52012DC0045

1. Eesmärk

Käesolevas teatises tuuakse esile kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegilisust, mis teeb selle ELi uuendusalase võimekuse jaoks eluliseks, ning kutsutakse liikmesriike, tööstust ja teadusringkondi üles suurendama koostöös komisjoniga ühiseid püüdlusi, et tagada 2020. aastaks Euroopa juhtpositsioon kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste tarnimises ja kasutuses[1].

Käesolev teatis on järg e-teaduse info- ja sidetehnoloogia infrastruktuure käsitlevale teatisele ning nõukogu järeldustele, milles kutsutakse üles täiendavalt arendama arvutiinfrastruktuure, nagu PRACE (Partnership for Advanced Computing in Europe)[2] ning „ühendama oma investeeringud suure jõudlusega andmetöötluseks PRACE partnerluse raames, et tugevdada Euroopa tööstus- ja teadusringkondade positsiooni kõrgtasemel andmetöötlustoodete, ‑teenuste ja -tehnoloogia kasutamisel, arendamisel ja tootmisel”[3].

2. Kõrgjõudlusega andmetöötlus: milleks?

Võidujooks juhtrolli nimel kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide vallas on kannustatud nii vajadusest lahendada tõhusamalt ühiskondlikke ja suuri teaduslikke probleeme, nagu näiteks haiguste (nt Alzheimeri tõbi) varajane avastamine ja ravimine, selle mõistmine, kuidas inimaju töötab,[4] kliima arengu ennustamine või ulatuslike katastroofide ennetamine ja juhtimine, kui ka vajadusest toodete ja teenustega seotud tööstusuuenduste järele.

97 % kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutavatest tööstusettevõtjatest peab seda hädavajalikuks, et oleks võimalik olla innovatiivne ja konkurentsivõimeline ning jääda püsima[5]. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on võimaldanud autotootjatel vähendada uute sõidukiplatvormide väljatöötamiseks kuluvat aega keskmiselt 60 kuult 24 kuule, parandades samas ka märkimisväärselt kokkupõrkekindlust, keskkonnasõbralikkust ja reisijate mugavust. Mõned sellised ettevõtjad on täheldanud, et on tänu kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamisele säästnud ligikaudu 40 miljardit eurot. Kõrgjõudlusega andmetöötlusel tuginevad ilmaennustused, mille alusel kavandame oma igapäevast tegevust ja mille abil püüame valmistuda rasketeks ilmastikutingimusteks, mis võivad põhjustada inimohvreid ja varalist kahju. Saksamaa haiglates kasutatakse kõrgjõudlusega andmetöötlust, et prognoosida, millistele rasedatele tuleb teha keisrilõige. Nii püütakse vältida tavapäraste ja riskantsete viimase-hetke-otsuste langetamist sünnituse ajal. Seega on kõrgjõudlusega andmetöötlus eluliselt tähtis nii ELi tööstuslikuks suutlikkuseks kui ka selle kodanike jaoks.

Makromajanduslikul tasemel on tõendatud, et kõrgjõudlusega andmetöötlusse tehtava investeeringu tasuvus on äärmiselt suur ning ettevõtjad ja riigid, kes teevad sellesse enim investeeringuid, on esirinnas teaduse ja majanduslikus edu valdkonnas. Kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas tehtavad edusammud, nagu näiteks uued andmetöötlustehnoloogiad, tarkvara, energiatõhusus, salvestusrakendused jne võetakse IKT-tööstuse ning tarbijate massituru poolt laiemalt kasutusele. Uuendused tulevad kodumajapidamistes kasutusele tavaliselt viie aasta jooksul pärast seda, kui neid on esmalt rakendatud tipptasemega kõrgjõudlusega andmetöötluses. Seevastu kasutatakse tarbijatele loodud arenenud andmetöötlustehnoloogiaid (nt energiasäästlikud kiibid, graafikakaardid) üha enam ka kõrgjõudlusega andmetöötluses.

3. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse turg

Euroopa tugevuseks on kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendamine ning kõrgtasemel tarkvara ja teenuste arendamine. Sellest hoolimata moodustas ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse tarnijate turuosa 2009. aastal üksnes 4,3 %5. Enamik sektoris tegutsevatest ELi tootjatest olid uue aastatuhande alguseks turult kadunud. Sellest alates on Ameerika Ühendriikides toodetud superarvutid hõivanud 95 % ELi turust.

