This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0895
Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on procurement by entities operating in the water, energy, transport and postal services sectors
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid
/* KOM/2011/0895 lõplik - 2011/0439 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid /* KOM/2011/0895 lõplik - 2011/0439 (COD) */
SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust ·
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku
ja kaasava majanduskasvu edendamiseks [KOM(2010) 2020] põhineb kolmel
põimunud ja vastastikku tugevdaval prioriteedil: teadmiste- ja innovatsioonipõhise
majanduse arendamine; vähese CO2-heitega, ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelise majanduse edendamine ning kõrge tööhõivetasemega majanduse
tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegias „Euroopa 2020” on määrav osa
riigihangetel, mis on üheks turupõhiseks vahendiks, mida tuleks kasutada
strateegia eesmärkide saavutamiseks, parandades ärikeskkonda ja innovatsiooni
toetavaid tingimusi ettevõtjate jaoks ning soodustades keskkonnahoidlike
riigihangete senisest ulatuslikumat rakendamist, toetades üleminekut
ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele. Strateegias
„Euroopa 2020” rõhutatakse ka, et riigihankepoliitika peab tagama vahendite
kõige tõhusama kasutuse ja hanketurud peavad olema avatud kogu ELi piires. Arvestades kõnealuseid ülesandeid, on vaja
olemasolevad riigihankealased õigusaktid läbi vaadata ja ajakohastada, et need
sobituksid paremini poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arenguga. See ei
hõlma mitte üksnes riigi ja avaliku sektori asutuste hankeid, vaid ka
kommunaalettevõtjaid, kelle suhtes kehtib erihangete kord. Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2011. aasta
teatises „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja
usalduse suurendamiseks” on kaheteistkümne põhimeetme hulka, mille ELi
institutsioonid peavad 2012. aasta lõpuks vastu võtma, arvatud ka riigihangete
läbivaadatud ja ajakohastatud õigusraamistik, mis muudab lepingute sõlmimise
paindlikumaks ning võimaldab muud poliitikat riigihankelepingutega paremini
toetada. Käesoleval ettepanekul on kaks teineteist
täiendavat eesmärki: ·
tõhustada kulutusi, et saavutada parim võimalik
hanketulemus ehk parim hinna ja kvaliteedi suhe. See tähendab eelkõige
olemasolevate riigihanke eeskirjade lihtsustamist ja paindlikumaks muutmist.
Sujuvatest ja tõhusamatest menetlustest saavad kasu kõik ettevõtjad ning need
hõlbustavad nii VKEde kui ka piiriüleste pakkujate osalemist; ·
võimaldada hankijatel kasutada hanget paremini
selliste ühiste sotsiaalsete eesmärkide toetamiseks nagu keskkonnakaitse, suurem
ressursi- ja energiatõhusus, võitlus kliimamuutuste vastu, innovatsiooni ning
tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamine ning parimate võimalike tingimuste
tagamine kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamiseks. ·
Üldine taust Riigihangetel on oluline mõju Euroopa Liidu
üldistele majandustulemustele. Euroopa avaliku sektori hankijad kulutavad
ligikaudu 18 % SKPst asjadele, ehitustöödele ja teenustele. Ostude mahtu
arvestades võib riigihangetel olla tööhõivet ja majanduskasvu soodustava ühtse
turu saavutamisel oluline osa. Praegu kehtivad riigihankedirektiivid
2004/17/EÜ[1] ja 2004/18/EÜ[2]
on viimased sammud pikast arengust, mis algas 1971. aastal direktiivi
71/305/EMÜ vastuvõtmisega. Kindlustades Läbipaistvate ning
mittediskrimineerivate menetluste kehtestamisega on kõnealuste direktiivide
eesmärk eelkõige tagada, et ühtse turu ettevõtjad saavad täiel määral kasu
riigihanke valdkonna põhivabadustest. Põhjalik majandusanalüüs on näidanud, et
hankedirektiivid on märkimisväärses ulatuses oma eesmärgid saavutanud. Tänu
direktiividele on paranenud läbipaistvus ja konkurents, samas kui madalamate
hindade kaudu on saavutatud oluline kokkuhoid. Sidusrühmad on sellest hoolimata taotlenud
riigihankealaste direktiivide läbivaatamist, et lihtsustada eeskirju,
suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust ning sobitada neid paremini
poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arenguga. Sujuvad ja tõhusamad
menetlused on hankijate jaoks paindlikumad, neist saavad kasu kõik ettevõtjad
ning need hõlbustavad nii VKEde kui ka piiriüleste pakkujate osalemist.
Täiustatud hanke-eeskirjad võimaldavad võrgustiku sektori hankijatel kasutada
hanget paremini ära selliste ühiste sotsiaalsete eesmärkide toetamiseks nagu
keskkonnakaitse, suurem ressursi- ja energiatõhusus, võitlus kliimamuutuste vastu,
innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse edendamine ning parimate võimalike
tingimuste tagamine kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamiseks. Neid suundi
kinnitasid 2011. aasta kevadel komisjoni ja sidusrühmade vahel peetud
konsultatsioonide tulemused, kus sidusrühmade valdav enamus toetas ettepanekut
vaadata hankedirektiivid läbi, et kohandada neid paremini uute probleemidega,
mille ees seisavad nii hankijad kui ka ettevõtjad. ·
Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Koos avaliku sektori hankijate hankeid käsitleva
uue kavandatava direktiiviga asendatakse ettepanekuga direktiivid 2004/17/EÜ ja
2004/18/EÜ kui Euroopa Liidu riigihangete õigusraamistiku põhielemendid. Direktiivi täiendatakse kõnealuse
õigusraamistiku elementidega: ·
direktiiviga 2009/81/EÜ[3]
sätestatakse nii kaitsevarustuse kui ka tundliku julgeolekuvarustuse hangete
konkreetsed eeskirjad; ·
direktiiviga 92/13/EMÜ[4]
kehtestatakse riiklike läbivaatamismenetluste ühised standardid, et tagada
kiired ja tõhusad heastamisvõimalused kõikides ELi riikides, kui pakkujad
leiavad, et lepingud ei ole sõlmitud õiglaselt. ·
Kooskõla liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Käesoleva algatusega rakendatakse strateegiat
„Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks
[KOM(2010) 2020] ja strateegiaga seotud juhtalgatusi „Euroopa digitaalne
tegevuskava” [KOM(2010) 245], „Innovaatiline liit” [KOM(2010) 546],
„Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” [KOM(2010) 614],
„Energia 2020” [KOM(2010) 639] ning „Ressursitõhus Euroopa”
[KOM(2011) 21]. Samuti rakendatakse sellega ühtse turu akti
[KOM(2011) 206], eelkõige selle kaheteistkümnendat põhimeedet
„Riigihangete õigusraamistiku läbivaatamine ja ajakohastamine”. Tegemist on
komisjoni 2011. aasta töökava strateegilise algatusega. 2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju
hindamine ·
Konsulteerimine huvitatud isikutega Konsultatsioonimeetodid, peamised
sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Euroopa Komisjon avaldas 27. jaanuaril 2011.
aastal dokumendi „Roheline raamat ELi riigihankepoliitika ajakohastamise
kohta – Euroopa hanketuru tõhustamine”,[5] millega algatati
laialdane üldsusega konsulteerimine õigusaktide muudatuste üle, eesmärgiga
muuta lepingute sõlmimine lihtsamaks ja paindlikumaks ning võimaldada
riigihankelepingutega paremini toetada muud poliitikat. Rohelise raamatu
eesmärk oli teha kindlaks kõik olulised reformitavad valdkonnad ja küsida
sidusrühmade arvamust konkreetsete õigusaktide muudatuste kohta. Muu hulgas
käsitleti teemasid, nagu vajadus lihtsustavate ja paindlikumaks muutvate
menetluste järele, riigihanke strateegiline kasutamine muude poliitiliste
eesmärkide edendamiseks, VKEde juurdepääsu tõhustamine riigihankelepingutele
ning võitlus favoritismi, korruptsiooni ja huvide konfliktiga. Üldsusega konsulteerimine lõppes 18. aprillil
2011 ning sellel oli kõrge vastamismäär. Kokku saadi 623 vastust mitmesugustelt
sidusrühmadelt, sealhulgas liikmesriikide keskasutustelt, kohalikelt ja
piirkondlikelt avalik-õiguslikelt hankijatelt ja nende ühendustelt,
ettevõtjatelt, tööstusliitudelt, teadlastelt, kodanikuühiskonna
organisatsioonidelt (sealhulgas ametühingutelt) ja kodanikelt. Enamik vastuseid
saadi Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt ning vähem Belgiast,
Itaaliast, Madalmaadest, Austriast, Rootsist, Hispaaniast ja Taanist. Konsultatsioonide tulemused avaldati
kokkuvõtvas dokumendis[6] ning neid esitleti ja
arutati 30. juunil 2011 toimunud avalikul konverentsil[7]. Vastuste kokkuvõte ja nende
arvessevõtmine Valdav enamik sidusrühmadest tervitas Euroopa
Komisjoni algatust vaadata läbi praegu kehtiv hankepoliitika. Muude rohelises
raamatus käsitletud teemade hulgas rõhutasid sidusrühmad eelkõige vajadust
lihtsustada menetlusi ja muuta need paindlikumaks. Kõigi sidusrühmade seas
valitses üksmeel, et kommunaalettevõtjate hanke-eeskirjad on endiselt
asjakohased. Vastajate selge enamus nõustus, et kommunaalettevõtjate suhtes
tuleks endiselt kohaldada erieeskirju ning et kommunaalettevõtjate suhtes
kohaldatavad eri eeskirjad kajastavad avalike teenuste hangete eripära
asjakohaselt. Samuti nõustus vastajate selge enamus, et
kriteeriumid, mida kasutatakse kommunaaleeskirjadega reguleeritavate üksuste
kindlaksmääramisel (asjaomaste üksuste tegevus, nende põhikiri ja kui nad
tegutsevad erasektoris, siis eri- või ainuõigused) on endiselt asjakohased ja
tuleks säilitada. Enamik vastajaid nõustus ka sellega, et eraettevõtjate
kasumitaotlus või ärivaim ei ole piisav, et tagada objektiivsed ja ausad
hanked, kui need ettevõtjad tegutsevad eri- või ainuõiguste alusel. Sidusrühmade arvamused seoses riigihanke
strateegilise kasutamisega strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete eesmärkide
saavutamiseks erinesid. Paljudele sidusrühmadele, eelkõige ettevõtjatele, oli
vastumeelt mõte toetada riigihankelepingutega muid poliitilisi eesmärke. Muud
sidusrühmad, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonid, pooldasid igati
sellist strateegilist kasutamist ning toetasid kaugeleulatuvaid muudatusi kuni
Euroopa Liidu riigihankepoliitika põhimõteteni välja. ·
Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Lisaks rohelist raamatut käsitlevatele
konsultatsioonidele viis Euroopa Komisjon aastatel 2010–2011 läbi ulatusliku
ELi hankealaste õigusaktide mõju ja tõhususe hindamise, toetudes hulgale
tõenditele ja uute sõltumatute uuringute tulemustele. Uuringutes hinnati
peamiselt hankemenetluste maksumust ja tõhusust, piiriüleste hangetega seotud
probleeme, VKEde juurdepääsu hanketurgudele ning hangete strateegilist
kasutamist Euroopas. Seoses kommunaalhangetega uuriti hindamises seda, kas
kommunaalteenuste sektor on konkurentsile nüüd rohkem avatud kui hankekorra
kehtestamise ajal. Hindamistulemused näitasid, et
kommunaalsektorile juurdepääsu liberaliseerimiseks võetud õigusmeetmed ei ole
turgu valitsevatele ettevõtjatele avaldanud veel pidevat või tõhusat
konkurentsisurvet. Mitmes kommunaalsektoris on turu kontsentratsioon jätkuvalt
suur või konkurents on väike. Hinnangus järeldati, et tingimused ei ole nii
palju muutunud, et konkurentsi saaks sektoripõhiselt lugeda piisavalt tugevaks,
mis võimaldaks jätta kõnealused sektorid kommunaalteenuste hankeid käsitleva
direktiivi reguleerimisalast välja. Kõnealuse direktiivi põhimõtteid
kohaldatakse üldiselt edasi, samal ajal kui põhjaliku juhtumipõhise analüüsi
alusel võivad hanke-eeskirjade kohaldamisel olla õigustatud erandid. ·
Mõju hindamine Mõjuhinnang ja selle kommenteeritud kokkuvõte
kirjeldavad erinevaid variante kõigi viie probleemiderühma puhul
(halduskorraldus, reguleerimisala, menetlused, strateegilised hanked ja
juurdepääs hanketurgudele). Erinevate variantide eeliste ja puuduste analüüsi
põhjal tehti kindlaks eelistatud variandid, mis võiksid optimeerida erinevate
lahenduste vahelist sünergiat, võimaldades kokkuhoidu tänu sellele, et üht
liiki meede kompenseerib teise meetmega kaasnevad kulud (nt strateegilise
hanketegevusega kaasnevad võimalikud kõrgendatud menetlusnõuded võidakse
osaliselt kompenseerida kokkuhoiuga, mis saadakse tänu hankemenetluste paremale
ülesehitusele). Kõnealused eelistatud variandid on käesoleva ettepaneku
aluseks. Mõju hindamise aruande kavandi vaatas põhjalikult
läbi mõju hindamise komitee, kes palus teha muudatusi, mis käsitlesid eelkõige
õigusraamistiku muutmist vajavate sätete kindlakstegemist, arutluse all olevate
variantide kirjeldust, valitud peamiste meetmete tasuvuse põhjalikumat analüüsi
ning sidusrühmade seisukohtade süstemaatilist arvestamist nii probleemide
kindlakstegemisel kui ka mõjuanalüüsi täiendamiseks. Need parandusettepanekud
kaasati lõplikusse aruandesse. Mõju hindamise komitee aruannet käsitlev arvamus
avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga ning lõpliku mõju hindamise aruande ja
selle kommenteeritud kokkuvõttega. 3. Ettepaneku õiguslik külg ·
Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114. ·
Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse
ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke
iseseisvalt saavutada järgmistel põhjustel. Teatavaid piirmäärasid ületavate hangete puhul
on hankemenetluste koordineerimine osutunud oluliseks siseturu väljakujunemise
vahendiks kommunaalettevõtjate hangete valdkonnas. Sellega tagatakse ühtsel
turul ettevõtjatele tõhus ja võrdne juurdepääs hankelepingutele. Kogemused
direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ning varasemate hankedirektiividega on
näidanud, et üleeuroopalised hankemenetlused parandavad hangete läbipaistvust
ja objektiivsust, mille tulemusel tekib märkimisväärne kokkuhoid ja paranevad
hangete tulemused, millest saavad kasu kommunaalettevõtjad, nende kliendid ja
ka Euroopa maksumaksjad. Seda eesmärki ei saa vajalikul määral täita
liikmesriikide meetmete abil, mis tooks vältimatult kaasa erinevused nõuete
vahel ja võimalik, et ka vastuolulised menetluskorrad, mis omakorda suurendavad
õiguslikku keerukust ja takistavad põhjendamatult piiriüleseid tegevusi. Ettepanek on seega kooskõlas subsidiaarsuse
põhimõttega. ·
Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega, kuna ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada
eesmärk tagada siseturu nõuetekohane toimimine üleeuroopaliste koordineeritud
hankemenetluste kaudu. Lisaks sellele põhineb ettepanek „tööriistakasti”
kasutamisel, mis annab liikmesriikidele maksimaalse paindlikkuse menetluste ja
vahendite kohandamiseks konkreetse olukorraga. Kehtivate hankedirektiividega võrreldes
vähendab ettepanek menetluste läbiviimisest tulenevat võrgustiku sektori
hankijate ja ettevõtjate halduskoormust; kui nähakse ette uued nõudmised
(näiteks strateegiliste hangete kontekstis), kompenseeritakse need piirangute
kõrvaldamisega muudes valdkondades. ·
Õigusakti valik Kuna ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114, ei ole määruse
kasutamine asutamislepinguga lubatud, sest kavandatavaid sätteid kohaldatakse
nii asjade ostmise kui ka teenuste hankimise suhtes. Seepärast on kavandatav
õigusakt direktiiv. Mõju hindamise käigus heideti mõjuhinnangus
üksikasjalikult esitatud põhjustel kõrvale mitu mitteseadusandlikku võimalust. 4. Mõju eelarvele Ettepanek ei mõjuta eelarvet. 5. Täiendav teave ·
Olemasolevate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb seniste
õigusaktide (direktiiv 2004/17/EMÜ) kehtetuks tunnistamine. ·
Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit, milles
käsitletakse piirmäärade majanduslikke mõjusid. ·
Ülevõtmismeetmed ja selgitavad dokumendid Ettepanek
hõlmab valdkonda, kus liidu õigusaktidel on koordineeriv eesmärk, mis mõjutab
märkimisväärselt paljusid riiklikke õigussektoreid. Koordineerivast eesmärgist
hoolimata on mitmeid sätteid vaja täielikult ühtlustada ning ettepanek hõlmab
mitmeid õiguslikke kohustusi. Süsteemi toimimise nimel täiendavad liikmesriigid
liidu eeskirju täiendavate siseriiklike sätetega. Komisjon on
selles kontekstis teinud kindlaks mitmed tegurid, mille tõttu on liikmesriikide
selgitused vajalikud nii ülevõtmismeetmete õigeks mõistmiseks kui ka
hanke-eeskirjade terviklikuks toimimiseks siseriiklikul tasandil: –
ülevõtmis- ja rakendusmeetmed võetakse vastu
erinevatel institutsioonilistel tasanditel (riiklik/föderaalne, piirkondlik,
kohalik); –
lisaks erinevatel tasanditel reguleerimisele
kehtestatakse paljudes liikmesriikides eeskirju sõltuvalt asjaomasest sektorist
või hanke liigist; –
üldist või konkreetset laadi haldusmeetmed
täiendavad õigusraamistikku ja mõnel juhul ka kattuvad sellega. Üksnes
liikmesriigid saavad selgitada, kuidas võetakse erinevate meetmetega üle liidu
riigihankesektori direktiive ja kuidas need meetmed üksteisega kokku sobivad. Seepärast
tuleks koos ülevõtmismeetmetega edastada käesoleva direktiivi eri osade ja
siseriiklike ülevõtmismeetmete vastavate osade vahelist seost selgitavad
dokumendid, eelkõige peetakse silmas vastavustabelit, mis on siseriiklike
meetmete analüüsimise vahend. ·
Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa
Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks selle kohaldamisala
laiendada ka Euroopa Majanduspiirkonnale. ·
Ettepaneku üksikasjalik selgitus 1) Hankemenetluste lihtsustamine ja
paindlikumaks muutmine Kavandatava direktiiviga nähakse ette praegu
kehtivate riigihankedirektiividega kehtestatud menetluskorra lihtsustamine ja
paindlikumaks muutmine. Seepärast hõlmab see järgmisi meetmeid. Reguleerimisala täpsustamine. Põhimõiste „hange”, mis on kirjas ka kavandatava direktiivi
pealkirjas, on uuesti kasutusele võetud, et paremini määratleda hangetealaste
õigusaktide reguleerimisala ja eesmärki ning hõlbustada piirmäärade
rakendamist. Direktiivi reguleerimisala määratlevate teatavate põhimõistete (nt
avalik-õiguslik isik, ehitustööde ja teenuste riigihankelepingud, segalepingud)
määratlused on Euroopa Kohtu kohtupraktikat silmas pidades läbi vaadatud. Samal
ajal püütakse ettepanekus kasutada järjepidevalt mõisteid ja kontseptsioone,
mis on aastate jooksul Euroopa Kohtu kohtupraktikas välja kujunenud ning
praktikutele tuttavad. Selles kontekstis tuleb märkida, et väikesed
kõrvalekalded varasemate direktiivide sõnastusest või esitusviisist ei tähenda
tingimata sisulisi muudatusi, vaid on tingitud teksti lihtsustamisest. Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva
direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste
suhtes, mis ei ole käesoleva direktiivi tähenduses avaliku sektori hankijad ega
avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd,
kuivõrd nad teostavad selliste õiguste alusel mõnd direktiiviga hõlmatud
tegevust. Seepärast on asjakohane selgitada, et õigusi, mis on antud piisavat
avaldamist tagava menetluse käigus ja mille andmine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel,
eelkõige liidu õigusaktidel, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või
ainuõigustena. Traditsiooniline eristamine nn esmaste ja
teiseste teenuste (A- ja B-teenuste) vahel lõpetatakse. Hindamise tulemused on
näidanud, et hangetealaste õigusaktide täielikul kohaldamisel ei ole õigustatud
piirdumine teatava teenusterühmaga. Samas sai ka selgeks, et tavaline hankekord
ei sobi sotsiaalteenustele, mille jaoks on tarvis eraldi eeskirju (vt allpool). Tulenevalt hindamistulemustest jääb reguleerimisala
hõlmatud sektorite osas suures osas samaks. Nafta ja maagaasi leiukohtade
uurimist hõlmavad hanked on reguleerimisalast välja jäetud, kuna on korduvalt
leitud, et kõnealuses sektoris on selline konkurentsisurve, et direktiiviga
loodavat hankedistsipliini ei ole enam vaja. Kõnealuses sektoris valitsevat
konkurentsiolukorda on uuritud praeguse artikli 30 kohase nelja erineva
eranditaotluse raames[8]. Kõigil neljal juhul
leiti järjepidevalt, et asjakohase geograafilise turu ulatus on ülemaailmne,
mis on lisaks kooskõlas väljakujunenud tavaga ühinemist hõlmavate juhtude puhul[9].
Järjepidevalt on jõutud järeldusele, et leiukohtade uurimise turg ei ole väga
kontsentreeritud. Riigiomandis olevaid äriühinguid arvestamata iseloomustab
turgu kolme rahvusvahelise vertikaalselt integreeritud ülisuure eraettevõtja
(BP, ExxonMobil ja Shell) ning teatud arvu suurettevõtjate kohalolu, kusjuures
isegi ülisuurte ettevõtjate individuaalne turuosa jääb tunduvalt alla ühe
protsendi. Järjepidevalt on leitud, et see näitab otsest konkurentsile avatust
ning juurdepääsu turule on veelgi liberaliseeritud süsivesinike lubade andmist
käsitleva direktiiviga[10]. Seepärast on asjakohane
õiguslikku olukorda lihtsustada ja vähendada kõigi asjaosaliste (võrgustiku
sektori hankijad, liikmesriigid, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja
nõukogu) halduskoormust, vältides vajadust võtta vastu artikli 30 kohased
eraldi otsused ülejäänud iga 23 liikmesriigi kohta. „Tööriistakastil” põhinev lähenemisviis. Liikmesriikide süsteemidega nähakse ette praeguste direktiivide
kohasel juba kehtivad kolm peamist menetlusviisi: avatud ja piiratud
hankemenetlus ning väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Lisaks
võivad nad kas standardmenetlusena või teatavatel tingimustel ette näha
innovatsioonipartnerluse, mis on uus menetlusvorm innovaatiliste hangete jaoks
(vt allpool). Pealegi on võrgustiku sektori hankijate
käsutuses koond- ja elektroonilise hanke puhul kuus konkreetset hankemeetodit
ja -vahendit: raamlepingud, dünaamilised hankesüsteemid, elektroonilised
oksjonid, elektroonilised kataloogid, kesksed hankijad ja ühised hanked.
Kehtiva direktiiviga võrreldes on neid vahendeid elektroonilisi hankeid silmas
pidades parandatud ja täpsustatud. Elektrooniliste hangete edendamine. Hankijapoolne elektrooniliste sidevahendite kasutamine ja tehingute
elektrooniline töötlemine võib anda märkimisväärset kokkuhoidu ja parandada
hankemenetluste tulemusi, vähendades samal ajal raiskamist ja vigu. Ettepaneku
eesmärk on aidata liikmesriikidel minna üle elektroonilistele hangetele,
võimaldades tarnijatel osaleda hankemenetlustes veebipõhiselt kogu siseturul.
Selleks nähakse kavandatavas direktiivis ette kohustus edastada teated
elektroonilisel teel, teha hankedokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks ning
minna kaheaastase üleminekuaja jooksul kõikide hankemenetluste puhul täielikult
üle elektrooniliste sidevahendite kasutamisele, eelkõige dokumentide
elektroonilisele esitamisele. Direktiiviga muudetakse sujuvamaks ja
parandatakse dünaamilisi hankesüsteeme ja elektroonilisi katalooge – täiesti
elektroonilisi hankevahendeid, mis on kohandatud nii, et need sobiksid kesksete
hankijate korraldatud koondhangete läbiviimiseks. Samuti aitavad
elektroonilised hanked avaliku sektori hankijatel ära hoida, avastada ning parandada
riigihanke-eeskirjade vääritimõistmisest ja valest tõlgendamisest tulenevaid
vigu. Menetluste ajakohastamine. Ettepanekus nähakse ette paindlikum ja kasutajasõbralikum lähenemine
teatavatele olulistele hankemenetluse omadustele. Osalemise ja pakkumuste
esitamise tähtaegu on lühendatud, mis muudab hanke kiiremaks ja sujuvamaks.
Pakkujate vahel valiku tegemise ja lepingu sõlmimise eristamine, mis on sageli
vigade ja arusaamatuste allikas, on muudetud paindlikumaks, võimaldades
võrgustiku sektori hankijatel enne valikukriteeriume pakkumuste hindamise
kriteeriume uurides otsustada kõige otstarbekama järjestamise üle ning võtta
pakkumuste hindamise kriteeriumina arvesse lepingut täitma määratud personali
töökorraldust ja kvalifikatsiooni Piisavalt konkurentsivõimelistel turgudel
sõlmitud lepinguid hõlmavate erandite tegemise menetlust (praegused artikli 30
kohased otsused) on lihtsustatud ja täiustatud. Mitu praktikas olulist erandit,
eelkõige rühmasisesed ja ühisettevõtet käsitlevad erandid, on vaadatud läbi ja
neid on selgitatud. Lepingute muutmine nende kehtimise ajal on
muutunud praktikute jaoks järjest olulisemaks ja problemaatilisemaks. Lepingute
muutmist käsitlevas konkreetses sättes võetakse arvesse kohtupraktikas
käsitletud peamisi lahendusi ning nähakse ette pragmaatiline lahendus
ettenägematute asjaolude puhuks, mis nõuavad hankelepingu kohandamist selle
kehtimise ajal. 2) Riigihangete strateegiline kasutamine
uute probleemide lahendamisel Kavandatav direktiiv põhineb võimaldaval
lähenemisviisil, mille kohaselt nähakse võrgustiku sektori hankijatele ette
vahendid, mida on vaja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks,
kasutades oma ostujõudu, et korraldada selliste asjade ja teenuste hankeid, mis
soodustavad innovatsiooni, säästavad keskkonda ja võitlevad kliimamuutustega,
parandavad tööhõivet, rahvatervist ja sotsiaalseid tingimusi. Olelusringi kulud.
Ettepanekuga antakse hankijatele võimalus võtta lepingu sõlmimise otsuste
aluseks hangitavate toodete, teenuste või ehitustööde olelusringi kulud.
Olelusring hõlmab toote või ehitustöö olemasolu või teenuse osutamise kõiki
etappe alates tooraine hankimisest või ressursside loomisest kõrvaldamise ja
lõpetamiseni. Arvesse võetavad kulud ei hõlma üksnes otseseid rahalisi
kulutusi, vaid ka väliseid keskkonnaga seotud kulusid, kui neid on võimalik
rahaliselt väljendada ja kontrollida. Kui Euroopa Liidu ühine olelusringi
kulude arvutamise meetod on välja töötatud, peavad võrgustiku sektori hankijad
seda ka kasutama. Tootmisprotsess.
Võrgustiku sektori hankijad võivad osutada tehnilistes kirjeldustes ja
pakkumuste hindamise kriteeriumides kõikidele tootmisprotsessiga otseselt
seotud teguritele, tingimusel et nad viitavad teatavale tootmisprotsessile, mis
on hangitava asja tootmise või teenuse osutamise viisiga tihedalt seotud. See
välistab nõuded, mis ei ole seotud hankega hõlmatud toodete tootmisprotsessi,
ehitustööde tegemise või teenuste osutamisega, näiteks töövõtja kogu tegevust
hõlmavad üldised ettevõtjate sotsiaalse vastutuse nõuded. Märgised.
Võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda, et ehitustööd, asjad või teenused
kannaksid keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja muid omadusi tõendavaid konkreetseid
märgiseid, tingimusel et nad aktsepteerivad ka võrdväärseid märgiseid. See
kehtib näiteks Euroopa või siseriiklike või riikidevaheliste ökomärgiste kohta
või märgiste kohta, mis tõendavad, et toote valmistamisel ei ole kasutatud
laste tööd. Kõnealused sertifitseerimiskavad peavad käsitlema lepingu sisuga
seotud omadusi ning toetuma teaduslikele andmetele, mis on saadud kõikidele
huvitatud isikutele kättesaadava avatud ja läbipaistva menetluse teel. Sanktsioonide kohaldamine kohustusliku
sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse rikkumise puhul.
Kavandatava direktiivi raames võib võrgustiku sektori hankija ettevõtjad
menetlusest välja arvata, kui ta tuvastab liidu sotsiaal-, töö- ja
keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidega kehtestatud kohustuste või
rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumisi. Lisaks sellele on võrgustiku sektori
hankijad kohustatud tagasi lükkama põhjendamatult madalad pakkumused, kui nad
on teinud kindlaks, et see on tingitud liidu sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse
õigusaktide rikkumisest. Sotsiaalteenused.
Riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide mõju ja tõhususe hindamine on
näidanud, et sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste eriomaduste tõttu ei ole
asjakohane kohaldada nende suhtes teenuste hankelepingute sõlmimise tavalist
menetlust. Tavaliselt osutatakse neid teenuseid konkreetses kontekstis, mis on
haldusalaste, korralduslike ja kultuuriliste tingimuste tõttu liikmesriigiti
väga erinev. Neil teenustel on oma olemuse tõttu väga väike piiriülene mõõde.
Seepärast peaks liikmesriikidel olema teenuseosutajate valimise korraldamisel
suur valikuvabadus. Ettepanekus võetakse seda arvesse selliste teenuste hangete
erikorra sätestamisega, millega nähakse ette kõrgem piirmäär
1 000 000 eurot ning kohustatakse järgima üksnes peamisi
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise alaseid põhimõtteid. Kõnealuste teenuste
osutamiseks välismaiste ettevõtjatega sõlmitud hankelepingute maksumuse
kvantitatiivne analüüs näitas, et nimetatud piirmäärast väiksema maksumusega
lepingute puhul piiriülene huvi tavaliselt puudub, eriti kommunaalsektori
hangete puhul. Innovatsioon.
Teadustegevusel ja innovatsioonil on strateegias „Euroopa 2020” oluline osa.
Hankijatel tuleks võimaldada osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis
soodustavad majanduskasvu ja parandavad avalike teenuste tõhusust ja
kvaliteeti. Selleks nähakse ettepanekuga ette innovatsioonipartnerlus, mis
tähendab uut erimenetlust uute innovaatiliste toodete, ehitustööde ja teenuste
väljatöötamiseks ja hankimiseks, tingimusel et peetakse kinni kokkulepitud
tulemuslikkuse tasemest ja maksumusest. Lisaks sellele parandab ja lihtsustab
ettepanek võistleva dialoogi menetlust ning hõlbustab piiriüleseid ühishankeid,
mis on innovaatilise hanketegevuse oluline vahend. 3) Parema juurdepääsu tagamine VKEdele ja
alustavatele ettevõtjatele Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel
(VKEd) on tohutu potentsiaal töökohtade loomise, majanduskasvu ja innovatsiooni
vallas. Lihtne juurdepääs hanketurgudele saab aidata kaasa selle potentsiaali
ärakasutamisele, võimaldades võrgustiku sektori hankijatel laiendada oma
tarnijate baasi, millel on positiivne mõju, sest konkurents riigihankelepingutele
suureneb. Selleks, et muuta riigihanked VKEdele võimalikult
juurdepääsetavateks, avaldas Euroopa Komisjon 2008. aastal dokumendi „Parimate
tavade juhend, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele”[11].
Ettepanek põhineb sellel tööl ja näeb ette konkreetsed meetmed VKEde turule
juurdepääsu takistavate tegurite kõrvaldamiseks. Teavitamiskohustuse lihtsustamine. Seepärast nähakse ette, et võrgustiku sektori hankijad võivad
kohaldada kavandatava direktiiviga ette nähtud valikukriteeriume ja kui nad
seda teevad, on nad kohustatud kohaldama sätteid, milles käsitletakse
minimaalset käivet hõlmavate nõuete piirmäärasid ja eelkõige enda kinnitusi . Parem juurdepääs raamlepingutele. Praeguste direktiivide kohaselt ei ole kommunaalsektoris sõlmitud
raamlepingute kestusele piiranguid seatud. Selle tulemusena võidakse turule
juurdepääsu piirata. Ettepanekuga piiratakse kestust nelja aastaga (v.a
nõuetekohaselt põhjendatud asjaolud), parandades juurdepääsu ärivõimalustele ja
tõhustades konkurentsi ka VKEde huvides. Otsemaksed alltöövõtjatele. Liikmesriigid võivad ette näha selle, et alltöövõtjatel on õigus
taotleda, et võrgustiku sektori hankija maksaks lepingu täitmise kontekstis
peatöövõtjale tarnitud asjade, tehtud ehitustööde ja osutatud teenuste eest
otse neile. See annab alltöövõtjatele, kes sageli on VKEd, tõhusa võimaluse
kaitsta oma huve maksete saamisel. 4) Usaldusväärsed menetlused Kaalulolevate finantshuvide ning avaliku ja
erasektori seotuse tõttu on hangete puhul tegemist riskantse valdkonnaga, kus
võib esineda sellist ebaseaduslikku tegevust nagu huvide konfliktid, favoritism
ja korruptsioon. Ettepanekuga parandatakse olemasolevaid kaitsemeetmeid ning
nähakse ette lisakaitse. Huvide konflikt.
Ettepanekus on eraldi säte huvide konflikti kohta, mis hõlmab tegelikke,
võimalikke või tajutavaid huvide konflikti olukordi, mis mõjutavad võrgustiku
sektori hankija või menetlusse sekkuvate hangete tugiteenuste osutajate
personali ning võrgustiku sektori hankija juhtkonna liikmeid, kes võivad
hankemenetluse tulemust mõjutada ka juhul, kui nad selles ametlikult ei osale.
Arvestades vastavalt avaliku sektori hankijate ja äriühingute
otsustamisprotsesside erinevusi, on asjakohane piirata kõnealuseid sätteid
esimesena nimetatute korraldatavate hangete suhtes. Ebaseaduslik tegevus. Ettepanekus on eraldi säte, mis käsitleb taotlejate ja pakkujate
ebaseaduslikku tegevust, nagu katsed sobimatult mõjutada otsustusprotsessi või
teiste osalejatega lepingute sõlmimine menetluse tulemusega manipuleerimiseks,
mille puhul tuleb nad menetlusest kõrvale jätta. Need ebaseaduslikud tegevused
rikuvad Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõtteid ning võivad märkimisväärselt
moonutada konkurentsi. Ebaõiglased eelised. Turukonsultatsioonid on võrgustiku sektori hankijatele kasulik vahend
teabe saamiseks turu struktuuri, suutlikkuse ja mahu kohta, võimaldades samal
ajal hankijatel teavitada turul tegutsejaid oma hankeprojektidest ja nendega
seotud nõuetest. Esialgsed kontaktid turul osalejatega ei tohi siiski anda
ebaõiglaseid eeliseid ega moonutada konkurentsi. Seepärast on ettepanekus
eraldi säte võrgustiku sektori hankijat nõustanud või menetluse
ettevalmistamisega seotud osalejate eelistamise vastaste kaitsemeetmete kohta. 5) Juhtimine Siseriiklikud järelevalveasutused. Hindamine on näidanud, et kõik liikmesriigid ei kontrolli
järjekindlalt ja süstemaatiliselt hanke-eeskirjade rakendamist ja toimimist.
See ohustab Euroopa Liidu õiguse tõhusat ja ühetaolist kohaldamist. Seepärast
nähakse ettepanekuga ette, et liikmesriigid määravad ühe siseriikliku
ametiasutuse, kes vastutab hankealaste õigusaktide järelevalve, rakendamise ja
kontrolli teostamise eest. Üksnes ühel kõikehõlmavate ülesannetega asutusel on
ülevaade peamistest rakendamisega seotud raskustest ning struktuursemate probleemide
korral oskab ta soovitada asjakohaseid meetmeid. Selline asutus suudab anda
vahetut tagasisidet poliitika toimimise ning siseriiklike õigusaktide ja tavade
võimalike kitsaskohtade kohta, aidates seeläbi kaasa kiirete lahenduste
leidmisele ning hankemenetluste täiustamisele. Teadmiskeskused.
Paljudel juhtudel ei ole võrgustiku sektori hankijatel eksperditeavet, et
tegeleda keerukate hankeprojektidega. Haldusstruktuuride professionaalne
toetus, mis oleks asjakohane ja sõltumatu, parandaks märkimisväärselt
hanketulemusi, laiendades avalik-õiguslike hankijate teadmusbaasi ja
suurendades professionaalsust ning abistades ettevõtjaid, eelkõige VKEsid.
Seepärast kohustatakse ettepanekuga liikmesriike looma tugistruktuure, kes
annavad õiguslikku ja majandusalast nõu ja suuniseid, pakuvad koolitust ja abi
riigihangete ettevalmistamisel ja korraldamisel. Tugistruktuurid või
–mehhanismid on liikmesriigi tasandil juba olemas, kuigi need on organiseeritud
väga erinevalt ning hõlmavad avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori
hankijatele huvi pakkuvaid erinevaid valdkondi. Liikmesriigid saavad seega
kõnealuseid mehhanisme kasutada, tugineda oma eriteadmistele ja edendada oma
teenuseid kui asjakohaseid ja kaasaegseid vahendeid, mis võimaldavad pakkuda
asjakohast tuge avaliku sektori hankijatele, võrgustiku sektori hankijatele ja
ettevõtjatele. Korruptsiooni ja favoritismi vastase võitluse toetamiseks peavad
avaliku sektori hankijad esitama sõlmitud lepingute teksti
järelevalveasutusele, et see saaks kahtlaste tegevusmustrite avastamiseks
lepinguid tähelepanelikult uurida, ning võimaldama huvitatud isikutele
juurdepääsu kõnealustele dokumentidele sellisel määral, mis ei ohustaks
õiguspäraseid avalikke ja erahuve. Seaduslike ärihuvide kaitsmisega seotud
ilmsetest probleemidest tulenevalt ja selleks et hoida ära
konkurentsimoonutused, ei tuleks seda kohustust laiendada kõnealustes
sektorites tegutsevatele avalik-õiguslikele või eraettevõtjatele. Peale selle
tuleb hoida ära ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamine; kohustus
edastada sõlmitud lepingute terviktekst peaks seega piirduma suhteliselt suure
väärtusega lepingutega. Kavandatavad piirmäärad tagaksid õige tasakaalu
halduskoormuse suurendamise ja suurema läbipaistvuse tagamise vahel: kui asjade
ja teenuste suhtes kehtib piirmäär 1 000 000 eurot ning ehitustööde suhtes 10
000 000 eurot, tuleks kõnealust nõuet kohaldada Euroopa Liidu Teatajas
avaldatud kõigist hangetest 10−20 % suhtes. Seda, et järelevalveasutusi ja teadmiskeskusi
hõlmavad nõuded tekitaksid liikmesriikidele üldisi lisakulusid, ei ole ette
näha. Kui olemasolevate mehhanismide ja struktuuride tegevuste
ümberkorraldamise või täiustamisega peaksid kaasnema teatavad kulutused, siis
kompenseeritakse need selliste kulude vähenemisega nagu vaidluste lahendamise
kulud (nii avaliku sektori hankijate kui ka ettevõtjate puhul), lepingu
sõlmimisel riigihanke-eeskirjade väärast kohaldamisest või hankemenetluste
kehvast ettevalmistamisest tekkinud viivitustega seotud kulud ning kulud, mis
on tingitud asjaolust, et praegu antakse avaliku sektori hankijatele nõu
killustatult ja ebatõhusalt. Halduskoostöö.
Ettepanekus nähakse ette ka tõhus koostöö, mis võimaldab siseriiklikel
järelevalveasutustel jagada teavet ja parimaid tavasid ning teha koostööd
siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. 2011/0439 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV milles käsitletakse vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele[12], võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[13], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[14],
järgides seadusandlikku tavamenetlust ning arvestades järgmist: (1)
ELi riigihangetealaste õigusaktide mõju
ja tõhususe hindamise[15] tulemusi arvestades
tundub asjakohane säilitada vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste
sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitlevad eeskirjad, sest liikmesriikide
ametiasutused saavad jätkuvalt mõjutada kõnealuste üksuste käitumist, sh
osaledes nende kapitalis ja olles esindatud nende üksuste haldus-, juhtimis- ja
järelevalveorganites. Teine põhjus, miks reguleerida jätkuvalt nendes
sektorites tehtavaid hankeid, on nende turgude, kus ettevõtjad tegutsevad,
suletud laad, mis on tingitud liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest, mida
rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate võrkude varustamise, kättesaadavaks
tegemise ja käitamise suhtes. (2)
Et tagada vee-, energeetika-, transpordi- ja
postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hangete avatus konkurentsile, on
soovitav koostada sätted, millega kooskõlastatakse hankemenetlused teatavat
maksumust ületavate lepingute puhul. Sellist kooskõlastamist on vaja selleks,
et tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtete mõju, eriti kaupade vaba
liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ning nendest tulenevad
põhimõtted, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune
tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. Arvestades sellisest
kooskõlastamisest puudutatud sektorite olemust, peaks kooskõlastamine, tagades nendest
põhimõtetest kinnipidamise, moodustama heade äritavade raamistiku ja olema
võimalikult paindlik. (3)
Liidupoolset kooskõlastamist käivitavatest
piirmääradest allapoole jääva maksumusega hangete puhul on soovitav pidada
silmas Euroopa Kohtu kohtupraktikat, mille järgi kohaldatakse asutamislepingu
eeskirju ja põhimõtteid. (4)
Riigihanked täidavad väga olulist rolli „Euroopa
2020” strateegias[16], kuna see on üks
turupõhistest vahenditest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
toetamiseks ning aitab samas tagada, et avaliku sektori raha kasutatakse kõige
tõhusamalt. Selleks on vaja läbi vaadata ja ajakohastada kehtivad
riigihanke-eeskirjad, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ millega kooskõlastatakse
vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate
hankemenetlused[17] ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde
riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta,[18] et muuta avaliku
sektori kulutused kulutõhusamaks, hõlbustades eelkõige väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetluses ning võimaldades
hankijatel paremini ära kasutada riigihankeid ühiste ühiskondlike eesmärkide
toetamiseks. Ka on vaja selgitada põhimõisteid ja -kontseptsioone, et tagada
suurem õiguskindlus ja võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohase
väljakujunenud kohtupraktika teatavaid asjakohaseid aspekte. (5)
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 kohaselt
peab liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerima
keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.
