juhtkond olema sõltumatu. Juhatajatel ja tegevjuhtidel peaks olema kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonile kord aastas teatada, kas nende endi ja organisatsiooni huvide vahel esineb konflikte.

(15)     Kollektiivse esindamise organisatsioonid koguvad, haldavad ja jaotavad tulu, mida saadakse õiguste omajate poolt nende hoolde antud õiguste kasutamisest. Kõnealune tulu kuulub lõppkokkuvõttes maksmisele õiguste omajatele, kes võivad olla asjaomase või mõne teise organisatsiooni liikmed. Seetõttu on oluline, et kollektiivse esindamise organisatsioonid oleksid kõnealuse tulu kogumisel, haldamisel ja jaotamisel äärmiselt hoolikad. Täpne jaotamine on võimalik üksnes siis, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad nõuetekohast arvestust liikmesuse, litsentside ning teoste ja muu materjali kasutuse üle. Vajaduse korral peaksid andmeid esitama ka õiguste omajad ja kasutajad ning kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid neid kontrollima. Kogutud ja õiguste omajate saadaolevaid summasid tuleks hallata eraldi kõigist kollektiivse esindamise organisatsiooni enda varadest ning juhul, kui need summad investeeritakse enne nende jaotamist õiguste omajatele, peaks see toimuma kooskõlas kollektiivse esindamise organisatsiooni üldkoosolekul vastu võetud investeerimispõhimõtetega. Selleks et säilitada õiguste omajate õiguste kõrgetasemeline kaitse, ja tagamaks, et mis tahes tulu, mis võib tuleneda nende õiguste kasutamisest, kasvatatakse õiguste omajate kasuks, peaks kollektiivse esindamise organisatsioon haldama tehtud ja hoitavaid investeeringuid kooskõlas kriteeriumidega, mille kohaselt oleks tal kohustus toimida mõistlikult ja samas võimalus otsustada kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika üle. See võimaldaks kollektiivse esindamise organisatsioonil valida selline varade paigutus, mis sobib õigustest saadud investeeritud tulu riskimäära täpse olemuse ja kestusega ning mis ei kahjusta asjatult õiguste omajatele väljamakstavat õigustest saadavat tulu. Lisaks sellele tuleb õiguste omajate saadaolevate summade nõuetekohase ja tõhusa jaotamise tagamiseks nõuda, et kollektiivse esindamise organisatsioonid võtaksid hoolikaid ja heauskseid arukaid meetmeid asjaomaste õiguste omajate isiku ja asukoha kindlakstegemiseks. Samuti on vajalik sätestada, et kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmed kiidaksid heaks eeskirjad selliste olukordade kohta, kus õiguste omajate tuvastamata või leidmata jäämisel ei ole võimalik kogutud summasid jaotada.

(16)     Kuna õiguste omajatel on õigus saada tasu oma õiguste kasutamise eest, on oluline, et kõikide mahaarvamiste üle, mis ei ole haldustasud või riigi õigusaktidega nõutavad mahaarvamised, otsustaksid kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmed ja et kõnealuste organisatsioonide tegevus oleks õiguste omajate suhtes nimetatud mahaarvamist käsitlevate eeskirjade osas läbipaistev. Kõigil kõnealustel õiguste omajatel peaks olema mittediskrimineerival viisil juurdepääs kõigile nimetatud mahaarvamistega rahastatavatele sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenustele. Käesolev direktiiv ei tohiks siiski mõjutada liikmesriikide õigust nendes küsimustes, mida direktiiviga ei reguleerita.

(17)     Kollektiivse esindamise organisatsioonid võivad teostada õigusi ja koguda nende kasutamisest saadavat tulu („õigustest saadav tulu”) teiste organisatsioonidega sõlmitud esindamislepingute alusel. Selleks et oleks kaitstud teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete õigused, ei tohiks organisatsioon teha vahet esindamislepingute alusel teostatavate õiguste ja õiguste omajate nimel otse teostatavate õiguste vahel. Samuti ei tohiks kollektiivse esindamise organisatsioonil lubada kohaldada mahaarvamisi sellise õigustest saadava tulu suhtes, mis on kogutud teise kollektiivse esindamise organisatsiooni nimel, ilma teise organisatsiooni sõnaselge nõusolekuta.

(18)     Litsentsimisel on eriti olulised õiglased tingimused, millega tagatakse, et kasutajad saavad taotleda litsentsi seoses teoste ja muu kaitstud materjaliga, mille õigusi kollektiivse esindamise organisatsioon esindab, ja kindlustatakse tasu väljamaksmine õiguste omajatele. Seetõttu peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid ja kasutajad pidama litsentsimisalaseid läbirääkimisi heas usus ning kohaldama objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks määratud tariife.

(19)     Selleks et tõsta õiguste omajate, kasutajate ja teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide usaldust kollektiivse esindamise organisatsioonide osutatavate õiguste teostamise teenuste vastu, tuleks igalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt nõuda läbipaistvusalaste erimeetmete kehtestamist. Iga kollektiivse esindamise organisatsioon peaks seega õiguste omajaid teavitama neile makstud summadest ja vastavatest mahaarvamistest. Samuti tuleks organisatsioonidelt nõuda piisava teabe, sealhulgas finantsteabe esitamist teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kelle õigusi nad esindamislepingute alusel teostavad. Iga kollektiivse esindamise organisatsioon peaks avalikustama ka piisavalt teavet tagamaks, et õiguste omajad, kasutajad ja teised kollektiivse esindamise organisatsioonid mõistavad nende struktuuri ja tegevuspõhimõtteid. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid õiguste omajatele, kasutajatele ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele avalikustama eelkõige oma repertuaari ulatuse ning eeskirjad tasude, mahaarvamiste ja tariifide kohta.

(20)     Selleks et tagada õiguste omajatele võimalus jälgida oma kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust ja nende vastavat tegevust võrrelda, peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid igal aastal avaldama läbipaistvusaruande, mis hõlmab võrreldavat kontrollitud finantsteavet asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni kohta. Samuti peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid igal aastal avaldama eriaruande sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenuste jaoks määratud summade kasutamise kohta. Selleks et vältida väiksemate kollektiivse esindamise organisatsioonide liigset koormamist, ja selleks, et muuta käesolevast direktiivist tulenevad kohustused proportsionaalseks, peaks liikmesriikidel juhul, kui nad peavad seda vajalikuks, olema võimalik jätta väikseimad kollektiivse esindamise organisatsioonid kõrvale teatavatest läbipaistvusega seotud kohustusest.

(21)     Teenuseosutajad, kes osutavad muusikateoseid kasutavaid internetipõhiseid teenuseid, näiteks muusikateenuseid, mis võimaldavad tarbijatel muusikat alla laadida või kuulata seda voogedastuse abil, ning muid teenuseid, millega antakse juurdepääs filmidele või mängudele, milles muusika on oluline element, peavad kõigepealt omandama õiguse muusikateoseid kasutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivis 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas[20] nõutakse muusikateoste internetis kasutamise korral iga õiguse kohta litsentsi. Kõnealused õigused on muusikateoste reprodutseerimise ainuõigus ja üldsusele edastamise ainuõigus, mis hõlmab õigust teha teosed üldsusele kättesaadavaks. Neid õigusi võivad teostada õiguste omajad, näiteks autorid või muusikakirjastajad ise, või kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes osutavad õiguste omajatele õiguste kollektiivse teostamise teenuseid. Autorite reprodutseerimis- ja üldsusele edastamise õigust võivad teostada eri kollektiivse esindamise organisatsioonid. Lisaks sellele on juhtumeid, kus ühele teosele on õigused mitmel õiguste omajal, kes on andnud volituse litsentsida vastavat osa teose õigustest eri kollektiivse esindamise organisatsioonidele. Kasutajad, kes soovivad osutada internetipõhist teenust, millega pakutakse tarbijatele laialdast muusikavalikut, peaksid koguma õigused teosele kokku mitmelt õiguse omajalt ja kollektiivse esindamise organisatsioonilt.

(22)     Samal ajal kui internetis ei tunta piire, on internetipõhiste muusikateenuste turg ELis ikka veel killustunud ja ühtset turgu ei ole veel täielikult saavutatud. Õiguste kollektiivse teostamise keerukus ja sellega seotud raskused Euroopas on paljudel juhtudel süvendanud Euroopa digitaalse turu killustatust internetipõhiste muusikateenuste osas. Selline olukord on täielikus vastuolus tarbijate kiiresti kasvava nõudlusega digitaalse infosisu ja sellega seotud uuenduslike teenuste kättesaadavuse järele, kaasa arvatud piiriüleselt.

(23)     Komisjoni soovituse 2005/737/EÜ eesmärk oli edendada uut regulatiivset keskkonda, mis oleks paremini kohandatud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisega seaduslike internetipõhiste muusikateenuste osutamiseks liidu tasandil. Soovituses tõdeti, et muusikateoste internetis kasutamise ajastul vajavad kommertskasutajad litsentsimispoliitikat, mis oleks vastavuses internetikeskkonna kõikjaleulatuvusega ja hõlmaks mitme riigi territooriumi. Soovitus ei ole aga oma vabatahtlikkuse tõttu olnud piisav, et ergutada muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise üldist levikut ja leida vastus multiterritoriaalse litsentsimise erinõudmistele.

(24)     Internetipõhises muusikasektoris, kus on jätkuvalt normiks autorite õiguste kollektiivne teostamine territooriumi alusel, on äärmiselt oluline luua tingimused, mis aitaksid kollektiivse esindamise organisatsioonidel jõuda kõige tõhusamate litsentsimistavadeni järjest piiriülesemas kontekstis. Seetõttu on asjakohane sätestada eeskirjad, millega kooskõlastatakse põhitingimusi, mille alusel annavad kollektiivse esindamise organisatsioonid multiterritoriaalseid kollektiivlitsentse muusikateoste autorite internetiõigustele. Kõnealuste sätetega tuleks tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide osutatavate piiriüleste teenuste vajalik miinimumkvaliteet, eelkõige esindatava repertuaari läbipaistvuse ja õiguste kasutusega seotud rahavoogude täpsuse osas. Samuti tuleks nende abil kavandada raamistik, millega hõlbustada muusikarepertuaari vabatahtlikku koondamist, vähendades sellega nende litsentside arvu, mida kasutajal on vaja multiterritoriaalse teenuse käigus hoidmiseks. Kõnealused sätted peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonil võimaldama esitada teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile taotlus, et see esindaks tema repertuaari mitme riigi territooriumil, kui ta ei suuda nõudeid ise täita. Juhul kui taotluse saanud organisatsioon koondab repertuaari ja pakub või annab multiterritoriaalseid litsentse, peaks tal olema kohustus taotluse esitanud organisatsiooni volitus vastu võtta. Seaduslike internetipõhiste muusikateenuste väljatöötamine kogu liidus peaks kaasa aitama ka piraatlusevastasele võitlusele.