Nõudlus kõrgjõudlusega andmetöötluse järele on kolmes põhigrupis: valitsussektor, mis peab tegelema riikliku julgeolekuga seotud strateegiliste küsimustega; avalik teadus- ja innovatsioonisektor, mis koosneb peamiselt ülikoolidega seotud või tsentraliseeritud riiklike üksustena tegutsevatest andmetöötluskeskustest; ning tööstus. Turu suuruse poolest on tipptasemega kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide turg ELis suhteliselt väike: 2009. aastal ligikaudu 630 miljonit eurot, samas on maailmaturu üldine aastane kasvumäär alates 2005. aastast 3 %. Umbes kaks kolmandikku sellest turust sõltub riiklikust rahastamisest. Laiema globaalse kõrgjõudlusega andmetöötluse turu (süsteemid, salvestamine, vahetarkvara, rakendused ja teenused) väärtus oli 2010. aastal 14 miljardit eurot (millest umbes 32 % Euroopas) ja selle üldine aastane kasvumäär oli 7,5 %5.

Kasutusel oleva kõrgjõudlusega andmetöötluse jõudluse osas kaotas EL ajavahemikul 2008–2010 oma tipptasemel andmetöötluse jõudlusest 10 %, samas kui konkurendid suurendasid samal perioodil püüdlusi selles valdkonnas. 2011. aastal oli USA ja Jaapani sellealane võimsus suurem kui kõikides ELi riikides kokku[6] ja Hiina võimsus oli suurem kui ühelgi liikmesriigil eraldi. Hiina ja Venemaa nimetasid kõrgjõudlusega andmetöötluse oma strateegiliseks prioriteediks ja suurendasid massiliselt sellealaseid pingutusi. ELis kättesaadavate tipptasemel andmetöötlusressursside vähenemine tähendab seda, et teaduslik oskusteave, mis on suurel määral sõltuv kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja mõjutab uute andmetöötlussüsteemide arendamist, on Euroopas nõrgenemas. Teadlased võivad oma teadustegevuse viia üle muudesse maailma piirkondadesse, kus on paremad tingimused kõrgjõudlusega andmetöötluseks.

ELis on palju edukaid teadustöö- ja projekteerimistarkvara ettevõtjaid ning see on tugev paljudes olulistes paralleeltarkvara arenduse valdkondades. Tegelikult on valdav enamik ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse keskustes kasutatavatest peamistest paralleeltarkvara rakendustest loodud Euroopas, kus neid ka edasi arendatakse. Arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlusriistvara haldamine on siiski tihedalt seotud seonduva tarkvaraga, mistõttu tagasiminek ühes valdkonnas toob paratamatult kaasa allakäigu ka teises.

4. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusele elu sisse puhumine

Järjest enam tunnistatakse vajadust ELi tasandi poliitika järele

Kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamine on pikka aega olnud liikmesriikides riiklik küsimus, mida on sageli tagant tõuganud selle kasutamine sõjaliseks otstarbeks ja tuumaenergia rakendustes. Viimastel aastatel on kõrgjõudlusega andmetöötluse kasvav tähtsus teadlaste ja tööstuse jaoks ning ka maailma tasemel konkurentsivõime säilitamiseks vajalike investeeringute hüppeline kasv tinginud sellisele ühisele arusaamale jõudmise, mille kohaselt oleks kõigile kasulik selle valdkonna „euroopastumine”. See kehtib ka nende liikmesriikide kohta, kellel on raskusi sõltumatute riiklike kõrgjõudlusega andmetöötlusinfrastruktuuride loomisega, kuid kes võivad siiski edendada olulisel määral ELi tasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse suutlikkust ja sellest ka kasu saada.

2006. aastal avaldas töörühm HPC in Europe valge raamatu „Scientific Case for Advanced Computing in Europe”,[7] milles põhjendati kõrgjõudlusega andmetöötluse tähtsust ELi konkurentsivõime jaoks. Kõnealune töö viidi läbi ESFRI[8] teadusuuringute infrastruktuuride tegevuskava raames. See tõi kaasa kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitlevate riiklike strateegiate tugevdamise, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, kus asutati vastavalt Gauss Centre for Supercomputing e.V. ja GENCI (Grand Equipement National de Calcul Intensif). Sellised arengutendentsid viisid omakorda PRACE’i loomiseni, kuna liikmesriigid ja riiklikud osalejad mõistsid, et nad suudavad säilitada konkurentsivõime ainult ühiste ja koordineeritud jõupingutustega. Seda otsust toetas 2009. aastal ka nõukogu, kes kutsus üles tegema täiendavaid ponnistusi selles valdkonnas.

