This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0795
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS ENTREPRENEURSHIP 2020 ACTION PLAN Reigniting the entrepreneurial spirit in Europe
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE TEGEVUSKAVA „ETTEVÕTLUS 2020” Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE TEGEVUSKAVA „ETTEVÕTLUS 2020” Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas
/* COM/2012/0795 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE TEGEVUSKAVA „ETTEVÕTLUS 2020” Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas /* COM/2012/0795 final */
SISUKORD 1........... Meie eesmärk – Euroopasse
rohkem ettevõtjaid.............................................................. 3 2........... Tegevuse 1. sammas –
ettevõtlusalane haridus ja koolitus, et toetada majanduskasvu ja ettevõtete
loomist 5 2.1........ Uued lähtealused: suurendada
ettevõtlusalase õppe levikut ja kvaliteeti ............................ 5 2.2........ ... ja uued võimalused:
ettevõtlusalane kõrgharidus........................................................... 6 3........... Tegevuse 2. sammas –
ettevõtjate edukat arenemist ja kasvamist võimaldava keskkonna loomine 8 3.1........ Parem juurdepääs rahalistele
vahenditele......................................................................... 8 3.2........ Uute ettevõtete toetamine nende elutsükli
olulistes etappides ja nende kasvu soodustamine 10 3.3........ Uute ettevõtlusvõimaluste avanemine
digitaalajastul........................................................ 13 3.4........ Ettevõtete üleandmise lihtsustamine................................................................................ 15 3.5........ Ebaõnnestumise muutmine eduks: teise
võimaluse andmine ausa pankroti korral.............. 17 3.6........ Regulatiivne koormus: selgemad ja
lihtsamad eeskirjad................................................... 18 4........... Tegevuse 3. sammas –
eeskujud ja konkreetsete rühmade toetamine.............................. 21 4.1........ Uus arusaam: ettevõtjad kui eeskujud............................................................................ 21 4.2........ Uus väljavaade: toetada naisi,
eakaid, sisserändajaid, töötuid ja noori............................. 22 4.2.1..... Naised......................................................................................................................... 22 4.2.2..... Eakad.......................................................................................................................... 23 4.2.3..... Sisserändajatest ettevõtjad............................................................................................ 24 4.2.4..... Töötud, eelkõige noored............................................................................................... 25 5........... Järeldused.................................................................................................................... 27 Lisa. Komisjoni põhimeetmed..................................................................................................... 28 Lisa. Tegevuskava „Ettevõtlus 2020” –
ettevõtluse taaselavdamine Euroopas............................... 28 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE TEGEVUSKAVA „ETTEVÕTLUS 2020” Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas Euroopa on alates 2008. aastast vaevelnud
kriisi käes, mille tagajärjed on 50 aasta jooksul kogetuist rängimad:
esmakordselt on Euroopas üle 25 miljoni töötu ning enamikus
liikmesriikides ei ole väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) veel
suutnud jõuda tagasi oma kriisieelsele tasemele. Enne praegust majandus- ja finantskriisi tuli
Euroopa majandusel silmitsi seista konkurentsivõime ja majanduskasvuga seotud
struktuuriprobleemidega ning ettevõtlustõketega. Paljud neist püsivad endiselt,
ent kriis on ka kiirendanud põhjalike muutuste tegemist ja ümberkujundamist.
Samuti on viimasel kümnendil muutunud maailma majandus. Nõudluse ja tootmise
kiire kasv maailmaturul on avaldanud survet ressurssidele ja
energiavarustusele, mis on muutnud kulustruktuure Euroopa ettevõtetes, millest
paljud sõltuvad enda varustamisel impordist. Strateegias „Euroopa 2020” reageeritakse
sellele vundamendi loomisega tulevasele majanduskasvule ja konkurentsivõimele,
mis on arukas, jätkusuutlik ja kaasav ning millega püütakse lahendada meie
peamisi ühiskondlikke probleeme. Minevikus tehtud vigade parandamine ja ELi
suunamine säästvama arengu rajale on liikmesriikide ja ELi institutsioonide
ühine ülesanne. Tunnistades, et meie majandussüsteemid on omavahel tihedalt
läbi põimunud, kujundab EL nüüd ümber oma majanduse juhtimist, et tagada
praeguste ja tulevaste katsumustega võitlemiseks paremad poliitilised
lahendused. Selleks et taastada Euroopas majanduskasv
ja suurendada tööhõivet, vajab Euroopa rohkem ettevõtjaid. Jätkuna 2011. aasta aprillis toimunud väikeettevõtlusalgatuse
„Small Business Act” läbivaatamisele ja möödunud aasta oktoobris vastu võetud
komisjoni teatisele tööstuspoliitika kohta esitatakse kavandatavas tegevuskavas
uus visioon ja hulk meetmeid, mis tuleb võtta nii ELi kui ka liikmesriikide
tasandil, et toetada Euroopas ettevõtlust. Tegevuskava tugineb kolmele sambale:
ettevõtlusalase koolituse ja hariduse arendamine, õige ettevõtluskeskkonna
loomine ning eeskujud ja konkreetsete rühmade toetamine. 1. Meie
eesmärk – Euroopasse rohkem ettevõtjaid Ettevõtlusel on majanduskasvu ja töökohtade
loomise jaoks oluline roll:[1] sellega pannakse alus uutele ettevõtetele ja töökohtadele, avatakse
uued turud ning toetatakse uute oskuste ja võimete arendamist. Seepärast on see
näiteks tööstuse valdkonnas eriti tähtis, et tagada tööstuspoliitika
ajakohastatud teatises kindlaks määratud kuue kiiresti kasvava valdkonna hoogne
areng[2].
Ettevõtlus muudab riikide majanduse konkurentsivõimelisemaks ja innovatiivsemaks
ning on väga oluline mitme Euroopa valdkondliku poliitika eesmärkide
saavutamiseks[3].
Uute ideede turuleviimisega suurendatakse tootlikkust ja luuakse jõukust. Ilma
uute ettevõtjate pakutavate töökohtadeta oleks töökohtade netokasv negatiivne[4]. Uued ettevõtjad, eriti
VKEd, on kõige tähtsam uute töökohtade allikas: nad loovad igal aastal
Euroopas üle 4 miljoni uue töökoha[5].
Ent see majanduse elavdamise mootor on tõrkunud: alates 2004. aastast on nende
inimeste osa, kes eelistavad kellegi alluvuses töötamise asemel tegutseda
füüsilisest isikust ettevõtjana, vähenenud 27st ELi liikmesriigist 23s[6]. Kui kolm aastat tagasi oli
tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana esimene valik 45 %-le
eurooplastest, siis nüüd on see näitaja langenud 37 %-le[7]. USAs ja Hiinas seevastu on
selliste inimeste osakaal palju suurem: vastavalt 51 % ja 56 %. Peale
selle kasvavad uued ettevõtted ELis märksa aeglasemalt[8] kui USAs või tärkava
turumajandusega riikides ning väiksem osa neist jõuab maailma juhtivate
ettevõtete hulka[9]. Ettevõtluse tase ja iseloom on liikmesriigiti
väga erinev ning põhjuseid, miks ettevõtlusalasest karjäärist vähe
vaimustutakse, on seetõttu mitmeid. Mõned liikmesriigid, kus ettevõtluse tase
on kõrgem, on uute ja väikeste ettevõtete kasvu soodustamisel vähem edukad kui
teised. Üldjuhul leiavad Euroopa alustavad ettevõtjad end karmist
keskkonnast: haridus ei anna ettevõtlusalase karjääri jaoks õiget alust,
keeruline on saada laenu ja pääseda ligi turgudele, raskusi esineb ettevõtete
üleandmisega, hirmu tuntakse ebaõnnestumisele järgnevate karistuste ees ja
kardetakse koormavaid haldusmenetlusi. 2013. aasta majanduskasvu analüüsis
toonitati hiljuti vajadust parandada ettevõtluskeskkonda, et suurendada ELi
riikide majanduse konkurentsivõimet. Peale selle ei ole VKEde toetusmeetmed
ikka veel tasakaalus: suur osa ELi liikmesriike ei võta õigusaktide
koostamisel arvesse väikeettevõtete,[10]
eelkõige mikroettevõtete eripära ega hõlbusta ausalt pankrotti läinud
ettevõtjatele teise võimaluse andmist[11]. Lisaks keerulisele keskkonnale on laialt levinud ka kultuur, milles
ei tunnustata ega hinnata ettevõtjate püüdlusi piisavalt ja mis ei too
eeskujuks edukaid ettevõtjaid, kes loovad töökohti ja sissetulekut. Selleks et
ettevõtlusest saaks meie majanduskasvu mootor, vajab Euroopa põhjalikku,
kaugele ulatuvat kultuurilist muutust. Võttes arvesse praegust majanduskriisi ja uut
majanduse juhtimise mehhanismi, arendatakse käesolevas teatises edasi ja
rõhutatakse meetmeid nendes valdkondades, kus komisjon tegi
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”[12]
läbivaatamisel kindlaks jätkuva vajaduse teha riigi ja Euroopa tasandil
täiustusi. Iga VKE on isemoodi: nende suuruse, tegevusalade ja juriidilise vormi
erinevused nõuavad poliitikakujundajatelt asjakohast tähelepanu[13]. See põhimõte kehtib ka
vabakutseliste ja üksikute ettevõtjate puhul, kes panustavad samuti
märkimisväärselt ELi majandusse[14].
Euroopa ja liikmesriikide poliitika peab lähtuma põhimõttest „kõigepealt mõtle
väikestele”. Peame tegema tööd selle nimel, et ettevõtjaks olemine oleks
eurooplastele atraktiivne väljavaade. See hõlmab ka sotsiaalettevõtjaid, kelle
potentsiaali sageli alahinnatakse.[15]
Nad loovad püsivaid töökohti ja on näidanud, et suudavad kriisile paremini
vastu seista kui majandus üldiselt. Sotsiaalettevõtjad on uuendusmeelsed, nad
edendavad sotsiaalset kaasatust ja aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020”
eesmärke. Praegust olukorda saab muuta vaid kõigi Euroopa, riigi ja piirkonna
tasandi asutuste julge ja kooskõlastatud tegevusega. Käesolevas
tegevuskavas on visandatud otsustavad ühismeetmed, et päästa valla Euroopa
ettevõtluspotentsiaal, kõrvaldada olemasolevad tõkked ja kujundada põhjalikult
ümber Euroopa ettevõtluskultuur. Selle eesmärk on lihtsustada uute ettevõtete
rajamist ja luua olemasolevate ettevõtjate jaoks toetavam keskkond, et nad
saaksid jõudsalt areneda ja kasvada. Selles
tehakse ettepanek võtta viivitamata meetmeid kolmes valdkonnas. 1.
Ettevõtlusalane haridus ja koolitus, et toetada majanduskasvu ja ettevõtete
loomist. 2.
Raamtingimuste tugevdamine ettevõtjate jaoks, kaotades olemasolevad
struktuurilised tõkked ja toetades ettevõtjaid nende ettevõtte elutsükli
olulistes etappides. 3. Euroopa
ettevõtluskultuuri dünaamilisemaks muutmine: uue ettevõtjate põlvkonna toetamine. 2. Tegevuse 1. sammas –
ettevõtlusalane haridus ja koolitus, et toetada majanduskasvu ja ettevõtete
loomist 2.1. Uued lähtealused: suurendada ettevõtlusalase õppe levikut
ja kvaliteeti ... Investeerimine ettevõtlusalasesse haridusse
on üks tasuvamaid investeeringuid, mida Euroopa saab teha. Uuringutest selgub, et 15–20 % õpilastest, kes osalevad
keskkoolis miniettevõtete loomise programmis, rajavad hiljem oma ettevõtte.
Seda on kolm kuni viis korda rohkem kui rahvastiku puhul üldiselt[16]. Olenemata sellest, kas nad
asutavad hiljem oma äri- või sotsiaalettevõtteid, omandavad ettevõtlust õppivad
noored ettevõtlusalaseid teadmisi ning olulisi oskusi ja hoiakuid,
sealjuures suureneb ka nende loovus, algatusvõime, visadus, valmidus
meeskonnatööks, võime mõista ohte ja vastutustunne. See ettevõtlik
meelelaad aitab ettevõtjatel muuta ideed tegudeks ja suurendab
märkimisväärselt tööalast konkurentsivõimet. Ettevõtlikkus on üleeuroopaline võtmepädevus[17] ja selle edendamine meede,
mida on nimetatud hiljutises komisjoni teatises hariduse ümbermõtestamise kohta[18]. Ettevõtluse rolli tööhõive
taseme suurendamises on rõhutatud ka 2013. aasta majanduskasvu analüüsis[19]. Paljud liikmesriigid on
võtnud edukalt kasutusele ettevõtlusalast haridust käsitlevad riiklikud
strateegiad või on teinud ettevõtlusalasest õppest oma õppekava kohustusliku
osa, ent vaja on enamat. Haridust tuleks elavdada praktiliste, kogemuslike
õppemudelite ja reaalselt tegutsevate ettevõtjate kogemuste abil.
