52012DC0140

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Võitlus kuritegevusega digitaalajastul: küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine

1.           SISSEJUHATUS: EUROOPA VASTUS PIIRIDETA KURITEGEVUSELE

Internetist on saanud ühiskonna ja majanduse lahutamatu ja hädavajalik osa. 80 % Euroopa noortest on omavahel ja maailmaga ühenduses interneti suhtlusvõrgustike kaudu[1] ning e-kaubanduses ringleb igal aastal kogu maailmas ligikaudu 8 triljonit USA dollarit[2]. Aga sedamööda, kuidas üha suurem osa meie igapäevasest elust ja äritehingutest siirdub internetti, kasvab ka kuritegevus − kogu maailmas langeb üle miljoni inimese iga päev küberkuritegevuse ohvriks[3]. Küberkuritegevus võib olla nii varastatud krediitkaartide ühe euroga mahamüümine, identiteedivargus ja laste seksuaalne kuritarvitamine kui ka institutsioonide ja infrastruktuuri vastu suunatud tõsised küberrünnakud.

Küberkuritegevus läheb ühiskonnale väga kalliks maksma. Hiljutisest aruandest ilmneb, et küberkuritegevuse ohvrid kaotavad igal aastal ligikaudu 388 triljonit USA dollarit kogu maailmas ning et küberkuritegevus on tulusam kui ülemaailmne marihuaana-, kokaiini- ja heroiinikaubandus kokku[4]. Sellisesse teabesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, kuna küberkuritegevuse eri määratlustest võivad tuleneda erinevad kulukalkulatsioonid. Siiski ollakse ühel meelel selles, et küberkuritegevus on väga tulutoov ja madala riskiastmega kuriteo liik, mis üha rohkem levib ja kahju tekitab. Ajal, mil majanduskasvu edendamine on ülimalt oluline, tuleb kodanike ja ettevõtjate usalduse säilitamiseks turvalise internetipõhise teabevahetuse ja kaubanduse vastu tugevdada võitlust küberkuritegevusega. Sellega toetatakse ka strateegia „Euroopa 2020”[5] ja Euroopa digitaalses tegevuskavas[6] seatud majanduskasvu eesmärke.

Viimaste aastate digitaalrevolutsioon on peamiselt internetivabaduse tulemus. Avatud internet ei tunne ei riigipiire ega mis tahes üleilmset juhtimisstruktuuri. Samal ajal, kui me edendame ja kaitseme kõnealust internetivabadust kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga, tuleb meil üritada kaitsta ka kodanikke organiseeritud kuritegelike rühmituste eest, kes seda avatust püüavad ära kasutada. Ükski teine kuritegevuse liik ei ole nii piirideta, kui seda on küberkuritegevus: see nõuab õiguskaitseorganitelt riigipiire ületavat koordineeritud ja koostöövalmis lähenemist ning seda koos avaliku ja erasektori sidusrühmadega. Siinkohal saab EL luua lisaväärtust.

Euroopa Liit on küberkuritegevuse tõrjumiseks töötanud välja eri algatusi. Nende hulgas on 2011. aasta direktiiv võrgukeskkonnas laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemise kohta ning direktiiv infosüsteemide vastu suunatud rünnakute kohta, milles keskendutakse küberrünnete toimepanemise vahendite, eelkõige robotivõrkude[7] kasutamise karistamisele. Ettepanek on kavas vastu võtta 2012. aastal. Europol on suurendanud oma küberkuritegevuse vastast tegevust. Europolil oli otsustav roll hiljutises operatsioonis „Rescue”, mille käigus vahistas politsei 184 lastevastases seksuaalkuriteos kahtlustatavat ning tuvastas rohkem kui 200 väärkoheldud last. Tegemist oli õiguskaitseorganite ühe ulatuslikuma sellelaadse uurimisega kogu maailmas. Tänu Europoli analüütikutele, kel õnnestus murda lahti võrgustiku keskuse peamise arvutiserveri turvaelemendid, paljastati kahtlustatavate isikute identiteet ja tegevus.

Võitlus küberkuritegevuse vastu on jätkuvalt prioriteetne. Selle peamiseks õiguslikuks vahendiks on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon[8]. Seda mainitakse organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas ELi poliitikatsüklis[9] ning see on lahutamatu osa pürgimustest töötada välja terviklik ELi strateegia küberjulgeoleku tugevdamiseks. Samuti on EL teinud tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, näiteks ELi ja USA küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase töörühma kaudu.