Käesolevas direktiivis selgitatakse, kuidas võrgustiku sektori hankijad saavad
kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu edendamisele ning samas tagada
lepingutega seotud kulutuste parima tasuvuse. (6)
On asjakohane, et hanke mõiste või see, mida
käsitatakse üksikhankena, oleksid määratletud võimalikult sarnaselt
määratlustele, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu […]
direktiivile […] riigihangete kohta,[19] võttes nõuetekohaselt
arvesse käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorite eripära. Üksikhanke mõiste
hõlmab kõiki teatava projekti elluviimiseks vajalikke asju, ehitustöid ja
teenuseid, näiteks ehitustööde projekti või terviklikku projekti, mis hõlmab
nii ehitustöid, asju ja/või teenuseid. Üksikprojekti olemasolust võivad märku
anda näiteks võrgustiku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine
ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad elemendid täidavad
ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt
seotud ning hanked toimuvad lühikese aja jooksul. (7)
Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane
tasakaalustatus hanke-eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi-
ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud
mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada,
et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate
võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
345 kohaselt on vaja ka tagada, et mõjutataks omandi õiguslikku režiimi
liikmesriikides. (8)
Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi
reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis
ei ole käesoleva direktiivi tähenduses avaliku sektori hankijad ega
avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd,
kuivõrd nad teostavad selliste õiguste alusel mõnd direktiiviga hõlmatud
tegevust. Seepärast on asjakohane selgitada, et õigusi, mis on antud
objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu
õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata
käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealused õigusaktid
peaksid hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi
98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta,[20]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/92/EÜ
elektri siseturu ühiseeskirjade kohta,[21] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse
postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate
ühiseeskirjade kohta,[22] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise
luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta[23]ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr
1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja
maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69
ja (EMÜ) nr 1107/70[24]. (9)
Võrgustiku sektori hankijad, kes tegutsevad
joogiveesektoris, võivad tegeleda ka muude veega seotud tegevustega, nt
vesiehitusprojektide, niisutus- või kuivendustööde või reovee ärajuhtimise ja
töötlemisega. Sel juhul peaks võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik
kohaldada käesoleva direktiiviga ette nähtud hankemenetlusi kõigi veega seotud
tegevuste puhul, olenemata sellest milline veetsükli osa on hõlmatud. Ent
asjade tarnimist hõlmavad hanke-eeskirjad ei ole asjakohased vee ostmiseks,
kuna vett tuleb hankida selle kasutuskoha lähedal asuvatest allikatest. (10)
On asjakohane jätta välja nafta ja maagaasi
leiukohtade uurimiseks sõlmitavad hanked, kuna on korduvalt leitud, et
kõnealuses sektoris on selline konkurentsisurve, et ELi hanke-eeskirjadega
loodavat hankedistsipliini ei ole enam vaja. (11)
Lepinguid võib sõlmida mitmesuguste selliste
tegevuste nõuete täitmiseks, mis võivad kuuluda erineva õigusrežiimi alla.
Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava
üksiklepingu puhul, peaks arvestama eeskirju, mida kohaldatakse lepingu
peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Lepingu peamiseks eesmärgiks oleva
tegevuse kindlaks määramine võib põhineda konkreetse lepingu nõuete analüüsil,
mille koostab võrgustiku sektori hankija, et hinnata lepingu maksumust ja
koostada hankedokumendid. Teatavatel juhtudel, nagu ühe seadme ostmine
tegevusteks, mille puhul ei ole võimalik saada teavet, mis võimaldaks hinnata,
milline on nende kasutusviiside suhteline sagedus, võib olla objektiivselt
võimatu määrata kindlaks, millise tegevuse jaoks see leping on peamiselt ette
nähtud. Tuleb märkida, milliseid eeskirju sellistel puhkudel kohaldatakse. (12)
Tegelikud, võimalikud või tajutavad huvide konfliktid
võivad, isegi kui need ei põhjusta korruptsiooni, väga tõenäoliselt mõjutada
ebakorrektselt riigihangetega seotud otsuseid, moonutades konkurentsi ja seades
ohtu pakkujate võrdse kohtlemise. Seepärast tuleb luua tõhusad mehhanismid
huvide konfliktide vältimiseks, tuvastamiseks ja heastamiseks. Arvestades
vastavalt avaliku sektori hankijate ja äriühingute otsustamisprotsesside
erinevusi, on asjakohane piirata kõnealuseid sätteid esimesena nimetatute
korraldatavate hangete suhtes. (13)
Hankemenetluses osalejate ebaseaduslik tegevus,
näiteks katsed mõjutada otsustamisprotsessi või sõlmida teiste taotlejatega
kokkuleppeid menetluse tulemuse mõjutamiseks, võib viia liidu õiguse
aluspõhimõtete rikkumiseni ja tõsiselt moonutada konkurentsi. Ettevõtjatelt
tuleks seepärast nõuda ausõnaga kinnitust selle kohta, et nad ei tegele sellise
ebaseadusliku tegevusega, ning kui see kinnitus osutub valeks, tuleb nad
menetlusest kõrvale jätta. (14)
Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega
94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse
kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete
kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994),[25]
kiideti heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitlev kokkulepe
(edaspidi „WTO riigihankeleping”). WTO riigihankelepingu eesmärk on luua
riigihankelepingute mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste
raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. WTO
riigihankelepinguga ning samuti teiste asjakohaste liidu jaoks kohustuslike
rahvusvaheliste kokkulepetega hõlmatud lepingute puhul täidavad võrgustiku
sektori hankijad kõnealuste kokkulepetega sätestatud kohustusi, kohaldades
käesolevat direktiivi kokkulepetega ühinenud kolmandate riikide ettevõtjate
suhtes. (15)
WTO riigihankelepingut kohaldatakse lepingute
suhtes, mis ületavad teatavat kõnealuses lepingus kindlaks määratud ja
Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmäärasid.
Käesoleva direktiiviga sätestatud piirmäärasid tuleks nii kohandada, et need
vastaksid WTO riigihankelepingus sätestatud piirmäärade ekvivalendile eurodes.
Samuti tuleks ette näha, et eurodes väljendatud piirmäärad vaadatakse teatavate
ajavahemike järel läbi ja neid kohandatakse üksnes matemaatikatehte alusel euro
väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku
suhtes. Selleks et vältida piirmäärade mitmekordistamist, on lisaks asjakohane
kohaldada jätkuvalt samu piirmäärasid kõigi võrgustiku sektori hankijate
suhtes, hoolimata sellest, millises sektoris nad tegutsevad, ilma et see
mõjutaks liidu rahvusvahelisi kohustusi. (16)
Hindamise tulemused näitasid, et teatavate teenuste
väljajätmine selle direktiivi täielikust reguleerimisalast tuleks läbi vaadata.
Selle tulemusena laiendatakse direktiivi täielikku reguleerimisala mitmele
teenusele (nt hotelli- ja õigusteenused, mille puhul esines väga kõrge
piiriülese kaubanduse protsent). (17)
Mõne muu teenuste kategooria puhul on teenuste
olemuse tõttu piiriülene mõõde jätkuvalt piiratud; sellised on näiteks nn
isikuteenused − teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused.
Kõnealuste teenuste osutamise kontekst varieerub liikmesriikide erinevate
kultuuritraditsioonide tõttu suuresti. Seetõttu tuleks kõnealuste teenuste
hankelepingute suhtes kehtestada erikord ning kõrgem piirmäär
1 000 000 eurot. Seoses kõneluste sektorite hanke konkreetse
kontekstiga ei paku allapoole seda piirmäära jääva maksumusega isikuteenuste
hange üldjuhul teiste liikmesriikide teenuseosutajatele huvi, kui ei esine
konkreetseid tõendeid, mis näitaksid vastupidist, nt piiriüleste projektide
rahastamine liidu poolt. Piirmäära ületavate isikuteenuste hankelepingute
suhtes tuleks kohaldada kogu liidus läbipaistvuse põhimõtteid. Arvestades
kultuurilise konteksti olulisust ja kõnealuste teenuste tundlikkust, tuleks
liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise
korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige asjakohasemaks. Käesoleva
direktiivi sätted võtavad seda vajadust arvesse, kehtestades üksnes
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgmise kohustuse ning tagades,
et võrgustiku sektori hankijad saavad teenuseosutajate valimisel kohaldada
teatavaid kvaliteedikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee
välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa
kvaliteediraamistikku[26]. Liikmesriikidel ja/või
võrgustiku sektori hankijatel on vabadus valida, kas osutada kõnealuseid
teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenused viisil, mis ei näe ette
riigihankelepingute sõlmimist, näiteks neid teenuseid pelgalt rahastades või
andes ilma piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele,
kes vastavad võrgustiku sektori hankija poolt varem kindlaks määratud
tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab
läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele. (18)
Käesolev direktiiv on adresseeritud
liikmesriikidele ning seda ei kohaldata selliste hangete suhtes, mida
korraldavad rahvusvahelised organisatsioonid oma nimel ja arvel. Tuleb siiski
selgitada, mil määral tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teatavate
rahvusvaheliste eeskirjadega hõlmatud hangete suhtes. (19)
Esineb märkimisväärset õiguskindlusetust seoses
sellega, mil määral peaks riigihanke-eeskirjad hõlmama koostööd avaliku sektori
asutuste vahel. Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat tõlgendavad
liikmesriigid ja isegi avaliku sektori hankijad erinevalt. Kuna kõnealune
kohtupraktika on samaväärselt kohaldatav käesoleva direktiiviga hõlmatud
sektorites tegutsevate avaliku sektori asutuste suhtes, on asjakohane tagada,
et samu eeskirju kohaldatakse nii käesoleva direktiivi kui ka direktiivi
[…/…/EL][riigihangete kohta] puhul. (20)
Käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane
välja jätta teatavad teenuste, asjade ja ehitustööde hankelepingud, mis on sõlmitud
sidusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on selliste teenuste osutamine või
tarnete või ehitustööde tegemine rühmale, kuhu ta kuulub, mitte nende pakkumine
turul. Samuti on asjakohane jätta välja teatavad teenuste, asjade ja
ehitustööde hankelepingud, mis võrgustiku sektori hankija sõlmib mitme
võrgustiku sektori hankija loodud ühisettevõttega käesolevas direktiivis
määratletud tegevuseks, kui võrgustiku sektori hankija ise on selle
ühisettevõtte osa. Ent on vaja tagada, et see väljajätmine ei moonutaks konkurentsi
nende ettevõtjate või ühisettevõtete kasuks, mis on seotud võrgustiku sektori
hankijatega; on vaja ette näha asjakohased eeskirjad, eriti seoses
maksimaalsete piirmääradega, mille ulatuses äriühingud võivad saada osa käibest
turult ja mille ületamisel nad kaotavad võimaluse lepingu sõlmimiseks hanget
välja kuulutamata, ühisettevõtete koosseisuga ja nende ühisettevõtete ning neid
moodustanud võrgustiku sektori hankijate vaheliste sidemete stabiilsuse kohta. (21)
Ka on asjakohane selgitada, kuidas on sätted,
milles käsitletakse avaliku sektori asutuste vahelist koostööd, seotud
sätetega, milles käsitletakse lepingute sõlmimist sidusettevõtjatega või
ühisettevõtete kontekstis. (22)
Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada selliste
lepingute suhtes, mille eesmärgiks on artiklites 5–11 osutatud tegevuste
võimaldamine, ega ka selliste ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse
kõnealuse tegevuse läbiviimiseks, kui liikmesriigis, milles see tegevus toimub,
on see vahetult avatud konkurentsile piiramata juurdepääsuga turgudel. Seetõttu
on kohane säilitada menetlus, mida kohaldatakse kõigis käesoleva direktiiviga
hõlmatud sektorites ja mis võimaldaks võtta arvesse seda mõju, mida avaldab kas
juba toimunud või tulevikus toimuv turu avamine konkurentsile. Sellise menetlusega
tuleks ette näha õiguskindlus asjaomastele üksustele ja ka asjakohane
otsustamiskord, tagades lühikese tähtaja jooksul liidu õiguse ühetaolise
rakendamise selles valdkonnas. (23)
Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata
objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomase sektori
konkreetseid omadusi. Kõnealust hindamist piiravad siiski kohaldatavad
lühikesed tähtajad ja asjaolu, et see põhineb komisjonile kättesaadaval teabel,
mis pärineb kas juba olemasolevatest allikatest või artikli 28 kohaldamisel
saadud teabel, mida ei saa täiendada aeganõudvamate meetoditega, sh eelkõige
asjaomaste ettevõtjate avaliku küsitlemisega. Käesoleva direktiivi kontekstis
antav hinnang otsesele konkurentsile avatuse kohta ei piira seega
konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist. (24)
Loetakse, et teatava sektori või selle osa avamist
käsitlevate liidu asjaomaste õigusaktide, rakendamine ja kohaldamine annab
piisava aluse eeldamiseks, et kõnealusele turule on vaba juurdepääs. Sellised
õigusaktid peaksid olema esitatud lisas, mida komisjon saab ajakohastada. On
asjakohane, et kõnealuses lisas tuleks praegu osutada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi
siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2003/55/EÜ,[27] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/72/EÜ, mis käsitleb
elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2003/54/EÜ,[28] ja direktiivile
94/22/EÜ. (25)
Teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas
ökoinnovatsioon ja sotsiaalne innovatsioon, on tulevase majanduskasvu peamisi
mõjutajaid ning seega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020” keskmes. Võrgustiku sektori hankijad peaksid kasutama riigihankeid
võimalikult strateegiliselt innovatsiooni edendamiseks. Innovatiivsete toodete
ja teenuste ostmisega saab väga oluliselt parandada avalike teenuste tõhusust
ja kvaliteeti ning lahendada tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Nii saab raha
kõige tulusamalt kasutada ning lisaks kaasnevad uute ideede loomisega, nende
ideede muutmisega innovatiivseteks toodeteks ja teenusteks ning seeläbi
jätkusuutliku majanduskasvu edendamisega üldisemad hüved majandusele,
keskkonnale ja ühiskonnale. Käesolev direktiiv peaks aitama edendada
innovaatilisi hankeid ning aitama liikmesriikidel saavutada „Innovatiivse
liidu” eesmärke. Seetõttu tuleks ette näha eraldi hankemenetlus, mis võimaldaks
võrgustiku sektori hankijatel luua pikaajalisi innovatsioonipartnerlusi uue
innovatiivse toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja hilisemaks
ostmiseks, tingimusel et see tarnitakse kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga.
Sellised partnerlused peaks olema üles ehitatud nii, et innovaatilise lahenduse
väljatöötamist motiveeriks turul tekkinud vajadus, põhjustamata seejuures turu
sulgemist. (26)
Konkurentsi kahjustavat mõju silmas pidades tuleks
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga
erandlikes olukordades. Sellise erandi kohaldamine peaks piirduma ainult
juhtudega, kus avaldamine ei ole võimalik Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika
kohastel, vääramatust jõust tingitud põhjustel, või kui algusest peale on
selge, et avaldamine ei aitaks konkurentsi suurendada, eelkõige seetõttu, et
objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut
täita. Ainult objektiivne eksklusiivsus saab õigustada väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetluse kasutamist, kui eksklusiivsust ei ole tekitanud
tulevast hankemenetlust silmas pidades võrgustiku sektori hankija ise ning kui
ei leidu piisavaid asendusvõimalusi, mille olemasolu tuleb põhjalikult hinnata. (27)
Elektroonilised teabevahendid võivad lepingute
avaldamist oluliselt lihtsustada ning suurendada hankeprotsesside tõhusust ja
läbipaistvust. Elektroonilised vahendid tuleks kasutusele võtta kõigis
hankemenetlustes. Nende kasutamine võimaldab ka aega säästa. Seetõttu tuleks
elektrooniliste vahendite kasutamisel lühendada miinimumtähtaegu, ent
tingimusel, et need vahendid on kooskõlas teabeedastuse jaoks liidu tasandil ettenähtud
konkreetse viisiga. Peale selle võivad asjakohaste funktsioonidega
elektroonilised teabe- ja sidevahendid aidata avaliku sektori hankijatel hoida
ära, avastada ja parandada hankemenetluse käigus ilmnevaid vigu. (28)
Liidu riigihangete turgudel on avalik-õiguslikud
hankijad hakanud järjest rohkem nõudlust koondama, eesmärgiga saavutada
mastaabisäästu, sealhulgas madaldada hindu ja tehingukulusid ning tõhustada ja
muuta professionaalsemaks hangete korraldust. Seda saab kas osalevate
võrgustiku sektori hankijate arvu või lepingute mahu ja maksumuse koondamisega
pikema aja jooksul. Hangete koondamist ja keskseks muutmist tuleb siiski
hoolikalt jälgida, et vältida ostujõu ülemäärast koondumist ja
konkurentsivastast koostööd ning säilitada läbipaistvus ja konkurents ning
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu võimalused. (29)
Raamlepingute kasutamine võib olla kogu Euroopas
tõhusaks hankemeetodiks; samas on vaja konkurentsi tõhustada, suurendades
raamlepingute abil korraldatavate hangete läbipaistvust ja juurdepääsu neile.
Seepärast on asjakohane vaadata läbi kõnealuste raamlepingute suhtes
kohaldatavad sätted, eelkõige nähes ette minihanked konkreetsete raamlepingul
põhinevate lepingute sõlmimiseks ning piirates raamlepingute kehtivusaega. (30)
Samuti oleks vaja omandatud kogemusi arvesse võttes
kohandada dünaamiliste hankesüsteemide suhtes kohaldatavaid eeskirju, et
võrgustiku sektori hankijad saaksid täielikult ära kasutada kõnealuse vahendiga
seotud võimalusi. Neid süsteeme tuleb lihtsustada, eelkõige kasutades neid
piiratud menetluse kujul, kõrvaldades seega esialgsete pakkumuste vajaduse,
mida on kõnealuste süsteemide puhul peetud üheks peamiseks probleemiks. Igal
ettevõtjal, kes esitab osalemistaotluse ja vastab valikukriteeriumidele, tuleks
lubada dünaamilise hankemenetluses osaleda. See hankemeetod võimaldab
võrgustiku sektori hankijal saada eriti laias valikus pakkumusi ning tagada
seega suure konkurentsi teel raha optimaalne kasutamine. (31)
Lisaks töötatakse pidevalt välja uusi
elektroonilisi hankemeetodeid, näiteks elektroonilised kataloogid. Need aitavad
konkurentsi suurendada ning riigihankeid tõhustada, säästes eelkõige aega ja
raha. Siiski tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, mis aitaksid tagada, et
kõnealune kasutamine vastab käesoleva direktiivi sätetele ning võrdse
kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Eelkõige
raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud hanke või dünaamilise hankesüsteemi
kasutamise korral ja kui on piisavalt garanteeritud jälgitavus, võrdne
kohtlemine ja prognoositavus, tuleb võrgustiku sektori hankijatel lubada
teatavate hangetega seoses pakkumusi esitada varem edastatud elektroonilise
kataloogide alusel. Kooskõlas elektroonilisi sidevahendeid käsitlevate
eeskirjadega ei tohiks võrgustiku sektori hankijad põhjendamatult takistada
ettevõtjate juurdepääsu hankemenetlustele, mille puhul pakkumused esitatakse
elektrooniliste kataloogide kujul ja tagatakse kooskõla mittediskrimineerimist
ja võrdset kohtlemist käsitlevate üldpõhimõtetega. (32)
Enamikus liikmesriikides kasutatakse üha enam
keskseid hankemeetodeid. Kesksed hankijad vastutavad hangete või
hankelepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste avaliku sektori või
võrgustiku sektori hankijate jaoks. Hangete suurte mahtude tõttu aitavad need
meetodid suurendada konkurentsi ja muuta riigihankeid professionaalsemaks.
Seetõttu tuleks määratleda liidu tasandil kesksed hankijad, välistamata
seejuures vähem institutsionaliseeritud ja vähem süstemaatiliste ühishangete
jätkumist või selliste teenuseosutajate kasutamist, kes valmistavad
hankemenetluse ette ja juhivad seda võrgustiku sektori hankija nimel ja arvel.
Samuti tuleks sätestada eeskirjad käesoleva direktiivi järgsete kohustuste
täitmise eest vastutuse jaotamiseks keskse hankija ja keskselt hankijalt või
tema kaudu hankeid tegevate võrgustiku sektori hankijate vahel, ka
õiguskaitsevahendite puhul. Kui keskne hankija vastutab ainuisikuliselt
hankemenetluse läbiviimise eest, peaks ta ka ainuisikuliselt ja otse vastutama
menetluste õiguspärasuse eest. Kui menetluse teatavat osa, näiteks raamlepingu
kohast hanke uuesti väljakuulutamist või dünaamilise hankesüsteemi alusel
individuaalsete lepingute sõlmimist, viib läbi võrgustiku sektori hankija,
peaks ta jätkuvalt vastutama menetluse nende osade eest, mida viib läbi tema. (33)
Kesksete hangete toetamiseks sobivad eriti hästi
elektroonilised sidevahendid, kuna need pakuvad võimaluse andmete
taaskasutamiseks ja automaatseks töötlemiseks, minimeerides seega teabe- ja
tehingukulusid. Seepärast tuleks esimese sammuna teha elektrooniliste
sidevahendite kasutamine kesksete hankijate jaoks kohustuslikuks ning
soodustada ka tavade ühtlustamist kogu liidus. Seejärel tuleks kaheaastase
üleminekuperioodi järel muuta elektrooniliste sidevahendite kasutamine
kohustuslikuks kõigi hankemenetluste puhul. (34)
Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijate
ühist hankelepingute sõlmimist raskendavad praegu õiguslikud probleemid,
eelkõige vastuolud siseriiklike õigusaktide vahel. Vaatamata asjaolule, et
direktiiviga 2004/17/EÜ võimaldati kaudselt piiriüleseid ühiseid riigihankeid,
on mitme riigi siseriiklikud õigussüsteemid otseselt või kaudselt muutnud
piiriülesed ühised riigihanked praktikas õiguslikult ebakindlaks või võimatuks.
Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijad võivad olla huvitatud koostööst
ja ühistest hankelepingutest, et siseturu potentsiaali mastaabisäästu ning
riski ja kasu jagamise abil maksimaalselt ära kasutada, eelkõige innovatiivsete
projektide puhul, mis on seotud suurema riskiga, kui ühel võrgustiku sektori
hankijal oleks mõistlik kanda. Seepärast tuleks sätestada piiriüleste
ühishangete uued eeskirjad, millega nähakse ette kohaldatav õigus ja mis
lihtsustavad võrgustiku sektori hankijate vahelist koostööd kogu ühtsel turul.
Lisaks võivad eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijad moodustada
siseriikliku või liidu õiguse kohaselt loodavaid ühiseid juriidilisi isikuid.
Sellist liiki ühiste hangete jaoks tuleks kindlaks määrata konkreetsed
eeskirjad. (35)
Hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad
võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Seepärast peaks piisava
konkurentsitaseme saavutamiseks olema võimalik esitada mitmekülgsetel
tehnilistel lahendustel põhinevaid pakkumusi. Järelikult tuleb tehnilised
kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat
ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt
pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab
seda eesmärki saavutada see, kui tehniliste kirjelduste koostamisel lähtutakse
funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest, mis soodustab ka
innovatsiooni. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel
riiklikule standardile, peaksid võrgustiku sektori hankijad võtma arvesse
pakkumusi, mis põhinevad teistel samaväärsetel süsteemidel ning mis vastavad
võrgustiku sektori hankija esitatud nõuetele ja on ohutuselt samaväärsed.
Samaväärsuse tõendamiseks võib nõuda, et pakkujad esitaksid kolmandate isikute
kontrollitud tõendusmaterjali; samas tuleks siiski aktsepteerida ka muud sobivat
tõendusmaterjali, nagu tootja tehniline toimik, kui asjaomasel ettevõtjal
puudub juurdepääs sellistele tõenditele või katsearuannetele või tal ei ole
võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida. (36)
Võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad osta teatavate
keskkonna-, sotsiaalsete või muude näitajatega ehitustöid, asju või teenuseid,
peaksid saama viidata teatavatele märgistele, nagu Euroopa ökomärgis, riiklikud
või rahvusvahelised ökomärgised või muud märgised, tingimusel, et märgise
nõuded on seotud lepingu sisuga, näiteks toote ja selle esitusviisi
kirjeldusega, sealhulgas pakendusnõuetega. Samuti on oluline, et kõnealused
nõuded on koostatud ja kinnitatud objektiivselt kontrollitavate kriteeriumide
alusel ja kasutades menetlust, milles saavad osaleda sellised sidusrühmad nagu
valitsusasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid,
ning et märgise nõuded on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavad. (37)
Kõigi selliste hangete puhul, mille eseme
kavandatud kasutajateks on inimesed, olenemata sellest, kas nendeks on üldsus
või võrgustiku sektori hankija töötajad, peavad võrgustiku sektori hankijad
koostama kõnealused tehnilised kirjeldused nii, et neis võetakse arvesse puuetega
inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel. (38)
Et soodustada väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate (VKEde) osalemist hanketurul, tuleb sõnaselgelt ette näha, et
lepinguid on võimalik jaotada kas ühesugusteks või erinevateks osadeks. Osadeks
jaotatud lepingute puhul võivad võrgustiku sektori hankijad näiteks konkurentsi
säilitamiseks või tarnekindluse tagamiseks piirata osade arvu, mille kohta üks
ettevõtja võib pakkumuse esitada; samuti võivad nad piirata osade arvu, mille
suhtes võib ühe pakkujaga lepingu sõlmida. (39)
Kui see on kooskõlas vajadusega tagada objektiivsed
ja usaldusväärsed äritavad, võimaldades samal ajal maksimaalset paindlikkust,
on asjakohane ette näha direktiivi [2004/18/EÜ] riigihangete kohta kohaldamine
majandus- ja finantssuutlikkuse nõuete ning tõendavate dokumentide suhtes.
Seepärast nähakse ette, et võrgustiku sektori hankijad võivad kohaldada
direktiiviga [2004/18/EÜ] ette nähtud valikukriteeriume ja kui nad seda teevad,
on nad kohustatud kohaldama sätteid, milles käsitletakse eelkõige minimaalse
käibe piirmäärade ja enda kinnituste nõudeid. (40)
Riigihankelepinguid ei tohiks sõlmida
ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud
süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses või rahapesus. Ka
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmist tuleks karistada
menetlusest kõrvale jätmisega kogu liidus. Arvestades et võrgustiku sektori
hankijatel, kes ei ole avaliku sektori hankijad, ei pruugi olla juurdepääsu
vaieldamatule asjaomasele tõendusmaterjalile, on asjakohane lasta kõnealustel
võrgustiku sektori hankijatel endil valida, kas kohaldada direktiivi [2004/18]
kohaseid kõrvalejätmiskriteeriume või mitte. Võrgustiku sektori hankijatest
tuleks seepärast kohustada ainult avaliku sektori hankijaid kohaldama
direktiivi [2004/18] artikli 55 lõikeid 1 ja 2. Lisaks tuleb võrgustiku sektori
hankijatele anda võimalus jätta taotlejad või pakkujad menetlusest kõrvale
keskkonna- või sotsiaalsete kohustuste täitmata jätmise pärast, sealhulgas
puudega inimeste ligipääsu nõude eiramise pärast, või muu raske eksimuse tõttu
ametialaste käitumisreeglite vastu, nagu näiteks konkurentsieeskirjade või
intellektuaalomandi õiguste rikkumine. (41)
Kui võrgustiku sektori hankijatel on kohustus
kohaldada eespool osutatud kõrvalejätmise kriteeriume nad otsustavad seda teha,
peaksid nad kohaldama direktiivi [2004/18] seoses ettevõtjate võimalusega võtta
vastu vastavusmeetmed kuriteo või väärteo tagajärgede heastamiseks ning
edasiste rikkumiste tõhusaks ärahoidmiseks. (42)
Võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda, et
hankelepingu täitmise jooksul järgitakse keskkonnajuhtimismeetmeid ja -kavasid.
Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud liidu mõne
õigusakti kohaselt, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta
määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta
ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS),[29]
võivad need näidata, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalik tehniline
suutlikkus. Ettevõtja rakendatavate meetmete kirjeldust, millega tagatakse
samaväärne keskkonnakaitse tase, tuleks aktsepteerida keskkonnajuhtimiskavade
registreerimise alternatiivina, kui asjaomasel ettevõtjal puudub vajalikuks
tähtajaks sellise registreerimise võimalus. (43)
Lepinguid tuleks sõlmida selliste objektiivsete
kriteeriumide alusel, millega tagatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise
ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Kõnealused kriteeriumid peaksid
aitama tagada, et pakkumusi hinnatakse toimiva konkurentsi tingimustes, seda ka
juhul, kui võrgustiku sektori hankijad vajavad oma vajadustega optimaalselt
sobivaid kvaliteetseid ehitustöid, asju ja teenuseid. Sellest tulenevalt tuleks
võrgustiku sektori hankijatel lubada pakkumuste hindamise kriteeriumina
kasutada kas „majanduslikult soodsaimat pakkumust” või „madalaimat maksumust”,
arvestades et viimasel juhul on neil vabadus kehtestada piisavad
kvaliteedistandardid, kasutades tehnilisi kirjeldusi või lepingu täitmise
tingimusi. (44)
Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida lepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, peaksid nad kindlaks määrama
pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline pakkumus
on majanduslikult soodsaim. Nende kriteeriumide kindlaksmääramine sõltub
lepingu esemest, sest need peavad lubama hinnata iga pakkumuse täitmise taset
lepingu eseme seisukohast, nagu see on määratletud tehnilistes kirjeldustes,
ning mõõta iga pakkumuse puhul, kui soodne see majanduslikult on. Peale selle
ei tuleks valitud hindamiskriteeriumidega anda võrgustiku sektori hankijale
piiramatut valikuvabadust ning nendega tuleks tagada tegeliku konkurentsi
võimaldamine ja kriteeriumidega peaksid kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate
esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. (45)
On väga oluline täiel määral ära kasutada
riigihangete potentsiaali strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel.
Pidades silmas üksikute sektorite ja turgude vahelisi suuri erinevusi, ei oleks
siiski otstarbekas kehtestada hangete keskkonnasõbralikumaks, sotsiaalselt
vastutustundlikumaks ning innovaatilisemaks muutmiseks üldisi kohustuslikke
nõudeid. Liidu seadusandjad on juba kehtestanud kohustuslikud hankenõuded
konkreetsete eesmärkide saavutamiseks maanteesõidukite (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja
energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta[30])
ja kontoriseadmete (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta
määrus (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse
programmi kohta[31]) sektoris. Lisaks on
olelusringi kulude arvestamise ühiste meetodite kindlaksmääramine oluliselt
edasi arenenud. Tundub otstarbekas samal viisil jätkata, nähes kohustuslikud
eesmärgid ette sektoripõhiste õigusaktidega, mis võtavad arvesse asjaomase
sektori suhtes kohaldatavaid poliitikameetmeid ja tingimusi, ning edendades
olelusringi kulude arvestamist hõlmavate Euroopa lähenemisviiside
väljatöötamist ja kasutamist kui vahendit, millega toetatakse riigihangete
kasutamist jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. (46)
Kõnealuste sektoripõhiste meetmete täiendamiseks
tuleb vastu võtta riigihankedirektiivid, millega võimaldatakse võrgustiku
sektori hankijatel järgida oma hankestrateegiates strateegia „Euroopa 2020”
eesmärke. Seega tuleb teha selgeks, et võrgustiku sektori hankijad saavad
majanduslikult soodsaima pakkumuse ja madalaima maksumuse kindlakstegemisel
kasutada olelusringi kulude arvestamisel põhinevat lähenemisviisi, tingimusel
et kasutatav meetod kehtestatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil
ning et see on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav. Olelusringi kulude
arvestamise mõiste hõlmab kõiki ehitustööde, asjade või teenuste olelusringiga
seotud kulusid, nii sisekulusid (arendus-, tootmis-, kasutus- ja hoolduskulud
ning kasutamisjärgse kõrvaldamise kulud) kui ka väliskulusid, kui neid saab
rahas kindlaks määrata ja jälgida. Olelusringi kulude arvutamise meetodid
konkreetsete asjade või teenuste kategooriate puhul tuleks välja töötada liidu
tasandil; alati, kui selline meetod välja töötatakse, tuleks selle kasutamine
muuta kohustuslikuks. (47)
Lisaks tuleks võrgustiku sektori hankijatel lubada
tehnilistes kirjeldustes ja pakkumuste hindamise kriteeriumides viidata
teatavale tootmisprotsessile, teenuse osutamise viisile või mõnele muule
protsessile toote või teenuse olelusringi mis tahes järgus, tingimusel et need
on seotud lepingu esemega. Selleks et sotsiaalseid kaalutlusi riigihangetes
paremini arvesse võtta, võidakse hankijatel lubada ka lisada soodsaima
pakkumuse hindamise kriteeriumide hulka tootmis- või tarnimisprotsessi vahetult
kaasatud inimeste töötingimustega seotud näitajad. Kõnealused näitajad võivad
hõlmata üksnes tootmisprotsessi kaasatud töötajate tervise kaitset või
soodustada lepingut täitma määratud isikute hulka kuuluvate ebasoodsas
olukorras olevate või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate isikute
sotsiaalset lõimimist, sealhulgas puudega inimestele ligipääsu võimaldamist.
Kõnealuseid näitajaid hõlmav mis tahes hindamiskriteerium peaks igal juhul
piirduma näitajatega, mis mõjutavad otseselt töötajaid nende töökeskkonnas.
Neid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri
1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste
osutamisega[32] ning viisil, mis ei
diskrimineeri otseselt või kaudselt teiste liikmesriikide või WTO
riigihankelepingu või liidu sõlmitud vabakaubanduslepingute osapoolteks olevate
kolmandate riikide ettevõtjaid. (48)
Teenuste hankelepingute ja ehitustööde
projekteerimist käsitlevate lepingute puhul tuleks võrgustiku sektori
hankijatel samuti lubada kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina kõnealuse
lepingu täitmiseks määratud töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja
kogemusi, kuna see võib mõjutada lepingu täitmise kvaliteeti ning sellest
tulenevalt pakkumuse majanduslikku väärtust. (49)
Pakkumused, mille hind tundub asjaomaste
ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madal, võivad põhineda
tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või
tavadel. Et ära hoida võimalikke raskusi lepingu täitmisel, peaks võrgustiku
sektori hankijatel olema kohustus küsida pakkumuse hinna selgitust, kui see on
teiste pakkujate küsitud hinnast märkimisväärselt madalam. Kui pakkuja ei suuda
hinda piisavalt põhjendada, peaks võrgustiku sektori hankijal olema õigus
pakkumus tagasi lükata. Tagasilükkamine peaks olema kohustuslik juhul, kui
võrgustiku sektori hankija on teinud kindlaks, et põhjendamatult madal hind
tuleneb liidu kohustuslike sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või
rahvusvahelise tööõiguse sätete täitmata jätmisest. (50)
Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva
direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad, on
seotud lepingu esemega ning on esitatud hanke väljakuulutamiseks kasutatud
teates või hankedokumentides. Kõnealused tingimused võivad eelkõige olla ette
nähtud selleks, et soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti
integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust keskkonnakaitse-
või loomade heaolu alast tegevust. Näiteks võib mainida nõudeid, mida
kohaldatakse lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka
aega töötuid inimesi või rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid,
täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide
sätteid, isegi kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse
tööle suurem arv ebasoodsas olukorras olevaid isikuid, kui on ette nähtud
siseriiklike õigusaktidega. (51)
Töötingimuste ja tööohutuse valdkondade
siseriikliku ja ka liidu tasandi õigusnormid ja kollektiivlepingud kehtivad
lepingu täitmise ajal tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine
vastavad liidu õigusele. Piiriüleste olukordades, kui ühe liikmesriigi töötajad
osutavad hankelepingu täitmiseks teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/71/EÜ
(töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega)[33]
sätestatud miinimumtingimused, mida vastuvõttev riik peab lähetatud töötajate
suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib
nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda asjaomase ettevõtja ränga
eksimusena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise
menetlusest kõrvale jätta. (52)
Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom)
nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade
suhtes kohaldatavad eeskirjad,[34] tuleks kohaldada
käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamisel. (53)
On vaja selgitada tingimusi, mille puhul lepingu
muutmine täitmise ajal nõuab uut hankemenetlust, võttes arvesse Euroopa Liidu
Kohtu asjaomast kohtupraktikat. Uut hankemenetlust on vaja juhul, kui
esialgsesse lepingusse tehakse olulisi muudatusi, eelkõige seoses lepingupoolte
õiguste ja kohustustega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste jaotumisega.
Sellised muudatused näitavad lepingupoolte kavatsust lepingu olulised
tingimused uuesti läbi rääkida. Eelkõige tuleb seda teha juhul, kui muudetud
tingimused oleksid menetluse tulemusi mõjutanud, kui need oleksid esialgse
menetluse ajal kehtinud. (54)
Võrgustiku sektori hankijaid võivad mõjutada
välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel
juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut kõnealuste
asjaoludega kohandada ilma uue hankemenetluseta. Ettenägematute asjaolude all
mõistetakse asjaolusid, mida võrgustiku sektori hankija ei saanud hoolimata
esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha,
võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi,
vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu
sõlmimisele kulunud ressursside ja lepingu prognoositava maksumuse vahel. Selle
all ei mõisteta siiski olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu
hanke olemus − kui näiteks hanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või
teenused asendatakse millegi muuga või hanke liiki oluliselt muudetakse
−, sest sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse
tulemusele. (55)
Kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetega ei tohiks hanget uuesti välja kuulutamata asendada edukat pakkujat
teise ettevõtjaga. Lepingut täitev edukas pakkuja võib siiski lepingu täitmise
ajal sisemiste ümberkorralduste, ühinemiste ja ülevõtmiste või maksejõuetuse
tulemusel läbida teatavaid struktuurimuutusi. Selliste muutuste puhul ei peaks
automaatselt nõudma uusi hankemenetlusi kõigi asjaomase äriühingu täidetavate
hankelepingute suhtes. (56)
Võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalus
individuaalsetes lepingutes ette näha muudatused läbivaatamisklauslite
kasutamise alusel, kuid sellised klauslid ei tohiks anda neile piiramatut
kaalutlusõigust. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestada, mil määral
võib esialgse lepinguga ette näha muudatusi. (57)
Hindamine on näidanud, et liikmesriigid ei jälgi
pidevalt ja süstemaatiliselt riigihanke-eeskirjade rakendamist ja toimimist.
See mõjutab negatiivselt kõnealuste direktiivide sätete korrektset rakendamist,
mis põhjustab suuri kulusid ja palju ebakindlust. Mitu liikmesriiki on määranud
riigihankeküsimustega tegeleva riikliku keskasutuse, kuid sellistele asutustele
anud ülesanded on liikmesriigiti väga erinevad. Selgemad, järjepidevamad ja
autoriteetsemad jälgimis- ja kontrollimehhanismid aitaksid paremini mõista
riigihanke-eeskirjade toimimist, parandaksid ettevõtjate ja võrgustiku sektori
hankijate õiguskindlust ning aitaksid luua võrdseid võimalusi. Sellised
mehhanismid võiksid aidata probleeme kindlaks teha ja varakult lahendada, eriti
seoses liidu kaasrahastatavate projektidega, ning tuvastada struktuurseid
puudusi. Riigihankepoliitika järjepidevaks rakendamiseks, järelevalveks ja
jälgimiseks ning riigihankepoliitika tulemuste süstemaatiliseks hindamiseks
kogu liidus on eriti oluline kõnealuste mehhanismide tegevuse kooskõlastamine. (58)
Liikmesriigid peaksid määrama üheainsa ametiasutuse
riigihankepoliitika jälgimiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Selline
keskasutus peaks saama otsest ja õigeaegset teavet, eelkõige seoses
riigihankealaste õigusaktide rakendamist mõjutavate probleemidega. See asutus
peaks suutma anda kohest tagasisidet poliitika toimimise ja siseriiklike
õigusaktide ja tavade võimalike puuduste kohta ning aidata leida kiiresti
lahendusi. Selleks et tõhusalt võidelda korruptsiooni ja pettustega, peaks ka
kõnealusel keskasutusel ja üldsusel olema võimalus uurida sõlmitud lepingute
teksti. Suure maksumusega lepingud tuleks seega edastada järelevalveasutusele
ning huvitatud isikutel peaks olema nendele dokumentidele juurdepääs ulatuses,
mis ei ohusta seaduslikke avalikke või erahuve. (59)
Kõigil võrgustiku sektori hankijatel ei pruugi olla
piisavalt sisemisi eksperditeadmisi majanduslikult või tehniliselt keerukate
lepingute käsitlemiseks. Seda silmas pidades oleks jälgimis- ja järelevalvetegevust
otstarbekas täiendada professionaalse abiga. Seda eesmärki saab saavutada
teabejagamisvahenditega, mis pakuvad võrgustiku sektori hankijatele tehnilist
abi (teadmiskeskused); samas vajaks ettevõtjad, eelkõige VKEd, ka haldusabi,
eelkõige juhul, kui nad osalevad piiriülestes hankemenetlustes. (60)
Jälgimis-, järelevalve- ja tugistruktuurid või
–mehhanismid on liikmesriigi tasandil juba olemas ja muidugi saab neid kasutada
riigihangete jälgimise, rakendamise ja kontrollimise tagamiseks ning selleks,
et pakkuda võrgustiku sektori hankijatele ja ettevõtjatele vajalikku tuge. (61)
Järjepideva nõustamise tagamiseks liikmesriikides
ja kogu liidus on vaja teha tõhusat koostööd. Jälgimiseks, rakendamiseks,
järelevalveks ja tehniliseks abiks määratud asutused peaksid vahetama teavet ja
tegema koostööd; samuti peaks iga liikmesriigi määratud ametiasutus toimima
eelistatud kontaktpunktina suhtluses komisjoni talitustega andmete kogumise,
teabevahetuse ja liidu riigihankeõiguse rakendamise jälgimise eesmärgil. (62)
Kiirete tehniliste, majanduslike ja õiguslike
muutuste arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käesoleva
direktiivi vähem oluliste elementidega. Rahvusvaheliste
kokkulepete järgimiseks tuleks komisjonile anda volitused muuta piirmäärade
arvutamise tehnilist menetlust ning vaadata piirmäärad regulaarselt läbi.
Viited CPV nomenklatuurile võivad muutuda ELi tasandi õigusaktide muutmise
tõttu ning sellised muutused peavad kajastuma käesoleva direktiivi tekstis.
Elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi tuleb
ajakohastada, võttes arvesse tehnoloogia arengut ning haldusvajadusi. Samuti
tuleb anda komisjonile volitused muuta kohustuslikuks teatud elektroonilise
teabevahetuse tehnilised standardid, et tagada elektrooniliste sidevahendite
abil läbi viidavates hankemenetlustes kasutatavate tehniliste vormingute,
protsesside ja sõnumite koostalitlusvõime, võttes arvesse tehnoloogia arengut
ning haldusvajadusi. Ka tuleks komisjonile anda volitused kohandada teadete
kohustuslikku sisu, et kajastada haldusvajadusi ja regulatiivseid muudatusi nii
liikmesriigi kui ka ELi tasandil. Loetelu liidu õigusaktidest, millega
kehtestatakse artikli 77 lõikes 3 osutatud ühised meetodid olelusringi kulude
arvutamiseks, loetelu artiklites 70 ja 79 osutatud rahvusvahelistest sotsiaal-
ja keskkonnakonventsioonidest ning loetelu artikli 27 lõikes 3 osutatud liidu
õigusaktidest, mille rakendamine loob eelduse vabaks juurdepääsuks asjaomasele
turule, ning artikli 4 lõikes 4 osutatud II lisa, milles esitatakse loetelu
õigusaktidest, mida tuleb arvesse võtta eri- või ainuõiguste olemasolu
hindamisel, tuleks kiiresti ajakohastada, et integreerida sektoripõhiselt
vastuvõetud meetmed. Selle vajaduse rahuldamiseks tuleks anda komisjonile
volitused ajakohastada kõnealuseid loetelusid. (63)
Eriti oluline on, et komisjon viiks oma
ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide
tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks
komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase
edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (64)
Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et
tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused seoses IX lisa
kohase andmete saatmise ja avaldamise korraga ning teadete koostamise ja
edastamise korraga, samuti teadete avaldamiseks kasutatavate standardvormidega
ning töötlemise ja sõnumite saatmise standarditega ning rakendamis- ja
statistikaaruannete koostamiseks järelevalveorganite kasutatavate ühiste
mallidega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide
läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes[35]. Kõnealuste
rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest nendel
aktidel puudub finantsmõju ning need ei mõjuta käesolevast direktiivist
tulenevate kohustuste olemust ega ulatust. Kõnealused aktid täidavad üksnes
halduseesmärki ning aitavad kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade
kohaldamisele. Lisaks tuleks otsused, millega tehakse kindlaks, kas teatud
tegevus on vahetult avatud konkurentsile vaba juurdepääsuga turul, võtta vastu
tingimustel, millega tagatakse kõnealuse sätte rakendamisel ühetaolised
tingimused. Seepärast tuleks komisjonile anda rakendusvolitused ka seoses
üksikasjalike sätetega, milles käsitletakse artikli 28 kohast menetlust,
millega tehakse kindlaks, kas artikkel 27 on kohaldatav, ning otsuste endiga.
Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad
ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[36].
Kõnealuste rakendussaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. (65)
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt
teatavate riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate liikmesriikide õigus- ja
haldusnormide kooskõlastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning
seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte
kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust
kaugemale. (66)
Direktiiv 2004/17/EÜ tuleks seega kehtetuks
tunnistada. (67)
Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni [kuupäev]
ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad
liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele
ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja
ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi
puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I JAOTIS. REGULEERIMISALA, MÕISTED JA
ÜLDPÕHIMÕTTED I PEATÜKK. Reguleerimisese ja mõisted Artikkel 1. Reguleerimisese- ja -ala Artikkel 2. Mõisted Artikkel 3. Segahanked ja mitut tegevust
hõlmavad hanked II PEATÜKK. Isikuline reguleerimisala:
hõlmatud tegevuste ja üksuste määratlemine 1. JAGU. ÜKSUSED Artikkel 4. Võrgustiku sektori hankijad 2. JAGU. TEGEVUSED Artikkel 5. Gaas ja soojusenergia Artikkel 6. Elektrienergia Artikkel 7. Vesi Artikkel 8. Transporditeenused Artikkel 9. Sadamad ja lennuväljad Artikkel 10. Postiteenused Artikkel 11. Nafta ja gaasi ammutamine ning
söe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine III PEATÜKK. Reguleerimisala 1. JAGU. PIIRMÄÄRAD Artikkel 12. Piirmäärad Artikkel 13. Hanke hinnangulise maksumuse
arvutamise meetodid Artikkel 14. Piirmäärade läbivaatamine 2. JAGU. HANKELEPINGUTE JA IDEEKONKURSSIDE
ERANDID 1. alajagu. Kõigi võrgustiku sektori hankijate
suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad
erandid Artikkel 15. Kolmandatele isikutele edasimüügi
või rentimise eesmärgil sõlmitavad lepingud Artikkel 16. Muul eesmärgil kui hõlmatud
tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis
sõlmitavad lepingud ja korraldatavad ideekonkursid Artikkel 17. Kaitse ja julgeolek Artikkel 18. Rahvusvaheliste eeskirjade
kohaselt sõlmitud lepingud ja korraldatud ideekonkursid Artikkel 19. Erandid teenuste hankelepingute
puhul Artikkel 20. Teatavate võrgustiku sektori
hankijate sõlmitavad lepingud vee hankimiseks ja elektrienergia tarnimiseks või
elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks 2. alajagu. Erisuhted (kontrollitavad üksused,
koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted) Artikkel 21. Ametiasutuste vahelised suhted Artikkel 22. Sidusettevõtjatega sõlmitud
lepingud Artikkel 23. Ühisettevõtte või
ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga sõlmitavad lepingud Artikkel 24. Teabe edastamine 3. alajagu. Eriolukorrad Artikkel 25. Teadus- ja arendusteenused Artikkel 26. Erikorra alusel sõlmitavad
lepingud 4. alajagu. Otseselt konkurentsile avatud
tegevused ja nendega seotud menetlussätted Artikkel 27. Otseselt konkurentsile avatud
tegevused Artikkel 28. Menetlus, millega tehakse
kindlaks artikli 27 kohaldatavus IV PEATÜKK. Üldpõhimõtted Artikkel 29. Hankepõhimõtted Artikkel 30. Ettevõtjad Artikkel 31. Reserveeritud hankelepingud Artikkel 32. Konfidentsiaalsus Artikkel 33. Teabevahetuse suhtes kohaldatavad
eeskirjad Artikkel 34. Elektrooniliste sidevahendite
kasutamise üldine kohustus Artikkel 35. Nomenklatuurid Artikkel 36. Huvide konfliktid Artikkel 37. Ebaseaduslik tegevus II JAOTIS. LEPINGUTE SUHTES KEHTIVAD
EESKIRJAD I PEATÜKK. Menetlus Artikkel 38. WTO riigihankelepingu ja muude
rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused Artikkel 39. Menetluse valik Artikkel 40. Avatud hankemenetlus Artikkel 41. Piiratud hankemenetlus Artikkel 42. Väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetlus Artikkel 43. Innovatsioonipartnerlus Artikkel 44. Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine II PEATÜKK. Elektrooniliste ja koondhangete
puhul kasutatavad meetodid ja vahendid Artikkel 45 Raamlepingud Artikkel 46. Dünaamilised hankesüsteemid Artikkel 47. Elektroonilised oksjonid Artikkel 48. Elektroonilised kataloogid Artikkel 49. Keskne hankimine ja kesksed
hankijad Artikkel 50. Hangete tugiteenused Artikkel 51. Ajutised ühishanked Artikkel 52. Eri liikmesriikide võrgustiku
sektori hankijate ühine hange III PEATÜKK. Menetluse läbiviimine 1. JAGU. ETTEVALMISTAMINE Artikkel 53. Esialgsed turu-uuringud Artikkel 54. Tehnilised kirjeldused Artikkel 55. Märgised Artikkel 56. Katsearuanded, sertifitseerimine
ja muu tõendusmaterjal Artikkel 57. Tehniliste kirjelduste edastamine Artikkel 58. Alternatiivsed lahendused Artikkel 59. Lepingute osadeks jaotamine Artikkel 60. Tähtaegade kehtestamine 2. JAGU. AVALDAMINE JA LÄBIPAISTVUS Artikkel 61. Perioodilised eelteated Artikkel 62. Kvalifitseerimissüsteemi
olemasolu teated Artikkel 63. Hanketeated Artikkel 64. Lepingu sõlmimise teated Artikkel 65. Teadete avaldamise vorm ja viis Artikkel 66. Avaldamine riigi tasandil Artikkel 67. Hankedokumentide elektrooniline
kättesaadavus Artikkel 68. Pakkumuse esitamise või
läbirääkimiste alustamise ettepanek; huvi kinnitamise ettepanek Artikkel 69. Kvalifitseerimise taotlejate,
taotlejate ja pakkujate teavitamine 3. JAGU. OSALEJATE VALIMINE JA LEPINGUTE
SÕLMIMINE Artikkel 70. Üldpõhimõtted 1. alajagu. Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne
valik Artikkel 71. Kvalifitseerimissüsteemid Artikkel 72. Kvalitatiivse valiku kriteeriumid Artikkel 73. Teiste üksuste suutlikkusele
toetumine Artikkel 74. Välistamispõhjused ja
valikukriteeriumid vastavalt [direktiivile 2004/18] Artikkel 75. Kvaliteeditagamis- ja
keskkonnajuhtimisstandardid 2. alajagu. Hankelepingu sõlmimine Artikkel 76. Pakkumuste hindamise kriteeriumid Artikkel 77. Olelusringi kulude arvestamine Artikkel 78. Lepingu sõlmimise takistused Artikkel 79. Põhjendamatult madala hinnaga
pakkumused IV peatükk: Lepingu täitmine Artikkel 80. Lepingute täitmise tingimused Artikkel 81. Allhanked Artikkel 82. Lepingute muudatused nende
kehtivusajal Artikkel 83. Lepingute lõpetamine III JAOTIS. ERIHANGETE KORD I PEATÜKK. Sotsiaalteenused ja muud
eriteenused Artikkel 84. Sotsiaalteenuste ja muude
eriteenuste hankelepingute sõlmimine Artikkel 85. Teadete avaldamine Artikkel 86. Lepingute sõlmimise põhimõtted II PEATÜKK. Teenuste ideekonkursse
reguleerivad eeskirjad Artikkel 87. Üldsätted Artikkel 88. Reguleerimisala Artikkel 89. Teated Artikkel 90. Ideekonkursside korraldamise ja
osalejate ning žürii valimise eeskirjad Artikkel 91. Žürii otsused IV JAOTIS. JUHTIMINE Artikkel 92. Jõustamine Artikkel 93. Avalik järelevalve Artikkel 94. Üksikaruanded lepingute sõlmimise
menetluse kohta Artikkel 95. Riikide aruanded Artikkel 96. Abi võrgustiku sektori
hankijatele ja ettevõtjatele Artikkel 97. Halduskoostöö V JAOTIS. DELEGEERITUD VOLITUSED,
RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED Artikkel 98. Delegeeritud volituste
rakendamine Artikkel 99. Kiirmenetlus Artikkel 100. Komiteemenetlus Artikkel 101. Ülevõtmine Artikkel 102. Kehtetuks tunnistamine Artikkel 103. Läbivaatamine Artikkel 104. Jõustumine Artikkel 105. Adressaadid LISAD I LISA. Artikli 2 punkti 8 alapunktis a
sätestatud tegevuste loetelu II LISA. Artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu
õigusaktide loetelu III LISA. Artikli 27 lõikes 3 osutatud liidu
õigusaktide loetelu IV LISA. Pakkumuste, osalemistaotluste,
kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide
elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmetele esitatavad nõuded V lisa. Artiklis 38 osutatud rahvusvaheliste
kokkulepete loetelu VI LISA A osa. Perioodilistes eelteadetes
avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 61) VI LISA B osa. Teave, mis sisaldub
hankijaprofiili lisatava perioodilise eelteate avaldamise teadetes, mida ei
kasutata hanke väljakuulutamise teadetena (millele on osutatud artikli 61
lõikes 1) VII LISA. Elektroonilise oksjoni kirjeldustes
sisalduv teave (artikli 47 lõige 4) VIII LISA. Teatavate tehniliste kirjelduste
määratlused IX LISA. Avaldamisega seotud tingimused X LISA. Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu
teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 39 lõike 2 punktis b ja
artiklis 62) XI LISA. Hanketeates avaldatav teave (millele
on osutatud artiklis 63) XII LISA. Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise
teates (millele on osutatud artiklis 64) XIII LISA. Pakkumuse esitamise, läbirääkimiste
alustamise või huvi kinnitamise ettepaneku (osutatud artiklis 68) sisu XIV LISA. Artiklites 70 ja 79 osutatud
rahvusvaheliste sotsiaal- ja keskkonnakonventsioonide loetelu XV LISA. Artikli 77 lõike 3 kohaste ELi
õigusaktide loetelu XVI LISA. Lepingu kehtivusajal selle muutmise
teadetesse lisatav teave (millele on osutatud artikli 82 lõikes 6) XVII LISA. Artiklis 84 osutatud teenused XVIII LISA. Sotsiaalteenuste ja muude
eriteenuste lepinguid käsitlevatesse teadetesse lisatav teave (millele on
osutatud artiklis 85) XIX LISA. Ideekonkursi teates avaldatav teave
(millele on osutatud artikli 89 lõikes 1) XX LISA. Teave, mis avaldatakse teates
ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 89 lõikes 1) XXI LISA. Vastavustabel I JAOTIS
REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED I PEATÜKK
Reguleerimisese ja mõisted Artikkel 1
Reguleerimisese- ja -ala 1.
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse artiklis 4
määratletud võrgustiku sektori hankijate selliste hangete eeskirjad, mille
käigus sõlmitakse hankelepingud ja viiakse läbi ideekonkursid, mille
hinnanguline maksumus ei jää artiklis 12 sätestatud piirmääradest allapoole. 2.
Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis vähemalt
ühe võrgustiku sektori hankija poolt ehitustööde, asjade või teenuste ostmist
või muul viisil hankimist kõnealuste võrgustiku sektori hankijate valitud
ettevõtjatelt, tingimusel et kõnealused ehitustööd, asjad või teenused on ette
nähtud mõne artiklites 5–11 osutatud tegevuse teostamiseks. Kõik üksikprojektiga hõlmatud lepingute raames
hangitud ehitustööd, asjad ja/või teenused moodustavad käesoleva direktiivi
mõistes üksikhanke, isegi kui need hangitakse eri lepingute alusel. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„avaliku sektori hankijad” – riik, piirkondlikud
või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise
omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused; (2)
„piirkondlikud omavalitsused” − kõik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003[37]
osutatud statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuuri (NUTS) 1. ja 2.
tasandile kuuluvate haldusüksuste omavalitsusorganid; (3)
„kohalikud omavalitsused” − kõik määruses
(EÜ) nr 1059/2003 osutatud NUTSi 3. tasandile kuuluvate haldusüksuste ja
väiksemate haldusüksuste omavalitsusorganid; (4)
„avalik-õiguslik isik” – mis tahes asutus, mis
vastab kõigile järgmistele tingimustele: (a)
see on moodustatud eesmärgiga rahuldada või mis
rahuldab vajadusi üldistes huvides ning millel ei ole tööstuslikku ega ärilist
iseloomu; kui tal on äriline iseloom, püüab asutus, mis tegutseb tavapärastes
turutingimustes, teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju ning
tema eesmärk ei ole rahuldada vajadusi üldistes huvides ilma tööstusliku või
ärilise iseloomuta; (b)
see on juriidiline isik; (c)
teda rahastavad suuremas osas riik, piirkondlikud
või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud; või mille
juhtimist need avalik-õiguslikud isikud kontrollivad; või tal on haldus-,
juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole on määranud riik või
piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud; (5)
„avalik-õiguslik äriühing” – äriühing, millele
avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle
reguleerimise eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju; (6)
„eri- või ainuõigused” – õigused, mis asjaomase
liikmesriigi pädev ametiasutus on seadus-, regulatiiv- või haldusaktiga andnud
ja mille toime seisneb artiklites 5–11 määratletud tegevuste piiramises ühe või
mitme üksusega ning mis oluliselt mõjutavad teiste üksuste võimalusi sel alal
tegutseda; (7)
„asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud” –
vähemalt ühe artikli 4 lõikes 3 osutatud võrgustiku sektori hankija ja vähemalt
ühe ettevõtja vahel sõlmitud kirjalikud rahaliste huvidega seotud lepingud,
mille esemeks on ehitustööde teostamine, asjade tarnimine või teenuste
osutamine käesoleva direktiivi tähenduses; (8)
„ehitustööde hankelepingud” − hankelepingud,
mille ese on üks järgmistest: (a)
I lisa kohaste ehitustööde tegemine või ehitustööde
tegemine koos projekteerimisega; (b)
ehitustöö tegemine või ehitustöö tegemine koos
projekteerimisega; (c)
ehitustöö tegemine mis tahes vahenditega vastavalt
ehitise liigile ja projektile otsustavat mõju avaldava võrgustiku sektori
hankija esitatud nõuetele; (9)
„ehitustöö” – ehitus- või tsiviilehitustööde
tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi
ülesandeid; (10)
„asjade hankelepingud” – hankelepingud, mille ese
on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega
või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja
paigaldustöid; (11)
„teenuste hankelepingud” − hankelepingud,
mille ese on punktis 8 nimetamata teenuste osutamine; (12)
„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik või
võrgustiku sektori hankija või selliste isikute ja/või üksuste rühm, kes pakub
turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, asju või teenuseid; (13)
„pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse; (14)
„taotleja” – ettevõtja, kes on esitanud
hankemenetluses osalemise taotluse või keda on kutsutud osalema piiratud
hankemenetluses või läbirääkimistega hankemenetluses või
innovatsioonipartnerluses; (15)
„hankedokumendid” – kõik võrgustiku sektori hankija
esitatud või osutatud dokumendid, milles kirjeldatakse hanke või menetluse
elemente või määratakse need kindlaks, sh hanketeade, eelteade või
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teated, kui neid kasutatakse hanke
väljakuulutamiseks, tehnilised kirjeldused, lepingu kavandatavad tingimused,
taotlejate ja pakkujate esitatavate dokumentide vormingud, teave üldiste
kohaldatavate kohustuste kohta ja mis tahes täiendavad dokumendid; (16)
„kesksed hanked” − pidevad hanked ühel
järgmisel kujul: (a)
võrgustiku sektori hankijate jaoks ettenähtud
asjade ja/või teenuste hankimine; (b)
võrgustiku sektori hankijate jaoks ettenähtud
ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingute või raamlepingute sõlmimine; (17)
„hangete tugiteenused” – hankemenetlust toetav
tegevus, eelkõige järgmisel kujul: (a)
tehniline taristu, et võimaldada võrgustiku sektori
hankijatel sõlmida ehitustööde, asjade või teenuste riigihanke- või
raamlepinguid; (b)
hankemenetluse läbiviimise või korraldamise alane
nõustamine või (c)
hankemenetluse ettevalmistamine ja juhtimine
asjaomase võrgustiku sektori hankija nimel; (18)
„keskne hankija” – hankija artikli 2 punkti 1 või
direktiivi [2004/18/EÜ] artikli 2 punkti 1 tähenduses, kes osutab keskseid
hanketeenuseid ning võib pakkuda ka hangete tugiteenuseid; (19)
„tugiteenuse osutaja” – avalik-õiguslik või
eraõiguslik isik, kes pakub turul hangete tugiteenuseid; (20)
„kirjalik” või „kirjalikult” – sõnadest või
numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel
edastada, sh elektrooniliste vahendite abil edastatav ja salvestatav teave; (21)
„elektroonilised vahendid” – elektrooniliste
seadmete, mida kasutatakse kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude
elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete
töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks; (22)
„olelusring” – kõik asjade või ehitiste olemasolu
või teenuste osutamise järjestikused ja/või omavahel seotud etapid, sh
tootmine, transport, kasutamine ja hooldus, alates tooraine hankimisest või
ressursside loomisest kuni kõrvaldamise ja lõpetamiseni; (23)
„ideekonkurss” – menetlus, mille kaudu võrgustiku
sektori hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja
inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandab kavandi või projekti, mille
valib välja žürii auhinnalisel või auhindadeta konkursil. Artikkel 3
Segahanked ja mitut tegevust hõlmavad hanked 1.
Lepingud, mille esemeks on kaks või enam liiki
hankeid (ehitustööd, teenused või asjad) sõlmitakse kooskõlas lepingu põhiesemeks
oleva hanke liigi suhtes kohaldatavate sätetega. Segahangete lepingute puhul, mis hõlmavad
teenuseid III jaotise I peatüki tähenduses ja muid teenuseid või teenuseid ja
asju, määratakse lepingu põhiese kindlaks asjaomaste teenuste või asjade maksumuse
võrdluse alusel. Asjade, ehitustööde ning teenuste hankelepingute
ja kontsessioonide elemente sisaldavate segalepingute puhul sõlmitakse
käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingu osa kooskõlas käesoleva direktiivi
sätetega. Kui asjaomase lepingu eri osi ei ole objektiivselt
võimalik lahutada, määratakse käesoleva direktiivi kohaldamine kindlaks lepingu
põhieseme alusel. 2.
Mitut tegevust hõlmav leping vastab eeskirjadele,
mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Ent valikut, kas sõlmida üksikleping või mitu
eraldi lepingut, ei tohi teha eesmärgiga jätta leping välja käesoleva
direktiivi reguleerimisalast või kui see on asjakohane, direktiivi [2004/18/EÜ]
reguleerimisalast. 3.
Kui ühte lepinguga kavandatud tegevustest
reguleeritakse käesoleva direktiiviga ja teist ülalnimetatud direktiiviga
[2004/18/EÜ] ja kui objektiivselt on võimatu kindlaks teha, milline on
lepinguga kavandatud peamine tegevus, sõlmitakse leping vastavalt ülalnimetatud
direktiivile [2004/18/EÜ]. 4.
Kui ühte lepinguga kavandatud tegevustest
reguleeritakse käesoleva direktiiviga ja teist tegevust ei reguleerita
käesoleva direktiiviga ega direktiiviga [2004/18/EÜ] ega Euroopa parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2009/81/EÜ[38] ja kui objektiivselt on
võimatu kindlaks teha, milline on lepinguga kavandatud peamine tegevus,
sõlmitakse leping vastavalt käesolevale direktiivile. II PEATÜKK
Isikuline reguleerimisala: hõlmatud tegevuste ja üksuste määratlemine 1. jagu
Üksused Artikkel 4
Võrgustiku sektori hankijad 1.
Eeldatakse, et hankijatel on artikli 5 punkti 2
kohane valitsev mõju ühel järgmisel juhul, kui kõnealused hankijad otseselt või
kaudselt: (a)
omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist; (b)
omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega
määratud häälte enamuse üle; (c)
võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-,
juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest. 2.
Piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus
antud õigusi, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei käsitata
artikli 6 punkti 2 kohaste „eri- või ainuõigustena”. See hõlmab järgmist: (a)
väljakuulutamisega hankemenetlused vastavalt
direktiivile [2004/18/EÜ], [direktiivile … (kontsessioonid)] või käesolevale
direktiivile; (b)
Liidu muude II lisas loetletud õigusaktide kohased
menetlused, mis tagavad eelnevalt objektiivsete kriteeriumide alusel lubade
andmise piisava läbipaistvuse. 3.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse võrgustiku
sektori hankijate suhtes: (a)
kes on avaliku sektori hankijad või
avalik-õiguslikud äriühingud ja kes tegelevad ühe artiklites 5–11 osutatud
tegevusega; (b)
kes juhul, kui tegemist ei ole avaliku sektori
hankijatega või avalik-õiguslike äriühingutega, tegutsevad ühe või mitme
artiklites 5–11 osutatud tegevusega või nende tegevuste kombinatsiooniga ja
kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse antud eri- või
ainuõigused. 4.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 98 seoses II lisas esitatud liidu
õigusaktide loetelu muudatusega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, kehtetuks
tunnistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud. 2. jagu
Tegevused Artikkel 5
Gaas ja soojusenergia 1.
Gaasi ja soojusenergia puhul kohaldatakse
käesolevat direktiivi järgmiste tegevuste suhtes: (a)
niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine,
mille eesmärgiks on pakkuda avalikkusele gaasi või soojusenergia tootmise,
ülekande või jaotamisega seotud teenust; (b)
gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse
võrkudesse. 2.
Kui võrgustiku sektori hankija, kes ei ole avaliku
sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või
soojusenergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena lõike 1 tähenduses, kui
kõik järgmised tingimused on täidetud: (a)
asjaomase üksuse gaasi või soojusenergia tootmine
on muu kui lõikes 1 või artiklites 6–8 osutatud tegevuse vältimatuks
tagajärjeks; (b)
üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on
ainult kõnealuse toodangu majanduslik ekspluateerimine ja see ei ületa
20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh käesoleva
keskmist. Artikkel 6
Elektrienergia 1.
Elektrienergia puhul kohaldatakse käesolevat
direktiivi järgmiste tegevuste suhtes: (a)
niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine,
mille eesmärgiks on pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, transpordi
või jaotamisega seotud teenust, (b)
elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab
elektrienergiaga varustamine elektri tootmist ja hulgimüüki. 2.
Kui võrgustiku sektori hankija, kes ei ole avaliku
sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke
elektrienergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena lõike 1 tähenduses,
kui kõik järgmised tingimused on täidetud: (a)
asjaomase üksuse elektrienergia tootmine toimub
seetõttu, et selle tarbimine on vajalik muu kui lõikes 1 või artiklites 5, 7 ja
8 hõlmatud tegevuse teostamiseks; (b)
üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult
üksuse omatarbimisest ega ole ületanud 30 % üksuse summaarsest
energiatootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh jooksva aasta
keskmist. Artikkel 7
Vesi 1.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste
tegevuste suhtes: (a)
niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine,
mille eesmärgiks on pakkuda avalikkusele joogivee tootmise, transpordi või
jaotamisega seotud teenust; (b)
joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse. 2.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka selliste
lepingute või ideekonkursside suhtes, mida sõlmivad või korraldavad lõikes 1
osutatud tegevusi teostavad üksused ja mis on seotud ühe järgmise elemendiga: (a)
vesiehitusprojektid, niisutus või maakuivendus,
tingimusel et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide,
niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust; (b)
reovee ärajuhtimine ja töötlemine. 3.
Kui muu võrgustiku sektori hankija kui avaliku
sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei
käsitata seda asjakohase tegevusena lõike 1 tähenduses, kui kõik järgmised
tingimused on täidetud: (a)
asjaomase üksuse joogivee tootmine toimub seetõttu,
et selle joogivee tarbimine on vajalik muu kui artiklites 5–8 hõlmatud tegevuse
teostamiseks; (b)
üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult
üksuse omatarbimisest ega ole ületanud 30 % üksuse summaarsest joogivee
tootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh jooksva aasta keskmist. Artikkel 8
Transporditeenused Käesolevat direktiivi kohaldatakse tegevuste
suhtes, mis on seotud võrgustike käitamise või avalikkusele transporditeenuse
pakkumisega rongiga, automaatsüsteemidega, trammiga, trollibussiga, bussiga või
köisteedel. Transporditeenuste puhul loetakse võrgustiku
olemasoluks seda, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva
ametiasutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindusmarsruutide
tingimused, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus. Artikkel 9
Sadamad ja lennuväljad Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste
tegevuste suhtes, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega
lennuvälja- ja meresadamateenuste või siseveekogude sadamateenuste või muude
terminaliteenuste osutamiseks õhu-, mere- või veetranspordiettevõtjatele; Artikkel 10
Postiteenused 1.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste
tegevuste suhtes, mis on seotud järgneva osutamisega: (a)
postiteenused; (b)
muud teenused kui postiteenused, kui selliseid
teenuseid osutab üksus, kes pakub ka postiteenuseid lõike 2 punkti b
tähenduses, ning kui artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud
lõike 2 punkti b alla kuuluvate teenuste puhul. 2.
Ilma et see piiraks direktiivi 97/67/EÜ
kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid: (a)
„postisaadetis” – igasuguse kaaluga adresseeritud
saadetis edasitoimetataval kujul. Lisaks kirjadele võivad postisaadetiste hulka
kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja
igasuguse kaaluga postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või
väärtuseta asju; (b)
„postiteenused” – teenused, mis koosnevad postisaadetiste
kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. See hõlmab nii
vastavalt direktiivile 97/67/EÜ kehtestatud universaalteenuse
reguleerimisalasse kuuluvaid teenuseid kui ka sellest välja jäävaid teenuseid; (c)
„muud teenused kui postiteenused” – teenused, mida
osutatakse järgmistes valdkondades: i) postiteenistuse korraldamise teenused
(teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, sh „postiruumi töö
korraldamise teenused”); ii) üksnes elektrooniliste vahendite
vahendusel pakutavad ja nendega seotud lisandväärtusega teenused, sealhulgas
šifreeritud dokumentide turvaline edastamine elektrooniliste vahenditega,
aadressihalduse teenused ja registreeritud elektroonilise posti edastamine; iii) teenused, mis on seotud posti teel
saadetavate esemetega, mis ei ole hõlmatud punktiga a, nagu aadressita
otsepostituse saadetised; iv) finantsteenused, nagu on määratletud
ühtse riigihangete klassifikaatori viitenumbrite 66100000-1 kuni 66720000-3 all
ja artikli 19 punktis c ning mis hõlmavad eelkõige postirahakaarte ja posti
žiiroülekandeid; v) filateeliateenused; vi) logistikateenused (teenused, milles on
ühendatud füüsiline kättetoimetamine ja/või ladustamine ning teised postiga
mitteseotud funktsioonid). Artikkel 11
Nafta ja gaasi ammutamine ning söe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud
või kaevandamine Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste
tegevuste suhtes, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega: (a)
nafta või gaasi ammutamiseks; (b)
söe või muude tahkekütuste uuringuteks ja kaevandamiseks. III peatükk: Reguleerimisala 1. JAGU
PIIRMÄÄRAD Artikkel 12
Piirmäärad Välja arvatud juhud, kus piirmäärad on
välistatud artiklite 15–20 või artikli 27 kohaselt, kohaldatakse käesolevat
direktiivi seoses asjaomase tegevuse teostamisega selliste hangete suhtes,
mille maksumus käibemaksuta vastab hinnanguliselt vähemalt järgmistele
piirmääradele: (a)
400 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute
ning ideekonkursside puhul; (b)
5 000 000 eurot ehitustööde
hankelepingute puhul; (c)
1 000 000 eurot XVII lisas loetletud
sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul. Artikkel 13
Hanke hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid 1.
Hanke hinnangulise maksumuse arvutamisel võetakse
aluseks võrgustiku sektori hankija hinnangu kohaselt väljamakstav kogusumma
käibemaksuta, arvestades sealhulgas
lepinguga seotud mis tahes valikuvõimalusi ja uuendamisi. Kui võrgustiku sektori hankija näeb ette auhindu
või makseid taotlejatele või pakkujatele, võtab ta need arvesse lepingu
hinnangulise maksumuse arvutamisel. 2.
Hankelepingu hinnangulise maksumuse arvutamise
meetodit ei valita eesmärgiga jätta hankeleping käesoleva direktiivi
reguleerimisalast välja. Üksikhanget ei jaotata seega osadeks selliselt, et
hoitakse ära selle kuulumine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui see
ei ole objektiivsetel põhjustel õigustatud. 3.
Kõnealune hinnang peab kehtima hanke
väljakuulutamise teate saatmise hetkel või kui teate saatmist ei ole ette
nähtud, siis hetkel, kui võrgustiku sektori hankija alustab hankemenetlust,
määrates eelkõige kindlaks kavandatava hanke põhiomadused. 4.
Raamlepingu ja dünaamiliste hankesüsteemide puhul
on arvestatavaks maksumuseks raamlepingu kogu kehtivusaja või hankesüsteemi
kogu kasutusaja jooksul sõlmitavate kõigi lepingute suurim hinnanguline
kogumaksumus käibemaksuta. 5.
Innovatsioonipartnerluste puhul vastab
arvessevõetav maksumus kavandatava partnerluse kõigis etappides aset leidva
teadus- ja arendustegevuse ning samuti kavandatava partnerluse lõpus välja
arendatavate ja tarnitavate asjade, teenuste või ehitustööde maksimaalsele
hinnangulisele maksumusele käibemaksuta. 6.
Artikli 12 kohaldamisel arvestavad võrgustiku
sektori hankijad ehitustööde hankelepingu hinnangulise maksumuse sisse
ehitustööde kulud ja võrgustiku sektori hankija poolt töövõtjale kättesaadavaks
tehtavate kõigi asjade ja teenuste maksumuse, kui need on vajalikud ehitustööde
teostamiseks. 7.
Kui kavandatava ehitustööde või teenuste hanke
tulemusena sõlmitakse hankelepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse
arvesse kõigi osade hinnanguline kogumaksumus. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 12
sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi
iga osa suhtes. 8.
Kui sarnaste materjalide hankimise ettepaneku
tulemuseks võib olla lepingute üheaegne sõlmimine hanke eraldi osade suhtes,
tuleb artikli 12 kohaldamisel arvestada kõigi selliste osade hinnangulist
kogumaksumust. Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 12
sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi
iga osa suhtes. 9.
Võrgustiku sektori hankijad võivad üksikute osade
suhtes lepinguid sõlmides jätta käesolevas direktiivis sätestatud menetlused
kohaldamata, kui asjaomase osa hinnanguline maksumus käibemaksuta jääb asjade
või teenuste puhul alla 80 000 euro ja ehitustööde puhul alla 1 miljoni
euro. Selliste osade kogumaksumus, mille jaoks sõlmitud lepingute suhtes ei
kohaldata käesolevat direktiivi, ei tohi siiski ületada 20 % kavandatava
ehitustöö, samalaadsete asjade või teenuste hanke kõikide osade
kogumaksumusest. 10.
Asjade või teenuste hankelepingute puhul, mis on
olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada,
võetakse lepingu hinnangulise maksumuse arvutamisel aluseks kas: (a)
eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud
samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse
korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul
toimuvatele muutustele koguses või maksumuses; (b)
või esimesele tarnele järgnenud kaheteistkümne kuu
või finantsaasta jooksul, kui see on pikem kui kaksteist kuud, sõlmitud
järjestikuste lepingute hinnanguline kogumaksumus. 11.
Asjade hankelepingute puhul, mis on seotud toodete
liisimise, rentimise, laenutamise või ostuga järelmaksu teel, võetakse lepingu
hinnangulise maksumuse arvutamisel aluseks: (a)
tähtajaliste lepingute puhul, kus tähtaeg on kuni
kaksteist kuud, selle lepingu hinnanguline kogumaksumus kogu lepingu tähtaja
jooksul või kui tähtaeg on pikem kui kaksteist kuud, selle lepingu
kogumaksumus, kaasa arvatud selle hinnanguline jääkväärtus; (b)
tähtajatute hankelepingute puhul või hankelepingute
puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse korrutatuna
48ga. 12.
Teenuste hankelepingute puhul tuleb lepingu
hinnangulise maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine: (a)
kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud
tasud; (b)
panga- ja muud finantsteenused: teenustasud,
vahendustasud, intress ja muud tasud; (c)
projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud
ja muud tasud. 13.
Teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata
koguhinda, võetakse lepingu hinnangulise maksumuse arvutamisel aluseks: (a)
tähtajaliste hankelepingute puhul, mille
kehtivusaeg on 48 kuud või lühem: kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja
jooksul; (b)
tähtajatute hankelepingute või hankelepingute
puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse korrutatuna 48ga. Artikkel 14
Piirmäärade läbivaatamine 1.
Komisjon kontrollib iga kahe aasta tagant alates
30. juunist 2014, kas artikli 12 punktides a ja b kehtestatud piirmäärad
vastavad WTO riigihankelepingus sätestatud piirmääradele, ja muudab neid
vajaduse korral. Vastavalt WTO riigihankelepingu kohasele
arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel
aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro
keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril
jõustuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil
läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajaduse korral lähima tuhande
euroni allapoole, et tagada WTO riigihankelepingus sätestatud ja SDRides
väljendatud kehtivate piirmäärade järgimine. 2.
Iga kahe aasta tagant alates 1. jaanuarist 2014
määrab komisjon kindlaks artikli 12 punktides a ja b osutatud ja käesoleva
artikli lõike 1 kohaselt läbivaadatud piirmäärade väärtused rahaliidus
mitteosalevate liikmesriikide omavääringus. Samal ajal määrab komisjon kindlaks artikli 12
punktis c osutatud piirmäära väärtuse rahaliidus mitteosalevate liikmesriikide
omavääringus. Vastavalt WTO riigihankelepingu kohasele
arvutusmeetodile võetakse nende väärtuste arvutamisel aluseks kõnealuste
omavääringute keskmine päevakurss, mis vastab eurodes väljendatud kohaldatavate
piirmääradele 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril
jõustuvale piirmäärade läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. 3.
Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud
piirmäärad ja nende vastavad väärtused omavääringus Euroopa Liidu Teatajas
läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses. 4.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 98, et kohandada lõike 1 teises
lõigus osutatud meetodit WTO riigihankelepingus sätestatud meetodi muudatustega
seoses artikli 12 punktides a ja b osutatud piirmäärade läbivaatamisega ning
käesoleva artikli lõikes 2 osutatud, rahaliidus mitteosalevate liikmesriikide
omavääringus esitatud piirmäärade kindlaksmääramisega Samuti antakse komisjonile volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 98, et vaadata läbi artikli 12
punktides a ja b osutatud piirmäärad. 5.
Kui artikli 12 punktides a ja b osutatud piirmäärad
vajavad läbivaatamist ning ajalised piirangud ei võimalda kasutada artikliga 98
ette nähtud menetlust ja seega on tungiv vajadus, kohaldatakse käesoleva
artikli lõike 4 teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide
suhtes artiklis 99 sätestatud menetlust. 2. jagu
Hankelepingute ja ideekonkursside erandid 1.
alajagu
Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja
energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid Artikkel 15
Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad lepingud 1.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste
lepingute suhtes, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümise või
rentimise eesmärgil, tingimusel et võrgustiku sektori hankijal ei ole
kõnealuste lepingute eseme müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigusi ja
teistel üksustel on õigus müüa või rentida võrgustiku sektori hankijaga samadel
tingimustel. 2.
Võrgustiku sektori hankijad teatavad komisjonile
või siseriiklikule järelevalveasutusele nende taotluse korral kõikidest toodete
või tegevuste kategooriatest, mida nad peavad lõike 1 kohase erandi alla
kuuluvaks. Komisjon võib teavitamise eesmärgil aeg-ajalt avaldada Euroopa
Liidu Teatajas loetelud toodete ja tegevuste kategooriatest, mida ta peab
selle erandi alla kuuluvaks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki
delikaatseid ärilisi aspekte, millele võrgustiku sektori hankijad võivad teavet
edastades tähelepanu juhtida. Artikkel 16
Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse
teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad lepingud ja korraldatavad
ideekonkursid 1.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute
suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad sõlmivad muu kui artiklites 5–11
kirjeldatud tegevuse teostamise eesmärgil või niisuguseks tegevuseks kolmandas
riigis ja mille tingimuste hulka ei kuulu liidus asuvate võrkude või
geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine, samuti ei kohaldata seda
kõnealusel eesmärgil korraldatavate ideekonkursside suhtes. 2.
Võrgustiku sektori hankijad teavitavad komisjoni
või siseriiklikku järelevalveasutust nende taotlusel mis tahes tegevusest, mida
nad peavad lõike 1 kohase erandi alla kuuluvaks. Komisjon võib teavitamise
eesmärgil aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loetelud tegevuste
kategooriatest, mida ta peab selle erandi alla kuuluvaks. Seejuures võtab
komisjon arvesse kõiki delikaatseid ärilisi aspekte, millele võrgustiku sektori
hankijad võivad teavet edastades tähelepanu juhtida. Artikkel 17
Kaitse ja julgeolek 1.
Seoses kaitse ja julgeoleku valdkonnas sõlmitavate
lepingute või korraldatavate ideekonkurssidega ei kohaldata käesolevat
direktiivi: (a)
direktiiviga 2009/81/EÜ hõlmatud lepingute suhtes; (b)
direktiiviga 2009/81/EÜ selle artiklite 8, 12 ja 13
kohaselt mittehõlmatud lepingute suhtes. 2.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata muude kui
esimeses lõigus osutatud lepingute ja ideekonkursside suhtes niivõrd, kuivõrd
liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve ei ole võimalik hankemenetlusega tagada,
nagu on ette nähtud artikli 39 lõikega 1. Artikkel 18
Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud ja korraldatud
ideekonkursid Käesolevat direktiivi ei kohaldata
hankelepingute ja ideekonkursside suhtes, mille sõlmimisel või korraldamisel
peab võrgustiku sektori hankija lähtuma käesolevast direktiivist erinevast
menetluskorrast, mis on kehtestatud ühe järgmise vahendiga: (a)
rahvusvaheline leping, mis on sõlmitud aluslepingu
kohaselt liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel ja mis käsitleb
ehitustöid, asju või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine
rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; (b)
sõjaväeüksuste paigutamist käsitlev rahvusvaheline
lepingu, mis on seotud liikmesriigi või kolmanda riigi äriühingutega; (c)
rahvusvahelise organisatsiooni teatav menetlus; (d)
rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise
finantseerimisasutuse hanke-eeskirjad, mis on ette nähtud juhul, kui
hankelepinguid või ideekonkursse rahastab täielikult kõnealune organisatsioon
või asutus; selliste hankelepingute ja ideekonkursside puhul, mida olulisel
määral kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline
finantseerimisasutus, otsustavad lepingupooled, milliseid hankemenetlusi
kohaldada; menetlused peavad olema kooskõlas asutamislepinguga. Kõigist esimese lõigu punktis a osutatud
lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida artiklis 100
viidatud riigihankelepingute nõuandekomiteega. Artikkel 19
Erandid teenuste hankelepingute puhul Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste
teenuste hankelepingute suhtes, mis hõlmavad: (a)
maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara
omandamist või rentimist mis tahes rahaliste vahenditega või sellise
kinnisvaraga seotud õigusi; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega
seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga
samal ajal, enne või pärast seda; (b)
vahekohtu- ja lepitamisteenuseid; (c)
finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või
muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes,[39]
ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga seotud toiminguid; (d)
töölepinguid; (e)
avalikku reisijateveoteenust raudteel või metroos; (f)
ringhäälinguorganisatsioonidega sõlmitavaid
saateajaga seotud lepinguid. Esimese lõigu punktis f osutatud ringhääling
hõlmab mis tahes elektroonilise võrgu kaudu toimuvat edastamist ja levitamist. Artikkel 20
Teatavate võrgustiku sektori hankijate sõlmitavad lepingud vee hankimiseks ja
elektrienergia tarnimiseks või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks Käesolevat direktiivi ei kohaldata: (a)
vee hankimise lepingute suhtes, kui need sõlmivad
võrgustiku sektori hankijad, kes osalevad ühes või mõlemas joogiveega seotud
tegevuses, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1; (b)
selliste lepingute suhtes, mille on sõlminud ise
energeetikavaldkonnas tegutsevad võrgustiku sektori hankijad, kes tegelevad
artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1 või artiklis 11 osutatud tegevusega,
tarnides: i) energiat; ii) energia tootmiseks vajalikke kütuseid. 2.
alajagu
Erisuhted (kontrollitavad üksused, koostöö, sidusettevõtted ja
ühisettevõtted) Artikkel 21
Ametiasutuste vahelised suhted 1.
Leping, mille avaliku sektori hankija on sõlminud
mõne teise juriidilise isikuga, jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalast
välja, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: (a)
avaliku sektori hankija teostab asjaomase
juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma
osakondade üle; (b)
vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku
tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori hankija või sama avaliku sektori
hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses; (c)
kontrollitaval juriidilisel isikul puudub
erasektori osalus. Esimese lõigu punkti a mõistes teostab avaliku
sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida
ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava
juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele. 2.
Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui avaliku sektori
hankijast kontrollitav üksus sõlmib lepingu teda kontrolliva üksusega või muu
juriidilise isikuga, keda kontrollib kõnealune avaliku sektori hankija,
tingimusel et sellel juriidilisel isikul, kellega sõlmitakse riigihankeleping,
puudub erasektori osalus. 3.
Avaliku sektori hankija, kes lõike 1 tähenduses ei
kontrolli juriidilist isikut, võib siiski käesolevat direktiivi kohaldamata
sõlmida lepingu juriidilise isikuga, keda ta kontrollib ühiselt teiste avaliku
sektori hankijatega, kui järgmised tingimused on täidetud: (a)
avaliku sektori hankijad ühiselt teostavad
asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad
teostavad oma osakondade üle; (b)
vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku
tegevusest toimub kontrollivate avaliku sektori hankijate või samade avaliku
sektori hankijate kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses; (c)
kontrollitaval juriidilisel isikul puudub
erasektori osalus. Lõike a kohaldamisel kontrollivad avaliku sektori
hankijad juriidilist isikut ühiselt juhul, kui on täidetud järgmised
kumulatiivsed tingimused: (a)
kontrollitava juriidilise isiku otsuseid tegevad
organid koosnevad osalevate avaliku sektori hankijate esindajatest; (b)
kõnealused avaliku sektori hankijad saavad ühiselt
avaldada otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele
eesmärkidele ja olulistele otsustele; (c)
kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest,
mis erinevad temaga seotud avaliku sektori asutuste huvidest; (d)
kontrollitav juriidiline isik ei saa avaliku
sektori hankijatega sõlmitud riigihankelepingutest muud kasu lisaks tegelike
kulude hüvitamisele. 4.
Vähemalt kahe avaliku sektori hankija vahel
sõlmitud kokkulepet ei peeta „ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguks”
käesoleva direktiivi artikli 2 punkti 7 tähenduses, kui on täidetud järgmised
kumulatiivsed tingimused: (a)
kokkulepe põhineb osalevate avaliku sektori
hankijate lojaalsel koostööl, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega
seotud ülesandeid ning mis hõlmab lepingupoolte vastastikuseid õigusi ja
kohustusi; (b)
kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga
seotud kaalutlustest; (c)
osalevad avaliku sektori hankijad ei tegutse avatud
turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast oluliste tegevuste
käibest; (d)
kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori
hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad
ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele; (e)
kõigil osalevatel avaliku sektori hankijatel puudub
erasektori osalus. 5.
Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist
kontrollitakse lepingu või kokkuleppe sõlmimise ajal. Lõigetes 1–4 sätestatud erandid kaotavad kehtivuse
alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate lepingute
suhtes tuleb korraldada hange tavapäraste hankemenetluste alusel. Artikkel 22
Sidusettevõtjatega sõlmitud lepingud 1.
Käesolevas artiklis tähendab „sidusettevõtja” mis
tahes ettevõtjat, kelle raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud
võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt nõukogu seitsmenda
direktiivi 83/349/EMÜ[40] nõuetele. 2.
Kõnealuse direktiiviga hõlmamata üksuste puhul
tähendab „sidusettevõtja” mis tahes ettevõtjat: (a)
kelle üle võrgustiku sektori hankijal võib olla
käesoleva direktiivi artikli 2 punkti 5 ja artikli 4 lõike 1 tähenduses otsene
või kaudne valitsev mõju; (b)
kellel võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori
hankija üle; (c)
kelle üle koos võrgustiku sektori hankijaga on
teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest või finantsosalusest
või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest. 3.
Ilma et see mõjutaks artikli 21 kohaldamist ja
tingimusel et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, ei kohaldata
käesolevat direktiivi selliste lepingute suhtes: (a)
mille võrgustiku sektori hankija sõlmib
sidusettevõtjaga või (b)
mille sõlmib ühisettevõte, mille mitu võrgustiku
sektori hankijat on loonud üksnes artiklites 5–11 määratletud tegevuseks,
ettevõtjaga, mis on ühe kõnealuse võrgustiku sektori hankija sidusettevõtja. 4.
Lõiget 3 kohaldatakse: (a)
teenuste hankelepingute suhtes, tingimusel et
vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest teenuste
kogukäibest on saadud teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjatele; (b)
asjade hankelepingute suhtes, tingimusel et
vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest asjade
kogukäibest on saadud selliste asjade tarnimisest temaga seotud ettevõtjatele; (c)
ehitustööde hankelepingute suhtes, tingimusel et
vähemalt 80 % selle sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest
ehitustööde kogukäibest on saadud ehitustööde teostamisest temaga seotud
ettevõtjatele. 5.
Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise
aja tõttu puuduvad andmed eelneva kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest,
kui ettevõtja näitab eelkõige äriprognooside abil, et lõike 4 punktides a, b
või c osutatud käive on usaldusväärne. Kui mitu võrgustiku sektori hankijaga seotud
sidusettevõtjat osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid või teevad
ühesuguseid või sarnaseid tarneid või ehitustöid, siis arvutatakse ülalmainitud
määrad, arvestades kogukäivet, mis kõnealused sidusettevõtjad on teenuste
osutamisest või tarnete või ehitustööde teostamisest saanud. Artikkel 23
Ühisettevõtte või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga
sõlmitavad lepingud Olenemata artiklist 21 ja tingimusel et
ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta
jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis on sätestatud, et
ühisettevõttesse kuuluvad võrgustiku sektori hankijad osalevad selles vähemalt
samasuguse ajavahemiku jooksul, ei kohaldata käesolevat direktiivi lepingute
suhtes, mille sõlmib: (a)
ühisettevõte, mille mitu võrgustiku sektori
hankijat on loonud üksnes artiklites 5–11 määratletud tegevusteks, ühega
kõnealustest võrgustiku sektori hankijatest; või (b)
võrgustiku sektori hankija sellise ühisettevõttega,
kuhu ta kuulub. Artikkel 24
Teabe edastamine Võrgustiku sektori hankijad teatavad
komisjonile või siseriiklikule järelevalveasutusele nende taotlusel seoses
artikli 22, lõigete 2 ja 3 ning artikli 23 kohaldamisega järgmise teabe: (a)
asjaomaste ettevõtjate või ühisettevõtete nimed; (b)
kõnealuste lepingute olemus ja maksumus; (c)
tõendusmaterjal, mida komisjon või siseriiklik
järelevalveasutus peab vajalikuks tõendamaks, et suhe võrgustiku sektori
hankija ja selle ettevõtja või ühisettevõtte vahel, kellega sõlmitakse
lepingud, vastab artikli 22 või 23 nõuetele. 3. alajagu
Eriolukorrad Artikkel 25
Teadus- ja arendusteenused 1.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste
teenuste hankelepingute suhtes, millega tellitakse teadus- ja arendusteenuseid
CPV viitenumbritega 73000000-2 − 73436000-7, v.a 73200000-4, 73210000-7
ja 73220000-0, tingimusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud: (a)
lepingust tuleneb kasu üksnes võrgustiku sektori
hankijale tema enda tegevuse läbiviimiseks; (b)
teenuse eest tasub täielikult võrgustiku sektori
hankija. Kui esimese lõigu punktis a või b osutatud üks
tingimustest ei ole täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste
teenuste hankelepingute suhtes, millega tellitakse teadus- ja arendusteenuseid
CPV viitenumbritega 73000000-2 − 73436000-7, v.a 73200000-4, 73210000-7
ja 73220000-0. 2.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 98, et muuta lõikes 1 osutatud CPV
viitenumbreid, kajastamaks CPV nomenklatuuri muudatusi, tingimusel et selliste
muudatustega ei kaasne käesoleva direktiivi reguleerimisala muutmine. Artikkel 26
Erikorra alusel sõlmitavad lepingud 1.
Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, tagavad
Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik volitamistingimuste ja muude
asjakohaste meetmetega, et iga üksus, kes tegutseb otsustes 2002/205/EÜ ja
2004/73/EÜ osutatud sektorites: (a)
järgib asjade, ehitustööde ja teenuste
hankelepingute sõlmimisel mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid,
eriti hankekavatsusi käsitleva eelteabe avaldamisel ettevõtjatele; (b)
edastab komisjonile vastavalt komisjoni otsusega
93/327/EMÜ[41] ette nähtud tingimustele
teabe nende sõlmitud lepingute kohta. 2.
Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, tagab
Ühendkuningriik volitamistingimuste ja muude asjakohaste meetmetega, et otsuses
97/367/EMÜ osutatud sektorites tegutsevad üksused kohaldavad lõike 1 punkte a
ja b selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud kõnealuse tegevuse teostamiseks
Põhja-Iirimaal. 3.
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata nafta ja gaasi
leiukohtade uurimiseks sõlmitavate lepingute suhtes. 4. alajagu
Otseselt konkurentsile avatud tegevused ja nendega seotud menetlussätted Artikkel 27
Otseselt konkurentsile avatud tegevused 1.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata artiklites 5–11
osutatud tegevuse võimaldamiseks ette nähtud lepingute suhtes, kui artikli 28
kohaselt taotluse esitanud liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal on
võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see
tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole
piiratud; ka ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste ideekonkursside
suhtes, mida korraldatakse sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses
geograafilises piirkonnas. Selline konkurentsi hindamine, mida tehakse
komisjonile kättesaadava teabe alusel ja käesoleva direktiivi kohaldamise
eesmärgil, ei piira konkurentsialaste õigusaktide kohaldamist. 2.
Lõike 1 kohaldamisel otsustatakse, kas tegevus on
otseselt avatud konkurentsile, lähtudes kriteeriumidest, mis vastavad
aluslepingu konkurentsialastele sätetele; kõnealused kriteeriumid võivad
hõlmata asjaomaste asjade või teenuste omadusi, alternatiivsete asjade või
teenuste olemasolu, hindu ja mitme kõnealuseid asju tarniva või teenuseid
osutava tarnija tegelikku või võimalikku kohalolekut turul. Konkurentsile avatuse hindamiseks kasutatav
geograafiline võrdlusturg hõlmab ala, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad
kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudmisega ja kus konkurentsitingimused on
piisavalt sarnased ning mida saab naaberaladest eristada eelkõige märgatavalt
erinevate konkurentsitingimuste tõttu. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse
kõnealuste asjade või teenuste olemust ja omadusi, turutõkete või
tarbijaeelistuste olemasolu, märgatavaid erinevusi, võrreldes naaberturgude
ettevõtjate turuosadega, või olulisi hinnaerinevusi. 3.
Lõike 1 kohaldamisel loetakse juurdepääsu turule
mittepiiratuks, kui liikmesriik on rakendanud ja kohaldanud liidu õigusakte,
mis on loetletud III lisas. Kui esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et
juurdepääs antud turule on vaba, on vaja tõendada, et juurdepääs kõnealusele
turule on vaba nii de facto kui ka de jure. Artikkel 28
Menetlus, millega tehakse kindlaks artikli 27 kohaldatavus 1.
Kui liikmesriik või kui see on asjaomase
liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, siis võrgustiku sektori hankija, leiab
et teatav tegevus on vastavalt artikli 27 lõigetele 2 ja 3 otseselt avatud
konkurentsile piiramata juurdepääsuga turul, võib ta taotleda, et käesolevat
direktiivi ei kohaldataks kõnealuse tegevuse teostamiseks sõlmitavate lepingute
või korraldatavate ideekonkursside suhtes. Taotlustele lisatakse põhjendatud seisukoht, mille
on vastu võtnud sõltumatu siseriiklik ametiasutus, kellel on pädevus kõneluse
tegevuse valdkonnas. Kõnealuses seisukohas analüüsitakse põhjalikult, mis
tingimustel artikli 27 lõiget 1 oleks võimalik kohaldada asjaomase tegevuse
suhtes vastavalt selle lõigetele 2 ja 3. Asjaomane liikmesriik või võrgustiku sektori
hankija teavitab komisjoni kõigist asjakohastest faktidest ja eelkõige mis
tahes õigusnormist või kokkuleppest seoses artikli 27 lõikes 1 sätestatud
tingimuste täitmisega. 2.
Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud
taotluse korral võib komisjon käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud ajavahemike
jooksul vastuvõetud rakendusotsusega kehtestada, kas artiklite 5–11 kohane
tegevus on otsesele konkurentsile avatud, võttes aluseks artiklis 27 sätestatud
kriteeriumid. Kõnealused rakendusotsused võetakse vastu kooskõlas artikli 100
lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Käesolevat direktiivi ei kohaldata enam asjaomase
tegevuse võimaldamiseks ette nähtud lepingute suhtes ega sellise tegevuse
teostamiseks korraldatavate ideekonkursside suhtes ühel järgmisel juhul: (a)
komisjon on võtnud vastu käesoleva lõike esimeses
lõigus osutatud rakendusotsuse artikli 27 lõike 1 kohaldatavuse kohta käesoleva
artikli lõikega 3 ette nähtud ajavahemiku jooksul; (b)
ta ei ole vastu võtnud käesoleva lõike esimeses
lõigus osutatud rakendusotsust käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku
jooksul. 3.
Lõikes 2 osutatud rakendusotsused võetakse vastu
järgmiste ajavahemike jooksul: (a)
90 tööpäeva jooksul, kui vaba juurdepääsu
asjaomasele turule eeldatakse artikli 27 lõike 3 esimese lõigu kohaselt; (b)
130 tööpäeva jooksul muudel kui punktis a osutatud
juhtudel. Kõnealused tähtajad algavad esimesel tööpäeval,
mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saab lõikes 1 osutatud taotluse, või kui
taotlusega esitatav teave ei ole täielik, siis tööpäeval, mis järgneb täieliku
teabe saamisele. Komisjon võib esimeses lõigus sätestatud
ajavahemikke pikendada taotluse esitanud liikmesriigi või võrgustiku sektori
hankija nõusolekul. Komisjon võib paluda asjaomasel liikmesriigil või
võrgustiku sektori hankijal või käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sõltumatul
siseriiklikul ametiasutusel või muul pädeval siseriiklikul ametiasutusel, sh
artiklis 93 osutatud järelevalveasutusel, esitada kogu vajalik teave või
täiendada või selgitada teatavat teavet asjakohase ajavahemiku jooksul. Kui
vastused saadakse hiljem või need ei ole täielikud, peatatakse esimese lõigu
kohased ajavahemikud ajavahemikuks, mis jääb teabetaotlusega ette nähtud ajavahemiku
lõpu ning täieliku ja korrektse teabe saamise vahele. 4.
Kui teatava tegevuse suhtes antud liikmesriigis
juba kohaldatakse lõigete 1, 2 ja 3 kohast menetlust, siis sama tegevust samas
liikmesriigis hõlmavaid edasisi taotlusi, mis esitatakse enne esimese taotlusega
alanud ajavahemiku lõppu, ei käsitata uute menetlustena ja neid käsitletakse
esimese taotluse kontekstis. 5.
Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lõigete 1–4 kohaldamiseks. Kõnealune
rakendusakt hõlmab vähemalt: (a)
lõike 3 esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku ja
sealhulgas vajaduse korral käesoleva artikli lõike 3 kohaste pikendatud või
peatatud ajavahemike algus- ja lõpukuupäeva avaldamine Euroopa Liidu
Teatajas; (b)
teate avaldamine artikli 27 lõike 1 võimaliku
kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktiga b; (c)
rakendussätted, mis hõlmavad käesoleva artikli
lõike 1 kohaste taotluste vormi, sisu ja muid üksikasju; (d)
eeskirjad seoses käesoleva artikli lõikes 3
sätestatud ajavahemikega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 100 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. IV PEATÜKK
Üldpõhimõtted Artikkel 29
Hankepõhimõtted Võrgustiku sektori hankijad kohtlevad
ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja
proportsionaalselt. Hanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist
jätta see käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja või konkurentsi
kunstlikult piirata. Artikkel 30
Ettevõtjad 1.
Ettevõtjaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi
õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi kõrvale jätta
üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus hankeleping
sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud. Ent teenuste, ehitustööde ning selliste asjade
hankelepingute puhul, mis hõlmavad lisaks ka kohaletoomis- või paigaldamistöid,
võidakse juriidilistelt isikutelt nõuda, et nad näitaksid oma pakkumuses või
osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes
vastutavad kõnealuse lepingu täitmise eest. 2.
Pakkumusi teha või end taotlejaks seada võivad ka
ettevõtjate rühmad. Võrgustiku sektori hankijad ei kehtesta selliste rühmade
hankemenetluses osalemise suhtes eritingimusi, mille täitmist üksikutelt
taotlejatelt ei nõuta. Võrgustiku sektori hankijad ei või nõuda, et kõnealused
rühmad võtaksid pakkumuse või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetse
juriidilise vormi. Võrgustiku sektori hankijad võivad kehtestada mis
tahes eritingimusi, mis hõlmavad lepingu täitmist rühma poolt, kui kõnealuseid
tingimusi on võimalik objektiivselt põhjendada ning need on proportsionaalsed.
Kõnealuste tingimuste kohaselt võib olla nõutav, et rühm võtaks teatava
juriidilise vormi, kui temaga leping sõlmitakse, kuivõrd seda muudatust on vaja
lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Artikkel 31
Reserveeritud hankelepingud Liikmesriigid võivad jätta hankelepingute
sõlmimise menetluses osalemise õiguse kaitstud töökohtadele ja ettevõtjatele,
kelle peamine eesmärk on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
ametialane lõimimine, või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud
töökohtade programmi raames, tingimusel et üle 30 % kõnealuste töökohtade,
ettevõtjate või programmide töötajatest on puudega isikud. Hanke väljakuulutamise teates viidatakse
käesolevale artiklile. Artikkel 32
Konfidentsiaalsus 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad ettevõtjate
suhtes kohaldada nõudeid, mille eesmärk on kaitsta sellise teabe
konfidentsiaalsust, mille võrgustiku sektori hankijad teevad hankemenetluse
käigus kättesaadavaks, sh seoses kvalifitseerimissüsteemi käitamisega
kättesaadavaks tehtud teave, olenemata sellest, kas see on hõlmatud
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teatega, mida kasutati hanke
väljakuulutamiseks. 2.
Kui käesoleva direktiivi või teabele juurdepääsu
käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole teisiti ette nähtud ning ilma et
see piiraks kohustusi seoses sõlmitud lepingutest teavitamisega ning
taotlejatele ja pakkujatele käesoleva direktiivi artiklite 64 ja 69 kohase
teabe andmisega, ei avalikusta võrgustiku sektori hankija talle ettevõtja poolt
edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid
saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte. Artikkel 33
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad igasuguse
teabevahetuse puhul valida järgmiste sidevahendite vahel, v.a juhul, kui
käesoleva direktiivi artiklite 46, 47, 48, artikli 49 lõike 4, artikli 65 lõike
2 või artikli 67 kohaselt on kohustuslik elektrooniliste vahendite kasutamine: (a)
elektroonilised vahendid kooskõlas lõigetega 3, 4
ja 5; (b)
post või faks; (c)
telefon lõikes 6 osutatud juhtudel ja asjaoludel; (d)
eelnimetatud vahendite kombinatsioon. Liikmesriigid võivad teha elektrooniliste
sidevahendite kasutamise kohustuslikuks muudes kui käesoleva direktiivi
artiklites 46, 47, 48, artikli 49 lõikes 4, artikli 65 lõikes 2 või artiklis 67
sätestatud olukordades. 2.
Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt
kättesaadavad ja mitte piirama ettevõtjate juurdepääsu hankemenetlusele. Teabe vahetamisel ning salvestamisel tagavad
võrgustiku sektori hankijad andmete tervikluse ning pakkumuste ja
osalustaotluste konfidentsiaalsuse säilimise. Nad tutvuvad pakkumuste ja
osalemistaotluste sisuga alles pärast esitamistähtaja möödumist. 3.
Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende
tehnilised omadused, on mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja
koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
toodetega ning need ei piira ettevõtjate võimalusi hankemenetluses osalemiseks.
Käesoleva lõigu esimesele lõigule vastavate elektrooniliste vastuvõtuseadmete
tehnilised üksikasjad ja omadused on esitatud IV lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 98, et muuta IV lisas osutatud
tehnilisi üksikasju ja omadusi tulenevalt tehnika arengust või halduslikel
põhjustel. Selleks et tagada tehniliste vormingute ning ka
töötlemist ja sõnumeid hõlmavate standardite koostalitlusvõime eelkõige
piiriülestes olukordades, antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud
õigusakte vastavalt artiklile 98, et muuta teatavate tehniliste standardite ja
vähemalt elektroonilist esitamist, elektroonilisi katalooge ja elektroonilise
autentimise vahendite kasutamist käsitlevate standardite kasutamine
kohustuslikuks. 4.
Võrgustiku sektori hankijad võivad vajaduse korral
nõuda ka selliste vahendite kasutamist, mis ei ole üldiselt kättesaadavad,
tingimusel et nad pakuvad alternatiivseid juurdepääsuvahendeid. Võrgustiku sektori hankijad pakuvad asjakohaseid
alternatiivseid juurdepääsuvahendeid ühel järgmisel juhul: (a)
nad pakuvad piiramatut ja täielikku elektroonilist
juurdepääsu kõnealustele vahenditele alates teate avaldamisest kooskõlas IX
lisaga või alates kuupäevast, mil saadetakse huvi kinnitamise ettepanek. Teate
või huvi kinnitamise ettepaneku tekstis märgitakse interneti-aadress, kus
kõnealused vahendid on kättesaadavad; (b)
nad tagavad, et muus kui võrgustiku sektori hankija
liikmesriigis asuvatel pakkujatel on võimalik saada juurdepääs hankemenetlusele
ajutiste lubakaartidega, mis tehakse veebis lisakuludeta kättesaadavaks; (c)
nad toetavad alternatiivset kanalit pakkumuste
elektrooniliseks esitamiseks. 5.
Pakkumuste elektroonilise edastamise ja
vastuvõtmise ning osalemistaotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendite
suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju: (a)
huvitatud isikutele tehakse kättesaadavaks teave
pakkumuste ja osalemistaotluste elektroonilise esitamise, sealhulgas
krüpteerimise ja ajatempli kasutamise spetsifikaatide kohta; (b)
seadmed, autentimismeetodid ja elektroonilised
allkirjad vastavad IV lisas sätestatud nõuetele; (c)
võrgustiku sektori hankijad täpsustavad teatava
hankemenetluse iga etapi puhul elektroonilistelt sidevahenditelt nõutava
turvalisuse taseme; tase peab olema proportsionaalne kaasnevate riskidega; (d)
direktiivis 1999/93/EÜ[42]
määratletud täiustatud elektrooniliste allkirjade nõudmise korral
aktsepteerivad võrgustiku sektori hankijad komisjoni otsuses 2009/767/EÜ[43]
sätestatud usaldusnimekirjas osutatud kvalifitseeritud elektroonilise
sertifikaadi poolt toetatavaid allkirju, kui allkiri kehtib, olenemata sellest,
kas allkiri on loodud turvalise allkirja andmise vahendiga või ilma selleta,
kui on täidetud järgmised tingimused: (a)
nad peavad kehtestama nõutava täiustatud
elektroonilise allkirja vormingu komisjoni otsusega 2011/130/EL[44]
kehtestatud vormingute alusel ja kehtestama vajalikud meetmed, mis võimaldaksid
neid vorminguid tehniliselt töödelda; (b)
kui pakkumus on allkirjastatud usaldusnimekirjas
osutatud kvalifitseeritud sertifikaadiga, ei kohalda nad täiendavaid nõudeid,
mis võivad pakkujatel takistada kõnealuste allkirjade kasutamist. 6.
Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad
järgmised eeskirjad: (a)
hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise
taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel; viimasel juhul tuleb enne
laekumise tähtaega saata kirjalik kinnitus; (b)
võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda faksitud
osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on
vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Punkti b kohaldamisel märgib võrgustiku sektori
hankija hanke väljakuulutamiseks kasutatud teates või huvi kinnitamise
ettepanekus, et faksi teel esitatud osalemistaotluste kinnitused tuleb saata
posti teel või elektrooniliste vahendite abil ning ta märgib selliste
kinnituste saatmise tähtaja. 7.
Võrgustiku sektori hankijad võivad
riigihankemenetluses kasutada elektrooniliselt töödeldavaid andmeid, et hoida
ära, avastada ja parandada igas etapis ilmnevad vead, arendades välja
asjakohased vahendid. Artikkel 34
Elektrooniliste sidevahendite kasutamise üldine kohustus Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt kaks
aastat pärast artikli 101 lõikes 1 sätestatud tähtaega korraldatakse kõik
käesoleva direktiivi kohased hankemenetlused käesoleva artikli nõuete kohaselt
elektrooniliste sidevahendite abil, eelkõige seoses pakkumuste ja
osalemistaotluste elektroonilise esitamisega. Seda kohustust ei kohaldata, kui
elektrooniliste vahendite kasutamine nõuaks erivahendeid või failivorminguid,
mis ei ole kõigis liikmesriikide lõike 3 tähenduses üldiselt kättesaadavad.
Pakkumuste esitamiseks muid sidevahendeid kasutavad võrgustiku sektori hankijad
peavad hankedokumentides näitama, et elektrooniliste vahendite kasutamine
nõuaks ettevõtjatega vahetatava teabe olemuse tõttu erivahendeid või
failivorminguid, mis ei ole kõigis liikmesriikides üldiselt kättesaadavad. Võrgustiku sektori hankijatel on õiguspärased
põhjused mitte nõuda esitamisprotsessis elektrooniliste sidevahendite
kasutamist järgmistel juhtudel: (a)
tehnilisi kirjeldusi ei saa hanke eripära tõttu
kirjeldada üldkasutatavate rakenduste toetatavate failivormingute abil; (b)
tehniliste kirjelduste kirjeldamiseks sobivaid
failivorminguid toetavad rakendused kuuluvad omandiõigustega kaitstud litsentsi
alla ja neid ei saa teha võrgustiku sektori hankijale allalaadimiseks või
kaugkasutamiseks kättesaadavaks. (c)
tehniliste kirjelduste kirjeldamiseks sobivaid
failivorminguid toetavad rakendused kasutavad failivorminguid, mida ei ole
võimalik töödelda ühegi teise avatud või allalaaditava rakendusega. Artikkel 35
Nomenklatuurid 1.
Kõik viited nomenklatuuridele riigihangete
kontekstis peavad põhinema määrusega (EÜ) nr 2195/2002[45]
vastu võetud „ühtsel riigihangete klassifikaatoril (CPV)”. 2.
Komisjonile antakse volitused delegeeritud
õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 98, et muuta II ja XVI lisas kasutatud
viitenumbreid, kui CPV nomenklatuuri tehakse muudatusi, mis peavad kajastuma
käesolevas direktiivis ning millega ei kaasne direktiivi reguleerimisala
muutust. Artikkel 36
Huvide konfliktid 1.
Liikmesriigid näevad artikli 2 punkti 1 kohaste
võrgustiku sektori hankijate jaoks ette eeskirjad selliste huvide konfliktide
tõhusaks ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja kiireks heastamiseks, mis võivad
tekkida käesoleva direktiivi kohaste hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas
menetluse kavandamisel ja ettevalmistamisel, hankedokumentide koostamisel,
pakkujate ja taotlejate valikul ning lepingu sõlmimisel, eesmärgiga vältida
konkurentsi moonutamist ja tagada kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Huvide konflikti mõiste hõlmab vähemalt olukordi,
kus lõikes 2 osutatud kategooriatesse kuuluvad isikud tunnevad otseselt või
kaudselt erahuvi hankemenetluse tulemuste vastu, mis võib ohustada nende
ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist. Käesoleva artikli kohaldamisel mõeldakse erahuvi
all taotlejate või pakkujatega seotud perekondlikku, emotsionaalset,
majanduslikku, poliitilist või muud ühist huvi, sh vastukäivaid ametialaseid
huve. 2.
Lõikes 1 osutatud eeskirjad hõlmavad vähemalt
järgmisi isikute kategooriaid hõlmavaid huvide konflikte: (a)
avaliku sektori hankija töötajad, hanke
tugiteenuste pakkujate või muude teenusepakkujate töötajad, kes osalevad
hankemenetluse läbiviimises; (b)
avaliku sektori hankija otsuseid tegeva organi
esimees ja otsuseid tegevate organite liikmed, kes ei tarvitse küll osaleda
hankemenetluse läbiviimisel, kuid võivad menetluse tulemust siiski mõjutada. 3.
Eelkõige tagavad liikmesriigid, et: (a)
lõike 2 punktis a osutatud töötajad peavad
avalikustama mis tahes huvide konflikti seoses taotlejate või pakkujatega,
niipea kui nad sellisest konfliktist teada saavad, et hankija saaks võtta
heastavaid meetmeid. (b)
taotlejatel ja pakkujatel oleks kohustus esitada
hankemenetluse algul avaldus mis tahes selliste eelissidemete olemasolu kohta
lõike 2 punktis b osutatud isikutega, mis põhjustavad selliste isikute jaoks
tõenäoliselt huvide konflikti; avaliku sektori hankija märgib artikli 94
kohases üksikaruandes, kas taotleja või pakkuja on avalduse teinud. Huvide konflikti korral võtab avaliku sektori
hankija asjakohaseid meetmeid. Sellised meetmed võivad hõlmata kõnealuse
töötaja kõrvaldamist mõjutatud hankemenetlusest või tema tööülesannete
muutmist. Kui huvide konflikti ei ole võimalik muul viisil tõhusalt heastada,
jäetakse asjaomane taotleja või pakkuja menetlusest kõrvale; Eelissidemete kindlakstegemise korral teavitab
hankija nendest viivitamata artikli 93 kohaselt määratud järelevalveorganit
ning võtab vajalikke meetmeid, et vältida lubamatut mõju lepingu sõlmimise
protsessile ning tagada taotlejate ja pakkujate võrdne kohtlemine. Kui huvide
konflikti ei ole võimalik muul viisil tõhusalt heastada, jäetakse asjaomane
taotleja või pakkuja menetlusest kõrvale; 4.
Kõiki käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid
kirjeldatakse artiklis 94 osutatud üksikaruandes. Artikkel 37
Ebaseaduslik tegevus Taotlejatelt nõutakse menetluse alguses
ausõnalist kinnitust selle kohta, et nad ei ole teinud ega tee edaspidi
järgmist: (a)
võrgustiku sektori hankija otsustamisprotsessi
lubamatult mõjutanud või omandanud konfidentsiaalset teavet, mis võib neile
hankemenetluses anda põhjendamatud eelised; (b)
sõlminud konkurentsi moonutamise eesmärgil
kokkuleppeid teiste taotlejate ja pakkujatega; või (c)
sihilikult esitanud eksitavat teavet, mis võib
oluliselt mõjutada menetlusest kõrvalejätmise, valiku tegemise ja lepingu
sõlmimisega seotud otsuseid. II JAOTIS
LEPINGUTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD I PEATÜKK
Menetlus Artikkel 38
WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused 1.
WTO riigihankelepingu Euroopa Liitu käsitleva 1.
liite III, IV ja V lisa ja üldiste märkuste ning teiste liidu jaoks
kohustuslike käesoleva direktiivi V lisas loetletud rahvusvaheliste lepingute
reguleerimisala piires kohtlevad artikli 4 lõike 3 punkti a kohased võrgustiku
sektori hankijad kõnealuste kokkulepete osaliste ehitustöid, asju, teenuseid ja
ettevõtjaid sama soodsatel tingimustel kui liidu ehitustöid, asju, teenuseid ja
ettevõtjaid. Võrgustiku sektori hankijad täidavad kõnealuseid kokkuleppeid,
kohaldades käesolevat direktiivi kõnealuste kokkulepete osaliste ettevõtjate
suhtes. 2.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 98, et muuta V lisas esitatud
loetelu, kui sellised muudatused on vajalikud uute rahvusvaheliste kokkulepete
sõlmimise või kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete muutmise tõttu. Artikkel 39
Menetluse valik 1.
Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute
sõlmimisel kasutavad võrgustiku sektori hankijad vastavalt käesoleva direktiivi
sätetele kohandatud menetlusi, tingimusel et kooskõlas käesoleva direktiiviga
on avaldatud hanke väljakuulutamise teade, ilma et see piiraks artikli 42
kohaldamist. Liikmesriigid näevad ette, et võrgustiku sektori
hankijad võivad kasutada avatud või piiratud hankemenetlust või
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, lähtudes käesoleva
direktiivi sätetest. 2.
Hanke väljakuulutamiseks võib kasutada ühte
järgmist vahendit: (a)
artikli 61 kohane perioodiline eelteade, kui leping
sõlmitakse piiratud hankemenetluse või läbirääkimistega hankemenetluse teel; (b)
artikli 62 kohane kvalifitseerimissüsteemi
olemasolu teade, kui leping sõlmitakse piiratud hankemenetluse või
läbirääkimistega hankemenetluse või innovatsioonipartnerluse teel; (c)
artikli 63 kohase hanketeatega. Punktis a osutatud juhul kutsutakse perioodilise
eelteate avaldamise järel huvi avaldanud ettevõtjad kinnitama oma huvi
kirjalikult „huvi kinnitamise ettepanekuga” vastavalt artiklile 68. 3.
Liikmesriigid võivad ette näha, et võrgustiku
sektori hankijad võivad kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust üksnes artiklis 42 selgelt osutatud juhtudel ja asjaoludel. Artikkel 40
Avatud hankemenetlus 1.
Avatud menetluse puhul võib iga huvitatud ettevõtja
esitada väljakuulutatud hanke pakkumuse. Pakkumuste laekumise miinimumtähtaeg on 40 päeva
alates hanketeate saatmise kuupäevast. Pakkumusele lisatakse kvalitatiivse valiku
tegemiseks nõutud teave. 2.
Kui võrgustiku sektori hankijad on avaldatud
perioodilise eelteate, mida ei kasutata hanke väljakuulutamise teatena, võib
käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohast pakkumuste laekumise
miinimumtähtaega lühendada 20 päevani, kui kõik järgmised tingimused on
täidetud: (a)
perioodiline eelteade sisaldas lisaks VI lisa A osa
I jao kohaselt nõutavale teabele kogu teavet, mis on nõutav VI lisa A osa II
jao kohaselt, kui viimasena osutatud teave on perioodilise eelteate avaldamise
ajal kättesaadav; (b)
see saadeti avaldamiseks 45 päeva kuni 12 kuud enne
hanketeate saatmise kuupäeva. 3.
Kui asjaolude kiireloomulisus, mida võrgustiku
sektori hankijad nõuetekohaselt põhjendavad, muudab lõike 1 teise lõiguga ette
nähtud tähtaja kasutamise võimatuks, võivad nad määrata tähtaja, mis on
vähemalt 20 päeva alates hanketeate saatmise kuupäevast. 4.
Võrgustiku sektori hankija võib lühendada lõike 1
teise lõigu kohast pakkumuste laekumise tähtaega viie päeva võrra, kui ta
nõustub, et pakkumusi võib esitada elektrooniliste vahendite abil artikli 33
lõigete 3–5 kohaselt. Artikkel 41
Piiratud hankemenetlus 1.
Piiratud hankemenetluse puhul võib iga ettevõtja
esitada väljakuulutatud hankemenetluses osalemise taotluse, esitades
kvalitatiivse valiku tegemiseks nõutud teabe. Osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg on
üldiselt vähemalt 30 päeva alates kuupäevast, mil saadeti hanketeade või huvi
kinnitamise ettepanek ning see ei ole mitte mingil juhul lühem kui 15 päeva. 2.
Pakkumuse võivad esitada ainult need ettevõtjad,
kellele võrgustiku sektori hankija saadab nõutud teabe hindamise põhjal vastava
kutse. Võrgustiku sektori hankijad võivad piirata menetluses osalema
kutsutavate vastavaks tunnistatud taotlejate arvu artikli 72 lõike 2 kohaselt. Pakkumuste laekumise tähtaeg võidakse määrata
võrgustiku sektori hankija ja valitud taotlejate vastastikusel kokkuleppel,
tingimusel et kõikidele taotlejatele antakse pakkumuste ettevalmistamiseks ja
esitamiseks võrdselt aega. Kui pakkumuste laekumise tähtaja suhtes kokkuleppele
jõudmine ei ole võimalik, määrab võrgustiku sektori hankija tähtaja, mis on
igal juhul vähemalt 10 päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku kuupäevast. Artikkel 42
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus 1.
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse
puhul võib iga ettevõtja esitada väljakuulutatud hankemenetluses osalemise
taotluse, esitades kvalitatiivse valiku tegemiseks nõutud teabe. Osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg on
üldiselt vähemalt 30 päeva alates kuupäevast, mil saadeti hanketeade või huvi
kinnitamise ettepanek, kui hanke väljakuulutamiseks kasutati perioodilist
eelteadet, ning see ei ole mitte mingil juhul lühem kui 15 päeva. 2.
Läbirääkimistel võivad osaleda ainult need
ettevõtjad, keda võrgustiku sektori hankija kutsub nõutud teabe hindamise
põhjal läbirääkimistel osalema. Võrgustiku sektori hankijad võivad piirata
menetluses osalema kutsutavate vastavaks tunnistatud taotlejate arvu artikli 72
lõike 2 kohaselt. Pakkumuste laekumise tähtaeg võidakse määrata võrgustiku
sektori hankija ja valitud taotlejate vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et
kõikidele taotlejatele antakse pakkumuste ettevalmistamiseks ja esitamiseks
võrdselt aega. Kui pakkumuste laekumise tähtaja suhtes
kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, määrab võrgustiku sektori hankija
tähtaja, mis on igal juhul vähemalt 10 päeva alates pakkumuse esitamise
ettepaneku kuupäevast. Artikkel 43
Innovatsioonipartnerlus 1.
Liikmesriigid võivad ette näha, et võrgustiku
sektori hankijad võivad kasutada innovatsioonipartnerlusi, lähtudes käesoleva
direktiivi sätetest. Liikmesriigid võivad otsustada mitte võtta
innovatsioonipartnerlusi oma siseriiklikku õigusesse üle või piirata nende
kasutamist teatavat liiki hangetega. Innovatsioonipartnerluse puhul võib iga ettevõtja
esitada osalemistaotluse vastuseks artikli 39 lõike 2 punktide b ja c kohasele
hanke väljakuulutamise teatele eesmärgiga luua struktureeritud partnerlus
innovatiivsete asjade, teenuste või ehitustööde väljatöötamiseks ning selle
tulemusel saadud asjade, teenuste või ehitustööde hilisemaks müügiks,
tingimusel et need vastavad lepingu täitmise kvaliteedile ja kuludele. 2.
Partnerlus ehitatakse üles järjestikuste
etappidena, lähtudes teadusuuringute ja innovatsiooniprotsessi osadest, ning
see võib hõlmata ka asjade tootmist või teenuste osutamist. Partnerite jaoks
kehtestatakse vahe-eesmärgid ning tasu makstakse sobivate osamaksetena.
Kõnealuste eesmärkide alusel võib võrgustiku sektori hankija iga etapi järel
otsustada partnerluse lõpetada ning algatada ülejäänud etappide jaoks uue
hankemenetluse, tingimusel et hankija on omandanud asjaomased
intellektuaalomandi õigused. 3.
Leping sõlmitakse vastavalt artikli 42 kohastele
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse eeskirjadele. Taotlejate vahel valikut tehes pööravad võrgustiku
sektori hankijad erilist tähelepanu kriteeriumidele, mis käsitlevad pakkujate
suutlikkust ja kogemusi teadus- ja arendustegevuse ja innovatiivsete lahenduste
väljatöötamise valdkonnas. Nad võivad piirata menetluses osalema kutsutavate
vastavaks tunnistatud taotlejate arvu artikli 72 lõike 2 kohaselt. Ainult sellised ettevõtjad, kellele võrgustiku
sektori hankija on nõutud teabe hindamise põhjal vastava kutse saatnud, võivad
esitada teadus- ja arendusprojekte eesmärgiga katta võrgustiku sektori hankija
kindlaks tehtud vajadusi, mille jaoks olemasolevad lahendused ei sobi. Hankeleping
sõlmitakse lähtuvalt üksnes majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumist
kooskõlas artikli 76 lõike 1 punktiga a. 4.
Partnerluse struktuur ning eelkõige selle eri
etappide kestus ja maksumus kajastavad kavandatava lahenduse uuenduslikkust
ning turul seni kättesaamatu innovatiivse lahenduse väljatöötamiseks vajalikke
teadus- ja innovatsioonitegevuse etappe. Innovatsioonitegevuse tulemuseks oleva
asja, teenuse või ehitustöö ostmist käsitleva lepingu maksumus ja kestus peaks
jääma mõistlikkuse piiridesse, võttes arvesse kulude, sealhulgas innovatiivse
lahenduse väljatöötamisega kaasnevate kulude hüvitamise ning piisava kasumi
teenimise vajadust. Võrgustiku sektori hankijad peavad
innovatsioonipartnerlusi kasutama viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta
konkurentsi. Artikkel 44
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine Võrgustiku sektori hankijad võivad kasutada
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust järgmistel juhtudel: (a)
kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ühtegi vastavaks
tunnistatud pakkumust või ühtegi osalemistaotlust, tingimusel et lepingu
lähtetingimusi ei ole vahepeal oluliselt muudetud; (b)
kui leping sõlmitakse üksnes teadusuuringute,
katsetus-, uurimis- või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi saamiseks või
teadusuuringute ja arendustööde kulutuste tasateenimiseks ning kui selliste
lepingute sõlmimine ei piira just viimati nimetatud eesmärke taotlevate
edaspidiste lepingute sõlmimist konkursi korras; (c)
kui hanke eesmärgiks on kunstiteose loomine või
tellimine; (d)
kui järgmistel põhjustel saab ehitusöid, asju või
teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja: i) konkurentsi puudumine tehnilistel
põhjustel; ii) patentide, autoriõiguste või muude
intellektuaalomandi õiguste kaitse; iii) muude ainuõiguste kaitse. Seda erandit kohaldatakse ainult juhul, kui puudub
mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumide
kunstlikust kitsendamisest; (e)
kui see on tingimata vajalik, sest vääramatust
jõust tingitud kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud, piiratud või
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine
võimalik. Kiireloomulisuse põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil
juhul johtuda võrgustiku sektori hankijast; (f)
esialgse tarnija lisatarneid käsitlevate asjade
hankelepingute puhul, mis on mõeldud olemasolevate asjade või seadmete
osaliseks asendamiseks või olemasolevate asjade või seadmete täiendamiseks, kui
tarnija vahetamine sunniks võrgustiku sektori hankijat hankima teistsuguste
tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ülemäärased
tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; (g)
uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad
samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta samad võrgustiku
sektori hankijad on töövõtjaga varasema lepingu sõlminud, tingimusel et need
ehitustööd või teenused vastavad artikli 39 lõike 1 kohaselt valitud menetluse
alusel sõlmitud esimese lepingu esemeks olevale põhiprojektile. (h)
kaubabörsil või sarnastel turgudel, nagu
elektribörsid, noteeritavate ja ostetavate asjade puhul; (i)
allahindlusega hangete puhul, kui väga lühikeseks
ajaks avaneb eriti soodne võimalus hankida materjale hinnaga, mis on tunduvalt
allpool tavapärast turuhinda; (j)
erakordselt soodsatel tingimustel tehtavate ostude
puhul, kui tarnija on oma äritegevust lõpetamas või likvideerijad on
maksejõuetusmenetluses või võlausaldajaga on sõlmitud kokkuleppe või muu
siseriiklikele õigusnormidele vastava samalaadse menetluse korral; (k)
teenuste hankelepingute puhul, kui asjaomase
lepingu aluseks on käesoleva direktiivi kohaselt korraldatud ideekonkurss ning
kohaldatavate eeskirjade järgi sõlmitakse leping selle ideekonkursi võitjaga
või ühega võitjatest; viimasel juhul peetakse läbirääkimisi kõigi konkursi
võitjatega. Punkti a kohaldamisel ei peeta nõuetele
vastavaks pakkumust, mis: (a)
on ebakorrektne või vastuvõetamatu või (b)
ei ole lepingu täitmiseks üldse asjakohane, kuna ei
vasta võrgustiku sektori hankija hankedokumentides täpsustatud vajadustele. Eelkõige peetakse pakkumusi ebakorrektseks
juhul, kui need ei vasta hankedokumentidele või kui pakkumuses olevad hinnad on
tavapäraste konkurentsijõudude eest kaitstud; Eelkõige peetakse pakkumusi vastuvõetamatuks
ühel järgmisel juhul: (a)
need on laekunud hilinemisega; (b)
need on esitanud pakkujad, kellel ei ole nõutavat
kvalifikatsiooni; (c)
nende hind ületab võrgustiku sektori hankija enne
hankemenetluse algust kindlaks määratud eelarvet; eelarve eelnev
kindlaksmääramine tuleb kirjalikult dokumenteerida; (d)
need on artikli 79 kohaselt põhjendamatult madala
hinnaga. Käesoleva artikli lõike 1 punkti g
kohaldamisel märgitakse põhiprojektis võimalike täiendavate ehitustööde või teenuste
ulatus ning nende suhtes sõlmitava lepingu tingimused. Niipea kui esialgse
projekti kohta on hankemenetlus välja kuulutatud, tuleb teatada, et võidakse
kasutada seda menetlust ning et võrgustiku sektori hankijad peavad artiklite 12
ja 13 kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste
hinnangulist kogumaksumust. II PEATÜKK
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid Artikkel 45
Raamlepingud 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad sõlmida
raamlepinguid, tingimusel et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud
menetlusi. Raamleping tähendab ühe või mitme võrgustiku
sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vahelist lepingut, mille eesmärk
on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused,
eelkõige hinna ja vajaduse korral kavandatava koguse osas. Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja
aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige
seotud raamlepingu esemega. 2.
Raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmitakse
käesolevas lõikes ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Kõnealuseid menetlusi võib kohaldada hanke
väljakuulutamise teates, huvi kinnitamise ettepanekus ning pakkumuse esitamise
ettepanekus, kui hanke väljakuulutamiseks kasutatakse kvalifitseerimissüsteemi
olemasolu teadet, sellel eesmärgil selgelt kindlakstehtud võrgustiku sektori
hankijate ning algselt raamlepinguga hõlmatud ettevõtjate vahel sõlmitavate
lepingute puhul. Raamlepingul põhinevate lepingute puhul ei ühelgi
juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti
lõikes 3 osutatud juhul. Võrgustiku sektori hankijad peavad raamlepinguid
kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi. 3.
Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga
võetakse sellel raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise aluseks
raamlepingus sätestatud tingimused. Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad võrgustiku
sektori hankijad raamlepingu osapooleks oleva ettevõtjaga kirjalikult nõu
pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumust täiendada. 4.
Kui raamleping sõlmitakse enam kui ühe ettevõtjaga,
võib seda täita ühel järgmisel viisil: (a)
raamlepingu tingimuste alusel ilma hanget uuesti
välja kuulutamata, kui lepingus on sätestatud kõik asjaomaste ehitustööde
tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimused ning objektiivsed
tingimused, mille alusel on võimalik otsustada, milline raamlepingu pooleks
olev ettevõtja vastavat lepingut täidab; sellised tingimused näidatakse ära
hankedokumentides; (b)
kui raamlepingus ei ole sätestatud ehitustööde
tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise kõiki tingimusi, kuulutatakse
raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate seas hange uuesti välja. 5.
Lõike 4 punktis b osutatud hange lähtub samadest
tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajaduse
korral täpsemalt määratletud tingimustest ning asjakohasuse korral ka muudest
raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustest kooskõlas järgmise menetlusega: (a)
iga sõlmitava lepingu puhul peavad võrgustiku
sektori hankijad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega; (b)
võrgustiku sektori hankijad määravad piisavalt pika
tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumusi esitada, ning
arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu eseme keerukus ja
pakkumuste saatmiseks vajalik aeg; (c)
pakkumused esitatakse kirjalikult ning neid ei
avata kuni vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni; (d)
võrgustiku sektori hankijad sõlmivad lepingu
pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud pakkumuste hindamise
kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumuse. Artikkel 46
Dünaamilised hankesüsteemid 1.
Tavapäraste ostude puhul, mis sellisel kujul, nagu
neid üldiselt turul pakutakse, vastavad võrgustiku sektori hankijate nõuetele,
võivad võrgustiku sektori hankijad kasutada dünaamilist hankesüsteemi.
Dünaamiline hankesüsteem on täielikult elektrooniline protsess, mis on algusest
lõpuni avatud kõigile valikukriteeriumidele vastavatele ettevõtjatele. 2.
Lepingute sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi
alusel järgivad võrgustiku sektori hankijad piiratud hankemenetluse eeskirju.
Süsteemiga võivad liituda kõik valikukriteeriumidele vastavad taotlejad;
süsteemiga liituvate taotlejate arvu ei piirata vastavalt artikli 72 lõikele 2.
Kogu dünaamilise hankesüsteemiga seotud teabevahetus toimub üksnes
elektrooniliste vahendite abil kooskõlas artikli 33 lõigetega 2–6. 3.
Dünaamilise hankesüsteemi alusel lepinguid sõlmides
peavad võrgustiku sektori hankijad: (a)
hanget välja kuulutades selgelt märkima, et kasutusel
on dünaamiline hankesüsteem; (b)
osutama kirjeldustes vähemalt kõnealuse süsteemi
alusel kavandatavate hangete olemusele ning hinnangulisele kogusele, samuti
vajalikule teabele hankesüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning
ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta; (c)
võimaldama kooskõlas artikliga 67 kirjeldustele ja
kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku otsest juurdepääsu
kogu süsteemi kasutusaja jooksul. 4.
Võrgustiku sektori hankijad võimaldavad kõigil
ettevõtjatel kogu dünaamilise hankesüsteemi kasutusaja jooksul esitada taotlusi
süsteemiga liitumiseks lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Võrgustiku
sektori hankijad annavad taotlustele valikukriteeriumide alusel hinnangu 10
tööpäeva jooksul alates taotluste laekumisest. Võrgustiku sektori hankijad annavad esimeses
lõigus osutatud ettevõtjale esimesel võimalusel teada, kas tal lubatakse
dünaamilise hankesüsteemiga liituda. 5.
Võrgustiku sektori hankijad kutsuvad artikli 68
kohaselt kõiki kvalifitseeritud osalejaid üles esitama pakkumust dünaamilise
hankesüsteemi alusel toimuva iga konkreetse hanke puhul. Nad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on esitanud
parima pakkumuse, võttes aluseks pakkumuse hindamise kriteeriumid, mis on
esitatud dünaamilise hankesüsteemi hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus
või kui hange kuulutatakse välja kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teatega,
siis pakkumuse esitamise ettepanekus. Vajaduse korral võib need kriteeriumid
pakkumuse esitamise ettepanekus täpsemalt sõnastada. 6.
Võrgustiku sektori hankijad märgivad hanke
väljakuulutamise teates ära dünaamilise hankesüsteemi kasutusaja. Nad
teavitavad komisjoni kasutusaja mis tahes muutusest, kasutades järgmisi
standardvorme: (a)
dünaamilise hankesüsteemi esialgseks
väljakuulutamiseks kasutatud vorm, kui kasutusaega muudetakse süsteemi
kehtivust lõpetamata; (b)
artikli 64 kohane lepingu sõlmimise teade, kui
süsteemi kehtivus lõpetatakse. 7.
Huvitatud ettevõtjatelt ega dünaamilise
hankesüsteemi osalistelt ei või nõuda mingite tasude maksmist. Artikkel 47
Elektroonilised oksjonid 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad kasutada
elektroonilisi oksjoneid, mis põhinevad uute hindade, allapoole korrigeeritud
hindade ja/või pakkumuste teatavate osadega seotud uue väärtuse esitamisel. Selleks kasutavad võrgustiku sektori hankijad
elektroonilist korduvmenetlust (elektroonilist oksjonit), mis toimub pärast
pakkumuste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete
hindamismeetodite abil järjestada. 2.
Avatud, piiratud või väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse puhul võivad võrgustiku sektori hankijad
otsustada, et lepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui pakkumuse
kirjeldusi on võimalik täpselt kindlaks määrata. Samadel asjaoludel võib raamlepingu poolte jaoks
artikli 45 lõike 4 punkti b kohase uue hanke väljakuulutamise puhul ning
artiklis 46 kohase dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate lepingutega
seotud hanke väljakuulutamise puhul korraldada elektroonilise oksjoni. 3.
Elektrooniline oksjon toimub ühe järgmise
kriteeriumi alusel: (a)
üksnes hinna alusel, kui leping sõlmitakse
madalaima hinna alusel; (b)
hinna ja/või pakkumuse kirjeldustes osutatud
komponentide uute väärtuste alusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult
soodsaima pakkumuse esitajaga. 4.
Elektroonilist oksjonit korraldada kavatsevad
võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära hanketeates, huvi kinnitamise
ettepanekus või kui hanke väljakuulutamise teade on kvalifitseerimissüsteemi
olemasolu teade, siis pakkumuse esitamise ettepanekus. Kirjeldused sisaldavad
vähemalt VII lisas esitatud andmeid. 5.
Enne elektroonilise oksjoni algust teevad
võrgustiku sektori hankijad pakkumuste esialgse täieliku hindamise pakkumuste
hindamise kriteeriumi või kriteeriumide ja neile omistatud osakaalude alusel. Pakkumust käsitatakse vastuvõetavana, kui selle on
esitanud kvalifitseeritud pakkuja ning see vastab tehnilistele kirjeldustele. Kõik pakkujad, kes on esitanud vastuvõetavad
pakkumused, kutsutakse seejärel samal ajal elektrooniliste vahendite teel
elektroonilisel oksjonil osalema, kasutades selleks kindlaks määratud kuupäeval
ja kellaajal kutses esitatud instruktsioonide kohaseid ühendusi. Elektrooniline
oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi
alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete väljasaatmise kuupäeva. 6.
Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel, lisatakse kutsele asjaomase pakkumuse täieliku hindamise
tulemus, mis saadi artikli 76 lõike 5 esimeses lõigus viidatud osakaalude
kasutamisega. Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil
esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva
ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem sisaldab
kõigi majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlaksmääramiseks esitatud
kriteeriumide osakaale, nagu oli näidatud hanke väljakuulutamise teates või
kirjeldustes. Selleks taandatakse kõik lubatud vahemikud ette kindlaks määratud
väärtusele. Kui alternatiivsed lahendused on lubatud,
esitatakse iga alternatiivse lahenduse kohta eraldi valem. 7.
Elektroonilise oksjoni iga etapi vältel saadavad
võrgustiku sektori hankijad kõikidele pakkujatele kohe piisavat teavet, mis
võimaldab neil endil määrata mis tahes hetkel oma pakkumuse koha pakkumuste
järjestuses. Nad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuse
kohta, tingimusel et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal
teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega üheski
oksjoni etapis ei tohi nad avalikustada pakkujate isikuid. 8.
Võrgustiku sektori hankijad lõpetavad elektroonilise
oksjoni ühel või mitmel alljärgneval viisil: (a)
eelnevalt ära näidatud kuupäeval ja kellaajal; (b)
kui nad ei saa enam minimaalsete erinevuste
nõuetele vastavaid uusi hindu ega uut maksumust, tingimusel et nad on eelnevalt
ära näidanud, kui palju aega peab mööduma viimasest hinna või maksumuse
esitamisest, enne kui nad elektroonilise oksjoni sulgevad; (c)
kui on läbitud eelnevalt ära näidatud arv oksjoni
etappe. Kui võrgustiku sektori hankija on otsustanud
sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt, mida ta võib kombineerida
punktis b sätestatud korraga, tuleb oksjonil osalemise kutses märkida oksjoni
kõikide etappide ajakava. 9.
Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmivad
võrgustiku sektori hankijad elektroonilise oksjoni tulemuste alusel ning artikli
76 põhjal lepingu. Artikkel 48
Elektroonilised kataloogid 1.
Kui võrgustiku sektori hankijad nõuavad artikli 33
kohaste elektrooniliste sidevahendite kasutamist, võivad nad nõuda pakkumuste
esitamist elektroonilise kataloogi vormis. Liikmesriigid võivad teha elektrooniliste
kataloogide kasutamise teatavat liiki hangete puhul kohustuslikuks. Elektroonilise kataloogi kujul esitatud
pakkumustele võib lisada pakkumuse täiendamiseks muid dokumente. 2.
Elektroonilised kataloogid koostavad taotlejad või
pakkujad teatavas hankemenetluses osalemiseks vastavalt võrgustiku sektori
hankija esitatud tehnilisele kirjeldusele ja vormingule. Elektroonilised kataloogid peavad vastama
elektroonilise sidevahendite suhtes kohaldatavatele nõuetele ning mis tahes
täiendavatele nõuetele, mis võrgustiku sektori hankija on kooskõlas artikliga
33 kehtestanud. 3.
Kui aktsepteeritakse või nõutakse pakkumuste
esitamist elektrooniliste kataloogide kujul, peavad võrgustiku sektori
hankijad: (a)
märkima selle ära hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus
või kui hange kuulutakse välja kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teatega, siis
pakkumuse esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanekus; (b)
esitama tehnilistes kirjeldustes artikli 33 lõike 5
kohase kogu vajaliku teabe vormingu, kasutatavate elektrooniliste seadmete,
tehniliste ühenduste ning kataloogi tehniliste kirjelduste kohta. 4.
Kui pärast pakkumuste esitamist elektrooniliste
kataloogide kujul on sõlmitud raamleping mitme ettevõtjaga, võivad võrgustiku
sektori hankijad ette näha, et konkreetsete lepingute puhul kuulutatakse hange
uuesti välja ajakohastatud kataloogide alusel. Sellisel juhul kasutavad
võrgustiku sektori hankijad üht järgmistest alternatiivsetest meetoditest: (a)
esitavad pakkujatele kutse esitada uuesti
elektrooniline kataloog, mida on kohandatud teatava lepingu nõuetele; (b)
teatavad pakkujatele, et nad kavatsevad koguda juba
esitatud kataloogidest vajaliku teabe, mida on vaja teatava lepingu nõuetele
kohandatud pakkumuse koostamiseks (edaspidi „andmete kogumine”), tingimusel et
kõnealuse meetodi kasutamine on ära näidatud raamlepingu hankedokumentides. 5.
Kui võrgustiku sektori hankijad kuulutavad
teatavate lepingute jaoks hanke uuesti välja lõike 4 punktis b kohaselt,
täpsustavad nad kuupäeva ja kellaaja, millal nad kavatsevad koguda teatava
lepingu nõuetele kohandatud pakkumuste koostamiseks vajalikku teavet, ning
annavad pakkujatele võimaluse keelduda sellisest teabekogumisest. Võrgustiku sektori hankijad jätavad teatamise ja
teabekogumise vahele piisavalt aega. Enne lepingu sõlmimist esitavad võrgustiku sektori
hankijad kogutud teabe asjaomasele pakkujale, et anda talle võimalus nii
koostatud pakkumuse õigsust eitada või kinnitada. 6.
Võrgustiku sektori hankijad võivad dünaamilisel
hankesüsteemil põhinevate lepingute sõlmimisel andmete kogumise meetodit
kasutada, kui koos dünaamilise hankesüsteemiga liitumise taotlusega esitatakse
võrgustiku sektori hankija ette nähtud tehnilisele kirjeldusele ja vormingule
vastav elektrooniline kataloog. Kui võrgustiku sektori hankija teatab taotlejatele
oma kavatsusest koostada pakkumused andmete kogumise meetodi alusel, täidavad
taotlejad selle kataloogi. Andmete kogumisel lähtutakse lõike 4 punktist b ja
lõikest 5. Artikkel 49
Keskne hankimine ja kesksed hankijad 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad osta ehitustöid,
asju ja/või teenuseid keskselt hankijalt või keskse hankija kaudu. 2.
Liikmesriigid näevad võrgustiku sektori hankijatele
ette võimaluse kasutada teises liikmesriigis asutatud kesksete hankijate
pakutavat keskset hankimist. 3.
Võrgustiku sektori hankija täidab oma käesoleva
direktiivi kohaseid kohustusi, kui ta kasutab keskseid hankeid nii, et
asjaomaste hankemenetluste kõik etapid alates hanke väljakuulutamisest kuni
lepingu või lepingute täitmise lõpuni viib läbi keskne hankija üksi. Kui hankemenetluse teatavaid etappe viib läbi või
sõlmitavat lepingut täidab asjaomane võrgustiku sektori hankija, vastutab
võrgustiku sektori hankija aga jätkuvalt käesoleva direktiivi kohaste
kohustuste täitmise eest seoses tema läbiviidavate etappidega. 4.
Kõigi keskse hankija läbi viidavate hankemenetluste
puhul kasutatakse elektroonilisi sidevahendeid vastavalt artiklis 33 sätestatud
nõuetele. 5.
Võrgustiku sektori hankijad võivad valida keskseks
hankimiseks keskse hankija käesoleva direktiiviga ette nähtud menetlusi kohaldamata,
sealhulgas juhul, kui keskset hankijat tema tegevuse eest tasustatakse. 6.
Kesksed hankijad tagavad ka lepingute ja
raamlepingute täitmise või dünaamiliste hankesüsteemide kasutamise jooksul
tehtud tehingute dokumenteerimise. Artikkel 50
Hangete tugiteenused Hangete tugiteenuste osutajad valitakse kooskõlas
käesoleva direktiivi kohaste hankemenetlustega. Artikkel 51
Ajutised ühishanked 1.
Üks või mitu võrgustiku sektori hankijat võivad
otsustada viia teatavad hanked läbi ühiselt. 2.
Kui üks võrgustiku sektori hankija viib üksi läbi
kõik asjaomase hankemenetluse etapid alates hanke väljakuulutamise teate
avaldamisest kuni sõlmitava(te) lepingu(te) täitmise lõpuni, on asjaomasel
võrgustiku sektori hankijal ainuvastutus käesoleva direktiivi kohaste kohustuste
täitmisel. Kui hankemenetluse viivad läbi ja sõlmitavat
lepingut täidavad mitu osalevat võrgustiku sektori hankijat, vastutab aga
jätkuvalt igaüks neist käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest
seoses tema läbiviidavate etappidega. Artikkel 52
Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijate ühine hange 1.
Ilma et see piiraks I jaotise III peatüki 2. jao 2.
alajao (erisuhted) kohaldamist, võivad eri liikmesriikide võrgustiku sektori
hankijad sõlmida ühiselt lepinguid, kasutades ühte käesolevas artiklis
kirjeldatud viisidest. 2.
Mitu võrgustiku sektori hankijat võivad hankida
ehitustöid, asju ja/või teenuseid teises liikmesriigis asuvalt keskselt
hankijalt või selle kaudu. Sel juhul viiakse hankemenetlus läbi kooskõlas selle
liikmesriigi siseriiklike sätetega, kus keskne hankija asub. 3.
Eri liikmesriikide mitu võrgustiku sektori hankijat
võivad ühiselt lepingu sõlmida. Sel juhul sõlmivad osalevad võrgustiku sektori
hankijad kokkuleppe, milles määratakse kindlaks: (a)
hankemenetluse suhtes kohaldatavad siseriiklikud
eeskirjad; (b)
hankemenetluse sisemise korralduse, sh menetluse
haldamine, kohustuste jagamine, hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste
jaotamine ning lepingute sõlmimine. Punkti a kohaselt kohaldatava siseriikliku õiguse
kindlaksmääramisel võivad võrgustiku sektori hankijad valida mis tahes sellise
liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus asub vähemalt üks osalev võrgustiku
sektori hankija. 4.
Kui eri liikmesriikide mitu võrgustiku sektori
hankijat on moodustanud ühise juriidilise isiku, sh Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006[46] kohase Euroopa
territoriaalse koostöö rühmituse või liidu õiguse kohaselt asutatud muud
üksused, lepivad osalevad võrgustiku sektori hankijad ühise juriidilise isiku
otsusega kokku kohaldada ühe järgmise liikmesriigi siseriiklikke
hanke-eeskirju: (a)
selle liikmesriigi siseriiklikud sätted, kus on
ühise juriidilise isiku registrijärgne asukoht; (b)
selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus ühine
juriidiline isik oma tegevust teostab. Seda kokkulepet võidakse kohaldada kas
tähtajatult, kui see on kindlaks määratud ühise juriidilise isiku
asutamisaktiga, või teatud aja jooksul või teatud lepingute liikide suhtes või
ühe või mitme sõlmitava lepingu suhtes. 5.
Kui puudub kokkulepe riigihankeid käsitleva
kohaldatava õiguse kohta, määratakse lepingu sõlmimist reguleeriv siseriiklik
õigus kindlaks järgmiste eeskirjade järgi: (a)
kui hankemenetluse korraldab või seda haldab üks
osalev võrgustiku sektori hankija teiste nimel, kohaldatakse kõnealuse
võrgustiku sektori hankija liikmesriigi siseriiklikke sätteid; (b)
kui hankemenetlust ei korralda või seda ei halda
üks osalev võrgustiku sektori hankija teiste nimel ning i) kui see hõlmab ehitustööde lepingut,
kohaldavad võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid,
kus toimub enamik ehitustöödest; ii) kui see hõlmab teenuste või asjade
lepingut, kohaldavad võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi
siseriiklikke sätteid, kus enamik teenuseid osutatakse või enamik asju
ostetakse; (c)
kui punkti a või b kohaselt ei ole võimalik
kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad võrgustiku
sektori hankijad selle võrgustiku sektori hankija siseriiklikke sätteid, kes
kannab suurema osa kuludest. 6.
Kui puudub lõike 4 kohane kokkulepe riigihankeid
käsitleva kohaldatava õiguse kohta, määratakse eri liikmesriikide mitme
võrgustiku sektori hankija loodud ühise juriidilise isiku läbiviidava
hankemenetluse suhtes kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad kindlaks järgmiste
eeskirjade järgi: (a)
kui menetluse viib läbi või seda haldab ühise
juriidilise isiku pädev organ, kohaldatakse selle liikmesriigi siseriiklikke
sätteid, kus on juriidilise isiku registrijärgne asukoht; (b)
kui menetluse viib läbi või seda haldab juriidilise
isiku liige asjaomase juriidilise isiku nimel, kohaldatakse lõike 5 punktides a
ja b sätestatud eeskirju; (c)
kui lõike 5 punktide a või b kohaselt ei ole
võimalik kohaldatavat siseriiklikku õigust kindlaks määrata, kohaldavad
võrgustiku sektori hankijad selle liikmesriigi siseriiklikke sätteid, kus on
asjaomase juriidilise isiku registreeritud asukoht. 7.
Üks või mitu võrgustiku sektori hankijat võivad
sõlmida teises liikmesriigis asuva võrgustiku sektori hankija sõlmitud või
temaga ühiselt sõlmitud raamlepingu raames üksiklepinguid, tingimusel et
kõnealune raamleping sisaldab konkreetseid sätteid, millega võimaldatakse
vastava(te)l võrgustiku sektori hankija(te)l sõlmida kõnealuseid
üksiklepinguid. 8.
Piiriüleste riigihangete puhul kohaldatakse lepingu
sõlmimise otsuste suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud
tavapäraseid läbivaatamismehhanisme. 9.
Selleks et läbivaatamismehhanismid saaksid tõhusalt
toimida, tagavad liikmesriigid nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ[47]
kohaste teises liikmesriigis asuvate järelevalveasutuste otsuste täieliku
täitmise oma siseriikliku õiguskorra raames, kui sellised otsused hõlmavad
nende territooriumil asuvaid võrgustiku sektori hankijaid, kes osalevad
asjaomases piiriüleses riigihankemenetluses. III PEATÜKK
Menetluse läbiviimine 1. jagu Ettevalmistamine Artikkel 53
Esialgsed turu-uuringud 1.
Enne hankemenetluse käivitamist võivad võrgustiku
sektori hankijad viia läbi turu-uuringuid, et hinnata turu struktuuri ja
suutlikkust ning teavitada ettevõtjaid hankekavadest ja nõuetest. Selleks võivad võrgustiku sektori hankijad küsida
nõu halduslikelt tugistruktuuridelt või kolmandatelt osapooltelt või
turuosalistelt või kasutada nende nõuandeid, tingimusel et sellised nõuanded ei
takista konkurentsi ning et nendega ei kaasne mittediskrimineerimise ja
läbipaistvuse põhimõtete rikkumine. 2.
Kui taotleja või pakkuja või taotleja või pakkujaga
seotud ettevõtja on andnud võrgustiku sektori hankijale nõu või on muul moel
olnud kaasatud hankemenetluse ettevalmistamisse, võtab võrgustiku sektori
hankija asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealuse taotleja või pakkuja
osalemine ei moonuta konkurentsi. Sellised meetmed hõlmavad teiste taotlejate ja
pakkujate teavitamist mis tahes asjakohasest teabest, mida on vahetatud seoses
sellise taotleja või pakkuja hankemenetluses ettevalmistamises osalemisega või
selle tulemusena, ning pakkumuste laekumise jaoks asjakohaste tähtaegade
kehtestamist. Kõnealune taotleja või pakkuja jäetakse menetlusest kõrvale
üksnes siis, kui puuduvad muud vahendid, millega tagatakse võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimine. Enne sellist kõrvalejätmist antakse taotlejatele
ja pakkujatele võimalus tõendada, et nende kaasatus hankemenetluse
ettevalmistamisse ei moonuta konkurentsi. Võetud meetmed dokumenteeritakse
artikli 94 kohaselt nõutud üksikaruannetes. Artikkel 54
Tehnilised kirjeldused 1.
VIII lisa punktis 1 määratletud tehnilised
kirjeldused esitatakse hankedokumentides. Tehnilistes kirjeldustes määratakse
kindlaks ehitustööde, teenuste või asjade nõutavad omadused. Kõnealuste omadustega võidakse osutada ka
konkreetsele tootmisprotsessile või tellitud ehitustööde tegemise, asjade
tarnimise või teenuste osutamise viisile või olelusringi mõnele etapile, nagu
on osutatud artikli 2 punktis 22. Tehnilistes kirjeldustes täpsustatakse ka see, kas
nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist. Kõigi selliste hangete puhul, mille eseme
kavandatud kasutajad on inimesed, olemata sellest, kas nendeks on üldsus või
võrgustiku sektori hankija töötajad, koostatakse tehnilised kirjeldused nii, et
nendega võetakse arvesse puuetega inimeste ligipääsemise või kõigi kasutajate
ligipääsemise kriteeriume, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui liidu õigusaktiga võetakse vastu kohustuslikud
ligipääsemise standardid, määratletakse tehnilistes kirjeldustes
ligipääsukriteeriumid viitega sellele aktile. 2.
Tehniliste kirjeldustega võimaldatakse kõigile
ettevõtjatele võrdne juurdepääs hankemenetlusele ning nendega ei tekitata
põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 3.
Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike
tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,
sõnastatakse tehnilised kirjeldused ühel järgmisel viisil: a) kirjeldades kasutusomadusi või
funktsionaalseid nõudeid, sh keskkonnanäitajaid, tingimusel et parameetrid on
piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid teha kindlaks lepingu reguleerimiseseme
ning et võrgustiku sektori hankijad saaksid lepingu sõlmida; b) viidates tehnilistele kirjeldustele ja
viidates tähtsuse järjekorras: Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele
standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele, ühtsetele tehnilistele
kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa
standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nende
puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või
riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja
tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; igale viitele lisatakse märge
„või sellega samaväärne”; c) kirjeldades punktis a osutatud
kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis b osutatud
tehnilistele kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele
nõuetele vastavuse tagamise vahendile; d) viidates punkti b kohastele kirjeldustele
teatavate näitajate puhul ja viidates punkti a kohastele kasutusomadustele või
funktsionaalsetele nõuetele muude näitajate puhul. 4.
Kui lepingu reguleerimisese seda ei õigusta, siis
tehnilistes kirjeldustes ei viidata konkreetsele margile või allikale või
konkreetsele protsessile või kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele või konkreetsele
päritolule või tootmisviisile, millega soodustataks teatavaid ettevõtjaid või
tooteid või välistataks teised. Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui
lepingu reguleerimiseset ei ole lõike 3 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja
arusaadavalt kirjeldada. Sellistele viidetele lisatakse märge „või sellega
samaväärne”. 5.
Kui võrgustiku sektori hankija kasutab lõike 3
punktis b osutatud kirjeldustele viitamise võimalust, ei lükka ta pakkumust
tagasi põhjusel, et pakutavad ehitustööd, asjad või teenused ei vasta tema
poolt viidatud kirjeldustele, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes
asjakohasel viisil ja sh kasutades artikli 56 kohaseid tõendusmaterjale, et
tema pakutavad lahendused rahuldavad tehnilistes kirjeldustes määratletud
nõudeid samaväärsel viisil. 6.
Kui võrgustiku sektori hankija kasutab lõike 3
punkti a kohast võimalust sõnastada tehnilised kirjeldused kasutusomaduste või
funktsionaalsete nõuete kirjeldamise teel, ei lükka ta tagasi asjade, teenuste
või ehitustööde pakkumust, mis vastab Euroopa standardit ülevõtvale riiklikule
standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele, ühtsele tehnilisele
kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardimisorgani
kehtestatud tehnilisele etalonsüsteemile, kui nendes kirjeldustes käsitletakse
tema seatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid. Oma pakkumuses tõendab pakkuja mis tahes
asjakohasel viisil, sealhulgas artiklis 56 osutatud vahendeid kasutades, et
standardile vastavad asjad, teenus või ehitustöö vastavad võrgustiku sektori
hankija ette nähtud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele. Artikkel 55
Märgised 1.
Kui võrgustiku sektori hankijad määravad kindlaks
artikli 54 lõike 3 punkti a kohased ehitustööde, teenuse või asjade
kasutusomadused või funktsionaalsed nõuded seoses keskkonnanäitajate või
ühiskondlike näitajate või muude näitajatega, võivad nad nõuda, et kõnealustel
ehitustöödel, asjadel või teenustel on konkreetne märgis, tingimusel et
järgmised tingimused on täidetud: (a)
märgisenõuded hõlmavad üksnes lepingu reguleerimisesemega
seotud näitajaid ning need sobivad lepingu esemeks olevate ehitustööde, asjade
või teenuste omaduste kindlaksmääramiseks; (b)
märgisenõuded koostatakse teadusteabe või muude
objektiivselt kontrollitavate mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel; (c)
märgised on vastu võetud avatud ja läbipaistva
menetlusega, milles saavad osaleda kõik sidusrühmad, sh valitsusasutused,
tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnaorganisatsioonid ning (d)
märgised on kättesaadavad kõikidele huvitatud
isikutele. (e)
märgise kriteeriumid kehtestab märgist taotlevast
ettevõtjast sõltumatu kolmas osapool. Konkreetset märgist nõudvad võrgustiku sektori
hankijad aktsepteerivad kõiki sellega samaväärseid märgiseid, mis vastavad
võrgustiku sektori hankija osutatud konkreetse märgise nõuetele. Märgiseta
toodete puhul aktsepteerivad võrgustiku sektori hankijad ka tootja koostatud
tehnilist toimikut või muud asjakohast tõendusmaterjali. 2.
Kui märgis vastab lõike 1 punktides b–e esitatud
tingimustele, kuid hõlmab ka lepingu reguleerimisesemega mitteseotud nõudeid,
võivad võrgustiku sektori hankijad kasutada märgise üksikasjalike kirjelduste
nõudeid või vajaduse korral nende osi, mis on seotud lepingu
reguleerimisesemega ja mis sobivad selle reguleerimiseseme näitajate
kindlaksmääramiseks. Artikkel 56
Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda, et
ettevõtjad esitaksid tunnustatud organi katsearuande või sellise organi
väljastatud tõendi tõendusmaterjalina tehnilistele kirjeldustele vastavuse
kohta. Kui võrgustiku sektori hankijad nõuavad
tunnustatud organite koostatud tõendite esitamist tõendamaks vastavust
konkreetsele tehnilisele kirjeldusele, aktsepteerivad hankijad ka samaväärsete
muude tunnustatud organite tõendeid. 2.
Nad aktsepteerivad muid kui lõikes 1 osutatud
asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja tehnilist toimikut, kui
asjaomasel ettevõtjal puudub juurdepääs lõike 1 kohastele tõenditele või
katsearuannetele või tal ei ole võimalik neid asjaomase tähtaja jooksul hankida. 3.
Lõike 1 kohased tunnustatud organid on katse- ja
kalibreerimislaborid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
765/2008[48] kohaselt akrediteeritud
mis tahes sertifitseerimis- ja kontrolliasutused. 4.
Liikmesriigid teevad taotluse korral teistele liikmesriikidele
kättesaadavaks mis tahes teabe, mis on seotud artikli 54 lõike 6, artikli 55
ning käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt esitatud tõendusmaterjali ja
dokumentidega, et tõendada tehnilistele nõuetele vastavust. Asukohaliikmesriigi
pädevad asutused esitavad sellise teabe vastavalt artiklile 96. Artikkel 57
Tehniliste kirjelduste edastamine 1.
Lepingu sõlmimisest huvitatud ettevõtjate taotlusel
teevad võrgustiku sektori hankijad neile kättesaadavaks tehnilised kirjeldused,
millele nende asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingutes korrapäraselt
viidatakse, või tehnilised kirjeldused, mida nad kavatsevad kohaldada selliste
lepingute suhtes, mille puhul hange kuulutatakse välja perioodilise eelteatega.
Kõnealused kirjeldused tehakse elektrooniliste vahendite abil kättesaadavaks,
võimaldades piiramatut ja täielikku otsest tasuta juurdepääsu. 2.
Kui kõnealused tehnilised kirjeldused põhinevad
elektrooniliste vahendite abil kättesaadavatel dokumentidel, mis tehakse
huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks, võimaldades piiramatut ja täielikku
otsest tasuta juurdepääsu, piisab viite lisamisest kõnealustele dokumentidele. Artikkel 58
Alternatiivsed lahendused 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad arvesse võtta
pakkuja esitatud alternatiivseid lahendusi, mis vastavad võrgustiku sektori
hankijate kindlaksmääratud miinimumnõuetele. Võrgustiku sektori hankijad näitavad kirjeldustes
ära, kas nad lubavad alternatiivsete lahenduste esitamist või mitte, ja nende
lubamisel toovad ära alternatiivsetele lahendustele esitatavad miinimumnõuded
ning konkreetsed nõuded nende esitamise kohta. Kui alternatiivsete lahenduste
esitamine on lubatud, tagavad nad ka, et pakkumuste hindamiseks kasutatavaid
kriteeriume on võimalik edukalt kohaldada kõnealustele miinimumnõuetele vastavate
alternatiivsete lahenduste suhtes ja ka selliste nõuetele vastavate pakkumuste
suhtes, mis ei ole alternatiivsed lahendused. 2.
Asjade või teenuste hankelepingute sõlmimise
menetluse korral ei lükka alternatiivsete lahenduste esitamist lubanud
võrgustiku sektori hankijad alternatiivset lahendust tagasi üksnes seetõttu, et
selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade hankelepingu
asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste hankelepingu asemel. Artikkel 59
Lepingute osadeks jaotamine 1.
Lepinguid võib omakorda jaotada ühesugusteks või
erinevateks osadeks. Kohaldatakse artikli 13 lõiget 7. Võrgustiku sektori hankijad märgivad hanketeates,
huvi kinnitamise ettepanekus või kui hanke väljakuulutamise teade on
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade, siis pakkumuse esitamise või
läbirääkimiste alustamise ettepanekus, kas pakkumused peavad piirduma üksnes
ühe või mitme osaga. 2.
Võrgustiku sektori hankijad võivad isegi juhul, kui
on märgitud võimalus esitada pakkumus kõigi osade kohta, piirata ühe pakkkujaga
sõlmitava lepingu osade arvu, tingimusel et hanketeates või huvi kinnitamise
ettepanekus on märgitud maksimaalne arv. Võrgustiku sektori hankijad määravad
hankedokumentides kindlaks ja märgivad ära eri osade suhtes sõlmitava lepingu
objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid või eeskirjad, kui
pakkumuste hindamiseks kasutatavate kriteeriumide kohaldamise tulemusel
sõlmitaks ühe pakkujaga leping maksimaalset arvu ületavate osade suhtes. 3.
Kui sama pakkujaga võidakse sõlmida leping mitme
osa suhtes, võivad võrgustiku sektori hankijad ette näha, et nad sõlmivad kas
ühe lepingu iga üksiku osa suhtes või nad sõlmivad väiksema arvu lepinguid, mis
hõlmavat mitut osa või kõiki osasid. Võrgustiku sektori hankijad märgivad
hankedokumentides, kas neil on õigus sellist valikut teha, ja kui, siis
millised osad võib ühte lepingusse koondada. Võrgustiku sektori hankijad määravad kõigepealt
kindlaks pakkumused, mis iga üksiku osa puhul vastavad kõige paremini artikli
76 kohastele pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Nad võivad sõlmida mitme osa
suhtes lepingu pakkujaga, kes ei ole asjaomase lepinguga hõlmatud kõigi
üksikute osade puhul esikohal, tingimusel et artikli 76 kohased pakkumuste
hindamise kriteeriumid on asjaomase lepinguga hõlmatud kõigi osade puhul
paremini täidetud. Võrgustiku sektori hankijad määravad hankedokumentides
kindlaks kõnealuse võrdluse tegemise meetodid. Sellised meetodid peavad olema
läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. 4.
Võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda, et kõik
töövõtjad kooskõlastavad tegevuse ettevõtjaga, kellega on sõlmitud leping
projekti üldist kooskõlastamist hõlmava osa või asjakohaste osade suhtes. Artikkel 60
Tähtaegade kehtestamine 1.
Osalemistaotluste ja pakkumuste laekumise
tähtaegade määramisel võtavad võrgustiku sektori hankijad eelkõige arvesse
lepingu keerulisust ja pakkumuste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see
piiraks artiklites 39–44 sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist. 2.
Kui pakkumusi saab esitada üksnes pärast kohaga
tutvumist või hankedokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal,
pikendatakse pakkumuste laekumise tähtaegu, nii et kõik asjaomased ettevõtjad
oleksid teadlikud kogu pakkumuste esitamiseks vajalikust teabest. 2. jagu
Avaldamine ja läbipaistvus Artikkel 61
Perioodilised eelteated 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad kavandatavast
hankest teavitamiseks avaldada perioodilise eelteate pärast eelarveaasta algust
nii pea kui võimalik. Sellised teated sisaldavad VI lisa A osa I jao kohast
teavet. Teated avaldab kas komisjon või võrgustiku sektori hankijad oma IX lisa
punkti 2 alapunkti b kohases hankijaprofiilis. Kui võrgustiku sektori hankijad
avaldavad kõnealuse teate oma hankijaprofiilis, saadavad nad teate hankija
profiilis perioodilise eelteate avaldamise kohta kooskõlas IX lisa punktiga 3. 2.
Kui piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse puhul kuulutatakse hange välja perioodilise
eelteatega, vastab teade järgmistele nõuetele: (a)
selles nimetatakse konkreetselt need asjad,
ehitustööd või teenused, mis on sõlmitava lepingu esemeks; (b)
selles märgitakse, et leping sõlmitakse piiratud
või läbirääkimistega hankemenetluse teel, ilma et edaspidi avaldataks hanke
väljakuulutamise teade, ning huvitatud ettevõtjatel palutakse oma huvist
kirjalikult teatada; (c)
see sisaldab lisaks VI lisa A osa I jao kohasele
teabele VI lisa A osa II jaos esitatud teavet; (d)
see on avaldatud mitte rohkem kui 12 kuud enne
kuupäeva, mil saadeti huvi kinnitamise ettepanek. Artikkel 62
Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teated Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad
kehtestada kvalifitseerimissüsteemi vastavalt artiklile 71, tuleb selle
süsteemi kohta avaldada X lisas osutatud teade, milles näidatakse ära
kvalifitseerimissüsteemi eesmärk ning juhatatakse, kust leida selle toimimise
reeglid. Kui selle süsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, avaldatakse
asjaomane teade igal aastal. Kui süsteemi kehtivusaeg on lühem, piisab
esialgsest teatest. Artikkel 63
Hanketeated Hanketeateid võib hanke väljakuulutamiseks
kasutada mis tahes menetluse puhul. Need sisaldavad XI lisa vastavas osas
esitatud teavet ja need avaldatakse kooskõlas artikliga 65. Artikkel 64
Lepingu sõlmimise teated 1.
Kahe kuu jooksul alates lepingu või raamlepingu
sõlmimisest saadavad võrgustiku sektori hankijad lepingu sõlmimise teate
hankemenetluse tulemuste kohta. Kõnealune teade sisaldab XII lisas esitatud teavet
ja see avaldatakse kooskõlas artikliga 65. 2.
Kui asjaomase lepingu puhul oli hanke
väljakuulutamise teateks perioodiline eelteade ning võrgustiku sektori hankija
ei kavatse perioodilise eelteatega hõlmatud 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul
täiendavaid lepinguid sõlmida, märgitakse see konkreetselt ära lepingu
sõlmimise teates. Artikli 45 kohaselt sõlmitud raamlepingu puhul ei
ole võrgustiku sektori hankijad kohustatud saatma hankemenetluse tulemusi
sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta. Dünaamilisel hankesüsteemil põhineva iga lepingu
sõlmimise puhul saadavad võrgustiku sektori hankijad lepingu sõlmimise teate
kahe kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Nad võivad sellised teated
kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul saadavad nad selliselt rühmitatud teated
kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. 3.
XII lisa alusel esitatud avaldamiseks mõeldud teave
avaldatakse vastavalt IX lisale. Teatavad andmed lepingu või raamlepingu
sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine
takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike
huvidega või riivaks teatava avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja,
sealhulgas lepingu sõlminud ettevõtja seaduslikke ärihuve või võiks takistada
ettevõtjate ausat konkureerimist. Teadus- ja arendusteenuste lepingute puhul võib
osutatavate teenuste olemust ja kogust hõlmav teave piirduda järgmisega: (a)
märge „teadus- ja arendusteenused”, kui leping on
sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus kooskõlas
artikli 44 punktiga b; (b)
vähemalt sama üksikasjalik teave, kui märgiti hanke
väljakuulutamiseks kasutatud teates. 4.