Selleks et võtta klassiruumis kasutusele tõhusad ettevõtlusalase õppe
metoodikad, vajavad kõik õpetajad ettevõtlusalase õppe kindlaksmääratud
õpitulemusi. Ettevõtlusega seotud praktilisi kogemusi on
võimalik saada ka väljaspool haridusvaldkonda. Noori tuleks julgustada arendama
oma ettevõtlusalaseid oskusi informaalse ja mitteformaalse hariduse, näiteks
vabatahtliku tegevuse kaudu. Sellised kogemused tuleks samuti valideerida ja
neid tunnustada kooskõlas selle valdkonna kohta esitatud komisjoni soovitusega[20]. Partnerlussuhete loomine ettevõtjatega
võimaldab tagada selle, et haridus ja koolituskavad on seotud tegeliku
maailmaga. Ettevõtete kaasamise võimalusi pakuvad sellised algatused nagu
kutsehariduse ja -koolituse[21]
valdkonna ettevõtlusfoorum ning valdkondlike oskuste ühendused[22]. Haridusasutusi tuleks julgustada
muutuma oma üldises käsitlusviisis ettevõtlikumaks tagamaks, et nad arendavad
ja järgivad oma missiooni, juhtrolli, sidusrühmade kaasamise, õppekavade ja
õpitulemuste kaudu ettevõtlus- ja innovatsioonikultuuri. 2.2. ... ja uued võimalused: ettevõtlusalane kõrgharidus Kõrghariduse roll ettevõtluses ei piirdu
kaugeltki teadmiste andmisega, see tähendab ka osalemist ökosüsteemides,
partnerlussuhetes ja valdkondlikes ühendustes. Kuna kõrgtehnoloogilised ja
suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted satuvad üha enam ettevõtlusega seotud
riikliku poliitika keskmesse, on kõrgharidusasutused liikmesriikide ja ELi
innovatsioonipoliitika aktiivne osa. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
(EIT) tunnistas esimeste seas ettevõtluse suurt rolli innovatsiooni võimaldajana
ELi tasandil. Ühtlasi aitab ta ületada tööstuses lõhet hariduse ja
innovatsiooni vahel. EITi teadmis- ja innovaatikakogukondadest on juba välja
kasvanud hulk idufirmasid. EITi programmid tagavad, et õpilastele tutvustatakse
tipptasemel teadust, mis on ühendatud ettevõtlusalase hariduse, ettevõtte
rajamise teenuste ja liikuvuskavadega. Partnerlussuhted võivad luua tugeva
platvormi eri sektorite ettevõtlusalaste oskuste käsitlemiseks, kaasates
partnereid otse oskuste pakkumisse, rakendamisse ja ajakohastamisse. Ülikoolid peaksid
muutuma ettevõtlikumaks[23].
Selle taustal on Euroopa Komisjon koostöös OECDga juba välja töötanud
raamistiku ettevõtlike ülikoolide jaoks. Raamistik on kavandatud selleks, et
aidata huvitatud ülikoolidel ennast hinnata ja suurendada spetsiaalselt
kujundatud õppemoodulite abil nende suutlikkust. Juurdepääsu raamistikule
laiendatakse järk-järgult. Komisjon ·
töötab välja üleeuroopalise ettevõtlusalase õppe
algatuse, mis koondab Euroopa ja liikmesriikide olemasoleva oskusteabe, et koostada
mõjuhinnanguid, jagada teadmisi, arendada välja metoodikaid ja võimaldada
liikmesriikide praktikutel üksteist vastastikku juhendada; ·
tugevdab koostööd liikmesriikidega, et hinnata
igas riigis ettevõtlusalase õppe juurutamist tegelike kogemuste põhjal ja
toetada riigiasutusi, kes soovivad edukast vastastikusest juhendamisest õppida; ·
loob koos OECDga suunava raamistiku, et
soodustada ettevõtlusalast haridust pakkuvate koolide ning kutseharidus- ja
-koolitusasutuste arengut[24]; ·
edendab ettevõtlusalase õppe tunnustamist ja
valideerimist informaalses või mitteformaalses õpikeskkonnas[25]; ·
levitab 2013. aasta alguses ettevõtlikele
ülikoolidele mõeldud suunavat raamistikku; hõlbustab raamistiku rakendamisest
huvitatud ülikoolide omavahelist teabevahetust; edendab seda järk-järgult ELi
kõrgharidusasutustes; ·
toetab ülikoolipõhiste ettevõtete
(heitettevõtete jms) loomise edukaid mehhanisme ning peamiste ühiskondlike
probleemide ümber tekkivaid ülikoolide ja ettevõtluse ökosüsteeme. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
tagama, et võtmepädevus „ettevõtlikkus”
juurutatakse enne 2015. aasta lõppu alg-, kesk-, kutse-, kõrg- ja
täiskasvanuhariduse õppekavadesse; ·
pakkuma noortele võimalust saada enne
kohustusliku koolihariduse omandamise lõppemist vähemalt üks praktiline
ettevõtlusalane kogemus,[26] näiteks kogemus juhtida miniettevõtet või vastutada mõne
ettevõtlusalase projekti või sotsiaalprojekti eest; ·
edendama struktuurifondide, eeskätt
Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil ja kooskõlas riiklike töökohtade loomise
kavadega noorte ja haridust omandavate täiskasvanute ettevõtlusalast koolitust,
ennekõike vahendina, mille abil pakkuda teist haridusvõimalust neile, kes ei
õpi, ei tööta ega osale koolitustel; kasutama võimalikult hästi Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) pakutavaid koolitusvõimalusi; ·
arendama ettevõtlusalase õppe mooduleid, mis on
mõeldud riiklikes noortegarantii kavades osalevatele noortele[27]. 3. Tegevuse
2. sammas – ettevõtjate edukat arenemist ja kasvamist võimaldava
keskkonna loomine Uued ettevõtted vajavad erilist tähelepanu.
Nende loomist ja kasvu takistavate tõkete kõrvaldamiseks tuleb võtta meetmeid kuues
põhivaldkonnas: ·
juurdepääs rahalistele
vahenditele; ·
uute ettevõtjate toetamine nende ettevõtte
elutsükli olulistes etappides ja nende kasvu soodustamine; ·
uute ettevõtlusvõimaluste
avanemine digitaalajastul; ·
ettevõtete üleandmine; ·
pankrotimenetlus ja ausatele
ettevõtjatele teise võimaluse andmine; ·
regulatiivse koormuse
vähendamine. 3.1. Parem juurdepääs rahalistele vahenditele Ilma piisava
rahastamise ja likviidsuseta ei saa ükski ettevõte tegutseda, investeerida ega
kasvada, seepärast on juurdepääs rahalistele vahenditele üks VKEde kasvu
hoobasid[28].
Avaliku konsultatsiooni käigus, mille komisjoni algatas 2012. aasta
juulis, selgus, et juurdepääs rahalistele vahenditele on Euroopas üks kõige
olulisemaid kasvu ja ettevõtlust piiravaid tegureid. VKEd on läbi aegade
tuginenud pangalaenudele ja seepärast on mõju, mida avaldavad VKEdele praegused
kriisist tingitud kitsendused pangalaenude saamisel, ebaproportsionaalselt
suur. Peale selle on ettevõtjatel raske leida rahalisi vahendeid eriti ettevõtete
tegevuse algetappidel. 2011. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon
tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks[29] ning ettepanekud
riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide kohta[30]. VKEdele on pööratud erilist
tähelepanu ka finantsinstrumentide direktiivis[31]
ja kapitalinõuete direktiivi lõplikel läbirääkimistel[32]. Turu puudujääkide ületamiseks
tuleb teha nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil siiski enam. Muu hulgas
tuleb uurida, millised on VKEde puhul alternatiivid pangalaenudele, et leida
lisa olemasolevatele piiratud erasektori vahenditele ja muuta rahastamist
käsitlev teave kergemini kättesaadavaks. Samuti on tähtis
parandada idufirmade projektide kvaliteeti ja kasumlikkust. Rahaline toetus
uute tehnoloogiate testimiseks, esitlemiseks ja kasutuselevõtmiseks,
riskikapitali tugevdamine, äriinglite investeeringud,
inkubaatorid ja laenud suure potentsiaaliga VKEdele on mõni võimalik
tegutsemisvaldkond. Ettevõtjad vajavad rahalisi vahendeid, et viia teadus-
ja arendustegevuse tulemused turule ning katsetada innovatiivseid ärimudeleid.
Komisjon on näinud tulevases ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate programmis[33]
ja programmis „Horisont 2020” ette nendele valdkondadele toetuse,
mida suurendatakse Euroopa struktuurifondide raames veelgi[34]. Sotsiaalmajanduses
osalejatel ja sotsiaalettevõtjatel on kaasava töökohtade loomise ja sotsiaalse
innovatsiooni puhul oluline roll. Neil tuleb tegeleda sarnaste probleemidega
nagu enamikul VKEdel, kuid lisaks võib neil tekkida täiendavaid raskusi seoses
juurdepääsuga rahalistele vahenditele, mida komisjon on käsitlenud tulevases sotsiaalsete
muutuste ja innovatsiooni programmis, nagu ka struktuurifonde käsitlevates
määrustes[35]. Ettevõtluse
eduka ökosüsteemi tähtis osa on arvukad varajases etapis investeerijad
(riskikapital ja äriinglite investeeringud), kes panevad ettevõttele aluse ja
teevad esimese ringi omakapitaliinvesteeringud. Need investorid tuginevad
ulatuslikule ekspertidevõrgustikule ning jagavad väärtuslikke teadmisi ja nõu
turu ja riskikapitali aruka kasutamise kohta. Sellist investeerimist võib
stimuleerida ka maksusoodustuste abil. 2008. aastal rajas
komisjon Euroopa ettevõtlusvõrgustiku – partnerluse, milles on üle 600
vastuvõtva organisatsiooni –, mille üks ülesanne on anda ettevõtetele ja
potentsiaalsetele ettevõtjatele teavet, mis on vajalik selleks, et pääseda ligi
ELi rahastamisele ja ELi vahenditele. Ettevõtted soovivad siiamaani
saada paremat teavet ELi toetuse kohta. Komisjon teeb võrgustiku
tugevdamiseks koostööd sidusrühmadega, et muuta see aktiivsemaks ja
tõhusamaks. Komisjon ·
rahastab Euroopa mikrorahastamise turu
arendamisele suunatud programme selliste algatuste abil nagu
mikrokrediidirahastu „Progress” ja mikrokrediidiasutuste toetamise ühismeede
(JASMINE) ning teeb mikrofinantseerimise vahendid Euroopa Sotsiaalfondi või
Euroopa Regionaalarengu fondi vahendusel liikmesriikidele ja piirkondadele
kättesaadavaks; ·
hõlbustab VKEde otsest juurdepääsu
kapitaliturule, töötades finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise
käigus välja ELi korra, milles käsitletakse VKEde emiteeritud aktsiatele ja
võlakirjadele spetsialiseerunud kauplemiskohti (VKEde kasvuturge). Liikmesriike
kutsutakse üles ·
hindama vajadust muuta kehtivaid riiklikke
finantsvaldkonna õigusakte, et hõlbustada idufirmade ja üldisemalt VKEde puhul
uute, alternatiivsete rahastamisvormide kasutuselevõttu, eriti seoses
ühisrahastamisplatvormidega, samuti kaaluma vajadust lihtsustada maksuseadusi,
et soodustada alternatiivsete finantsturgude, näiteks äriinglite
investeeringute edasist arengut; ·
kasutama struktuurifondide vahendeid, et seada
kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF)
vastavate investeerimisprioriteetidega sisse mikrorahastamise toetuskavad. ·
kasutama EAFRD täielikku potentsiaali, et tagada
juurdepääs ettevõtluse rahastamisele, eelkõige põllumajandusettevõtte
tegutsemise algetapis (nt noortele, kes rajavad oma põllumajandusettevõtte)
ja maapiirkondades üldiselt, ka rahaliste vahendite abil. 3.2. Uute ettevõtete toetamine nende elutsükli olulistes
etappides ja nende kasvu soodustamine Umbes pooli uutest ettevõtetest ootab
esimese viie aasta jooksul ees ebaõnnestumine. Kui tahame, et Euroopa
ettevõtjad tooksid kaasa majanduskasvu, mida neilt ootame, peame eraldama
rohkem vahendeid, et aidata neil see periood edukalt läbida. Sageli puudub
ettevõtetel kasvamiseks sobiv ökosüsteem. Väga tähtis abivahend on tugiteenused, mille
pakkujad tunnevad asjaomaseid turge ja mille abil saab seega märkimisväärselt
suurendada uute ettevõtjate edukust. Tõhus tugi koosneb terviklikest
programmidest, milles on lõimunud sellised olulised elemendid nagu
juhtimiskoolitus, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas toimuv juhendamine ning
asjaomases sektoris tegutsejate, võimalike tarnijate ja klientide võrgustikud.
Ettevõtjad vajavad üha enam nõu ja tuge selle kohta, kuidas tulla
strateegiliste investeeringute ja tootearenduse abil toime piiratud ressursside
ja ebakindlate tarnetega. Paljud väiksemad ettevõtted tajuvad üha suuremat
survet neilt ettevõtetelt, kelle tarnijad nad on: neilt nõutakse vastavust
suurema ressursitõhususe ja parema taaskasutatavusega seotud uutele
standarditele ja disaininõuetele. Maksueeskirjade täitmisega seotud kulude
vähendamine parandaks ettevõtluskeskkonda, eriti väikeettevõtjate seisukohast. Kuna väikeste ja äsja loodud ettevõtete vahendid ja kogemused on
piiratud, kannatavad nad keeruliste maksuseaduste järgimisega kaasnevate suurte
kulude ja koormava maksuaruandluskorra tõttu rohkem kui suured korporatsioonid.
