20.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 239/46

—

võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis” (COM(2011)0012),

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut spordi kohta (COM(2007)0391),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 19. augusti 1985. aasta konventsiooni pealtvaatajate vägivalla ja korrarikkumiste kohta spordiüritustel ning 19. augusti 1990. aasta konventsiooni dopinguvastase võitluse kohta,

—

võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni naiste ja spordi kohta (1),

—

võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni peamiste tööstandardite järgimise kohta olümpiamängude sporditarvete tootmisel (2),

—

võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni, mis käsitleb võitlust dopingu kasutamise vastu spordis (3),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta deklaratsiooni rassismivastase võitluse kohta jalgpallis (4),

—

võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni sundprostitutsiooni kohta rahvusvaheliste spordiürituste raames (5),

—

võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni profijalgpalli tuleviku kohta Euroopas (6),

—

võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses (7),

—

võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni spordi valge raamatu kohta (8),

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (9),

—

võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni online-hasartmängude aususe kohta (10),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni komisjoni viienda ühtekuuluvusaruande ja ühtekuuluvuspoliitika strateegia kohta pärast 2013. aastat (11),

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidu suurendatud toetuse kohta kohalikule spordile (12),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust 2010/37/EÜ kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldusi spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana (13),

—

võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 1. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) kohta (14),

—

võttes arvesse 1999. aasta detsembri Punta de l’Este deklaratsiooni ja UNESCO traditsiooniliste spordialade ja mängude teemalist ümarlauakohtumist (15), kus käsitleti traditsiooniliste spordialade ja mängude tunnustamist vaimse pärandina ja kultuurilise mitmekesisuse sümbolina,

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtupraktikat ning komisjoni otsuseid spordivaldkonnas,

—

võttes arvesse Euroopa hartat naiste õiguste kohta spordis („Jump in Olympia. Strong(er) Women through Sport”),

—

võttes arvesse hartat homo-, bi- ja transseksuaalide diskrimineerimise lõpetamise kohta spordis,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6, 19 ja 165,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 11.–12. oktoobri 2011. aasta arvamust (16) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26.–27. oktoobri 2011. aasta arvamust „Euroopa mõõtme arendamine spordis” (17),

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0385/2011),

A.

arvestades, et sport aitab saavutada liidu strateegilisi eesmärke, rõhutab põhilisi kasvatuslikke ja kultuurilisi väärtusi ning hoogustab integratsiooni, kuna on mõeldud kõigile kodanikele, sõltumata nende soost, etnilisest päritolust, usust, east, kodakondsusest, sotsiaalsest taustast või seksuaalsest sättumusest;

B.

arvestades, et spordivaldkonda käsitlevates Euroopa Kohtu otsustes ja komisjoni otsustes peaks olema esikohal spordi eripära;

C.

arvestades, et kõik sidusrühmad, sealhulgas poliitikakujundajad, peavad arvesse võtma spordi eripära, vabatahtlikul tegevusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

D.

arvestades, et spordi eripära tuleneb üksikustest ja olulistest aspektidest, mis eristavad seda kõigist teistest tegevusvaldkondadest, sealhulgas majandustegevusest; arvestades, et kui see on kohane ja vajalik, tuleks spordi suhtes siiski kohaldada Euroopa õigust, vaadeldes iga üksikjuhtumit eraldi;

E.

arvestades, et ELi meetmed spordivaldkonnas peaksid alati arvesse võtma spordi eripära ning arvestama selle sotsiaalseid, kasvatuslikke ja kultuurilisi aspekte;

F.

arvestades, et Lissaboni lepingu alusel on ELile antud pädevus spordivaldkonnas eesmärgiga edendada spordivõistluste ausust ning avatust, sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelist koostööd, kaitsta sportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust ning edendada spordi tervise seisukohalt, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult kasulikke külgi, selleks on vaja asjakohast rahalist ja poliitilist toetust;

G.

arvestades, et sport aitab väga olulisel määral kaasa selliste positiivsete väärtuste arendamisele nagu aus mäng, austus ja sotsiaalne kaasatus;

H.

arvestades, et miljardid inimesed kogu maailmas tegelevad Euroopas leiutatud, kodifitseeritud ja levitatud spordialadega, ning arvestades, et nüüdisaegse olümpialiikumise algatas Prantsusmaal parun Pierre de Coubertin;

I.

arvestades, et ELi spordipoliitika arendamisel on vaja tegeleda nii elukutseliste kui ka harrastusspordi sihtide ja eesmärkidega ning neid toetada;

J.

arvestades, et vaimse või kehalise puudega inimeste spordi toetamine ja edendamine peaks olema ELis esmatähtis, kuna sellel on tähtis osa sotsiaalse kaasatuse, rahvatervise ja piiriülese vabatahtliku tegevuse valdkonnas;

K.

arvestades, et vabatahtlik tegevus on Euroopa harrastusspordi peamine nurgakivi;

L.

arvestades, et 35 miljonit harrastussportlast ning klubid ja mittetulunduslikud spordiliidud aitavad arendada massisporti ja levitada spordiideaale;

M.

arvestades, et tänapäeva ühiskonnas on sport tervislikku seisundit määrav tegur ja oma rolli tõttu formaalses ja mitteformaalses hariduses kvaliteetse hariduse oluline element ning see soodustab eakate kodanike eneseostust;