Uus avanev võimalus

Kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas on praegu käsil suured muudatused, sest 2020. aastaks soovitakse välja arendada järgmise põlvkonna andmetöötlussüsteemid (nn eksatasandi süsteemid1). Uute süsteemide loomine tekitab mitmeid keerukaid probleeme: alates energiatarbimise sajakordsest vähendamisest[9] kuni uute programmeerimismudelite väljatöötamiseni arvutite jaoks, kus on miljoneid arvutuselemente. Need probleemid seisavad kõigi valdkonnas tegutsejate ees, seega ei saa neid lahendada üksnes ekstrapoleerimise teel, vaid need nõuavad radikaalsete uuenduste tegemist paljudes andmetöötlustehnoloogiates. See annab ELi tööstus- ja akadeemilise ringkonna osalistele võimaluse endale valdkonnas uue positsiooni leidmiseks.

Euroopa kogemused hõlmavad kogu tarneahelat

Euroopal on olemas kõik tehnilised oskused ja inimlikud teadmised eksatasandi vallutamiseks, st sellise sisemise suutlikkuse arendamiseks, mis hõlmaks kogu tehnoloogiaspektri, alates protsessoriarhitektuurist kuni rakendusteni[10]. Kuigi EL on praegu kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi tarnijate osas USAga võrreldes nõrgal positsioonil, on tal oma tugevad küljed, nagu rakendused, vähe energiat tarbiv andmetöötlus, süsteemid ja integratsioon, mida saab tõhustada, et selles valdkonnas maailmamastaabis edukalt konkureerida ja tuua Euroopa tagasi maailmaareenile esirinnas seisva tehnoloogia tarnijana.

PRACE näitab teed

PRACE sai juriidilise staatuse 2010. aastal, ja sellest alates on teadusringkonnad ühendanud oma tipptasemel andmetöötlussüsteemid üheks infrastruktuuriks, mis on kättesaadav kõikidele ELi teadlastele. Kriitiline mass on saavutatud ning nendele kõrgetasemelistele kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidele juurdepääsu andmisel võetakse aluseks pigem teadustöö tipptase kui teadlase geograafiline asukoht. PRACE laiendab oma teenuseid veelgi, hõlmates kesktasemega kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemid, et pakkuda hajusandmetöötluse platvormi, mis teenindab kasutajaid sõltumata nende asukohast ja riiklike ressursside kättesaadavusest. PRACE-mudelis, kus koondatakse süsteemid ja oskusteave, et neid jagada, kasutatakse optimaalselt ära olemasolevaid piiratud vahendeid.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse elavdamisest saadav kasu Euroopa jaoks

Sõltumatu juurdepääsu saavutamine ELi kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidele ja ‑teenustele toetaks konkurentsivõimet nii IKT valdkonnas kui ka majanduses üldiselt. Kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskustesse tehtavad investeeringud aitaksid kavandada ja luua spetsiaalseid kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteeme, mis oleksid teataval määral kohandatud vastavatele sotsiaalsetele või tööstuslikele probleemidele (nt inimaju tegevuse simuleerimine eeldab teistsugust andmetöötlusarhitektuuri kui elektriautode jaoks tõhusama aku projekteerimine ja simulatsioon).

5. Eesseisvad ülesanded

Eespool käsitletud kolm tegurit – i) võidujooks eksatasandi andmetöötluse nimel, ii) tehnoloogia kättesaadavus Euroopas, iii) PRACE’i edu – teevad üheskoos nüüd ELil võimalikuks lülituda taas kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonda ja püüda olla eestvedaja nii tehnoloogiate, süsteemide, rakenduskoodide ja teenuste tarnimise kui ka nende kasutamise vallas, et leida lahendus suurtele teadusalastele, tööstuslikele ja sotsiaalsetele probleemidele.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse praeguse langustendentsi ümberpööramiseks ELis on vaja ühendada jõud, et tegeleda tõhusamalt järgmiste puudujääkide ja probleemidega.

(a) Kõrgjõudlusega andmetöötluse avalikud teenused on ELis ja liikmesriikides jätkuvalt killustunud. See viib ressursside ebatõhusa kasutamise ja oskusteabe üksnes osalise vahetuseni.

