30.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 249/57

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2009 aasta resolutsiooni Valgevene kohta (1) ja muid resolutsioone samal teemal, eriti 15. septembri 2011. aasta, (2)12. mai 2011. aasta, (3)10. märtsi 2011. aasta (4) ja 20. jaanuari 2011. aasta (5) resolutsioone,

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta (6) ning varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta, eriti 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni surmanuhtluse üldise moratooriumi algatuse kohta (7),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2010. aasta resolutsiooni 65/206, millega kutsutakse üles kehtestama moratooriumi surmanuhtluse kohaldamisele, ning ÜRO Peaassamblee varasemaid, 2007. ja 2008. aasta resolutsioone surmanuhtluse kohta,

—

võttes arvesse OSCE Parlamentaarse Assamblee 6.–10. juuli 2010. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 25. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni 1857 (2012) olukorra kohta Valgevenes,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 1. detsembri 2011. aasta avaldust surmanuhtluste otsuste kohta Valgevenes,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi 24. jaanuari 2012. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile mõistetud surmanuhtluse,

—

võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2011. aasta otsust, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,

—

võttes arvesse 7.–9. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse teemalisel tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni ning 30. septembril 2011. aastal Varssavis toimunud idapartnerluse teemalise tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.

arvestades, et Valgevene on jäänud Euroopas ainsaks riigiks, kes kohaldab surmanuhtlust ja viib endiselt täide hukkamisi;

B.

arvestades, et 2011. aasta juulis hukati Aleh Hriškavtsov ja Andrei Burdõka, kuigi nende juhtumid olid ÜRO inimõiguste komitees alles arutamisel, ning arvestades, et inimõiguslaste andmetel on Valgevenes 1991. aastast saadik hukatud ligikaudu 400 inimest;

C.

arvestades, et kõige hiljutisemad surmanuhtlused mõistis Valgevene Vabariigi ülemkohus 30. novembril 2011. aastal Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile selle eest, et nad panid väidetavalt 2005. aastal Vitebskis, 2008. aastal Minskis ja 2011. aasta aprillis Minski metroos toime terrorirünnakud;

D.

arvestades, et usaldusväärsete aruannete (FIDH, Human Rights Watch) kohaselt on argumente, mis näitavad, et prokuröride ja Valgevene ülemkohtu kohtupidamine oli ebaõiglane ning uurimisel esines tõsiseid inimõiguste rikkumisi ja meeste süütusele osutavate oluliste tõendite tahtlikku eiramist, ning arvestades, et kohtumenetluse vaatlejate sõnul esines eeluurimise ja kohtuliku uurimise vältel tõsiseid menetluseeskirjade rikkumisi;

E.

arvestades, et Dzmitri Kanavalavil ja Uladzislav Kavaljovil ei võimaldatud kohtuda advokaatidega, arvestades, et usaldusväärsete aruannete kohaselt kasutati uurimisel tunnistuste väljapressimiseks piinamist, arvestades, et puuduvad kohtuekspertiisi tulemusel saadud asitõendid, mille alusel võiks mehi plahvatusega seostada ning arvestades, et ei meeste riietelt ega kehalt ei leitud lõhkeaine jälgi;

F.

arvestades, et kõik olulised asitõendid, millele süüdistaja kohtuprotsessi käigus viitas, hävitati kohe pärast seda, kui ülemkohus oli oma otsuse välja kuulutanud;

G.

arvestades, et Valgevene Vabariigi poolt ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõike 1 kohaselt on „igaühel õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus”;

H.

arvestades, et Dzmitri Kanavalavi vanemaid on hirmutatud, nad on salateenistuse jälgimise all ja nende elukoha juures valvavad pidevalt erariietes mehed, nii et perekond on juba kuude kaupa välismaailmaga suhtlemise võimalustest ilma jäetud;

I.

arvestades, et surmanuhtlus on Valgevenes endiselt nn riigisaladus ja Valgevene kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei teatata surmamõistetutele, nende vanematele ega üldsusele hukkamise kuupäeva; arvestades, et surmanuhtlus viiakse täide mahalaskmise teel kinniste uste taga, et hukatud isiku surnukeha ei anta sugulastele matmiseks välja ning matmispaika ei avaldata;

J.

arvestades, et Dzmitri Kanavalav ja Uladzislav Kavaljov võidakse peatselt hukata;

K.