N.

arvestades, et kehalise tegevuse ja spordi edendamine aitab olulisel määral vähendada avaliku sektori kulutusi tervishoiu valdkonnas;

O.

arvestades, et kodanike sportimisse ja kehalisse tegevusse kaasamisel on peamine motivatsioonitegur oma tervise ja heaolu parandamine;

P.

arvestades, et doping on vastuolus spordi väärtustega ja seab sportlased tõsisesse ohtu, kuna see tekitab tõsiseid ja püsivaid tervisekahjustusi;

Q.

arvestades, et tippsport propageerib teatavaid sportliku tegevuse peamisi väärtusi, mis kanduvad edasi ühiskonda ja soodustavad spordi harrastamist;

R.

arvestades, et paljud tippsportlased seisavad oma sportlaskarjääri lõpus silmitsi ebakindla tulevikuga;

S.

arvestades, et oluline on valmistada neid sportlasi ette karjäärimuutuseks, pakkudes neile võimalust sporditreeningutega paralleelselt omandada üld- või kutseharidus;

T.

arvestades, et sportlaste põhiõigused tuleb tagada ja neid õigusi tuleb kaitsta;

U.

arvestades, et spordivõistluste ajal võib esineda verbaalse ja füüsilise vägivalla tegusid ning diskrimineerivaid avaldusi;

V.

arvestades, et naiste sportimist ei väärtustata piisavalt ja spordiorganisatsioonide otsustusorganites ei ole naised piisavalt esindatud;

W.

arvestades, et spordiga tegelemiseks on vaja erilisi ja sobivaid rajatisi, varustust ja seadmeid ning ka koolidel peaksid olema sobivad rajatised, et soodustada kehalist kasvatust;

X.

arvestades, et spordil on Euroopa majanduses tähtis koht, kuna sellega on otseselt või kaudselt seotud umbes 15 miljonit töökohta, st 5,4% töötavast elanikkonnast, ja selle aastane lisandväärtus on ligikaudu 407 miljardit eurot, mis moodustab 3,65% Euroopa SKPst; arvestades, et spordi majanduslik areng aitab nii kaasa ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele;

Y.

arvestades, et spordiorganisatsioonide intellektuaalomandiõiguste rikkumine ja digitaalpiraatluse kasv, eelkõige spordiürituste loata otseülekanded, ohustab kogu spordisektori majandust;

Z.

arvestades, et sport ei toimi nagu tavaline majandussektor, kuna vastased on vastastikku sõltuvad ja tulemuste ettearvamatuse tagamiseks on vaja konkurentsitasakaalu;

AA.

arvestades, et sport ei ole tüüpiline majandustegevus selle eriomaduste ja organisatsioonilise struktuuri tõttu, mis põhineb äriühingutest erinevalt toimivatel alaliitudel, ning arvestades, et tuleb vahet teha spordi- ja ärihuvidel;

AB.

arvestades, et Euroopa sotsiaaldialoog võib täita olulist osa ja seetõttu tuleks seda edendada;

AC.

arvestades, et sport täidab olulist osa ja pakub rõõmu paljudele kodanikele, olgu nad osalejad, toetajad või pealtvaatajad;

AD.

arvestades, et suured spordiüritused ja spordi harrastamine annavad suurepäraseid võimalusi kasutada Euroopa turismi arengupotentsiaali, mis võib levitada spordiga seotud väärtusi ja põhimõtteid;

AE.

arvestades, et Euroopa spordi mudel tugineb alaliitudele, ning arvestades, et pikaajalise demokraatliku traditsiooni tulemus on sportliku ja finantssolidaarsuse mehhanismide autonoomne, demokraatlik, territoriaalne ja püramiidjas korraldus, nt kõrgemale tasemele tõusmise ja madalamale tasemele langemise ning lahtiste võistluste põhimõte, kus koos võistlevad klubid ja rahvusmeeskonnad;

AF.

arvestades, et spordiklubide läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust on võimalik suurendada toetajate klubide omandi- ja juhtimisstruktuuridesse kaasamise teel;

AG.

arvestades, et traditsioonilised ja kohaliku tasandi spordiorganisatsioonid täidavad olulist osa kultuuri arendamisel, sotsiaalse kaasatuse edendamisel ja kogukondade tugevdamisel;

AH.

arvestades, et rahvusmeeskondadel on oluline roll, rahvusvahelised võistlused on jätkuvalt võrdlusmudel ning tähtis on võidelda fiktiivse naturalisatsiooni vastu;

AI.

arvestades, et just rahvusmeeskondade vaheliste võistluste olemuse tõttu saavad spordialaliidud ja klubid parandada rahvusmeeskondade sportlaste treenimist;

AJ.

arvestades, et elukutseliste ja kohaliku tasandi sporti ohustab ja mõjutab tõsiselt rahaline ebastabiilsus ning et vastavad alaliidud vastutavad klubide suunamise eest mõistliku planeerimise ja investeeringute juurde;

AK.

arvestades, et rahvusvahelised üleminekud võivad olla noortele sportlastele ohtlikud, kuna spordialased ebaõnnestumised, peresidemete katkemine ja sotsiaalne marginaliseerumine on mõned tagajärjed, mida noorte sportlaste liigvarane kodust lahkumine võib kaasa tuua;

AL.

arvestades, et spordialaliitudel ei ole struktuurseid ega õiguslikke vahendeid, et tõhusalt võidelda võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu;