(b) ELis suunatakse teiste piirkondadega võrreldes palju vähem rahalisi vahendeid tipptasemel andmetöötlussüsteemide hankimisele (USAga võrreldes üksnes pool, sarnasel SKP-tasemel5). Seetõttu on ELis kättesaadavate andmetöötlussüsteemide hulk ja jõudlus lihtsalt liiga väikesed võrreldes muude maailma piirkondadega, ning teadus- ja arendustegevuse eelarvest kõrgjõudlusega andmetöötlusele suunatud vahendid on vähesed.

(c) Võrreldes USAga on liidus üksnes väga vähesed riigihangete eelarved suunatud kommertskasutusele eelnevate hangete raames teadus- ja arendustegevusele[11]. Kommertskasutusele eelnevaid hankeid võib kasutada uuendusliku teadus- ja arendustegevuse juurutamiseks, et saavutada konkreetsed tehnoloogilised ja süsteemiga seotud eesmärgid. Kommertskasutusele eelnevaid hankeid kasutatakse USAs eelkõige tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse edendamiseks[12]. Euroopa Liidus on enamiku tipptasemega kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ostjaks avalik sektor. Riiklike ja ELi ressursside ühendamine kommertskasutusele eelnevate hangetega seoses on oluline eeldus, et edendada ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse suutlikkust ja töötada välja eksatasandi andmetöötlussüsteemid, mida ükski liikmesriik eraldi ei saa endale lubada.

(d) Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi tarnijatel on väga keeruline müüa oma tooteid selliste kolmandate riikide avalikule sektorile, kellel on olemas süsteemide riiklikud tarnijad, sest sellega seonduvad näiteks riigi julgeolekut käsitlevad riiklikud eeskirjad. Samas toob kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud Euroopa uurimisprojektide raames tekkinud intellektuaalomand sageli kasu peamiselt osalevate ettevõtjate väljaspool ELi asuvatele emaettevõtjatele, sest raamprogrammiga seatakse vähe piiranguid intellektuaalomandi õiguste üleandmisele kolmandates riikides asuvatele tütarettevõtjatele. Seega tuleks leida tasakaalustatum kord.

(e) Tööstus- ja akadeemiliste ringkondade vahelised sidemed tipptasemel andmetöötlussüsteemide rakendamise, rakenduskoodide ja teenuste vallas on piiratud, eelkõige seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamisega tööstuse ja teenustega seotud uuendustegevuseks. Euroopas tuntakse puudust ka arenenud katselistest ja kõrgetasemelistest andmetöötlusvahenditest, mis võimaldaksid tööstussektoril ja akadeemilistel ringkondadel uurida eksatasandi tehnoloogia pakutavaid võimalusi või ühiselt kavandada riist- ja tarkvara konkreetsete rakenduste jaoks.

(f) Euroopas on üksnes väike arv spetsialiste, kellel on asjakohane hariduslik taust ja kes on edukalt läbinud kõrgjõudlusega andmetöötluse, eelkõige paralleelprogrammeerimise alase koolituse. Lisaks ei ole teadlastel, kes pühenduvad andmetöötlusvahenditele ja rakenduskoodidele, sageli atraktiivseid karjäärivõimalusi. See takistab kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendamist teadus- ja tööstusvaldkonnas. 2020. aastaks omandavad lauaarvutisüsteemid andmetöötlusvõimsuse, mis on praegu kättesaadav kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide paremikule. Seega on hädasti tarvis hea koolituse saanud töötajaid, kes oskavad sellist andmetöötlusvõimsust tõhusalt kasutada.

6. Tegevuskava Euroopa juhtpositsiooni saavutamiseks kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas

Nõukogu kutsus üles täiendavalt arendama Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusinfrastruktuuri ning ühendama sellekohased riiklikud investeeringud, et tugevdada Euroopa tööstus- ja teadusringkondade positsiooni kõrgtasemel andmetöötlustoodete, -teenuste ja -tehnoloogia kasutamisel, arendamisel ja tootmisel3. See on kõrgetasemeline eesmärk, millel rajaneb uuendatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia.