Samuti peaksid liikmesriigid kaaluma käibemaksukohuslaseks registreerimise
korra lihtsustamist ja looma ühtse elektroonilise registreerimissüsteemi, et hõlbustada
väikeettevõtete piiriülest e-kaubandust. Palju uusi ideid edukate ettevõtete loomiseks
ammutatakse teadus- ja uurimisvaldkonnast, ent selleks, et ettevõtted
kasutaksid uurimistegevuse tulemusi, saab teha märksa enam. Seepärast tuleks
ettevõtetega jagada rohkem teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide alusel
rahastatavate projektide analüüsimisel saadud teavet. Uued ettevõtted langevad sageli eksitavate
turundusvõtete ohvriks. Need ulatuvad teenuse kohta vale või eksitava teabe
esitamisest kuni selleni, et saadetakse arveteks maskeeritud pakkumisi või
eksitavaid vorme, milles palutakse ajakohastada ärikataloogides oma andmeid.
Komisjon avaldas strateegia[36]
koos üksikasjaliku loeteluga tulevastest meetmetest, et suurendada ettevõtete
kaitset, ja kavatseb 2013. aastal esitada seadusandliku ettepaneku. Ühtse turu toimimist takistavate tõkete
kõrvaldamisega ja sel moel võrdsete tingimuste loomisega aidatakse
väikeettevõtetel arendada piiriülest tegevust. Selleks
tuleb lahendada topeltmaksustamise probleem ning kõrvaldada maksualased
ebakõlad ja muud maksumeetmed, mis on tõkkeks piiriülesele tegevusele ühtsel
turul ja ELis tehtavatele välisinvesteeringutele. Enamikus ELi riikides erinevad füüsilisest
isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustust käsitlevad õigusraamistikud
märkimisväärselt töötajate vastavatest raamistikest, mis tekitab ettevõtjatele
täiendavaid tõkkeid. Uue ettevõtte toetamine on eriti tähtis olukorras, kus
töötu hakkab tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana. Abi võib olla korrast,
mis muudab oma ettevõtte loomise ja majandusliku sõltumatuse saavutamise
sotsiaaltoetustest (nt töötushüvitisest) sõltuvatele inimestele lihtsamaks
(üleminekutugi). Seepärast võiksid liikmesriigid uurida võimalust maksta
füüsilisest isikust ettevõtjatele hüvitisi (nt tervisehüvitist,
pensionihüvitist, invaliidsushüvitist, töötushüvitist ettevõtte
sulgemise/pankroti korral jms), mis on võrreldavad töötajatele makstavate
hüvitistega, viimati nimetatute hüvitisi sealjuures vähendamata. Ettevõtjad ja VKEd vajavad jõudsaks
arenemiseks spetsiifilist, kohandatud oskusteavet, mis aitab neil
välja arendada konkurentsieelised ning saada kasu üleilmsetest väärtusahelatest
ja inimressursside ühisest haldamisest. Sellise toetava keskkonna võivad
luua klastrid, ettevõtlusvõrgustikud ja muud liiki ettevõtjate ühendused,
mis toovad kokku ettevõtlus-, haridus- ja teadusvaldkonna ning avaliku sektori
asjaomased isikud[37]. VKEde seas on ettevõtteid, näiteks sotsiaalettevõtted,
mille spetsiifilised ärimudelid eeldavad sageli spetsiaalseid toetuskavu. VKEde
rühmitumine võib suurendada konkurentsivõimet[38].
Seepärast võiksid liikmesriigid kaaluda, kas nende maksusüsteemi oleks võimalik
täiustada, et võimaldada rohkem selliste VKEde rühmade moodustamist. Peale selle võivad ettevõtjad saada palju kasu
ühtsest turust. Praegu aga häirib ühtse turu tõrgeteta toimimist ikka veel mõni
tõke. Selleks et vähendada praeguseid tõkkeid, andis Euroopa Komisjon 3. oktoobril
2012 välja teatise „Ühtse turu akt II”[39].
Nende meetmete tõhusa rakendamisega saab edendada Euroopas ettevõtlust
sellistes valdkondades nagu piiriülesed teenused, diplomite ja
kvalifikatsioonide tunnustamine ning asutamisõigus. Peale selle tuleks soodustada ELis
teabevahetust teadlike ettevõtjatega, kasutades selleks näiteks komisjoni
programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”. Komisjon ·
teeb kindlaks liikmesriikide parimad tavad ja
edendab neid, et luua ettevõtjasõbralikum maksukeskkond; ·
toetab klastrite ja ettevõtlusvõrgustike
koostööd; ·
toetab VKEde ressursitõhusussüsteeme haldavate
ametite koostöövõrgustike loomist ja nendevahelist parimate tavade vahetamist; ·
tugevdab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku
partnerlust vastuvõtvate organisatsioonide, ühtsete kontaktpunktide ja kõikide
VKEsid toetavate organisatsioonidega, et i) levitada laialdaselt teavet ELi
algatuste, rahastamisallikate ja innovatsioonitoetuste kohta, ii) julgustada
liikmesriike tugevdama meetmeid, et suurendada ettevõtjate ja VKEde
investeerimisvalmidust, ning iii) pakkuda tõhusat abi, et aidata ettevõtetel
saada ühtsest turust igakülgset kasu ja pääseda kolmandate riikide turgudele; ·
vaatab läbi teatavate eksitavate
turustamisvõtete kasutamist keelavad eeskirjad,[40] et
muuta need jõulisemaks ja tugevdada eeskirjade jõustamist juhtudel, kui
selliseid võtteid kasutatakse piiriüleselt; ·
avab VKEde jaoks digitaalse ühtse turu
kogupotentsiaali, kõrvaldades olemasolevad tõkked, mis takistavad piiriülest
internetikaubandust[41]; ·
arendab edasi programmi „Erasmus noortele
ettevõtjatele”, et täita uute ettevõtjate osalemissoovid, mis on suurenenud
kogu ühtsel turul[42]; ·
julgustab noorte ettevõtjate vahetust ELi ja
kolmandate riikide vahel; ·
aitab liikmesriikidel koostada terviklikud
toetuskavad Euroopa Sotsiaalfondi tehnilise abi vahenditest rahastatavate
suutlikkuse suurendamise seminaride abil, , , kaasates terviklike strateegiate
väljatöötamisse asjaomased sidusrühmad, sealhulgas hariduse ja koolituse
pakkujad, ning nähes eeskätt noorte ettevõtjate tarvis ette spetsiaalsed
meetmed; ·
jätkab portaali „Teie Euroopa – Ettevõtted”
täiendamist ühtset turgu käsitleva teabega, mis on saadud nii komisjonilt kui
ka liikmesriikidelt. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
muutma riikliku maksuhalduskeskkonna vastloodud
ettevõtetele soodsamaks; vähendama maksude deklareerimise ja maksmise
lihtsustamise teel maksueeskirjade täitmisega seotud kulusid, laiendades
elektrooniliste vahendite kasutamist, kiirendades sealhulgas digitaalse ühtse
turu täielikku kasutuselevõttu; ·
edendama maksude kooskõlastamist tagamaks, et
maksustamise ebakõlad ei tooks kaasa topeltmaksustamist ega muude ühtset turgu
kahjustavate maksustamistavade rakendamist, mis takistaks piiriülest
ettevõtlust ja piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute tegemist; ·
ümber hindama ettevõtte tulumaksu süsteeme, et
kaaluda ettevõtte tulumaksu puhul kahjude piiramist ja maksusoodustusi
käsitlevate eeskirjade laiendamist; ·
kaaluma võimalust kasutada alates 2013. aastast
väikeettevõtjate käibemaksukohustuse kindlaksmääramisel kassapõhist
raamatupidamisarvestust; ·
võtma vajalikke meetmeid, et toetada
innovatsiooni-, teadus- ja arendusprojektide turuleviimist, võttes arvesse
vastloodud ettevõtete ees seisvaid erilisi probleeme; ·
kaaluma võimalust anda uute ettevõtete omanikele
luba taotleda ettevõtte konkreetsele olukorrale ja usutavatele põhjendustele
tuginedes piiratud ajaks sotsiaalmaksu tasumise graafiku võimalikku
kohandamist. ·
kasutama täielikult Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi (EAFRD) raames kehtestatud uusi toetusi, mis on mõeldud
alustavatele ettevõtetele ning põllumajandusettevõtjate ulatuslike vahetus- ja
külastuskavade väljatöötamiseks; samuti toetama klastreid,
ettevõtlusvõrgustikke ning põllumajanduses, metsanduses ja põllumajanduslikus
toidutööstuses toimuvat koostööd ning koostööd maapiirkondades asuvate
ettevõtjate vahel, kes ei tegele põllumajandusega. 3.3. Uute ettevõtlusvõimaluste avanemine digitaalajastul Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
parem kasutamine võib uute ettevõtete jõudsale arenemisele märkimisväärselt
kaasa aidata. IKT on riikide majanduse peamine
kasvuallikas: Euroopa VKEd kasvavad IKT võimalusi ära kasutades kaks kuni kolm
korda kiiremini. Nagu on märgitud komisjoni teatises tööstuspoliitika kohta[43] peaksid ettevõtjad „täielikult
ära kasutama ka võimalusi, mida pakub digitaalne ühtne turg, mille eeldatav
kasv aastani 2016 on 10 % aastas.” Tuginedes digitaalarengu tegevuskavale
ja tööstuspoliitika juhtalgatustele, aitab komisjon ettevõtjatel ja
VKEdel kasutada täielikult ära IKT potentsiaali, pidades silmas nii uute
digitaalsete toodete ja teenuste pakkumist kui ka nõudlust
nende tehnoloogiate järele ja nende arukat kasutamist. Pakkumise poolelt on veebiettevõtjad
konkreetne liik ettevõtjaid, kes loovad uusi digitaalseid teenuseid ja tooteid,
mille puhul interneti kasutamine on möödapääsmatu. Veebipõhistel idufirmadel on
kalduvus kasvada, aga ka ebaõnnestuda kiiremini kui teistel ettevõtetel ning
märkimisväärselt skaleeruda, millega kaasneb suurem kasu, ent ka suuremad
riskid. Nad tegutsevad keerulises ja kiiresti muutuvas ökosüsteemis, kus on
ülitähtis luua võrgustikke ja eksperimenteerida. Veebipõhiste idufirmade
loomine on odavam ja tõkked turule pääsemisel on väikesed, mistõttu on see
atraktiivne viis alustada ettevõtluskarjääri. Seepärast vajavad veebiettevõtjad
spetsiaalselt kohandatud toetusmeetmeid, et tugevdada veebipõhiste idufirmade ökosüsteemi
struktuuri. Nõudluse poolelt on investeeringud
digitaaltehnoloogiasse möödapääsmatud: ettevõtted saavad olla tänapäeval
konkurentsivõimelised vaid juhul, kui nad võtavad omaks digitaalse maailma. See tekitab võimalusi ja probleeme eelkõige
VKEdele, sest neil on uute ja keerulisemate ärimudelitega toimetulekuks sageli
vähem vahendeid. Digitaalsektori ettevõtjad on ettevõtjad, kes
kasutavad igati digitaalseid tooteid ja teenuseid, sealhulgas
pilvandmetöötlust, et uuendada oma ärimudeleid ja suurendada oma
konkurentsivõimet[44].