Neist edusammudest hoolimata on küberkuritegevuse tõhusaks uurimiseks ja õigusrikkujate vastutusele võtmiseks Euroopa tasandil veel mitmeid takistusi. Need on muu hulgas järgmised: õigussüsteemide piirid, ebapiisavad vahendid jälitusteabe jagamiseks, küberkurjategijate jälitamisega seonduvad tehnilised tõkked, erinevused uurimis- ja kohtuekspertiisi suutlikkuses, kvalifitseeritud personali vähesus, kehv koostöö küberjulgeoleku eest vastutavate muude sidusrühmadega. Stabiliseerimisvahendi kaudu tegeleb EL ka küberkuritegevusega seotud kiiresti arenevate piiriüleste ohtudega arengumaades ja siirderiikides, kus sageli puuduvad oskused võitlemiseks kõnealuse organiseeritud kuritegevuse liigiga.

Vastusena neile väljakutsetele väljendas komisjon kavatsust luua sisejulgeoleku strateegia[10] prioriteedina küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus. Pärast nõukogu taotlusel[11] läbi viidud teostatavusuuringut sellise keskuse loomiseks[12] teeb komisjon ettepaneku luua küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, mis oleks osa Europolist ja toimiks küberkuritegevuse vastase võitluse keskusena ELis. Käesolevas teatises, milles tuginetakse teostatavusuuringule, kirjeldatakse küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse peamisi ülesandeid, selgitatakse, miks tuleb keskus luua osana Europolist, ning kuidas keskust luua. Siiski tuleb enne keskuse täielikku töövalmidust hinnata täpsemalt keskuse ressursivajadusi ja ressursid ka eraldada. Keskuse loomine kajastub vajaduse korral Europoli õigusliku aluse kavandatavas läbivaatamises.

2.           ETTEPANEK KÜBERKURITEGEVUSE VASTASE VÕITLUSE EUROOPA KESKUSE LOOMISEKS

Selleks et küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus pakuks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega lisaväärtust, tuleks keskenduda järgmistele küberkuritegevuse põhiaspektidele:

i)            organiseeritud kuritegelike rühmituste toimepandavad küberkuriteod, eelkõige sellised suurt kriminaaltulu toovad kuriteod nagu võrgupettus;

ii)            küberkuriteod, mis põhjustavad ohvritele tõsist kahju, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine võrgukeskkonnas;

iii)           küberkuriteod (sh küberründed), mis häirivad elutähtsat infrastruktuuri ja infosüsteeme liidus[13].

Arvestades küberkuritegevuse pidevalt muutuvat olemust, peaks olema võimalik võtta meetmeid nii liikmesriikide nõudmiste kui ka liitu ähvardavate küberkuritegevuse uute ohtude alusel.

2.1.        Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse põhiülesanded ja eesmärgid

Keskusel peaks olema neli põhiülesannet:

(a) Toimida küberkuritegevuse Euroopa teabekeskusena

Teabe ühendamine tagaks küberkuritegevust puudutava teabe kogumise võimalikult paljudest avalikest, era- või avatud allikatest, täiendades seeläbi politsei käsutuses olevaid andmeid. Sellega täidetaks järk-järgult lüngad küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastu võitlemise eest vastutavate üksuste käsutuses olevas teabes. Kogutav teave puudutaks küberkuritegevust, selle meetodeid ja selles kahtlustatavaid. See parandaks teadmisi nii küberkuritegevusest kui ka selle ennetamisest, avastamisest ja vastutusele võtmisest ning edendaks asjakohaseid kontakte õiguskaitseorganite, infoturbeintsidentidega tegelev rühma (CERT) ning erasektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvaspetsialistide vahel. Teabe jagamisel tuleb kinni pidada eri poolte vahelistest konfidentsiaalsuskokkulepetest ja eeskirjadest.