Konkreetsed eesmärgid

Nimetatud üldeesmärgi saavutamiseks on määratletud järgmised konkreetsed eesmärgid:

· luua Euroopa maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlusinfrastruktuur, mis toob kasu paljudele akadeemilise ja tööstusringkonna kasutajatele, eelkõige VKEdele ning ka valdkonnas hea koolituse saanud spetsialistidele;

· tagada ELile sõltumatu juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiatele, süsteemidele ja teenustele;

· luua üle-euroopaline kõrgjõudlusega andmetöötluse juhtimiskava, et ühendada laienenud ressursid ja suurendada tõhusust, sealhulgas ühiste ja kommertskasutusele eelnevate hangete strateegilise kasutamise kaudu;

· kindlustada ELi positsioon ülemaailmse osalejana.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus omab strateegilist tähtsust Euroopa ühiskonna, konkurentsivõime ja innovatsiooni jaoks. Selleks, et saavutada seatud eesmärgid – hakata tipptasemel kasutama kõrgjõudlusega andmetöötlust ning tagada ELis sõltumatu juurdepääs süsteemidele ja teenustele – on liikmesriikidel, komisjonil ja tööstusel tarvis võtta üheaegselt kasutusele mitu meedet. Need (alljärgnevalt loetletud) meetmed mõjutavad sünergilisel viisil nii nõudlust kõrgjõudlusega andmetöötluse järele kui ka selle pakkumist.

Nende all ei käsitleta otseselt kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud täiendavaid teadusuuringuid, sest need moodustavad ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku – Horisont 2020[13] raames osa kõrgtasemel andmetöötlusest.

6.1. Juhtimine ELi tasandil

ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse elavdamise tegevuskava nõuab asjakohast juhtimist, et seada konkreetsed eesmärgid, määrata kindlaks poliitikameetmed, jälgida tehtavaid edusamme ning ühendada tõhusalt eri liikmesriikides olemasolevad vahendid ja neid ka tõhusalt kasutada. Juhtimine peaks olema õiglane, avatud, lihtne ja tõhus ning peaks aitama tasakaalustada ja koordineerida huvisid, võimalusi ja ressursse.

Sellisel juhtimisstiilil on kaks põhimõõdet. Neid ühendavad omavahel kõrgjõudlusega andmetöötluse / PRACE’i keskused, mis tegutsevad arendustegevuse ning innovatsiooni mootorina.

(a) Tööstuse puhul kasutatakse ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse tarnijate jaoks tööstuse juhitavat tehnoloogiaplatvormi ja pädevuskeskuste võrgustikku, mis pakuvad kogemusi ja teenuseid kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste ja tarkvaraarenduse vallas.

(b) Teaduse puhul kasutatakse PRACE’i ja tippkeskusi, mis püüavad leida lahendused peamistele ühiskondlikele ja teadusalastele probleemidele, kasutades ja rakendades kõrgjõudlusega andmetöötluse tarkvara ja teenuseid.

· Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste pakkumisega seotud ELi tööstus peaks koordineerima teadusuuringute tegevuskavasid tehnoloogiaplatvormi kaudu ja seega looma kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas tööstusliku teadus- ja arendustegevuse kriitilise massi.

6.2. Rahastamispakett

Investeeringutasemest, milleks 2009. aastal oli 630 miljonit eurot aastas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside hankimiseks kõikjal Euroopas,5 ei piisa selleks, et hoida kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemid ja -teenused maailmas konkurentsivõimelisel tasemel. Investeeringuid tuleks kahekordistada ligikaudu 1,2 miljardi euroni aastas, et Euroopa taastaks sektoris oma rolli5. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonid on kinnitanud investeeringute suurendamise vajadust.

Praegu tehtavate pingutuste täiendamiseks oleks seega igal aastal vaja lisaks 600 miljonit eurot, mis jaguneks liikmesriikide eelarvete, komisjoni (nt ühine kavandamine) ja tööstustarbijate vahel. Üldjoontes kasutataks pool neist täiendavatest vahenditest kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja testimissüsteemide hangeteks, neljandik inimeste koolituseks ning viimane neljandik kõrgjõudlusega andmetöötlustarkvara arendamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks.

· Euroopa Liit, liikmesriigid ja tööstus peaksid suurendama oma investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötlusesse umbes 1,2 miljardile eurole aastas – SKPd arvestades võrduks see maailma teiste piirkondadega.