(25)     Tõhusa ja läbipaistva litsentsimisprotsessi, litsentsitud õiguste kasutuse hilisema järelevalve ja teenuseosutajatele kasutusega seotud arvete esitamise ning õiguste omajatele kuuluvate summade jaotamise juures on eriti oluline täpse ja kõikehõlmava teabe kättesaadavus muusikateoste, õiguste omajate ja õiguste kohta, mida iga kollektiivse esindamise organisatsioon on volitatud asjaomases liikmesriigis esindama. Seepärast peaksid muusikateostele multiterritoriaalseid litsentse andvad kollektiivse esindamise organisatsioonid suutma selliseid üksikasjalikke andmeid kiiresti ja täpselt töödelda. See nõuab selliste pidevalt ajakohastatavate andmebaaside kasutamist, mis sisaldavad andmeid multiterritoriaalsel alusel litsentsitud õiguste omamise kohta ja andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks teoseid, õigusi, õiguste omajaid ja liikmesriike, mida või keda kollektiivse esindamise organisatsioon on volitatud esindama. Kõnealused andmebaasid peaksid aitama viia teoste alast teavet kokku teabega fonogrammide või mis tahes muu fikseeringu kohta, milles teos on lisatud. Samuti on oluline tagada, et tulevastel litsentsisaajatel ja õiguste omajatel on juurdepääs teabele, mida nad vajavad asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatava repertuaari kindlakstegemiseks, ilma et see piiraks ühtki meedet, mida kõnealustel organisatsioonidel on õigus võtta andmete täpsuse ja tervikluse kaitseks, nende taaskasutamise kontrollimiseks ning isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitseks.

(26)     Selleks et tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide töödeldavate muusikarepertuaariga seotud andmete võimalikult suur täpsus, tuleks kõnealustelt organisatsioonidelt, kes annavad muusikateostele multiterritoriaalseid litsentse, nõuda andmebaaside pidevat ja viivitamatut ajakohastamist. Nad peaksid kehtestama hõlpsalt ligipääsetava menetluse, mille abil õiguste omajad ja teised kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle repertuaari nad esindavad, saaksid neid teavitada mis tahes ebatäpsustest, mida kollektiivse esindamise organisatsioonide andmebaasid võivad sisaldada seoses teostega, mida nad omavad või kontrollivad, sealhulgas täielikud või osalised õigused, ning liikmesriikidega, mille piires nad on volitanud asjaomaseid kollektiivse esindamise organisatsioone tegutsema. Samuti peaksid nad olema võimelised elektrooniliselt töötlema teoste registreeringuid ja õiguste teostamise volitusi. Võttes arvesse andmete kiireks ja tõhusaks töötlemiseks vajaliku teabe automatiseerimise olulisust, peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid võimaldama elektrooniliste vahendite kasutamist kõnealuse teabe struktureeritud edastamiseks õiguste omajate poolt. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid võimaluste piires tagama, et kõnealuste elektrooniliste vahendite puhul võetakse arvesse asjaomaseid valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel või liidu tasandil välja kujunenud tavasid.

(27)     Digitaaltehnoloogia võimaldab kollektiivse esindamise organisatsioonidel automatiseeritud viisil jälgida litsentsitud muusikateoste kasutamist litsentsisaajate poolt ja lihtsustab arveldamist. Kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kasutajate vahelise teabevahetuse tõhustamiseks on olulised muusika kasutamist, müügiaruandlust ja arveldamist käsitlevad valdkonnastandardid. Litsentside kasutamise jälgimisel tuleks austada põhiõigusi, täpsemalt õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning andmekaitsele. Tagamaks, et kõnealune tõhustamine toob kaasa kiirema finantshalduse ja lõppkokkuvõttes varasemad väljamaksed õiguste omajatele, tuleks kollektiivse esindamise organisatsioonidelt nõuda arvete viivitamatut esitamist teenuseosutajatele ja õiguste omajate saadaolevate summade kohest jaotamist. Kõnealuse nõude tõhususeks on vajalik, et litsentsisaajad teeksid kõik võimaliku, et esitada kollektiivse esindamise organisatsioonidele teoste kasutuse kohta täpsed ja õigeaegsed aruanded. Kollektiivse esindamise organisatsioonidelt ei tohiks nõuda, et nad peavad kasutajatelt vastu võtma kasutajate endi vormingus aruandeid, kui on olemas üldkasutatavad valdkonnastandardid.

(28)     Selleks et multiterritoriaalseid kollektiivlitsentse andvad kollektiivse esindamise organisatsioonid saaksid osutada kvaliteetseid õiguste teostamise teenuseid, on neil vaja juurde pääseda suurele andmehulgale ja seda käidelda ning neil peab olema suur tehniline suutlikkus. Kollektiivse esindamise organisatsioone ei tohiks takistada tellimast allhanke korras teenuseid, mis on seotud muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalsete litsentside andmisega, tingimusel, et see ei mõjuta nende vastutust õiguste omajate, internetipõhiste teenuste osutajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide ees ning et täidetakse andmekaitsekohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[21] artiklis 17. Haldussuutlikkuse jagamine või koondamine peaks aitama kollektiivse esindamise organisatsioonidel parandada õiguste teostamise teenuseid ja tõhustada investeeringuid andmehaldusvahenditesse.

(29)     Eri muusikarepertuaaride koondamine multiterritoriaalse litsentsimise jaoks lihtsustab litsentsimisprotsessi ning suurendab sellega, et kogu repertuaar tehakse multiterritoriaalse litsentsimise eesmärgil turul kättesaadavaks, kultuurilist mitmekesisust ja aitab vähendada nende tehingute arvu, mida internetipõhise teenuse osutaja peab kõnealuse teenuse osutamiseks tegema. Repertuaaride koondamine peaks lihtsustama uute internetipõhiste teenuste väljatöötamist ja tooma kaasa ka tarbijatele suunatavate tehingukulude vähenemise. Seepärast tuleks kollektiivse esindamise organisatsioone, kes ei soovi või ei saa multiterritoriaalseid litsentse oma muusikarepertuaari puhul otse anda, innustada andma teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele vabatahtlikult volitus hallata nende repertuaari mittediskrimineerivatel tingimustel. Volitamistaotluse esitamise korral tuleks taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioonilt nõuda volituse vastuvõtmist, eeldusel et see organisatsioon koondab repertuaari ja pakub või annab multiterritoriaalseid litsentse. Lisaks sellele piiraks multiterritoriaalsete litsentside alaste lepingute ainuõiguslikkus multiterritoriaalseid litsentse taotlevatele kasutajatele pakutavaid valikuid ning samuti valikuid, mis on kättesaadavad kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes otsivad oma repertuaari haldamiseks multiterritoriaalseid teenuseid. Seetõttu tuleks kõik esindamislepingud multiterritoriaalset litsentsimist pakkuvate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel sõlmida ainuõiguseta.

(30)     Õiguste omajate jaoks on eriti oluline, et tingimused, mille alusel kollektiivse esindamise organisatsioonid teostavad internetiõigusi, mille esindamiseks neid on volitatud, oleksid läbipaistvad. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid seega andma õiguste omajatele piisavalt teavet selliste lepingute peamiste tingimuste kohta, millega volitatakse teisi kollektiivse esindamise organisatsioone esindama nende muusika internetiõigusi multiterritoriaalse litsentsimise eesmärgil.

(31)     Samuti on oluline nõuda kõigilt multiterritoriaalseid litsentse pakkuvatelt või andvatelt kollektiivse esindamise organisatsioonidelt, et nad nõustuksid esindama kõikide seda otse mitte teha otsustanud kollektiivse esindamise organisatsioonide repertuaari. Tagamaks, et kõnealune nõue ei ole ebaproportsionaalne ega lähe vajalikust kaugemale, tuleks esindamistaotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioonilt nõuda üksnes seda, et ta nõustuks esindamisega, kui taotlus piirdub internetiõigusega või internetiõiguse kategooriatega, mida ta esindab. Lisaks sellele tuleks kõnealust nõuet kohaldada üksnes repertuaari koondavate kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes ja see ei peaks laienema kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes annavad multiterritoriaalseid litsentse üksnes enda repertuaari osas. Samuti ei peaks nõuet kohaldama selliste kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes, kes üksnes koondavad õigusi samadele teostele selleks, et ühiselt litsentsida nii kõnealuste teoste reprodutseerimise kui ka üldsusele edastamise õigusi. Ükski leping, millega kollektiivse esindamise organisatsioon volitab teist kollektiivse esindamise organisatsiooni või organisatsioone andma multiterritoriaalseid litsentse oma muusikarepertuaari kasutamiseks internetis, ei tohiks takistada seda, et kollektiivse esindamise organisatsioon jätkab oma asukohaliikmesriigi territooriumiga piirduvate litsentside andmist seoses oma repertuaariga ja muu repertuaariga, mida ta on volitatud asjaomases liikmesriigis esindama.

(32)     Kollektiivse esindamise organisatsioonide poolset multiterritoriaalset litsentsimist käsitlevate eeskirjade eesmärkidele ja tõhususele oleks suureks ohuks, kui õiguste omajad ei saaks teostada oma õigusi multiterritoriaalsete litsentside andmise kaudu seetõttu, et kollektiivse esindamise organisatsioon, kellele nad oma õigused on andnud, ei anna ega paku multiterritoriaalseid litsentse ega soovi selleks volitada ka teist kollektiivse esindamise organisatsiooni. Seepärast on sellistes olukordades oluline, et õiguste omajad saaksid teostada õigust anda internetipõhiste teenuste osutajatele vajaminevaid multiterritoriaalseid litsentse välja ise või teise osalise / teiste osaliste kaudu, ilma et nad peaksid oma õiguseid kollektiivse esindamise organisatsioonilt tagasi võtma.

