This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0169
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS 2011 Report on the Application of the EU Charter of Fundamental Rights
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2011. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2011. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta
/* COM/2012/0169 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2011. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta /* COM/2012/0169 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE 2011. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta
kohaldamise kohta 1. Sissejuhatus Kaks aastat pärast Lissaboni lepingu
jõustumist on Euroopa Liidu põhiõiguste hartast[1]
(edaspidi „harta”) saanud ELi strateegiate arendamisel kasutatav peamine
võrdlusdokument. Selle liikumapanevaks jõuks on Lissaboni
leping. Pärast lepingu jõustumist võttis komisjon vastu põhiõiguste harta
rakendamise strateegia (edaspidi „harta strateegia”),[2] milles seati eesmärk, mille
kohaselt peab EL näitama õigusakte koostades põhiõiguste järgimisel head
eeskuju. Komisjon võttis kohustuse koostada aastaaruandeid, et inimesi harta
kohaldamisest paremini teavitada ning mõõta selle rakendamisel tehtud edusamme.
Harta strateegia ja harta kohaldamist käsitleva esimese aastaaruande abil
algatati arutelud Euroopa Parlamendis, nõukogus, Regioonide Komitees ning
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. Harta ei paku suurt huvi mitte ainult ELi
institutsioonidele, vaid ka laiemale avalikkusele: Eurobaromeetri
hiljutise küsitluse[3]
kohaselt soovisid kaks kolmandikku kogu ELis vastanutest rohkem teada saada oma
õiguste kohta, mis on hartas sätestatud (66 %), samuti tunti huvi selle vastu,
kuhu pöörduda, kui tuntakse, et neid õigusi rikutakse (65 %), ning selle kohta,
millal hartat kohaldatakse ja millal mitte (60 %). Käesoleva aruande eesmärk on inimeste
soovidele vastu tulla ning parandada nende informeeritust seoses hartaga.
Aruandes vaadatakse läbi harta tõhusa rakendamise tagamisel tehtud edusammud
ning tõstetakse esile 2011. aastal toimunud olulisi arenguid. Lisatud
dokumendis (I) esitatakse üksikasjalikku teavet harta kohaldamise kohta kõigis
ELi institutsioonides ja liikmesriikides ning kirjeldatakse üksikisikute ees
seisvaid konkreetseid probleeme. Eraldi lisas (II) esitatakse naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse strateegia (2010-2015) rakendamisel tehtud edusammud. 2. Harta tõhusa rakendamise edendamine 2010. aasta aruande tulemustele toetudes on
komisjon harta tõhusa rakendamise edendamiseks võtnud mitmeid konkreetseid
meetmeid. 2.1. Põhiõiguste järgimise
toetamine ELis Harta strateegia ja 2010. aasta aruande
tulemusena toimus kõigis ELi institutsioonides arutelu selle üle, kuidas hartat
inimeste jaoks tõhusamaks muuta ning kuidas tagada harta järgimine kogu
õigusloome protsessi vältel. Kõnealune komisjoni käima lükatud tegevus on
andnud juba ka esimesi konkreetseid tulemusi. Komisjon on
õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisel tõhustanud põhiõiguste
mõjuhinnangute koostamist. Enne uute õigusaktide ettepanekute vastuvõtmist
koostab komisjon mõjuhinnangu. Uutes põhiõiguste mõjuhinnangut käsitlevates
suunistes[4]
selgitatakse konkreetsete näidete abil, kuidas komisjoni talitused peaksid põhiõiguste
aspekte arvesse võtma. Komisjon asutas harta rakendamisega tegeleva
talitustevahelise töörühma, mille ülesandeks on jagada osakondade vahel
teadmisi ja kogemusi. Komisjoni poolt ELi lennuväljadel reisijate
poolt kaasavõetavate ohtlike esemete tuvastamisel turvaskannerite[5] kasutamist käsitleva
õigusakti koostamisel kasutatud lähenemisviis on konkreetne näide kõnealuse
poliitika positiivsest mõjust. Kõnealuse õigusakti vastuvõtmisele eelnenud
ettevalmistusetapil võeti arvesse erinevate poliitikameetmete mõju
põhiõigustele, et tagada kõnealuse õigusakti kokkusobivus hartaga.
Turvaskannereid kasutada soovivad liikmesriigid ja lennuväljad peavad täitma
ELi põhiõiguste kaitset käsitlevate uute eeskirjade miinimumtingimusi. Kõige
olulisem on see, et reisijatel on võimalik turvaskanneri kasutamisest keelduda
ning sellisel juhul tuleb neid kontrollida alternatiivsete läbivaatusmeetodite
abil. Reisijaid tuleb teavitada võimalusest turvaskanneriga läbivaatusest
keelduda, kasutatavast skanneritehnoloogiast ning selle kasutamisega seotud
tingimustest. Lisaks sellele kehtestatakse üksikasjalikud tingimused, millega
tagatakse isikuandmete ja eraelu kaitse õiguse täitmine, näiteks kohustus, et
turvaskannerid ei säilita, kopeeri, prindi ega taasta kujutisi. Tervisega seotud
kaalutlustel on inimeste skaneerimiseks lubatud kasutada ainult ioniseerivat
kiirgust mittekasutavaid skannereid. Komisjoni hindamisaruanne[6] andmete säilitamist
käsitlevate ELi eeskirjade[7]
kohta on järjekordne näide põhiõiguste mõju tõhustatud hindamisest. Komisjon
rõhutas kõnealuste eeskirjade mõju ettevõtjatele ja tarbijatele ning samuti
nende mõju põhiõiguste ja -vabaduste kaitsele, eriti isikuandmete kaitsele.
Aruandes jõuti järeldusele, et ühelt poolt on andmete säilitamine kasulik
vahend õiguskaitse tagamiseks Teiselt poolt tuvastati aruandes valdkondi, kus
tuleks tegevust tõhustada, sest andmete säilitamise direktiiv on
liikmesriikides ebaühtlaselt üle võetud. Komisjon peaks tagama ühtlustamise
eelkõige järgmistes konkreetsetes valdkondades: meetmed, millega tagatakse
põhiõiguste ja -vabaduste järgimine, sealhulgas andmete säilitamise aeg, ning
samuti säilitatud andmetele juurdepääsu ja isikuandmete kaitset hõlmavad
kaitsemeetmed. Vastavalt harta strateegias selgitatule ei
taga komisjon mitte ainult seda, et tema ettepanekud on hartaga kooskõlas, vaid
ka seda, et liikmesriigid järgivad hartat ELi õiguse rakendamisel. Harta
artikli 51 kohaselt kohaldatakse harta sätteid liikmesriikide suhtes ainult ELi
õiguse rakendamisel. Harta sätteid kohaldatakse ainult ELi õigusega seotud
küsimustes. Pärast seda, kui komisjon sekkus Ungari
meediaseadusega seonduvasse, kasutades acquis' jõustamiseks täies
ulatuses oma seaduslikke õigusi, nõustus Ungari valitsus muutma oma
meediaseadust selliselt, et see oleks kooskõlas ELi materiaalõigusega.