AM.

arvestades, et hasartmänguteenus ei kuulu oma eripära tõttu ei teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) ega ka tarbijaõiguste direktiivi (2011/83/EL) kohaldamisalasse;

AN.

arvestades, et kohaliku tasandi spordi rahastamist saab tagada ainult siis, kui nõutavate riiklike hasartmängulitsentside omanikke, kes maksavad makse ja rahastavad liikmesriikide avaliku huviga seotud muid eesmärke, kohustatakse seadusega tasuma nn avaliku huvi makse ning kaitstakse tõhusalt ebaseadusliku konkurentsi eest;

AO.

arvestades, et mängijate agentide tegevuse reguleerimine eeldab spordi juhtorganite ja ametiasutuste kooskõlastatud tegevust, nii et eeskirju rikkuvate agentide ja/või vahendajate suhtes on võimalik rakendada tõhusaid sanktsioone;

AP.

arvestades, et sport võib mängida rolli liidu välissuhete eri valdkondades, sealhulgas diplomaatia kaudu;

1.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames spordipoliitika kindlaksmääratud ja kõrgeid sihte seadva eelarve, võttes arvesse spordi tervise seisukohalt, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult kasulikke külgi;

2.

kutsub liikmesriike üles tagama, et sport oleks kõikides koolitüüpides õppekavas ette nähtud õppeaine, ning rõhutab, kui tähtis on ergutada spordiharrastust kõigil haridustasemetel, alates varasest lapseeast, sealhulgas koolides, ülikoolides ja kohalikes kogukondades, keda tuleks ergutada pakkuma sobiva varustusega spordirajatisi;

3.

nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid selged suunised spordi ja kehalise tegevuse integreerimiseks liikmesriikide kõikidesse haridustasanditesse;

4.

rõhutab spordi kaudu kasvatamise tähtsust ja spordi potentsiaali aidata sotsiaalselt kõige ohustatumatel noortel elus taas suunda leida ning palub liikmesriikidel, riikide spordiliitudel, liigadel ja klubidel arendada ja toetada vastavaid algatusi;

5.

kutsub liikmesriike üles edendama ja toetama koolide ja spordiklubide koostööd; märgib, et komisjon peaks kasutama oma koordineerivat rolli spordivaldkonnas parimate tavade näidete kogumiseks liikmesriikidest ja nende keskse andmebaasi kaudu kõikidele sidusrühmadele kõikjal Euroopas kättesaadavaks tegemiseks;

6.

soovitab komisjonil julgustada spordi harrastamist eakate kodanike hulgas, kuna see aitab edendada sotsiaalseid suhteid ja head tervist;

7.

rõhutab, et sport on igas vanuses eurooplaste üldise tervisetaseme parandamisel suure potentsiaaliga valdkond, ning kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles soodustama ja edendama spordiga tegelemist ja tervislikke eluviise, kasutades täielikult ära spordi pakutavaid võimalusi ja vähendades seejuures tervishoiukulusid;

8.

palub komisjonil ja liikmesriikidel avaldada suuremat toetust tervishoiutöötajatele spordiga tegelemise edendamisel ja uurida, kuidas tervisekindlustuse pakkujatel oleks võimalik luua stiimuleid, mis innustaksid inimesi spordiga algust tegema;

9.

rõhutab, et oluline on teha sport kättesaadavaks kõikidele kodanikele paljudes erinevates kohtades: koolis, töökohas, vabaajaharrastusena või klubide ja liitude kaudu;

10.

tunnustab vaimse või kehalise puudega inimestele kõikjal ELis sportimisvõimalusi pakkuvate organisatsioonide tehtud tööd; kutsub komisjoni, liikmesriike ja spordiorganisatsioone üles edendama ja arendama asjakohaste rahaliste vahenditega puudega inimeste mõeldud sporditegevust ja -võistlusi, pakkudes neile eelkõige võrdset juurdepääsu spordile ja tasuta spordirajatistele, mis on kohandatud nende vajadustega;

11.

rõhutab spordi suurt ühiskonda tervikuks liitvat jõudu arvukates valdkondades, sealhulgas kodanikuaktiivsus ja arusaamine demokraatiast, terviseedendus, linnaarendus, sotsiaalne integratsioon, tööturg, tööhõive, oskuskoolitus ja haridus;

12.

ergutab liikmesriike ja ühenduse institutsioone andma suuremaid toetusi organisatsioonidele, kes püüavad kaasata sotsiaalse tõrjutuse ohus inimesi spordi kaudu, ja neile, kes edendavad sportimist kehalise või vaimse puudega inimeste seas;

13.

julgustab liikmesriike lisama süstemaatiliselt sporti programmidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tõeliselt integreerida kõik diskrimineerimisohus rühmad, ning palub spordiorganisatsioonidel välja töötada spetsiaalsed õppekavad elukutseliste ja vabatahtlike jaoks, et ennetada ja tõkestada diskrimineerimise või rassismi mis tahes vorme;

14.

rõhutab spordi eeskuju andvat funktsiooni ühiskonnas ja nõuab, et spordi juhtorganid võtaksid juhtrolli institutsioonilise diskrimineerimise tõkestamisel;

15.

tuletab meelde, et spordis ei tohi olla soolist diskrimineerimist, ja nõuab tungivalt, et olümpiaväärtuste harta kohaldamist laiendataks kõikidele spordiüritustele, eelkõige Euroopa tasandil toimuvatele üritustele;