Samuti parandaks teabe ühendamine küberkuritegevusest teavitamist ja teabevahetust. Komisjon soovib, et liikmesriigid muudaksid kohustuslikuks riiklike õiguskaitseorganite teavitamise tõsistest küberkuritegudest[14]. See võimaldaks riikide politseiteenistustel anda keskusele järjepidevamalt teavet rasketest küberkuritegudest ning keskus levitaks seda omakorda teiste liikmesriikide kolleegidele, kes saaksid teavet kasutada oma uurimistel ja teaksid, kas nad töötavad sama eesmärgi nimel.

Eesmärk on avardada aja jooksul käsitust küberkuritegevusest Euroopas, nii et see võimaldaks koostada kõrgetasemelisi strateegilisi aruandeid suundumuste ja ohtude kohta, koondada igakülgne teave kuritegevuse näitajate põhjal ja parandada operatiivset jälitusteavet eri allikatele toetuva andmebaasi kaudu.

(b) Euroopa küberkuritegevuse alaste eksperditeadmiste koondamine toetamaks liikmesriike suutlikkuse suurendamisel

Küberkuritegevuse tõrjumise eesmärgil peaks keskus aitama liikmesriike eksperditeadmistega ja pakkuma koolitusi. Ehkki põhitähelepanu koondub õigusaktide kohaldamisele, tuleks õigusasutustele pakkuda ka koolitusi. Europoli, Euroopa Politseikolledži ja liikmesriikide olemasolevaid algatusi tuleks pärast põhjalikku vajaduste analüüsi parema kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse eesmärgil täiustada. Koolitus peaks hõlmama nii põhjalikku tehnilist pädevust kui ka laiemat suutlikkuse suurendamist, mis toetaks politseiametnikke, prokuröre ja kohtunikke tegelemisel küberkuritegevusega seotud juhtumitega.

Tuleks luua küberkuritegevusalane kontaktpunkt, et vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, luua suhted liikmesriikide, rahvusvaheliste õiguskaitseorganite, õigusasutuste, erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning vastata nende päringutele näiteks küberrünnakute või uute võrgupettuste korral.

Kontaktpunkt peaks toetama küberkuritegevusalaseid eksperdirühmi, näiteks ELi küberkuritegevuse töörühm (European Union Cybercrime Task Force, EUCTF) ja võrgukeskkonnas laste seksuaalse kuritarvitamise vastase võitluse eksperdid, ning neid nõustama. Samuti tuleks teha koostööd küberkuritegevust käsitlevate tippkeskuste (näiteks 2Centre) areneva võrgustiku ja teadusringkondadega.

Samuti peaks keskus aitama liikmesriikidel töötada välja ja võtta kasutusele kokkulepitud standarditel põhinev võrgupõhine küberkuritegevusest teavitamise veebirakendus, et suunata aruandlusvood eri osalejatelt (ettevõtjad, riiklikud infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad, kodanikud jne) riiklikele õiguskaitseorganitele ja riiklike õiguskaitseorganite aruandlusvood keskusele.

Keskus peaks tegema koostööd kriminaalõigusringkondade ja õiguskaitseorganitega ning hõlbustama parimate tavade vahetust. Õigusasutuste tõhus osalemine küberkuritegevuse tõrjumisel on ülimalt oluline selleks, et paraneks ohtlike küberkurjategijate vastutusele võtmine kõigis liikmesriikides.

(c) Abi liikmesriikidele küberkuritegude uurimisel

Keskus peaks küberkuritegevust puudutavate juhtumite uurimisel pakkuma operatiivtoetust, näiteks julgustades küberkuritegevust käsitlevate ühiste uurimisrühmade loomist ja operatiivteabe vahetamist käimasolevates uurimistes.

Samuti peaks keskus küberkuritegude uurimisel pakkuma kõrgtasemelist abi kohtuekspertiisil (seadmed, ladustamine, vahendid) ja krüpteerimisalast ekspertiisi.

(d) Euroopa küberkuritegude uurijate esindamine õiguskaitseorganite ja kohtuorganite tasandil

Aja jooksul võiks keskusest saada Euroopa küberkuritegude uurijate koondumiskoht, andes neile võimaluse osaleda ühise jõuna info- ja kommunikatsioonisektori ja teiste erasektori ettevõtetega, samuti teadusringkondade, kasutajate ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavates aruteludes küberkuritegevuse parema tõkestamise ja sihipäraste teadusuuringute koordineerimise küsimustes.