(33)     Internetituru huvides peab teabe kättesaadavuse, andmekäitluse, arveldamise ja maksesuutlikkusega seotud põhikohustusi kohaldama ka kõikide kollektiivse esindamise organisatsiooni tervikuna või osaliselt omatavate üksuste suhtes, kes pakuvad või annavad multiterritoriaalseid litsentse seoses muusikateoste internetiõigustega.

(34)     Digitaalkeskkonnas peavad kollektiivse esindamise organisatsioonid oma repertuaari korrapäraselt litsentsima seoses täiesti uute kasutusvormide ja ärimudelitega. Sellistel juhtudel ja selleks, et edendada võimalikult kiiresti kõnealuste litsentside väljatöötamist soodustavat keskkonda, peaksid kollektiivse esindamise organisatsioonid olema piisavalt paindlikud, et anda individuaalseid ja uuenduslikke litsentse, ilma et tekiks oht kasutada neid eeskujuna teist liiki litsentsidega seotud tingimuste kindlaksmääramisel.

(35)     Ringhäälinguorganisatsioonid toetuvad oma televisiooni- ja raadioprogrammides, mis sisaldavad muusikateoseid, üldiselt kohaliku kollektiivse esindamise organisatsiooni litsentsile. Kõnealune litsents piirdub sageli vaid ringhäälingutegevusega. Selliste televisiooni- ja raadioprogrammide internetis kättesaadavaks tegemine eeldaks muusikateoste internetiõiguste litsentsi. Selleks et hõlbustada muusikateoste internetiõiguste litsentsimist televisiooni- ja raadioprogrammide samaaegse või viivitusega edastamise eesmärgil, on vaja sätestada erand eeskirjadest, mida muusikateoste multiterritoriaalsel litsentsimisel nende internetis kasutamiseks muidu kohaldataks. Kõnealune erand peaks piirduma sellega, mis on vajalik internetis juurdepääsu võimaldamiseks televisiooni- ja raadioprogrammidele ning materjalile, millel on selge alluvusseos originaalsaatega, mis on toodetud näiteks kõnealuse televisiooni- või raadioprogrammi täiendamise, eelvaatamise või uuestivaatamise eesmärgil. Erand ei peaks toimima nii, et see moonutab konkurentsi teiste teenustega, mis annavad tarbijatele internetis juurdepääsu üksikutele muusika- või audiovisuaalteostele, või nii, et see viib piiravate tavadeni, nagu turu või klientide jagamine, millega rikutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102.

(36)     Tuleb tagada käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide tõhus täitmine. Kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid oma liikmetele pakkuma erimenetlusi kaebuste käsitlemiseks ja vaidluste lahendamiseks. Need menetlused peaksid olema kättesaadavad ka teistele õiguste omajatele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab. Samuti tuleb tagada, et liikmesriikidel oleks sõltumatud, erapooletud ja tõhusad vaidluste lahendamise asutused, mis on võimelised lahendama kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kasutajate vahelisi ärivaidlusi kehtivate või kavandatavate litsentsimistingimuste üle ning litsentsi andmisest keeldumise korral. Lisaks sellele vähendaks see, kui sõltumatud ja erapooletud asutused ei lahendaks kiiresti ja tõhusalt kollektiivse esindamise organisatsioonide ja nende vastaspoole vahelisi vaidlusi, muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise eeskirjade tõhusust. Seetõttu on asjakohane sätestada hõlpsalt kättesaadav, tõhus ja erapooletu kohtuväline menetlus, lahendamaks konflikte ühelt poolt kollektiivse esindamise organisatsioonide ja teiselt poolt internetipõhiste muusikateenuste osutajate, õiguste omajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, ilma et see piiraks õigust pöörduda kohtusse.

(37)     Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased menetlused, mille abil saaks esitada kaebusi õigusakte mittetäitvate kollektiivse esindamise organisatsioonide vastu ning tagada vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramine. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, millised asutused vastutavad kaebuste esitamise menetluse ja karistuste haldamise eest. Selleks et tagada multiterritoriaalse litsentsimise nõuete täitmine, tuleks ette näha erisätted nende nõuete rakendamise jälgimiseks. Liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa Komisjon peaksid sel eesmärgil koostööd tegema.

(38)     On oluline, et kollektiivse esindamise organisatsioonid austaksid õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele kõigi õiguste omajate, liikmete, kasutajate ja muude isikute puhul, kelle isikuandmeid nad töötlevad. Direktiiviga 95/46/EÜ reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva direktiiviga samas kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Õiguste omajatele tuleks anda asjakohast teavet nende andmete töötlemise, andmete saajate, andmete andmebaasis säilitamise ajapiirangute ja selle kohta, kuidas nad saavad teostada õigust oma isikuandmetega tutvuda, neid parandada või need kustutada kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 10 ja 11. Eelkõige tuleks isikuandmetena kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti a tähenduses käsitleda kordumatuid tunnuseid, mis võimaldavad isikut kaudselt tuvastada.

(39)     Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile b, millega antakse igale andmesubjektile õigus nõuda ebaõigete või ebatäielike andmete parandamist, kustutamist või sulgemist, tagatakse selle direktiiviga ka õiguste omajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonidega seotud ebatäieliku teabe asjatu viivituseta parandamine seoses multiterritoriaalsete litsentsidega.

(40)     Täitemeetmeid käsitlevad sätted ei tohiks piirata liikmesriikide selliste sõltumatute riigiasutuste pädevust, mille liikmesriigid on asutanud vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28 selleks, et teostada järelevalvet kõnealuse direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete järgimise üle.

(41)     Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid. Direktiivi nõue, mille kohaselt tuleks liikmetele, õiguste omajatele, kasutajatele ja kollektiivse esindamise organisatsioonidele tagada vaidluste lahendamise mehhanismid, ei tohiks takistada osapooltel kasutamast kohtusse pöördumise õigust, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(42)     Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – parandada kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete võimalust kontrollida kõnealuste organisatsioonide tegevust, tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide piisav läbipaistvus ja parandada autorite õiguste multiterritoriaalset litsentsimist muusikateoste internetis kasutamiseks – ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada ja eesmärki saab seega selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(43)     Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta konkurentsieeskirjade ja muu asjaomase õiguse kohaldamist muudes valdkondades, mis hõlmavad konfidentsiaalsust, ärisaladusi, dokumentidele juurdepääsu, lepinguõigust ning kollisiooni ja kohtualluvusega seotud rahvusvahelist eraõigust.

(44)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I jaotis

Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, mis on vajalikud selleks, et tagada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste nõuetekohane teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt. Samuti sätestatakse direktiivis nõuded kollektiivse esindamise organisatsioonidele seoses muusikateoste autorite õiguste multiterritoriaalse litsentsimisega, mida on vaja teoste internetis kasutamiseks.

Artikkel 2 Reguleerimisala

I, II ja IV jaotist, välja arvatud artiklit 36 ja 40, kohaldatakse kõikide ELis asutatud kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes.

III jaotist ning IV jaotise artikleid 36 ja 40 kohaldatakse üksnes nende kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes, kes teostavad muusikateoste autorite õigusi teoste internetis kasutamiseks multiterritoriaalsel alusel.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „kollektiivse esindamise organisatsioon” – organisatsioon, kelle volitused tulenevad seadusest või määramisest, litsentsist või mis tahes muust lepingulisest korrast ja on antud rohkem kui ühe õiguste omaja poolt, ning kelle ainus või peamine eesmärk on teostada autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi ja kelle omanikud või kontrollijad on tema liikmed;

b)           „õiguste omaja” – füüsiline isik või selline juriidiline isik, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsioon, kes omab autoriõigust või sellega kaasnevat õigust või kellel on õiguste kasutamise lepingu alusel õigus osale tulust, mis saadakse kollektiivse esindamise organisatsiooni teostatavatest õigustest;

c)           „kollektiivse esindamise organisatsiooni liige” – õiguste omaja või õiguste omajaid otseselt esindav üksus, sealhulgas teised kollektiivse esindamise organisatsioonid ja õiguste omajate ühendused, kes täidavad kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmesuse nõudeid;

d)           „põhikiri” – kollektiivse esindamise organisatsiooni asutamisleping, põhikiri, asutamiseeskirjad või asutamisdokument;

e)           „juhataja” – kollektiivse esindamise organisatsiooni iga üksik tegevjuht, haldusnõukogu, juhatuse või nõukogu liige;

f)            „õigustest saadav tulu” – tulu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest, õigusest tasule või õigusest hüvitisele;

g)           „haldustasu” – tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon võtab selleks, et katta autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste teostamise teenuste kulud;

h)           „esindamisleping” – kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline leping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon volitab teist kollektiivse esindamise organisatsiooni esindama oma repertuaariga seotud õigusi, kaasa arvatud artiklite 28 ja 29 alusel sõlmitud leping;

i)            „kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omajate luba või millega seoses tuleb õiguste omajatele maksta tasu või hüvitist, ja kes ei toimi tarbijana;

j)            „repertuaar” – teosed või muu kaitstud materjal, millega seotud õigusi teostab kollektiivse esindamise organisatsioon;

k)           „multiterritoriaalne litsents” – litsents, mis hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi;

l)            „muusikateoste internetis kasutamise õigused” (edaspidi „muusikateoste internetiõigused”) – kõik direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3 sätestatud ning internetipõhise muusikateenuse osutamiseks vajalikud õigused muusikateosele;

m)          „internetipõhine muusikateenus” – selline infoühiskonna teenus direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses, mis eeldab muusikateoste litsentsimist.

II jaotis

Kollektiivse esindamise organisatsioonid

1. peatükk

Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmesus ja töökorraldus

Artikkel 4 Üldpõhimõtted

Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsevad oma liikmete parimates huvides ega sea õiguste omajatele, kelle õigusi nad teostavad, kohustusi, mis ei ole nimetatud õiguste omajate õiguste ja huvide kaitsmiseks objektiivselt vajalikud.