Korduvalt on väljendatud muret meediaseaduse muude sätete suhtes, mis jäävad
ELi õigusaktide reguleerimisalast väljapoole. Sellistes olukordades on
põhiõigused siseriiklikul tasandil tagatud siseriiklike põhiseaduslike süsteemidega.
Sellega seoses tuleks märkida, et Ungari Konstitutsioonikohtu 19. detsembri
otsusega deklareeriti, et Ungari meediaseaduse teatavad sätted piiravad
põhiseadusevastaselt kirjutava ajakirjanduse vabadust[8]. Komisjon pööras 2011. aastal erilist tähelepanu
ka Ungari uue põhiseaduse ja selle rakendamisega seotud muutustele,
kuivõrd need on seotud ELi õigust hõlmavate küsimustega. Euroopa Parlamendi
juunikuisel täiskogu istungil rõhutas komisjon, et iga liikmesriigi põhiseadus
peaks peegeldama selliseid Euroopa väärtusi nagu vabadus, demokraatia, võrdsus,
õigusriik, inimväärikus ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate
isikute õiguste ilma diskrimineerimiseta austamine vastavalt aluslepingu
artiklile 2, ning nendega kooskõlas olema. Detsembris väljendas komisjon muret
seoses ELi õiguse võimalike rikkumistega õigusakti eelnõu teatavates sätetes[9]. Ungari ametiasutused võtsid
kõnealuse õigusakti vastu, arvestamata komisjoni tõstatatud õiguslikke
küsimusi. Sellest tulenevalt otsustas komisjon aluslepingute täitmise
järelevalve eest vastutajana võtta meetmeid Ungari õigusakti mitme uue sätte
suhtes. Kõnealused sätted käsitlesid andmekaitseasutuse sõltumatust ning
kohtunike, prokuröride ja notarite kohustusliku pensioniea diskrimineerivat
mõju. Komisjon saatis ka ametliku kirja, milles nõudis täiendavat teavet
uute õigusaktide teatavate aspektide kohta, mis võivad mõjutada kohtusüsteemi
sõltumatust[10].
Euroopa Parlament
täitis hartas sätestatud õiguste ja vabaduste edendamisel olulist rolli.
Euroopa Parlament pööras erilist tähelepanu olukorrale Ungaris seoses
meediavabaduse ja pluralismiga[11]
ning samuti seoses Ungari uue põhiseaduse ja selle rakendamisega[12]. Euroopa Parlament võttis 16.
veebruaril 2012 vastu resolutsiooni,[13]
milles kutsus Ungari valitsust üles täitma Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu
ja Veneetsia komisjoni soovitusi, märkusi ja nõudmisi. Resolutsiooniga kutsuti
Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles
tähelepanelikult jälgima kõnealuste seaduste võimalikku muutmist ja rakendamist
ning nende vormi ja sisu kokkusobivust ELi aluslepingutega. Tegutsedes kaasseadusandjana, rõhutas Euroopa
Parlament ELi uute õigusaktide ettepanekute põhiõiguste mõõdet. Näiteks kiitis
Euroopa Parlament heaks komisjoni ettepaneku muuta kvalifikatsioonidirektiivi,
millega tõhustatakse pagulastele ja ELis täiendava kaitse saajatele antud
õigusi (harta artiklid 18 ja 19), ning tagas hiljuti vastu võetud ühtse loa
direktiivi[14]
raames sotsiaalõiguste kehtivuse laienemise võõrtöötajatele. Nõukogu tegi harta
strateegia järelmeetmete võtmiseks märkimisväärseid jõupingutusi eelkõige oma
kaasseadusandja rolliga seoses. Nõukogu tunnistas, et tal on harta tõhusa
rakendamise tagamisel täita oluline roll ning kohustus tagama, et komisjoni
seadusandlikesse algatustesse muudatusettepanekuid tegevad või enda
seadusandlikke algatusi esitavad liikmesriigid hindavad nende mõju
põhiõigustele[15].
Nõukogu taaskinnitas, et iga institutsioon peab oma ettepanekute ja muudatuste
mõju ise hindama. Sellega seoses kohustus nõukogu kooskõlas paremat õigusloomet
käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega[16] hindama oma muudatuste mõju
põhiõigustele. Kõnealune kohustus on julgustav muutus nõukogu tegevusjuhistes,
milles siiani ei nähtud harta tingimuste täitmise tagamiseks ette erilisi
menetlusi. Selleks koostas nõukogu komisjoni eeskujul suunised,[17] mille abil tuvastada
põhiõigusi käsitlevad probleemid, mis tekivad nõukogu ettevalmistavates
organites toimuvate arutelude käigus, ning leida neile lahendus. Nõukogu esitas
ka kokkuvõtte harta kohaldamist käsitlevate meetmete kohta[18]. Juba on märgata harta mõju nii liikmesriikide
kui ka ELi tasandi kohtusüsteemile. Euroopa Liidu Kohus on oma otsustes
hakanud üha enam hartale osutama: kohtuotsuste arv, mille põhjendustes
tsiteeriti hartat, suurenes 2010. aastaga võrreldes 50 %, 27-lt 42-le. Ka
liikmesriikide kohtud on Euroopa Kohtule küsimuste esitamisel (eelotsuste ajal)
hakanud üha enam hartale osutama: 2011. aastal suurenes selliste juhtude arv
2010. aastaga võrreldes 50 %, 18-lt 27-le. Liikmesriikide kohtud on
Euroopa Kohtule edastanud huvitavaid küsimusi, mis käsitlevad näiteks seda,
millist mõju avaldab õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele ELi kodanike vastu suunatud väljasaatmismenetlustes, mis
toetuvad tundlikule julgeolekuteabele, mida ametiasutused ei soovi avalikul
arutelul paljastada[19].
Teine küsimus on seotud sellise olulise teemaga nagu liikmesriikide põhiõiguste
ja ELi põhiõiguste vaheline seos Euroopa vahistamismääruse kohaldamise kontekstis[20]. Euroopa Kohus on teinud mitu pöördelise
tähtsusega otsust, mis sisaldavad viidet hartale. Näiteks kohtuasjas Test-Achats
tunnistas kohus kehtetuks ELi soolise võrdõiguslikkuse alastes õigusaktides
sätestatud erandi, mis võimaldas kindlustusandjatel kindlustusmaksete ja
hüvitiste arvutamisel meestel ja naistel vahet teha[21]. Nimetatud erandi puhul leiti,
et see ei ole kooskõlas kõnealuses õigusaktis sätestatud meeste ja naiste
ühtsel kohtlemisel põhineva hinnakujundusega ning on seega vastuolus ka hartaga.