Vastavalt XII lisale esitatud teave, mis on
tähistatud avaldamiseks mittemõelduna, avaldatakse üksnes lihtsustatud kujul
vastavalt IX lisale ning seda kasutatakse statistika tegemiseks. Artikkel 65
Teadete avaldamise vorm ja viis 1.
Artiklite 61–64 kohased teated sisaldavad XI ja X lisas,
VI lisa A osa, VI lisa B osas ja XII lisas osutatud teavet standardvormide
kujul, sh paranduste standardvormide kujul. Kõnealused standardvormid kehtestab komisjon.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 100 osutatud
nõuandemenetlusega. 2.
Artiklites 61–64 osutatud teated koostatakse,
edastatakse elektrooniliste vahendite abil komisjonile ja avaldatakse IX lisa
kohaselt. Teated avaldatakse hiljemalt viis päeva pärast nende saatmist.
Komisjoni poolt teadete avaldamisega seotud kulud kannab liit. 3.
Artikli 39 lõike 2 kohased hanke väljakuulutamise
teated avaldatakse täies ulatuses liidu ühes ametlikus keeles, mille valib
asjaomane võrgustiku sektori hankija. Kõnealuses keeles olev tekst on ainuke
autentne tekst. Iga teate oluliste elementide kokkuvõte avaldatakse teistes
ametlikes keeltes. 4.
Komisjon tagab, et artikli 61 lõike 2 kohaste
perioodiliste eelteadete, hanke väljakuulutamiseks kasutatavate artikli 46
lõike 3 punkti a kohase dünaamilise hankesüsteemi loomise teate ja artikli 39
lõike 2 punkti b kohase kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadete täielik
tekst ja selle kokkuvõtte avaldamist jätkatakse: (a)
perioodiliste eelteadete puhul 12 kuud või seni,
kuni saadakse artikli 64 lõike 2 kohane lepingu sõlmimise teade, milles
märgitakse, et hanke väljakuulutamise teatega hõlmatud 12 kuu pikkuse
ajavahemiku jooksul täiendavaid lepinguid ei sõlmita; (b)
dünaamilise hankesüsteemi loomist hõlmavate hanke
väljakuulutamise teadete puhul dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja lõpuni; (c)
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadete puhul
selle kehtivusaja lõpuni. 5.
Võrgustiku sektori hankijad on suutelised esitama
tõendeid teadete saatmise kuupäeva kohta. Komisjon annab võrgustiku sektori hankijatele
kinnituse teate kättesaamise ja saadud teabe avaldamise kohta, märkides ära
avaldamise kuupäeva. Kõnealune kinnitus on tõend avaldamise kohta. 6.
Võrgustiku sektori hankijad võivad avaldada
ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingute teateid, mille suhtes ei
kohaldata käesoleva direktiivi kohaseid avaldamisnõudeid, tingimusel et
kõnealused teated saadetakse komisjonile elektrooniliste vahendite abil
vastavalt IX lisas esitatud vormile ja edastamiskorrale. Artikkel 66
Avaldamine riigi tasandil 1.
Artiklites 61–64 osutatud teateid ja nende sisu ei
avaldata riigi tasandil enne artikli 65 kohast avaldamist. 2.
Riigi tasandil avaldatavad teated ei sisalda muud
teavet kui see, mis sisaldub komisjonile saadetud teadetes või mis avaldati
hankijaprofiilis, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti
komisjonile või avaldati hankijaprofiilis. 3.
Perioodilisi eelteateid ei avaldata
hankijaprofiilis enne, kui komisjonile saadetakse teade, et need avaldatakse
sellisel kujul; nendes märgitakse saatmise kuupäev. Artikkel 67
Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus 1.
Võrgustiku sektori hankijad võimaldavad
elektrooniliste vahendite abil hankedokumentidele piiramatut ja täielikku
tasuta juurdepääsu alates teate avaldamise kuupäevast kooskõlas artikliga 65
või alates kuupäevast, mil saadeti huvi kinnitamise ettepanek. Kui hanke väljakuulutamise
teateks on kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade, võimaldatakse sellist
juurdepääsu võimalikult kiiresti ja hiljemalt siis, kui saadetakse pakkumuse
esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanek. Teate või kõnealuste
ettepanekute tekstis märgitakse internetiaadress, kus kõnealused dokumendid on
kättesaadavad. 2.
Võrgustiku sektori hankijad või pädevad osakonnad
edastavad kirjeldustega seotud lisateabe ja täiendavad dokumendid vähemalt kuus
päeva enne pakkumuste laekumise tähtaega, tingimusel et seda on aegsasti
taotletud. Artikli 40 lõikes 3 osutatud kiirendatud avatud menetluse puhul on
see ajavahemik neli päeva. Artikkel 68
Pakkumuse esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanek; huvi kinnitamise
ettepanek 1.
Piiratud hankemenetluse, innovatsioonipartnerluste
ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral saadavad
võrgustiku sektori hankijad valitud taotlejatele üheaegselt kirjaliku
ettepaneku esitada oma pakkumused või alustada läbirääkimisi. Kui artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt
kasutatakse hanke väljakuulutamise teatena perioodilist eelteadet, esitavad
võrgustiku sektori hankijad oma huvist teatanud ettevõtjatele üheaegselt
kirjaliku ettepaneku kinnitada oma jätkuvat huvi. 2.
Lõikes 1 osutatud ettepanekud sisaldavad viidet elektroonilisele
aadressile, kus kirjeldused ja mis tahes muud täiendavad dokumendid on tehtud
elektrooniliste vahendite abil vahetult kättesaadavaks. Lisaks sisaldavad need
XIII lisas sätestatud teavet. Artikkel 69
Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine 1.
Võrgustiku sektori hankijad teavitavad iga
taotlejat ja pakkujat võimalikult kiiresti raamlepingu või lepingu sõlmimise
või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta tehtud otsustest, sh ka
põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta
oli esitatud hanke väljakuulutamise teade, või miks otsustati menetlust uuesti
alustada või dünaamilist hankesüsteemi mitte luua. 2.
Asjaomase osapoole taotlusel teavitavad võrgustiku
sektori hankijad võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul alates
kirjaliku taotluse saamisest: (a)
iga kõrvalejäetud taotlejat osalemistaotluse
tagasilükkamise põhjustest; (b)
iga pakkujat, kelle pakkumus tagasi lükati,
pakkumuse tagasilükkamise põhjustest, sealjuures artikli 54 lõigetes 5 ja 6
viidatud juhtudel põhjustest, miks otsustati, et tegemist pole samaväärsusega
või et ehitustööd, asjad või teenused ei vasta kasutusomadustele või
funktsionaalsetele nõuetele; (c)
iga vastuvõetava pakkumuse teinud pakkujat
väljavalitud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest ning teatatakse
talle ka väljavalitud pakkuja nimi või osapooled, kellega raamleping sõlmiti; (d)
iga vastuvõetava pakkumuse teinud pakkujat
pakkujatega läbiviidavate läbirääkimiste ja dialoogi korraldamisest ja
edenemisest. 3.
Võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada, et
teatavaid lõike 1 kohaseid andmeid lepingu või raamleping sõlmimise või
dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta ei avaldata, kui avaldamine takistaks
õigusaktide rakendamist ega oleks muul põhjusel kooskõlas üldsuse huvidega või
kahjustaks mõne konkreetse avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja,
sealhulgas lepingu sõlminud ettevõtja seaduslikke ärihuve või võiks takistada
ettevõtjate ausat konkureerimist. 4.
Võrgustiku sektori hankijad, kes loovad
kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, teavitavad kvalifitseerimise
taotlejaid oma otsusest kvalifitseerimise kohta kuue kuu jooksul. Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli
kuud taotluse esitamisest, teatab võrgustiku sektori hankija kvalifitseerimise
taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest pikema otsustusaja põhjused ja
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja. 5.
Kvalifitseerimise taotlejaid, kes ei kvalifitseeru,
teavitatakse sellest otsusest ja põhjustest võimalikult kiiresti ja mitte mingil
juhul hiljem kui 15 päeva jooksul alates otsuse kuupäevast. Põhjenduste aluseks
on artikli 71 lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumid. 6.
Võrgustiku sektori hankijad, kes loovad
kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, võivad mõne ettevõtja
diskvalifitseerida üksnes artikli 71 lõikes 2 viidatud
kvalifitseerimiskriteeriumide alusel. Kavatsusest ettevõtjat diskvalifitseerida
teatatakse talle kirjalikult ette vähemalt 15 päeva enne diskvalifitseerimise
jõustumise kuupäeva, näidates ära selle sammu põhjuse või põhjused. 3. jagu
Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine Artikkel 70
Üldpõhimõtted 1.
Hankemenetluse osalejate valimisel järgitakse
järgmisi kumulatiivseid eeskirju: (a)
võrgustiku sektori hankijad, olles näinud ette
eeskirjad ja kriteeriumid pakkujate või taotlejate kõrvalejätmiseks artikli 72
lõike 1 või artikli 74 lõike 2 alusel, jätavad kõrvale nendele eeskirjadele ja
kriteeriumidele vastavad ettevõtjad; (b)
nad valivad välja pakkujad ja taotlejad vastavalt
objektiivsetele eeskirjadele ja kriteeriumidele, mis on sätestatud artiklite 72
ja 74 kohaselt; (c)
piiratud hankemenetluse, väljakuulutatud
läbirääkimistega hankemenetluse ja innovatsioonipartnerluste puhul vähendavad
nad vajaduse korral artikli 72 lõike 2 kohaselt selliste taotlejate arvu, kes on
välja valitud käesoleva lõike punktide a ja b alusel. 2.
Kui hanke väljakuulutamise teatena kasutatakse
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadet ning selleks et valida välja
konkreetseid lepinguid hõlmavas hankemenetluses osalejaid, teevad võrgustiku
sektori hankijad järgmist: (a)
kvalifitseerivad ettevõtjad artikli 71 alusel; (b)
kohaldavad niimoodi kvalifitseeritud ettevõtjate
suhtes lõike 1 neid sätteid, milles käsitletakse piiratud või läbirääkimistega
hankemenetlust. 3.
Osalejate väljavalimisel piiratud või läbirääkimistega
hankemenetluse või innovatsioonipartnerluse puhul ei tohi võrgustiku sektori
hankijad oma kvalifitseerimisotsustuse tegemisel või kriteeriumide ja
eeskirjade ajakohastamisel: (a)
kehtestada mõnede ettevõtjate suhtes haldus-,
tehnilisi või finantstingimusi, mida teiste suhtes ei kehtestata; (b)
nõuda katseid või tõendeid, mis dubleerivad juba
olemasolevat objektiivset tõendusmaterjali. 4.
Võrgustiku sektori hankijad kontrollivad, et
väljavalitud pakkujate esitatud pakkumused vastavad pakkumuste eeskirjadele ja
nõuetele ning sõlmivad lepingu artiklites 76 ja 79 esitatud kriteeriumide
alusel, võttes arvesse artiklit 58. 5.
Võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada mitte
sõlmida lepingut pakkujaga, kes esitas parima pakkumuse, kui nad on kindlaks
teinud, et kõnealune pakkumus ei vasta vähemalt samaväärselt kohustustele, mis
on kehtestatud liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonnas või
rahvusvahelise sotsiaal- ja tööõiguse sätetega, mis on loetletud XIV lisas. 6.
Avatud menetluste puhul võivad võrgustiku sektori
hankijad otsustada, et nad analüüsivad pakkumusi enne pakkujate vastavuse
kontrollimist, tingimusel et järgitakse artiklite 70–79 asjakohaseid sätteid,
sh eeskirja, et lepingut ei sõlmita pakkujaga, kes oleks tulnud artikli 74
kohaselt kõrvale jätta või kes ei vasta valikukriteeriumidele, mis võrgustiku
sektori hankija on kehtestanud kooskõlas artikli 72 lõikega 1 ja artikliga 74. 7.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 98, et muuta XIV lisas esitatud loetelu,
kui sellised muudatused on vajalikud uute rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise
või kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete muutmise tõttu. 1. alajagu
Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik Artikkel 71
Kvalifitseerimissüsteemid 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad soovi korral
luua ettevõtjate kvalifitseerimise süsteemi ja rakendada seda. Kvalifitseerimissüsteemi kehtestavad või seda
rakendavad võrgustiku sektori hankijad tagavad, et ettevõtjatel on igal ajal
võimalik taotleda kvalifitseerimist. 2.
Lõikega 1 ettenähtud süsteemil võivad olla erinevad
kvalifitseerimisetapid. Võrgustiku sektori hankijad kehtestavad
kvalifitseerimist taotlevate ettevõtjate kõrvalejätmise ja väljavalimise
objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid ning kvalifitseerimissüsteemi rakendamise
objektiivsed kriteeriumid ja eeskirjad, mis hõlmavad selliseid küsimusi nagu
süsteemiga liitumine, kvalifikatsiooni perioodiline ajakohastamine ja süsteemi
kehtivusaeg. Kui need kriteeriumid ja eeskirjad hõlmavad
tehnilisi kirjeldusi, kohaldatakse artikleid 54–56. Kriteeriume ja eeskirju
võib vastavalt vajadusele ajakohastada. 3.
Taotluse korral tehakse ettevõtjale kättesaadavaks
lõikes 2 osutatud kriteeriumid ja eeskirjad. Kõnealustest ajakohastatud
kriteeriumidest ja eeskirjadest teatatakse huvitatud ettevõtjatele. Kui võrgustiku sektori hankija leiab, et teatavate
teiste üksuste või asutuste kvalifitseerimissüsteem vastab tema nõuetele,
teatab ta huvitatud ettevõtjatele niisuguste teiste üksuste või asutuste nimed. 4.
Kvalifitseeritud ettevõtjate kohta peetakse
kirjalikku registrit; selle võib jagada kategooriateks vastavalt lepingute
tüüpidele, mille suhtes kvalifitseerimine kehtib. 5.
Kui hanke väljakuulutamise teateks on
kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade, kasutatakse
kvalifitseerimissüsteemiga hõlmatud konkreetsete ehitustööde, asjade või
teenuste hankelepingute sõlmimiseks piiratud hankemenetlust või
läbirääkimistega hankemenetlust, mille käigus kõik pakkujad ja osalejad
valitakse nende taotlejate hulgast, kes juba on sellise süsteemi alusel kvalifitseeritud. 6.
Kvalifitseerimise taotlusega või süsteemi alusel
juba saadud kvalifikatsiooni ajakohastamise või säilitamisega seotud
teenustasud on proportsionaalsed tekkivate kuludega. Artikkel 72
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid 1.
Võrgustiku sektori hankijad võivad kehtestada
objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid pakkujate või taotlejate
kõrvalejätmiseks ja väljavalimiseks; kõnealused eeskirjad ja kriteeriumid
tehakse huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks. 2.
Kui võrgustiku sektori hankijatel on vaja tagada
asjakohane tasakaal hankemenetluse konkreetsete näitajate ja selle
läbiviimiseks vajalike vahendite vahel, võivad nad piiratud või
läbirääkimistega hankemenetluse või innovatsioonipartnerluste korral kehtestada
objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid, mis kajastavad kõnealust vajadust ja
võimaldavad võrgustiku sektori hankijal vähendada nende taotlejate arvu,
kellele esitatakse pakkumuse esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanek.
Väljavalitud taotlejate arvu puhul võetakse siiski arvesse piisava konkurentsi
tagamise vajadust. Artikkel 73
Teiste üksuste suutlikkusele toetumine 1.
Kui kvalifitseerimissüsteemi alusel
kvalifitseerimist taotlevate ettevõtjate kõrvalejätmise ja väljavalimise
eeskirjad ja kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja finantssuutlikkusele
või tehnilisele ja ametialasele suutlikkusele, võib ettevõtja vajaduse korral
toetuda teiste üksuste suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende üksuste
vaheline juriidiline seos. Sel juhul tõendab ettevõtja võrgustiku sektori
hankijale, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi
kehtivusaja jooksul, esitades näiteks kõnealuste üksuste võetud sellekohase
kohustuse. Seoses majandus- ja finantsseisundiga võivad võrgustiku sektori
hankijad nõuda, et ettevõtja ja kõnealused üksused vastutaksid ühiselt lepingu
täitmise eest. Samadel tingimustel võib artiklis 30 osutatud
ettevõtjate rühm toetuda sama rühma teiste osaliste või teiste üksuste
suutlikkusele. 2.
Kui taotlejate ja pakkujate kõrvalejätmise ja
väljavalimise objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid avatud, piiratud või
läbirääkimistega hankemenetluse või innovatsioonipartnerluste korral hõlmavad
nõudeid ettevõtja majandus- ja finantssuutlikkusele või tema tehnilisele ja
ametialasele suutlikkusele, võib ettevõtja vajaduse korral ja teatava lepingu
puhul toetuda teiste üksuste suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende
üksuste vaheline juriidiline seos. Sel juhul tõendab ettevõtja võrgustiku
sektori hankijale, et vajalikud vahendid on tema käsutuses, esitades näiteks nende
üksuste võetud sellekohase kohustuse. Seoses majandus- ja finantsseisundiga
võivad võrgustiku sektori hankijad nõuda, et ettevõtja ja kõnealused üksused
vastutaksid ühiselt lepingu täitmise eest. Samadel tingimustel võib artiklis 30 viidatud
ettevõtjate rühm toetuda sama rühma teiste osaliste või teiste üksuste
suutlikkusele. 3.
Seoses ehitustööde ja teenuste hankelepingutega
ning asjade hankelepingute puhul asjade kohaletoomise ja paigaldamistöödega
võivad võrgustiku sektori hankijad nõuda, et teatavaid kriitilisi ülesandeid
teostaks pakkuja ise või kui pakkumuse esitab artikli 30 kohane ettevõtjate
rühm, siis selle rühma liige. Artikkel 74
Välistamispõhjused ja valikukriteeriumid vastavalt [direktiivile 2004/18] 1.
Kvalifitseerimissüsteemi alusel kvalifitseerimist
taotlevate ettevõtjate kõrvalejätmise ja väljavalimise objektiivsed eeskirjad
ja kriteeriumid ning taotlejate ja pakkujate kõrvalejätmise ja väljavalimise
objektiivsed eeskirjad ja kriteeriumid avatud, piiratud või läbirääkimistega
hankemenetluse või innovatsioonipartnerluste korral võivad hõlmata direktiivi
2004/18 artiklis 55 loetletud kõrvalejätmise põhjusi kõnealuses direktiivis
sätestatud tingimustel. Kui võrgustiku sektori hankija on avaliku sektori
hankija, hõlmavad kõnealused kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/18/EÜ
artikli 55 lõigetes 1 ja 2 loetletud kõrvalejätmise põhjusi kõnealuses artiklis
sätestatud tingimustel. 2.
Lõikes 1 osutatud kriteeriumid ja eeskirjad võivad
hõlmata direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 56 sätestatud valikukriteeriume
kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, eriti seoses aastakäibe piirmäärade
nõuetega, mis on sätestatud kõnealuse artikli lõike 3 teises lõigus. 3.
Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel
kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ artikleid 57–60. Artikkel 75
Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid 1.
Kui võrgustiku sektori hankijad nõuavad sõltumatute
asutuste koostatud tõendeid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid
kvaliteeditagamisstandardeid ja sealhulgas puudega inimeste juurdepääsu tagamise
nõuet, viitavad võrgustiku sektori hankijad asjakohastele
kvaliteeditagamissüsteemidele, mis põhinevad Euroopa standardite seeriatel,
mille on sertifitseerinud Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad
asutused. Võrgustiku sektori hankijad tunnustavad teiste
liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muid
tõendeid samaväärsete kvaliteeditagamismeetmete kohta, kui need esitavad
ettevõtjad, kellele sellised tõendid ei ole kättesaadavad või kes ei saa neid
ettenähtud tähtaja jooksul hankida. 2.
Kui võrgustiku sektori hankijad nõuavad sõltumatute
asutuste koostatud tõendeid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid
keskkonnajuhtimissüsteeme või -standardeid, osutavad nad ühenduse
keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009[49] artikli 45 alusel
tunnistatud muudele keskkonnajuhtimissüsteemidele või akrediteeritud asutuste
koostatud asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele
muudele keskkonnajuhtimisstandarditele. Võrgustiku sektori hankijad tunnustavad teiste
liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud
tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimismeetmete järgimise kohta, kui
need esitavad ettevõtjad, kellele sellised tõendid ei ole kättesaadavad või kes
ei saa neid ettenähtud tähtaja jooksul hankida. 3.
Liikmesriigid teevad teistele liikmesriikidele
taotluse korral kättesaadavaks artikli 97 kohaselt mis tahes teabe seoses
dokumentidega, mis esitatakse tõendina käesoleva artikli lõikes 1 ja 2 osutatud
kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardite järgimise kohta. 2. alajagu
Hankelepingu sõlmimine Artikkel 76
Pakkumuste hindamise kriteeriumid 1.
Ilma et see piiraks teatavate teenuste eest tasu
võtmist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, tuginevad võrgustiku
sektori hankijad pakkumuste hindamisel ühele järgmisele kriteeriumile: (a)
majanduslikult soodsaim pakkumus; (b)
madalaim maksumus. Kulude hindamisel võib võrgustiku sektori hankija
tugineda üksnes hinnale või kasutada kulutõhususe põhimõtet, artiklis 77
sätestatud tingimustel. 2.
Võrgustiku sektori hankija seisukohast
majanduslikult soodsaim pakkumus lõike 1 punkti a tähenduses tehakse kindlaks
asjaomase hankelepingu esemega seotud kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad lisaks lõike 1
punktis b osutatud hinnale või kuludele muid asjaomase hankelepingu esemega
seotud selliseid kriteeriume nagu: (a)
kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja
funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt,
keskkonnanäitajad ja innovatiivne olemus; (b)
teenuste hankelepingute ja ehitustööde
projekteerimise puhul võidakse arvesse võtta asjaomast lepingut täitma määratud
töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemusi ning sellest tulenevalt
võib kõnealused töötajad pärast lepingu sõlmimist asendada üksnes võrgustiku
sektori hankija nõusolekul, kes peab kontrollima, et asendamistega tagatakse
samaväärne töökorraldus ja kvaliteet; (c)
müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja
tarneperiood või varuosadega seoses võetavad kohustused ja tarnekindlus; (d)
konkreetne tootmisprotsess või tellitud ehitustööde
tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viis või mõni muu olelusringi
etapp, nagu on osutatud artikli 2 punktis 22, kui neid kriteeriume on lõike 4
kohaselt täpsustatud ning need hõlmavad kõnealuste protsessidega vahetult
seotud tegureid ning iseloomustavad konkreetset tootmisprotsessi või tellitud
ehitustööde tegemise, asjade tarnimise või teenuste osutamise viisi. 3.
Liikmesriigid võivad ette näha, et teatavat liiki
lepingute sõlmimisel lähtutakse majanduslikult soodsaimast pakkumusest, nagu on
märgitud lõike 1 punktis a ja lõikes 2. 4.
Pakkumuste hindamise kriteeriumidega ei anta
võrgustiku sektori hankijatele piiramatut valikuvabadust. Kõnealuste
kriteeriumidega võimaldatakse tõhusat konkurentsi ja nendega kaasnevad nõuded,
mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Võrgustiku
sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite
alusel, kas pakkumused vastavad hindamiskriteeriumidele. 5.
Lõike 1 punktis a osutatud juhul märgib võrgustiku
sektori hankija suhtelise osakaalu, mille ta omistab igale valitud
kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemisel. Nimetatud osakaalud võib väljendada nii, et
nähakse ette asjakohase maksimaalse väärtusega vahemik. Kui osakaalude kasutamine ei ole objektiivsetel
põhjustel võimalik, esitab võrgustiku sektori hankija kriteeriumid tähtsuse
vähenemise järjekorras. Suhtelise osakaalu või tähtsuse järjekord tuuakse
vajadusel ära hanke väljakuulutamiseks kasutatavas teates, huvi kinnitamise
ettepanekus, pakkumuse esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanekus või
kirjeldustes. Artikkel 77
Olelusringi kulude arvestamine 1.
Olelusringi kulude arvestamine hõlmab asjakohases
ulatuses artikli 2 punktis 22 määratletud toote, teenuse või ehitustööde
olelusringi jooksul tekkivaid järgmisi kulusid: (a)
sisekulud, sh hankimisega (nt tootmiskulud),
kasutamisega (nt energiatarbimine, hoolduskulud) ja kõrvaldamisega seotud kulud
(nt kogumise ja ringlussevõtu kulud) ning (b)
olelusringiga otseselt seotud välised
keskkonnakulud, tingimusel et nende rahalise väärtuse saab kindlaks määrata ja
et seda saab kontrollida; need võivad hõlmata kasvuhoonegaaside ja muude
saasteainete heite kulusid ning muid kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud
kulusid. 2.
Kui võrgustiku sektori hankijad hindavad kulusid
olelusringi kulude arvestamise alusel, märgivad nad hankedokumentides ära
olelusringi kulude arvestamiseks kasutatava meetodi. Kasutatav meetod peab
vastama kõigile järgmistele tingimustele: (c)
see on koostatud teadusteabe või muude
objektiivselt kontrollitavate mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel; (d)
see on kehtestatud korduvaks või pidevaks
kohaldamiseks; (e)
see on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav. Võrgustiku sektori hankijad lubavad ettevõtjatel,
sh kolmandate riikide ettevõtjatel kohaldada eri meetodeid oma pakkumuse
olelusringi kulude kindlaksmääramiseks, kui nad tõendavad, et kõnealune meetod
vastab punktides a, b ja c sätestatud nõuetele ja on võrgustiku sektori hankija
osutatud meetodiga samaväärne. 3.
Kui ühine olelusringi kulude arvutamise meetod
võetakse vastu liidu õigusakti ja sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste
delegeeritud õigusaktide raames, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi
kulude arvutamine kuulub artikli 76 lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumide
hulka. Selliste õigusaktide ja delegeeritud aktide
loetelu on esitatud XV lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 98 seoses kõnealuse loetelu
ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, tühistamise või muutmise
tõttu on sellised muudatused vajalikud. Artikkel 78
Lepingu sõlmimise takistused Võrgustiku sektori hankija ei sõlmi lepingut
eduka pakkujaga, kui üks järgmine tingimus on täidetud: (a)
pakkujal ei ole võimalik esitada artikli 74 lõike 3
kohaselt nõutavaid tõendeid; (b)
pakkuja esitatud artikli 37 kohane
avaldus on vale; (c)
pakkuja esitatud artikli 36 lõike 3
punkti b kohane avaldus on vale. Artikkel 79
Põhjendamatult madala hinnaga pakkumused 1.
Võrgustiku sektori hankija palub ettevõtjatel
selgitada küsitud hindu või kulusid, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
(a)
küsitud hind või kulud jäävad rohkem kui 50 %
alla ülejäänud pakkujate küsitud keskmisest hinnast või kuludest; (b)
küsitud hind või kulud jäävad rohkem kui 20 %
alla paremuselt teises pakkumuses küsitud hinnast või kuludest; (c)
esitatud on vähemalt viis pakkumust. 2.
Võrgustiku sektori hankijad võivad nõuda selliseid
selgitusi ka muudel põhjustel, kui pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult
madala hinnaga. 3.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud selgitused võivad eelkõige
olla seotud järgnevaga: (a)
tootmisprotsessi, osutatavate teenuste või
ehitusmeetodi säästlikkus; (b)
valitud tehnilised lahendused või erandlikult
soodsad tingimused, mida pakkuja saab kasutada asjade tarnimisel, teenuste
osutamisel või ehitustööde tegemisel; (c)
pakkuja väljapakutud asjade, teenuste või
ehitustööde originaalsus; (d)
liidu sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse valdkonna
õigusaktidega või XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätetega
kehtestatud kohustuste vähemalt samaväärne järgimine või vajaduse korral muude
sätete järgmine, mis tagab samaväärse kaitse; (e)
pakkuja võimalus saada riigiabi. 4.
Võrgustiku sektori hankija kontrollib esitatud
teavet, konsulteerides pakkujaga. Ta võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui
tõendid ei õigusta küsitavat madalat hinda või kulusid, võttes arvesse lõikes 3
osutatud tegureid. Võrgustiku sektori hankijad võivad pakkumuse
tagasi lükata, kui nad on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala
hinnaga, sest see ei vasta kohustustele, mis on kehtestatud liidu sotsiaal-,
töö- või keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidega või rahvusvahelise sotsiaal-
ja keskkonnaõiguse sätetega, mis on loetletud XIV lisas. 5.
Kui võrgustiku sektori hankija teeb kindlaks, et
pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud riigiabi,
võib sellise pakkumuse üksnes kõnealusel põhjusel tagasi lükata ainult pärast
pakkujaga konsulteerimist, kui pakkuja ei suuda võrgustiku sektori hankija
määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealune abi sobib kokku
siseturuga aluslepingu artikli 107 tähenduses. Kui võrgustiku sektori hankija
lükkab neil asjaoludel pakkumuse tagasi, teavitab ta sellest komisjoni. 6.
Liikmesriigid teevad artikli 97 kohaselt teistele
liikmesriikidele taotluse korral kättesaadavaks mis tahes teabe seoses tõendite
ja dokumentidega, mis esitatakse seoses lõikes 3 osutatud üksikasjadega. IV peatükk
Lepingu täitmine Artikkel 80
Lepingute täitmise tingimused Võrgustiku sektori hankijad võivad sätestada
lepingu täitmise eritingimused, kui need esitatakse hanke väljakuulutamise
teates või kirjeldustes. Kõnealused tingimused võivad eelkõige hõlmata
sotsiaalseid ja keskkondlikke kaalutlusi. Nad võivad lisada ka nõude, et
ettevõtjad näevad ette hinnatõusu ohu kompenseerimise (riskide maandamine), kui
see tuleneb hinnakõikumisest ja võib lepingu täitmist oluliselt mõjutada. Artikkel 81
Allhanked 1.
Võrgustiku sektori hankija võib hankedokumentides
paluda või liikmesriik võib nõuda, et pakkuja näitaks oma pakkumustes ära
lepingu kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel
osapooltel, ja kõik allhangete väljapakutud täitjad. 2.
Liikmesriigid võivad allhankija taotluse korral ja
kui lepingu olemus seda lubab, ette näha, et võrgustiku sektori hankija kannab
põhitöövõtjale osutatavate teenuste, tarnitavate asjade või teostatavate
ehitustööde eest tasumisele kuuluvad maksed üle otse alltöövõtjale. Sel juhul
kehtestavad liikmesriigid asjakohased mehhanismid, mis võimaldavad
põhitöövõtjal vaidlustada alusetud maksed. Kõnealust makseviisi hõlmav kord
nähakse ette hankedokumentides. 3.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira peamise
ettevõtja vastutust. Artikkel 82
Lepingute muudatused nende kehtivusajal 1.
Ehitustööde, asjade või teenuste lepingu sätete
olulisi muudatusi selle kehtivusajal käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt
uue lepingu sõlmimisena ning see eeldab uut hankemenetlust kooskõlas käesoleva
direktiiviga. 2.
Lepingu muudatust selle kehtivusajal käsitatakse
lõike 1 kohaselt olulisena, kui sellega muutub leping oluliselt võrreldes
algselt sõlmitud lepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist,
käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a)
muudatusega kehtestatakse tingimused, mis algse
hankemenetluse osana oleksid võimaldanud valida välja muid kui algselt
väljavalitud taotlejaid või oleksid võimaldanud lepingu sõlmimist teise
pakkujaga; (b)
muudatusega muudetakse lepingu majanduslikku
tasakaalu töövõtja kasuks. (c)
muudatusega laiendatakse lepingu reguleerimisala
märkimisväärselt, et hõlmata lepinguga algselt hõlmamata asjad, teenused või
ehitustööd. 3.
Lepingupartneri asendamist käsitatakse olulise
muudatusena lõike 1 tähenduses. Esimest lõiku ei kohaldata aga algse töövõtja
täieliku või osalise asendamise korral pärast ettevõtte restruktureerimist või
maksejõuetust teise algseid kvalitatiivseid valikukriteeriume täitva
ettevõtjaga, kui sellega ei kaasne muid olulisi lepingu muudatusi ning selle
eesmärk ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisest kõrvale hoida. 4.
Kui muudatuse väärtust saab rahaliselt väljendada,
ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle väärtus ei ületa
artiklis 12 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5% algse lepingu maksumusest,
kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust
muudatust, hinnatakse kõnealust väärtust järjestikuste muudatuste kumulatiivse
väärtuse alusel. 5.
Lepingu muudatusi ei käsitata lõike 1 tähenduses
olulistena, kui need on hankedokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja
ühemõtteliste läbivaatamisklauslite või -võimalustega. Sellistes klauslites
märgitakse võimalike muudatuste või võimaluste ulatus ja olemus ning ka
tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi,
millega muudetaks lepingu üldist olemust. 6.
Erandina lõikest 1 ei eelda oluline muudatus uut
hankemenetlust, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: (a)
muudatus tuleneb olukorrast, mida hoolas võrgustiku
sektori hankija ei saanud ette näha; (b)
muudatusega ei muudeta lepingu üldist olemust; Võrgustiku sektori hankijad avaldavad Euroopa
Liidu Teatajas teate selliste muudatuste kohta. Kõnealused teated
sisaldavad XVI lisas esitatud teavet ja see avaldatakse kooskõlas artikliga 65.
7.
Võrgustiku sektori hankijad ei kasuta lepingu
muudatusi järgimistel juhtudel: (a)
kui muudatuste eesmärk on puuduste kõrvaldamine või
nende tagajärgede heastamine, kui seda on võimalik teha lepinguliste kohustuste
jõustamisega; (b)
kui muudatuste eesmärk on kompenseerida hinnatõusu
risk, mida on maandanud töövõtja. Artikkel 83
Lepingute lõpetamine Liikmesriigid tagavad, et võrgustiku sektori
hankijatel on võimalik kehtiva siseriikliku lepinguõigusega ettenähtud
tingimuste kohaselt lõpetada ehitustööde, asjade või teenuste leping selle
kehtivusaja jooksul, kui on täidetud üks järgmine tingimus: (a)
artikliga 21 ette nähtud erandeid ei kohaldata
tulenevalt erasektori partneri osalemisest lepingu sõlminud juriidilises isikus
vastavalt artikli 21 lõikele 4; (b)
lepingu muudatust käsitatakse uue lepingu
sõlmimisena artikli 82 tähenduses; (c)
Euroopa Liidu Kohus leiab seoses aluslepingu
artikli 258 kohase menetlusega, et liikmesriik on jätnud aluslepingute kohased
kohustused täitmata, kuna kõnealuse liikmesriigi võrgustiku sektori hankija on
sõlminud kõnesoleva lepingu, jättes aluslepingutest ja käesolevast direktiivist
tulenevad kohustused täitmata. III JAOTIS
ERIHANGETE KORD I PEATÜKK
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused Artikkel 84
Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine XVII lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude
eriteenuste hankelepingud sõlmitakse vastavalt käesolevale peatükile, kui
lepingute väärtus vastab vähemalt artikli 12 punktis c sätestatud piirmäärale. Artikkel 85
Teadete avaldamine 1.
Võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad sõlmida
artiklis 84 osutatud teenuste lepingu, teatavad oma kavatsusest hanketeatega. 2.
Võrgustiku sektori hankijad, kes on sõlminud
artiklis 84 osutatud teenuste lepingu, teatavad tulemustest lepingu sõlmimise
teatega. 3.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud teated sisaldavad vähemalt
XVIII lisas osutatud teavet kooskõlas standardsete näidisteadetega. Kõnealused
standardvormid kehtestab komisjon. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 100 osutatud nõuandemenetlusega. 4.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud teated avaldatakse
artikliga 65 ettenähtud korras. Artikkel 86
Lepingute sõlmimise põhimõtted 1.
Liikmesriigid kehtestavad asjakohase menetluse
käesoleva peatüki kohaste lepingute sõlmimiseks, tagades läbipaistvuse ja
ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise täiel määral ning võimaldades
võrgustiku sektori hankijatel arvesse võtta kõnealuste teenuste eripärasid. 2.
Liikmesriigid tagavad, et võrgustiku sektori
hankijad saavad arvesse võtta vajadust tagada teenuste kvaliteet, katkematus,
ligipääsetavus, kättesaadavus ja terviklikkus, erinevate kasutajakategooriate
erivajaduste arvessevõtmine, kasutajate kaasatus ja neile suuremate õiguste
andmine ning innovatsioon. Liikmesriigid võivad ka ette näha, et teenuseosutaja
väljavalimine ei põhine üksnes teenuse osutamise hinnal. II PEATÜKK
IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD Artikkel 87
Üldsätted 1.
Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad
käesolevale peatükile ja tehakse kättesaadavaks ideekonkursil osalemisest
huvitatud isikutele. 2.
Ideekonkursil osalemist ei piirata: (a)
liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga; (b)
põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi
õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või
juriidilised isikud. Artikkel 88
Reguleerimisala 1.
Käesolevat peatükki kohaldatakse teenuste lepingu
hankemenetluse osana korraldatava ideekonkursi suhtes, tingimusel et lepingu
hinnanguline maksumus käibemaksuta ja sealhulgas mis tahes võimalikud auhinnad
või osalistele tehtavad maksed on vähemalt artikli 12 punktis a sätestatud
summa suurused. 2.
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi selliste
ideekonkursside suhtes, mille puhul on osalistele antavate auhindade ja neile
tehtavate maksete kogusumma (sh artikli 44 punkti k kohaselt sõlmitava võimaliku
teenuste hankelepingu, kui võrgustiku sektori hankija ei välista sellise
lepingu sõlmimist hanketeatega) hinnanguline maksumus käibemaksuta vähemalt
artikli 12 punktis a sätestatud summa suurune. Artikkel 89
Teated 1.
Võrgustiku sektori hankijad, kes kavatsevad
korraldada ideekonkursi, kuulutavad hanke välja ideekonkursi teate
avaldamisega. Kui nad kavatsevad sõlmida hiljem teenuse hankelepingu artikli 44
punkti k kohaselt, märgitakse see ära ideekonkursi teates. Ideekonkursi
korraldanud võrgustiku sektori hankijad avaldavad selle tulemuste kohta teate. 2.
Hanke väljakuulutamise teade sisaldab XIX lisas
osutatud teavet ja teade ideekonkursi tulemuste kohta sisaldab XX lisas
osutatud teavet standardvormide kujul. Kõnealused standardvormid kehtestab
komisjon. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 100
osutatud nõuandemenetlusega. Teade ideekonkursi tulemuste kohta edastatakse
komisjonile kahe kuu jooksul pärast ideekonkursi lõppu. Kui ideekonkursi tulemustega seotud teabe
avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus
üldiste huvidega või kahjustaks selle konkreetse era- või avalik-õigusliku
ettevõtja õigustatud ärihuve, kellega leping sõlmiti, või takistaks ausat
konkurentsi ettevõtjate vahel, võib sellise teabe jätta avaldamata. 3.
Artikli 65 lõikeid 2–6 kohaldatakse ka
ideekonkurssidega seotud teadete suhtes. Artikkel 90
Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad 1.
Ideekonkursside korraldamisel kohaldavad võrgustiku
sektori hankijad käesolevale direktiivile vastavalt kohandatud menetlust. 2.
Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv
osalejaid, kehtestavad võrgustiku sektori hankijad selged ja
mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud
taotlejate arv olema piisav tegeliku konkurentsi tagamiseks. 3.
Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on
ideekonkursil osalejatest sõltumatud. Kui ideekonkursil osalejatelt nõutakse
teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest
olema sama või samaväärne kvalifikatsioon. Artikkel 91
Žürii otsused 1.
Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. 2.
Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud
plaanide ja projektidega ning teeb otsuse ainult konkursiteates näidatud
kriteeriumide alusel. 3.
Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes
ära projektide paremusjärjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti
eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid. 4.
Anonüümsust säilitatakse niikaua, kuni žürii on
kokku leppinud oma arvamuse või otsuse suhtes. 5.
Vajaduse korral võib kutsuda taotlejaid vastama
žürii poolt protokolli märgitud küsimustele, et selgitada projektide mis tahes
tahke. 6.
Žürii liikmete ja taotlejate vahelise dialoogi
kohta koostatakse täiemahuline protokoll. IV JAOTIS
JUHTIMINE Artikkel 92
Jõustamine Nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ kohaselt tagavad
liikmesriigid käesoleva direktiivi korrektse kohaldamise tõhusate,
olemasolevate ja läbipaistvate mehhanismidega, mis täiendavad võrgustiku
sektori hankijate tehtud otsuste läbivaatamiseks kasutatavat kehtivat süsteemi. Artikkel 93
Avalik järelevalve 1.
Liikmesriigid määravad ühe sõltumatu asutuse, kes
vastutab rakendusmeetmete järelevalve ja kooskõlastamise eest (edaspidi
„järelevalveasutus”). Liikmesriigid teavitavad nimetamisest ka komisjoni. Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes
kohaldatakse sellist järelevalvet. 2.
Rakendusmeetmetesse kaasatud pädevate ametiasutuste
tegevused korraldatakse selliselt, et välditakse huvide konflikte. Avaliku
järelevalve süsteem peab olema läbipaistev. Seepärast avaldatakse kõik suunised
ja arvamusdokumendid ning samuti aastaaruanded, milles kirjeldatakse käesolevas
direktiivis sätestatud eeskirjade rakendamist ja kohaldamist. Aastaaruanne sisaldab järgmist: (a)
märge hankes osalevate väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate edukuse määra kohta; kui väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjatega sõlmitud lepingute väärtus jääb alla 50 %, analüüsitakse aruandes
põhjuseid. (b)
ülevaade säästva hankepoliitika rakendamisest, sh
menetlustest, millega võetakse arvesse keskkonnakaitse, sotsiaalse kaasatuse ja
sh puudega inimeste ligipääsu tagamise või innovatsiooni soodustamisega seotud
kaalutlusi; (c)
tsentraliseeritud andmed riigihangete valdkonnas
teatatud pettuse- ja korruptsioonijuhtude ning huvide konflikti juhtude ja
muude tõsiste rikkumiste kohta, sh juhud, mis puudutavad liidu eelarvest
kaasrahastatavaid projekte. 3.