Artikkel 5 Õiguste omajate õigused

1.           Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajatel on lõigetes 2–7 sätestatud õigused ja et need õigused kajastuvad kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas või liikmesuse tingimustes.

2.           Õiguste omajatel on õigus volitada enda valitud kollektiivse esindamise organisatsiooni, et see teostaks õigusi, õiguste kategooriaid või haldaks eri liiki teoseid ja muud nende valitud materjali nende valitud liikmesriigis, sõltumata kollektiivse esindamise organisatsiooni või õiguste omaja asukohaliikmesriigist, asukohast või kodakondsusest.

3.           Õiguste omajatel on õigus lõpetada õiguste ja õiguste kategooriate teostamise või eri liiki teoste ja muu materjali haldamise volitus, mis on antud kollektiivse esindamise organisatsioonile, või võtta kollektiivse esindamise organisatsioonilt tagasi mis tahes õigus, õiguste kategooria või teoseliik ja enda valitud muu materjal enda valitud liikmesriigis tingimusel, et nad teavitavad sellest mõistliku aja, s.t hiljemalt kuue jooksul. Kollektiivse esindamise organisatsioon võib otsustada, et kõnealune lõpetamine või tagasivõtmine jõustub üksnes majandusaasta keskel ja lõpus sõltuvalt sellest, kumb aeg on teavitamisaja lõppemisele lähemal.

4.           Kui õiguste omajal on saada tasusid kasutamise eest, mis toimus enne volituste lõpetamise või õiguste tagasivõtmise jõustumist, või litsentsi alusel, mis anti enne kõnealuse lõpetamise või tagasivõtmise jõustumist, säilivad artiklite 12, 16, 18 ja 34 kohased õiguste omaja õigused seoses nimetatud kasutamisega.

5.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid ei piira lõigetes 3 ja 4 sätestatud õiguste teostamist nõudega anda lõpetamisele või tagasivõtmisele kuuluvate õiguste või õiguste kategooriate teostamine ning eri liiki teoste ja muu materjali haldamine üle teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile.

6.           Liikmesriigid tagavad, et õiguste omaja annab sõnaselge nõusoleku eraldi iga õiguse või õiguste kategooria, eri liiki teose ja muu materjali kohta, mille teostamiseks või haldamiseks ta kollektiivse esindamise organisatsioonile volituse annab, ning et iga selline nõusolek on dokumentaalselt tõendatud.

7.           Kollektiivse esindamise organisatsioon teavitab õiguste omajaid nende õigustest, mis tulenevad lõigetest 1–6, enne seda, kui ta taotleb omajate nõusolekut mis tahes õiguste või õiguste kategooriate teostamiseks ning eri liiki teoste ja muu materjali haldamiseks.

Kollektiivse esindamise organisatsioonid teavitavad oma liikmeid nende õigustest, mis tulenevad lõigetest 1–6, kuue kuu jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast.

Artikkel 6 Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmesuse eeskirjad

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioonid täidavad lõigetes 2–5 sätestatud eeskirju.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid võtavad õiguste omajad liikmeks tingimusel, et viimased täidavad liikmesuse nõudeid. Nad võivad liikmetaotluse tagasi lükata üksnes objektiivsete kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid lisatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirja või liikmesuse tingimustesse ja need tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.           Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas sätestatakse asjakohased ja tõhusad mehhanismid liikmete osalemiseks organisatsiooni otsustusprotsessis. Eri kategooria liikmete esindatus otsustusprotsessis peab olema õiglane ja tasakaalus.

4.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid lubavad oma liikmetel teavet edastada, sealhulgas liikmeõigusi teostada elektroonilisel teel. Elektrooniliste vahendite kasutamine ei sõltu liikme elu- või asukohast.

5.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad liikmete kohta korrapäraselt ajakohastatavat arvestust, nii et liikmete isikut ja asukohta on võimalik nõuetekohaselt kindlaks teha.

Artikkel 7 Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosolek

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosolek toimub vastavalt lõigetes 2–8 sätestatud eeskirjadele.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.

3.           Üldkoosolek kiidab heaks kõik muudatused kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas ja liikmesuse tingimustes juhul, kui nimetatud tingimusi ei reguleerita põhikirjas.

4.           Üldkoosolekul on pädevus teha otsuseid juhatajate ametissenimetamise või ametist vabastamise kohta ning kiita heaks nende töötasu ja muud hüvitised, nagu mitterahalised hüvitised, pensionimäär, õigus muudele tasudele ja õigus ülesütlemise hüvitisele.

Üldkoosolek ei tee otsuseid juhatuse liikmete või tegevjuhi ametissenimetamise või ametist vabastamise kohta juhul, kui ametissenimetamise või ametist vabastamise pädevus on nõukogul.

5.           Vastavalt II jaotise 2. peatüki sätetele teeb üldkoosolek otsuseid vähemalt järgmistes küsimustes:

a)      õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise põhimõtted, välja arvatud juhul, kui üldkoosolek otsustab selle otsuse tegemise delegeerida järelevalvefunktsiooni täitvale organile;

b)      õiguste omajate selliste saadaolevate summade kasutus, mida ei saa jaotada vastavalt artikli 12 lõikele 2, välja arvatud juhul, kui üldkoosolek otsustab selle otsuse tegemise delegeerida järelevalvefunktsiooni täitvale organile;

c)      üldised investeerimispõhimõtted, sealhulgas laenude või laenutagatiste andmine seoses õigustest saadava tuluga;

d)      õigustest saadavast tulust tehtavate mahaarvamiste eeskirjad.

6.           Üldkoosolek kontrollib kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevust, tehes otsuseid vähemalt audiitori ametissenimetamise ja ametist vabastamise kohta ning kiites heaks iga-aastase läbipaistvusaruande ja audiitori aruande.

7.           Kõik piirangud seoses kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete õigustega osaleda ja teostada hääletusõigust üldkoosolekul peavad olema õiglased ja proportsionaalsed ning need peavad põhinema järgmistel kriteeriumidel:

a)      liikmesuse kestus;

b)      liikmele konkreetse majandusperioodi jooksul väljamakstud või väljamakstavad summad.

Kõnealused kriteeriumid lisatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirja või liikmesuse tingimustesse ja need tehakse vastavalt artiklitele 17 ja 19 üldsusele kättesaadavaks.

8.           Igal kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmel on õigus määrata mis tahes teine füüsiline või juriidiline isik volitatud esindajaks üldkoosolekul tema nimel osalema ja hääletama.

Artikkel 8 Järelevalvefunktsioon

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon kehtestab järelevalvefunktsiooni, mille eesmärk on pidevalt kontrollida kollektiivse esindamise organisatsioonis juhtimiskohustusi täitvate isikute tegevust ja ülesannete täitmist. Selleks et tagada kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete tõhusus osalemine, peavad nad olema kõnealust funktsiooni täitvas organis õiglaselt ja tasakaalustatult esindatud.

2.           Järelevalvefunktsiooni täitev organ kohtub regulaarselt ja tal on vähemalt järgmised volitused:

a)      kiita heaks kollektiivse esindamise organisatsiooni poolne kinnisvara soetamine;

b)      kiita heaks tütarettevõtjate asutamine, muude üksuste soetamine, muude üksuste osakute või õiguste soetamine, ühinemised ja liitumised;

c)      kiita heaks laenude võtmine, laenude andmine ning laenutagatiste andmine.

3.           Liikmesriigid võivad teha otsuse, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sellise kollektiivse esindamise organisatsiooni suhtes, kes ei ületa oma bilansipäeval kahte kolmest järgmisest kriteeriumist:

a)      bilansimaht: 350 000 eurot;

b)      netokäive: 700 000 eurot;

c)      keskmine töötajate arv eelarveaasta jooksul: kümme.

Artikkel 9 Kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevust tegelikult juhtivate isikute kohustused

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevust tegelikult juhtivad isikud ja kõnealuse organisatsiooni juhatajad, välja arvatud järelevalvefunktsiooni täitvad juhatajad, juhivad kollektiivse esindamise organisatsiooni arukalt ja usaldusväärselt, rakendades selleks arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda ning sisekontrollimehhanisme.

2.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevust tegelikult juhtivad isikud ja kõnealuse organisatsiooni juhatajad, välja arvatud järelevalvefunktsiooni täitvad juhatajad, kavandavad menetlused nii, et välditakse huvide konflikti. Kollektiivse esindamise organisatsioonil on menetlused huvide konfliktide tuvastamiseks, haldamiseks, jälgimiseks ja avalikustamiseks, et nimetatud konfliktid ei kahjustaks organisatsiooni liikmete huve.

Kõnealuste menetluste raames peab iga nimetatud isik ja juhataja esitama järelevalvefunktsiooni täitvale üksusele igal aastal eraldi aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)      kõik kollektiivse esindamise organisatsiooniga seotud huvid;

b)      kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud mis tahes tasu, sealhulgas pensioniskeemid, mitterahalised hüvitised ja muud liiki hüvitised;

c)      mis tahes summad, mille kõnealune isik on kollektiivse esindamise organisatsioonilt saanud õiguste omajana;

d)      avaldus tegeliku või võimaliku konflikti kohta isiklike ja kollektiivse esindamise organisatsiooni huvide vahel või kollektiivse esindamise organisatsiooni ees võetud kohustuste ja mis tahes muu juriidilise või füüsilise isiku ees võetud kohustuste vahel.

2. peatükk

Õigustest saadava tulu haldamine

Artikkel 10 Õigustest saadava tulu kogumine ja kasutamine

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad õigustest saadavat tulu koguma ja haldama hoolsalt.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon haldab ja hoiab õigustest saadavat tulu oma varadest tehtud investeeringutest, õiguste teostamise teenustest või muudest tegevustest saadavast võimalikust tulust eraldi.

3.           Kui halduskulude mahaarvamine välja arvata, ei ole kollektiivse esindamise organisatsioonil lubatud kasutada õigustest saadavat tulu ega oma investeeringutest saadavat tulu enda huvides.