Keskus oleks Interpoli küberkuritegevuse ja muude küberkuritegevusega tegelevate rahvusvaheliste politseiüksuste loomulik kontaktpunkt. Samuti võiks keskus koordineerida osalemist käimasolevates interneti haldamise valdkonna algatustes ja ÜRO küberkuritegevust käsitlevas valitsustevahelises avatud eksperdirühmas.

Samuti tuleks keskusel teha koostööd näiteks organisatsiooniga INSAFE[15] üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniate raames, ajakohastades kampaaniaid vastavalt keskuse analüüsides tuvastatud muutustele küberkuritegevuses, eesmärgiga edendada arukat ja turvalist käitumist võrgukeskkonnas.

2.2.        Asukoht

Nagu nähtub teostatavusuuringust, peaks küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus moodustama osa Europolist ja paiknema selle struktuuri raamides.

Sellel on selged eelised. Europolil on tunnustatud roll liikmesriikide ja teiste sidusrühmade, sealhulgas Interpoli ja rahvusvaheliste õiguskaitseorganite seas, samuti on Europolil juba volitused arvutikuritegudega tegelemiseks[16]. Europoli peamine ülesanne on edendada kõikide kodanike huvides turvalisemat Euroopat, toetades ELi õiguskaitseorganeid kriminaalluurealase teabe vahetamise ja analüüsi kaudu.

2.3.        Keskuse ressursivajadused

Teostatavusuuringus analüüsiti keskuse eri ressursivajadusi. Neid tuleb veel täiendavalt hinnata,[17] võttes muu hulgas arvesse ülesandeid, mida Europol võib tulevikus täitma hakata, ja ELi ametite üldist personalivajadust. Ressursside hindamine viiakse eelkõige läbi Europoli õigusliku aluse läbivaatamise ja sisejulgeoleku fondi käsitleva komisjoni ettepaneku käimasoleva arutelu kontekstis. Praeguses etapis on siiski juba selge, et keskus vajab liikmesriikide lähetatud eksperte.

Prognoositavaid ressursivajadusi hinnates lähtub komisjon kolmest kaalutlusest: esiteks oletatakse, et küberkuritegevuse juhtumite kogumäär kasvab mõõdukalt ja mitte massiliselt; teiseks paraneb liikmesriikide omaenda suutlikkus küberkuritegevuse vastu võitlemisel; kolmandaks hakkab keskus tegelema vaid teatud liiki küberkuritegudega.

2.4.        Juhtimine

Keskuse loomine Europoli raames on oluline, et tagada teiste peamiste sidusrühmade osalemine keskuse strateegilises juhtimises. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et Europoli juhtimisstruktuuri raames loodaks keskuse juhtrühm, mida juhib keskuse juhataja. Juhtrühma kaudu saavad teised sidusrühmad (näiteks Eurojust, CEPOL, liikmesriigid, keda esindavad ELi küberkuritegevuse töörühm, ENISA ja komisjon) võimaluse jagada oma oskusteavet, ilma et sellega loodaks ebavajalikku täiendavat halduskoormust. Juhtrühma ülesanne oleks vastutada keskuse küberkuritegudega seotud meetmete rakendamise eest ja tagada, et need viiakse ellu partnerluses ja kõikide sidusrühmade ekspertiisi ja volitusi tunnustades.

2.5.        Koostöö peamiste osalejatega

Keskus peaks tagama, et küberkuritegevusega võideldakse koordineeritult, toimides lisaks ELi ametite vahelise koostöö toetamisele kõnealuses valdkonnas ka Euroopa ühtse kontaktpunktina.

(a) Liikmesriigid

Peamine eesmärk on aidata liikmesriike võitluses küberkuritegevusega. Keskuse pakutavast küberkuritegevusalasest kasutajatoest ja teenustest, nagu konkreetsem ohuanalüüs ja kvalifitseeritum operatiivtoetus, saavad kasu kõik Euroopa küberkuritegude uurijad. ELi küberkuritegevuse töörühm tagab, et liikmeriikide probleemid leiaksid käsitluse keskuse juhtrühmas. Lisaks sellele tuleb liikmesriikidel jätkuvalt teha vajalikke investeeringuid küberkuritegevuse tõrjumise riiklikesse struktuuridesse, nii et keskusega suhtlemiseks oleksid olemas asjakohased kanalid.