Kohtuotsuse järel koostas komisjon suunised, mis käsitlesid soolist
võrdõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamist kindlustuse suhtes[22]. Kohus tegi 2011. aasta lõpus pöördelise
tähtsusega otsuse, mis käsitles Dublini määruse rakendamist. Kõnealuse
määrusega määratakse kindlaks liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse
hindamise eest ELis[23].
Kohus rõhutas, et liikmesriigid on varjupaigataotluse läbivaataja
kindlaksmääramisel kohustatud järgima harta sätteid. Liikmesriigid ei tohi
saata varjupaigataotlejat teise liikmesriiki, mille kohta neile ei saa olla
teadmata, et varjupaigamenetluses ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustes
esinevad süsteemsed puudused annavad tõsist alust arvata, et
varjupaigataotlejal tekib reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või
alandavalt. Käesoleva aruande I lisas
esitatakse mitu olulist kohtuotsust, milles on näiteks selgitatud
internetikeskkonnas intellektuaalomandiõiguste ja muude põhiõiguste (näiteks
ettevõtlusvabadus ja isikuandmete kaitse) kaitse vahelisi seoseid,[24] osutatud inimväärikusele
seoses terapeutilise kloonimise käigus loodud inimembrüote patenteeritavusega[25] või analüüsitud vanuse alusel
võrdse kohtlemise põhimõtet läbirääkimiste pidamise ja kollektiivlepingute
sõlmimise õiguse valguses[26]. 2.2. ELis naiste ja meeste
vahelise võrdõiguslikkuse edendamine Lisaks komisjoni naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse strateegiale (2010–2015)[27]
võttis nõukogu vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti[28]. Strateegiaga „Euroopa 2020”
kindlas seose olles taaskinnitatakse paktis ELi kohustust kaotada naiste ja
meeste erinev kohtlemine tööturul, hariduses ja sotsiaalkaitses, edendada
naiste ja meeste töö- ja pereelu paremat tasakaalu ning võidelda naistevastase
vägivalla kõikide vormide vastu. Paktis korratakse samuti, kui tähtis on
soolise võrdõiguslikkuse mõõtme lisamine kõikidesse poliitikavaldkondadesse,
sealhulgas ELi välistegevusse. Paktis tõstetakse ka esile töö- ja pereelu
ühitamist kui eeltingimust võrdsuseks seoses tööturul osalemisega:
lastehoiuteenuste arendamisel ja isade poolt vanemapuhkuse väljavõtmisel on
positiivne mõju põhiliste lapsehooldajate (kelleks tavaliselt on naised)
tööhõivele[29]. Kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
strateegia raames võetud kohustustega edendada võrdõiguslikkust otsuste tegemisel
ning selleks, et parandada soolist tasakaalustatust eraettevõtjate
juhtivtöötajate hulgas, kutsus komisjon ELi kõiki börsil noteeritud
ettevõtjaid üles kirjutama alla lubadusele suurendada naiste osalust
ettevõtete juhatuses ning kujundama välja vahendid juhtivatel ametikohtadel
töötavate naiste arvu suurendamiseks[30].
Eesmärk on saavutada 2015. aastaks olukord, kus Euroopa suuremate börsil
noteeritud ettevõtjate juhatuste liikmetest 30 % on naised ning 2020. aastal
oleks naiste osakaal juba 40 %. Komisjon võttis vastu järgmist ELi
mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020)[31] käsitlevad seadusandlikud
ettepanekud. Põhiõiguste ja kodakondsuse[32]
programmiga edendatakse ja kaitstakse inimeste õigusi ja mittediskrimineerimise
ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Lisaks sellele keskendub
spetsiaalselt soolise võrdõiguslikkuse küsimustele ELis tööhõive ja
sotsiaalpoliitika toetamiseks loodud uus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja
innovatsiooni programm[33].
Strateegia „Euroopa 2020” raames on komisjon
esitanud liikmesriikidele soovitusi, mis käsitlevad soolist palgalõhet,
lapsehoidu ja leibkonna teises palgasaajas töötamise vastu huvi tundmise
suurendamist, et tugevdada naiste olukorda tööturul ning tõsta 2020.
aastaks 20–64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär 75 %-le.
Liikmesriigid, kus väga erineva suurusega sissetulekutega perede või üheainsa
tuluallikaga perede maksustamine on soodsam, ei ole majanduslikus mõttes
tõhusad. Nii kinnistatakse majapidamismudelit, kus üks liige töötab täisajaga
(traditsiooniliselt mees) ja teine osalise tööajaga (traditsiooniliselt naine),
mille tulemuseks on inimestesse ja eelkõige naistesse tehtud
kapitaliinvesteeringute alakasutamine. Maksu- ja sotsiaalabisüsteemides
töötamise stiimuleid vähendavate toetuste kaotamine ning lastehoiu- ja eakate
hooldeteenuste väljatöötamine suurendaks naiste osalemist tööhõives kogu nende
elutsükli vältel ning tagaks nende majandusliku sõltumatuse. 2.3. Kodanike toetamine nende
õiguste kasutamisel Komisjon on veendunud, et kodanike teavitamine
harta kohaldamisest ning sellest, kelle poole pöörduda, kui nende õigusi
rikutakse, nõuab täiendavaid jõupingutusi. Eurobaromeetri hiljutine küsitlus[34] paljastas, et kuigi harta
alane üldine teadlikkus on tõusuteel (64 % 2012. aastal võrreldes 48 %
2007. aastal), teadis väga vähe vastanuid, mis harta tegelikult on (11 %) ja
millal seda kohaldatakse (14 %). Suurim segadus on seotud küsimusega,
kas hartat kohaldatakse liikmesriikide kõigi meetmete suhtes, sealhulgas riigi
pädevusse kuuluvate küsimuste suhtes. Hartat kõigi küsimuste suhtes ei
kohaldata, kuid enam kui pooled vastanutest (55 %) olid arvamusel, et seda
tehakse. Lisaks sellele oli peaaegu veerand vastanutest (24 %) arvamusel,
et on vale, et hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes ainult siis, kui need
rakendavad ELi õigusakte, mis illustreerib ilmekalt inimeste segadust. Küsitlusest selgus ka, et esimene koht, kuhu
vastanud oma õiguste rikkumisel pöörduksid, on siseriiklikud kohtud (21 %),
millele järgnesid ombudsman / sõltumatud asutused (20 %), ELi
institutsioonid (19 %) ja kohalik politsei (19 %). See näitab, et
paljude inimeste arvates on ELi institutsioonidel samasugused kahju
hüvitamise funktsioonid kui siseriiklikel kohtutel või siseriiklikel
inimõigustega tegelevatel asutustel. Komisjoni kogutud andmed heidavad täiendavat
valgust inimeste seas sageli levinud väärarusaamale ELi institutsioonide
rollist põhiõiguste valdkonnas. Kodanike poolt 2011. aastal komisjonile
saadetud põhiõigusi käsitlenud kirjad hõlmasid 55 % juhtudest küsimusi, mis ei
kuulunud ELi pädevusse. Hartaga ei anta ELile üldpädevust sekkuda iga kord, kui
siseriiklikud ametiasutused on toime pannud põhiõiguste rikkumisi. Põhiõiguste
hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes üksnes ELi õiguse rakendamisel. Liikmesriikidel
on ulatuslikud põhiõiguste alased riiklikud eeskirjad, mille täitmise tagavad
riiklikud kohtud[35].