ELi algatustega, milles käsitletakse infotehnoloogia
arukat kasutamist ja VKEde lõimimist üleilmsetesse tööstuslikesse
väärtusahelatesse ning e-oskusi, edendatakse digitaaltehnoloogia
kasutuselevõttu ning luuakse seos VKEde ja digitaalse maailma vahel. E-kaubanduse kui
digitaalsel ühtsel turul ettevõtjatele pakutava võimaluse potentsiaali ei ole
ikka veel täielikult ära kasutatud. Hulk spetsiaalseid meetmeid aitab
suurendada usaldust internetikaubanduse vastu[45]. Komisjon ·
edendab peamiste
turusuundumuste ja uuenduslike ärimudelite alast teadmusbaasi, luues
koostöös peamiste sidusrühmadega internetipõhise turujärelevalve mehhanismi ja
tulemustabeli, et hõlbustada dialoogi ja jõuda ühise tegevuskava
väljatöötamiseni; ·
suurendab
ettevõtjatele ja VKEdele suunatud üleeuroopalise teavituskampaania abil teadlikkust
digitaalse arengu kasulikkusest; kampaania tutvustab Euroopa edulugusid ning
korraldab kogu Euroopat hõlmavaid võistlusi ja auhindade väljaandmisi, et panna
ettevõtjad tajuma muutuvat ettevõtlusmaastikku ja uusi ettevõtlusvõimalusi; ·
hõlbustab kontaktide loomist, et tekitada uusi äriideid ja pakkuda neile toetust, aidates näiteks
rajada Euroopa mentorite võrgustiku, et pakkuda koolitust, nõu ja
konkreetseid näpunäiteid selle kohta, kuidas ajada äri digitaalajastul, ning
korraldada uute partnerlusvõimaluste uurimiseks sidusrühmade kokkusaamisi; ·
käivitab veebiettevõtjate tarvis spetsiaalsed
meetmed: i) seab sisse Euroopa idufirmade
partnerluse, et kasutada ära oskusteavet, juhendamist, tehnoloogiat ja
teenuseid; ii) loob juhtivate veebiettevõtjate klubi, et tuua kokku
maailmatasemel veebiettevõtjad ja tugevdada Euroopas veebiettevõtluskultuuri;
iii) rajab Euroopa veebiettevõtluse kiirendajate võrgustiku; iv) teeb koostööd
Euroopa investoritega, et suurendada veebipõhistesse idufirmadesse suunatud
riskikapitali- ja ühisrahastamisvooge, ning v) arendab interneti kasutamise
annet, soodustades laiale üldsusele mõeldud internetipõhiste kursuste[46] tekkimist,
juhendamisvõimaluste loomist ja oskuste arendamist; ·
suurendab oma
digitaaloskuste meetmete tõhustamisega pädevusi ja oskusi, et täiustada
uue tehnoloogia kasutamiseks ja uutel turgudel tegutsemiseks e-ettevõtlusega
seotud oskusi, teaduslikke ja loovaid distsipliine ning juhtimis- ja ettevõtlusalaseid
oskusi. Liikmesriike kutsutakse üles ·
suurendama riiklikku või piirkondlikku toetust
digitaalsetele ja veebipõhistele idufirmadele ning edendama vastloodud
tehnoloogiaettevõtete alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks nn IKT
innovatsioonikupongide süsteemid; ·
edendama ettevõtjate juurdepääsu avatud
andmetele ja andmemahukatele andmetele, mis on kogutud avalik-õiguslike või
asjaomase sektori toel elluviidavate programmide raames, näiteks kultuuriga
seotud andmekogusse Europeana[47]; ·
toetama kõige andekamaid ettevõtjaid, näiteks
julgustades kõige terasemaid ülikoolilõpetajaid alustama oma ametialast
karjääri mõnes idufirmas; ·
toetama käsilolevate poliitikaalgatuste, näiteks
andmekaitsereformi ja Euroopa ühist müügiõigust käsitleva ettepaneku sujuvat
vastuvõtmist, mis vähendaks pilveandmetöötluse kasutuselevõtu tõkkeid ELis; ·
tagama, et Euroopa rahalisi
vahendeid kasutatakse veebi- ja digitaalettevõtluse jaoks parimal viisil,
võttes arvesse kohaldatavaid eeskirju ja prioriteete. 3.4. Ettevõtete üleandmise lihtsustamine Euroopas antakse igal aastal üle
umbes 450 000 ettevõtet koos 2 miljoni töötajaga. Ometi võib
ettevõtte üleandmise korraldamine olla nii keeruline, et igal aastal võib
kaduma minna hinnanguliselt 150 000 ettevõtet 600 000 töökohaga[48]. Selle peamine põhjus on
regulatiivne koormus või maksukoormus, vähene teadlikkus vajalikest
ettevalmistustest ja selliste tehingute jaoks vajalikest läbipaistvatest
turgudest ning pikk aeg, mis kulub formaalsuste täitmisele. Peale selle
suurendab ettevõtte haavatavust ettevõtte õiguslik vorm (ainuomand) ja samuti
selle vanus (eriti ettevõtete puhul, mis on tegutsenud vähem kui kolm aastat).
Seepärast on üleandmise ebaõnnestumise oht kõige suurem väikseimate
ettevõtete puhul. Need ettevõtted jätkavad tegutsemist
väljakujunenud toodete, turgude ja klientidega ning seega on nende
ellujäämistõenäosus suurem kui uutel ettevõtetel. Potentsiaalsed ettevõtjad
peaksid teadma, et tegutseva ettevõtte omandamine võib olla atraktiivne
alternatiiv uue ettevõtte loomisele. Üleandmine tuleks muuta lihtsamaks
nii ettevõtja jaoks, kes soovib oma ettevõtet üle anda, kui ka ettevõtte
omandaja jaoks. Ettevõtte üleandmine ühelt põlvkonnalt teisele
on pereettevõtluse eripära ja ühtlasi suurim katsumus, millega ühel
pereettevõttel tuleb rinda pista. Pereettevõtte üleminekut tuleks käsitada
sellise omandi üleminekuna, mis ei ole likviidne vara, vaid miski, mille pere
on põlvkondade vältel üles ehitanud ja välja arendanud ning mis hõlmab ka
väärtusi, traditsioone ja oskusteavet. Mitmesugused lähenemisviisid pärandi-ja
varamaksudele ning nende erinev ulatus kõikjal ELis näitab, et pereettevõtete
ülemineku õiguskeskkonda on võimalik veel tublisti täiustada. Ettevõtete ülemineku teemat on käsitletud täpsemalt Euroopa
väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”,[49] komisjoni 2011. aasta
teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”
läbivaatamise kohta[50]
ja 2006. aasta teatises „Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja
töökohtade kava rakendamine. Ettevõtete üleminek – järjepidevus läbi uue
alguse”[51]. Ehkki mõni Euroopa riik on teinud edusamme ja
töötanud üleminekute jaoks välja soodsama õigusraamistiku, ei pruugi isegi
nende riikide ettevõtjad ja sidusrühmad (kutseliidud, juriidilised
asutused ja ettevõtjate nõustajad) olla piisavalt teadlikud ülemineku
võimalustest ja vajalikest ettevalmistustest. Kuna ettevõtete edukat üleminekut takistavad
tõkked esinevad peamiselt kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil, on
ilmselt kasulik võrrelda käsitlusviise üle kogu Euroopa, et vahetada parimaid
tavasid ja võtta meetmeid, pidades eeskätt silmas ettevõtete ülemineku
valdkonnas teadlikkuse suurendamist, spetsiaalseid rahalisi vahendeid
üleminekute rahastamiseks, õiguslikku ümberkujundamist (eelkõige võimalust
luua ettevõtte müügi hõlbustamiseks äriühinguid) ja ettevõtete üleminekuks
vajalikke läbipaistvaid turge[52]. Komisjon ·
töötab ettevõtete ülemineku lihtsustamiseks
välja suunised tõhusaimate programmide ja parimate tavade kohta, sealhulgas
meetmed turgude süvendamiseks ja avardamiseks, kaardistades Euroopa
olemasolevad programmid ja esitades vajalikud meetmed, et kõrvaldada ettevõtete
piiriülese ülemineku teelt võimalikud tõkked. Selleks paneb komisjon koos
liikmeriikide esindajatega kokku ekspertide töörühma, mis seab 2013. aastal
sihiks saada ülevaade selles valdkonnas alles jäänud tõkete põhjustest ja neid
põhjuseid analüüsida ning esitada nende tõkete kõrvaldamiseks soovitused ja
toetusmeetmed. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
täiustama ettevõtete üleminekut käsitlevaid
õigus- ja haldusnorme ning maksusätteid, võttes arvesse komisjoni 2006. aasta
teatist ettevõtete ülemineku kohta ja komisjoni 2011. aasta teatist
piiriüleste pärandimaksutõkete kõrvaldamise kohta ELis[53]; ·
kasutama kohaldatavaid
eeskirju ja prioriteete arvesse võttes Euroopa olemasolevaid rahalisi
vahendeid, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üleminekut
ettevõtjatele, kellel on kavas ettevõtte tegevust jätkata; ·
täiustama ettevõtete üleminekuga seotud teavet
ja nõustamisteenuseid ning samuti parandama ettevõtete ülemineku korral andmete
kogumist ja järelevalvet; ·
tutvustama tõhusalt ettevõtete ülemineku
platvorme ja turgu ning käivitama kampaaniaid, et suurendada elujõuliste
ettevõtete potentsiaalsete ostjate ja müüjate teadlikkust; ·
kaaluma maksuseaduste läbivaatamist, et uurida
selle mõju väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete likviidsusele omandi
üleminekul järgmisele põlvkonnale, ilma et sellega väheneksid ettevõtte tulud. 3.5. Ebaõnnestumise muutmine eduks: teise võimaluse andmine ausa
pankroti korral Ettevõtete ebaõnnestumine, nagu ka ettevõtete
loomine, on dünaamilise, normaalse turu osa. Tõendid näitavad, et enamik (96 %)
pankrotte on tingitud ridamisi hilinenud maksetest või muudest objektiivsetest
probleemidest – teisisõnu on tegemist nn ausate ebaõnnestumistega,
mille puhul ettevõtja ei ole tegelenud pettusega[54].Sellegipoolest käsitletakse
ettevõtjaid paljudes pankrotiseadustes nii, nagu nad oleksid petised, ja neil
tuleb läbida keerulisi menetlusi, enne kui nad vabanevad pankrotijärgselt
kohustustest. Mõnes liikmesriigis võib kuluda selle menetluse peale nii palju
aega, et ettevõtjad ei hakka uue ettevõtte loomist kaalumagi[55]. Mõnel juhul võidakse neil uue
ettevõtte rajamine pika aja või kogu elu jooksul seadusega ära keelata. Isegi pärast pankrotijärgset kohustustest
vabanemist jääb pankrotti läinud ettevõtjatele külge häbimärk ja neil on
keeruline leida uue ettevõtte tarvis rahalisi vahendeid. Seepärast paljud
potentsiaalsed ettevõtjad lihtsalt loobuvad ja ei hakka uuesti proovimist
kaalumagi. Uuringud siiski näitavad, et nn teisele
ringile minejad on edukamad ja peavad vastu kauem kui keskmised alustavad
ettevõtjad, nad kasvavad kiiremini ja värbavad rohkem töötajaid[56]. Seega ei peaks ettevõtluses ebaõnnestumine
tooma kaasa eluaegset karistust, mis keelab igasuguse tulevase
ettevõtlusalase tegevuse. Selles tuleks näha hoopis võimalust õppida ja
areneda – käsitlusviis, mida me teadusuuringute puhul tunnistame edu
alusena juba praegu. Seepärast peaks iga samm, mis astutakse uue
ettevõtjatepõlvkonna julgustamiseks, olema neile kinnituseks sellest, et kui
nende esimene katse ebaõnnestub, ei keelata neil uuesti proovida. Seega tuleb
sätestada pankrotiseadustes võlausaldajatele sujuvad ja tõhusad nõuete
esitamise ja sissenõudmise viisid ning samal ajal kehtestada ettevõtete
lõpetamiseks ja pankrotijärgseks kohustustest vabanemiseks kiiremad ja
taskukohasemad menetlused. Komisjon võttis detsembris vastu teatise
ettevõtete ebaõnnestumise ja maksejõuetuse puhul rakendatava uue Euroopa
käsitlusviisi kohta,[57]
et luua ettevõtetele soodsam keskkond, näiteks suurendades riiklike
maksejõuetusseaduste tõhusust, sealhulgas vähendades pankrotijärgseks
kohustustest vabanemiseks kuluva ajavahemiku pikkust ja sellega seotud kulusid.
Komisjon võttis esimese sammuna samal ajal vastu ka ettepaneku
maksejõuetusmenetlust käsitleva määruse ajakohastamise kohta,[58] et tagada ettevõtete päästmise
piiriülene tunnustamine ja hõlbustada nõuete esitamist teises liikmeriigis. Komisjon ·
algatab avaliku konsultatsiooni, et kuulda
sidusrühmade seisukohti teemadel, mis on määratud kindlaks teatises ettevõtete
ebaõnnestumise ja maksejõuetuse puhul rakendatava uue Euroopa käsitlusviisi
kohta, sealhulgas teise võimaluse andmise kohta ausa pankroti korral ning
pankrotijärgseks kohustustest vabanemiseks kuluva ajavahemiku lühendamise ja
kooskõlastamise kohta. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
piirama 2013. aastaks ausa ettevõtja
pankrotijärgse kohustustest vabanemise ja võlgade tasumise aega maksimaalselt
kolme aastani[59]; ·
pakkuma ettevõtjatele tugiteenuseid varajaseks ümberkorraldamiseks,
nõu pankroti vältimiseks ning VKEdele tuge ümberkorraldamiseks ja
taaskäivitamiseks; ·
pakkuma pankrotistunud ettevõtjatele
nõustamisteenuseid, et hallata võlga, hõlbustada nn teisele ringile minejate
majanduslikku ja sotsiaalset kaasamist ning töötada nende jaoks välja
juhendamise, koolitamise ja ettevõtlusalaste võrgustike loomise programmid. 3.6. Regulatiivne koormus: selgemad ja lihtsamad eeskirjad Ettevõtjad peaksid olema n-ö tavalised
kliendid, kelle jaoks suhtlemine ametiasutustega tähendab lihtsalt
menetlusnõuete täitmist, ent ometi leiab ligi
kolmveerand eurooplastest, et oma ettevõtte rajamine on halduskeerukuse tõttu
liiga keeruline[60].
Veelgi rohkem on neid, kes kurdavad ettevõttele peale pandud suure regulatiivse
koormuse pärast. Olles sellest teadlik, seadis komisjon 2007. aastal
sihiks viia ellu tegevusprogramm, et vähendada ELi õigusaktidest tulenevat
bürokraatiat 2012. aasta lõpuks 25 % võrra[61]. 2011. aasta novembris
võttis komisjon vastu aruande „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi
õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele”,[62] milles keskendutakse
ametiasustustele aru andmisel tekkiva halduskoormuse kõrval regulatiivsele
koormusele märksa laiemalt ja võetakse ükskõik millise uue regulatiivse
koormuse puhul kasutusele tõendamiskohustuse ümberpööramise põhimõte. Sellega
kohustus komisjon samuti tõhustama konsulteerimist väiksemate ettevõtjatega ja
seadma sisse iga-aastase tulemustabeli edusammude kohta, mida teevad
liikmesriigid asjaomaste sätete rakendamisel. Komisjon on esitanud ettepanekud vähendada
bürokraatiat veelgi rohkem kui sihiks seatud 25 %. ELi seadusandja on võtnud vastu meetmed, millega ettevõtjad hoiavad
aastas kokku 30,8 miljardit eurot. See moodustab 25 %
halduskoormusest, mis on hinnanguliselt 123,8 miljardit eurot. Koormust
oleks võimalik vähendada veel 5,5 % võrra, kui Euroopa Parlament ja
nõukogu võtaksid vastu komisjoni esitatud lisaettepanekud. Märkimisväärne kokkuhoid on saavutatud maksuõiguse
valdkonnas (üleminekuga paberarvetelt e-arvetele) ja äriühinguõiguse valdkonnas
(mikroettevõtete vabastamisega teatavatest finantsaruandluskohustustest).