Järelevalveasutus vastutab järgmiste ülesannete
eest: (a)
riigihanke eeskirjade kohaldamise ja võrgustiku
sektori hankija ja eelkõige keskse hankija järgitavate seotud tavade jälgimine; (b)
võrgustiku sektori hankijatele õigusabi andmine
riigihanke-eeskirjade ja põhimõtete tõlgendamise kohta ning
riigihange-eeskirjade kohaldamise kohta erijuhtudel; (c)
omaalgatuslike arvamuste ja suuniste esitamine
üldist huvi pakkuvates küsimustes seoses riigihanke-eeskirjade tõlgendamise ja
kohaldamisega, riigihanke eeskirjade korduvate küsimustega ja riigihanke
eeskirjadega seotud süsteemsete raskustega, võttes arvesse käesoleva direktiivi
sätteid ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat; (d)
ohumärgi näitajaid hõlmavate terviklike ja
rakendatavate süsteemide kehtestamine ja kohaldamine, et avastada ja hoida ära
hangetega seotud pettusi, korruptsiooni, huvide konflikti ning muid raskeid
rikkumisi ja teavitada nendest nõuetekohaselt; (e)
siseriiklike pädevate asutuste ja sealhulgas
auditiasutuste tähelepanu juhtimine konkreetsetele avastatud rikkumistele ja
süsteemsetele probleemidele; (f)
elanike ja ettevõtjate kaebuste uurimine seoses
riigihanke-eeskirjade kohaldamisega konkreetsetel juhtudel ja analüüsitulemuste
edastamine pädevatele võrgustiku sektori hankijatele, kellel on kohustus võtta
seda oma otsustes arvesse või kui analüüsi ei järgita, põhjendada selle
kõrvalejätmist; (g)
siseriiklike kohtute ja ametiasutuste tehtavate
otsuste jälgimine seoses aluslepingu artikli 267 alusel tehtud Euroopa Liidu
Kohtu otsuse või Euroopa Kontrollikoja auditileidudega, mis näitavad liidu
riigihanke-eeskirjade rikkumist liidu kaasrahastatavate projektide puhul;
järelevalveasutus teavitab Euroopa Pettustevastast Ametit liidu hankemenetluse
mis tahes rikkumisest, kui see on seotud Euroopa Liidu poolt otseselt või
kaudselt rahastatud lepingutega. Punktis e osutatud ülesanded ei piira õigust
esitada kaebus siseriiklike õigusaktide või direktiivi 92/13/EMÜ alusel loodud
süsteemi alusel. Liikmesriigid annavad järelevalveasutusele
volitused vaadata asjakohaste siseriiklike õigusaktide alusel läbi võrgustiku
sektori hankija otsused, kui järelevalveasutus on jälgimise ja õigusabi andmise
käigus avastatud rikkumisi. 4.
Ilma et see piiraks üldist korda ja töömeetodeid,
mida komisjon järgib liikmesriikidega suhtlemisel, toimib järelevalveasutus
komisjoni jaoks erilise kontaktpunktina, kui ta jälgib liidu õiguse kohaldamist
ja liidu eelarve täitmist Euroopa Liidu lepingu artikli 17 ja Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 317 alusel. Ta teavitab komisjoni käesoleva
direktiivi mis tahes rikkumisest seoses hankemenetlusega, mida kasutatakse
otseselt või kaudselt liidu rahastatavate lepingute sõlmimiseks. Komisjon võib eelkõige anda järelevalveasutusele
lahendada üksikjuhtumid, kui leping ei ole veel sõlmitud või läbivaatamist on
veel võimalik teostada. Samuti võib ta teha järelevalveasutusele ülesandeks
jälgida selliste meetmete rakendamist, mida liikmesriigid võtavad komisjoni
poolt kindlaks tehtud liidu riigihanke-eeskirjade ja põhimõtete rikkumise
heastamiseks. Komisjon võib järelevalveasutusel paluda
analüüsida liidu riigihanke-eeskirjade väidetavaid rikkumisi, mis puudutavad
liidu eelarvest kaasrahastatavaid projekte. Komisjon võib järelevalveasutusele
teha ülesandeks võtta teatavate juhtumite puhul järelmeetmeid ja tagada, et
pädevad siseriiklikud ametiasutused, kes on kohustatud tema juhiseid järgima,
võtaksid asjakohaseid meetmeid seoses liidu riigihanke-eeskirjade rikkumistega,
mis puudutavad kaasrahastatavaid projekte. 5.
Järelevalveasutuse teostatav uurimis- ja
täitevtegevus, mille eesmärk on tagada, et võrgustiku sektori hankijate otsused
vastavad käesolevale direktiivile ja Euroopa Liidu toimimise lepingu
üldtingimustele, ei asenda ega mõjuta komisjoni institutsionaalset rolli
aluslepingu järelevalvajana. Kui komisjon otsustab anda üksikjuhtumi lahendada,
jätab ta endale ka õiguse sekkuda kooskõlas talle aluslepinguga antud
pädevusega. 6.
Avaliku sektori hankijad edastavad siseriiklikule
järelevalveasutusele kõigi sõlmitud lepingute teksti, kui lepingute väärtus on
vähemalt: (a)
1 000 000 eurot asjade või teenuste hankelepingute
puhul; (b)
10 000 000 eurot ehitustööde hankelepingute puhul. 7.
Ilma et see piiraks teabele juurdepääsu käsitlevate
siseriiklike õigusaktide kohaldamist ja kooskõlas andmekaitset käsitlevate
siseriiklike ja ELi õigusaktidega võimaldab järelevalveasutus kirjaliku
taotluse alusel piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu lõikes 6 osutatud
sõlmitud lepingutele. Juurdepääsu andmisest lepingute teatavatele osadele
võidakse keelduda, kui nende avalikustamine takistaks õigusaktide rakendamist
või oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega, kahjustaks avalik-õiguslike
või eraettevõtjate seaduslikke ärihuve või võiks ohustada ausat konkurentsi nende
vahel. Juurdepääs avalikustatavatele osadele antakse
mõistliku aja jooksul ja hiljemalt 45 päeva jooksul alates taotluse kuupäevast.
Lepingule juurdepääsut taotlevad taotlejatel ei
pea näitama otsest või kaudset huvi teatava lepingu vastu. Teabe saajal lubatakse
see avalikustada. 8.
Kokkuvõte kõigist tegevustest, mis
järelevalveasutus teostab vastavalt lõigetele 1–7, lisatakse lõikes 2 osutatud
aastaaruandele. Artikkel 94
Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta 1.
Võrgustiku sektori hankijad säilitavad asjakohast
teavet iga lepingu, raamlepingu ja loodud dünaamilise hankesüsteemi kohta. See
teave on piisav, et nad saaksid hiljem õigustada otsuseid, mis on tehtud
seoses: (a)
ettevõtjate kvalifitseerimise ja väljavalimise ning
lepingute sõlmimisega; (b)
artikli 44 kohase väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetluse kasutamisega; (c)
II jaotise II–IV peatüki mittekohaldamisega I
jaotise II ja III peatüki alusel tehtavate eranditega. Võrgustiku sektori hankijad dokumenteerivad kõigi
hankemenetluste kulgemise, ka elektrooniliste vahendite abil läbiviidavate.
Selleks dokumenteerivad nad hankemenetluse kõik etapid, sealhulgas suhtluse
ettevõtjatega ja sisemised arutelud, pakkumuste ettevalmistamise, dialoogi ja
vajaduse korral läbirääkimised, pakkumuste väljavalimise ja lepingu sõlmimise. 2.
Kõnealust teavet säilitatakse vähemalt neli aastat
pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, nii et võrgustiku sektori hankijal on selle
ajavahemiku jooksul võimalik esitada komisjonile või siseriiklikule
järelevalveasutusele vajalikku teavet, kui nad seda taotlevad. Artikkel 95
Riikide aruanded 1.
Artikli 93 kohaselt asutatud või määratud asutused
edastavad komisjonile iga aasta kohta ühe standardvormil põhineva rakendamis-
ja statistikaaruande hiljemalt järgneva aasta 31. oktoobril. 2.
Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab vähemalt
artiklis 12 sätestatud piirmäärast allapoole jäävate sõlmitud lepingute (mis
oleksid käesoleva lepinguga hõlmatud, kui nende väärtus ületaks piirmäära)
koguväärtust, mis on esitatud artiklites 5–11 osutatud tegevuste kategooriate
kaupa. 3.
Liikmesriigid tagavad, et kõnealune aruanne
sisaldab vähemalt sõlmitud lepingute arvu ja väärtust, esitatuna artiklites
5–11 osutatud tegevuste kategooriate kaupa, ning mis tahes muud teavet, mida on
vaja lepingu nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks. See hõlmab
väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kohaselt sõlmitud lepingute arvu
ja väärtust, esitatuna artiklis 44 osutatud olukordade ning artiklite 5–11
kohaste tegevuste kategooriate kaupa. Aruandes märgitakse ka eduka töövõtja liikmesriik
või kolmas riik. 4.
Peale selle sisaldab aastaaruanne iga artiklites
5–11 osutatud tegevuse puhul asjaomase tegevusega tegelevate võrgustiku sektori
hankijate loetelu, milles on märgitud iga üksuse puhul unikaalne
identifitseerimisnumber, kui selline number on siseriiklike õigusaktidega ette
nähtud. Komisjon võib teabe eesmärgil perioodiliselt
avaldada nende võrgustiku sektori hankijate nimekirja Euroopa Liidu Teatajas. 5.
Komisjon kehtestab standardvormi lõikes 1 osutatud
iga-aastaste rakendus- ja statistikaaruannete koostamiseks. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 100 osutatud
nõuandemenetlusega. 6.
Lõikes 5 osutatud õigusaktidega tagatakse, et: (a)
haldusliku lihtsustamise huvides võib andmeid
koguda juhuvaliku alusel, kui ei seata ohtu andmete representatiivsust; (b)
järgitakse esitatud teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 96
Abi võrgustiku sektori hankijatele ja ettevõtjatele 1.
Liikmesriigid tagavad tehnilised tugistruktuurid,
et anda võrgustiku sektori hankijatele õiguslikku ja majanduslikku nõu,
suuniseid ja abi hankemenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ka tagavad
liikmesriigid, et igal võrgustiku sektori hankijal on võimalik saada pädevat
abi ja nõu üksikküsimustes. 2.
Selleks et ettevõtjatel ning eelkõige väikestel ja
keskmise suurusega ettevõtjatel oleks parem juurdepääs riigihangetele ja et
käesolevast direktiivist saadaks korrektselt aru, tagavad liikmesriigid
asjakohase abi kättesaadavuse, sh elektrooniliste vahendite abil või
ettevõtjate abistamisele keskenduvate olemasolevate võrgustike kaudu. 3.
Mõnes teises liikmesriigis hankemenetluses osaleda
kavatsevatele ettevõtjatele osutatakse spetsiifilist haldusabi. Kõnealune abi
hõlmab vähemalt asjaomase liikmesriigi haldusnõudeid ja ka elektroonilise
hankega seotud võimalikke kohustusi. Liikmesriigid tagavad, et huvitatud ettevõtjatel
on hõlbus pääseda juurde asjakohasele teabele, mis hõlmab maksude,
keskkonnakaitse, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustusi käsitlevaid
sätteid, mida jõustatakse selles liikmesriigis, piirkonnas või kohas, kus
hakatakse ehitustöid teostama või teenuseid osutama ning mida kohaldatakse
lepingu täitmise ajal kohapeal teostatavate ehitustööde või osutatavate
teenuste suhtes. 4.
Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel võivad liikmesriigid
määrata ühe või mitu asutust või haldusstruktuuri. Liikmesriigid tagavad
vajaliku kooskõlastamise nende asutuste ja struktuuride vahel. Artikkel 97
Halduskoostöö 1.
Liikmesriigid annavad üksteisele vastastikust abi
ja kehtestavad omavahelise tõhusa koostöö meetmed, et tagada teabe vahetamine
artiklites 56, 75 ja 79 osutatud küsimustes. Nad tagavad vahetatava teabe
konfidentsiaalsuse. 2.
Kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevad
ametiasutused vahetavad teavet kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad
üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning, mis on ette nähtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ[50] ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ[51]. 3.
Käesoleva artikli kohaldamiseks määravad
liikmesriigid vähemalt ühe kontaktpunkti, mille kontaktandmed edastatakse teistele
liikmesriikidele, järelevalveasutustele ja komisjonile. Liikmesriigid avaldavad
koostööpunktide loetelu ja ajakohastavad seda regulaarselt. Koostööpunktide töö
kooskõlastamise eest vastutab järelevalveasutus. 4.
Teabe vahetamiseks kasutatakse siseturu
infosüsteemi, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr XXX/XXXX[52] [ettepanek: Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö
kohta („IMI määrus”) KOM(2011) 522]. Liikmesriigid esitavad teiste
liikmesriikide taotletava teabe võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul. V JAOTIS
DELEGEERITUD VOLITUSED, RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED Artikkel 98
Delegeeritud volituste rakendamine 1.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu
delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2.
Komisjonile antakse alates [käesoleva direktiivi
jõustumise kuupäevast] määramata ajaks artiklites 4, 35, 33, 38, 25, 65, 70,
77, 85 ja 95 osutatud volitused. 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4,
35, 33, 38, 25, 65, 70, 77, 85 ja 95 osutatud volituste delegeerimise igal ajal
tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta
juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu
võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.
Artikli 98 alusel vastu võetud delegeeritud
õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu
jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid
või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada 2 kuu võrra. Artikkel 99
Kiirmenetlus 1.
Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud
õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes
ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa
Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada
kiirmenetluse rakendamist. 2.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud
õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 98 lõikes 5 osutatud
menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui
talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid. Artikkel 100
Komiteemenetlus 1.
Komisjoni abistab riigihankelepingute
nõuandekomitee, mis on loodud nõukogu otsusega 71/306/EMÜ[53].
Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2.
Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Artikkel 101
Ülevõtmine 1.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi
järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2014. Nad
edastavad nimetatud normide teksti komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad,
lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2.
Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt
käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste
siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 102
Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2004/17/EÜ tunnistatakse kehtetuks
alates 30. juunist 2014. Viiteid tühistatud direktiivile tõlgendatakse
viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt XXI lisas
esitatud vastavustabelile. Artikkel 103
Läbivaatamine Komisjon vaatab läbi artiklis 12 sätestatud
piirmäärade kohaldamisest tuleneva mõju siseturule ja esitab selle kohta
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 30 juuniks 2017. WTO riigihankelepingu raames kohaldatavate
piirmäärade muutmise korral järgneb aruandele vajaduse korral õigusakti
ettepanek, millega muudetakse käesolevas direktiivis sätestatud piirmäärasid. Artikkel 104
Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 105
Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud
liikmesriikidele. Brüsselis, 20.12.2011 Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja I LISA
ARTIKLI 2 PUNKTI 8 ALAPUNKTIS a SÄTESTATUDTEGEVUSTE LOETELU Juhul kui CPV ja NACE tõlgendamisel on
erinevusi, kohaldatakse CPV nomenklatuuri. NACE(1) || CPV kood F JAGU || EHITUS Jaotis || Rühm || Klass || Valdkond || Märkused 45 || || || Ehitus || Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid. || 45000000 || 45.1 || || Ehitusplatside ettevalmistus || || 45100000 || || 45.11 || Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd || Käesolevasse klassi kuulub: – hoonete ja muude rajatiste lammutamine; – ehitusplatside puhastamine; – pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne; – ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks: – kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd. Käesolevasse klassi kuulub veel: – ehitusplatsi kuivendamine; – põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine. || 45110000 || || 45.12 || Katsepuurimine ja läbindamine || Käesolevasse klassi kuulub: – katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel Käesolevasse klassi ei kuulu: – nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20; – veekaevude puurimine, vt 45.25; – šahtide süvistamine, vt 45.25; – nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20. || 45120000 || 45.2 || || Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised || || 45200000 || || 45.21 || Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd || Käesolevasse klassi kuulub: – iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine; – sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood; – magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid; – linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid; – abitööd linnades; – monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil. Käesolevasse klassi ei kuulu: – nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20; – monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28; – staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23; – hoonete seadmestik, vt 45.3; – hoonete viimistlus, vt 45.4; – arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20; – ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20. || 45210000 välja arvatud: -45213316 45220000 45231000 45232000 || || 45.22 || Katusekatete ja -sõrestike ehitamine || Käesolevasse klassi kuulub: – katuste tegemine; – katusekatete paigaldamine; – katuste hüdroisolatsioonitööd. || 45261000 || || 45.23 || Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine || Käesolevasse klassi kuulub: – kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine; – raudteede ehitamine; – lennuväljaradade ehitamine; – staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine; – tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine. Käesolevasse klassi ei kuulu: – eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11. || 45212212 ja DA03 45230000 välja arvatud: -45231000 -45232000 -45234115 || || 45.24 || Vesiehitiste ehitamine || Käesolevasse klassi kuulub: – vundamentide rajamine – veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine; – paisude ja tammide rajamine; – süvendustööd; – veealused tööd. || 45240000 || || 45.25 || Teised eritöid hõlmavad ehitustööd || Käesolevasse klassi kuulub: – eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid; – vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine; – veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine; – tööstuslike teraselementide paigaldamine; – terase painutamine; – müüriladumine; – tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega; – korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine. Käesolevasse klassi ei kuulu: – tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32. || 45250000 45262000 || 45.3 || || Hoonete seadmestik || || 45300000 || || 45.31 || Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine || Käesolevasse klassi kuulub: järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: – elektrijuhtmestik ja furnituur; – telekommunikatsioonisüsteemid; – elektriküttesüsteemid; – eraantennid; – tulekahjualarmid; – turvahäiresüsteemid; – liftid ja eskalaatorid; – piksevardad jms. || 45213316 45310000 välja arvatud: -45316000 || || 45.32 || Isolatsioonitööd || Käesolevasse klassi kuulub: – soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse. Käesolevasse klassi ei kuulu: – hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22. || 45320000 || || 45.33 || Hoone torustikud || Käesolevasse klassi kuulub: – järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: – torustikud ja sanitaarseadmed; – gaasiseadmed; – kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid; – sprinklersüsteemid. Käesolevasse klassi ei kuulu: – elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31. || 45330000 || || 45.34 || Muud seadmestikud || Käesolevasse klassi kuulub: – teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid; – abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse. || 45234115 45316000 45340000 || 45.4 || || Hoonete viimistlus || || 45400000 || || 45.41 || Krohvimine || Käesolevasse klassi kuulub: – hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine. || 45410000 || || 45.42 || Puusepatööd || Käesolevasse klassi kuulub: – puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine; – siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine. Käesolevasse klassi ei kuulu: – parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43. || 45420000 || || 45.43 || Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine || Käesolevasse klassi kuulub: – järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: — – keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid; – parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, – kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted; – terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted; – tapeet. || 45430000 || || 45.44 || Värvimine ja klaasimine || Käesolevasse klassi kuulub: – hoonete värvimine seest ja väljast; – insener-tehniliste rajatiste värvimine; – klaasi, peeglite jms paigaldamine. Käesolevasse klassi ei kuulu: – akende paigaldamine, vt 45.42. || 45440000 || || 45.45 || Muud viimistlustööd || Käesolevasse klassi kuulub: – erabasseinide paigaldamine; – hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms; – muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd. Käesolevasse klassi ei kuulu: – hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70. || 45212212 ja DA04 45450000 || 45.5 || || Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga || || 45500000 || || 45.50 || Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga || Käesolevasse klassi ei kuulu: – ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32. || 45500000 (1) Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1). II LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU Piisavat avalikustamist tagava menetluse
käigus antud õigusi, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei
käsitata käesoleva direktiivi kohaste „eri- või ainuõigustena”. Järgmisena
loetletakse menetlused, millega tagatakse eelnevalt Euroopa Liidu teiste
õigusaktide alusel lubade andmise piisav läbipaistvus ning mida ei käsitata
käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena: (a)
loa andmine maagaasirajatiste kasutamiseks
vastavalt direktiivi 98/30/EÜ artiklis 4 sätestatud menetlusele; (b)
luba või pakkumuse esitamise ettepanek uute
elektrijaamade ehitamiseks vastavalt direktiivi 96/92/EÜ sätetele; (c)
vastavalt direktiivi 97/67/EÜ artiklis 9 sätestatud
menetlustele tegevuslubade andmine seoses postiteenustega, mis ei ole
reserveeritud ja mida ei reserveerita; (d)
menetlus loa andmiseks seoses tegevusega, mis
hõlmab süsivesinike tootmist vastavalt direktiivile 94/22/EÜ; (e)
avalike teenuste lepingud määruse (EÜ) nr 1370/2007
tähenduses, mis on sõlmitud võistleva pakkumusmenetluse alusel vastavalt selle
artikli 5 lõikele 3. III LISA
ARTIKLI 27 LÕIKES 3 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU A: GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORT VÕI
JAOTUS Direktiiv 2009/73/EÜ B: ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, ÜLEKANDMINE VÕI
JAOTAMINE Direktiiv 2009/72/EÜ C: JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTAMINE Puuduvad D: RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA VÕRGUSTIKU
SEKTORI HANKIJAD Raudtee-kaubavedu Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli
1991, ühenduse raudteede arendamise kohta[54] Raudtee-reisijatevedu Puuduvad E. LINNARONGI-, TRAMMI- TROLLIBUSSI- VÕI
BUSSITEENINDUSE VALDKONNA VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJAD Puuduvad F. POSTITEENINDUSE VALDKONNA VÕRGUSTIKU
SEKTORI HANKIJAD Direktiiv 97/67/EÜ g. NAFTA VÕI GAASI AMMUTAMINE Direktiiv 94/22/EÜ H. KIVISÖE VÕI MUUDE TAHKEKÜTUSTE LEIUKOHTADE
UURINGUD JA KAEVANDAMINE Puuduvad I. MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUU
TERMINALIVARUSTUSE VALDKONNA VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJAD Puuduvad J. LENNUJAAMASEADMETE VALDKONNA VÕRGUSTIKU
SEKTORI HANKIJAD Puuduvad IV LISA
PAKKUMUSTE, OSALEMISTAOTLUSTE, KVALIFITSEERIMISTAOTLUSTE JA KONKURSSIDEL
PLAANIDE NING PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS ETTE NÄHTUD SEADMETELE
ESITATAVAD NÕUDED Pakkumuste, osalemistaotluste,
kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide
elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmed tagavad tehniliste
vahendite ja asjakohaste menetlusviiside rakendamisel vähemalt järgmist: (a)
pakkumuste, osalemistaotluste ja
kvalifitseerimistaotluste saamise ning plaanide ja projektide esitamise aega on
võimalik täpselt kindlaks määrata; (b)
on võimalik tagada, et enne kehtestatud tähtaega ei
pääse keegi juurde eespool osutatud nõuete kohaselt edastatud andmetele; (c)
kui nimetatud juurdepääsukeeldu rikutakse, siis on
võimalik tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav; (d)
üksnes volitatud isikutel on võimalik määrata ja
muuta saabunud andmete avamise kuupäeva; (e)
kvalifitseerimismenetluse, hankemenetluse või
konkursi eri etappide jooksul on kõigile andmetele või osale neist võimalik
juurde pääseda ainult volitatud isikute üheaegse tegutsemisega; (f)
volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama
andmetele juurdepääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva; (g)
kõnealuste nõuete kohaselt laekunud ja avatud
andmetele on võimalik juurde pääseda ainult isikuil, keda on volitatud nendega
tutvuma ja (h)
pakkumuste autentimine peab toimuma kooskõlas
käesoleva lisaga ette nähtud nõuetega. V LISA
ARTIKLIS 38 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE LOETELU Kokkulepped on allkirjastatud järgmiste
riikide või riikide rühmitustega: –
Albaania (ELT L 107, 28.4.2009) –
endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (ELT L 87,
20.3.2004) –
CARIFORUM (ELT L 289, 30.10.2008) –
Tšiili (EÜT L 352, 30.12.2002) –
Horvaatia (ELT L 26, 28.1.2005) –
Mehhiko (EÜT L 276, 28.10.2000, L 157, 30.6.2000) –
Montenegro (ELT L 345, 28.12.2007) –
Lõuna-Korea - (ELT L 127, 14.5.2011) –
Šveits (EÜT L 300, 31.12.1972) VI
LISA
A OSA
PERIOODILISES EELTEATES AVALDATAV TEAVE
(millele on osutatud artiklis 61) I. IGAL JUHUL ESITATAV TEAVE 1.
Võrgustiku sektori hankija nimi,
identifitseerimisnumber (kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud),
aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja internetiaadress,
ning täiendavat teavet andva talituse kontaktandmed, kui need erinevad hankija
andmetest. 2.
Peamised tegevused. 3. a) Asjade hankelepingute
puhul: osutatavate teenuste või tarnitavate asjade (nomenklatuuri viitenumber
või -numbrid) olemus ja kogus või maksumus. b) Ehitustööde hankelepingute puhul:
osutatavate teenuste olemus ja ulatus, ehitustööde või ehitustööde osade
üldised omadused, osutades ehitustöödele (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid); c) Teenuste hankelepingute puhul: hanke
kogumaksumus iga kavandatud teenusekategooria kohta (nomenklatuuri viitenumber
või -numbrid). 4. Kuupäev, mil saadeti välja
teade või teade selle teate avaldamisest hankijaprofiilis. 5. Muu asjakohane teave. II. TÄIENDAVAD ANDMED, MIS TULEB ESITADA, KUI
TEADET KASUTATAKSE HANKE VÄLJAKUULUTAMISEKS VÕI KUI SELLE ALUSEL VÕIB LÜHENDADA
PAKKUMUSTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGU (artikli 61 lõige 2) 6. Märge selle kohta, et
huvitatud ettevõtjad peavad üksusele teatama oma huvist lepingu või lepingute
suhtes. 7. Meili-või internetiaadress,
mis pakub piiramatut ja otsest tasuta juurdepääsu kirjeldustele ja mis tahes
täiendavatele dokumentidele. 8. Vajadusel teatatakse, et
leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub
kaitstud tööhõiveprogrammide kontekstis. 9. Tähtaeg, mille jooksul
võetakse vastu taotlusi kutse saamiseks teha pakkumus või alustada
läbirääkimisi. 10. Tarnitavate asjade olemus ja
kogus või ehitustööde üldine olemus või teenusekategooria ja kirjeldus,
märkides ära, kas kavandatakse raamlepinguid, sealhulgas kõik võimalused
lisahankeks ja eeldatav aeg nende võimaluste kasutamiseks ning kas ja mitu
korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul ka
järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg. Märkida, kas
tegemist on ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või nende
kombinatsiooniga. 11. Ehitustööde hankelepingute
puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või asjade ja teenuste
hankelepingute puhul peamise tarnekoha või teenuste osutamise koha NUTSi kood;
kui leping on osadeks jaotatud, esitatakse vastav teave iga osa kohta. 12. Tarnetähtaeg, lepingu
täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ja võimaluse korral
alguskuupäev. 13. Aadress, kuhu asjast huvitatud
ettevõtjad teatavad oma huvist kirjalikult. 14. Huvi kinnitamise teadete
vastuvõtmise tähtaeg. 15. Keel või keeled, milles on
lubatud esitada osalemistaotlusi või pakkumusi. 16. Tarnijatele seatud
majanduslikud ja tehnilised tingimused ning neilt nõutavad tehnilised ja
finantstagatised. 17. a) hankemenetluste
ettenähtud alguskuupäev lepingu või lepingute sõlmimise puhul (kui see on
teada); b) hankemenetluse liik (piiratud
hankemenetlus või läbirääkimistega hankemenetlus); c) konsultatsiooniga seotud dokumentide eest
makstav summa ja maksetingimused. 18. Vajaduse korral eritingimused,
mida tuleb arvestada lepingu täitmisel. 19. Vajaduse korral märge selle
kohta, kas: (a)
nõutakse/lubatakse pakkumuste või osalemistaotluste
elektroonilist esitamist; (b)
kasutatakse elektroonilisi tellimusi; (c)
kasutatakse elektroonilist arveldamist; (d)
lubatakse elektroonilisi makseid. 20. Vaidlustusi menetleva ja
vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Täpne teave
kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajadusel selle talituse nimi, aadress,
telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada. 21. Kui on teada, siis
artiklis 76 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või
"majanduslikult soodsaim pakkumus”. Kui need ei ole avaldatud kirjeldustes
või kui neid ei avaldata artikli 61 lõike 2 punktis b viidatud huvi kinnitamise
ettepanekus, pakkumuste esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanekus,
esitatakse kriteeriumid majanduslikult soodsaima pakkumuse väljavalimiseks koos
neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega. B OSA
Teave, mis sisaldub hankijaprofiili lisatava perioodilise eelteate avaldamise
teadetes, mida ei kasutata hanke väljakuulutamise teadetena
(millele on osutatud artikli 61 lõikes 1) 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
CPV nomenklatuuri viitenumber või -numbrid. 4.
Hankijaprofiili internetiaadress (URL). 5.
Eelteate hankijaprofiilis avaldamise teate saatmise
kuupäev. VII
lisa
Elektroonilise oksjoni kirjeldustes SISALDUV teave (artikli 47 lõige 4) Kui võrgustiku
sektori hankijad on otsustanud korraldada elektroonilise oksjoni, kasutatakse
kirjeldusi, mis hõlmavad vähemalt järgmist teavet: (a)
pakkumuse komponendid, mille väärtused pannakse
elektroonilisele oksjonile, tingimusel, et need on mõõdetavad ja neid saab
väljendada arvude või protsentidega; (b)
esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis
tulenevad lepingu esemega seotud kirjeldustest; (c)
teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni
käigus antakse, ning vajaduse korral teabe kättesaadavaks tegemise aeg; (d)
asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise
korra kohta; (e)
tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumusi
teha, eelkõige pakkumuste tegemisel nõutavad minimaalsed erinevused; (f)
asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste
seadmete ning ühenduse korralduse ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta. VIII LISA
TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„tehniline kirjeldus” – üks järgmistest: (a)
asjade või teenuste hankelepingute puhul kirjeldus
dokumendis, millega määratakse kindlaks asja või teenuse sellised nõutud
näitajad nagu kvaliteet, keskkonnaohutuse ja kliimanäitajad, universaalnõuetele
(sealhulgas puuetega inimeste ligipääs) vastav projekt ja vastavushindamine,
tõhusus- ja kasutusnäitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad
nõuded, mis puudutavad nime, mille all seda müüakse, terminoloogiat, sümboleid,
katsetamist ja katsetamismeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist,
kasutusjuhendeid, tootmisprotsesse ja -meetodeid asja või teenuse olelusringi
mis tahes etapis ning vastavuse hindamise kriteeriume; b) ehitustööde hankelepingu puhul kõik
tehnilised eeskirjad, mis on esitatud hankedokumentides ja millega
määratletakse materjali, toote või tarne nõutavad parameetrid, nii et need
lubavad materjali, toodet või tarnet kirjeldada viisil, mis vastab
kasutusotstarbele, milleks võrgustiku sektori seda vajab; nende näitajate
hulgas on keskkonnaohutuse ja kliimanäitajad, universaalnõuetele (sealhulgas
puuetega inimeste ligipääs) vastav projekt ja vastavushindamine,
ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi
tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid,
pakendamine, märgistus ja etiketid, kasutusjuhendid, tootmisprotsessid ja
-meetodid ehitustööde olelusringi mis tahes etapi jaoks; ühtlasi sisaldavad
nimetatud parameetrid ehitustööde projekti ja maksumusega seotud ettekirjutusi,
samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise
meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida võrgustiku
sektori hankija võib kehtestada vastavalt üldistele või erinormidele, mis
seonduvad valmistööde, materjali või ehitise osadega; (2)
„standard” – tunnustatud standardimisorgani poolt
korduvaks või pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille
järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest
kategooriatest: (a)
„rahvusvaheline standard” – rahvusvahelise
standardiseerimisasutuse vastu võetud ja avaldatud standard, (b)
„Euroopa standard” – Euroopa
standardiorganisatsioonis vastu võetud standard, mis on tehtud avalikkusele
kättesaadavaks; (c)
„siseriiklik standard” – siseriiklikus
standardiseerimisasutuses vastu võetud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud
standard; (3)
„Euroopa tehniline kinnitus” – toote
kasutamiskõlblikkusele antud positiivne tehniline hinnang, mille aluseks on
kinnipidamine ehitustööde olulistest nõuetest, toote enda omaduste ja toote
kasutamise määratletud tingimuste vastavus nõuetele. Euroopa tehnilise
kinnituse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus; (4)
„ühtne tehniline kirjeldus" – tehniline
kirjeldus, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele
või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [XXX] Euroopa
standardiseerimise kohta [ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ja direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ,
97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ] artiklitele
9 ja 10 ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. (5)
„tehniline etalon” – iga ametlike standardite hulka
mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on töötanud välja
vastavalt turu vajadustele. IX LISA
AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED 1.
Teadete avaldamine Võrgustiku sektori hankijad peavad saatma
artiklites 61, 62, 63, 64, 85 ja 89 osutatud teated Euroopa Liidu Väljaannete
Talitusele ning need avaldatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele: (a)
artiklites 61, 62, 63, 64, 85 ja 89 osutatud teated
avaldab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus või võrgustiku sektori hankija, kui
hankijaprofiilis avaldatakse eelteade vastavalt artikli 61 lõikele 1. Lisaks sellele võivad võrgustiku sektori hankijad
avaldada selle teabe internetis hankijaprofiilis, nagu on viidatud allpool
lõike 2 punktis b; (b)
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus annab võrgustiku
sektori hankijale artikli 65 lõikes 5 osutatud kinnituse. 2.
Täiendava või lisateabe avaldamine (a)
Võrgustiku sektori hankijad avaldavad kirjeldused
ja lisadokumendid täies ulatuses internetis. (b)
Hankijaprofiilis võivad olla esitatud artikli 61
lõikes 1 viidatud perioodilised eelteated, teave käigus olevate pakkumuse
esitamise ettepanekute kohta, kavandatavad hanked, sõlmitud lepingud,
tühistatud menetlused ja muu üldine kasulik teave, nagu kontaktpunkt, telefoni-
ja faksinumber, postiaadress ja meiliaadress. 3.
Teadete elektroonilisel edastamisel kasutatav vorm
ja edastamise kord Teate elektrooniliselt saatmise vorm ja kord,
mille on kehtestanud komisjon, on kättesaadavad internetis aadressil: http://simap.eu.int. X LISA
KVALIFITSEERIMISSÜSTEEMI OLEMASOLU TEATES AVALDATAV TEAVE
(millele on osutatud artikli 39 lõike 2 punktis b ja artiklis 62) 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud
kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide
kontekstis. 4.
Kvalifitseerimissüsteemi eesmärk (kaupade, teenuste
või ehitustööde või nende liikide kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või
-numbrid), mida kõnealuse süsteemi kaudu hangitakse). Ehitustööde
hankelepingute puhul ehitustööde peamise asukoha NUTSi kood või asjade ja
teenuste hankelepingute puhul peamise tarnekoha või teenuste osutamise koha
NUTSi kood. 5.
Tingimused, mida ettevõtjad peavad täitma, et saada
süsteemile vastav kvalifikatsioon, ja meetodid, millega iga tingimuse täitmist
kontrollitakse. Kui nende tingimuste ja kontrollimeetodite kirjeldused on
mahukad ja põhinevad dokumentidel, mis on huvitatud ettevõtjatele
kättesaadavad, piisab põhiliste tingimuste ja meetodite kokkuvõttest ning viitest
nimetatud dokumentidele. 6.
Kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg ja selle
pikendamise formaalsused. 7.
Märge selle kohta, et teadet käsitletakse hanke
väljakuulutamise teatena. 8.
Aadress, kust saab täiendavat teavet ja dokumente
kvalifitseerimissüsteemi kohta (kui see aadress erineb punktis 1 nimetatud
aadressidest). 9.
Vaidlustusi menetleva ja vajaduse korral
vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Täpne teave vaidlustuste
esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid
ning e-posti aadress, kust sellist teavet võib saada. 10.
Kui on teada, siis artikli 76 kohased lepingu
sõlmimise kriteeriumid: „madalaim hind” või "majanduslikult soodsaim
pakkumus”. Kui need ei ole avaldatud kirjeldustes või neid ei avaldata pakkumuste
esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanekus, esitatakse kriteeriumid
majanduslikult soodsaima pakkumuse väljavalimiseks koos neile omistatavate
kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega. 11.
Vajaduse korral märge selle kohta, kas: (a)
nõutakse/lubatakse pakkumuste või
osalemistaotluste elektroonilist esitamist; (b)
kasutatakse elektroonilisi tellimusi; (c)
kasutatakse elektroonilist arveldamist; (d)
lubatakse elektroonilisi makseid. 12.
Muu asjakohane teave. XI LISA
HANKETEATES AVALDATAV TEAVE
(millele on osutatud artiklis 63) A. AVATUD KHANKEMENETLUS 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud
kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide
kontekstis. 4.
Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste
hankeleping, vajadusel märkida, et tegemist on raamlepingu või dünaamilise
hankesüsteemiga), kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber/viitenumbrid). Vajadusel
märkida, kas pakkumusi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise
või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil. 5.
Ehitustööde hankelepingute puhul ehitustööde
peamise asukoha NUTSi kood või asjade ja teenuste hankelepingute puhul peamise
tarnekoha või teenuste osutamise koha NUTSi kood. 6.
Asjade ja ehitustööde puhul: (a)
tarnitavate asjade olemus ja kogus (nomenklatuuri
viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui
võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja
mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul
võimaluse korral ka tarnitavaid asju või osutatavate teenuste ulatust ja laadi
ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid)
käsitlevate järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumusi
osa ja/või kõikide nõutud asjade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd
või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha
pakkumus ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; (c)
Ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde
või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist. 7.
Teenuste puhul: (a)
tarnitavate asjade laad ja kogus, sealhulgas kõik
võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid
võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada.
Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate
järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud,
et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; (c)
viide asjakohasele õigusnormile; (d)
märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad
näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja
kutsekvalifikatsiooni; (e)
märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha
pakkumusi kõnealuste teenuste osa kohta. 8.
Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse
esitada alternatiivseid lahendusi. 9.
Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste
hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev. 10.
Meili- või internetiaadress, mis pakub piiramatut
ja otsest tasuta juurdepääsu kirjeldustele ja mis tahes täiendavatele
dokumentidele. 11. a) pakkumuste või,
dünaamilise hankesüsteemi kehtestamisel näidispakkumuste laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need saadetakse; c) keel või keeled, milles taotlused
koostatakse; 12. a) vajaduse korral
pakkumuste avamisel osalema volitatud isikud; b) avamise kuupäev, kellaaeg ja koht. 13. Vajaduse korral nõutavad
tagatised ja garantiid. 14. Peamised rahastamis- ja
maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud. 15. Vajaduse korral õiguslik vorm,
mida pakkumusmenetluse võitnud ettevõtjate rühmalt nõutakse. 16. Pakkumusmenetluse võitnud
ettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded. 17. Tähtaeg, mille jooksul
pakkumus peab jõus olema. 18. Vajaduse korral eritingimused,
mida tuleb arvestada lepingu täitmisel. 19. Artiklis 76 osutatud
kriteeriumid, mille alusel sõlmitakse hankeleping: „madalaim hind” või
"majanduslikult soodsaim pakkumus”. Kui need ei ole kirjeldustes esitatud,
esitatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse väljavalimiseks kasutatavad
kriteeriumid koos nende kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega. 20. Vajaduse korral ja
viide/viited perioodilise eelteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise
kuupäeva(de)le või märge selle teate avaldamisest hankijaprofiilis, millele
viidatakse lepingus. 21. Vaidlustusi menetleva ja
vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Täpne teave
kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle osakonna nimi, aadress, telefoni-
ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada. 22. Kuupäev, mil võrgustiku
sektori hankija teate välja saatis. 23. Muu asjakohane teave. B. PIIRATUD HANKEMENETLUS 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud
kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide
kontekstis. 4.
Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste
hankeleping; vajaduse korral märge, et see on raamleping). kirjeldus
(nomenklatuuri viitenumber või -numbrid). Vajaduse korral märkida, kas
pakkumusi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme
nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil. 5.
Ehitustööde hankelepingute puhul ehitustööde
peamise asukoha NUTSi kood või asjade ja teenuste hankelepingute puhul peamise
tarnekoha või teenuste osutamise koha NUTSi kood. 6.
Asjade ja ehitustööde puhul: (a)
tarnitavate asjade olemus ja kogus (nomenklatuuri
viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui
võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja
mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul
võimaluse korral ka tarnitavaid asju või osutatavate teenuste ulatust ja laadi
ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid)
käsitlevate järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha
pakkumusi osa ja/või kõikide nõutud asjade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd
või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha
pakkumus ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; (c)
teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul
kui leping sisaldab ka projekteerimist. 7.
Teenuste puhul: (a)
tarnitavate asjade laad ja kogus, sealhulgas kõik
võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid
võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada.
Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate
hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud,
et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; (c)
viide asjakohasele õigusnormile; (d)
märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad
näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja
kutsekvalifikatsiooni; (e)
märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha
pakkumusi kõnealuste teenuste osa kohta. 8.
Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse
esitada alternatiivseid lahendusi. 9.
Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või
hankelepingu kestus ja võimaluse korral alguskuupäev. 10.
Vajaduse korral õiguslik vorm, mida
pakkumusmenetluse võitnud ettevõtjate rühmalt nõutakse. 11. a) osalemistaotluste
laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need saadetakse; c) keel või keeled, milles taotlused
koostatakse. 12. Pakkumuste esitamise
ettepaneku saatmise lõppkuupäev. 13. Vajaduse korral nõutavad
tagatised ja garantiid. 14. Peamised rahastamis- ja
maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud. 15. Teave ettevõtja olukorra ja
minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma. 16. Artiklis 76 osutatud
kriteeriumid, mille alusel sõlmitakse hankeleping: „madalaim hind” või
"majanduslikult soodsaim pakkumus”. Kui need ei ole avaldatud kirjeldustes
või neid ei avaldata pakkumuste esitamise ettepanekus, tuuakse ära kriteeriumid
majanduslikult soodsaima pakkumuse väljavalimiseks koos neile omistatavate
kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega. 17. Vajaduse korral eritingimused,
mida tuleb arvestada lepingu täitmisel. 18. Vajaduse korral ja
viide/viited perioodilise eelteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise
kuupäeva(de)le või märge selle teate avaldamisest hankijaprofiilis, millele
viidatakse lepingus. 19. Vaidlustusi menetleva ja
vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Täpne teave
kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajaduse korral selle talituse nimi,
aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib
saada. 20. Kuupäev, mil võrgustiku
sektori hankija saatis teate välja. 21. Muu asjakohane teave. C. LÄBIRÄÄKIMISTEGA HANKEMENETLUS 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on siseriiklike
õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga, telefoninumber,
faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Vajaduse korral märgitakse, et leping on
reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud
tööhõiveprogrammide kontekstis. 4.
Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste
hankeleping; vajaduse korral märge, et see on raamleping); kirjeldus
(nomenklatuuri viitenumber või -numbrid). Vajaduse korral märkida, kas
pakkumusi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme
nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil. 5.
Ehitustööde hankelepingute puhul ehitustööde
peamise asukoha NUTSi kood või asjade ja teenuste hankelepingute puhul peamise
tarnekoha või teenuste osutamise koha NUTSi kood. 6.
Asjade ja ehitustööde puhul: (a)
tarnitavate asjade olemus ja kogus (nomenklatuuri
viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui
võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja
mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul
võimaluse korral ka tarnitavaid asju või osutatavate teenuste ulatust ja laadi
ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid)
käsitlevate järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha
pakkumusi osa ja/või kõikide nõutud asjade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd
või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha
pakkumus ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; (c)
Ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde
või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist. 7.
Teenuste puhul: (a)
osutatavate teenuste olemus ja kogus, sealhulgas
kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid
võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada.
Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate
järgnevate hanke väljakuulutamise teadete eeldatav avaldamisaeg; (b)
märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud,
et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; (c)
viide asjakohasele õigusnormile; (d)
märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad
näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja
kutsekvalifikatsiooni; (e)
märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha
pakkumusi kõnealuste teenuste osa kohta. 8.
Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse
esitada alternatiivseid lahendusi. 9.
Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või
hankelepingu kestus ja võimaluse korral alguskuupäev. 10.
Vajaduse korral õiguslik vorm, mida
pakkumusmenetluse võitnud ettevõtjate rühmalt nõutakse. 11. a) osalemistaotluste
laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need saadetakse; c) keel või keeled, milles taotlused
koostatakse. 12. Vajaduse korral nõutavad
tagatised ja garantiid. 13. Peamised rahastamis- ja
maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud. 14. Teave ettevõtja olukorra ja
minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma. 15. Artiklis 76 osutatud
kriteeriumid, mille alusel sõlmitakse hankeleping: „madalaim hind” või
"majanduslikult soodsaim pakkumus”. Kui need ei ole avaldatud kirjeldustes
või neid ei avaldata läbirääkimiste alustamise ettepanekus, tuuakse ära
kriteeriumid majanduslikult soodsaima pakkumuse väljavalimiseks koos neile
omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega. 16. Vajaduse korral võrgustiku
sektori hankija poolt juba välja valitud ettevõtjate nimed ja aadressid. 17. Vajaduse korral eritingimused,
mida tuleb arvestada lepingu täitmisel. 18. Vajaduse korral ja
viide/viited perioodilise eelteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise
kuupäeva(de)le või märge selle teate avaldamisest hankijaprofiilis, millele
viidatakse lepingus. 19. Vaidlustusi menetleva ja
vajaduse korral vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Täpne teave
kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajaduse korral selle talituse nimi,
aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib
saada. 20. Kuupäev, mil võrgustiku
sektori hankija teate välja saatis. 21. Muu asjakohane teave. XII LISA
TEAVE, MIS AVALDATAKSE LEPINGU SÕLMIMISE TEATES
(millele on osutatud artiklis 64) I. Teave avaldamiseks Euroopa Liidu
Teatajas[55] 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste
hankeleping ja nomenklatuuri viitenumber või -numbrid; vajadusel märkida, kas
tegemist on raamlepinguga). 4.
Vähemalt kokkuvõtlik märge tarnitavate asjade,
tehtavate ehitustööde või osutatavate teenuste liigi ja koguse kohta. 5. a) hanke väljakuulutamise
vorm (kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade; perioodiline eelteade;
pakkumuskutsed); b) teate Euroopa Liidu Teatajas
avaldamise kuupäev(ad) ja viide/viited; c) hanke väljakuulutamiseta sõlmitavate
lepingute puhul viide artikli 44 asjakohasele sättele. 6. Hankemenetlus (avatud,
piiratud või läbirääkimistega hankemenetlus). 7. Saadud pakkumuste arv,
märkides: (a)
väikestelt või keskmise suurusega ettevõtjatelt
saadud pakkumuste arv; (b)
välismaalt saadud pakkumuste arv; (c)
elektrooniliselt saadud pakkumuste arv. Kui sõlmitakse mitu lepingut (osad, mitu
raamlepingut), esitatakse kõnealune teave iga sõlmitud lepingu kohta. 8. Lepingu(te) sõlmimise
kuupäev. 9. Artikli 44 punktis i
nimetatud soodusostude eest makstud hind. 10. Iga lepingu kohta eduka(te)
pakkuja(te) nimi, aadress, sh NUTSi kood, telefoni- ja faksinumber, meili- ja
internetiaadress, sealhulgas: (a)
teave selle kohta, kas edukas pakkuja on väike või
keskmise suurusega ettevõtja; (b)
teave selle kohta, kas leping sõlmiti konsortsiumiga. 11. Vajaduse korral märkida, kas
lepingu suhtes on sõlmitud või võib sõlmida allhankelepinguid. 12. Lepingu sõlmimisel makstud
hind või arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumus. 13. Kaebusi läbivaatava asutuse
nimi ja aadress ning vajaduse korral vahendamise kord. Täpne teave kaebuse
esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja
faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada. 14. Vabatahtlik teave: –
lepingu selle osa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse
sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega, –
pakkumuse hindamise kriteeriumid. II. Teave, mis ei ole avaldamiseks ette nähtud 15. Sõlmitud lepingute arv (kui
lepingud sõlmiti mitme tarnijaga). 16. Iga sõlmitud lepingu maksumus. 17. Asja või teenuse päritolumaa
(pärit ühendusest või väljastpoolt ühendust, viimasel juhul kolmandate riikide
kaupa rühmitatuna). 18. Millist pakkumuse hindamise
kriteeriumi kasutati (majanduslikult soodsaim pakkumus; madalaim hind)? 19. Kas leping sõlmiti pakkujaga,
kes esitas alternatiivse lahenduse vastavalt artikli 58 lõikele 1? 20. Kas oli pakkumusi, mis jäeti
arvesse võtmata vastavalt artiklile 79 põhjusel, et nende hinnad olid
põhjendamatult madalad? 21. Kuupäev, mil võrgustiku
sektori hankija teate edastas. XIII LISA
Pakkumuse esitamise, läbirääkimiste
alustamise või huvi kinnitamise ettepaneku (osutatud artiklis 68) sisu 1.
Artikli 68 kohane pakkumuse esitamise või
läbirääkimiste alustamise ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmist: (a)
pakkumuste laekumise tähtpäev, aadress, kuhu need
tuleb saata, ning keel või keeled, milles need koostatakse; Innovatsioonipartnerluste vormis sõlmitavate
lepingute puhul aga ei esitata kõnealust teavet läbirääkimiste alustamise
ettepanekus, vaid see esitatakse pakkumuse esitamise ettepanekus. (b)
viide mis tahes avaldatud hanke väljakuulutamise
teatele; (c)
viide kõigile lisatud dokumentidele; (d)
pakkumuse hindamise kriteeriumid, kui need ei ole
ära toodud kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teates, mida kasutatakse hanke
väljakuulutamise teatena; (e)
pakkumuste hindamise kriteeriumide suhtelised
kaalud või vajaduse korral selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus, kui see
teave ei ole esitatud hanketeates, kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teates
või tehnilistes kirjeldustes. 2.
Kui hange kuulutatakse välja perioodilise
eelteatega, kutsuvad võrgustiku sektori hankijad enne pakkujate või
läbirääkimistes osalejate väljavalimist kõiki taotlejaid üles kinnitama
asjaomase lepingu kohta avaldatava üksikasjaliku teabe alusel oma huvitatust. See üleskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet: (a)
olemus ja kogus, sealhulgas kõik täiendavaid
lepinguid puudutavad valikud ja võimaluse korral hinnanguline tähtaeg valikute
kasutamiseks; uuendatavate lepingute puhul pakkumusmenetlusega hõlmatavate
ehitustööde, asjade ja teenuste olemus ja kogus ning võimaluse korral tulevaste
hanke väljakuulutamise teadete hinnangulised avaldamiskuupäevad; (b)
menetluse liik: piiratud või läbirääkimistega
hankemenetlus; (c)
vajaduse korral kuupäev, mil asjade tarnimine või
ehitustööde tegemine või teenuste osutamine peaks algama või lõppema; (d)
hankedokumentide taotluste esitamise aadress ja
tähtaeg ning keel või keeled, milles need tuleb koostada; (e)
lepingu sõlmiva üksuse aadress ning tehnilise
kirjelduse ja muude dokumentide saamiseks vajalik teave; (f)
majanduslikud ja tehnilised tingimused,
finantsgarantiid ja ettevõtjatelt nõutav teave; (g)
pakkumuste esitamise ettepaneku esemeks oleva
lepingu vorm: ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos
väljaostuvõimalusega või nende kombinatsioon; ning (h)
pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende
suhtelised kaalud või vajaduse korral selliste kriteeriumide tähtsusjärjestus,
kui see teave ei ole esitatud eelteates või tehnilises kirjelduses või
pakkumuse esitamise või läbirääkimiste alustamise ettepanekus. XIV LISA
ARTIKLITES 70 JA 79 OSUTATUD Rahvusvaheliste
sotsiaal- ja keskkonnakonventsioonide LOETELU –
Konventsioon nr 87 – Ühinemisvabaduse ja
organiseerumisõiguse kaitse konventsioon; –
Konventsioon nr 98 – Organiseerumisõiguse ja
kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon –
Konventsioon nr 29 – Sunniviisilise või
kohustusliku töö konventsioon; –
Konventsioon nr 105 – Sunniviisilise töö kaotamise
konventsioon; –
Konventsioon 138 – Vanuse alampiiri konventsioon; –
Konventsioon 111 – Diskrimineerimisevastane
(tööhõives ja töökohtadel) konventsioon; –
Konventsioon nr 100 – Võrdväärse töö eest mees- ja
naistöötajate võrdse tasustamise konventsioon; –
Konventsioon nr 182 – Lapsele sobimatu töö ja muu
talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon; –
Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja
osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll; –
Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende
kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon (Baseli konventsioon); –
Orgaaniliste püsisaasteainete piiramise Stockholmi
konventsioon; –
Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega
rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami
konventsioon, 10.9.1998, ja selle kolm piirkondlikku protokolli. XV LISA
ARTIKLI 77 LÕIKES 3 OSUTATUD elI ÕIGUSAKTIDE LOETELU (a)
Direktiiv 2009/33/EÜ XVI LISA
LEPINGU KEHTIVUSAJAL SELLE MUUTMISE TEADETESSE LISATAV TEAVE
(millele on osutatud artikli 82 lõikes 6) 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamine tegevus. 3.
CPV nomenklatuuri viitenumber/viitenumbrid. 4.
Ehitustööde peamise tegemise koha NUTSi kood või
asjade tarnimise või teenuste osutamise koha NUTSi kood. 5.
Hanke kirjeldus enne ja pärast muudatusi:
ehitustööde olemus ja ulatus, asjade olemus ja kogus, teenuste olemus ja
ulatus. 6.
Muudatusest tingitud hinna suurenemine vajaduse
korral. 7.
Muudatuse tinginud olukorra kirjeldus. 8.
Lepingu sõlmimiseotsuse kuupäev. 9.
Vajaduse korral uu(t)e ettevõtja(te) nimi, aadress
koos NUTSi koodiga, telefoninumber, faksinumber e-posti aadress ja
internetiaadress. 10.
Teave kas leping on seotud Euroopa Liidu
vahenditest rahastava projekti ja/või programmiga. 11.
Järelevalveasutuse ning läbivaatamise eest
vastutava asutuse nimi ja aadress ning vajaduse korral vahendusmenetlused.
Täpne teave läbivaatamismenetluse tähtaegade kohta või vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti
aadress. XVII LISA
ARTIKLIS 84 OSUTATUD TEENUSED CPV kood || Kirjeldus 79611000-0 ja 85000000 -9 kuni 85323000 -9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2) || Tervishoiu- ja sotsiaalteenused 75121000-0, 75122000-7, 75124000-1; 79995000-5 kuni 79995200-7; 80100000-5 kuni 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1); 92000000-1 kuni 92700000-8 (välja arvatud 92230000-9, -292231000, 92232000-6) || Hariduse, tervishoiu ja kultuuri haldusteenused 75300000-9 || Kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused 75310000-2, 75311000-9, 75312000-6, 75313000-3, 75313100-4, 75314000-0, 75320000-5, 75330000-8, 75340000-1 || Sotsiaaltoetuste teenused 98000000-3 || Muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused 98120000-0 || Ametiühingute teenused 98131000-0 || Usuorganisatsioonide teenused XVIII LISA
Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste lepinguid käsitlevatesse teadetesse
lisatav teave
(millele on osutatud artiklis 85) A osa. Hanketeade 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Teenuste või nende kategooriate ning vajaduse
korral hangitavate kaasnevate ehitustööde ja asjade kirjeldus, sh märge
hõlmatud koguste või väärtuste kohta, nomenklatuuri viitenumber/viitenumbrid. 4.
Teenuste osutamise peamise koha NUTSi kood. 5.
Vajaduse korral märge, kas leping on reserveeritud
kaitstud töökodadele või kas selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide
kontekstis. 6.
Ettevõtjatel seoses osalemisega täita tulevad
peamised tingimused või vajaduse korral elektrooniline aadress, kust saab
üksikasjalikku teavet. 7.
Tähtaeg või tähtajad, mille jooksul tuleb võrgustiku
sektori hankijaga osalemiseks ühendust võtta. 8.
Muu asjakohane teave. B osa. Lepingu sõlmimise teade 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Vähemalt kokkuvõtlik märge teenuste olemuse ja
koguse kohta ning vajaduse korral kaasnevate ehitustööde ja asjade kohta. 4.
Teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise
viide. 5.
Saadud pakkumuste arv. 6.
Väljavalitud ettevõtja nimi ja aadress või
ettevõtjate nimed ja aadressid. 7.
Muu asjakohane teave. XIX LISA
IDEEKONKURSI TEATES AVALDATAV TEAVE
(millele on osutatud artikli 89 lõikes 1) 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või
-numbrid). 4.
Konkursi olemus: avatud või piiratud. 5.
Avatud konkursi korral: projektide vastuvõtmise
tähtaeg. 6.
Piiratud konkursi korral: (a)
kavandatav osalejate arv või ligikaudne arv; (b)
vajaduse korral valitud osalejate nimed; (c)
osalejate valimise kriteeriumid; (d)
osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg; 7.
Vajadusel märge selle kohta, kas osaleda võib
üksnes konkreetse kutseala esindaja. 8.
Projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid. 9.
Valitud žüriiliikmete nimed, kui see on asjakohane. 10.
Märge selle kohta, kas žürii otsus on avaliku
sektori hankijale kohustuslik. 11.
Preemiate arv ja preemiasumma, kui see on
asjakohane. 12.
Vajaduse korral märge kõikidele osalejatele maksete
tegemise üksikasjade kohta. 13.
Märge selle kohta, kas auhinnasaajail lubatakse
sõlmida täiendavaid lepinguid. 14.
Kaebusi läbivaatava asutuse nimi ja aadress ning
vajaduse korral vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade
kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning
meiliaadress, kust sellist teavet võib saada. 15.
Teate saatmise kuupäev. 16.
Muu asjakohane teave. XX LISA
TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES IDEEKONKURSI TULEMUSTE KOHTA
(millele on osutatud artikli 89 lõikes 1) 1.
Võrgustiku sektori hankija ja vajaduse korral
lisateavet andva talituse nimi, identifitseerimisnumber (kui see on
siseriiklike õigusaktidega ette nähtud), aadress koos NUTSi koodiga,
telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja internetiaadress. 2.
Peamised tegevused. 3.
Projekti kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või
-numbrid). 4.
Osalejate üldarv. 5.
Välismaalastest osalejate arv. 6.
Konkursi võitja(d). 7.
Vajadusel auhind või auhinnad. 8.
Muu teave. 9.
Viide ideekonkursi kutsele. 10.
Kaebusi läbivaatava asutuse nimi ja aadress ning
vajaduse korral vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade
kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning
meiliaadress, kust sellist teavet võib saada. 11.
Teate saatmise kuupäev. XXI LISA
VASTAVUSTABEL[56] Käesolev direktiiv || Direktiiv 2004/17/EÜ || Artikkel 1 || - || uus Artikli 2 esimene lause || Artikli 1 lõige 1 || = Artikli 2 punkt 1 || Artikli 2 lõike 1 punkti a esimene lõik || = Artikli 2 punktid 2 ja 3 || - || uus Artikli 2 punkti 4 alapunkti a esimene osa || Artikli 2 lõike 1 punkti a teise lõigu esimene taane || = Artikli 2 punkti 4 alapunkti a teine osa || || uus Artikli 2 punkti 4 alapunkt b || Artikli 2 lõike 1 punkti a teise lõigu teine taane || = Artikli 2 punkti 4 alapunkt c || Artikli 2 lõike 1 punkti a teise lõigu kolmas taane || = Artikli 2 punkt 5 || Artikli 2 lõike 1 punkti b esimene lõik || = artikli 2 punkt 6 || Artikli 2 lõige 3 || parandatud Artikli 2 punkt 7 || Artikli 1 lõike 2 punkt a || parandatud Artikli 2 punkt 8 || Artikli 1 lõike 2 punkti b esimene lause || parandatud Artikli 2 punkt 9 || Artikli 1 lõike 2 punkti b teine lause || = Artikli 2 punkt 10 || Artikli 1 lõike 2 punkt c || parandatud Artikli 2 punkt 11 || Artikli 1 lõike 2 punkti d esimene lõik || muudetud Artikli 2 punkt 12 || Artikli 1 lõike 7 esimene ja teine lõik || parandatud Artikli 2 punkt 13 || Artikli 1 lõike 7 kolmas lõik || = Artikli 2 punkt 14 || Artikli 1 lõike 7 kolmas lõik || muudetud artikli 2 punkt 15 || Artikli 34 lõige 1 || muudetud Artikli 2 punkt 16 || Artikli 1 lõige 8 || muudetud Artikli 2 punkt 17 || || uus Artikli 2 punkt 18 || Artikli 1 lõige 8 || muudetud Artikli 2 punkt 19 || || uus Artikli 2 punkt 20 || Artikli 1 lõige 11 || = Artikli 2 punkt 21 || Artikli 1 lõige 12 || = Artikli 2 punkt 22 || || uus Artikli 2 punkt 23 || Artikli 1 lõige 10 || = Artikli 3 lõike 1 esimene lõik || || uus Artikli 3 lõike 1 teine lõik || Artikli 1 lõike 2 punkti d teine ja kolmas lõik || muudetud Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik || || uus Artikli 3 lõige 2 || Artikli 9 lõige 1 || = Artikli 3 lõige 3 || Artikli 9 lõige 2 || = Artikli 3 lõige 4 || Artikli 9 lõige 3 || muudetud Artikli 4 lõige 1 || Artikli 2 lõike 1 punkti b teine lõik || = Artikli 4 lõike 2 esimene lõik || Artikli 2 lõige 3; Põhjendus 25 || parandatud Artikli 4 lõike 2 teine lõik || || uus Artikli 4 lõige 3 || Artikli 2 lõige 2 || = Artikli 4 lõige 4 || || uus Artikkel 5 || Artikli 3 lõiked 1 ja 2 || = Artikli 6 lõige 1 || Artikli 3 lõige 3 || parandatud Artikli 6 lõige 2 || Artikli 3 lõige 4 || = Artikkel 7 || Artikkel 4 || = artikkel 8 || Artikli 5 lõige 1 || = || Artikli 5 lõige 2 || väljajäetud Artikkel 9 || Artikli 7 punkt b || = Artikli 10 lõige 1 || Artikli 6 lõige 1 || parandatud Artikli 10 lõike 2 punkt a || Artikli 6 lõike 2 punkt a || = Artikli 10 lõike 2 punkt b || Artikli 6 lõike 2 punkt b || muudetud Artikli 10 lõike 2 punkt c || Artikli 6 lõike 2 punkt c || parandatud Artikli 11 punkt a || Artikli 7 punkt a || muudetud Artikli 11 punkt b || Artikli 7 punkt a || = || artikkel 8 || väljajäetud || I–X lisa || väljajäetud Artikkel 12 || Artikkel 16, artikkel 61 || muudetud Artikli 13 lõige 1 || Artikli 17 lõige 1; Artikli 17 lõige 8 || muudetud Artikli 13 lõige 2 || Artikli 17 lõige 2; Artikli 17 lõige 8 || muudetud Artikli 13 lõige 3 || || uus Artikli 13 lõige 4 || Artikli 17 lõige 3 || = Artikli 13 lõige 5 || || uus Artikli 13 lõige 6 || Artikli 17 lõiked 4 ja 5 || parandatud Artikli 13 lõige 7 || Artikli 17 lõike 6 punkti a esimene ja teine lõik || = Artikli 13 lõige 8 || Artikli 17 lõike 6 punkti b esimene ja teine lõik || = Artikli 13 lõige 9 || Artikli 17 lõike 6 punkti a kolmas lõik ja lõike 6 punkti b kolmas lõik || parandatud Artikli 13 lõige 10 || Artikli 17 lõige 7 || = Artikli 13 lõige 11 || Artikli 17 lõige 9 || = Artikli 13 lõige 12 || Artikli 17 lõige 10 || = Artikli 13 lõige 13 || Artikli 17 lõige 11 || = Artikkel 14 || Artikkel 69 || parandatud Artikli 15 lõige 1 || Artikli 19 lõige 1 || = Artikli 15 lõige 2 || Artikli 19 lõige 1 || muudetud Artikli 16 lõige 1 || Artikli 20 lõige 1; artikli 62 punkt 1 || parandatud Artikli 16 lõige 2 || Artikli 20 lõige 2 || muudetud Artikli 17 lõige 1 || Artikkel 22a || parandatud Artikli 17 lõige 2 || Artikkel 21; artikli 62 punkt 1 || muudetud Artikkel 18 || Artikkel 22; Artikli 62 punkt 1 || muudetud Artikli 19 punktid a ja b || Artikli 24 punktid a ja b || = Artikli 19 punkt c || Artikli 24 punkt c || muudetud Artikli 19 punkt d || Artikli 24 punkt d || = Artikli 19 punkt e || || uus Artikli 19 punkt f ja teine lõik || || uus Artikkel 20 || Artikkel 26 || parandatud Artikkel 21 || || uus Artikli 22 lõige 1 || Artikli 23 lõige 1 || parandatud Artikli 22 lõige 2 || Artikli 23 lõige 1 || parandatud Artikli 22 lõige 3 || Artikli 23 lõige 2 || parandatud Artikli 22 lõige 4 || Artikli 23 lõike 3 punktid a–c || parandatud Artikli 22 lõige 5 || Artikli 23 lõike 3 teine ja kolmas lõik || parandatud Artikkel 23 || Artikli 23 lõige 4 || parandatud Artikkel 24 || Artikli 23 lõige 5 || muudetud Artikli 25 lõige 1 || Artikli 24 punkt e || muudetud Artikli 25 lõige 2 || || uus Artikli 26 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 27 || muudetud Artikli 26 lõige 3 || || uus Artikli 27 lõike 1 esimene lause || Artikli 30 lõige 1; artikli 62 punkt 2 || parandatud Artikli 27 lõike 1 teine lause || || uus Artikli 27 lõike 2 esimene lõik || Artikli 30 lõige 2 || = Artikli 27 lõike 2 teine lõik || || uus Artikli 27 lõige 3 || Artikli 30 lõige 3 || = Artikli 28 lõige 1 || Artikli 30 lõike 4 esimene lõik; lõike 5 esimene ja teine lõik || muudetud Artikli 28 lõige 2 || Artikli 30 lõike 4 teine lõik, lõike 5 neljas lõik; artikli 62 punkt 2 || parandatud || Artikli 30 lõike 4 kolmas lõik || väljajäetud Artikli 28 lõike 3 esimene ja teine lõik || Artikli 30 lõike 6 esimene lõik || muudetud Artikli 28 lõike 3 kolmas lõik || || uus Artikli 28 lõike 3 neljas lõik || Artikli 30 lõike 6 esimese lõigu teine lause || muudetud Artikli 28 lõige 4 || Artikli 30 lõike 6 teine lõik || = Artikli 28 lõige 5 || Artikli 30 lõike 6 neljas lõik || muudetud Artikkel 29 || Artikkel 10 || muudetud Artikli 30 lõige 1 || Artikli 11 lõige 1 || parandatud Artikli 30 lõige 2 || Artikli 11 lõige 2 || muudetud Artikkel 31 || Artikkel 28 || muudetud Artikkel 32 || Artikkel 13 || muudetud Artikli 33 lõige 1 || Artikli 48 lõige 1; Artikli 64 lõige 1 || muudetud Artikli 33 lõige 2 || Artikli 48 lõiked 2 ja 3; Artikli 64 lõiked 1 ja 2 || parandatud Artikli 33 lõike 3 esimene lõik || Artikli 48 lõige 4; Artikli 64 lõige 1 || muudetud Artikli 33 lõike 3 teine lõik || Artikli 70 lõike 2 punkt f || = Artikli 33 lõike 3 kolmas lõik || || uus Artikli 33 lõige 4 || || uus Artikli 33 lõige 5 || Artikli 48 lõige 5; Artikli 64 lõige 3 || muudetud Artikli 33 lõige 6 || Artikli 48 lõige 6 || parandatud Artikli 33 lõige 7 || || uus Artikkel 34 || || uus Artikli 35 lõige 1 || Artikli 1 lõige 13 || muudetud Artikli 35 lõige 2 || Artikli 70 lõike 2 punktid c ja d || parandatud Artikkel 36 || || uus Artikkel 37 || || uus Artikli 38 lõige 1 || Artikkel 12 || muudetud Artikli 38 lõige 2 || || uus Artikli 39 lõige 1 || Artikli 40 lõiked 1 ja 2 || muudetud Artikli 39 lõige 2 || Artikkel 42 || = Artikli 39 lõige 3 || || uus Artikli 40 lõige 1 || Artikli 1 lõike 9 punkt a; Artikli 45 lõige 2 || muudetud Artikli 40 lõige 2 || Artikli 45 lõige 4 || muudetud Artikli 40 lõige 3 || || uus Artikli 40 lõige 4 || || uus Artikkel 41 || Artikli 1 lõike 9 punkt b; Artikli 45 lõige 3 || muudetud Artikkel 42 || Artikli 1 lõike 9 punkt c; Artikli 45 lõige 3 || muudetud Artikkel 43 || || uus Artikli 44 punkt a || Artikli 40 lõike 3 punkt a || = Artikli 44 punkt b || Artikli 40 lõike 3 punkt b || = Artikli 44 punkt c || Artikli 40 lõike 3 punkt c || muudetud Artikli 44 punkt d || Artikli 40 lõike 3 punkt c || muudetud Artikli 44 punkt e || Artikli 40 lõike 3 punkt d || muudetud Artikli 44 punkt f || Artikli 40 lõike 3 punkt e || = Artikkel 44, punkt g || Artikli 40 lõike 3 punkt g || muudetud Artikli 44 punkt h || Artikli 40 lõike 3 punkt h || muudetud Artikli 44 punkt i || Artikli 40 lõike 3 punkt j || = Artikli 44 punkt j || Artikli 40 lõike 3 punkt k || parandatud Artikli 44 punkt k || Artikli 40 lõike 3 punkt l || parandatud Artikli 44 teine ja kolmas lõik || || uus Artikli 44 neljas lõik; || Artikli 40 lõike 3 punkt g || parandatud Artikli 45 lõike 1 esimene ja teine lõik || Artikli 14 lõige 1; Artikli 1 lõige 4 || parandatud Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik || || uus Artikli 45 lõiked 2 kuni 5 || Artikli 14 lõiked 2–4; artikli 40 lõike 3 punkt i || muudetud Artikli 46 lõige 1 || Artikli 1 lõige 5; Artikli 15 lõige 1 || muudetud Artikli 46 lõige 2 || Artikli 15 lõige 2 || muudetud Artikli 46 lõige 3 || Artikli 15 lõige 3 || parandatud Artikli 46 lõige 4 || Artikli 15 lõige 4 || muudetud Artikli 46 lõige 5 || Artikli 15 lõige 6 || muudetud Artikli 46 lõige 6 || || uus Artikli 46 lõige 7 || Artikli 15 lõike 7 kolmas lõik || = Artikli 47 lõige 1 || Artikli 1 lõige 6; Artikli 56 lõige 1 || muudetud Artikli 47 lõike 2 esimene lõik || Artikli 56 lõike 2 esimene lõik || = Artikli 47 lõike 2 teine lõik || Artikli 56 lõike 2 teine lõik || parandatud Artikli 47 lõige 3 || Artikli 56 lõike 2 kolmas lõik || parandatud Artikli 47 lõige 4 || Artikli 56 lõige 3 || parandatud Artikli 47 lõige 5 || Artikli 56 lõige 4 || parandatud Artikli 47 lõige 6 || Artikli 56 lõige 5 || parandatud Artikli 47 lõige 7 || Artikli 56 lõige 6 || = Artikli 47 lõige 8 || Artikli 56 lõige 7 || parandatud Artikli 47 lõige 9 || Artikli 56 lõike 8 esimene lõik || = Artikkel 48 || || uus Artikli 49 lõige 1 || Artikli 29 lõige 1 || muudetud Artikli 49 lõige 2 || || uus Artikli 49 lõige 3 || Artikli 29 lõige 2 || muudetud Artikli 49 lõige 4 || || uus Artikli 49 lõige 5 || Artikli 29 lõige 2 || muudetud Artikli 49 lõige 6 || || uus Artikkel 50 || || uus Artikkel 51 || || uus Artikkel 52 || || uus Artikli 53 lõige 1 || Põhjendus 15 || muudetud Artikli 53 lõige 2 || || uus Artikli 54 lõige 1 || Artikli 34 lõige 1 || muudetud Artikli 54 lõige 2 || Artikli 34 lõige 2 || parandatud Artikli 54 lõige 3 || Artikli 34 lõige 3 || parandatud Artikli 54 lõige 4 || Artikli 34 lõige 8 || = Artikli 54 lõige 5 || Artikli 34 lõige 4 || parandatud Artikli 54 lõige 6 || Artikli 34 lõige 5 || muudetud Artikli 55 lõige 1 || Artikli 34 lõige 6 || muudetud Artikli 55 lõige 2 || Artikli 34 lõige 6 || parandatud Artikli 56 lõige 1 || Artikli 34 lõiked 4, 5, 6 ja 7 || muudetud Artikli 56 lõige 2 || Artikli 34 lõiked 4, 5 ja 6 || muudetud Artikli 56 lõige 3 || Artikli 34 lõige 7 || parandatud Artikli 56 lõige 4 || || uus Artikkel 57 || Artikkel 35 || muudetud Artikli 58 lõige 1 || Artikli 36 lõige 1 || muudetud Artikli 58 lõige 2 || Artikli 36 lõige 2 || parandatud Artikkel 59 || || uus Artikli 60 lõige 1 || Artikli 45 lõige 1 || parandatud Artikli 60 lõige 2 || Artikli 45 lõige 9 || muudetud || Artikli 45 lõige 10 || väljajäetud Artikli 61 lõige 1 || Artikli 41 lõiked 1 ja 2 || parandatud Artikli 61 lõige 2 || Artikli 42 lõige 3; Artikli 44 lõige 1 || parandatud Artikkel 62 || Artikli 41 lõige 3 || parandatud Artikkel 63 || Artikli 42 lõike 1 punkt c; Artikli 44 lõige 1 || parandatud Artikli 64 lõige 1 || Artikli 43 lõike 1 esimene lõik; Artikli 44 lõige 1 || parandatud Artikli 64 lõige 2 || Artikli 43 lõike 1 teine ja kolmas lõik || muudetud Artikli 64 lõige 3 || Artikli 43 lõiked 2 ja 3 || muudetud Artikli 64 lõige 4 || Artikli 43 lõige 5 || parandatud Artikli 65 lõige 1 || Artikli 44 lõige 1; Artikli 70 lõike 1 punkt b || muudetud Artikli 65 lõige 2 || Artikli 44 lõiked 2, 3 ja lõike 4 teine lõik || muudetud Artikli 65 lõige 3 || Artikli 44 lõike 4 esimene lõik || parandatud Artikli 65 lõige 4 || || uus Artikli 65 lõige 5 || Artikli 44 lõiked 6 ja 7 || muudetud Artikli 65 lõige 6 || Artikli 44 lõige 8 || muudetud Artikli 66 lõige 1 || Artikli 44 lõike 5 esimene lõik || muudetud Artikli 66 lõiked 2 ja 3 || Artikli 44 lõike 5 teine ja kolmas lõik || parandatud Artikli 67 lõige 1 || Artikli 45 lõige 6 || muudetud Artikli 67 lõige 2 || Artikli 46 lõige 2 || muudetud Artikli 68 lõige 1 || Artikli 47 lõike 1 esimene lause || parandatud Artikli 68 lõige 2 || Artikli 47 lõike 1 teine lause || parandatud Artikli 69 lõige 1 || Artikli 49 lõige 1 || parandatud Artikli 69 lõige 2 || Artikli 49 lõike 2 esimene ja teine lõik || parandatud Artikli 69 lõige 3 || Artikli 49 lõike 2 kolmas lõik || = Artikli 69 lõiked 4, 5 ja 6 || Artikli 49 lõiked 3, 4 ja 5 || = Artikli 70 lõige 1 || Artikli 51 lõige 1 || parandatud Artikli 70 lõige 2 || Artikli 51 lõige 2 || = Artikli 70 lõige 3 || Artikli 52 lõige 1 || = Artikli 70 lõige 4 || Artikli 51 lõige 3 || parandatud Artikli 70 lõige 5 || || uus Artikli 70 lõige 6 || || uus Artikli 70 lõige 7 || || uus Artikli 71 lõige 1 || Artikli 53 lõige 1 || = Artikli 71 lõige 2 || Artikli 53 lõige 2 || parandatud Artikli 71 lõige 3 || Artikli 53 lõige 6 || = Artikli 71 lõige 4 || Artikli 53 lõige 7 || = Artikli 71 lõige 5 || Artikli 53 lõige 9 || parandatud Artikli 71 lõige 6 || || uus Artikli 72 lõige 1 || Artikli 54 lõiked 1 ja 2 || parandatud Artikli 72 lõige 2 || Artikli 54 lõige 3 || parandatud Artikli 73 lõige 1 || Artikli 53 lõiked 4 ja 5 || muudetud Artikli 73 lõige 2 || Artikli 54 lõiked 5 ja 6 || muudetud Artikli 73 lõige 3 || || uus Artikli 74 lõige 1 || Artikli 53 lõige 3; Artikli 54 lõige 4 || parandatud Artikli 74 lõige 2 || || uus Artikli 74 lõige 3 || Artikli 53 lõige 3; Artikli 54 lõige 4 || muudetud Artikli 75 lõige 1 || Artikli 52 lõige 2 || muudetud Artikli 75 lõige 2 || Artikli 52 lõige 3 || muudetud Artikli 75 lõige 3 || || uus Artikli 76 lõige 1 || Artikli 55 lõige 1 || muudetud Artikli 76 lõige 2 || Artikli 55 lõike 1 punkt a || muudetud Artikli 76 lõige 3 || || uus Artikli 76 lõige 4 || Põhjendus 1; põhjenduse 55 kolmas lõik || muudetud Artikli 76 lõige 5 || || muudetud Artikkel 77 || || uus Artikkel 78 || || uus Artikli 79 lõige 1 || Artikli 57 lõige 1 || muudetud Artikli 79 lõige 2 || Artikli 57 lõige 1 || parandatud Artikli 79 lõike 3 punkt a || Artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkt a || = Artikli 79 lõike 3 punkt b || Artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkt b || = Artikli 79 lõike 3 punkt c || Artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkt c || = Artikli 79 lõike 3 punkt d || Artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkt d || muudetud Artikli 79 lõike 3 punkt e || Artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkt e || = Artikli 79 lõike 4 esimene ja teine lõik || Artikli 57 lõige 2 || muudetud Artikli 79 lõike 4 kolmas lõik || || uus Artikli 79 lõige 5 || Artikli 57 lõige 3 || parandatud Artikli 79 lõige 6 || || uus || Artikkel 58; Artikkel 59 || väljajäetud Artikkel 80 || Artikkel 38 || muudetud Artikli 81 lõige 1 || Artikli 37 esimene lause || = Artikli 81 lõige 2 || || uus Artikli 81 lõige 3 || Artikli 37 teine lause || parandatud Artikli 82 lõiked 1–5 ja 7 || || uus Artikli 82 lõige 6 || Artikli 40 lõike 3 punkt f || muudetud Artikkel 83 || || uus Artikkel 84 || || uus Artikkel 85 || || uus Artikkel 86 || || uus Artikkel 87 || Artikkel 60 || = Artikkel 88 || Artikkel 61 || parandatud Artikli 89 lõige 1 || Artikli 63 lõike 1 esimene lõik || parandatud Artikli 89 lõike 2 esimene ja teine lõik || Artikli 63 lõike 1 esimene lõik; teise lõigu esimene lause || parandatud Artikli 89 lõike 2 kolmas lõik || Artikli 63 lõike 1 teise lõigu teine lause || muudetud Artikli 89 lõige 3 || Artikli 63 lõige 2 || parandatud Artikkel 90 || Artikkel 65 || = Artikkel 91 || Artikkel 66 || = Artikkel 92 || Artikli 72 esimene lõik || parandatud Artikli 93 lõige 1 || Artikli 72 teine lõik || muudetud Artikli 93 lõiked 2–8 || || uus Artikkel 94 || Artikkel 50 || muudetud Artikli 95 lõiked 1–3 || Artikkel 67 || muudetud Artikli 95 lõige 4 || || uus Artikli 95 lõige 5 || Artikli 70 lõike 1 punkt c || parandatud Artikli 95 lõige 6 || Artikli 67 lõige 3 || muudetud Artikkel 96 || || uus Artikkel 97 || || uus Artikkel 98 || Artikli 68 lõiked 3 ja 4 || muudetud Artikkel 99 || Artikli 68 lõige 5 || muudetud Artikli 100 lõige 1 || Artikli 68 lõige 1 || parandatud Artikli 100 lõige 2 || Artikli 68 lõige 3 || parandatud Artikli 101 lõige 1 || Artikli 71 lõige 1 || parandatud Artikli 101 lõige 2 || Artikli 71 lõige 2 || = Artikkel 102 || Artikkel 73 || parandatud Artikkel 103 || || uus Artikkel 104, artikkel 105 || Artikkel 74; Artikkel 75 || = || I–X lisa || väljajäetud I lisa (v.a esimene lause) || XII lisa (v.a joonealune märkus 1) || = I lisa esimene lause || XII lisa joonealune märkus 1 || muudetud II lisa || || uus III lisa punktid A, B, C, E, F, G, H, I ja J || XI lisa || parandatud III lisa punkt D || || uus IV lisa punktid a–g || XXIV lisa punktid b–h || = IV lisa punkt h || || uus V lisa || || uus VI lisa || XV lisa || muudetud VII lisa || Artikli 56 lõike 3 punktid a–f || = VII lisa, v.a punkt 4. || XXI lisa || parandatud VIII lisa punkt 4 || XXI lisa || muudetud IX lisa || XX lisa || muudetud X lisa || XIV lisa || muudetud XI lisa || XIII lisa || muudetud XII lisa || XVI lisa || muudetud XIII lisa punkt 1 || Artikli 47 lõige 4 || parandatud XIII lisa punkt 2 || Artikli 47 lõige 5 || parandatud XIV lisa || XXIII lisa || muudetud XV lisa || || uus XVI lisa || XVI lisa || muudetud XVII lisa || XVII lisa || muudetud XVIII lisa || || uus XIX lisa || XVIII lisa || muudetud XX lisa || XIX lisa || muudetud XI lisa || XXVI lisa || muudetud || XXII lisa || väljajäetud || XXV lisa || väljajäetud [1] Direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega
kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris
tegutsevate ostjate hankemenetlused, ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. [2] Direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde
riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. [3] Direktiiv 2009/81/EÜ, 13, juuli 2009, millega
kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt
sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise
kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, ELT L 216,
20.8.2009, lk 76. [4] Direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-,
energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste
hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud
õigusnormide kooskõlastamise kohta, , EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. [5] KOM(2011) 15. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0015:FIN:EN:PDF [6] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2011/public_procurement/synthesis_document_en.pdf [7] http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/modernising_rules/conferences/index_en.htm [8] Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2011/481/EL, 28. juuli
2011, millega nafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ning nafta kasutamine
Taanis (välja arvatud Gröönimaa ja Fääri saared) vabastatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-,
energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate
hankemenetlused) kohaldamisest, ELT L 197, 29.7.2011, lk 20. Euroopa Komisjoni
rakendusotsus 2011/372/EL, 28. juuni 2011, millega nafta ja maagaasi
leiukohtade uurimine ning nafta kasutamine Itaalias vabastatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-,
energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate
hankemenetlused) kohaldamisest, ELT L 166, 25.6.2011, lk 28. Euroopa Komisjoni
rakendusotsus 2010/192/EL, 29. märts 2010, millega nafta ja maagaasi
leiukohtade uurimine ja kasutamine Inglismaal, Šotimaal ja Walesis vabastatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse
vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate
hankemenetlused) kohaldamisest, ELT L 84, 31.3.2010, lk 52. Euroopa
Komisjoni otsus 2009/546/EÜ, 8. juuli 2009, millega nafta ja maagaasi
leiukohtade uurimine ja kasutamine Madalmaades vabastatakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused)
kohaldamisest ELT L 181, 14.7.2009, lk 53. [9] Vt eelkõige Euroopa komisjoni otsus 2004/284/EÜ, 29.
september 1999, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga ja
Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (juhtum nr IV/M.1383 — Exxon/Mobil) ning
järgnevad otsused, muu hulgas komisjoni 3. mai 2007. aasta otsus, millega
tunnistatakse koondumine kokkusobivaks ühisturuga (juhtum nr COMP/M.4545 –
STATOIL/HYDRO) vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 139/2004. [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EMÜ, 30. mai
1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning
kasutamistingimuste kohta, EÜT L 79, 29.3.1996, lk 30. [11] Euroopa Komisjoni talituste töödokument SEK(2008) 2193. [12] ELT C… [13] ELT C… [14] ELT C… [15] SEK(2011) 853 (lõplik), 27.6.2011. [16] KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010. [17] EÜT L 134, 30.4.2004, lk 1. [18] EÜT L 134, 30.4.2004, lk 114. [19] Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk [ ]. [20] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1. [21] EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20. [22] EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. [23] EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3. [24] ELT L 315, 3.12.2007, lk 1. [25] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1. [26] SPC/2010/10/8 (lõplik) 6.10.2010. [27] ELT L 211, 14.8.2009, lk 94. [28] ELT L 211, 14.8.2009, lk 55. [29] ELT L 342, 22.12.2009, lk 1. [30] ELT L 120, 15.5.2009, lk 5. [31] ELT L 39, 13.2.2008, lk 1. [32] EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. [33] EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. [34] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1. [35] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [36] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [37] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. [38] ELT L 217, 20.8.2009, lk 76. [39] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. [40] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001,
lk 28). [41] Euroopa Komisjoni otsus, 13. mai 1993, millega
määratletakse tingimused, mille alusel peavad nafta, gaasi, kivisöe ja muude
tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks geograafilisi
piirkondi kasutavad tellijad edastama komisjonile teavet sõlmitavate lepingute
kohta, EÜT L 129, 27.5.1993, lk 25. [42] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13.
detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta
(EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12). [43] ELT L 274, 20.10.2009, lk 36. [44] ELT L 53, 26.2.2011, lk 66. [45] EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1. [46] ELT L 210, 31.7.2006, lk 19. [47] EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. [48] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30. [49] ELT L 342, 22.12.2009, lk 1. [50] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [51] EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37. [52] ELT L […] [53] EÜT L 185, 16.08.1971, lk 15. [54] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25. [55] Punktides 6, 9 ja 11 nimetatud teavet käsitletakse
avaldamisele mittekuuluva teabena, kui lepingu sõlmiv üksus leiab, et selle
avaldamine võib kahjustada tundlikke ärihuve. [56] „Parandatud” (adapted) tähendab, et muudeti teksti
sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivi mõte jäi samaks. Sõnaga
„muudetud” (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivi
sätete tähenduses.