Komisjon tuletab meelde, et ELi
institutsioonid ja asutused (eelkõige Euroopa Ombudsman) ja liikmesriikide
riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vastutavad ühiselt kodanike
teavitamise eest küsimustes, mis käsitlevad hartat ja seda, kelle poole õiguste
rikkumisel hüvitise saamiseks pöörduda. Komisjon avas Euroopa
e-õiguskeskkonna portaalis[36]
koostöös liikmesriikidega uued põhiõigustele pühendatud leheküljed. Kõnealuses
portaalis antakse teavet selle kohta, kelle poole kaebusega pöörduda, kui
kodanik tunneb, et tema põhiõigusi on rikutud. Portaalis antakse teavet
siseriiklike kohtute ja põhiõigustega seotud kaebustega tegelevate ametiasutuste
kohta, nagu riiklikud ombudsmanid, riiklikud inimõiguste ja võrdõiguslikkusega
tegelevad institutsioonid jne. Komisjon on otsustanud aidata kodanikel
kasutada oma õigusi mitmetasandilise koostöö kaudu, kus osalevad kõik ELi ja
liikmesriikide tasandi osalejad. Liikmesriikide erinevate
institutsioonide vahel on vaja tihedamat koostööd, mis lisaks kohtusüsteemi
põhiülesandele põhiõiguste kaitsel tegeleks ka põhiõiguste rikkumise üle
kaebavate kodanike kaebuste läbivaatamisega. Komisjon kutsus 6. oktoobril 2011.
aastal esmakordselt Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoniga ühiselt
korraldatud seminariks kokku võrdõiguslikkusega tegelevad asutused,
ombudsmanid, lasteombudsmanid, Euroopa Liidu ja riiklikud inimõigustega
tegelevad asutused. Seminar keskendus sellele, kuidas kõnealused asutused
peaksid põhiõiguste rikkumisi käsitlevaid kaebusi praktikas läbi vaatama.
Mitmetasandiline dialoog jätkub eesmärgiga jagada kogemusi, mis on seotud harta
rakendamisega ning samuti ühiste probleemidega, mis seisavad kõnealuste
ametiasutuste ees seoses nende pädevuse, sõltumatuse ja tõhususega. Dialoogi
raames uuritakse eelkõige võimalusi, kuidas julgustada iga asutust kehtestama kasutajasõbralikud
kaebuste vastuvõetavuse kriteeriumid, mis võimaldaksid kaebuse
esitajal hinnata, kas on tõenäoline, et asjaomane asutus hakkab tema kaebust
arutama. Sarnased süsteemid on juba väga kasulikuks osutunud Euroopa
Ombudsmani puhul, kes on koostanud oma veebisaidil kõigis 23 ELi ametlikus
keeles interaktiivsed suunised, mis aitavad kodanikel kiiresti tuvastada kõige
asjakohasema ametiasutuse, kelle poole halduslikku omavoli käsitleva kaebusega
pöörduda. 2011. aastal oli kõnealuste interaktiivsete suuniste abil võimalik
vastata 80 % tehtud päringutest (22 000). Kaebuste tarbeks kasutajasõbralike
vastuvõetavuse kriteeriumide kehtestamisel ELi põhiõiguste ametiga tehtav
koostöö on väga oluline, kuna põhiõiguste amet kavatseb luua kasutajasõbralikud
vahendid, mis annavad kodanikele suuniseid, kui nad soovivad esitada nende
põhiõiguste rikkumisi käsitlevaid kaebusi. 3. 2011. aasta kõige olulisemad arengud Komisjon on järginud harta ELi õiguse
erinevates valdkondades tõhusa rakendamise tagamisel ranget joont. Käesoleva
aruande lisas esitatakse harta kohaldamise kohta näiteid, mis hõlmavad harta
kuues jaotises (väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja
õigusemõistmine) käsitletud õigusi, sealhulgas olulisi meetmeid 2012. aastal
esitatavate, andmekaitset käsitlevate uute ELi eeskirjade koostamise kohta. Väljaspool käesoleva aruande teemavaldkonda
kuulub ELi prioriteetide hulka ka inimõiguste edendamine kolmandates riikides.
Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
taaskinnitasid kõnealust tõsiasja 12. detsembril 2011 vastu võetud ühisteatises
„Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames”[37] ning samuti kahes ELi
arengupoliitikat käsitlenud teatises[38].
Inimõiguste kaitsmine on ka üks ELi laienemisprotsessi peamisi prioriteete,
mille järgimist tõhustatakse ühinemisläbirääkimiste vältel. Liikmesriigid peavad ELi õigusaktide
rakendamisel lähtuma hartast. Siiski ei ole harta rakendamise tõhususe
tagamiseks tehtud jõupingutuste kohta veel piisavalt teavet. Komisjon kavatseb
oma tulevastes aastaaruannetes harta kohaldamisel tehtud edusamme paremini
dokumenteerida. 3.1. Kodanike vaba liikumise
õiguse jõustamise taashoogustamine ELi sees toimuv isikute liikumine on väheneva
elanikkonna ja oluliselt tasakaalust väljas pakkumise ja nõudlusega tööturuga
Euroopas peamiseks majanduskasvu elavdajaks. Samal ajal on tudengite,
turistide, töötajate ja nende perekonnaliikmete liikmesriikide vahel vaba
liikumine üks peamisi Euroopa saavutusi ning vastastikune austus, avatus ja
sallivus on üks Euroopa Liidu väärtuste praktilisi väljendusi. Seetõttu on
komisjon järginud ranget jõustamispoliitikat, et saavutada vaba
liikumist käsitlevate ELi eeskirjade[39]
täielik ja korrektne ülevõtmine ning kohaldamine kogu Euroopa Liidus. Kõnealuse
poliitika tulemusena muutis enamik liikmesriike oma õigusakte või teatasid nad
kavatsusest seda teha. Komisjon jätkas tööd ülejäänud riikidega, et leida
lahendus veel lahendamata küsimustele, vajaduse korral näiteks
rikkumismenetluste algatamise abil. Samal ajal jälgis
komisjon rangelt, et oleks tagatud mittediskrimineerimise põhimõtte ning
muude vaba liikumist käsitlevates ELi eeskirjades sätestatud meetmete ELi
kodanike huvides järgimine liikmesriikide poolt. Sellega seoses väljendas
komisjon muret Madalmaade valitsuse tööjõu rände kohta teatatud plaanide üle
ning komisjon jätkab dialoogi liikmesriigi asjaomaste ametiasutustega, et
tagada kõigi võimalike võetavate meetmete kokkusobivus ELi õigusega. Prantsusmaa
konstitutsioonikohus võttis 2011. aasta märtsis vastu otsuse, mis käsitles
ebaseaduslike kogukondade väljasaatmist[40].