16.

kutsub nõukogu, komisjoni, liikmesriike ja riikide spordi juhtorganeid üles pühenduma homofoobia ja transfoobia probleemi lahendamisele ning rakendama nõuetekohaselt eelkõige lesbidest, biseksuaalidest, geidest ja transseksuaalidest sportlaste diskrimineerimise vastaseid õigusakte ja poliitikat;

17.

kutsub liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu mõlema soo kvaliteetsele kehalisele kasvatusele ning teeb liikmesriikidele ettepaneku töötada välja kõnealuse küsimusega tegelemiseks vajalikud strateegiad;

18.

rõhutab, et spordiorganisatsioonide otsustusorganite koosseis peab kajastama üldkoosoleku koosseisu ja litsentsisaajate soolist tasakaalu, et naistele ja meestele oleks tagatud võrdne juurdepääs juhtorganitele ka riikidevahelisel tasandil;

19.

julgustab komisjoni ja liikmesriike tunnustama spordi tähtsust rahu tagamise, majandusarengu, kultuuridevahelise dialoogi, rahvatervise, integratsiooni ja naistele suuremate õiguste andmise vahendina;

20.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele mõju, et spordiüritustel järgitaks olümpiaharta reegleid, millega keelatakse igasugune meeleavaldamine või poliitiline, usuline või rassiline propaganda, aga ka selle tagamist, et naisi ei sunnitaks poliitilist survet kasutades seda reeglit rikkuma või et reeglist ei hoitaks kõrvale, jättes naised oma riigist võistlustele saatmata;

21.

kutsub spordiorganisatsioone üles ergutama veelgi naiste osalemist spordis ja spordiorganisatsioonide juhtorganites, tagades võrdse juurdepääsu sporditegevusele eelkõige ebasoodsa taustaga tüdrukutele ja naistele, edendades naiste osalemist spordis ning tehes naiste ja meeste spordi ning tulemused võrdselt tähtsaks ja nähtavaks; ergutab liikmesriike töötama välja meetmeid, mis võimaldavad naissportlastel ühitada pereelu ja elukutselise sportlase elu, ning edendama soolist võrdõiguslikkust riikide spordipoliitikas; kutsub komisjoni üles ergutama teabe ja heade tavade vahetamist mõlemast soost inimeste võrdsete võimaluste alal spordis;

22.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Euroopa organisatsioone Euroopa naissportlaste õiguste harta soovituste edendamisel ja rakendamisel;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kogu spordiga seotud tegevuses, pöörates erilist tähelepanu immigrantidest naiste ja etniliste vähemuste hulka kuuluvate naiste spordivõimalustele, naiste juurdepääsule juhtivatele ametikohtadele spordis ja naissportlaste kajastamisele meedias, ning tagama, et spordipoliitika ja õigusaktide aluseks oleks sooline võrdõiguslikkus;

24.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja ergutama Euroopa uuringuid naisspordi eripära, naiste ja tüdrukute sportimise lõpetamise põhjuste ning naiste püsivalt ebavõrdsete sportimisvõimaluste teemal;

25.

ergutab spordivaldkonnas looma naiste võrgustikke, et edendada parimate tavade ja teabe vahetamist;

26.

rõhutab, et sisserändajatest tüdrukute vanemate keeldu osaleda koolis kehalise kasvatuse tunnis ja ujumises ei saa aktsepteerida ega vabandada kultuuriliste ega usuliste põhjustega;

27.

juhib tähelepanu sellele, et paljud tüdrukud tegelevad küll noores eas spordiga, kuid noorukieas lõpetavad sportimise; viitab seoses sellega uuringutele, mis näitavad, et tüdrukud seisavad silmitsi samaealiste ja perekonna avaliku või varjatud survega muutuda naiselikumaks või võtta endale kohustusi, mis takistavad sportimise jätkamist; julgustab liikmesriike ja riikide spordi juhtorganeid töötama välja strateegiaid programmide ja treenerite jaoks, et toetada eelkõige spordist huvitatud tüdrukuid sportlase identiteedi väljakujundamisel;

28.

rõhutab vajadust võidelda dopingu vastu ennetus- ja teavituskampaaniate abil, austades seejuures sportlaste põhiõigusi ning pöörates erilist tähelepanu kõige noorematele sportlastele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suhtuksid dopinguainete levitamisse spordimaailmas samamoodi nagu illegaalsete uimastite levitamisse ja võtaksid vastu ka vastavad õigusaktid, et paremini kooskõlastada tegevust Euroopas selles valdkonnas; kutsub Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) üles looma kooskõlas ELi õigusaktidega täpse ja hõlpsasti kasutatava asukohtade haldamise süsteemi ning rõhutab, et on vaja statistikat dopingu kasutamise ja dopingukontrolli mitteilmumise kohta, et töötada välja sobiv viis dopinguga võitlemiseks;

29.

usub, et ELi ühinemine Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooniga on vajalik samm WADA koodeksi ühtsema rakendamise koordineerimiseks liikmesriikides;

30.

toetab õigusaktide suuremat ühtlustamist, et korraldada tõhusalt Euroopa politsei- ja kohtukoostööd dopingu ja spordiüritustega manipuleerimise teiste vormide vastu võitlemisel;

31.

kutsub liikmesriike üles tegelema hasartmängusõltuvuse küsimuse ja alaealiste kaitsega hasartmängudega seotud ohtude eest;