6.3. Kommertskasutusele eelnevad hankemehhanismid ja vahendite koondamine

Avalik sektor on tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse suurim ostja. Osa (suurusjärgus umbes 10 % aastas) eelarvest, mida kasutatakse ELis kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide omandamiseks, tuleks suunata kommertskasutusele eelnevatele hangetele, et arendada ja säilitada ELi enda tarnevõimsust, kattes kogu tehnoloogiaspektri alates protsessoriarhitektuurist kuni rakendusteni. Selliste valitsuse algatatud investeeringute kaudu saaks pakkuda toetust ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse tarnijatele,[14] et töötada umbes iga kahe aasta tagant välja tipptasemel andmetöötlussüsteem.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse ning teadus- ja arendustegevusega ELis seotud kommertskasutusele eelnevad hanked võiksid olla liidu poolt kaasrahastatavad (näiteks raamprogrammist Horisont 2020 – e-infrastruktuurid, ühtekuuluvuspoliitika vahenditest),[15] kui neid meetmeid rakendatakse vastavalt ühele järgmistest näidistest:

(c) ühised (nt PRACE’i kaudu korraldatavad) kommertskasutusele eelnevad hanked, mis hõlmavad mitut liikmesriiki või kõiki liikmesriike ja mille eesmärk on arendada tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse suutlikkust selge Euroopa missiooniga;

(d) suurkasutajate või liikmesriikide poolt eraldi (st ilma riiklike eelarvete koondamiseta) läbiviidavad kommertskasutusele eelnevad hanked võivad saada rahalisi vahendeid14 (kuigi vähemal määral kui variandi a puhul) siis kui i) asjakohane osa kaasnevast valdkondlikust arengust tehakse kõigile Euroopa kasutajatele kättesaadavaks, ii) hankemenetlus on avatud kõigile juriidilistele isikutele, kes võivad saada rahalist toetust raamprogrammist Horisont 2020, ja iii) hankespetsifikaadid koostatakse nii, et need peegeldavad ELi tasandi vajadusi.

· Liikmesriike kutsutakse üles viima läbi ühiseid hankemenetlusi ja kasutama kommertskasutusele eelnevaid hankeid, et stimuleerida arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste arengut. Iga liikmesriik peaks aktiivselt edendama kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamist ja eraldama sellele ligikaudu 10 % kõrgjõudlusega andmetöötluse hankimiseks aastas kasutatavast eelarvest.

· Komisjon peaks andma oma panuse liikmesriikide ühistesse rahastamisvahenditesse, mis on mõeldud selliste kommertskasutusele eelnevate hangete edendamiseks, mis on suunatud selliste kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste teadus-ja arendustegevusele, millel on ELi tasandi eesmärk ja mis on kõikjal ELis kättesaadavad.

· Komisjonilt toetust saavate kõrgjõudlusega andmetöötluse valla e-infrastruktuuri projektide puhul tuleks julgustada kasutama võimaluse korral kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

· ELi tööstust julgustatakse aktiivselt osalema arenenud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja selle rakenduste arendusprojektides, mis on seotud kommertskasutusele eelnevate hangetega.

6.4. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna edasiarendamine

PRACE’iga tagatakse kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside laialdane kättesaadavus võrdsetel kasutustingimustel. Seda on vaja veelgi tugevdada, et saavutada järgmised pädevused: i) koondada riiklikud ja ELi vahendid, ii) määratleda spetsifikatsioonid ja viia tipptasemel süsteemidega seoses läbi ühised (kommertskasutusele eelnevad) hanked, iii) toetada liikmesriike hankemenetluste ettevalmistamisel, iv) pakkuda tööstusele teadus- ja innovatsiooniteenuseid ning v) luua platvorm kõrgjõudlusega andmetöötlusinfrastruktuuri toimimiseks vajalike ressursside vahetamiseks ja sellesse panustamiseks.

Samuti on vaja luua e-infrastruktuur kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendustarkvara ja vahendite jaoks. See peaks veelgi kindlustama ELi tugevat positsiooni seoses kõrgjõudlusega andmetöötlusrakendustega, kooskõlastades ja stimuleerides paralleeltarkvara arengut ja selle laiemat kasutuselevõttu ning tagades kasutajatele kvaliteetse kõrgjõudlusega andmetöötlustarkvara.

· PRACE’i liikmesriigid peaksid toetama PRACE’i arengut, et sellest saaks maailma juhtiv e-infrastruktuur.

· Kõrgjõudlusega andmetöötluse rakendamiseks Euroopale kõige olulisemates teadus- või tööstusvaldkondades (nt energeetika, bioteadused ja kliima) tuleks luua tippkeskusi.