Kõnealust probleemi ei lahendatud komisjoni 2010. aasta sekkumisega[41], kuna sellised väljasaatmised
ei hõlma ELi kodanike teatavast liikmesriigist väljasaatmist ning seetõttu ei
käsitle õigust vabale liikumisele. Kohus kuulutas põhiseadusevastaseks teatavad
õiguslikud sätted, mis võimaldavad ametiasutustel teostada kiireloomulisi
väljasaatmisi mis tahes ajahetkel aastas, ilma üksikisikute isiklikke või
perekondlikke asjaolusid arvestamata. Kõnealune otsus kinnitab, et juhul, kui
ELi õigust ei kohaldata, jõustatakse põhiõigusi siseriiklikul tasandil eelkõige
kohtute kaudu. 2011. aasta mais
pidas komisjon intensiivset dialoogi Taani valitsusega, kes kavatses kehtestada
tõhustatud ELi-sisesed piirikontrolli meetmed. 2011. aasta oktoobris
teatas Taani valitsus, et ei viia oma plaane ellu ning tollikontrolli
rakendatakse kooskõlas vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade ja Schengeni acquis´ga.
Komisjon võttis
Taani ametiasutustega ühendust ka seoses muudatustega Taani välismaalaste
seaduses, mis jõustusid 2011. aasta juulis. Muudatuste eesmärk oli kehtestada välismaalaste,
sealhulgas ELi kodanike väljasaatmisele rangemad eeskirjad. Kõnealused
muudatused tekitavad tõsist muret seoses nende kokkusobivusega vaba liikumise
direktiiviga. Komisjon ei kohku tagasi talle aluslepinguga antud volituste
kasutamise eest, kui Taani vastus osutub ebapiisavaks. 3.2. Laste õiguste edendamine Komisjon võttis
2011. aasta veebruaris vastu lapse õigusi käsitleva ELi tegevuskava[42]. ELi tegevuskava eesmärk on
luua olukord, kus ajavahemikku 2011–2014 hõlmava tervikliku meetmekava kaudu
järgitakse praktikas hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud
lapse õigusi. ELi tegevuskavas määrati kindlaks 11 konkreetset meedet, mis
aitavad kaasa lapse õiguste tõhusale rakendamisele ja kaitsele. Kõnealuse
tervikliku lapse õiguste käsitlusviisi raames peab komisjon esmatähtsaks
jõupingutusi, millega tagatakse kohtusüsteemi kohandamine lastele sobilikuks ja
lapsesõbralikumaks. Komisjon määras kindlaks ka haavatavas olukorras olevate laste
kaitsega seotud prioriteedid ning prioriteedid, millega tagatakse lapse õigused
ELi välismeetmete raames. Lisaks sellele lõi komisjon laste jaoks portaali
(Kid´s Corner),[43]
mis sisaldab lapsesõbralikke tekste, mänge ning viktoriine, mis osana käesolevast
programmist teavitavad lapsi nende õigustest. EL võttis vastu laste seksuaalse
kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust
käsitlevad uued eeskirjad,[44]
et lihtsustada erinevates valdkondades laste vastu suunatud kuritegude vastast võitlust.
Uute eeskirjadega kriminaliseeritakse seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise paljud vormid. See hõlmab uusi nähtusi, mille levikule aitab
kaasa internet ja mille hulka kuuluvad näiteks lastega seksuaalsuhte eesmärgil
kontakti otsimine, laste kuritarvitamist kujutavate materjalide filmimine
veebikaameraga ja nende vaatamine veebis. Komisjon jätkas
kadunud või röövitud laste aitamiseks ettenähtud vahendite loomise ja toimimise
toetamist. Selleks on eelkõige loodud kadunud laste ja kadunud lastest
teavitamise süsteemide jaoks mõeldud teabeliin 116 000. Kõnealuse
teabeliini toimimiseks ja ELis laiema tuntuse saavutamiseks peavad teatavad
liikmesriigid[45]tegema
kooskõlastatud jõupingutusi. Komisjon jätkab tööd kõnealuse eesmärgi
saavutamise nimel. Rahvusvahelise
lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva Haagi konventsiooni[46] jõustumine Venemaal ning Jaapani konventsiooniga ühinemiseks võetud
sammud on olulised arengud, mis aitavad röövi korral kaasa laste kaitsele ELis.
Komisjon esitas ettepanekud, millega tagada, et EL ja viimastel aastatel
konventsiooniga ühinenud kolmandad riigid[47]
kohaldavad konventsiooni ühetaoliselt. 3.3. Ohvrite õiguste ja
menetlusõiguste tõhustamine Komisjon esitas uute õigusaktide ettepanekud,
mille eesmärk on tagada ohvrile, et temasse suhtutakse lugupidavalt ja et
austatakse tema inimväärikust ning et ta saab kaitset ja tuge oma füüsilise
puutumatuse ja vara säilitamiseks ning talle tagatakse õiguskaitse ja
hüvitamine. Kavandatud uutes eeskirjades[48]
pööratakse asjakohast tähelepanu sellistele erivajadustega ohvritele nagu
lapsed. Lisaks sellele on komisjon käsitlenud vägivalla ohvrite (näiteks
koduvägivalla ohvrid) kaitsmist selle eest, et kui nad reisivad ELis, ei saaks
kurjategija neile rohkem liiga teha[49].
Uute eeskirjadega tagatakse ka seda, et kaitseõigust ei kahjustata.
Inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust käsitlevas direktiivis
sätestatakse ohvrite mitmesugused õigused kriminaalmenetluse raames, sealhulgas
õigused, mis käsitlevad ohvriabi ja toetust inimkaubanduse ohvriks langenud
lastele[50].
Suuri edusamme on tehtud kahtlusaluste
menetlusõiguste tõhustamist käsitleva komisjoni ettepaneku vastuvõtmise
saavutamiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu uued eeskirjad,
millega tagatakse, et kriminaalkuriteos kahtlustatavaid isikuid teavitatakse
nende õigustest neile arusaadavas keeles. Kõiki kinnipeetuid tuleb teavitada
nende õigsustest, esitades neile õiguste deklaratsiooni. Komisjon esitas ka
ettepaneku uute eeskirjade kohta, millega kindlustatakse muu hulgas õigus
kaitsjale alates politsei ülekuulamise esimesest etapist ning kogu
kriminaalmenetluse käigus[51].