4.           Kui kollektiivse esindamise organisatsioon investeerib õigustest saadava tulu ja oma investeeringutest saadava mis tahes tulu enne õiguste omajate saadaolevate summade jaotamist, peab ta seejuures järgima artikli 7 lõike 5 punktis c osutatud üldisi investeerimispõhimõtteid ja järgmisi eeskirju:

a)      varasid investeeritakse liikmete huvides; kui on tegemist võimaliku huvide konfliktiga, tagab kollektiivse esindamise organisatsioon, et investeering tehakse üksnes liikmete huve silmas pidades;

b)      varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteedi, likviidsuse ja tulususe;

c)      varad hajutatakse asjakohaselt, et vältida liigset sõltumist teatavast varast ning portfelli kui terviku riskide kuhjumist.

Artikkel 11 Mahaarvamised

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsiooni ning selle liikmete ja õiguste omajate vahelist suhet käsitlevates lepingutes on sätestatud artikli 16 punktis e osutatud õigustest saadava tulu suhtes kohaldatavad mahaarvamised.

2.           Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon osutab õigustest saadavast tulust mahaarvatud summadega rahastatavaid sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuseid, on õiguste omajatel õigus järgmisele:

a)      sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenustele õiglaste kriteeriumide alusel, mis hõlmavad eelkõige juurdepääsu kõnealustele teenustele ja nende ulatust;

b)      õiguste omajatel, kes on lõpetanud õiguste, õiguste kategooriate teostamise või eri liiki teoste ja muu materjali haldamise volituse või kes on võtnud kollektiivse esindamise organisatsioonilt tagasi mis tahes õiguse, õiguste kategooria või teoseliigi ja muu materjali, on jätkuvalt juurdepääs kõnealustele teenustele. Teenuste kättesaadavust ja ulatust käsitlevates kriteeriumides võidakse arvestada kõnealuste õiguste omajate õigustest saadava tulu suurust ja õiguste teostamisega seotud volituse kestust, eeldusel et kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse ka selliste õiguste omajate suhtes, kes ei ole lõpetanud nimetatud volitust ega võtnud kollektiivse esindamise organisatsioonilt tagasi mis tahes õigust, õiguste kategooriat või teoseliiki ja muud materjali.

Artikkel 12 Õiguste omajate saadaolevate summade jaotamine

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab summad korrapäraselt ja hoolsalt välja kõigile õiguste omajatele, keda ta esindab. Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab asjaomased summad välja hiljemalt 12 kuu möödudes selle eelarveaasta lõpust, mil õigustest saadav tulu koguti, välja arvatud juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa nimetatud tähtajast kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja muud materjali käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega. Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab summad ja teeb väljamaksed täpselt, tagades eri liiki õiguste omajate võrdse kohtlemise.

2.           Kui õiguste omajate saadaolevaid summasid ei ole võimalik jaotada, teeb kollektiivse esindamise organisatsioon viie aasta möödudes selle eelarveaasta lõpust, mil õigustest saadav tulu koguti, ja eeldusel, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed õiguste omajate isikute ja asukoha kindlakstegemiseks, artikli 7 lõike 5 punkti b kohaselt otsuse asjaomaste summade kasutamise kohta, ilma et see piiraks õiguste omaja õigust kollektiivse esindamise organisatsioonilt kõnealuseid summasid välja nõuda.

3.           Lõikes 2 osutatud meetmed õiguste omajate isikute ja asukoha kindlakstegemiseks hõlmavad liikmesust käsitlevate andmete kontrollimist ning kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmetele ja üldsusele avaldatavat loetelu teostest ja muust materjalist, mille ühe või mitme õiguste omaja isikut ega asukohta ei ole kindlaks tehtud.

3. peatükk

Õiguste teostamine teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide nimel

Artikkel 13 Õiguste teostamine esindamislepingute alusel

Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon ei diskrimineeri oma liikmeid ega neid õiguste omajaid, kelle õigusi ta esindamislepingu alusel teostab, seda eelkõige tariifide, haldustasude ning õigustest saadava tulu kogumist ja õiguste omajate saadaolevate summade jaotamist käsitlevate tingimuste kohaldamisel.

Artikkel 14 Mahaarvamised ja väljamaksed esindamislepingute puhul

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioon ei või õigustest saadava tulu suhtes, mis tuleneb õigustest, mida ta teostab teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga sõlmitud esindamislepingu alusel, kohaldada muid mahaarvamisi kui haldustasud, välja arvatud juhul, kui teine kollektiivse esindamise organisatsioon annab kõnealusteks muudeks mahaarvamisteks selgesõnalise nõusoleku.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide saadaolevad summad välja korrapäraselt, hoolsalt ja täpselt.

4. peatükk

Suhted kasutajatega

Artikkel 15 Litsentsimine

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid ja kasutajad peavad õiguste litsentsimist käsitlevaid läbirääkimisi heas usus ning annavad oma vastavate teenuste kohta kogu vajaliku teabe.

2.           Litsentsimistingimused eelkõige tariifide puhul põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel.

Ainuõiguste tariifid peavad peegeldama kaubeldavate õiguste majanduslikku väärtust ja kollektiivse esindamise organisatsiooni osutatava teenuse majanduslikku väärtust.

Kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud õiguste omajate tasuõiguse või hüvitisõiguse alusel saadaolevaid summasid, tugineb kollektiivse esindamise organisatsioon kõnealuste saadaolevate summade kindlaksmääramisel nimetatud kaubeldavate õiguste majanduslikule väärtusele.

3.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid lubavad kasutajatel edastada teavet elektroonilisel teel, sealhulgas anda vajaduse korral aru litsentsi kasutamise kohta.

5. peatükk

Läbipaistvus ja aruandlus

Artikkel 16 Õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta edastatav teave

Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon teeb igale tema esindatavale õiguste omajale vähemalt kord aastas elektrooniliselt kättesaadavaks järgmise teabe:

a)           mis tahes isikuandmed, mida õiguste omaja on lubanud kollektiivse esindamise organisatsioonil kasutada, muu hulgas õiguste omaja isiku ja asukoha kindlakstegemiseks;

b)           õigustest saadav tulu, mis on kogutud õiguste omaja nimel;

c)           õiguste omajale kuuluvad ning kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajale asjaomasel ajavahemikul väljamakstavad summad teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa;

d)           ajavahemik, mille jooksul õiguste omaja saadaolevate summade aluseks olevaid õigusi kasutati;

e)           asjaomasel ajavahemikul mahaarvatud haldustasud;

f)            muud kui haldustasudega seotud mahaarvamised, sealhulgas võimalikud siseriiklike õigusaktidega sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuste osutamiseks nõutavad mahaarvamised asjaomasel ajavahemikul;

g)           õiguste omaja saadaolevad summad, mida ei ole asjaomase ajavahemiku kohta veel välja makstud;

h)           artiklite 34 ja 36 kohased kaebuste käsitlemise ja vaidluste lahendamise menetlused.

Artikkel 17 Teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele antav teave õiguste teostamise kohta esindamislepingute alusel

Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon teeb kollektiivse esindamise organisatsioonile, kelle nimel ta teataval ajavahemikul esindamislepingu alusel õigusi teostab, vähemalt kord aastas elektrooniliselt kättesaadavaks järgmise teabe:

a)           õiguste omajate igas teostatavate õiguste kategoorias ja kasutusliigis saadaolevad ning kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt tema teostatavate õiguste litsentsimise eest esindamislepingu alusel väljamakstavad summad;

b)           haldustasudega seotud ja muudel eesmärkidel tehtud mahaarvamised;

c)           teave esindamislepinguga hõlmatud repertuaari kuuluvate teostega seotud litsentside ja õigustest saadava tulu kohta;

d)           üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

Artikkel 18 Õiguste omajatele, liikmetele, teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele ja kasutajatele nende nõudmisel antav teave

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon teeb sellise õiguste omaja taotlusel, kelle õigusi ta esindab, sellise kollektiivse esindamise organisatsiooni taotlusel, kelle nimel ta õigusi esindamislepingu alusel teostab, ning mis tahes kasutaja taotlusel viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks järgmise teabe:

a)      standardne litsentsileping ja kohaldatavad tariifid;

b)      organisatsiooni hallatav repertuaar ja teostatavad õigused ning liikmesriigid, kus kõnealune teostamine toimub;

c)      loetelu organisatsiooni sõlmitud esindamislepingutest, sealhulgas teave teiste asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide, esindatava repertuaari ja lepingu territoriaalse kohaldamisala kohta.

2.           Lisaks teeb kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste omajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide taotlusel kättesaadavaks teabe teoste kohta, mille üht või mitut õiguste omajat ei ole kindlaks tehtud, sealhulgas teose pealkiri, autori nimi, kirjastaja nimi ja mis tahes muu kättesaadav asjaomane teave, mis võib olla vajalik õiguste omajate kindlakstegemiseks.

Artikkel 19 Teabe avalikustamine

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon avalikustab järgmise teabe:

a)      põhikiri;

b)      liikmesuse tingimused ja õiguste teostamise volituse lõpetamise tingimused, kui need ei sisaldu põhikirjas;

c)      artiklis 9 osutatud isikute loetelu;

d)      õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise eeskirjad;

e)      haldustasude eeskirjad;

f)       eeskirjad, mis hõlmavad õigustest saadavast tulust tehtavaid muid kui haldustasudega seotud mahaarvamisi, sealhulgas sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenustega seotud mahaarvamised;

g)      artiklite 34, 35 ja 36 kohased kaebuste käsitlemise ja vaidluste lahendamise menetlused.

2.           Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni veebisaidil, kus see jääb avalikkusele kättesaadavaks.

Kollektiivse esindamise organisatsioon tagab lõikes 1 osutatud teabe ajakohastamise.

Artikkel 20 Iga-aastane läbipaistvusaruanne

1.           Liikmesriigid tagavad, et riigisiseste õigusaktide kohasest õiguslikult vormist sõltumata koostab ja avaldab kollektiivse esindamise organisatsioon igal aastal hiljemalt kuus kuud pärast eelarveaasta lõppu läbipaistvusaruande, mis sisaldab ka eriaruannet. Iga-aastasele läbipaistvusaruandele peavad alla kirjutama kõik juhatajad.

Iga-aastane läbipaistvusaruanne avaldatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni veebisaidil ning see on nimetatud veebisaidil avalikkusele kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.