Näiteks arvete esitamist käsitleva direktiiviga[63] on tagatud paber- ja e-arvete
võrdseks pidamine ning sellega ei lubata liikmesriikidel enam nõuda mingi
konkreetse e-arvete esitamise tehnoloogia kasutamist[64]. Liikmesriikides on tehtud
edusamme ka tolliseaduste ajakohastamisel, vähendades VKEde
statistikaalase aruandluse kohustusi, ning paljudes teistestki valdkondades[65]. Tarbetu või liigse
regulatiivse koormuse vähendamine on komisjoni poliitilises tegevuskavas
tähtsal kohal ka edaspidi. Selleks algatati 1. oktoobril
2012 lisaks liikmesriikides peetavatele konverentsidele avalik konsultatsioon,
et teha kindlaks kümme kõige koormavamat ELi õigusakti[66]. Selle konsultatsiooni
tulemusi koos üksikasjalikuma analüüsiga võetakse arvesse, kui hinnatakse
konkreetsetes valdkondades vajadust vaadata läbi ELi õigusaktid. Ettevõtjate regulatiivsed kohustused
peaksid olema selged ja lihtsad. Rahvatervise,
töötervishoiu, ohutuse ja keskkonna kaitsmise kõrval tagavad selged
õigusraamistikud ka võrdsed tingimused, õiglase ja vaba konkurentsi,
ettevõtjatele õiguskindluse ja turgude prognoositavuse. Arukas reguleerimine
võib anda tõuke ka uuendustegevusele, andes Euroopa ettevõtetele
põhitehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas juhtpositsiooni. Dubleeriv või
kooskõlastamata litsentsimine tuleks siiski kaotada. Koormavad formaalsused,
näiteks nõue tõendada avalike dokumentide (nt äridokumentide) autentsust
tuleks kõrvaldada ka siseturul tegutsevate ettevõtjate jaoks. Bürokraatia tuleks kaotada või seda tuleks
vähendada, kus vähegi võimalik, kõikide ettevõtjate
seisukohast, pidades eelkõige silmas mikroettevõtjaid, sealhulgas
füüsilisest isikust ettevõtjaid ja vabakutselisi, kes on oma väiksuse ning
piiratud inimressursside ja rahaliste vahendite tõttu bürokraatiakoormuse
suhtes eriti haavatavad. Samal ajal tuleks kõrvaldada olemasolevad kohatud ja
põhjendamata tõkked vabakutselise staatuse omandamise teelt. Riigihangete valdkonnas takistavad VKEsid ja
piiriüleseid pakkujaid haldusnõuded (nt tõendavate dokumentide esitamine),
probleemid teabe saamisel ja teinekord hankijate ebaproportsionaalsed nõuded.
Nende VKEde osakaal, kel õnnestub riigihankeid võita, ei ole 2002. aastast
märkimisväärselt muutunud. Kõige olulisem VKEde osalust mõjutav tegur on hanke
suurus – VKEd ei ole võimelised tegema suurtel riigihangetel pakkumisi või
täitma nende nõudeid ja üldjuhul näivad üle 300 000 euro suurused hanked
jäävat väljapoole nende suutlikkust. Teatud väärtust ületavate hangete
jaotamine osadeks suurendaks VKEdele ligipääsetavate hangete arvu. Peale selle soovitab komisjon liikmeriikidel
jätkata tööturgude ajakohastamist, lihtsustades tööhõivealaseid õigusakte ja
töötades välja paindliku töökorra, sealhulgas võimaluse töötada lühendatud
tööajaga[67]. Samuti peaks ettevõtjatel olema võimalus
arvestada ekspertide nõu ja abiga, kui nad peaksid kokku puutuma
siseturgu käsitlevate õigusaktide väära kohaldamisega – probleemiga,
millega on tegeletud viimasel kümnel aastal komisjoni võrgustikus SOLVIT. Ettevõtjatel peaks olema ka võimalus jääda
lootma ühtsele kontaktpunktile, et saada põhjalikku teavet litsentside,
haldusmenetluste, rahastamise ja avaliku sektori toetuse kohta. Selliseid ettevõtjate jaoks loodud universaalteenistusi nagu 2011. aasta
Euroopa ettevõtluse edendamise auhinna võitja Barcelonactiva tuleks laiendada.
Peale selle käivitas komisjon hiljuti uue portaali „Teie Euroopa”, mille kaudu
pääseb ühest kohast ligi ELi rahalistele vahenditele[68]. Ettevõtjatele tuleks
internetis kättesaadavaks teha veelgi rohkem haldusmenetlusi, sealhulgas
piiriüleselt. Liikmesriike julgustatakse laiendama teenustedirektiivi alusel
loodud ühtseid kontaktpunkte, et hõlmata teisigi menetlusi ja järgida ettevõtte
elutsüklist lähtuvat käsitlusviisi, ning pakkuda teenuseid mitmes keeles ja
kasutajakesksemalt. Komisjon ·
püüab ka edaspidi jõuliselt vähendada ELi
kavandatavates seadustes regulatiivset koormust, eriti valdkondades, kus
selline koormus on suurim; ·
annab teada, kuidas ta kavatseb läbi vaadata ELi
õigusaktid, et vähendada ebavajalikku või liigset koormust valdkondades, mis
kuuluvad kõige suurema koormusega valdkondade esikümnesse. Ettepanekud tehakse
ka teiste valdkondade halduskoormust vähendavate seadusandlike algatuste kohta,
mis edendavad näiteks riigihangete puhul e-arvete kasutamist ja lihtsustavad
standardse käibemaksudeklaratsiooni kasutuselevõtu kaudu ettevõtlust[69]; ·
kavandab õigusakti, millega kaotatakse koormav
nõue autentida avalikke dokumente, mille VKEd peavad esitama, kui nad
tegutsevad ühtsel turul piiriüleselt; ·
paneb kokku töörühma, et hinnata vabakutseliste
spetsiifilisi vajadusi seoses selliste küsimustega nagu lihtsustamine,
rahvusvahelisemaks muutumine või juurdepääs rahalistele vahenditele; ·
jälgib teenustedirektiivi alusel loodud ühtsete
kontaktpunktide kaudu edusamme ja julgustab liikmesriike rakendama
ettevõtjakesksemat käsitlusviisi; ·
võtab meetmeid kandmaks
hoolt selle eest, et rohkem ettevõtjaid saaks võrgustiku SOLVIT vahendusel abi,
kui avaliku sektori asutused ei võimalda neil kasutada ühtsel turul oma õigusi.
Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu tuleks aidata ettevõtjatel pääseda SOLVITile
tulemuslikult ligi ja seda tõhusalt kasutada. Komisjon
uurib kõiki ELi tasandil ettevõtjatele pakutavaid vahendeid, et tagada selgus
ja kättesaadavus ning vältida dubleerimist ja aegunud teavet. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
vähendama 2015. aasta lõpuks ühele kuule
aega, mis kulub litsentsimisele ja muude äritegevuse alustamiseks vajalike
lubade saamisele[70]; ·
rakendama 2013. aastaks täielikult Euroopa
parima tava juhendit, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu
riigihankelepingutele; ·
jätkama tööturgude ajakohastamist, lihtsustades
õigusakte ja töötades välja paindliku töökorra, sealhulgas võimaluse töötada
lühendatud tööajaga[71]; ·
laiendama ühtseid kontaktpunkte, et hõlmata
rohkem majandustegevust ja muuta need kasutajakesksemaks; ·
looma ettevõtjate jaoks universaalteenistused,
et koondada kõik ettevõtlust toetavad teenused, sealhulgas juhendamine,
tavapärastele ja tavapäratutele rahastamismeetoditele juurdepääsu hõlbustamine
ja sellega seotud nõustamine, juurdepääs inkubaatoritele ja ettevõtluse
kiirendajatele ning toetus selleks, et alustavad ettevõtted saaksid muutuda
tegutsemise algusjärgus rahvusvaheliseks. Partnerlusel põhineva käsitlusviisi
rakendamiseks tuleks kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas hariduse
ja koolituse pakkujad. 4. Tegevuse
3. sammas – eeskujud ja konkreetsete rühmade toetamine 4.1. Uus arusaam: ettevõtjad kui eeskujud Euroopas on kuulsaid ettevõtlusalaseid
edulugusid vähe. Selle põhjus on asjaolu, et
ettevõtlust ei ole peetud eelistatuimaks karjäärivõimaluseks. Euroopas satub
ettevõtja amet harva ihaldatuimate ametite sekka. Hoolimata sellest, et
ettevõtjad loovad töökohti ja tugevdavad majandust, ei tooda nende edu meedias
eeskujuks. See jätab ettevõtlusalase karjääri noorte silmis atraktiivsete
ametite hulgas üsna madalale kohale ja heidutab neid, kellel võiks olla soov
ettevõtjaks hakata. Seega oleks ettevõtluskultuuri muutmiseks oluline
muuta arusaama ettevõtlusest, edastades praktilisi ja positiivseid sõnumeid
selle kohta, millised on ettevõtjate saavutused, milline on nende väärtus
ühiskonnale ja millised karjäärivõimalused avanevad ettevõtte loomisel või
omandamisel. Selleks tuleb suurendada ettevõtjate kui eeskujude nähtavust,
võttes arvesse ettevõtlusprofiilide ja eduvõimaluste mitmekesisust. Negatiivset
muljet saab tasakaalustada selge ja huvitava teabega ettevõtlusalase karjääri
väljakutsete ja hüvede kohta. Seepärast tuleb ettevõtlusalase revolutsiooni
jaoks algatada eeskätt meedias selleteemaline laiem avalik arutelu. Avaliku ja
erasektori asutusi tuleks julgustada rõhutama ettevõtluse sotsiaalset ja
majanduslikku tähtsust mitte üksnes mõistliku karjäärivõimalusena, vaid ka riiklike,
Euroopa ja rahvusvaheliste huvide seisukohast väga olulise valdkonnana. Komisjon ·
korraldab VKEde nädala raames keskhariduse
viimase aasta õpilastele üleeuroopalise ELi ettevõtluspäeva. Selle päeva
sündmused võivad hõlmata kohtumisi ettevõtjatega, juhtumiuuringuid, loenguid,
õpitube ja ettevõtete avatud uste päevi. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
tõhustama ettevõtluse propageerimist ja nimetama
tuntud ettevõtjad oma riigi ettevõtlust sümboliseerivaiks riiklikeks
ettevõtlussaadikuteks. Nende ülesanne oleks tutvustada ühiskonnas ettevõtluse
väärtust, rõhutada ettevõtlusalaste oskuste ja kogemuste arendamise tähtsust
hariduses ning tõsta esile ettevõtlus kui karjäärivõimalus; ·
võtma oma riiklikes või kohalikes ettevõtluse
toetamise kavades paremini arvesse ärimudelite ja õiguslike seisundite
mitmekesisust ning arendama sotsiaalettevõtlusalast haridust ja koolitust. 4.2. Uus väljavaade: toetada naisi, eakaid, sisserändajaid,
töötuid ja noori Ettevõtlusega tegeleva elanikkonna ja eriti
alustavate ettevõtjate seas alaesindatud rahvastikurühmad on noored, naised,
puuetega inimesed ja/või sisserändajad. Euroopa peab avama neile juurdepääsu
ettevõtlusele, et luua neile töökohti, muuta nad majanduslikult ja sotsiaalselt
tugevamaks ning suurendada nende loovust ja innovatiivset võimekust. Selle
puhul tuleb arvesse võtta eri rühmade vajadusi, ootusi ja norme, mis on seotud
nõu ja teabe pakkumise ja vastuvõtmisega. Meetmed peaksid tuginema inimkapitali
tugevdavale terviklikule toetuskavale ja samuti rahalise abi pakkumisele. Peale
selle, et iga rühma puhul võetakse konkreetse rühma vajadustele kohandatud
erimeetmeid, tuleks kõik need rühmad kaasata ettevõtlusalastesse
koolitusprogrammidesse, mis on kavandatud ja mida viiakse ellu koostöös
hariduse ja koolituse pakkujate, noorteorganisatsioonide, ettevõtlusnõustajate
ja finantsasutustega. 4.2.1. Naised Naised moodustavad kogu Euroopa elanikkonnast 52 %,
ent kõigist ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest või alustavatest
ettevõtjatest vaid kolmandiku[72].
Seega peitub naistes suures koguses Euroopa ettevõtlusalast potentsiaali.