Komisjon algatas ELis kinnipidamisega seotud küsimusi käsitleva avaliku
arutelu, et uurida võimalusi kehtestada kogu ELis samasugused kaitsenõuded[52]. 3.4. Ksenofoobse ja rassistliku
vaenu õhutamise vastane võitlus Euroopa Parlament
väljendas muret ksenofoobse ja rassistliku vaenu õhutamise ja sellega seotud
kuritegevuse korduva esilekerkimise pärast ELi liikmesriikides. ELi Põhiõiguste
Ameti 2011. aasta aruande kohaselt „12 liikmesriigist, kes avaldavad
rassistlike kuritegude kohta uute suundumuste analüüsimiseks piisavalt
kriminaalõigusealaseid andmeid, 10 liikmesriigis täheldati ajavahemikus 2000–2009
rassistlike kuritegude arvus kasvutendentsi”[53]. Vastusena Euroopa
Parlamendis esile tõstetud probleemidele taaskinnitas komisjon, et on
kindalt vastu ksenofoobia ja rassismi mis tahes vormis ilmingutele.
Komisjon tuletas meelde, et ametiasutused peavad sellise käitumise ühehäälselt
hukka mõistma ning selle vastu võitlema. Igasugune väide, mille käigus
seostatakse teatav rahvus kuritegevusega, häbimärgistab kõnealust rahvust ning
kütab üles ksenofoobset käitumist, mis on seetõttu vastuolus ELi aluseks
olevate inimväärikuse, võrdsuse ja põhiõiguste põhimõtetega. Komisjon on otsustanud tagada siseriiklike
õigusaktide kokkusobivuse rassistliku ja ksenofoobse vaenu õhutamist ja
sellega seotud kuritegevust keelavate ELi õigusaktidega[54]. Aasta lõpuks esitasid
22 liikmesriiki komisjonile rassistliku ja ksenofoobse vaenu õhutamise
karistamist käsitlevad õigusaktid. Ühtegi märkust oma rakendusmeetmete kohta ei
esitanud komisjonile Belgia, Eesti, Kreeka, Hispaania ja Poola. Komisjon esitab
kõnealuste märkuste kohta oma hinnangu 2012. aastal, et kontrollida siseriiklike
õigusaktide kokkusobivust ELi õigusega. Komisjoni eesmärk on täiendada seda
liikmesriikide vahelise korrapärase dialoogiga, mis käsitleb näiteks
rassistlike veebisaitide kaudu rassismi ja vaenu õhutamise organiseeritud
propageerimise järelevalvet, et tõhustada selliste nähtuste ühist analüüsi ja
sellest teavitamist, eelkõige juhul, kui neil on piiriülene mõõde. Rassilise või etnilise päritolu alusel
toimuv diskrimineerimine on ELi õiguse kohaselt
keelatud ning komisjon on kohustunud tagama, et liikmesriigid järgivad seda
põhimõtet. Nelja liikmesriigi suhtes lõpetati õigusnormide mittetäitmist
käsitlevad menetlused, kuna nad viisid oma siseriiklikud õigusaktid ELi
õigusega vastavusse. Komisjon jätkab jõupingutusi kolme liikmesriigi suhtes,
kelle puhul on menetlus veel pooleli[55].
Komisjon taaskinnitas vajadust suhtuda
„Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökavas”[56] mitmekesisusse ja võrdsesse
kohtlemisse positiivselt. Tuleks tugevdada jõupingutusi, mille eesmärk on
võidelda diskrimineerimisega ning anda rändajatele vahendid tutvumiseks ELi ja
selle liikmesriikide põhiväärtustega. EL tegi komisjoni teatisega „Romasid
käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020”[57] romade sotsiaalse ja
majandusliku integratsiooni edendamiseks olulisi edusamme. Kõnealuses ELi
raamistikus kutsutakse liikmesriike üles oma siseriiklikke romade
integratsiooni käsitlevaid strateegiaid raamistikus kindlaks määratud ELi
eesmärkide valguses ette valmistama või läbi vaatama ning esitama need 2011.
aasta detsembri lõpuks komisjonile. ELi raamistiku kinnitas ka Euroopa Ülemkogu[58] ning selle vastuvõtmist toetas
Euroopa Parlament. EL toetas rahaliselt kodanikuühiskonna
tegevust ja liikmesriikide meetmeid, mis olid suunatud
diskrimineerimise vastasele võitlusele, võrdsuse edendamisele ning
hüvitamisvõimaluste parandamisele seoses rassistliku vaenu õhutamise ja sellega
seotud kuritegevusega[59].
Komisjon toetab ka ELi Põhiõiguste Ameti tööd liikmesriikides
põhiõiguste, rassismi ja diskrimineerimise olukorda käsitlevate andmete
kogumisel. Amet avaldas mitmeid uurimusi ja käsiraamatuid, mis käsitlesid
näiteks holokausti memoriaalide rolli inimõiguste alases hariduses,
antisemitismi olukorda ELis, Euroopa diskrimineerimise vastast õigust,
mitmekordset diskrimineerimist ja vähemuste kaitset ELis. 3.5. ELi konkurentsivõime
suurendamisse panustamine Hartat kasutati
kompassina majanduskasvu edendavate ELi algatuste koostamisel. Mitmeid ELi
meetmeid hinnati harta artikli 47 valguses, mille kohaselt on kõigil õigus
tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Kõnealune õigus on oluline kõigi
kodanike jaoks, kuid samuti on see tähtis ELi majandusõiguse jõustamise puhul,
mis aitab kaasa majanduskasvule. Kõnealuse õigusega tagatakse, et ettevõtjatel
on võimalus tõhusalt kasutada ELi õigusaktidega antud õigusi ning sellega
tagatakse kaitsemeetmed ebaseadusliku tegevuse ning järelevalvevolitusi omavate
ametiasutuste omavoli suhtes. Komisjon hindas kohtus tõhusat
õiguskaitsevahendit võimaldava õiguse valguses mitmeid ELi meetmeid. Kõnealused
meetmed hõlmasid kavandatavaid õigusakte, mis käsitlesid finantsinstrumentide
turge, turu kuritarvitamist, finantsturgude läbipaistvust, kohustuslikke
auditeid, kutsekvalifikatsioone ja tarbijate alternatiivseid vaidluste
lahendamise mehhanisme. Õigus tõhusale
õiguskaitsevahendile kohtus oli 2011. aastal kõige enam Euroopa Liidu Kohtu
otsustes tsiteeritud õigus, mis osutas hartale, ning seda mainiti
kolmandikus kõigist otsustest. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus
eeldab sõltumatut, erapooletut ja täielikult toimivat kohtusüsteemi. ELi
konkurentsivõimega seoses on väga oluline ettevõtlusvabadus (harta
artikkel 16) ning komisjon võttis seda finantsinstrumentide turge,
kindlustusvahendust, krediidireitinguagentuure ja maanteevedudel kasutatavaid
sõidumeerikuid käsitlevate uute õigusaktide koostamisel nõuetekohaselt arvesse.