2.           Iga-aastane läbipaistvusaruanne sisaldab vähemalt I lisas sätestatud teavet.

3.           Lõikes 1 osutatud eriaruandes käsitletakse seoses sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenustega mahaarvatud summade kasutamist ning see sisaldab vähemalt I lisa punktis 3 sätestatud teavet.

4.           Iga-aastases läbipaistvusaruandes esitatud raamatupidamisandmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit)[22].

Auditiaruanne koos kõigi märkustega esitatakse terviklikult iga-aastases läbipaistvusaruandes.

Käesoleva lõike kohaldamisel peavad raamatupidamisandmed sisaldama I lisa punkti 1 alapunktis a osutatud finantsaruandeid ning I lisa punkti 1 alapunktides f ja g ning punktis 2 osutatud finantsteavet.

5.           Liikmesriigid võivad teha otsuse, et I lisa punkti 1 alapunkte a, f ja g ei kohaldata sellise kollektiivse esindamise organisatsiooni suhtes, kes ei ületa oma bilansipäeval kahte kolmest järgmisest kriteeriumist:

a)      bilansimaht: 350 000 eurot;

b)      netokäive: 700 000 eurot;

c)      keskmine töötajate arv eelarveaasta jooksul: kümme.

III jaotis

Muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalne litsentsimine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt

Artikkel 21 Multiterritoriaalne litsentsimine siseturul

1.           Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asutatud kollektiivse esindamise organisatsioonid täidavad muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalsete litsentside andmisel käesolevas jaotises esitatud nõudeid.

2.           Liikmesriigid tagavad, et artiklis 39 osutatud pädevatel asutustel on võimalik ka tegelikult kontrollida kollektiivse esindamise organisatsioonide vastavust kõnealustele nõuetele.

Artikkel 22 Suutlikkus töödelda multiterritoriaalseid litsentse

1            Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes annab muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, on piisav suutlikkus töödelda elektrooniliselt tõhusal ja läbipaistval viisil selliste litsentside haldamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas repertuaari kindlaksmääramiseks ja selle kasutamise jälgimiseks, kasutajatele arvete esitamiseks, õigustest saadava tulu kogumiseks ning õiguste omajate saadaolevate summade jaotamiseks.

2.           Lõike 1 kohaldamisel peab kollektiivse esindamise organisatsioon vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a)      suutlikkus määrata täpselt kindlaks muusikateosed või nende osad, mille esindamiseks kollektiivse esindamise organisatsioonil on volitus;

b)      suutlikkus määrata täpselt kindlaks õigused või nende osad ning iga sellise muusikateose või selle osa õiguste omajad, mille esindamiseks kollektiivse esindamise organisatsioonil on volitus kõikides volitusega hõlmatud liikmesriikides;

c)      kordumatute tunnuste kasutamine õiguste omajate ja muusikateoste tuvastamiseks, võttes võimaluste piires arvesse vabatahtlikke standardeid või rahvusvahelisel või liidu tasandil väljakujunenud tavasid;

d)      punktis a osutatud teabe muutuste viivitamata arvessevõtmine;

e)      suutlikkus teha kindlaks ja kõrvaldada õigeaegselt ja tõhusalt vastuolud andmetes, mis on muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse andvate teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide valduses.

Artikkel 23 Multiterritoriaalset repertuaari käsitleva teabe läbipaistvus

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes annab muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, annab internetipõhiste muusikateenuste osutajatele, õiguste omajatele ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele elektrooniliselt ajakohast teavet, mille abil on võimalik kindlaks teha tema esindatav internetipõhine muusikarepertuaar. Teave hõlmab esindatavaid muusikateoseid, esindatavaid õigusi või nende osi ja esindatavaid liikmesriike.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon võib võtta arukaid meetmeid andmete täpsuse ja tervikluse kaitseks, nende taaskasutamise kontrollimiseks ning isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitseks.

Artikkel 24 Multiterritoriaalset repertuaari käsitleva teabe täpsus

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes annab muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, kehtestab menetlused, mis võimaldavad õiguste omajatel ja teistel kollektiivse esindamise organisatsioonidel vaidlustada artikli 22 lõikes 2 osutatud andmete sisu või artiklis 23 esitatud teabe, juhul kui kõnealused õiguste omajad ja kollektiivse esindamise organisatsioonid leiavad asjakohaste tõendite alusel, et nende muusikateoste internetiõigusi käsitlevad andmed või teave on ebatäpsed. Kui nimetatud väited on piisavalt põhjendatud, tagab kollektiivse esindamise organisatsioon, et kõnealused andmed või teave parandatakse viivitamata.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajatele, kelle muusikateosed sisalduvad tema muusikarepertuaaris, vahendid nende muusikateoseid või nimetatud teoseid hõlmavaid õigusi käsitleva teabe elektrooniliseks edastamiseks. Seejuures võtavad kollektiivse esindamise organisatsioon ja õiguste omajad võimaluste piires arvesse valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel või liidu tasandil väljakujunenud teabevahetustavasid, millega võimaldatakse õiguste omajatel täpsustada muusikateost või selle osa, internetiõigusi tervikuna või üksikult ja liikmesriike, kelle või mille esindamiseks kollektiivse esindamise organisatsiooni volitatakse.

Artikkel 25 Täpne ja õigeaegne aruandlus ning arveldamine

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioon kontrollib, kuidas kasutavad tema esindatavate muusikateoste või nende osade internetiõigusi need internetipõhiste muusikateenuste osutajad, kellele ta on andnud kõnealuste õiguste multiterritoriaalse litsentsi.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon annab internetipõhiste muusikateenuste osutajatele võimaluse esitada muusikateoste internetiõiguste tegeliku kasutamise aruanne elektrooniliselt. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise aruandlusmeetodi kasutamist, milles võetakse arvesse kõnealuste andmete elektroonilise vahetamise vabatahtlikke valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel või liidu tasandil väljakujunenud tavasid. Kollektiivse esindamise organisatsioon võib keelduda kasutajatelt nende endi vormingus aruannete vastuvõtmisest, kui organisatsioon võimaldab esitada aruannet elektroonilise andmevahetuse valdkonnastandardit kasutades.

3.           Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise muusikateenuse osutajale arved elektrooniliselt. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise vormingu kasutamist, milles võetakse arvesse vabatahtlikke valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel või liidu tasandil väljakujunenud tavasid. Arvel määratakse artikli 22 lõikes 2 osutatud andmete alusel kindlaks teosed ja õigused, mida litsentsitakse täielikult või osaliselt, ning õiguste tegelik kasutamine niivõrd, kui see on võimalik kasutaja esitatud teabe ja teabe esitamisel kasutatud vormingu põhjal.

4.           Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise muusikateenuse osutajale arve täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne asjaomase muusikateose internetiõiguste tegeliku kasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui viivituse põhjustab internetipõhine muusikateenuse osutaja.

5.           Kollektiivse esindamise organisatsioon kehtestab asjakohased menetlused, millega võimaldatakse internetipõhise muusikateenuse osutajal vaidlustada arve täpsus, sealhulgas juhul, kui internetipõhise muusikateenuse osutaja saab ühelt või mitmelt kollektiivse esindamise organisatsioonilt arveid sama muusikateose samade internetiõiguste kasutamise eest.

Artikkel 26 Täpsed ja õigeaegsed väljamaksed õiguste omajatele

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioon, kes annab muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, jaotab kõnealustest litsentsidest tulenevaid õiguste omajate saadaolevaid summasid täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne teose tegeliku kasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui viivitus tuleneb internetipõhise muusikateenuse osutajast.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajatele vähemalt järgmise teabe:

a)      ajavahemik, mille jooksul õiguste omajate saadaolevate summade aluseks olevaid õigusi kasutati, ja liikmesriigid, kus nimetatud õigusi kasutati;

b)      kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt kogutud summad, tehtud mahaarvamised ja jaotatud summad iga internetiõiguse kohta, mis on seotud muusikateose või selle osadega, mida kollektiivse esindamise organisatsioon on õiguste omaja poolt volitatud esindama;

c)      summad, mille kollektiivse esindamise organisatsioon on õiguste omaja jaoks igalt internetipõhise muusikateenuse osutajalt kogunud, maha arvanud ja jaotanud.

3.           Kui õiguste omajad lõpetavad volituse, mille nad on kollektiivse esindamise organisatsioonile muusikateoste internetiõiguste teostamiseks andnud, või võtavad kollektiivse esindamise organisatsioonilt muusikateoste internetiõigused täielikult või osaliselt tagasi, kohaldatakse enne kõnealust lõpetamist või tagasivõtmist antud ja jätkuvalt kehtivate multiterritoriaalsete litsentside suhtes lõikeid 1 ja 2.

4.           Kui kollektiivse esindamise organisatsioon volitab artiklite 28 ja 29 alusel teist kollektiivse esindamise organisatsiooni andma muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, jaotab volitatud kollektiivse esindamise organisatsioon lõikes 1 osutatud summad ja edastab lõikes 2 osutatud teabe volitavale kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes vastutab õiguste omajatele summade jaotamise ja teabe edastamise eest, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 27 Allhanked

Kollektiivse esindamise organisatsioon võib allhankena tellida teenuseid, mis on seotud organisatsiooni antavate multiterritoriaalsete litsentsidega. Kõnealused allhanked ei mõjuta kollektiivse esindamise organisatsiooni kohustusi õiguste omajate, internetipõhiste teenuste osutajate või teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide ees.

Artikkel 28 Kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelised multiterritoriaalset litsentsimist käsitlevad lepingud

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline esindamisleping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon volitab teist kollektiivse esindamise organisatsiooni andma multiterritoriaalseid litsentse oma muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, peab olema ainuõiguseta. Volitatud kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kõnealuseid internetiõigusi mittediskrimineerivatel tingimustel.

2.           Volitav kollektiivse esindamise organisatsioon teavitab oma liikmeid lepingu kestusest, teise kollektiivse esindamise organisatsiooni osutatavate teenuste maksumusest ja kõigist muudest olulistest lepingutingimustest.

3.           Volitatud kollektiivse esindamise organisatsioon teavitab volitavat organisatsiooni oma internetiõiguste litsentsimise põhitingimustest, sealhulgas kasutamise laadist, kõigist litsentsitasuga seotud või seda mõjutavatest sätetest, litsentsi kestusest, aruandeperioodidest ja hõlmatud territooriumidest.