(b) Euroopa ametid ja muud osalejad

Asjaomased ametid, eelkõige Eurojust, CEPOL ja ENISA, samuti ELi infoturbeintsidentidega tegelev rühm, oleksid otseselt kaasatud keskuse tegevusse mitte üksnes juhtrühmas osalemise, vaid vajaduse korral ka operatiivkoostöö kaudu, arvestades nende vastavaid volitusi.

(c) Rahvusvahelised partnerid

Selleks, et keskusest kujuneks küberkuritegevuse Euroopa teabekeskus, peaks keskusest saama väärtuslik partner küberkuritegevust käsitlevatele rahvusvahelistele partneritele. Koos Interpoli ja teiste strateegiliste partneritega kogu maailmas tuleks keskusel püüda parandada reageerimise koordineerimist võitluses küberkuritegevusega ja tagada, et küberruumi edasisel arendamisel võetakse arvesse õiguskaitseorganite seisukohti.

(d) Erasektor, teadusringkonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid

Võitluses küberkuritegevusega on ülimalt tähtis usalduse ja usaldusväärsuse suurendamine erasektori ja õiguskaitseorganite vahel. Tugevdades Europoli tööd praeguste ja uute partneritega, peaks keskus arendama usaldusväärseid võrgustikke ja teabevahetusfoorumeid tööstuse ja muude asjaosalistega (teadusringkonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid). See peaks hõlbustama kogukondadevahelist teabevahetust paljudes küsimustes, sealhulgas varajane hoiatamine küberohtudest, ning ühist nn töörühma stiilis reageerimist küberrünnakutele ja muud liiki küberkuritegudele.

Samuti peaks keskus toetama selliste oluliste digitaalvaradega erasektori ettevõtete ulatuslikumaid algatusi, nagu pangad ja internetikauplused, et võidelda küberkuritegevusega, end selle eest tõhusamalt kaitsta ja viia miinimumini nõrgad kohad tehnoloogia arendamisel.

Nii õiguskaitseorganite kui ka erasektori huvides on saavutada küberkuritegevusest ülevaatlikum pilt reaalajas ning töötada küberkuritegevusvõrgustike senisest tõhusama likvideerimise nimel küberkurjategijate uute toimimisviiside parema tuvastamise ja nende kiire arreteerimise kaudu.

3.           TEGEVUSKAVA KÜBERKURITEGEVUSE VASTASE VÕITLUSE EUROOPA KESKUSE LOOMISEKS

3.1.        Tegevus 2013. aasta lõpuni

Et saavutada algtegutsemisvõime, uurib komisjon tihedas koostöös Europoliga, millised on keskuse rakendusmeeskonna loomiseks vajalikud inim- ja finantsressursid ELi praeguse finantsraamistiku lõpuni. Rakendusmeeskonna ülesannete hulka kuuluksid näiteks keskuse volituste ja organisatsioonilise struktuuri, samuti keskuse tulemuslikkuse hindamise näitajate väljatöötamine. Asjaomased sidusrühmad määravad täiendavalt kindlaks juhtrühma rolli ja selle toimimise.

Täieliku teabe ühendamise saavutamiseks tuleks keskuse rakendusmeeskonnal luua sidemed ELi infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga ja vajaduse korral ka ENISAga (arvestades nende piiratud ressursse). Küberkuritegevusest teavitamise parandamiseks kaardistatakse liikmesriikides juba olemasolevate võrgupõhiste küberkuritegevusest teavitamise süsteemide koostalitusvõime.

Tuleks luua küberkuritegevusalane kontaktpunkt, mida toetaks spetsiaalne ühenduse turvaline veebiplatvorm. Europoli, CEPOLi ja Euroopa küberkuritegevusega seotud hariduse ja koolituse töörühma olemasolevaid koolitusi võiks keskuse ja selle juhtrühma koordineerimisel hinnata ja neid tõhustada. Samuti tuleks analüüsida koolitusvajadusi ja võtta seejuures arvesse kohtunike ja prokuröride nõudmisi. Selle analüüsi alusel võiks pakkuda küberkuritegevuse põhikursust, mis oleks avatud kriminaalõigussüsteemiga seotud isikutele.