Ettevõtte loomisel või selle juhtimisel seisavad naised silmitsi arvukamate
raskustega kui mehed, peamiselt seoses juurdepääsuga rahalistele vahenditele,
koolitusele, võrgustikele ning töö- ja pereelu ühitamisega[73]. Potentsiaalseid naisettevõtjaid tuleks
teavitada ettevõtluse toetamise programmidest ja rahastamisvõimalustest. 2009. aastal lõi komisjon Euroopa
naisettevõtluse saadikute võrgustiku, mille eesmärk on olla
inspiratsiooniallikaks potentsiaalsetele naisettevõtjatele. Seejärel loodi 2011. aastal
Euroopa juhendajate võrgustik naisettevõtjate toetuseks, mille liikmed
nõustavad vabatahtlikult naisi, kes alustavad või juhivad uusi ettevõtteid. 2012. aastal
tegi komisjon ettepaneku parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud
äriühingute juhtorganites. Ehkki juhtorganitesse kuulumine nõuab teistsuguseid
pädevusi ja oskusi kui ettevõtlus, võiks naiste suurem esindatus kõrgema astme
juhtide seas olla ka üldisemalt teistele naistele eeskujuks. Suurema hulga ametialaselt
edukate naiste nähtavus annab teistele naistele märku sellest, et neil on
võimalus olla tööturul edukas. Olemasolevate soolist võrdõiguslikkust
käsitlevate õigusaktide, eriti direktiivi 2010/41/EÜ[74] tõhus rakendamine peaks
naisettevõtlust veelgi ergutama. Komisjon ·
loob naisettevõtjate jaoks üleeuroopalise
internetipõhise juhendamis-, nõustamis-, haridus- ja ettevõtlusvõrgustike
platvormi, millega tuuakse olemasolevad riiklike saadikute ja juhendajate
võrgustikud internetti, muudetakse nende pakutav toetus põhjalikumaks ja
laiaulatuslikumaks ning toetatakse naisettevõtjaid riiklikul ja piirkondlikul
tasandil, edendades liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
kujundama ja rakendama naisettevõtluse jaoks
riiklikke strateegiaid, et suurendada naiste juhitavate ettevõtete osatähtsust; ·
koguma sooliselt eristatud andmeid ja koostama
igal aastal ülevaate naisettevõtjate olukorrast riigis; ·
jätkama ja laiendama olemasolevate
naisettevõtluse saadikute võrgustike ja naisettevõtjate toetuseks loodud
juhendajate võrgustike tegevust; ·
ellu viima poliitikat, mis võimaldab naistel
saavutada sobiv töö- ja eraelu tasakaal, luues nõuete- ja taskukohased
lastehoiuteenused ja eakate ülalpeetavate hooldusteenused, kasutades eeskätt täielikult
ära EAFRD, ERFi ja ESFi raames pakutavad toetusvõimalused. 4.2.2. Eakad Eakad on ettevõtluses väärtuslik ressurss. Aastatel 1990–2010 suurenes üle 50-aastaste kodanike osakaal Euroopas 32,1 %-lt
36,5 %-le. Euroopa elanike mediaanvanus kasvab saabuvatel kümnenditel
eeldatavasti veelgi. Igal aastal läheb pensionile üha suurem hulk haritud ja
suurte kogemustega täiskasvanuid. Seni ei ole ühiskonnal olnud leidlikkust
nende värbamiseks ning nende teadmiste ja oskuste ärakasutamiseks. Nende
kaasamine nii ettevõtete loomisesse kui ka uute ja olemasolevate ettevõtjate
toetamisse võimendaks nende rikkalikke kogemusi, mis võivad nende inimeste
pensionilejäämisel kaduma minna, arendaks põlvkondadevahelist õpet ja tagaks
teadmiste edasiandmise. Kuna inimeste eluiga on pikem ja nende tervis
parem, hakkavad traditsioonilised valikud pensionileminekul muutuma. Eakatel,
kes soovivad rajada esimest korda oma ettevõtte, peaks olema võimalus kasutada
kõikvõimalikke olemasolevaid tugiteenuseid. Eakad ettevõtjad võivad olla ka väärtuslik
ressurss teise ettevõtjate jaoks. Pensionile jäänud
äritegelastel on väärtuslikku oskusteavet ja kogemusi, mis võivad muuta
ettevõtte loomise ja juhtimise lihtsamaks kui see oleks kogenematul alustaval
ettevõtjal. Need teadmised on väärtuslik Euroopa intellektuaalne kapital ja
neid tuleks võimalikult hästi ära kasutada. Euroopa võiks ammutada
inspiratsiooni sellistest programmidest nagu Iirimaa „Senior Enterprise” või
Prantsusmaa „Maillages”, millega julgustatakse motiveeritud eakaid tegutsema
vabatahtlike juhendajate, võimalike ostjate või ettevõtetesse investeerijatena
või ajutiste ettevõttejuhtidena, et aidata haavatavaid alustavaid või
üleminekuetapis olevaid ettevõtteid[75]. Komisjon ·
aitab vahetada parimaid tavasid, mis aitavad
eakatel juhtivtöötajatel ja ettevõtjatel juhendada uusi ettevõtjaid, ning
toetab ettevõtjate vastastikust ja põlvkondadevahelist juhendamist, et vahetata
tähtsaid oskusi, näiteks digitaalset kirjaoskust, ja eakate kogemusi. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
toetama eakaid ettevõtjaid, kes soovivad anda
oma oskusteabe edasi uutele ettevõtjatele, ja viima eakad ettevõtjad kokku
kogenematute ettevõtjatega, et luua meeskonnad, mille oskused on
mitmekesisemad; ·
tagama, et eakate ettevõtjate ja pensionile
läinud juhtivtöötajate osalemine projektides oleks kooskõlas nende
pensioniplaanidega. 4.2.3. Sisserändajatest ettevõtjad Aastatel 1995–2005 rajasid 52 % Silcon
Valley idufirmadest sisserännanud ja ka Iisraeli edu taga on suuresti riigi
sisserändajatest koosnev elanikkond. OECD andmeil on sisserändajad
kohalikest ettevõtlikumad ning võõrsil sündinud väike või keskmise suurusega
ettevõtja loob juurde 1,4–2,1 töökohta[76].
Sisserändajates peitub tähtis Euroopa ettevõtlusalane potentsiaal.
Ometi on Euroopa sisserändajate ettevõtted praegu peamiselt mikroettevõtted,
kus töötajaid on väga vähe või need puuduvad üldse. Võrreldes kohalike rajatud
ettevõtetega on väike ka nende käive ja kasum. Kvalifitseeritud sisserändajad
seisavad sageli silmitsi õiguslike raskuste ning piiratud tööturgude ja
karjäärivõimalustega, mis sunnivad neid looma oma ettevõtteid. Märkida tuleb ka
seda, et mõnel kolmandal riigil on rändepoliitika, mis meelitab eriti ligi
mujalt pärit ettevõtjaid. Tegeleda tuleks ka haavatavamate, vähem
kvalifitseeritud sisserändajate rühmadega. Ehkki sisserännanud loovad rohkem
ettevõtteid kui ülejäänud elanikkond, tabab neid ka sagedamini ebaõnn, sest
puuduvad teave, teadmised ja keeleoskus[77]. EL on avalikult tunnistanud, et
sisserändajatest ettevõtjad saavad anda väga olulise panuse jätkusuutlikusse
majanduskasvu ja tööhõivesse. Kolmandate riikide kodanike integratsiooni
Euroopa töökavas[78]
rõhutatakse sisserändajate olulist rolli ettevõtjatena ning öeldakse, et tuleks
tugevdada ka „nende loovust ja innovatsioonivõimet”. On tähtis, et Euroopa
ettevõtluse soodustamise poliitikas võetaks igati arvesse selle rühma
ettevõtluspotentsiaali. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kellel puudub ELi
kodakondsus, võib sinise kaardi direktiivi alusel juba värvata[79]. Riiklikus ja Euroopa
poliitikas tuleks kaaluda ka kvalifitseeritud sisserändajate potentsiaali
ettevõtete ja töökohtade loojatena. Toetusmeetmed ja poliitikaalgatused peaksid
eeskätt aitama ligi meelitada andekaid potentsiaalseid ettevõtjaid, kes
soovivad luua Euroopas globaalseid ettevõtteid. Komisjon ·
kavandab poliitikaalgatused, et meelitada ligi
sisserändajatest ettevõtjaid ja hõlbustada ettevõtlust juba ELis elavate või
siia muul eesmärgil kui ettevõtte rajamiseks saabuvate sisserändajate seas,
tuginedes liikmesriikides, sealhulgas kohalikes omavalitsustes välja töötatud
parimatele tavadele; ·
analüüsib võimalust kavandada õigusakte, mille
eesmärk on kaotada ettevõtete loomist takistavad juriidilised tõkked ja anda
kvalifitseeritud sisserändajatest ettevõtjatele alaline elamisluba. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
kaotama juriidilised tõkked, mis takistavad
seaduslikest sisserändajatest ettevõtjatel luua ettevõtteid, kaaludes näiteks
võimalust anda kvalifitseeritud sisserändajatest ettevõtjatele või mõne Euroopa
kõrgharidusasutuse lõpetanud sisserändajatele Euroopas ettevõtte loomiseks
alaline elamisluba, mida on võimalik pikendada, kui eelnevalt kindlaks määratud
töökohtade loomise, käibe või uute rahaliste vahendite leidmise eesmärgid on
saavutatud; ·
hõlbustama sisserändajatest ettevõtjate ja potentsiaalsete
sisserändajatest ettevõtjate juurdepääsu teabele ja võrgustikele, luues
piirkondades, kus elab palju sisserändajaid, asjaomased teabekeskused. 4.2.4. Töötud, eelkõige noored Võttes arvesse töötute suurt hulka kõikjal
Euroopas, tuleks sisse seada ettevõtluse toetamise kavad, et julgustada
ettevõtete loomist kui üht viisi, kuidas pääseda töötusest[80]. Vaid mõni üksik ettevõtluse
arendamise toetuskava on suunatud konkreetselt töötutele noortele[81]. Igasugune ettevõtluse arendamiseks pakutav
toetus peaks sisaldama suunavat teavet ning viiteid ettevõtlusalastele
tugiteenustele, nõustamisele ja juhendamisele. Sellise abi raames võib pakkuda
kas informaalselt (nt nõustamiskavade kaudu) või ametlikumalt kursuste
abil ka konkreetseid oskusi (nt võimaluste äratundmine, äriplaani
koostamine, finantshaldus, müük ja turustamine). Toetus tuleks suunata
rühmadele, mille potentsiaal on suurim (nt kutseoskustega töötutele,
naistele või noortele), ja seda tuleks pakkuda tihedas koostöös
tööturuasutuste, ettevõtluse toetajate ja rahaliste vahendite pakkujatega.
Eesmärk on aidata töötutel alustada tõhusalt tegevust füüsilisest isikust
ettevõtjana, suurendada nende ettevõtete jätkusuutlikkust ja kohandada toetust
rühmadele, kes võivad vajada täiendavaid vahendeid, näitkeks noortele või
inimestele, kelleni traditsioonilised ettevõtlustoetused ei pruugi kõige
paremini jõuda. Tähelepanu tuleks pöörata ka töötutele
üldiselt, eriti neile, kel on juba olemas oskused ja pädevused, mille toel
oleks ettevõtlusalase juhendamise abil võimalik alustada tegutsemist
füüsilisest isikust ettevõtjana. Komisjon ·
käivitab 2014. aastal sotsiaalsete muutuste
ja innovatsiooni programmi raames tulevase mikrokrediidirahastu, mis on
suunatud haavatavatele rühmadele, sealhulgas inimestele, kes on kaotanud töö
või kel on oht seda kaotada või kellel on raskusi tööturule sisenemisel või
taassisenemisel; ·
pakub Euroopa Sotsiaalfondi kaudu tehnilist abi,
et keskenduda muu hulgas noorte alustavate ettevõtjate ja sotsiaalettevõtjate
toetuskavade koostamisele; ·
korraldab 2013. aasta juunis Euroopa
mikrokrediidirahastu „Progress” raames mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse
sidusrühmade foorumi, et kaasata kohalikud finantsvahendajad ettevõtluse
edendamisse keskkonnahoidlikus majanduses; ·
analüüsib koos OECDga koostatavas
2013. aasta ettevõtlusaruandes ettevõtluse olukorda töötute seisukohast.