Artikkel 29 Kohustus esindada teist kollektiivse esindamise organisatsiooni multiterritoriaalse litsentsimise eesmärgil

1.           Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes ei anna ega paku multiterritoriaalseid litsentse oma muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, võib esitada käesoleva jaotise nõuetele vastavale teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile taotluse sõlmida esindamisleping kõnealuste õiguste esindamiseks kooskõlas artikliga 28.

2.           Taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon võtab kõnealuse taotluse vastu juhul, kui ta juba annab või pakub multiterritoriaalseid litsentse ühe või mitme teise kollektiivse esindamise organisatsiooni muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste samasse kategooriasse kuuluvatele internetiõigustele.

Haldustasu teenuse eest, mida taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon osutab taotluse esitanud organisatsioonile, ei või ületada mõistlikke kulusid, mida taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon kandis taotluse esitanud organisatsiooni repertuaari haldamisel, ega mõistlikku kasumimarginaali.

3.           Taotluse esitanud kollektiivse esindamise organisatsioon teeb taotluse saanud organisatsioonile kättesaadavaks oma muusikarepertuaari käsitleva teabe, mis on vajalik muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalsete litsentside andmiseks. Kui teave on ebapiisav või esitatud vormingus, mis ei võimalda taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil täita käesoleva jaotise nõudeid, on taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda selliste mõistlike kulude hüvitamist, mida ta kandis kõnealuste nõuete täitmisel või selliste teoste väljajätmiseks, mille kohta antud teave on ebapiisav või kasutamiskõlbmatu.   

Artikkel 30 Juurdepääs multiterritoriaalsele litsentsimisele

Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei anna ega paku muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse ega volita teist kollektiivse esindamise organisatsiooni esindama kõnealuseid õigusi nimetatud eesmärgil ühe aasta möödudes käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kuupäevast, võivad õiguste omajad, kes on volitanud kõnealust kollektiivse esindamise organisatsiooni esindama nende muusikateoste internetiõigusi, anda muusikateoste internetiõigustega seotud multiterritoriaalseid litsentse ise või käesoleva jaotise nõuetele vastava teise kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu volitatud osalise kaudu. Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes ei anna ega paku multiterritoriaalseid litsentse, annab nimetatud õiguste omajate muusikateoste internetiõiguste litsentse jätkuvalt kõnealuse kollektiivse esindamise organisatsiooni asukohaliikmesriigi territooriumil kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui õiguste omajad lõpetavad oma õiguste teostamise volituse.

Artikkel 31 Kollektiivse esindamise organisatsioonide tütarettevõtjate teostatav multiterritoriaalne litsentsimine

Artikli 18 lõike 1 punkte a ja c ning artikleid 22, 23, 24, 25, 26, 27, 32 ja 36 kohaldatakse ka kõikide kollektiivse esindamise organisatsioonile tervikuna või osaliselt kuuluvate üksuste suhtes, kes pakuvad või annavad muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse.

Artikkel 32 Internetipõhiste teenuste litsentsimistingimused

Kollektiivse esindamise organisatsiooni, kes pakub muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse, ei või kohustada kohaldama internetipõhise muusikateenuse osutajaga kokku lepitud litsentsimistingimusi muud liiki teenuste suhtes, kui internetipõhise muusikateenuse osutaja osutab uut liiki teenust, mis on olnud avalikkusele kättesaadav vähem kui kolm aastat.

Artikkel 33 Muusikateoste internetiõigusi käsitlev erand raadio- ja televisiooniprogrammide puhul

Käesoleva jaotise nõudeid ei kohaldata selliste kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes, kes annavad taotletavate õiguste vabatahtliku koondamise alusel ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaselt muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsi, mida ringhäälinguorganisatsioon vajab selleks, et edastada avalikkusele nii oma raadio- või televisiooniprogrammid või teha need neile kättesaadavaks samaaegselt nende esmakordse ülekandega või pärast esmakordset ülekannet kui ka ringhäälinguorganisatsiooni toodetud mis tahes internetimaterjal, mis toimib tema raadio- või televisiooniprogrammi esmakordse ülekande täiendmaterjalina.

IV jaotis

Täitemeetmed

Artikkel 34 Liikmete ja õiguste omajatega seotud vaidluste lahendamine

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioonid võimaldavad oma liikmetele ja õiguste omajatele tõhusad ja õigeaegsed menetlused selliste kaebuste käsitlemiseks ning vaidluste lahendamiseks, mis on seotud eelkõige õiguste teostamise volituse ja õiguste lõpetamise või tagasivõtmisega, liikmesuse tingimuste, õiguste omajate saadaolevate summade kogumise, mahaarvamiste ning jaotamisega.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid vastavad liikmete või õiguste omajate kaebustele kirjalikult. Kui kollektiivse esindamise organisatsioon keeldub kaebuse rahuldamisest, peab ta seda põhjendama.

3.           Osalistel on vabadus tõendada ja kaitsta oma õigusi, esitades selleks kohtule hagi.

Artikkel 35 Kasutajatega seotud vaidluste lahendamine

1.           Liikmesriigid tagavad, et kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kasutajate vahelised vaidlused, mis hõlmavad kehtivaid ja kavandatud litsentsimistingimusi, tariife ja litsentsi andmisest keeldumist, võib esitada kohtule ning vajaduse korral sõltumatule ja erapooletule vaidluste lahendamise asutusele.

2.           Kui lõikes 1 sätestatud kohustust rakendatakse sõltumatu ja erapooletu vaidluste lahendamise asutuse abil, ei mõjuta see osaliste õigust tõendada ja kaitsta oma õigusi, esitades selleks kohtule hagi.

Artikkel 36 Alternatiivne vaidluste lahendamine

1.           Liikmesriigid tagavad III jaotise kohaldamisel, et muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse andva või pakkuva kollektiivse esindamise organisatsioon saab teistele sõltumatutele ja erapooletutele vaidluste lahendamise asutustele lahendamiseks esitada järgmised vaidlused:

a)      vaidlused praeguse või võimaliku internetipõhise muusikateenuse osutajaga artiklite 22, 23 ja 25 kohaldamise üle;

b)      vaidlused ühe või mitme õiguste omajaga artiklite 22, 23, 24, 25, 26, 28, 29 ja 30 kohaldamise üle;

c)      vaidlused teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga artiklite 24, 25, 26, 28 ja 29 kohaldamise üle.

2.           Kollektiivse esindamise organisatsioonid teavitavad asjaomaseid osalisi võimalusest kasutada lõikes 1 osutatud alternatiivseid vaidluste lahendamise menetlusi.

3.           Lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused ei mõjuta osaliste õigust tõendada ja kaitsta oma õigusi, esitades selleks kohtule hagi.

Artikkel 37 Kaebused

1.           Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse menetlused, mille abil kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmed, õiguste omajad, kasutajad ja teised huvitatud isikud saavad esitada pädevatele asutustele kaebusi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse kohta.

2.           Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada lõikes 1 sätestatud kaebuste esitamise menetluste rakendamine pädevate asutuste poolt, kes on volitatud tagama käesolevas direktiivis sätestatud nõuete alusel vastuvõetud siseriiklike õigusaktide täitmist.

Artikkel 38 Karistused või meetmed

1.           Liikmesriigid näevad ette, et nende vastavad pädevad asutused võivad kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid, kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikke sätteid ei ole järgitud, ning tagavad nende kohaldamise. Karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.           Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjonile hiljemalt [kuupäev] ning annavad viivitamata teada kõikidest edaspidistest muudatustest, mis eeskirju mõjutavad.

Artikkel 39 Pädevad asutused

Liikmesriigid teatavad artiklites 21, 37, 38 ja 40 osutatud pädevatest asutustest komisjonile hiljemalt [kuupäev].

Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

Artikkel 40 Vastavus multiterritoriaalset litsentsimist käsitlevatele sätetele

1.           Liikmesriigid tagavad, et artiklis 39 osutatud pädevad asutused kontrollivad pidevalt, kas nende territooriumil asuvad kollektiivse esindamise organisatsioonid täidavad muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalseid litsentse andes käesoleva direktiivi III jaotises sätestatud nõudeid.

2.           Komisjon soodustab liikmesriikide pädevate asutuste omavahelist ning kõnealuste asutuste ja komisjoni vahelist korrapärast teabevahetust multiterritoriaalse litsentsimise olukorra ja arengu kohta.

3.           Komisjon peab õiguste omajate esindajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide, kasutajate, tarbijate ja teiste huvitatud isikutega korrapäraselt konsultatsioone käesoleva direktiivi III jaotise sätete kohaldamise kogemuste üle. Komisjon edastab pädevatele asutustele lõikes 2 sätestatu raames kogu kõnealustelt konsultatsioonidelt saadud asjaomase teabe.

4.           Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused esitavad komisjonile hiljemalt [30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] aruande multiterritoriaalse litsentsimise olukorrast ja arengust nende territooriumil. Aruanne hõlmab teavet, mis käsitleb eelkõige multiterritoriaalsete litsentside kättesaadavust asjaomases liikmesriigis, kollektiivse esindamise organisatsioonide vastavust käesoleva direktiivi III jaotise nõuetele ja kasutajate ning tarbijaid, õiguste omajaid ja teisi huvitatud isikuid esindavate valitusväliste organisatsioonide hinnangut teenusele.

5.           Komisjon hindab lõike 4 kohaste aruannete ning lõigete 2 ja 3 alusel kogutud teabe põhjal käesoleva direktiivi III jaotise kohaldamist. Vajaduse korral ja asjakohasele eriaruandele tuginedes kaalub komisjon edasisi meetmeid kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks. Hindamine hõlmab eelkõige järgmist:

a)      III jaotise nõuetele vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide arv;

b)      kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheliste ning artiklite 28 ja 29 kohaste esindamislepingute arv;

c)      multiterritoriaalseks litsentsimiseks kättesaadava repertuaari osakaal liikmesriikides.

V Jaotis

Aruandlus ja lõppsätted

Artikkel 41 Aruanne

Komisjon hindab hiljemalt [viis aastat pärast ülevõtmisperioodi (kuupäev) lõppu] käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise, sealhulgas selle mõju kohta piiriüleste teenuste arengule ja kultuurilisele mitmekesisusele ning vajaduse korral selle kohta, kas direktiiv on vaja läbi vaadata. Komisjon esitab koos aruandega vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

Artikkel 42 Ülevõtmine

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 43 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 44 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I lisa

1.           Artikli 20 lõikes 2 osutatud iga-aastases läbipaistvusaruandes tuleb esitada järgmine teave:

a)      finantsaruanded, mis sisaldavad bilanssi või varade ja kohustuste aruannet, eelarveaasta kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet;

b)      eelarveaasta tegevusaruanne;

c)      kollektiivse esindamise organisatsiooni õigusliku ja juhtimisstruktuuri kirjeldus;

d)      teave üksuste kohta, mille osakuid kollektiivse esindamise organisatsioon omab;

e)      teave artiklis 9 osutatud isikutele eelmisel aastal makstud tasu kogusumma ja muude neile antud hüvitiste kohta;

f)       punktis 2 osutatud finantsteave;

g)      eriaruanne sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenuste osutamise eesmärgil mahaarvatud summade kasutamise kohta.

2.           Iga-aastases läbipaistvusaruandes tuleb esitada järgmine finantsteave:

a)      õigustest saadavat tulu käsitlev finantsteave teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa (nt ringhäälinguõigus, internetis kasutamine, avalik esitamine);

b)      finantsteave kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele osutatavate õiguste teostamise ja muude teenuste kulude kohta, mis sisaldab vähemalt järgmiste elementide üksikasjalikku kirjeldust:

i)        kõik tegevus- ja finantskulud teostatavate õiguste kategooriate kaupa ning kaudsete kulude jaotamise meetodi selgitus;

ii)       üksnes õiguste teostamise teenustega seotud tegevus- ja finantskulud teostatavate õiguste kategooriate kaupa;

iii)      muude kui õiguste teostamise teenuste, sealhulgas sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenustega seotud tegevus- ja finantskulud;

iv)      kulude katmiseks kasutatavad vahendid;

v)       õigustest saadavalt tulult tehtud mahaarvamised teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa ning mahaarvamise põhjus, näiteks kulud, mis on seotud õiguste teostamise või sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenustega;

vi)      kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele osutatud õiguste teostamise teenuste ja muude teenuste kulude protsendimäär, võrrelduna asjaomasel eelarveaastal õigustest saadava tuluga igas teostatavate õiguste kategoorias;

c)      finantsteave õiguste omajate saadaolevate summade kohta, mis sisaldab vähemalt järgmiste elementide üksikasjalikku kirjeldust:

i)        õiguste omajatele eraldatud kogusumma teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa;

ii)       õiguste omajatele väljamakstud kogusumma teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa;

iii)      väljamaksete sagedus teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa;

iv)      kogutud, kuid õiguste omajatele veel eraldamata kogusumma teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa ning eelarveaasta, mil kõnealused summad koguti;

v)       õiguste omajatele eraldatud, kuid veel jaotamata kogusumma teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa ning eelarveaasta, mil kõnealused summad koguti;

vi)      kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole jaotanud ega maksnud summasid välja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, siis viivituse põhjused;

d)      suhteid muude kollektiivse esindamise organisatsioonidega käsitlev teave, mis sisaldab vähemalt järgmiste elementide üksikasjalikku kirjeldust:

i)        rahavood, teistelt kollektiivse esindamise organisatsioonidelt saadud ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele makstud summad teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide ning kollektiivse esindamise organisatsioonide kaupa;

ii)       teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide saadaolevate tulude eest võetud haldustasud ja muud kõnealustest tuludest tehtud mahaarvamised õiguste kategooriate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide kaupa;

iv)      teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide makstud summadest võetud haldustasud ja muud kõnealustest summadest tehtud mahaarvamised õiguste kategooriate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide kaupa;

v)       teistest kollektiivse esindamise organisatsioonidest pärinevatele õiguste omajatele jaotatud summad õiguste kategooriate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide kaupa.

3.           Artikli 20 lõikes 3 osutatud eriaruandes tuleb esitada järgmine teave:

a)      sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenuste eesmärgil eelarveaastal kogutud summad teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa;

b)      selgitus kõnealuste summade kasutamise kohta eesmärgi liikide kaupa.

II lisa

SELGITAVAD DOKUMENDID

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

Käesoleva direktiivi puhul leiab komisjon, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud järgmistel põhjustel.

Direktiivi ja asjaomase sektori keerukus

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivne teostamine on keerukas teema. See mõjutab nii internetiõiguste kui ka traditsioonilisema internetivälise kasutamise õiguste teostamist. Lisaks autorite õigustele hõlmab see ka esitajate, kirjastajate, tootjate ja ringhäälinguettevõtjate õigusi. Kollektiivse teostamisega tegelevad eri liiki kollektiivse esindamise organisatsioonid alates autorite õigusi teostavatest suurtest kollektiivse esindamise organisatsioonidest kuni väiksemate, reprograafilise reprodutseerimise või edasimüügiõigusega seotud tasu kogumisega tegelevate organisatsioonideni. Kaasatud on eri sidusrühmad, st mitte ainult õiguste omajad, vaid ka kommertskasutajad, kes saavad litsentsid kollektiivse esindamise organisatsioonidelt.

Euroopa tasandil on juba vastu võetud autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi hõlmavaid õigusakte, kuid käesoleva direktiiviga käsitletakse nimetatud õiguste kollektiivset teostamist ELi õigusaktides esmakordselt. Direktiiviga kavandatav terviklik õigusraamistik muudab märkimisväärselt enamiku liikmesriikide õigusakte, millega reguleeritakse kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust.

Lisaks on direktiivi pealkiri, mis hõlmab muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalset litsentsimist, õiguslikust seisukohast täiesti uudne nähtus. Ükski liikmesriik ei ole vastu võtnud kõnealust tüüpi litsentse käsitlevaid õigusakte.

Käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjad mõjutavad ka vaidluste lahendamist käsitlevaid siseriiklikke õigusakte.

Kõnealuse uue õigusraamistiku kehtestamine nõuab struktureeritud lähenemisviisi direktiivi ülevõtmise järelevalve teostamisel. Kuna teatavates direktiiviga hõlmatud valdkondades puuduvad siseriiklikud õigusaktid või õigusalased kogemused, on väga oluline, et komisjonile esitataks direktiivi ülevõtmise dokumendid selle kohta, kuidas liikmesriigid on sellised sätted jõustanud. Kui komisjonil puuduvad hästistruktureeritud selgitavad dokumendid, on tema suutlikkus ülevõtmist jälgida märkimisväärselt pärsitud.

Kooskõla ja seos muude algatustega

Direktiiv on siiski õigusaktide minimaalse ühtlustamise vahend ja liikmesriigid võivad kehtestada kollektiivse esindamise organisatsioone käsitlevaid nõudeid, mis on käesolevas direktiivis sätestatust rangemad ja/või üksikasjalikumad. On oluline, et komisjon saaks võrrelda eri liikmesriikides tekkivaid olukordi ja täita seega nõuetekohaselt oma ülesannet liidu õigusaktide kohaldamise jälgijana. Direktiivi on lisatud ka läbivaatamisklausel ning selleks, et komisjon saaks koguda direktiivi eeskirjade toimimise kohta kogu vajaliku teabe, peab tal olema võimalik jälgida selle rakendamist algusest peale.

Kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad täitma teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) kohaseid siseriiklikke nõudeid. Kollektiivse esindamise organisatsioonidel peaks olema vabadus osutada oma teenuseid piiriüleselt, et esindada teistes liikmesriikides elavaid või seal asutatud õiguste omajaid või anda litsentse teistes liikmesriikides elavatele või seal asutatud kasutajatele.

Ühtlasi peavad nad järgima aluslepingust tulenevaid konkurentsieeskirju.

Selle tagamiseks, et kavandatud direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikud eeskirjad on kooskõlas teenuste direktiivi ja konkurentsieeskirjadega, on eriti oluline, et komisjon saaks vajalike selgitavate dokumentide alusel jälgida direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse ja anda selle kohta asjakohase hinnangu.

Halduskoormus

Liikmesriikidelt nõutavate selgitavate dokumentidega seotud halduskoormus ei ole direktiivi eesmärke ja selle reguleerimiseseme uudsust arvesse võttes ebaproportsionaalne. Lisaks on vajalik, et komisjonil oleks võimalik täita oma ülesannet liidu õiguse kohaldamise valvajana.

Eespool osutatut arvesse võttes leiab komisjon, et nõue esitada selgitavaid dokumente on kavandatud direktiivi puhul proportsionaalne ega ei lähe direktiivi täpse ülevõtmise jälgimise eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

[1]               KOM(2010) 245.

[2]               KOM(2010) 2020.

[3]               KOM(2011) 206.

[4]               KOM(2011) 287.

[5]               COM(2012) 225.

[6]               KOM(2011) 942.

[7]               Vt roheline raamat audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel. KOM(2011) 427.

[8]               EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ, 12. detsember 2006, rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ, 27. september 2001, algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (EÜT L 272, 13.10.2001); nõukogu direktiiv 93/83/EEÜ, 27. september 1993, teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 6.10.1993); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ, 23. aprill 2009, arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 111, 5.5.2009); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ, 11. märts 1996, andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/116/EÜ, 12. detsember 2006, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 372, 27.12.2006); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/77/EL, 27. september 2011, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (ELT L 265, 11.10.2011).

[10]             ELT L 276, 21.10.2005.

[11]             ELT L 376, 27.12.2006.

[12]             Alates 22. oktoobrist 2009 kuni 5. jaanuarini 2010.

[13]             23. aprillil 2010.

[14]             Vt joonealune märkus nr 5.

[15]             Nt otsus kohtuasjas 395/87: prokuratuur vs Jean-Louis Tournier, ning liidetud kohtuasjades 110/88 ja 242/88: Francois Lucazeau ja teised vs SACEM jt, komisjoni otsus, 16.7.2008, (CISAC) (COMP/C2/38.698).

[16]             Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada teatavaid nõudeid mikroettevõtjate suhtes.

[17]             ELT C, , lk .

[18]             ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

[19]             ELT L 276, 21.10.2005, lk 54.

[20]             EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.

[21]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[22]             ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.