· Tuleks edendada PRACE’i juhtimist, et see vastaks eespool kirjeldatud laiendatud rollile; tuleks valmistuda esimeseks suuremaks kommertskasutusele eelnevaks hankeks, mis leiab aset 2014. aastal; tuleks jätkuvalt pakkuda PRACE’i teenuseid kogu Euroopa teadus- ja haridusringkonnale; ning tuleks pakkuda tööstussektorile koolitust ja ekspertteadmisi. Superarvutikeskuseid, mis esindavad oma riike PRACE’i peamiste partneritena, tuleks tugevdada ja PRACE’i juriidiline staatus peaks võimaldama võtta endale selline laiem roll.

· Euroopa tööstusel soovitatakse tungivalt kasutada PRACE’i ja tema partnerite pakutavaid teenuseid ja teadmisi.

· Komisjon jätkab PRACE’i toetamist, tagab, et see jääb oluliseks osaks Euroopa e-infrastruktuurist, ning hakkab toetama Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse e-infrastruktuuri loomist ja rakendamist. · Tuleks luua riist- ja tarkvara ühise kavandamise keskused, et keskenduda tehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside, vahendite ja meetodite arendamisele.

6.5. Kõrgjõudlusega andmetöötluse täielik kasutamine tööstuses

Tipptasemel andmetöötluse vallas on tööstuse roll kahene: esiteks tagab see kõrgjõudlusega andmetöötluse jaoks süsteemid, tehnoloogia ja tarkvara, ning teiseks kasutab see kõrgjõudlusega andmetöötlust toodete, menetluste ja teenustega seotud uuendustegevuseks. Euroopa konkurentsivõime parandamise seisukohalt on mõlemad olulised. Konkurentsivõime säilitamiseks on kõrgjõudlusega andmetöötluse, modelleerimise, simulatsiooni, tooteprototüüpide valmistamise teenuste ja nõuandetegevuse kättesaadavus oluline eelkõige VKEde jaoks. Käesoleva tegevuskavaga toetatakse kahetist lähenemist: eesmärk on tugevdada nii tööstuse nõudlust kõrgjõudlusega andmetöötluse järele kui ka selle pakkumist.

· Liikmesriike julgustatakse looma kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskusi, mis parandaksid tööstuse ja eelkõige VKEde juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusteenustele, ning nad peaksid toetama superarvutikeskusi, et anda neile edasi eksperditeadmisi.

· Komisjon peaks toetama kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste võrgustiku loomist, et edendada üleeuroopalisi teenuseid ja parimate tavade vahetamist (nt toetades tööstuskasutajaid abistavaid kõrgjõudlusega andmetöötluse eksperdirühmi).

· Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma vajalikke meetmeid, et oluliselt suurendada kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas kvalifitseeritud ja koolitatud tööjõu hulka (nt koostades näidisõppekava ja pakkudes koolitust kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskustes)[16]. ·

· ELi tööstus kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas peaks suurendama oma püüdlusi selle tagamiseks, et EL oleks iseseisvalt ja tipptasemel suuteline tarnima kõrgjõudlusega andmetöötluse peamisi komponente, tarkvara ja süsteeme.

· ELi tööstus peaks järgima proaktiivset lähenemist kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamise ja rakendamise suhtes, pidades seda oluliseks vahendiks uuenduslike toodete ja teenuste arendamisel.

6.6. Võrdsete võimaluste tagamine

Selleks, et töötada välja iseseisev ja elujõuline tööstuslik suutlikkus tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas, peab EL tagama, et tema tööstusel on õiglane juurdepääs maailmaturule, samadel tingimustel kui muude maailma piirkondade tööstusel on juurdepääs ELi siseturule. Samuti on vaja tagada, et kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas tehtavad investeeringud Euroopa teadus- ja arendustegevusse toovad selgelt kasu ELi majandusele.

· Komisjon tõstatab asjaomaste riikidega peetavates IKT-valdkonna dialoogides ja kaubandusläbirääkimistes kõrgjõudlusega andmetöötluse turul valitseva ebavõrdsuse küsimuse ning püüab tagada, et kõnealuste riikide kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonna hanked ning teadus- ja arendustegevus oleksid avatud ELi põhisele tööstusele14.