Aruandes analüüsitakse praegust olukorda, tuuakse näiteid probleemide
lahendamise headest tavadest ja esitatakse asjakohased poliitikasoovitused; ·
analüüsib uuringu „Füüsilisest isikust
ettevõtjana tegutsemine ja ettevõtlus: riiklike tööturuasutuste panus
töökohtade loomisse” tulemusi ning korraldab 2013. aasta juunis riiklike
tööturuasutuste teavitusürituse. Liikmesriike
kutsutakse üles ·
siduma riiklikud
tööturuasutused ettevõtluse toetamise teenuste pakkujate ja
(mikro)rahastajatega, et aidata töötutel leida tee ettevõtluse juurde; ·
lahendama tööpuuduse
probleemi, luues koostöös noorteorganisatsioonide ja muude organisatsioonide,
ettevõtlusnõustajate ja finantsasutustega töötutele noortele ettevõtlusalaseid
koolitusprogramme, mis koosnevad selgelt kindlaks määratud etappidest –
kutsesobivuse hindamine, ettevõtluse kavandamine, ettevõtte loomine,
konsolideerimine ja kasv –, kusjuures igas etapis pakutakse mitmesuguseid
teenuseid (nõustamine, koolitus ja kvalifikatsioon, juhendamine ja juurdepääs
mikrokrediidile); ·
käivitama aktiivseid
tööturuprogramme, millega pakutakse kõikidele töötutele ettevõtte rajamiseks
rahalist toetust; ·
koostama töötutele teise haridusvõimaluse
pakkumiseks ettevõtlusalase hariduse kavad ja viima need ellu, et võimaldada
töötutel (taas)siseneda ettevõtjatena ettevõtlusmaailma, tuginedes mitme
liikmesriigi edukatele mudelitele ning tehes koostööd haridus- ja
koolitussüsteemidega. 5. Järeldused Praeguse majanduskriisi ajal on uutel ja
alustavatel ettevõtetel Euroopas töövõimalusterohke majanduse taastumise
seisukohast ülioluline roll. Probleemid, mis on seotud sellega, et Euroopas
luuakse vähe ettevõtteid, voolavus on suur ja ettevõtted kasvavad aeglaselt, on
kõigile teada. On aeg tegutseda, et võimaldada Euroopa ettevõtjatel ja ka
Euroopal endal olla kohanemisvõimelisem ja loovam ning üha nõudlikuma ja üha
kiiremini areneva üleilmse konkurentsi tingimustes mõjukam. Selleks et anda Euroopa ettevõtjatele uut hoogu
ja edendada Euroopas ettevõtlust, peavad komisjon ja liikmesriigid tegema tööd
selle nimel, et ühtaegu taastada usaldus, luua ettevõtjate jaoks võimalikult
hea keskkond, seades nad ettevõtluspoliitika ja -tavade keskmesse, ning
kujundada põhjalikult ümber ettevõtluskultuur. Edukad näited kõikjalt Euroopast viitavad
sellele, et on olemas head tavad, mis saavad panna ettevõtjad edukalt arenema
ja kasvama. Euroopa peab need väärtuslikud kogemused täielikult omaks võtma ja
ära kasutama, et kaotada tõkked ja ettevõtete tegevust takistavad koormavad
nõuded. Arusaam ettevõtjatest kui töökohtade ja jõukuse loojatest peaks
levima kõikide liikmesriikide ametiasutustesse. Peale selle peaks
Euroopast saama ka rahvusvahelisel tasandil paik, mis võtab rõõmuga vastu kõige
terasemad ettevõtlusvaimu edasikandjad: õigus- ja toetusraamistikud peaksid
olema teistest maailma piirkondadest pärit ettevõtjate jaoks piisavalt
ahvatlevad, et nad eelistaksid näiteks USA-le või Ida-Aasiale Euroopat. Vaid
sellise suhtumisega on võimalik teha kaugeleulatuvaid edusamme sellistes
olulistes valdkondades nagu proportsionaalsemad ja lihtsamad regulatiivsed
nõuded, juurdepääs rahalistele vahenditele, toetus uutele ettevõtjatele,
ettevõtete üleminek ja tõhusad pankrotimenetlused ning ausalt ebaõnnestunud
ettevõtjatele õiglase teise võimaluse andmine. Ehkki kõik ülalnimetatu on vajalik, jääb
sellest üksi väheks, et taaselavdada Euroopa ettevõtlust. Eurooplaste peamine
ajend ettevõtte loomisel ei ole mitte head raamtingimused, vaid eneseteostus ning
töökoha ja -aja paindlikkus[82].
Seepärast tuleb suhtumist ettevõtlusesse Euroopas põhjalikult muuta:
avaldada avalikult tunnustust kordaminekute puhul, tõsta esile ettevõtjate
panust Euroopa jõukuse suurendamisse ja tutvustada ettevõtlusalase karjääriga kaasnevaid
hüvesid. Kui me tahame saavutada püsivaid muutusi, on
kõigil neil põhjustel möödapääsmatu teha investeeringuid selleks, et muuta
üldsuse arusaama ettevõtjatest, edendada ettevõtlusalast haridust ja toetada
rühmi, kes on ettevõtjate seas alaesindatud. Euroopa ettevõtlus areneb pikas
perspektiivis jõudsalt vaid siis, kui suur hulk eurooplasi hakkab pidama
ettevõtlusalast karjääri kasulikuks ja atraktiivseks valikuks. Ettevõtlusalase revolutsiooni
esilekutsumine on komisjoni ja liikmesriikide ühine ülesanne, millega neil tuleb tegeleda kaua. Komisjon järgib käesolevat tegevuskava ja
selle põhimeetmeid konkurentsi- ja tööstuspoliitikas ning
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” juhtimismehhanismides, sealhulgas
nende välismõõtme puhul, mis on suunatud ELi kandidaatriikidele,
potentsiaalsetele kandidaatriikidele ja naaberriikidele. Riiklike VKEde
saadikute võrgustikul on koos ELi VKEde saadikuga eriti oluline ülesanne
tagada, et kavandatud meetmete puhul tehakse edusamme. Liikmesriike kutsutakse
üles käesoleva teatise põhimeetmete puhul tehtavatest edusammudest Euroopa
poolaasta raames riiklike reformikavade kontekstis riigi tasandil aru andma. Lisa.
Komisjoni põhimeetmed Lisa. Tegevuskava „Ettevõtlus 2020” – ettevõtluse taaselavdamine Euroopas Põhivaldkond || Komisjoni ettepanekud || Rakendamisaeg Ettevõtlusalane haridus ja koolitus, et toetada majanduskasvu ja ettevõtete loomist Haridus ja koolitus || · Töötada välja üleeuroopaline ettevõtlusalase õppe algatus, et koondada ja teha kättesaadavaks Euroopa ja liikmesriikide olemasolev oskusteave mõjuhinnangute tegemiseks, koguda teadmisi, arendada välja metoodikaid ja võimaldada liikmesriikide praktikutel üksteist vastastikku juhendada. · Luua koos OECDga suunav raamistik, et soodustada ettevõtlusalast haridust pakkuvate koolide ning kutseharidus- ja -koolitusasutuste arengut. · Levitada ettevõtlikele ülikoolidele mõeldud suunavat raamistikku; hõlbustada raamistiku rakendamisest huvitatud ülikoolide omavahelist teabevahetust; rakendada seda järk-järgult ELi kõrgharidusasutustes. · Toetada ülikoolipõhiste ettevõtete (heitettevõtete jms) loomise edukaid mehhanisme ning selliste ettevõtete loomist toetavaid ülikoolide ja ettevõtluse ökosüsteeme. || · 2013–2015 · 2013–2014 · 2012–2013 Ettevõtjate edukat arenemist ja kasvamist võimaldava keskkonna loomine Juurdepääs rahalistele vahenditele || · Rahastada programme, mille eesmärk on arendada veelgi Euroopa mikrorahastamise turgu selliste algatuste abil nagu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm ning mikrokrediidiasutuste toetamise ühismeede (JASMINE) ning teha mikrorahastamise vahendid Euroopa Sotsiaalfondi või Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendusel liikmesriikidele ja piirkondadele kättesaadavaks. · Töötada finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise käigus välja VKEde emiteeritud aktsiatele ja võlakirjadele spetsialiseerunud kauplemiskohti (VKEde kasvuturge) käsitlev ELi kord, et hõlbustada VKEde otsest juurdepääsu kapitaliturgudele. || · Tegeletakse pidevalt, alates 2014. aastast mitmeaastase finantsraamistiku raames veelgi intensiivsemalt · Pidevalt Uute ettevõtete toetamine nende elutsükli olulistes etappides ja nende kasvu soodustamine || · Teha kindlaks liikmesriikide parimad tavad ja neid edendada, et luua ettevõtjatele soodsam maksukeskkond. · Vaadata läbi teatavate eksitavate turustamisvõtete kasutamist keelavad eeskirjad, et muuta need jõulisemaks ja tugevdada eeskirjade jõustamist juhtudel, kui selliseid võtteid kasutatakse piiriüleselt. · Aidata liikmesriikidel koostada Euroopa Sotsiaalfondi tehnilise abi vahenditest rahastatavate suutlikkuse suurendamise seminaride abil uute, eelkõige noorte ettevõtjate jaoks terviklikud toetuskavad ja meetmed, kaasates terviklike strateegiate väljatöötamisse muu hulgas asjaomased sidusrühmad, sealhulgas hariduse ja koolituse pakkujad. || · Pidevalt · 2013 · 2013 || Uute ettevõtlusvõimaluste avanemine digitaalajastul || · Edendada peamiste suundumuste ja uuenduslike ärimudelite alase teadmusbaasi loomist digitaalsektoris. · Suurendada VKEdele suunatud üleeuroopalise teavituskampaania abil teadlikkust IKT, sealhulgas Euroopa veebiettevõtete võrgustiku loomise kasulikkusest. · Hõlbustada kontaktide loomist, rajades koolitamiseks, nõustamiseks ja uute partnerlusvõimaluste uurimiseks Euroopa mentorite võrgustiku. · Veebiettevõtjate tarvis käivitatakse spetsiaalsed meetmed, näiteks seatakse sisse Euroopa idufirmade partnerlus, et kasutada ära oskusteavet, juhendamist, tehnoloogiat ja teenuseid; luuakse juhtivate veebiettevõtjate klubi, et tuua kokku maailmatasemel veebiettevõtjad ja tugevdada Euroopas veebiettevõtluskultuuri, ning soodustatakse laiale üldsusele mõeldud internetipõhiste kursuste loomist, et edendada interneti kasutamise annet, luua võimalusi juhendamiseks ja arendada oskusi. · Suurendada pädevusi ja oskusi, st intensiivistada digitaaloskuste, teadusega seotud ja loominguliste oskuste, juhtimisoskuste ja ettevõtlusalaste oskuste loomist ja omandamist, et suunduda uutele turgudele. || · alates 2013. aastast · alates 2013. aastast · 2014 · 2013 · Pidevalt || Ettevõtete üleminekud || · Töötada eksperdirühma tööle ja uuringule tuginedes ettevõtete ülemineku lihtsustamiseks välja suunised tõhusaimate programmide ja parimate tavade kohta, sealhulgas meetmed turgude süvendamiseks ja avardamiseks, kaardistades Euroopa olemasolevad programmid ja esitades vajalikud meetmed, et kõrvaldada ettevõtete piiriülese ülemineku teelt võimalikud olemasolevad tõkked. || · 2013–2014 || Teise võimaluse andmine ausa pankroti korral || · Algatada avalik konsultatsioon, et kuulda sidusrühmade seisukohti teemadel, mida on käsitletud teatises ettevõtete ebaõnnestumise ja maksejõuetuse puhul rakendatava uue Euroopa käsitlusviisi kohta, sealhulgas teise võimaluse andmise kohta ausa pankroti korral ning pankrotijärgseks kohustustest vabanemiseks kuluva ajavahemiku lühendamise ja kooskõlastamise kohta. || · 2013 || Regulatiivne koormus: selgemad ja lihtsamad eeskirjad || · Kavandada õigusakt, millega kaotatakse koormav nõue autentida avalikke dokumente, mille VKEd peavad esitama, kui nad tegutsevad siseturul piiriüleselt. · Panna kokku töörühm, et hinnata vabakutseliste spetsiifilisi vajadusi seoses selliste küsimustega nagu lihtsustamine, rahvusvahelisemaks muutumine või juurdepääs rahalistele vahenditele. · Võtta meetmeid kandmaks hoolt selle eest, et rohkem ettevõtteid saaks võrgustiku SOLVIT vahendusel abi, kui avaliku sektori asutused ei võimalda neil oma õigusi ühtsel turul kasutada. || · 2013 · 2013 · 2013 || Eeskujud ja konkreetsete rühmade toetamine || Uus arusaam: ettevõtjad kui eeskujud || · Korraldada VKEde nädala raames keskhariduse viimase aasta õpilastele üleeuroopaline ELi ettevõtluspäev. || · 2013 || Naised || · Tekitada naisettevõtjate jaoks võimalus luua üleeuroopalisi internetipõhiseid juhendamis-, nõustamis-, haridus- ja ettevõtlusvõrgustikke, millega tuuakse olemasolevad riiklike saadikute ja juhendajate võrgustikud internetti, muudetakse nende pakutav toetus põhjalikumaks ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil laiaulatuslikumaks. || · 2013–2015 || Eakad || · Aidata eakatel juhtivtöötajatel ja ettevõtjatel juhendada uusi ettevõtjaid ning toetada ettevõtjate vastastikust ja põlvkondadevahelist juhendamist, et vahetata tähtsaid oskusi. || · 2013–2015 || Sisserändajad || · Kavandada poliitikaalgatused, et meelitada ligi sisserändajatest ettevõtjaid ja hõlbustada ettevõtlust juba ELis elavate või siia muul eesmärgil kui ettevõtte rajamiseks saabunud sisserändajate seas, tuginedes liikmesriikide headele tavadele. · Analüüsida võimalust kavandada õigusakte, et kaotada juriidilised tõkked, mis takistavad kvalifitseeritud sisserändajatel ettevõtete loomist ja alalise elamisloa saamist. || · 2014–2017 · 2014–2017 || Töötud || · Käivitada sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames tulevane mikrokrediidirahastu, mis on suunatud haavatavatele rühmadele, sealhulgas inimestele, kes on kaotanud töö või kel on oht seda kaotada või kellel on raskusi tööturule sisenemisel või taassisenemisel. · Pakkuda Euroopa Sotsiaalfondi kaudu tehnilist abi, et keskenduda muu hulgas noorte alustavate ettevõtjate ja sotsiaalettevõtjate toetuskavade koostamisele. · Korraldada seoses Euroopa mikrokrediidirahastuga „Progress” mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse sidusrühmade foorum, et kaasata kohalikud finantsvahendajad ettevõtluse edendamisse keskkonnahoidlikus majanduses. · Analüüsida uuringust „Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja ettevõtlus: riiklike tööturuasutuste panus töökohtade loomisse” saadud teavet ning korraldada saadud õppetundide jagamiseks koos riiklike tööturuasutustega teavitusüritus. || · 2013 · Märts 2013 · 2013 · 2013 || [1] Ettevõtluse potentsiaali seoses töökohtade loomisega on
käsitletud komisjoni teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”, 18.4.2012,
COM(2012) 173 (final). [2] COM(2012) 582 (final), oktoober 2012: arenenud
tootmistehnoloogiad ja keskkonnasõbralik tootmine, progressi võimaldavad
tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstus- ja ehituspoliitika
ning toormaterjalid, keskkonnasõbralikud sõidukid ja arukad võrgud. [3] Nt komisjoni teatis „Meremajanduse kasv:
jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas”, COM(2012) 494 (final). [4] Kauffman Foundation „Business Dynamics Statistics
Briefing: Jobs created from business start-ups in the United States”, http://www.kauffman.org/uploadedFiles/BDS_Jobs_Created_011209b.pdf. [5] Komisjoni arvutused põhinevad Eurostati 2009. aasta
andmetel. [6] Riigid,
kus füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist eelistanud isikute arv aastatel
2004–2012 kasvas, olid Tšehhi Vabariik (30%-lt 34%-le), Läti (42%-lt 49%-le),
Leedu (52%-lt 58%-le) ja Slovakkia (30%-lt 33%-le), http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/eurobarometer/index_en.htm. [7] Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri kiiruuring nr 354
„Ettevõtlus”. [8] Albert Bravo-Biosca „The dynamics of Europe's industrial
structure and the growth of innovative firms”. 2011. aasta oktoobris
Sevillas toimunud Teadusuuringute Ühiskeskuse konverents. [9] Euroopa hiidkorporatsioonide hulgas on vaid 12
ettevõtet, mis on loodud 20. sajandi teisel poolel, USAs on neid 51 ja
tärkava turumajandusega riikides 46. Neist vaid kolm loodi Euroopas pärast 1975. aastat,
samal ajal kui USAs on selliseid 26 ja tärkavatel turgudel 21. T. Philippon, N.