32.

pooldab selgete eeskirjade kehtestamist alaealiste kaitseks võitlusspordis ja dialoogis alaliitudega edasiste vajalike kaitsemeetmete väljatöötamist;

33.

rõhutab noorte sportlaste duaalse spordi- ja kutsehariduse ülimat tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles koostama koostöös kõigi asjaomaste osalejatega suuniseid, millega tagatakse, et noortel sportlastel on võimalik lisaks treenimisele saada ka normaalne kooli- ja/või kutseharidus, võttes arvesse iga liikmesriigi parimaid tavasid; ergutab liikmesriike sellega seoses arvestama endiste elukutseliste sportlaste kogemusi, kui nad soovivad asuda tööle treenerina, looma spetsiaalseid karjäärivõimalusi tippsportlastele, kes otsustavad omandada kõrghariduse, ning kasutama nende kogemust üldiselt spordi hüvanguks;

34.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja haridusprogrammid, mille struktuur hõlbustab elukutselistel sportlastel õppimise ja treenimise kombineerimist;

35.

teeb ettepaneku kehtestada treenerite ja treenerihariduse koolituse ja kvalifikatsioonide raamistik ning lisada see Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ja elukestva õppe programmidesse, et edendada teadmistepõhist ühiskonda ja treeneritöö tippteadmiste arendamist nii harrastus- kui ka elukutselisel tasandil;

36.

rõhutab treenerite osa noorte arendamisel ja kasvatamisel mitte üksnes spordiga tegelemiseks, vaid ka elamiseks vajalike oskuste alal; märgib, et treenerid saavad juhendada noori tervislike eluviiside omaksvõtmisel;

37.

kutsub liikmesriike üles tihedas koostöös asjaomaste alaliitudega keelama vägivaldselt või diskrimineerivalt käitunud toetajate pääsu staadionile ning looma kooskõlastatud lähenemisviisi nende vastu sanktsioonide kehtestamisel ja jõustamisel, tegema tihedat koostööd, et säilitada need keelud rahvusvaheliste võistluste puhul, mis toimuvad teistes liikmesriikides, ning looma üksikisikute õigusi ja vabadust austades üleeuroopalise andmebaasi, et jagada teavet ja tõhustada koostööd kõrge ohutasemega võistlustest teatamise täiustatud hoiatussüsteemi abil;

38.

pooldab seda, et liikmesriigid töötaksid koostöös Euroopa spordialaliitudega välja miinimumnõuded staadionite ohutuse tagamiseks ja võtaksid kõik asjakohased meetmed, et tagada osalejate ja toetajate parim võimalik turvalisus;

39.

märgib, et kui spordiga tegeletakse looduskeskkonnas, tuleb tagada tasakaal spordi ühiskondliku kasu ja sportimiskohana kasutatava keskkonna kaitse vahel;

40.

rõhutab spordiürituste potentsiaali turismi seisukohast kohalikul ja riigi tasandil ning kutsub liikmesriike üles kõnealuse majandus- ja äritegevuse haru arendamist toetama;

41.

nõuab, et siseturu ja konkurentsiõigusega seotud küsimuste valdkonnas võetaks arvesse spordi eripära, ning kordab seetõttu oma üleskutset komisjonile võtta vastu ELi õiguse kohaldamise suunised spordivaldkonnas, et kõrvaldada praegune suur õiguskindlusetus;

42.

märgib, et sponsorlus on spordis väga oluline finantsalane päästerõngas ja annab palju võimalusi, kui järgitakse ausa rahastamise põhimõtteid;

43.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama vabatahtlikku tegevust spordivaldkonnas eriti tähtsaks; kordab vabatahtlike tähtsust spordis ning rõhutab vajadust luua sotsiaalse tunnustuse raamistik ja tagada vabatahtlikele nõuetekohane koolitus; pooldab liikmesriikide vahel teabe ja parimate tavade vahetamist, et edendada vabatahtlikku tegevust spordivaldkonnas ning uurida spordiliitude tegevuseks sobiva õigus- ja maksuraamistiku teostatavust;

44.

palub komisjonil ja liikmesriikidel luua süsteemi, mis võimaldaks tunnustada vabatahtlike omandatud kvalifikatsioone ja spordiga seotud reguleeritud kutsealadel nõutavaid kutsekvalifikatsioone;

45.

rõhutab, et spordis elukutselistena töötavate asjatundjate (kohtunikud, treenerid) eriväljaõppe ja koolituskursuste vastastikune tunnustamine ühtses Euroopa raamistikus on eriti tähtis seetõttu, et see suurendab pikemas perspektiivis konkurentsivõimet, mis omakorda aitab vältida suurtest tuludest ilmajäämist;

46.

ergutab liikmesriike võimaldama sportlastele kõrgharidust ning tunnustama ühtlustatult nende spordi- ja hariduskvalifikatsioone kutsealase liikuvuse suurendamiseks;

47.

ergutab liikmesriike lisaks parandama struktuure, mis võimaldavad endistel sportlastel naasta tööturule ja integreeruda tööellu pärast elukutselist sporti;

48.

kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalusi kergendada finantskoormust madalaima sissetulekuga sportlastel, kellel on lühike ja ebakindel karjäär; kordab, et elukutselistel sportlastel, kelle enamik sissetulekust tuleb spordist, peaks sotsiaalkindlustuse osas olema samasugused õigused nagu töötajatel;

