This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012PC0156
Proposal for a COUNCIL DECISION on the position to be taken on behalf of the European Union within the Stabilisation and Association Council established by the Stabilisation and Association Agreement between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of Montenegro, of the other part, with regard to the provisions on the coordination of social security systems
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta
/* COM/2012/0156 final - 2012/0078 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta /* COM/2012/0156 final - 2012/0078 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”)[1]
artiklis 51 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võtab
oma otsusega vastu selles artiklis sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise põhimõtete rakendamise sätted. Üldine taust Montenegro lepingu artikkel 51 sisaldab
sätteid liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide piiratud
koordineerimise kohta. Artiklis 51 sätestatud põhimõtete jõustamiseks on vaja
lepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsust. Mitu muud kolmandate riikidega sõlmitud
lepingut sisaldavad samalaadseid sätteid sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta. Käesolev ettepanek on osa ettepanekute paketist, milles
on sarnased ettepanekud Albaania, San Marino ja Türgiga sõlmitavate lepingute
kohta. Esimese paketi, mis sisaldas sarnaseid ettepanekuid Alžeeria, Maroko,
Tuneesia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Iisraeli kohta,
võttis nõukogu vastu 2010. aasta oktoobris[2]. Selleks, et Euroopa Liit saaks
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võtta seisukohta, on vaja nõukogu
otsust. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Euroopa Liidu tasandil koordineeritakse
liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme määrusega (EÜ) nr 883/2004[3]
ja selle rakendusmäärusega (EÜ) nr 987/2009[4]. Nõukogu määrusega (EL) nr 1231/2010[5]
on laiendatud määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 sätteid
kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute
kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Kõnealuses määruses juba käsitletakse
Montenegro töötajate eri liikmeriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist
seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud Montenegroga
sõlmitud lepingu artikli 51 lõike 1 punktis a. Kooskõla Euroopa Liidu muude
tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Montenegroga sõlmitud stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingu üheks eesmärgiks on toetada Montenegro jõupingutusi selle
riigi majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise alal. Lepinguga astuti
samm edasi Montenegro ettevalmistustes ELiga ühinemiseks. ELi ja Montenegro
vahel sõlmitud lepingu artiklis 51 ettenähtud sotsiaalkindlustuse
koordineerimise sätete rakendamine tugevdab privilegeeritud suhteid
Montenegroga, nagu on on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 8. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Konsulteerimine huvitatud isikutega Käesolev ettepanek, milles käsitletakse ELi ja
Montenegro sotsiaalkindlustuse piiratud koordineerimist, on koostatud sarnaselt
paketile, kuhu kuuluvad kuus assotsieerimisnõukogu või stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu – Alžeeria, Maroko, Tuneesia, Horvaatia,
endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Iisraeli kohta –, mille suhtes
Euroopa Liidu seisukoht on võetud vastu nõukogu otsusega 2010. aasta oktoobris.
Üksikasjalikud läbirääkimised nende otsuste sisu üle toimusid nõukogus 2010.
aastal. Enne neid läbirääkimisi toimusid sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise halduskomisjonis tulised arutelud liikmesriikide esindajatega. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja
kasutada. Mõju hindamine Montenegro lepingu artiklis 51 on sätestatud
põhimõtted liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide piiratud
koordineerimise kohta. Lisaks sisaldavad samalaadseid sätteid mitu muud
kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingut
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Kõigi nende
koordineerimispõhimõtete jõustamiseks on vaja asjaomase
assotsiatsioonilepinguga asutatud organite otsust. Neis lepingutes sisalduvate
sotsiaalkindlustussätete eesmärk on, et asjaomasest assotsieerunud riigist
pärit töötajal oleks võimalik saada teatavaid sotsiaalkindlustushüvitisi, mis
on ette nähtud selle liikmeriigi (nende liikmesriikide) õigusaktidega, mille
reguleerimisalasse töötaja kuulub või on kuulunud. Vastastikkuse põhimõttel
kohaldatakse seda ka assotsieerunud riigis töötava ELi kodaniku suhtes. Kuna kõik praeguses ettepanekute paketis nelja
assotsieerunud riigi (Albaania, Montenegro, San Marino ja Türgi) suhtes
kohaldatavad sätted on peaaegu ühesugused ja väga sarnased nõukogus 2010.
aastal vastu võetud esimesse paketti kuulunud kuue ettepanekuga Alžeeria,
Maroko, Tuneesia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja
Iisraeli kohta, siis on liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutustel neid sätteid
lihtsam kohaldada. Liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste jaoks võib nende
ettepanekute rakendamine kaasa tuua mõningast finantsmõju, kuna nad peavad
maksma näiteks hüvitisi, mida on kirjeldatud Montenegro lepingu artiklis 51.