Veron, Bruegel Policy Brief 2008/1. [10] Nagu selgub komisjoni teatisest „Euroopa algatus
mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet”, KOM(2007)0708 (lõplik)
(vastu võetud 20.12.2007). [11] „Business Dynamics: Start-ups, Business Transfers and
Bankruptcy”, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/business-environment/files/business_dynamics_final_report_en.pdf. [12] KOM(2011) 78 (lõplik) (vastu võetud 23.2.2011),
„Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”. [13] Idem. [14] Direktiiv 2005/36/EÜ: „Niivõrd,
kui need on reguleeritud, /.../ vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi
kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat
kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt
sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid
teenuseid.” [15] KOM(2011) 682 (lõplik) (vastu võetud 25.10.2011). „Sotsiaalmajanduse
ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele
suunatud majanduskeskkonna loomine”. Sotsiaalettevõte on sotsiaalmajanduse
valdkonna selline ettevõte, kelle tegevuse eesmärk on pigem sotsiaalse mõju
avaldamine kui omanikele või partneritele kasumi tootmine. [16] C. Jenner „Business and Education: Powerful Social
Innovation Partners”, Stanford Social Innovation Review (27. august, 2012). [17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember
2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. [18] COM (2012) 669, http://ec.europa.eu/education/news/rethinking_en.htm.
[19] Vt 2013. aasta majanduskasvu analüüs COM(2012) 750, lk 11,
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/ags2013_et.pdf. [20] COM(2012) 485. [21] Inglise keeles tuntud kui „VET” – ’vocational education
and training’. [22] http://ec.europa.eu/education/news/20120425_en.htm. [23] A. Gibb, G. Haskins, I. Robertson „Leading the
Entrepreneurial University”, University of Oxford (2009). [24] Vt hiljutine teatis hariduse ümbermõtestamise kohta, COM(2012) 669,
jaotis 2.1. [25] COM(2012) 485 (final), 5.9.2012. [26] Vt hiljutine teatis hariduse ümbermõtestamise kohta, COM(2012) 669,
jaotis 2.1. [27] Ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii
loomise kohta, COM(2012) 729. [28] „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu
edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest””,
KOM(2011) 206 (lõplik). [29] „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks”,
KOM(2011) 870 (lõplik). [30] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
Euroopa riskikapitalifondide kohta, KOM(2011) 860 (lõplik); ettepanek
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa
sotsiaalettevõtlusfondide kohta, KOM(2011) 862 (lõplik). [31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill
2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive
85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ
ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ. [32] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning
krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise
järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ,
milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste,
kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. [33] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020), KOM(2011) 834 (lõplik). [34] Vastavalt komisjoni ettepanekule tulevaste
struktuurifondide kohta peavad selleks, et saada Euroopa Sotsiaalfondist või
Euroopa Regionaalarengu Fondist ettevõtlusesse investeerimiseks vahendeid,
olema kehtestatud kaasava starditoetuse maksmist käsitlevad kõikehõlmavad
strateegiad. (COM/2012/0496 (final) – 2011/0276 (COD). [35] Vt
seadusandlik ettepanek: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52011PC0609:ET:NOT. [36] „Ettevõtete kaitsmine eksitavate turundusvõtete vastu ja
tõhusa jõustamise tagamine. Eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva
direktiivi 2006/114/EÜ läbivaatamine”, COM(2012) 702. [37] Komisjoni
talituste töödokument „Klastrite ja klastripoliitika mõiste ja roll
konkurentsivõimes ja innovatsioonis: peamised statistilised tulemused ja
omandatud õppetunnid”, SEK(2008) 2637. [38] Euroopa klastripoliitika eksperdirühma lõppsoovitused,
soovitus nr 5, http://www.proinno-europe.eu/sites/default/files/newsroom/2010/09/EPCG
Final Report_web-low1.pdf, mis täiendab Euroopa klastrite liidu soovitusi. [39] „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest”, COM(2012) 573 (final). [40] Direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta. [41] See hõlmab näiteks väikest käibemaksukohuslasena
registreerimise ning käibemaksu deklareerimise ja maksmise koondsüsteemi, nagu
on märgitud käibemaksu tulevikku käsitlevas komisjoni teatises (IP/11/1508). [42] 2013. aastal ületab uute ettevõtjate osalemissoov
olemasolevat eelarvet: 2012. aasta detsembri lõpuks oli vahetuses
osalemise nõuetele vastavaid uusi ettevõtjaid umbes 950, samal ajal kui
olemasolev eelarve võimaldaks umbes 930 vahetuse korraldamist. Arvestades
sellega, et vahetuses osalemise nõuetele vastavate uute ettevõtjate arv kasvab
iga nädal keskmiselt 25 ettevõtja võrra, on ilmne, et 2013. aastal ületab
nõudlus pakkumise. Mitmed vahendajaorganisatsioonid kasutasid neile eraldatud
eelarve ära juba 2012. aastal ega saanud enam vahetusi korraldada. [43] „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja
taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”, 10. oktoober 2012,
COM(2012) 582. [44] COM(2012) 529, „Pilvandmetöötluse võimaluste
kasutamine Euroopas”. [45] COM(2011) 0942, 11. jaanuar 2011, „Ühtne
raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja
internetipõhiste teenustega”. [46] Vt näiteks http://www.radicalsocialentreps.org/,
http://www.youtube.com/watch?v=iE7YRHxwoDs
ja http://www.academicmatters.ca/2012/05/the-massive-open-online-professor/. [47] http://Europeana.eu,
Euroopa Komisjoni toel loodud kultuuriportaal on liides, mis koondab miljoneid Euroopas
digitaliseeritud raamatuid, maale, filme, muuseumieksponaate ja
arhiivimaterjale. [48] „Business Dynamics: Start-ups, Business Transfers and
Bankruptcy”, (2011), http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/business-environment/files/business_dynamics_final_report_en.pdf. [49] KOM(2008) 394 (lõplik) „„Kõigepealt mõtle
väikestele” Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act””. [50] KOM(2011) 78 (lõplik) „Euroopa
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”. [51] KOM(2006) 117 (lõplik). [52] Uuringu „Business Dynamics” kohaselt pakuti näiteks vaid
kolmandikus uuritud liikmesriikidest üleminekute toetamiseks spetsiaalseid finantstooteid
ning tosinas liikmeriigis leidus asjaomast juhendamist või koolitust väga vähe
või üldse mitte. [53] KOM(2011) 864 ja sellele lisatud soovitus 2011/856/EL
pärandi topeltmaksustamise vähendamise kohta. [54] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2007:0584:FIN:et:PDF. [55] Mõnes liikmesriigis kulub ettevõtte
likvideerimismenetlusele üks kuni kaks aastat. Selleks et alustada
ettevõtlusega uuesti, on vaja veel kolme kuni üheksat aastat. [56] E. Stam, D. B. Audretsch ja J. Meijaard „Renascent
Entrepreneurship”, Erasmus Research Institute of Management (2006). [57] „Ettevõtete ebaõnnestumise ja maksejõuetuse puhul
rakendatav uus Euroopa käsitlusviis”, COM(2012) 742. [58] COM(2012) 744. [59] Nagu nõutakse konkurentsivõime nõukogu 2011. aasta
mai järeldustes. [60] Euroopa komisjon, Eurobaromeetri kiiruuring nr 354
„Ettevõtlus”. [61] Tegevusprogrammis, mille eesmärk oli vabastada ELi
ettevõtted tarbetust halduskoormusest, määrati kindlaks põhivaldkonnad, kus
tekkis ELi õigusaktide, sealhulgas nende õigusaktide rakendamiseks või
ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi eeskirjade rakendamisel umbes 80 %
halduskoormusest. Koos sõltumatu nõustaja rollis tegutsenud Stoiberi töörühmaga
tehti ettepanekud sadadeks kohandusteks, millega ettevõtted on juba hoidnud
aastas kokku üle 40 miljardi euro. Ettepanekud hõlmasid valdkondi
põllumajandusest, keskkonnast ja kalandusest kuni äriühinguõiguse,
maksustamise, statistika, toiduohutuse ja ravimiteni. Suurim kokkuhoid
saavutati maksuõiguse valdkonnas (üleminekuga paberarvetelt e-arvetele) ja
äriühinguõiguse valdkonnas (mikroettevõtete vabastamisega teatavatest bilansi
ja avaldamisega seotud kohustustest). [62] KOM(2011) 803 ja teatis ELi õigusloome kvaliteedi
kohta, http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/index_et.htm. [63] Nõukogu direktiiv 2010/45/EL, 13. juuli 2010, millega
muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi,
arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas. [64] Kui kõik ettevõtjad hakkaksid kasutama e-arveid, oleks
kokkuhoid keskpikas perioodis prognooside kohaselt 18 miljardit eurot. [65] Ülevaate parimatest tavadest saab kõrgetasemelise töörühma
2011. aasta novembris vastu võetud halduskoormuse vähendamist käsitleva
aruande „Europe can do better” ulatuslikest lisadest, http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/admin_burden/best_practice_report/docs/bp_report_signature_en.pdf. [66] Konsultatsioon „Millised on väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate jaoks 10 kõige koormavamat õigusakti?”, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/public-consultation-new/index_et.htm. [67] „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”, 18.4.2012, COM(2012) 173 (final).
Vt ka esimese töötaja värbamise küsimust käsitleva eksperdirühma aruannet
„Kasvutakistused – esimese töötaja värbamine”, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/files/support_measures/first_emp/1st_emp_et.pdf. [68] Selle loomise tõi kaasa komisjoni tegevuskava VKEde
rahastamisvõimaluste parandamiseks, KOM(2011) 870 (lõplik). [69] Komisjoni 2013. aasta tööprogramm, COM(2012) 629 (final). [70] 2010. aastal läbi viidud äridünaamika uuringus
„Business Dynamics” leiti, et viiel mudelettevõttel oli võimalik saada kõik
vajalikud litsentsid 30 päevaga 33st uuringuga hõlmatud Euroopa riigist
seitsmes. [71] http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/ags2013_en.pdf,
lk 10 [72] Eurostat „Statistics in focus: the entrepreneurial gap
between men and women” (30/2007). [73] Vt nt O. Bekh „ETF Women's Entrepreneurship Development”,
Policy Brief (2012); A. Lesina, F. Lotti „Do Women Pay More for Credit?
Evidence from Italy”, NBER Working Paper (2008); „Women in business and
decision-making”, Eurochambres (2004). [74] ELT L 180/1, 15.7.2010. [75] Veel üks näide selle kohta, mida on võimalik saavutada, on
USAs loodud pensionile läinud juhtivtöötajaid ühendav korpus SCORE, mis koondab
ühte võrgustikku 13 000 vabatahtlikku, kelle eksperdinõu aitas luua 2011. aastal
üle 67 000 töökoha. [76] „Open for Business. Migrant Entrepreneurshi in OECD
Countries”, OECD Publishing (2010), http://dx.doi.org/10.1787/9789264095830-en. [77] Rath,
J. „Promoting ethnic entrepreneurship in European cities”, Eurofound (2011),
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2011/38/en/2/EF1138EN.pdf. [78] KOM(2011) 455 (lõplik) ja SEK(2011) 957 (lõplik). [79] Nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ. [80] „Noorte suunamine tööhõivesse”, COM(2012) 727. [81] Vt eeskätt Euroopa Komisjoni ja OECD uurimus „Policy Brief
on Youth Entrepreneurship in Europe”, http://ec.europa.eu/youth/news/20120504-youth-entrepreurship-employment_en.htm. [82] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/eurobarometer/.