Ettevõtlusvabadus oli ka oluline komponent, mida kasutati Euroopa ühise
müügiõiguse ettevalmistamisel. Kõnealuse õiguse eesmärk on kõrvaldada
liikmesriikide erinevatest lepinguõigustest tulenevad probleemid[60]. Euroopa Kohus tunnistas
ettevõtlusvabaduse olulisust kohtuasjades Scarlet [61] ja Sabam[62] tehtud pöördelise tähtsusega
kohtuotsustes. Kohus otsustas, et interneti- või veebimajutuse teenuse osutaja
kohustamine paigaldama intellektuaalomandiõiguse rikkumiste vältimiseks
filtreerimissüsteemi rikuks teenuseosutaja ettevõtlusõigust ning samuti tema
klientide isikuandmete kaitset käsitlevat õigust ning teabe saamise ja
edastamise vabadust. Nimetatud kohtuotsustes rõhutatakse, et on oluline arvesse
võtta kõiki teatava meetmega kaasnevaid põhiõigusi, ning on oluline
tagada, et meede on kooskõlas kõigi nende õigustega. Komisjon pööras
erinevate algatuste raames erilist tähelepanu omandiõigusele (harta artikkel
17), milles sätestatakse, et intellektuaalomandit kaitstakse. Komisjon
esitas teatise „Intellektuaalomandi õiguste ühtne turg”,[63] milles teatatakse mitmest
algatusest, mis hõlmavad muu hulgas intellektuaalomandiõigust käsitlevate ELi
õigusaktide võimalikku läbivaatamist internetis aset leidva piraatluse
kontekstis. Komisjon teatas, et sellise läbivaatamise teostamiseks tuleb teha
mõjuhinnang, mis hõlmab mitte ainult mõju omandiõigusele, vaid ka mõju eraelu
puutumatuse õigusele, isikuandmete kaitsele, sõna- ja infovabadusele ning
tõhusat õiguskaitsevahendit võimaldavale õigusele. Vastavalt harta strateegias
sätestatule julgustab võimalike põhiõigustega seotud aspektide rõhutamine
ettepanekute ettevalmistamise algusetapis sidusrühmi esitama ettepanekuid, mida
hiljem kasutatakse läbivaatamise mõju hindamisel. 3.6. ELi olulisemad sammud Euroopa
inimõiguste konventsiooniga ühinemisel Komisjon astus konkreetseid samme, et täita
Lissaboni lepingus sätestatud nõuet, et EL peab ühinema Euroopa inimõiguste
konventsiooniga. Komisjon pidas konventsiooniga ühinenud Euroopa Nõukogu
liikmesriikide ekspertidega ühinemist käsitlevaid tehnilisi läbirääkimisi.
Praegu on nõukogus arutamisel ühinemislepingu eelnõu, mis koostati 2011. aasta
juunis. 4. Järeldused EL võttis 2011. aastal harta tõhusaks
rakendamiseks täiendavaid konkreetseid meetmeid. Nimetatud jõupingutused
aitavad kodanikel ELi õiguse rakendamisel kasutada oma põhiõigusi. Majanduskriisi tingimustes on eelkõige
õigusriigil ja põhiõiguste järgimisel põhinev õiguslikult stabiilne keskkond
parim tagatis kodanike ning partnerite ja investorite usaldusele. Komisjon on
veendunud, et kõik ELi institutsioonid, liikmesriigid ja sidusrühmad peavad
alustatud koostööd harta praktikas rakendamise nimel jätkama. [1] Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 83, 30.3.2010, lk
389–403. [2] Komisjoni teatis „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste
harta rakendamiseks”, KOM(2010)573 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/news/intro/doc/com_2010_573_en.pdf
[3] Flash Eurobarometer 340: „Euroopa Liidu põhiõiguste
harta”. [4] Tegevusjuhised põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni
mõjuhinnangute koostamisel, SEK(2011) 567 (lõplik), 6.5.2011, kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/operational-guidance_en.pdf
[5] Komisjoni määrus nr 1141/2011, millega täiendatakse
tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid seoses turvaskannerite
kasutamisega ELi lennuväljadel, ELT L 293, 11.11.2011, lk 22–23. Komisjoni
rakendusmäärus nr 1147/2011, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks seoses turvaskannerite
kasutamisega ELi lennuväljadel, ELT L 294, 12.11.2011, lk 7-11. [6] Komisjoni aruanne „Andmete säilitamise direktiivi
(direktiiv 2006/24/EÜ) käsitlev hindamisaruanne”, KOM(2011) 225 lõplik,
kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/malmstrom/archive/20110418_data_retention_evaluation_en.pdf
[7] Andmete säilitamise direktiivi (2006/24/EÜ) kohaselt
peavad liikmesriigid kohustama üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või
üldkasutatavate sidevõrkude pakkujaid säilitama andmeliiklus- ja asukohaandmeid
kuus kuud kuni kaks aastat, et need oleksid kättesaadavad raskete kuritegude uurimiseks,
avastamiseks ja kohtus menetlemiseks. [8] Asepresident Kroes on väljendanud oma muret nii kirjades
Ungari ametiasutustele kui ka kahepoolsetel kohtumistel justiitsministeeriumi
esindajatega. Ungari Konstitutsioonikohtu otsus, 19. detsember 2011, 1746/B/2010,
kättesaadav veebisaidil: www.mkab.hu/admin/data/file/1146_1746_10.pdf [9] Asepresident Reding saatis 12. detsembril kirja Ungari
justiitsministrile. Asepresident Kroes ja asepresident Rehn saatsid samuti
kirjad, mis käsitlesid vastavalt meediakanalite paljusust ja Ungari keskpanga
sõltumatust. [10] Pressiteade, 17. jaanuar 2012 (IP 12/24), kättesaadav
veebisaidil: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/24&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=fr [11] Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta resolutsioon
Ungari meediaseaduse kohta, kättesaadav veebisaidil:
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2011-0094+0+DOC+XML+V0//EN [12] Ungari läbivaadatud põhiseadust käsitlev 5. juuli 2011.
aasta resolutsioon, kättesaadav veebisaidil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2011-
0315+0+DOC+XML+V0//EN [13] 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon hiljutise
poliitilise arengu kohta Ungaris, kättesaadav veebisaidil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0053+0+DOC+XML+V0//ET [14] Direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele
liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse
menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit
töötajate ühiste õiguste kohta, ELT L 343, 23.12.2011, lk 1–9. [15] Nõukogu järeldused Euroopa Liidu Nõukogu rolli kohta
Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise tagamisel, 25.2.2011,
kättesaadav veebisaidil: http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/jha/119464.pdf [16] Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome
kohta, ELT C 31.12.2003, lk 1–5. [17] Suunised nõukogu ettevalmistavates organites põhiõigustele
vastavuse kontrollimiseks võetavate metodoloogiliste etappide kohta, 19.5.2001,
kättesaadav veebisaidil: http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/11/st10/st10140.en11.pdf
[18] Nõukogu järeldused nõukogu meetmete ja algatuste kohta
Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamiseks, 23.5.2011, kättesaadav
veebisaidil:
http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/genaff/122181.pdf [19] Euroopa Kohus, kohtuasi C-300/11, ZZ vs.