49.

on seisukohal, et sotsiaalne dialoog on spordis asjakohane viis tasakaalu leidmiseks sportlaste põhi- ja tööõiguste vahel, võttes arvesse spordi eripära;

50.

on veendunud, et arvestades sporditööstuse pidevalt arenevat majanduslikku mõõdet, on viivitamatult vaja lahendada spordiga seotud küsimused sellistes tähtsates valdkondades nagu töötajate ja teenuste vaba liikumine, asutamisvabadus, kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, intellektuaalomandi õigused ja riigiabi eeskirjad, et tagada sporditööstusele võimalus saada osa kõikidest siseturu hüvedest;

51.

rõhutab, et spordivõistluste audiovisuaalsete õiguste kaubandusliku kasutamise tsentraliseeritud, eksklusiivne ja territoriaalne alus on väga tähtis, et tagada tulude õiglane jagamine eliit- ja massispordi vahel;

52.

on arvamusel, et ühiskonna jaoks suure tähtsusega spordiüritused peaksid olema kättesaadavad võimalikult suurele arvule inimestele; palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, võtta meetmeid selle tagamiseks, et nende alluvuses olevad ringhäälinguorganisatsioonid ei edastaks selliseid üritusi ainuõiguse alusel;

53.

tunnustab ajakirjanike õigust üldist huvi pakkuvatele organiseeritud spordiüritustele juurde pääseda ja neid kajastada, et tagada avalikkuse õigus saada spordiürituste kohta sõltumatuid uudiseid ja teavet;

54.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kaitseksid intellektuaalomandiõigust spordiülekannetele ning arvestaksid seejuures üldsuse õigust saada teavet;

55.

on arvamusel, et spordikihlveod kujutavad endast üht võistluste kaubandusliku kasutamise vormi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaitsma kihlvedusid lubamatu tegevuse, litsentsita korraldajate ja võistluste tulemustes kokkuleppimise kahtluste eest, eelkõige tunnustades korraldajate intellektuaalomandiõigust oma võistlusele, tagades kihlvedude korraldajate olulise panuse massi- ja kohaliku tasandi spordi rahastamisse ning kaitstes võistluste ausust rõhuga sportlaste harimisel; arvab siiski, et kõnealused omandiõigused ei tohiks piirata direktiivis 2007/65/EÜ (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv) sätestatud õigust lühiuudistele;

56.

kordab oma ettepanekut, et komisjon töötaks välja riigiabi suunised, mis näitavad, millist liiki riigi toetus on õiguspärane spordi sotsiaalse, kultuurilise ja kasvatusliku rolli täitmiseks;

57.

kutsub liikmesriike üles võitlema tõhusalt korruptsiooni vastu ja edendama spordieetikat; peab seetõttu vajalikuks, et igas riigis võetaks kasutusele spordiklubide finantskontrolli ranged eeskirjad;

58.

julgustab spordiliite tegema koostööd õiguskaitseasutustega, muu hulgas teabe jagamise teel, et töötada välja sobiv ja tõhus lähenemine võistluste tulemustes kokkuleppimise ja muude spordipettustega võitlemiseks;

59.

palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud spordi rahastamiseks loteriidest saadavatest vahenditest;

60.

juhib tähelepanu sellele, et komisjoni käivitatud satelliitkontode kasutuselevõtt spordisektoris on äärmiselt ajakohane, sest need võimaldavad spordiga seotud tegevusi ühtsete standardite alusel hinnata ka riikide tasandil, see aitab avastada ebakõlasid ning annab Euroopa majanduse ja ühtse turu jaoks lisandväärtust;

61.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles konkreetselt soodustama heade tavade vahetamist ning tihedat koostööd spordi valdkonnas tehnika ja teadustöö alal;

62.

on arvamusel, et kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel on Euroopa mõõtme arendamisel spordis peamine roll, kuna nende institutsiooniliste ülesannete hulka kuuluvad spordivaldkonna teenuste pakkumine elanikkonnale ning rahaliste vahendite eraldamine sporditegevusele ja selleks vajalikele rajatistele;

63.

rõhutab, et kohaliku tasandi sport peaks saama vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, mis peaksid võimaldama investeeringuid spordi infrastruktuuri, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid Euroopa Liidule eraldi eelarvekava spordi valdkonnas, nagu seda nüüd võimaldab ka ELi toimimise lepingu artikkel 165;

64.

märgib, et Euroopas tuginevad spordistruktuurid kodakondsuse ja territooriumi põhimõtetele;

65.

kinnitab uuesti oma toetust Euroopa spordimudelile, mille keskmeks on alaliidud ning aluseks eri osalejad, kaasa arvatud toetajad, mängijad, klubid, liigad, liidud ja vabatahtlikud, neil on tähtis roll kogu spordistruktuuri toetamisel;

66.

nõuab, et vähendataks tõkkeid spordi valdkonnas vabatahtlikuna tegutsemisel kogu ELis;

67.

märgib kohalike omavalitsuste olulist rolli kõigile mõeldud spordi edendamises ühiskonnas ning kutsub neid üles aktiivselt osalema spordimaailma käsitlevates Euroopa arutelufoorumites ja dialoogides;

68.

