22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/46

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee”) väljendab heameelt muutmisdirektiivi kohaldamisala üle. Komitee tunneb heameelt, et muudetav direktiiv ning ema- ja tütarettevõtjate direktiiv viiakse nüüd kooskõlla. Eelkõige on tervitatav asjaolu, et sidusühinguna käsitlemiseks on vajalik osaluse 10 %-line alammäär. Komitee on selle nõude olulisust rõhutanud juba 1998. aasta juulis (1).

1.2

Komitee märgib, et ettepanekust tulenevalt väheneb paljude liikmesriikide maksutulu. Praegusel ajal, kui liikmesriigid on rahanduskriisis, võtab 27 liikmesriigilt heakskiidu saamine mõistagi aega. Eelmise direktiivi võttis nõukogu lõplikult vastu alles viis aastat pärast ettepaneku avaldamist.

1.3

Komitee toetab kõnealust ettepanekut ning julgustab liikmesriike andma oma heakskiitu pigem varem kui hiljem, et saaks ratsionaliseerida kinnipeetavaid makse ning kaotada veel ühe takistuse siseturu sujuvalt toimimiselt.

2.1

Euroopa Liidus on eri liikmesriikide emaettevõtjate ja nende piiriüleste tütarettevõtjate vahelise topeltmaksustamise kaotamise valdkonnas paralleelselt esinenud kaks õigusloomelist suunda. Ema- ja tütarettevõtjate direktiivides on käsitletud dividendide topeltmaksustamist. Teine õigusloomeline suund hõlmab intressimaksete ja litsentsitasude topeltmaksustamise kaotamist. Neid kahte suunda ei ole kooskõlla viidud.

2.2

Esimene ema- ja tütarettevõtjate direktiiv (90/435/EMÜ) võeti vastu 1990. aastal. Põhipunkt oli see, et maksuvabastuse kohaldamiseks peab emaettevõtjal olema tütarettevõtjas vähemalt 25 %-line osalus. Nõukogu võttis muudetud direktiivi (2003/123/EÜ) vastu 2003. aasta lõpus. Selles vähendati maksuvabastuse saamiseks vajalikku nõutavat minimaalset osalust etapikaupa 10 %-ni 2009. aasta jaanuaris. Muudetud direktiivis ajakohastati ka direktiiviga hõlmatud äriühingute loetelu.

2.3

Tehti ka ettepanek tegeleda intresside ja litsentsitasude direktiiviga edasi samas ajagraafikus kui ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga. Tõepoolest, 1992. aasta Rudingi raportis (2) oli see prioriteetne teema. Üksmeelele aga ei jõutud enne, kui komisjon avaldas 1998. aastal oma ettepanekud (KOM(1998) 67). Teema jäi aga endiselt vastuoluliseks – liikmesriikide seas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid – ja nii ei võtnud nõukogu direktiivi (2003/49/EÜ) vastu enne kui 2003. aasta juunis. Tekkinud vaidluste tõttu kehtestati Kreekas, Hispaanias ja Portugalis nii intresside kui ka litsentsitasudega seoses üleminekuperioodid. Järgmise direktiiviga – 2004. aastal – laiendati üleminekukorda teatud uutele liikmesriikidele (Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu ja Poola ning seejärel Bulgaaria ja Rumeenia vastava 2005. aasta protokolliga lisamise kohta).

2.4

Komitee kiitis 1998. aasta intressi- ja litsentsitasude ettepaneku heaks 1998. aasta juulis toimunud täiskogu istungil (3). Arvamus sisaldas nelja konkreetset märkust: üks oli ettepanek, et 25 % alammäära tuleks vähendada 10 %-ni, kolm ülejäänut puudutasid täpsustusi.

2.5

2006. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon uuringu direktiivi rakendamise kohta. Uuringu põhjal võttis komisjon 11. novembril 2011 vastu uue ettepaneku sõnastada direktiiv ümber eesmärgiga laiendada selle kohaldamisala. Sellega viiakse intressi- ja litsentsitasude direktiiv kooskõlla ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga.

2.6

Komisjon algatas mitmeid valikuid hõlmava mõjuhinnangu ja alles seejärel otsustas teha ettepaneku valiku kasuks viia intresside ja litsentsitasude direktiiv ning ema- ja tütarettevõtjate direktiiv kooskõlla.

2.7

Mõjuhinnangust ilmnesid järgmised asjaolud:

2.8

Vastavalt mõjuhinnangule võimaldavad käesolevas uuesti sõnastatud direktiivi ettepanekus esitatud algatused, mille eesmärk on kaotada maksude kinnipidamine suuremal hulgal juhtudel, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtjatele 38,4 kuni 58,8 miljoni euro võrra.

3.1

Komisjon võttis 11. novembril 2011. aasta ettepaneku vastu järgmiste eesmärkidega:

3.2

Vastavalt ühinemisi käsitlevale direktiivile ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivile tagatakse intressi- ja litsentsitasude direktiiviga soodustused üksnes ettevõtjatele, mis on ELis maksustatud ettevõtte tulumaksuga, on ELi liikmesriigi maksuresidendid ning kuuluvad direktiivi lisas loetletud kategooriasse. Kuna direktiivi lisa hõlmab üksnes nendes liikmesriikides olemasolevaid ettevõtjate kategooriaid, mis olid ELi liikmed juba enne 1. maid 2004, on nüüd nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/66/EÜ lisatud ka uute liikmesriikide ettevõtjate kategooriad.

3.3

Komisjoni vastuvõetud uue muudatusettepanekuga sõnastatakse kõik need direktiivid ümber, et ajakohastada direktiivi lisas esitatud ettevõtjate loetelu. Uus loetelu hõlmaks ka järgmisi kategooriaid:

3.4

Muudetud direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2013.