Secretary of State for the Home Department, 17.6.2011. [20] Euroopa Kohus, kohtuasi C-399/11, Stefano Melloni,1.10.2011. [21] Euroopa Kohus, kohtuasi C-236/09, Test-Achats,
30.4.2011. [22] Suunised nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ kohaldamise kohta
kindlustuse valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu otsuse põhjal kohtuasjas C-236/09
(Test-Achats), ELT C 11, 13.1.2012, lk 1–11. [23] Euroopa Kohus, liidetud kohtuasjad C-411/10 ja C-493/10, N.S.
vs. Secretary of State for the Home Department ja M.E. e.a. v Refugee
Applications Commissioner, 21.12.2011. [24] Euroopa Kohus, kohtuasi C-70/10, Scarlet vs.
SABAM, 24.11.2011. [25] Euroopa Kohus, C-34/10, Brüstle vs. Greenpeace,
18.10.2011. [26] Liidetud kohtuasjad C-297/10 ja C-298/10, Hennings ja
Land Berlin. [27] Komisjoni teatis
„Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015”, KOM(2010)
491 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0491:FIN:ET:PDF
[28] Nõukogu
järeldused Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks
2011–2020, 7.3.2011, kättesaadav veebisaidil: http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf [29] Nõukogu järeldused, mis käsitlevad töö- ja pereelu
ühitamist demograafiliste muutuste kontekstis, 17.6.2011, kättesaadav
veebisaidil: http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/122875.pdf
[30] Lubadus suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses,
kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/pdf/p_et.pdf
[31] Teave ELi finantsraamistiku (2014–2020) kohta on
kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/budget/biblio/documents/fin_fwk1420/fin_fwk1420_en.cfm
[32] Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks
2014–2020 õiguste ja kodakondsuse programm, KOM (2011) 758 (lõplik),
kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/newsroom/files/1_en_act_part1_v5_frc_en.pdf
[33] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa
Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta,
KOM(2011) 609 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52011PC0609:ET:NOT
[34] Flash Eurobarometer nr 340; „Euroopa Liidu põhiõiguste
harta”. [35] Isegi Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni
kohaldati esialgu vaid föderaalsel tasandil. [36] Euroopa e-õiguskeskkonna portaal, kättesaadav aadressil: https://e-justice.europa.eu/home.do?action=home
[37] Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatis „Inimõiguste ja demokraatia
tulemuslikum edendamine välistegevuse raames”, 12.12.2011, KOM(2011) 886
(lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0886:FIN:ET:PDF. [38] Komisjoni teatis „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju
suurendamiseks”, KOM(2011)637 (lõplik); Komisjoni teatis „Tulevane
lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele”, KOM(2011)
638(lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0637:FIN:ET:PDF.
http://ec.europa.eu/europeaid/how/delivering-aid/budget-support/documents/future_eu_budget_support_en.pdf
[39] Direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike
ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide
territooriumil, ELT L 158, 30.4.2004, lk 77–123. [40] Prantsusmaa konstitutsioonikohtu 10. märtsi 2011. aasta
otsus nr 2011-625 DC, kättesaadav veebisaidil: http://www.conseil-constitutionnel.fr/conseil-constitutionnel/root/bank/download/2011625DCen2010625dc.pdf
[41] Vt komisjoni 2010. aasta aruanne harta kohaldamise kohta,
lk 10, kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/annual_report_2010_et.pdf
[42] Komisjoni teatis „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava,”
KOM(2011) 60 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52011DC0060:et:NOT [43] Kättesaadav veebisaidil: http://europa.eu/kids-corner/index_et.htm
[44] Direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise
ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu
raamotsuse 2004/68/JSK, kättesaadav veebisaidil: http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/11/pe00/pe00051.en11.pdf [45] Austria, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Soome,
Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg ja Rootsi ei ole kõnealust teabeliini veel
avanud. [46] Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi
käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon, kättesaadav veebisaidil: http://www.hcch.net/index_en.php?act=conventions.text&cid=24
[47] Albaania, Andorra, Armeenia , Gabon, Maroko, Venemaa,
Seišellid ja Singapur. [48] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse
miinimumnõuded (KOM(2011) 275), kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/policies/criminal/victims/docs/com_2011_275_en.pdf Komisjoni teatis „Ohvrite õiguste tugevdamine ELis”, KOM(2011)
274 lõplik, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/policies/criminal/victims/docs/com_2011_274_en.pdf [49] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta,
KOM(2011) 276, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/justice/policies/criminal/victims/docs/com_2011_276_en.pdf
[50] Direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse
tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, ELT L 101, 15.4.2011, lk
1-11. [51] Ettepanek: direktiiv, mis käsitleb kriminaalmenetluse
käigus õigust kaitsjale ja õigust teatada kinnipidamisest, KOM(2011) 326,
kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0326:FIN:ET:PDF. [52] Roheline raamat „Vastastikuse usalduse tugevdamine Euroopa
õigusruumi vastu – roheline raamat ELi kriminaalõiguse kohaldamisest
kinnipidamise valdkonnas”, KOM(2011) 327, kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/policies/criminal/procedural/docs/com_2011_327_en.pdf [53] ELi Põhiõiguste Amet, „Põhiõigused: probleemid ja
saavutused 2010. aastal”, juuni 2011, lk 127. Kättesaadav veebisaidil: http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/annual-report-2011_EN.pdf [54] Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja
ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse
vahenditega, ELT L 328, 6.12.2008, lk 55–58. [55] Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, 29. juuni 2000, millega
rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või
etnilisest päritolust, EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22–26. [56] Komisjoni teatis „Kolmandate riikide kodanike
integratsiooni Euroopa töökava”, KOM(2011) 455 (lõplik), kättesaadav
veebisaidil: http://ec.europa.eu/home-affairs/news/intro/docs/110720/1_EN_ACT_part1_v10.pdf
[57] Komisjoni teatis „Romasid käsitlevate riiklike
integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020”, KOM(2011) 173 lõplik,
kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/justice/policies/discrimination/docs/com_2011_173_en.pdf
[58] Euroopa
Ülemkogu järeldused, 24. juuni 2011. http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/123075.pdf.
[59] Näiteks 2011. aastal toetati põhiõiguste ja kodakondsuse
programmi kaudu rohkem kui 9,5 miljoni euro ulatuses rassismi ja ksenofoobia
vastu suunatud või mitmekesisuse ja sallivuse edendamisega seotud programme.
Lisateavet kõnealuse programmi kohta saab veebisaidilt: http://ec.europa.eu/justice/grants/programmes/fundamental-citizenship/index_en.htm
[60] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa
ühise müügiõiguse kohta, KOM(2011) 635 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0635:FIN:ET:PDF
[61] Euroopa Kohus, kohtuasi C-70/10, Scarlet vs.
SABAM, 24.11.2011. [62] Euroopa Kohus, kohtuasi C-360/10, SABAM vs.
Netlog, 16.2.2012. [63] Komisjoni teatis „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg
loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv,
kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused”,
KOM(2011) 287 (lõplik), kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/ipr_strategy/COM_2011_287_en.pdf