tuletab meelde, et spordiorganisatsioonide autonoomsuse ja iseregulatsiooni tingimuseks on spordi hea juhtimistava kooskõlas läbipaistvuse, aruandekohustuse ja demokraatia põhimõtetega, ning rõhutab spordikorruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitika vajalikkust; rõhutab, et otsustusprotsessis peavad olema asjakohaselt esindatud kõik sidusrühmad;

69.

palub liikmesriikidel ja spordi juhtorganitel aktiivselt edendada ausa mängu põhimõtteid toetavate spordifännide sotsiaalset ja demokraatlikku rolli, soodustades nende kaasamist spordiklubide omandi- ja juhtimisstruktuuridesse ning oluliste sidusrühmadena spordi juhtorganitesse;

70.

kinnitab, et spordiklubid peaksid vabastama rahvusmeeskonda valitud mängijad ja tunnustama nende panust suurte rahvusmeeskondade turniiride edusse, see võib hõlmata kindlustusmehhanisme, ning rõhutab, et kõikidele spordialadele ei saa kohaldada ühtset lähenemisviisi;

71.

rõhutab, et on vaja treenida mängijaid kohalikul tasandil ja investeerida spordiharidusse, et tagada Euroopa spordiliikumise jätkusuutlik areng ning levitada selle positiivset mõju üksikisikule ja ühiskonnale; peab seetõttu vajalikuks tagada, et tippsport ei kahjustaks noorte sportlaste arengut, harrastussporti ja kohaliku tasandi spordiorganisatsioonide tähtsat rolli; rõhutab spordivaldkonnas diplomite ja kvalifikatsioonide samaväärsuse ja tunnustamise vajadust;

72.

kinnitab oma toetust nn kodus üleskasvatatud mängijate reeglile ja peab seda ka Euroopa teiste profiliigade jaoks sobivaks mudeliks; toetab spordi juhtorganite täiendavaid jõupingutusi kohalike noorte mängijate koolituse ergutamiseks ELi õiguse piires, tugevdades sel viisil võistlustel konkurentsitasakaalu ja Euroopa spordi mudeli head arengut;

73.

on seisukohal, et spordiklubide üheks põhitegevuseks on uute talentide arendamine ja et liigne sõltuvus mängijate üleminekust võib spordi väärtusi kahjustada;

74.

rõhutab koolitushüvitise tähtsust, kuna see moodustab koolituskeskuste tõhusa kaitsemehhanismi ja õiglase investeeringutulu;

75.

on seisukohal, et spordiagentide elukutse peaks olema reguleeritud kutsetegevus, nõutav peaks olema piisav ametlik kvalifikatsioon ja läbipaistvuse huvides peaks spordiagentide maksuresidentsus olema ELi territooriumil; palub komisjonil töötada koostöös spordialaliitude, mängijate ühenduste ja agentide ühendustega välja Euroopa litsentsimis- ja registreerimissüsteem, millega kaasneks ka käitumisjuhend ja sanktsioonide mehhanism, ning need ellu rakendada;

76.

teeb ettepaneku, et spordialaliidud looksid mitteavaliku Euroopa spordiagentide registri, kus agendid esitaksid nimekirja mängijatest, keda nad esindavad, eesmärgiga kaitsta sportlasi, eelkõige nooremaid kui 18-aastaseid, ja vähendada huvide konflikti ohtu; on arvamusel, et agenditasude maksmine ülemineku eest peaks toimuma teatava arvu osamaksetena kogu selle lepingu kestuse jooksul, mille sportlane ülemineku tulemusel sõlmib, kusjuures kogusumma maksmine sõltub lepingu täitmisest;

77.

kutsub liikmesriike üles täiendama mängijate agentide ja vahendajate tegevust reguleerivaid kehtivaid sätteid hoiatavate sanktsioonidega ja neid sanktsioone rangelt rakendama;

78.

kutsub spordi juhtorganeid üles suurendama läbipaistvust seoses mängijate agentide tegevusega ja tegema liikmesriikide ametiasutustega korruptsiooni kaotamiseks koostööd;

79.

tunneb heameelt komisjoni tellimusel valminud uuringu üle mängijate ülemineku majandusliku ja õigusmõju kohta; tõdeb samuti, et tuleks toetada spordialaliitude algatusi muuta rahvusvahelised üleminekud läbipaistvamaks;

80.

väljendab arvamust, et spordi juhtorganite rakendatud süsteemid mängijate rahvusvahelise ülemineku läbipaistvuse suurendamiseks on samm õiges suunas, kuna need järgivad hea juhtimistava põhimõtet ja spordivõistluste aususe tagamise eesmärki;

81.

väljendab selgelt toetust litsentsimissüsteemidele ja ausale rahastamisele, kuna see ergutab klubisid konkureerima vastavalt oma tegelikele rahalistele võimalustele;

82.

on seisukohal, et kõnealused meetmed aitavad parandada juhtimist, taastavad klubide pikaajalise finantsstabiilsuse ja jätkusuutlikkuse ning aitavad kaasa Euroopa võistluste ausale rahastamisele, ning palub komisjonil seetõttu tunnustada niisuguste eeskirjade ühilduvust ELi õigusega;

83.

kiidab heaks spordialaliitude püüdlused keelata olukord, kus ühele omanikule kuulub mitu samal võistlusel osalevat spordiklubi; on seisukohal, et kihlvedude korraldajatel tuleks keelata omada kontrolli organi üle, mis korraldab võistlusi või osaleb võistlustel, samamoodi peaks olema keelatud võistlusi korraldavatel või võistlustel osalevatel organitel omada kontrolli korraldaja üle, kes pakub kihlvedusid üritustel, mida nad korraldavad või millel nad osalevad;