See artikkel käsitleb siiski ainult isikuid, kes on teinud makseid asjaomase
riigi sotsiaalkindlustussüsteemi selle riigi õigusaktide kohaselt. Praegusel
etapil on igal juhul raske mõõta nende ettepanekute täpset mõju riiklikele
sotsiaalkindlustussüsteemidele. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesolev ettepanek koosneb nõukogu otsusest,
milles on esitatud liidu võetav seisukoht Montenegro lepinguga asutatud
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, ning lisas esitatud
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu sotsiaalkindlustusalase otsuse
eelnõust. Kavandatav stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsus vastab Montenegro lepingu artiklis 51 esitatud
nõudele, et selles artiklis sätestatud sotsiaalkindlustuspõhimõtete
kehtestamiseks on vaja otsust. Seetõttu sisaldab otsus rakendussätteid
Montenegro lepingu artikli 51 nende sätete jaoks, mis ei ole juba hõlmatud
määrusega (EL) nr 1231/2010. Lisaks tagab kavandatav assotsieerimisnõukogu
otsus, et hüvitiste ülekandmist ja perehüvitiste andmist käsitlevaid sätteid
kohaldatakse vastastikkuse põhimõttel ka seaduslikult Montenegros töötavate ELi
töötajate ja nende seaduslikult Montenegros elavate pereliikmete suhtes. Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218
lõige 9 koostoimes selle artikli 79 lõike 2 punktiga b. Seega Taani selle
otsuse vastuvõtmisel ei osale. Samuti ei osale selle otsuse vastuvõtmisel
Iirimaa ja Ühendkuningriik, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad soovi
osaleda otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Asjaolu, et need riigid ei osale
nõukogu otsuse vastuvõtmisel, ei piira nende osalemist stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsuse vastuvõtmisel. Subsidiaarsuse põhimõte Montenegro lepingus on sätestatud
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise põhimõtted, mida kõik
liikmesriigid võrdselt peavad rakendama. Nende põhimõtete rakendamisel tuleb
seega lähtuda ühtsetest kriteeriumidest ning seda saab paremini teha liidu
tasandil. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega
kooskõlas järgmistel põhjustel. Liikmesriigid on jätkuvalt ainupädevad
riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kehtestamises, korraldamises ja
rahastamises. Ettepanekuga üksnes korraldatakse mõningal
määral liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimist ja sellest peaks olema kasu kõnealuste riikide kodanikele.
Peale selle ei mõjuta ettepanek liikmesriikide ja Montenegro vahel sõlmitud
kahepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi,
kui nende lepingutega antakse asjaomastele isikutele soodsamad tingimused. Ettepanekuga vähendatakse riiklike asutuste
finants- ja halduskoormust, kuna see ettepanek on osa sarnaste ettepanekute
paketist, millega tagatakse kolmandate riikidega sõlmitud
assotsiatsioonilepingute sotsiaalkindlustussätete ühtne rakendamine. Vahendi valik Kavandatavad vahendid: nõukogu otsus (mille
lisas on esitatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu) Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmistel
põhjustel. Kavandatud meetme jaoks ei ole muud võimalust.