arvestades, et ülemkohtu otsus kohtuasjas on lõplik ja seda ei ole võimalik edasi kaevata; arvestades, et Valgevene õiguse kohaselt võib riigi president otsustada armuandmispalve üle; arvestades, et Uladzislav Kavaljov on Aljaksandr Lukašenkalt armu palunud, eitades kõiki enda vastu esitatud süüdistusi ja paludes end kriminaalvastutusest vabastada, kuid ei ole siiani vastust saanud;

L.

arvestades, et Valgevene ametivõimud on allkirjastanud idapartnerluse-teemalise tippkohtumise Praha deklaratsiooni, millega nad kinnitasid pühendumust rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja põhiväärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele,

1.

kordab uuesti, et Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt ja tungivalt nõudnud, et Valgevene ametivõimud kaotaksid surmanuhtluse;

2.

rõhutab, et see pöördumatute tagajärgedega, julm, ebainimlik ja alandav karistus, mis rikub õigust elule, on vastuvõetamatu; taunib Valgevene ametivõimude jätkuvat suutmatust võtta konkreetseid meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks või selle suhtes kohe moratooriumi kehtestamiseks;

3.

mõistab hukka Dzmitri Kanavalavile ja Uladzislav Kavaljovile mõistetud surmanuhtluse ja nõuab tungivalt, et Aljaksandr Lukašenka annaks mõlemale mehele armu ja kehtestaks moratooriumi kõigi surmanuhtluste ja hukkamiste suhtes, eesmärgiga kaotada karistussüsteemist surmanuhtlus, ratifitseerides selleks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolli kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

4.

kutsub Valgevene pädevaid ametivõime üles teostama täielikku, õiglast ja erapooletut uurimist kõnealuste juhtumitega seotud väidete osas ja võimaldama ränkade terrorismikuritegude ohvritele õiglast kohtupidamist;

5.

kutsub nõukogu ja komisjoni tungivalt üles kasutama kõiki olemasolevaid diplomaatilisi ja koostööabi vahendeid, et töötada surmanuhtluse kaotamise nimel Valgevenes;

6.

kutsub idapartnerluses osalevaid riike ja Venemaad üles nõudma Valgevenelt surmanuhtluse suhtes moratooriumi kehtestamist;

7.

julgustab tungivalt Valgevene kodanikuühiskonda ja valitsusväliseid organisatsioone tegutsema surmanuhtluse kaotamise nimel;

8.

kutsub Valgevene ametivõime üles jätkama surmanuhtluse teemat käsitleva parlamentaarse töörühma 2010. aastal alustatud tööd, viima Valgevene õigusaktid kooskõlla inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate riigi kohustustega ja tagama range kinnipidamise õiglase kohtumõistmise rahvusvahelistest standarditest;

9.

ergutab Valgevene ametivõime edendama kohtusüsteemi rolli Valgevenes ja kohtute tegevust ilma täitevvõimu sekkumise ja surveta, rakendama ÜRO eriraportööri soovitusi kohtute ja advokaatide sõltumatuse kohta, tagama kohtumenetluse asjakohase avalikustamise ning täitma OSCE inimmõõtme alaseid kohustusi, eriti õigusriigi põhimõtte valdkonnas;

10.

mõistab hukka inimõiguslaste ja demokraatliku opositsiooni esindajate pideva tagakiusamise ning kodanikuühiskonna aktivistide ja sõltumatu meedia poliitilistel põhjustel ahistamise Valgevenes; nõuab, et viivitamatult vabastataks kõik poliitilistel põhjustel süüdimõistetud, kes viibivad vangistuses või kannavad muud karistust, sealhulgas inimõiguste keskuse Vjasna juht ja FIDHi asepresident Aless Bialjatski;

11.

nõuab kõikide poliitvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; tunneb heameelt ELi välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsuse üle laiendada sanktsioonikriteeriume, mis võimaldab tulevikus loetellu kanda neid, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest Valgevenes ning kordab uuesti, et dialoog ELi ja Valgevene vahel ei saa jätkuda enne, kui Valgevene hakkab edendama demokraatiat, inimõiguste kaitset ja õigusriigi põhimõtte järgimist ning vabastab tingimusteta kõik poliitvangid, sealhulgas endised presidendikandidaadid Mikalai Statkevitši ja Andrei Sannikavi, demokraatliku opositsiooni kandidaatide presidendivalimiste kampaania juhid Pavel Sevjarõnetsi ja Dzmitri Bandarenka ning Sjargei Kavalenka, poliitvangi, kes viibib vangistuses koduaresti väidetava rikkumise eest ja kes peab juba pikka aega näljastreiki, mis on tema tervise kriitilisse seisundisse viinud ja ohustab tema elu; lisaks tuleb Valgevenel täielikult ennistada poliitvangide kodanikuõigused;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Valgevene Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.