84.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed spordi ausust mõjutava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks ning käsitleksid sellist tegevust kuriteona, eelkõige, kui selline tegevus on seotud kihlvedudega, mis tähendab spordivõistluse või selle etapi tulemuste tahtlikku ja pettuslikku manipuleerimist, et saada eelis, mis ei põhine ainult normaalsel sporditegevusel või sellega kaasneval määramatusel;

85.

nõuab tungivalt, et spordialaliidud teeksid spordi aususe kaitsmiseks liikmesriikidega tihedat koostööd;

86.

kutsub komisjoni üles võitlema üleminekute läbipaistmatusega ja võistluste tulemustes kokkuleppimisega, nagu ELi korruptsioonivastases strateegias teatavaks tehtud, kehtestades selle valdkonna kuritegude määratlemiseks miinimumeeskirjad;

87.

väljendab suurt muret spordivaldkonnas toimuva tõsise ebaseadusliku tegevuse, näiteks rahapesu tõttu, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama koostööd kõnealuste küsimustega tegelemisel ja tagama mängijate ülemineku ja agentide tegevuse osana tehtavate finantstehingute suurem läbipaistvus;

88.

kinnitab, et tuleb välja töötada vahendid, mille eesmärk on edendada ametiasutuste, spordiasutuste ja hasartmängude korraldajate vahelist koostööd seoses spordipettuste juhtumitega, ning samuti tuleks kaaluda koostööd Europoli ja Eurojustiga;

89.

tunnustab spordikohtute õiguspärasust spordivaldkonna vaidluste lahendamisel, tingimusel et need austavad inimeste põhiõigust õiglasele kohtumõistmisele; nõuab, et Spordi Arbitraažikohus võtaks ELis tekkinud spordivaidluste lahendamisel arvesse ELi õiguse sätteid;

90.

palub komisjonil esitada aastaks 2012 ettepanek, mis võimaldaks paremini mõista spordivaldkonna erivajadusi ja võtta konkreetseid meetmeid nende arvestamiseks, võttes täielikult arvesse ELi toimimise lepingu artikli 165 sõnastust;

91.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kolmandate riikidega koostööd sellistes küsimustes nagu rahvusvaheline mängijate üleminek, alaealiste mängijate ekspluateerimine, piraatlus, võistluste tulemustes kokkuleppimine ja ebaseaduslikud kihlveod; rõhutab samuti rahvusvahelise koostöö tugevdamise olulisust spordi arendamiseks arenguriikides;

92.

ootab läbipaistvuse ja ausa rahastamise jälgimiseks ning korruptsiooni ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks loodud süsteemide tulemusi; rõhutab, et süsteemid peavad olema kooskõlas ELi õiguse ja andmekaitse-eeskirjadega; palub, et spordi juhtorganid ühendaksid TMSi andmed teiste korruptsioonivastaste süsteemidega, et tagada tõhusam järelevalve ja võidelda võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu;

93.

rõhutab, et tuleb tegeleda nii ELis kui ka väljaspool asuvate loata hasartmängude korraldajatega, kuna neil on võimalik spordipettuste järelevalve süsteemist kõrvale hoida;

94.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kogu kolmandate riikidega tehtava koostöö käigus olümpiareeglite ja -eeskirjade järgimist kogu maailmas;

95.

nõuab, et klubid jälgiksid sisserände-eeskirjadest kinnipidamist kolmandatest riikidest pärit noorte liikmeks võtmisel ja tagaksid, et kõik nende lepingu tingimused on kooskõlas kehtiva õigusega; nõuab, et noored sportlased saaksid soovi korral rahuldatavatel tingimustel päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige juhul, kui nende karjäär ei õnnestu; rõhutab sellega seoses, et on väga oluline jõustada asjaomased õigusaktid;

96.

rõhutab vajadust tugevdada alaealiste kaitset rahvusvaheliste üleminekute korral; on arvamusel, et rahvusvahelised üleminekud on potentsiaalselt ohtlikud noorte sportlaste jaoks, kes lahkuvad varakult oma perekonna juurest ja riigist ning on seetõttu eriti ohustatud ja peaksid olema spordiorganisatsioonide pideva hoole all;

97.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles edendama nii meeste kui ka naiste täielikku vabadust harrastada mis tahes spordiala, sõltumata naistele kultuurilistel, traditsioonilistel, ajaloolistel või usulistel põhjustel ühiskonnas kehtestatud eeskirjadest või kohustustest;

98.

kutsub komisjoni üles laiendama olemasolevaid programme, mis edendavad sporti arengupoliitika vahendina, ja esitama selles valdkonnas uusi algatusi;

99.

palub komisjonil

100.

teeb ettepaneku heisata ELi territooriumil korraldatavatel suurtel rahvusvahelistel spordiüritustel Euroopa lipp ja soovitab spordialaliitudel kaaluda ideed, et lipp võiks olla kujutatud ka liikmesriikide sportlaste võistlusvormil kõrvuti riikide lippudega; rõhutab, et see peaks olema täiesti vabatahtlik ning liikmesriikide ja spordiorganisatsioonide otsustada, kas nad seda võimalust kasutavad;

101.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa, rahvusvahelistele ja riikide spordialaliitudele.