Montenegro lepingu artiklis 51 on nõutud vastava stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218
lõikes 9 nähakse ette nõukogu otsus, kui on vaja kehtestada seisukohad, mida
tuleb liidu nimel võtta mõne lepinguga asutatud organis, kui see organ on
kutsutud tegema õiguslike tagajärgedega otsuseid. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. 5. MUU TEAVE Lihtsustamine Ettepaneku rakendamine lihtsustab liikmesriikide ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks haldusmenetluse korda. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva ettepaneku sätted on Montenegro kodanike suhtes peaaegu samasugused muude assotsieerunud riikide kodanike suhtes kehtestatud sätetega. Riiklike sotsiaalkindlustusasutuste jaoks kaasneb sellega menetluste lihtsustamine ja väiksem halduskoormus. Ettepanekuga hõlmatud isikute suhtes ei kehti Montenegro lepingu artiklis 51 sisalduvate sotsiaalkindlustuspõhimõtete osas erinevad siseriiklikud õigusnormid ning seetõttu võivad need isikud tugineda ühenduses ühtsetele sätetele. Ettepaneku üksikasjalik selgitus A. Nõukogu otsus, milles käsitletakse
Montenegroga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat
seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta. Artikkel 1 Selles artiklis sätestatakse ELi võetav
seisukoht ELi-Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus. B. Lisatud stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu Montenegro lepingus sisalduvate
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta. I osa: Üldsätted Artikkel 1 Selles artiklis määratletakse järgmised
liikmesriikide ja Montenegro õiguses kasutatavad mõisted: „Montenegro leping”,
„määrus”, „rakendusmäärus”, „liikmesriik”, „töötaja”, „pereliige”,
„õigusaktid”, „hüvitised” ja „ülekantavad hüvitised”; muude lisatud otsuses
kasutatud terminite puhul osutatakse määrusele ja rakendusmäärusele. Artikkel 2 Kooskõlas Montenegro lepingu artikliga 51
määratletakse artiklis isikud, kes on hõlmatud lisas oleva otsusega. Artikkel 3 Selles artiklis sätestatakse, et lepinguga
hõlmatud isikuid ei diskrimineerita lepingus ettenähtud
sotsiaalkindlustushüvitistega seoses. II osa Liikmesriikide ja Montenegro vahelised suhted Lisatud otsuse selles osas käsitletakse
Montenegro lepingu artikli 51 lõike 1 punktis b sisalduvaid põhimõtteid ning
vastastikkuse klauslit seoses ELi kodanike ja nende pereliikmetega, nagu on
sätestatud artikli 51 lõikes 2. Artikkel 4 Selles artiklis käsitletakse rahaliste
hüvitiste ülekandmist, nagu on sätestatud Montenegro lepingu artikli 51 lõike 1
punktis b, ning selgitatakse, et see põhimõte kehtib ainult hüvitiste suhtes,
mida on nimetatud lisatud otsuse artikli 1 lõike 1 punktis i, kus on loetletud
kõnealuses lõikes osutatud hüvitised. III osa. Muud sätted Artikkel 5 Selles artiklis on esitatud üldsätted koostöö
tegemiseks ühelt poolt liikmesriikide ja nende sotsiaalkindlustusasutuste ning
teiselt poolt Montenegro ja tema sotsiaalkindlustusasutuste, samuti
hüvitisesaajate ja asjaomaste sotsiaalkindlustusasutuste vahel. Need sätted
sarnanevad määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõike 3, lõike 4 esimese ja
kolmanda alapunkti ning lõike 5 sätetele. Artikkel 6 Selles artiklis sätestatakse halduskontrolli
ja arstliku läbivaatuse menetlused, mis on sarnased määruse (EÜ) nr 987/2009
artikli 87 sätetega. Lisaks annab see artikkel võimaluse võtta vastu muid
rakendussätteid selles valdkonnas. Artikkel 7 Selles artiklis osutatakse võimalusele
kasutada Montenegro lepingus sätestatud vaidluste lahendamise menetlust Artikkel 8 Selles artiklis viidatakse lisatud otsuse II
lisale, mis on sarnane määruse (EÜ) nr 883/2004 XI lisaga ning mida on vaja, et
näha ette vajalikud erisätted Montenegro õigusnormide kohaldamiseks seoses
lisatud otsusega. Artikkel 9 Selles artiklis sätestatakse võimalus, et
liikmesriigi ja Montenegro vahelistest kehtivatest lepingutest tulenevaid
haldussätteid kohaldatakse teatud tingimustel edasi Artikkel 10 Selles artiklis nähakse ette täiendavate
halduslepingute sõlmimise võimalus. Artikkel 11 Selles artiklis sätestatud üleminekusätted
sarnanevad määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7
sätestatud üleminekusätetele. Artikkel 12 Selles artiklis selgitatakse lisatud otsuse
lisade õiguslikku staatust ja nende lisade muutmise korda. Artikkel 13 Selles artiklis määratakse kindlaks lisatud
otsuse jõustumise kuupäev. 2012/0078 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa
ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi
vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis-
ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti b koostoimes
artikli 218 lõikega 9, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Ühelt poolt Euroopa Ühenduste
ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”)[6]
artiklis 51 on sätestatud, et kõnealuses artiklis kehtestatud eesmärgi
rakendamiseks võetakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vastu
asjakohased sätted. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise
lepingule lisatud (2) Ühendkuningriigi ja Iirimaa
seisukohta käsitleva protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha
kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3
kohaselt on [Iirimaa] [ja] [Ühendkuningriik] [kuupäev] saadetud kirjaga
teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises. (3) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja
Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)
artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma, et see piiraks kõnealuse protokolli
artikli 4 kohaldamist, ei osale [Iirimaa] [Ühendkuningriik] [nimetatud riigid]
käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole [selle riigi] [nende riikide]
suhtes siduv ega kohaldatav. (4) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli
nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel,
mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis-
ja assotsieerimislepinguga (edaspidi „Montenegro leping”) asutatud
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht
selle lepingu artikli 51 rakendamise küsimuses põhineb stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele. Väiksemaid muudatusi nimetatud otsuse eelnõus
võivad liidu esindajad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus teha ilma
nõukogu täiendava otsuseta. Artikkel 2 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu
otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 3 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise
päeval. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja LISA Eelnõu: ELi-MONTENEGRO
STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGUOTSUS Nr …/…, [kuupäev], stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus
sisalduvate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU, võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste
ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,[7] eriti selle
artiklit 51, ning arvestades järgmist: –
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”)
artiklis 51 on sätestatud Montenegro ja liikmesriikide
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja selle põhimõtted. –
Montenegro lepingu artiklis 51 on sätestatud, et
stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab selles artiklis sätestatud
põhimõtete rakendamiseks võtma vastu otsuse. –
Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas
pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette
nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise
lepinguosalise territooriumil asetleidvatest asjaoludest või sündmustest, kui
nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel
arvesse ei võeta. –
Käesoleva otsuse rakendamisel peaks Montenegro
töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad
koos asjaomase töötajaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus töötaja töötab.
Otsus ei tohiks anda õigust perehüvitistele nende pereliikmete suhtes, kes
elavad mõnes muus riigis, nt Montenegros. –
Nõukogu määrusega (EL) nr 1231/2010[8]
on juba laiendatud määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 sätteid
kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute
kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 juba käsitletakse
Montenegro töötajate eri liikmeriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist
seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud Montenegro lepingu
artikli 51 lõike 1 punktis a. –
Koordineerimiseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks
võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid Montenegro õigusaktide
erijooni. –
Liikmesriikide ja Montenegro vaheliste
sotsiaalkindlustussüsteemide omavahelise koordineerimise ladusa toimimise
tagamiseks on vaja kehtestada erisätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja
Montenegro vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi
sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd. –
Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta
käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaotaks selle
jõustumise tõttu oma õigusi, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: I OSA ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted 1. Käesoleva otsuse kohaldamisel
kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „Montenegro leping” – ühelt poolt
Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi
vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping; b) „määrus” – Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,[9]
mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides; c) „rakendusmäärus” – Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles
sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta) rakendamise kord[10]; d) „liikmesriik” – Euroopa Liidu
liikmesriik; e) „töötaja”– i) liikmesriigi
õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a
tähenduses; ii) Montenegro
õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab Montenegro õigusaktide tähenduses; f) „pereliige” – i) liikmesriigi
õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses; ii) Montenegro
õigusaktide kohaldamisel: pereliige Montenegro õigusaktide tähenduses; (g) „õigusaktid” – i) liikmesriikide õigusaktide puhul:
õigusaktid määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, nagu neid kohaldatakse
käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul; ii) Montenegro õigusaktide puhul:
asjakohased õigusaktid, nagu neid kohaldatakse Montenegros käesoleva otsusega
hõlmatud hüvitiste puhul; h) „hüvitised” – –
vanaduspension, –
toitjakaotuspension, –
tööõnnetus- ja kutsehaiguspension, –
tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev
invaliidsuspension, –
peretoetused. i) „ülekantavad hüvitised” – i) liikmesriikide
puhul: –
vanaduspension, –
toitjakaotuspension, –
tööõnnetus- või kutsehaiguspension, –
tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev
invaliidsuspension määruse tähenduses, välja arvatud
mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas; ii) Montenegro puhul: vastavad Montenegro
õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised
erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas. 2. Muud käesolevas otsuses
kasutatud terminid on tähenduses, mis neile on antud a) liikmesriikide puhul: määruses ja
rakendusmääruses, b) Montenegro puhul: vastavasisulistes
Montenegros kohaldatavates õigusaktides. Artikkel 2 Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse Käesolevat otsust kohaldatakse: a) Montenegro töötajate suhtes, kes
töötavad või on töötanud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil ning
kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi
õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes; b) punktis a nimetatud töötajate
pereliikmete suhtes, tingimusel, et need pereliikmed elavad või on elanud
seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab, c) töötajate suhtes, kes on
liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult Montenegro
territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Montenegro
õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes, ja d) punktis c nimetatud töötajate
pereliikmete suhtes, tingimusel, et need pereliikmed elavad või on elanud
seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema töötamise ajal. Artikkel 3 Võrdne kohtlemine 1. Montenegro töötajatele, kes töötavad
seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle
seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1
punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes
viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad
töötavad. 2. Töötajatele, kes on mõne
liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult Montenegros, ja kõigile
nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis,
võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid
nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks Montenegro
kodanikega võrreldes. II osa LIIKMESRIIKIDE
JA MONTENEGRO VAHELISED SUHTED Artikkel 4 Elukohaklauslist
loobumine 1. Artikli 1 lõike 1 punktis i
sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 punktides a ja c osutatud
isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi
võtta ega konfiskeerida põhjusel, et hüvitisesaaja elab: i) liikmesriigi õigusaktide kohaselt
saadava hüvitise puhul Montenegro territooriumil või ii) Montenegro õigusaktide kohaselt
saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil. 2. Artikli 2 punktis b osutatud töötaja
pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud
ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega
töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmete
elukoht on Montenegro territooriumil. 3. Artikli 2 punktis d osutatud töötaja
pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud
ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui Montenegro kodakondsusega töötaja
pereliikmetel, kui artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on
mõne liikmesriigi territooriumil. III OSA MUUD SÄTTED Artikkel 5 Koostöö 1. Liikmesriigid ja Montenegro
edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega,
mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist. 2. Käesoleva otsuse kohaldamisel
osutavad liikmesriikide ja Montenegro ametivõimud ning
sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid
nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning
sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta.
Liikmesriikide ja Montenegro pädevad asutused võivad aga kokku leppida
teatavate kulude hüvitamises. 3. Liikmesriikide ja Montenegro
ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse
kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende
esindajatega. 4. Et tagada käesoleva otsuse
nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud
sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema
koostööd. 5. Asjaomased isikud peavad teatama
pädeva liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on pädev riik) ja
elukohajärgse liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on elukohariik)
sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutusest oma isiklikus või
perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele
käesoleva otsuse alusel. 6. Lõikes 5 osutatud teatamiskohustuse
täitmatajätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise
vastavalt riiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed
samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega
muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga
keeruliseks ega võimatuks. 7. Liikmesriik ja Montenegro võivad
lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused
hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et
hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi
territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi
sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas
käesoleva otsuse põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada stabiliseerimis- Ja
assotsieerimisnõukogule. Artikkel 6 Halduskontroll
ja arstlik läbivaatus 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse
artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad artikli 1 lõike 1 punktis i
osutatud ülekantavaid hüvitisi, ja käesoleva otsuse rakendamise eest
vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes. 2. Kui hüvitiste saaja või taotleja või
tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane
deebitorasutus asub Montenegros või kui kõnealune isik viibib või elab
Montenegros ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb
arstliku läbivaatuse kõnealuse asutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või
elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selles asutuses kohaldatavates
õigusaktides sätestatud korra kohaselt. Deebitorasutus teatab viibimis- või
elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõikidest
erinõuetest, mida tuleb järgida, ja punktidest, mida arstlik läbivaatus peab
hõlmama. Viibimis- või elukohajärgne
sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud
deebitorasutusele aruande. Deebitorasutus jätab endale õiguse
korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt, kas selle
riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või
deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse
liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja
kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus. 3. Kui hüvitise saaja või taotleja või
tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane
deebitorasutus asub Montenegros või kui kõnealune isik viibib või elab
Montenegros ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb
halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või
elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus. Viibimis- või elukohajärgne
sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele
aruande. Deebitorasutusel on õigus lasta
hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat
võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui
reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud
kannab deebitorasutus. 4. Üks või enam liikmesriiki ja
Montenegro võivad kokku leppida muude haldussätete suhtes, tingimusel, et nad
teatavad sellest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. 5. Erandina käesoleva otsuse artikli 5
lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib
deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud
kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need
kontrollid teha. Artikkel 7 Montenegro
lepingu artikli 129 kohaldamine Montenegro lepingu artiklit 129 kohaldatakse
juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole
artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud. Artikkel 8 Erisätted
Montenegro õigusaktide kohaldamiseks Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib
vajaduse korral II lisas sätestada erisätted Montenegro õigusaktide
kohaldamiseks. Artikkel 9 Kehtivatest
kahepoolsetest lepingutest tulenevad haldusmenetlused Mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel sõlmitud
kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada
tingimusel, et need menetlused ei halvenda käesoleva otsusega asjaomastele
isikutele antud õigusi ja kohustusi. Artikkel 10 Käesoleva
otsuse rakendamise korda täiendavad lepingud Üks või enam liikmesriiki ja Montenegro võivad
sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise
halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ennetamise ning nende vastu
võitlemisega. IV OSA ÜLEMINEKU- JA
LÕPPSÄTTED Artikkel 11 Üleminekusätted 1. Käesoleva otsuse alusel ei omandata
õigusi otsuse jõustumisele eelneva aja eest. 2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti,
omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute
asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva. 3. Kõik hüvitised, mis on jäänud
määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu,
määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse
jõustumiskuupäevast, tingimusel, et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste
põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset. 4. Kui lõikes 3 nimetatud taotlus
esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse
käesolevast otsusest tulenevad õigused alates käesoleva otsuse
jõustumiskuupäevast ning asjaomase isiku puhul ei või tema õiguste peatamise
või piiramise eesmärgil tugineda ühegi liikmesriigi ega Montenegro
õigusaktidele. 5. Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse
pärast kahe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, jõustuvad
kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise
kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või Montenegro õigusaktide võimalikest
soodsamatest sätetest ei tulene teisiti. Artikkel 12 Käesoleva
otsuse lisad 1. Käesoleva otsuse lisad on
otsuse lahutamatu osa. 2. Montenegro või Euroopa Liidu
soovil võib lisasid muuta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse
alusel. Artikkel 13 Jõustumine Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu nimel Eesistuja I LISA MONTENEGROS
KEHTIVATE MITTEOSAMAKSELISTE RAHALISTE ERIHÜVITISTE LOETELU II LISA ERISÄTTED
MONTENEGRO ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS [1] ELT L 184, 29.4.2010, lk 1. [2] ELT L306, 23.11.2010. [3] ELT L 166, 30.4.2004, lk 1. [4] ELT L 284, 30.10.2009, lk 1. [5] ELT L 344, 29.12.2010, lk 1. Protokollide nr 21 ja 22 kohaselt ei ole määruse
(EL) nr 1231/2010 sätted Taani ja Ühendkuningriigi jaoks siduvad ja need riigid
ei ole kohustatud neid sätteid kohaldama. Samas on Ühendkuningriik jätkuvalt
kohustatud kohaldama eelmise määruse (EÜ) nr 859/2003 sätteid ja need sätted on
selle riigi jaoks siduvad (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1). [6] ELT L 184, 29.4.2010, lk 1. [7] ELT L 108, 29.4.2010, lk 1 [8] ELT L 344, 29.12.2010, lk 1. [9] ELT L 184, 30.4.2004, lk 1. [10] ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.