Samuti tuleb põhjalikumalt hinnata vajalikke inim- ja finantsressursse ning sätestada need järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames tehtavate otsustega. Kõnealune hindamine mõjutab keskuse edasist arengut.

4.           KOKKUVÕTE

Organiseeritud kuritegevuse küberruumi laienemisest johtuvalt tuleb ka õiguskaitseorganitel ajaga kaasas käia. EL saab liikmesriikidele ja tööstussektorile pakkuda vahendeid tõrjumaks küberkuritegevuse nüüdisaegset ja pidevalt arenevat ohtu, mida iseloomustab riigipiiride puudumine. Eeldusel, et tagatakse vajalikud inim- ja finantsressursid, hakkab küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus toimima kontaktpunktina võitluses küberkuritegevuse vastu Euroopas, tehes seda eksperditeadmiste koondamise, kriminaaluurimise toetamise ja üleeuroopaliste lahenduste edendamise kaudu ja parandades samal ajal teadlikkust küberkuritegevusest kogu liidus. Sellisena panustaks keskus avatud interneti ja seadusliku digitaalmajanduse säilitamisse ning Euroopa kodanike ja ettevõtete turvalistesse toimingutesse võrgus.

Nõukogul palutakse kiita heaks käesolev ettepanek ning Euroopa Parlamenti ja teisi asjaomaseid sidusrühmi kutsutakse üles andma panus keskuse arendamisse.

[1]               Eurostat, Internet Access and Use, 14.12.2010.

[2]               Internet Matters: the Net's sweeping impact on growth, jobs and prosperity, McKinsey Global Institute. 2011. aasta mai aruanne, seisuga 8.2.2012.

[3]               Norton Cybercrime Report 2011, Symantec, 7.9.2011, seisuga 6.1.2012.

[4]               Ibid.

[5]               „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

[6]               „Euroopa digitaalne tegevuskava”, KOM(2010) 245 (lõplik), 26.8.2010.

[7]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid, KOM(2010) 517 (lõplik), 30.9.2010. Robotivõrgud on kurivaraga nakatatud arvutite võrgud, mida võidakse kaugmeetodil käivitada konkreetse ülesande täitmiseks, sh küberrünneteks.

[8]               Euroopa Nõukogu Küberkuritegude Konventsioon, Budapest, 23. november 2001, samuti tuntud kui Budapesti konventsioon. Konventsioonile on lisatud küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokoll, mis käsitleb arvutisüsteemide abil toimepandud rassistliku ja ksenofoobilise iseloomuga tegude eest vastutusele võtmist.

[9]               Organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel hõlmab aastaid 2011–2013 ja koosneb kaheksast prioriteedist, millest üks on „tõhustada võitlust küberkuritegevuse ja organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt interneti väärkasutamise vastu”.

[10]             „2013. aastaks loob EL … küberkuritegevuse keskuse, mille kaudu liikmesriigid ja ELi institutsioonid saavad suurendada uurimismenetluste ja rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö operatiivsust ja analüüsivõimet”, ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas. KOM(2010) 673 (lõplik), 22.11.2010.

[11]             Nõukogu järeldused küberkuritegevuse vastase võitluse kooskõlastatud strateegia rakendamise tegevuskava kohta, üldasjade nõukogu istung, Luxembourg, 26.4.2010.

[12]             Feasibility study for a European Cybercrime Centre, lõpparuanne, veebruar 2012.

[13]             Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008. Direktiiv on praegu läbivaatamisel, sellesse tehtavad muutused võetakse arvesse keskuse loomisel.

[14]             Näiteks kuriteod, mida on nimetatud infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi eelnõu artiklites 3–7, KOM(2010) 517 (lõplik), 30.9.2010.

[15]             Teadlikkuse suurendamise keskuste Euroopa võrgustik, mis edendab turvalist ja vastutustundlikku interneti ja mobiilsidevahendite kasutust noorte seas.

[16]             Nõukogu 6. aprilli 2009 otsuse (2009/371/JSK) (millega luuakse Euroopa Politseiamet) artikli 4 punkt 1 koostoimes lisaga.

[17]             Hindamine peab olema kooskõlas 2013. aasta eelarves ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ametitele esitatavate üldiste nõudmistega personali ja eelarve küsimustes.