· Raamprogrammi Horisont 2020 toel kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas tekkiva intellektuaalomandi puhul võib komisjon kohaldada täiendavaid kasutamiskohustusi[17]. ·

7. Järeldused

1975. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri luues otsustas Euroopa, et sõltumatu juurdepääs kosmosele oli Euroopa konkurentsivõime seisukohast oluline strateegiline eesmärk. Käesolevas teatises kutsutakse üles langetama sarnast strateegilist otsust kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste puhul, mis on vajalikud ELi sotsiaalseks, majanduslikuks ja teaduslikuks arenguks ning ELi konkurentsivõimeks. Nimetatud uuendatud kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia asetab ELi innovatsiooni keskmesse, tehes temast teaduse tippkeskuse ja globaalse partneri. EL peaks globaalses võidujooksus eksatasandi andmetöötluse nimel olema esirinnas.

Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega käesoleva tegevuskava rakendamist ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2015. aastaks.

[1]               Käesolevas teatises kasutatakse terminit „kõrgjõudlusega andmetöötlus” „tipptaseme infotöötluse”, „superarvutirakenduste”, „maailmatasemel andmetöötluse” jms sünonüümina, et eristada seda hajusandmetöötlusest, pilvandmetöötlusest ja arvutusserveritest.

                Puudub kindel määratlus selle kohta, kui võimas peab olema arvuti, et seda peetaks kõrgjõudlusega arvutiks. See on tingitud sellest, et mikroprotsessorite jõudlus on aastaid hüppeliselt kasvanud, nii et selline määratlus aegub kiiresti. Tavapäraselt loetakse arvutit kõrgjõudlusega arvutiks, kui see kasutab paljusid protsessoreid (kümneid, sadu või isegi tuhandeid), mis on omavahel ühendatud võrgustikuks, eesmärgiga saavutada jõudlus, mis ületab märkimisväärselt üksiku protsessori oma. Paljude protsessorite sellisel viisil kasutamist nimetatakse mõnikord paralleelandmetöötluseks. 2010. aasta parima jõudlusega masinad kasutavad sadu tuhandeid protsessorisüdamikke ning on suutelised tegema 1015 ujukomatehet sekundis (seda nimetatakse „petaFLOPSiks”). See on 1 000 korda rohkem 2000. aasta võimsaimast masinast, mis oli omakorda 1 000 korda võimsam aastakümnetagusest. Eksperdid ennustavad, et 2020. aastaks saavutavad arvutid eksatasandi (olles suutelised tegema 1018 tehet sekundis).

[2]               PRACE: www.prace-ri.eu.

[3]               KOM(2009) 108; nõukogu järeldused 17190/09 ja 9451/10.

[4]               Nt algatus „Virtuaalne füsioloogiline inimene”, www.vph-noe.eu; Inimaju projekt, www.humanbrainproject.eu.

[5]               IDC (International Data Corporation) uuringud „A Strategic Agenda for European Leadership in Supercomputing: HPC 2020” ning „Financing a Software Infrastructure for Highly Parallelised Codes”.

[6]               www.top500.org/charts/list/37/countries.

[7]               www.hpcineuropetaskforce.eu/files/Scientific case for European HPC infrastructure HET.pdf.

[8]               Teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures):

                ec.europa.eu/research/infrastructures/index_en.cfm?pg=esfri.

[9]               Kooskõlas Euroopa rohelise majanduse eesmärkidega, ec.europa.eu/europe2020/targets/eu-targets/index_en.htm; KOM(2009) 111, teatis info- ja sidetehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele.

[10]             Valdkonna ekspertide konsultatsioonikohtumised 2010. aasta septembris ja 2011. aasta märtsis: cordis.europa.eu/fp7/ict/e-infrastructure/events-p-2011_en.html.

[11]             KOM(2007) 799, „Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas”: „Ameerika Ühendriikide avalik sektor kulutab aastas uurimis- ja arendustegevuse alastele hangetele 50 miljardit dollarit, mis on 20 korda suurem, kui Euroopa vastavad kulutused.”

[12]             EURABi aruanne, PREST, 2004, „US defence R&D spending: an analysis of the impacts”.

[13]             KOM(2011) 811 (lõplik), teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm (2014-2020), 1.1. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: uue põlvkonna andmetöötlus.

[14]             Kooskõlas WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppega, artikkel III.

[15]             Kõnealusel eesmärgil programmi raames eraldatud eelarve piires ja eeldusel, et programm Horisont 2020 võetakse seadusandja poolt vastu.

[16]             Kooskõlas teatisega KOM(2007) 496, e-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil.

[17]             Kooskõlas teatise KOM(2011) 810 (lõplik) artiklitega 40 ja 41, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad.