SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”) asutati määrusega (EÜ) nr 294/2008 eesmärgiga aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, parandades teadmiste kolmnurga täieliku lõimimise abil ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet. Määruse kohaselt võtab komisjon EIT ettepaneku eelnõu alusel enne 2011. aasta lõppu vastu Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ettepaneku võtta vastu EIT strateegiline innovatsioonikava, milles määratakse kindlaks EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad, sealhulgas ülevaade kavandatud kõrgharidus-, teadus- ja uuendustegevusest seitsme aasta jooksul.

EIT esitas komisjonile strateegilise innovatsioonikava esimese projekti enne 30. juunit 2011.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Ettepaneku koostamises võeti arvesse EITd käsitlevate avalike arutelude raames esitatud arvamusi ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku käsitlevate avalike arutelude tulemusi. Arvamust avaldasid nii liikmesriigid kui ka paljud tootmissektori sidusrühmad, teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad. Nendes toetati veendunult EIT ülesannet edendada koostööd kõrgharidusasutuste, ettevõtjate, teadlaste ja novaatorite vahel. Vastajate arvamuste kohaselt peaks EIT täitma erilist rolli teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020 ning ühendama Euroopa ja liikmesriikide püüdlusi. Enamik vastajaid hindas kõrgelt seda, kuidas EIT tagab ettevõtjate osaluse oma töös, ning kutsus instituuti üles parandama oma teavitustegevust. Vastajad pidasid ka ettevõtjate osalemist EIT edasise edu seisukohalt väga tähtsaks. Paindlikkus, eeskirjade selgus ja konkreetne investeeringutasuvus on seega väga olulised, et meelitada erasektorit osalema.

Ettepanek toetub ka välishindamise aruandele, milles peeti nii teadmiste kolmnurga lõimimise käsitlust kui ka EIT keskseid teemasid väga asjakohaseks. Suurt toetust pälvis EIT väljatöötatud mudel, mis põhineb ühispaiknemiskeskuste pikaajalistel terviklikel võrgustikel. Suur osa vastajaid pidas teadmis- ja innovaatikakogukondade eeliseks ka seda, et nad aitavad luua lisaväärtust toimingutes, mida liikmed juba teevad, kuid killustatult.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3. See põhineb EIT määrusel ning täiendab raamprogrammi Horisont 2020 ettepanekuid.

4.           MÕJU EELARVELE

EIT asutamise määruse muutmise ettepanekule lisatud finantsselgituses on esitatud mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele.

2011/0387 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELTL), eelkõige selle artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutati Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut[1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Määruses (EÜ) nr 294/2008 nõutakse, et komisjon esitab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „EIT”) esitatud projektile tuginedes esimese strateegilise innovatsioonikava ettepaneku.

(2) Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määratleda EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava peaks sisaldama ka EIT majandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi.

(3) Esimene strateegiline innovatsioonikava peaks sisaldama EIT tegevuse üksikasjalikku kirjeldust ja volitusi, juhatuse ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise koostöö korda ning teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamise üksikasju.

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegiline innovatsioonikava on käesolevaga vastu võetud.

Artikkel 2

Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

LISA EIT STRATEEGILINE INNOVATSIOONIKAVA

1. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut: ELi innovatsioonipartner

Strateegilises innovatsioonikavas tuuakse välja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilised prioriteedid aastateks 2014–2020 ja EIT toimimise vahendid. Seega on see Euroopa poliitikakujundajate peamine vahend EIT strateegilise kursi määramiseks, kuid võimaldab samal ajal instituudil suurel määral ise otsustada seatud eesmärkide täitmise viiside ja vahendite üle.

Strateegiline innovatsioonikava valmis põhjaliku protsessi käigus, mille eesmärgiks oli teha kokkuvõte EIT senistest kogemustest ning saada täielik ülevaade Euroopa innovatsioonimaastiku tegelikust olukorrast. Selle aluseks on strateegilise innovatsioonikava esimene projekt, mille EIT juhatus esitas EIT määruse nõuete kohaselt Euroopa Komisjonile 15. juunil 2011. Lisaks põhineb see EIT esialgse etapi sõltumatul hindamisel ja konsultatsioonidel, mis olid avatud kõigile, kes osalesid või võivad edaspidi osaleda EIT tegevuses, sealhulgas ettevõtjad, kõrgharidus- ja teadusasutused ning riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused.

1.1. EIT: ühiskondlike probleemide lahendamine teadmiste kolmnurga innovatsiooni kaudu

Kiiresti muutuvas maailmas rajaneb Euroopa tee tulevikku arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul. Selle eesmärgi saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks üleilmses teadmistepõhises majanduses peetakse peamiseks liikumapanevaks jõuks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnast moodustuvat teadmiste kolmnurka ning nende kolme valdkonna omavahelist koostoimet. Seda arvesse võttes määras Euroopa Liit need kolm valdkonda oma Euroopa 2020. aasta strateegias poliitilisteks prioriteetideks. Neid prioriteete hakatakse viima ellu eeskätt juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” kaudu, mis moodustavad ELi nimetatud valdkondade tegevuse üldpoliitilise raamistiku. Neid täiendavad juhtalgatused „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” ja „Ressursitõhus Euroopa”. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) aitab nende juhtalgatuste eesmärkide täitmisele täielikult kaasa.

Teaduse, hariduse ja innovatsiooni kesksele kohale seadmise põhjused on selged. Arvestades üleilmse konkurentsi tihenemist ja liidu demograafilisi probleeme, on Euroopa tulevase majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks järjest enam uuenduslikud ja murrangulised tooted, teenused ja ärimudelid ning tema võime hoolitseda talentide eest, neid ligi meelitada ja hoida. Ehkki Euroopas on mõningaid häid näiteid, on ELi liikmesriikide saavutused võrreldes üleilmsete innovatsiooniliidritega keskmiselt kehvemad. EL konkureerib järjest enam talentide nimel, kes on pärit tärkava majandusega riikide uutest tippkeskustest.

Vaja on põhjalikku muutust meie innovatsioonisüsteemis ja paradigmades. Ehkki meil on kogu ELis konkreetseid näiteid kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tippvõimekuse kohta, puudub nende jaoks ühtne süsteem. Euroopa peab kõrvaldama piiriülese – nii riigi-, sektori- kui ka erialaülese – strateegilise koostöö puudujäägi. Euroopal tuleb edendada ka tõelist ettevõtluskultuuri, mis on teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamiseks hädavajalik, et asutataks uusi ettevõtteid ja et potentsiaalselt kiire majanduskasvuga sektorite uuenduslikud tooted ja teenused jõuaksid tõepoolest turule. Euroopal tuleb parandada kõrgharidusasutuste kui innovatsiooni eestvedajate rolli, sest andekatele inimestele tuleb innovatsiooni edendamiseks tagada õiged oskused, teadmised ja hoiak.

EIT asutamise eesmärk oligi aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, edendades liidu ja tema liikmesriikide innovatsioonivõimet. Instituut püüab kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimisega aidata kaasa raamprogrammis Horisont 2020 käsitletavate ühiskondlike probleemide lahendamisele ja muuta Euroopa innovatsioonipartnerite koostöösüsteemi.

Selle eesmärgi saavutamiseks on EIT ühendanud EIT tasandi strateegilised suunad alt üles lähenemisviisiga teadmis- ja innovaatikakogukondade tasandil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on terviklikud partnerlused, mis loovad konkreetsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks väljapaistvate ülikoolide, teaduskeskuste, suurte ja väikeettevõtete ning teiste uuendustegevuses osalejate vahel pikaajalised sidemed. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab väikest hulka omavahel ühendatud ühispaiknemiskeskusi, mille raames teevad partnerid iga päev tihedalt koostööd ning millel on seninägematus ulatuses ühised strateegilised eesmärgid. Ühispaiknemiskeskused toetuvad olemasolevatele tippkeskustele, kujundades neist kohalikud innovatsioonikeskkonnad ja ühendades need laiemaks Euroopa innovatsioonisõlmede võrguks. EIT raamistikus on igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale antud õigus suurel määral ise määrata kindlaks oma sisekorraldus, struktuur, tegevuskava ja töömeetodid, mis võimaldab neil valida oma eesmärkide saavutamiseks sobivaima lähenemisviisi. Strateegia tasandil korraldab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessi, koordineerib neid paindliku raamistiku alusel ning levitab teadmis- ja innovaatikakogukondade parimaid juhtimis- ja rahastamismudeleid.

EIT aitab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu luua keskkondi, kus uuendustegevus edeneks tõenäoliselt jõudsamalt, ning tekitada läbimurret kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse koostööviisides. Niisugune käsitlusviis aitab lahendada raamprogrammis Horisont 2020 välja toodud järjest keerulisemaid ühiskondlikke probleeme terviklikumalt ning toob kokku eri sektorite ja erialade ning erineva taustaga asjatundjaid, kes muidu võib-olla ei kohtuks, et leida probleemile ühine väljapääs.

Saavutused

EIT lõpetas oma algusetapi, mille käigus käivitati tegevus teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ja loodi EIT otsuste tegemise ja täidesaatvad ametid (juhatus ja peakorter). EIT on saavutanud edu ka oma keskse eesmärgi täitmisel, milleks on kogu innovatsiooniahela täielik lõimimine, tuues selleks kokku kõrgharidusasutused, teadusasutused ja ettevõtjaid kolme esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna kaudu, mis loodi 2010. aastal valdkondades, mis on nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukoha järgi Euroopa edasise arengu jaoks olulise tähtsusega. Need on säästev energia (InnoEnergy), kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine (Climate-KIC) ning tuleviku info- ja kommunikatsiooniühiskond (EIT ICT Labs).

Lisaks sellele edendab EIT kui innovatsiooniinstituudi tegevust nüüd Budapestis asuv peakorter. Asutatud on ka EIT sihtasutus, mis on õiguslikult sõltumatu organisatsioon ning mille ülesanne on parandada ja toetada EIT tööd ja tegevust ning suurendada EIT ühiskondlikku mõju.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad maailmatasemel terviklikeks partnerlusteks muutumise suunas

Kolm praegust teadmis- ja innovaatikakogukonda on saavutanud oma vastavas valdkonnas kriitilise massi, sealhulgas teadmiste kolmnurga eri osade tasakaalustatud osaluse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite jõudude ühendamine – nii nende arv kui ka osatähtsus asjaomastes valdkondades – võimaldab neil saavutada maailmatasemel tulemusi.

Joonis 1. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemine

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on oma strateegiate koostamisel ja juhtimisstruktuuride korraldamisel lähtunud erinevatest käsitlusviisidest, mis peegeldavad erinevaid teemasid. Üks kogukond asutati äriühinguna ning kaks ülejäänut mittetulundusühingutena. Kõik nad hõlmavad ligikaudu 30 põhipartnerit ja viit kuni kuut ühispaiknemiskeskust, millega on tavaliselt seotud veel erinev hulk siduspartnereid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKE).

Eraldi juriidilise isikuna asutatud teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mida juhib tegevdirektor, erinevad selgelt traditsioonilisest mitme kasusaajaga käsitlusviisist. Lisaks järgivad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad oma tegevuse strateegilises kavandamises äriplaani põhimõtteid, kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad on rakendanud ühise asukoha põhimõtet: nad toovad erinevad meeskonnad kokku ühte füüsilisse paika, tegutsevad mitme teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse arvelduskojana ning põimivad eri valdkondades kogu Euroopas arendatud pädevusi ja oskusi.

Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevus on seotud kogu innovatsiooniahelaga ning hõlmab muu hulgas EIT märgistusega magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomist, milles tipptasemel teadus on ühendatud ettevõtlusalase haridusega, ettevõtte rajamise teenustega ja liikuvuskavadega. Teadmis- ja innovaatikakogukondade esialgne tegevus on suunatud andekusele ja inimestele ning esimesed tulemused on saavutatud hariduse ja ettevõtluse valdkonnas, sealhulgas magistri- ja doktoriõppeprogrammide loomine. Kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda on ühendanud jõud ja teevad koostööd „arukat võrku” käsitleva ühise magistriprogrammi raames. Teadmis- ja innovaatikakogukondade esimese tegevusaasta (2010-2011) saavutused on paljutõotavad.

Suvekursuse lõpetas ligikaudu 500 üliõpilast ja rohkem kui 200 üliõpilast osaleb praegu spetsiaalsetel teadmis- ja innovaatikakogukonna kaubamärgiga magistrikursustel. Nõudlus andekate inimeste poolt on suur: KIC InnoEnergy 155 üliõpilasele ettenähtud magistrikursusele esitati 950 avaldust. Teadmis- ja innovaatikakogukonna Climate-KIC kursuse 2010. ja 2011. aastal lõpetanud üliõpilased moodustasid vilistlasühenduse, et säilitada kogukonnaga pikaajalised sidemed.

Auhindade ja võidurahade või teadmis- ja innovaatikakogukondade toetusel on asutatud juba kuus äriühingut. Rohkem kui 50 äriühingut on praegu ettevõtlusinkubaatoris kujunemisprotsessis. EIT ICT Labs toetab 18 väikeettevõtet ärialase nõustamise kaudu.

Teadmiste kolmnurga ühenduslülid kehtestati piirkondlikul tasandil erialadevaheliste kutsealaste arenguprogrammide, näiteks Climate-KICi programmi „Teerajajad praktikas” raames (selle liikuvuskavades on osalenud seni 59 inimest).

Kehtestati uued intellektuaalomandit käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt jagatakse intellektuaalomandi õigusest saadav tulu osalevate äriühingute ning teadmis- ja innovaatikakogukonna kui juriidilise isiku vahel.

Joonis 2. Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid 2011 (ettevõtlus, kõrgharidus, teadus)

1.2. EIT lisaväärtus: erijooned

EIT kontseptsiooni iseloomustab mitu tahku, mille abil EIT loob liidus tõelist lisaväärtust.

· Killustatuse kaotamine pikaajaliste terviklike partnerluste kaudu ja kriitilise massi saavutamine Euroopa mõõtme abil. Käimasolevatele koostööprojektidele tuginedes muudab EIT väljavalitud partnerlused teadmis- ja innovaatikakogukondade abil püsivamaks ja strateegilisemaks. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võimaldavad maailmatasemel partneritel ühineda uute vormide alusel, optimeerida olemasolevaid vahendeid, jõuda uute, suurema riskiga ja ulatuslikumaid ülesandeid käsitlevate väärtusahelate abil uute ärivõimalusteni. ELi liikmesriikides on küll palju tippkeskusi, kuid nad ei saavuta sageli üksi tegutsedes üleilmseks konkurentsivõimeks vajalikku kriitilist massi. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskused pakuvad tugevatele kohalikele osalejatele võimalust luua tihedaid piiriüleseid sidemeid teiste väljapaistvate partneritega, võimaldades neil seega tegutseda ja pälvida tunnustust rahvusvahelisel tasandil.

· Haridusse, teadusesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT tegutseb katalüsaatorina, luues tehnoloogiliste lahenduste ja teadusuuringute tulemuste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise kaudu olemasolevale teadusbaasile lisaväärtust. Uuendustegevus aitab omakorda kaasa teadusuuringute investeeringute ühitamisele ja võimendamisele ning viia haridus- ja koolitustegevus suuremasse kooskõlla ettevõtjate vajadustega. EIT-le on selleks antud küllaldaselt paindlikkust, et katsetada uusi innovatsioonimudeleid, võimaldades teha selget vahet teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimis- ja rahastamismudelite vahel ning kohaneda kiiresti avanevatele võimalustele reageerimiseks.

· Talentide piiriülene soodustamine ning ettevõtluse edendamine teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu. EIT soodustab inimestest lähtuvaid uuendusi ning seab oma püüdluste keskmesse üliõpilased, teadustöötajad ja ettevõtjad. Ta pakub uusi ülikoolide ja erasektori vahelisi karjäärivõimalusi ning uuenduslikke programme erialaseks arenguks. EIT märgis, mida antakse uuenduslikele magistri- ja doktoriõppeprogrammidele, aitab luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kaubamärgi, et meelitada ligi talente nii Euroopast kui ka mujalt. Ettevõtlust soodustatakse uue põlvkonna maailmatasemel üliõpilaste kaudu, kelle teadmised ja hoiak aitavad muuta ideed ärivõimalusteks.

· Arukas rahastamine võimendamise ning tulemustele ja ettevõtlusele suunatud käsitlusviisi kaudu. EIT tagab 25% teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest ning aitab 75% rahalistest vahenditest hankida paljude erinevate avaliku ja erasektori partnerite kaudu, võimendades suurte investeeringute ühendamise kaudu nende mõju märkimisväärselt ja ühendades avaliku ja erasektori rahastamisallikaid ühiselt kokkulepitud strateegiate nimel. Kuna EIT keskendub nii turu- kui ka ühiskondlikule mõjule, järgib ta tulemustele suunatud käsitlusviisi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad nagu äriühingud aasta kaupa koostatava äriplaani alusel, mis hõlmab ulatuslikku tegevuskava alates haridusest kuni ettevõtte loomiseni, koos selgete eesmärkide, vahendite ja tulemuslikkuse põhinäitajatega, mille alusel neid hinnatakse.

1.3. Sünergia ning vastastikune täiendamine muude poliitiliste ja rahastamisalgatustega

Teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonna vahelisi seoseid tunnustatakse ELi algatustes ja programmides järjest enam. Euroopa, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil on palju võimalusi vastastikku edendavaks tegevuseks. ELi tasandil tagab aastateks 2014–2020 ettenähtud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 strateegiline raamistik selle sünergia täieliku ärakasutamise.

EIT aitab aktiivselt kaasa raamprogrammis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele ning täiendab eeskätt ühiskondlike probleemide käsitlemise kaudu teisi selle valdkonna algatusi. Raamprogrammis Horisont 2020 osaleb EIT ühiskondlike probleemide lahendamise eesmärgi täitmises, kuid arvestades käsitlusviisi, mis lähtub kõiki eesmärke hõlmavast tõrgeteta koostoimest, edendab ta tulemustele suunatud teadusuuringute ja kiire majanduskasvuga innovaatiliste VKEde asutamise soodustamise kaudu ka tööstuslikku juhtpositsiooni ja konkurentsivõimelisi raamistikke. Samuti aitab ta luua tipptasemel teadusbaasi ning soodustab sellel eesmärgil erialade- ja sektoritevahelist ning piiriülest liikumist ning lisab innovaatilistesse kraadiõppeprogrammidesse ettevõtluse ja riski võtmise kultuuri teemad. EIT aitab sellega oluliselt kaasa raamtingimuste edendamisele, mida on vaja ELi teadusvaldkonna innovatsioonivõime kasutamiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise kiirendamiseks.

Peale selle lisab EIT hariduse iseseisva mõõtmena Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Uuendusliku ja ettevõtlusele suunatud hariduse kaudu täidab ta teadusuuringute ja innovatsiooniraamistiku ning hariduspoliitika ja -programmide vahel tähtsat ühendavat rolli ning tagab pikaajalise panustamise, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks. Just uute, erialavaheliste ja -siseste EIT märgistusega kraadiõppeprogrammide abil juhib EIT innovatsioonialase hariduse koostööpüüdlusi, millel on selge mõju ka Euroopa laiemale kõrgharidusasutuste ajakohastamise tegevuskavale, edendades sellega Euroopa kõrgharidusruumi.

See võimaldab suurendada ka nimetatud käsitlusviisi ja liidu ühtekuuluvuspoliitika vastastikust toimet, käsitledes uuendustegevuse kohalike ja üleilmsete aspektide vahelisi seoseid. Ühispaiknemiskeskused võimaldavad teha piiriülest koostööd ning tänu oma asukohale saavad nad ära kasutada asjaomastes piirkondades pakutavaid rahastamisvõimalusi. Ühispaiknemiskeskused täidavad otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukonna kui terviku kohalike ja üleilmsete ühenduste tugevdamises ning teevad seda muu hulgas koostöö kaudu eeskätt nende piirkondlike ametiasutustega, mis osalevad piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamises ja elluviimises. Peale selle saaks tugevdada teadmis- ja innovaatikakogukondade ja kohalike klasterorganisatsioonide vahelisi sidemeid, et suurendada VKEde osalemist teadmis-ja innovaatikakogukondade tegevuses. Ehkki sünergia tekkimise võimalused on erinevad ja olenevad teadmis- ja innovaatikakogukonna teemast, näivad paljud ELi algatused ja programmid olevat eriti sobilikud ja võimaldavad saada kasu koostööst ja koordineerimisest. Kuna EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade kontseptsiooni põhieesmärk on anda lisaväärtust Euroopa olemasolevale tippvõimekusele, püüavad praegused ja tulevased kogukonnad määratluse kohaselt uurida neid sünergiavõimalusi sügavuti. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad lisaväärtust algatustele, mis asjaomastes valdkondades juba olemas võivad olla, sealhulgas ühise kavandamise algatustele, Euroopa innovatsioonipartnerlustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele.

Ühise kavandamise algatused on põhivahend teadusuuringute killustatuse kõrvaldamiseks ning peaksid seega tagama üleeuroopalise teadmis- ja innovaatikakogukonna teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad omakorda kiirendada ja soodustada ühise kavandamise algatuste raames saavutatud väljapaistvate riiklike teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning äsja loodud avaliku ja erasektori partnerlused panevad aluse ulatuslike tööstuspõhiste teadusuuringute edendamisele ning kiirendavad tähtsamate tehnoloogiavaldkondade arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitavad tagada olulised teadusinvesteeringud, et edendada tehnosiiret ja tehnoloogiliste lahenduste turustamist ning arendada ettevõtlusalase võimekuse abil olemasolevate ärivõimaluste raames uusi ettevõtteid. Teadmiste kolmnurga käsitlusviisi kaudu täiendab EIT investeeringuid, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teeb maailmatasemel eesliiniuuringutesse, võttes selleks arvesse kogu innovatsiooniahelat alates ideedest kuni kohaldamise ja kasutamiseni ning luues Marie Curie programmi teadlastele ja programmi „Erasmus kõigile“ üliõpilastele lisavõimalusi uuendustegevuseks ja ettevõtlusega kokkupuutumiseks.

Tulevased Euroopa innovatsioonipartnerlused loovad üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja nendest sünergia tekkimist. Teadmiste- ja innovaatikakogukonnad võivad täita Euroopa innovatsioonipartnerlustes olulist osa oma hajutatud olemuse ja vahetu kogemuse ning eriti vajaliku inimkapitali loomise, peamiste osalejate – ettevõtjate ja teadlaste – õpetamise kaudu. Samuti määravad nad kindlaks raamtingimused ning selgitavad välja asjaomase sektori parimad tavad seoses poliitikavaldkonna, reguleerimis- ja standardimisküsimustega.

Tegelikkuses realiseeruvad sünergiavõimalused teadmis- ja innovaatikakogukonniti ja probleemiti erinevalt. Praegu arendatakse teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil sidemeid teiste algatustega ning need varieeruvad olenevalt iga kogukonna eripärast ja teemavaldkonnast.

Näited teadmis- ja innovaatikakogukonna ning teiste algatuste vahelisest sünergiast (2011. aasta septembri seisuga)

· Kogukonnal EIT ICT Labs on sidemed ja tihe koostöö tulevikuinternetti käsitleva avaliku ja erasektori partnerlusega, Artemise ühise tehnoloogiaalgatusega, EUREKA algatustega, nagu ITEA (Infotehnoloogia Euroopa Edendamiseks), ja partnerlusega Trust in Digital Life. Kasutades ELi rahastatavate teadusuuringu projektide käigus teadmis- ja innovaatikakogukondade katalüsaatoreid, nagu innovatsiooniradar, patendiedendaja ja tehnosiire, suurendab EIT ICT Labs nende turumõju. Juurdepääsu tagamise kaudu ühispaiknemiskeskustele saab ta edendada inimeste ja ideede liikumist kogu Euroopas.

· InnoEnergy aitab kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava täitmisele, osaledes muu hulgas tehnoloogia järelevalvet ja kindlaksmääramist käsitlevas SETISe platvormis. Samuti tehakse selle raames koostööd komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega modelleerimisvõimaluste teemal stsenaariumide väljatöötamises.

· Climate-KIC loob aktiivselt sünergiat ühise kavandamise algatuste raames asjaomases valdkonnas, sest Climate-KICi innovatsioonitegevuskava ja rakenduskava põhinevad osaliselt ühisel strateegilisel tegevuskaval, mis on määratud kindlaks ühise kavandamise algatuse „Kliima” raames (kliimateenused ja kohanemine). Climate-KICi piirkondlikud innovatsiooni- ja rakenduskogukonnad kujutavad endast esimest üleeuroopalist piirkondlikku innovatsioonimudelit, mis kasutab katsepaikadena piirkondi ning seostab juhtimisvõimekuse ja piirkondlikud tugevused üleilmsete probleemidega.

2. EIT rolli edendamine pärast 2013. aastat: prioriteedid 2.1. Majanduskasvu, mõju ja jätkusuutlikkuse edendamine EIT kaudu

Asutamisetapis saadud õppetunnid

EIT ning esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamine nõudis palju töö käigus õppimist. Selgus et teadmis- ja innovaatikakogukond on uus nähtus ning niisuguse kogukonna õigusliku korraldamise ning tema ja tema partnerite vaheliste lepinguliste suhete sõlmimise keerukust alahindasid kõik asjaosalised. Asutamisprotsessi aeglustas asjaolu, et puudusid teadmised juriidilise isiku eri vormide sobivuse kohta. Säilitada tuleks küll alt üles käsitlusviis, mis tagab igale teadmis- ja innovaatikakogukonnale olulisel määral paindlikkust partnerluste korraldamisel, kuid lisajuhiseid oleks vaja sobivate õiguslike ettevõtlusvormide kohta. Peale selle tuleks suhtuda tõsiselt probleemidesse, mis kaasnevad eri akadeemiliste ja ärikultuuride ühendamisega ühe juriidilise isiku raames. Seega on oluline, et nii teadmis- ja innovaatikakogukond kui ka EIT jagaksid ühiseid väärtusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad kujutavad endast institutsioonide valdkonnas peaaegu täiesti uut ja mahukat vormi ning kõik nimetatud kogukonnad on erinevad. See loob küll palju võimalusi erinevateks innovatsioonimudeliteks, kuid muudab samal ajal kogukondade üldise koordineerimise ja järelevalve keerulisemaks.

Edaspidi tuleks selgemaid juhiseid anda juba alates valimisprotsessist, et kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastaksid ühesugustele strateegilistele põhimõtetele, kuid et samal ajal oleks võimalik kasutada nende ülesehituse, tegevuse ja rahastamise suhtes erinevaid käsitlusviise. Kolmest praegusest teadmis- ja innovaatikakogukonnast ei piisa, et EIT saaks tagada kriitilise massi kõikide võimaluste ärakasutamiseks, mis tal juhtiva innovatsiooniinstituudina on. Kuna teadmis- ja innovaatikakogukondi on ainult kolm, siis on võimalused lähivaldkondade innovatsioonivõimaluste kasutamisel teadmis- ja innovaatikakogukondade ülese kasu saamiseks ning haldus- ja levitamisalase mastaabisäästu saavutamiseks piiratud. See tähendab ka seda, et EIT mastaap pole eraldiseisva Euroopa institutsioonina tegutsemiseks piisav. Selleks et EIT saavutaks kriitilise massi ja kujutaks endast midagi enamat kui vaid „selle osade summat“, oleks vaja luua täiendavaid teadmis- ja innovaatikakogukondi. Kui EIT soovib teadmis- ja innovaatikakogukondade abil uurida uusi innovatsiooni juhtimis- ja haldamismudeleid, tuleb luua mõned lisapartnerlused, et laiendada EIT kogemuste aluseks olevat valimit.

EIT teadmiste kolmnurga investorina

EIT püüab nendele õppetundidele tuginedes tugevdada ja edasi arendada oma rolli „investorina“, kes edendab ja võimendab Euroopa teadusuuringute, ettevõtluse ja kõrghariduse valdkonna olemasolevaid tippkeskusi ning soodustab nendevahelist pikaajalist süstemaatilist koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu.

EIT kui investori kontseptsioonis keskendutakse parimate strateegiliste võimaluste väljaselgitamisele ning maailmatasemel partnerluste kogumi – teadmis- ja innovaatikakogukondade – väljavalimisele nende elluviimiseks. Sellest kontseptsioonist lähtudes jagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadele nende varasemate tulemuste ja nende äriplaanis kavandatud tegevuste alusel iga-aastasi toetusi. Äriplaani hindamisel on toeks sõltumatud väliseksperdid. Sellega seoses ei peaks EIT mitte üksnes seadma üldisi suundi ja looma tulevikukujutlusi, vaid tagama teadmis- ja innovaatikakogukondadele ka asjakohased rahalised vahendid ning kontrollima nende tegevust. Samal ajal võimaldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele olulisel määral paindlikkust, et määrata kindlaks oma strateegia ja korraldus, viia ellu oma tegevust, kaasata vajalikke talente ning leida vahendeid.

EIT poolt teadmis- ja innovaatikakogukondadesse tehtud investeeringute tasuvust mõõdetakse selle põhjal, kui palju saab neist reaalset kasu Euroopa majandus ja ühiskond üldiselt – selleks on näiteks uute ettevõtete, toodete ja teenuste loomine praeguste ja tulevaste turgude jaoks, paremate oskustega ettevõtlikud inimesed, uued ja ligitõmbavamad töökohad ning nii ELi kui ka välismaalt pärit talentide ligimeelitamine ja hoidmine.

Seda arvestades tuleb EIT-l luua selge järelevalve- ja hindamissüsteem, mille keskmes on saavutused, tulemused ning majandusliku ja ühiskondliku mõju tekitamine ning nende võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega. Tasakaalustatud järelevalvesüsteemi loomine, et hinnata EIT mõju teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, EIT kui organisatsiooni tulemuslikkust ja EIT osa raamprogrammis Horisont 2020, on selles suunas liikumiseks prioriteetne.

Olulist osa täidab siinkohal ka EIT kui organisatsiooni tõelise identiteedi väljatöötamine ühiste väärtuste alusel koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kõikidel teadmis- ja innovaatikakogukondadel ning nende partneritel on küll oma organisatsiooniline identiteet ja väärtused, kuid nad jagavad ka väärtusi, mis EITd ja neid ühendavad. Nendeks väärtusteks on tippvõimekus kogu teadmiste kolmnurgas, kvalifitseeritud ja ettevõtlikud inimesed, pikaajaline piiri-, eriala- ja sektoriülene koostöö ning sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule keskendumine. Niisugune identiteet parandab ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja mainet.

2.1.1. Praeguste teadmis- ja innovaatikakogukondade kasvu edendamine ja mõju suurendamine

EIT toetab aktiivselt esimest kolme teadmis- ja innovaatikakogukonda, et parandada nende võimekust ja mõju ning nende osa raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel. Aja jooksul laiendavad nad oma tegevusalasid, et kasutada ära uusi turu- või ühiskondlikke võimalusi. Niisuguse arengu toetamiseks määrab EIT koostöös iga teadmis- ja innovaatikakogukonnaga ja enda esitatud soovituste alusel kindlaks nende vajadustest lähtuvad kaasrahastamisstrateegiad, mis samal ajal toetavad ka EIT strateegilist tegevust.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid edaspidigi olema paindlikud partnerlused ning avatud uutele partneritele, kuid vajaduse korral ka sõlmitud partnerlussidemeid katkestama. Teadmis- ja innovaatikakogukond peaks kasutama ära nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tippvõimekuse võimalusi, kui need loovad lisaväärtust, ning kaasama praegustesse ühispaiknemiskeskustesse uusi partnereid, edendama igas teadmis- ja innovaatikakogukonnas ühispaiknemiskeskuste ülest tööd või looma koguni uusi keskusi, kuid säilitama samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerluse keskendatuse, lihtsuse ja juhitavuse.

Teadmis- ja innovaatikakogukonna parimate tulemuste saavutamiseks on samavõrd tähtis ka koostöö ja konkurentsi vaheline hea tasakaal. EIT soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemist nendeülestes töös valdkondades, mis pakuvad häid võimalusi sünergia tekkeks, nt ühistes kutsealase arengu kursustes, ühises teadusuuringute alases tegevuses, magistri- ja doktoriõppeprogrammides või teadlaste ja ettevõtjate teadmis- ja innovaatikakogukonna üleses liikumises. Samal ajal soodustab EIT teataval määral konkurentsi, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad keskenduksid jätkuvalt tulemustele ja mõjule ning rakendaksid mahajäämuse korral asjakohaseid meetmeid.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei toetu mitte üksnes oma partnerite tipptasemel teadusbaasile, vaid on ka EIT haridusalaste ülesannete edendamise ja täitmise eestvedajad. Eesmärgiks on anda inimestele hariduse kaudu üleilmse teadmistepõhise majanduse jaoks vajalikud oskused, teadmised ja hoiak. Selleks edendab EIT aktiivselt muu hulgas EIT märgistusega kraade ning kontrollib nende kvaliteetset ja sidusat rakendamist teadmis- ja innovaatikakogukondades. Selles tegevuses kasutavad nad palju vastastikuseid eksperdihinnanguid ning loovad sidemeid liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise asutustega. See suurendab EIT märgistusega kvalifikatsioonide riiklikku ja rahvusvahelist tunnustamist ja muudab need üleilmselt ligitõmbavamaks ning loob samal ajal platvormi rahvusvaheliseks koostööks. Edaspidi julgustatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi mitte piirduma oma haridusalases tegevuses üksnes kraadiõppega, vaid mitmekesistama õppeviise, et pakkuda arvukamaid innovaatilisi kutsealase arengu võimalusi, mis hõlmaks ka juhtimiskoolitust, sihtotstarbelisi kursusi ja suvekursusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusalase tegevuse mõju parandamiseks ja suurema hulga inimesteni jõudmiseks võivad nad kavandada eksperimendi korras ülikoolikursuste mooduleid või koolidele ettenähtud programme.

EIT

· kehtestab teadmis- ja innovaatikakogukondade toetuste protsentuaalse osa eraldamiseks järk-järgult konkurentsivõimelised läbivaatusmehhanismid, võttes arvesse, et kogukonnad arenevad eri kiirusel;

· soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade ühiste tööprogrammide väljatöötamist valdkondadevahelistes küsimustes;

· kehtestab EIT märgistusega kvalifikatsioonide joaks vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi ning loob sidemed liikmesriikide ja rahvusvaheliste kvaliteedi tagamise asutustega.

· julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi pakkuma mitmekesisemaid haridus- ja koolitustegevusi.

2.1.2. Uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomine

Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ühiskondlike probleemide uutes valdkondades loob EIT järk-järgult juurde uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Sealjuures järgib ta pideva arengu kurssi ning tagab sellega, et eelmistes voorudes saadud kogemusi võetaks nõuetekohaselt arvesse ning et teadmis- ja innovaatikakogukondi asutataks ainult nendes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja olemas tippvõimekus, millele toetuda. Seepärast luuakse ajavahemikus 2014–2020 uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi kahes etapis: nii 2014. kui ka 2018. aastal luuakse kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille tulemusel on neid nimetatud ajavahemiku lõpus ELis kokku üheksa (mis tähendab 40–50 ühispaiknemiskeskuse loomist kogu ELis). Uues teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsessis, mis leiab tõenäoliselt aset 2018. aastal, arvestatakse suurel määral EIT ning loodud teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta tehtud põhjalikku välishinnangut, mis hõlmab muu hulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade majandusliku ja ühiskondliku mõju analüüsi ja hinnangut selle kohta, mil määral aitavad nad täita EIT eesmärki suurendada ELi ja liikmesriikide innovatsioonivõimet, ning samuti arvestatakse raamprogrammi Horisont 2020 hindamise tulemusi.

Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad luuakse oluliste ühiskondlike probleemide valdkonnas, millel on tõeline innovatsioonipotentsiaal. EIT aitab sellega täielikult täita ELi poliitika üldisi eesmärke, eriti raamprogrammi Horisont 2020 omi, mille raames on välja toodud arvukad ühiskondlikud probleemid, ning rakendada progressi võimaldavaid ja tööstustehnoloogiaid. Eesmärk on luua teadmis- ja innovaatikakogukonnad teemavaldkondades, mida saab nende ulatuse ja keerukuse tõttu käsitleda üksnes eriala-, piiri- ja sektoriülese käsitlusviisi abil. Teemavaldkondade valik peab seetõttu lähtuma põhjalikust analüüsist, et selgitada välja, kas teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles tõelist lisaväärtust ning avaldab head mõju majandusele ja ühiskonnale.

Euroopa Komisjon on kasutanud selle analüüsi tegemiseks menetlust, mis on ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste teemade objektiivseks hindamiseks. Üheks lähtepunktiks oli strateegilise innovatsioonikava projekt, mille EIT juhatus esitas komisjonile juunis 2011. Samal ajal määrati kindlaks selged kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata iga tulevase teemavaldkonna innovaatilist potentsiaali. Kriteeriumide asjakohasust kontrolliti avaliku arutelu kaudu, milles osales kogu teadmiste kolmnurga laiem innovaatikakogukond. Selle protsessi tulemuseks oli järgmised kriteeriumid.

· Euroopa oluliste majandus- ja ühiskondlike probleemide käsitlemine ning Euroopa 2020. aasta tegevuskava elluviimisele kaasaaitamine;

· ühtimine ja kooskõla nii EL-i asjakohaste poliitikavaldkondadega kui ka raamprogrammi Horisont 2020 ja programmi „Erasmus kõigile“ algatustega;

· investeeringute hankimise võime ja ettevõtlussektori pikaajaline osalus ning asjaomaste toodete turu olemasolu või võime luua uusi turge;

· võime avaldada püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate ja uute ettevõtete põhjal;

· võime koondada kriitiliseks massiks maailmatasemel teaduse, hariduse ja uuendustegevuse sidusrühmad, mis muidu koos ei tegutseks;

· vajadus kasutada erialadevahelist käsitlusviisi ja töötada välja uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme;

· võime kaotada olulisi puudujääke uuendustegevuses, nagu Euroopa paradoksi probleem, st et on valdkondi, milles Euroopal on tugev teadusbaas, kuid mille uuendustegevuse tulemused on kehvad.

EIT projektis ja laiema sidusrühma esitatud teemade hindamine näitas selgelt, et mõju, mida teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamine võiks avaldada, on erinev. Seetõttu jäeti mitu teemat täielikult kõrvale ning osa neist täpsustati, et need vastaksid paremini asjaomase valdkonna eripäradele nii Euroopa kui ka maailma kontekstis.

Uue teadmis- ja innovaatikakogukonna asutamisega on võimalik luua enim lisaväärtust olemasolevatele meetmetele ning anda uuendustegevusele tõeline tõuge järgmistes teemavaldkondades:

· lisaväärtusega tootmine;

· tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni;

· uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivse vananemise jaoks;

· toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine;

· arukad turvalised ühiskonnad;

· linnaline liikuvus.

Täpsem teave iga teema kohta on esitatud dokumendi lõpus asuvatel teabelehtedel[3].

Nende teemade alusel on EIT-l õigus otsustada ise tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna valikuprotsessi üle. Teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevaste konkursikutsete edukus sõltub suurel määral selgetest juhistest ootuste ja nõuete kohta ning tähtajast, mis taotlejatele antakse, et nad jõuaksid enne pakkumise esitamist end nii õiguslikult kui ka rahaliselt organiseerida. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad valitakse EIT määruses määratletud üksikasjalike kriteeriumide alusel, mille üldpõhimõteteks on tipptasemel saavutused ja uuendusvõimekusele orienteeritus. Iga väljavalitud teadmis- ja innovaatikakogukond peab näitama, kuidas ta tekitab asjaomases valdkonnas suurimat mõju, ja tõestama oma strateegia jätkusuutlikkust.

Arvestades 2014. ja 2018. aastaks kavandatud kahte teadmis- ja innovaatikakogukondade valikukonkurssi, määrati teemad kindlaks esimese etapi jaoks. Pidades silmas vajadust kasutada uute teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamisel järk-järgulist lähenemisviisi, võeti esimese kolme teema valikul aluseks valdkonna arengutase, võimalik ühiskondlik ja majanduslik mõju ning võime tekitada teiste programmidega sünergiat. Need teemad on:

· uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks;

· toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine;

· tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni;

Teise, 2018. aasta etapi puhul kaalutakse ülejäänud teemasid (linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad), võttes seejuures arvesse tulevikus ilmneda võivaid uusi ja ettenägematuid probleeme.

EIT

· valmistab õigeks ajaks ette teadmis- ja innovaatikakogukondade teise, 2014. aastal toimuva etapi valikumenetluse ning pärast raamprogrammi Horisont 2020 (sealhulgas selle konkreetse programmi ja EIT) hindamist kolmanda, 2018. aastal toimuva etapi valikuprotseduuri;

· tagab, et tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade valikumenetluse raamtingimused soodustavad optimaalse tulemuse saavutamist, andes selleks selged juhised nõuete ja menetluste kohta ning pakkumise esitajatele piisavalt aega partnerluse korraldamiseks.

2.2. EIT mõju suurendamine

Innovatsiooni soodustamine kogu liidus

Esialgses etapis keskendus EIT peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele. Ehkki olemasolevate tippkeskuste edendamine on EIT konkreetne eesmärk, tuleb EIT-l tagada, et ta tegevus oleks kasulik ka liidu nendes valdkondades, mis teadmis- ja innovaatikakogukondadega otseselt seotud ei ole. Seepärast on EIT jaoks väga oluline edendada aktiivselt heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga lõimimise nimel, et kujundada ühist innovatsiooni ja teadmiste jagamise kultuuri.

EIT-l tuleb tulevikus tegutseda selle nimel, et muuta teadmis- ja innovaatikakogukonna kogemused mõistetavaks ja ülekantavaks ning kujundada sellest kontseptsioon, millest võetaks eeskuju nii Euroopas kui ka mujal. Heade tavade väljaselgitamise, analüüsimise ja jagamisega ning teadmis- ja innovaatikakogukondade uute juhtimis- ja rahastamismudelitega püüab EIT tagada, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tekitatud teadmisi levitataks ning kasutataks inimeste ja institutsioonide huvides, sealhulgas nende huvides, kes teadmis- ja innovaatikakogukondades otseselt ei osale.

EIT võib täita otsustavat osa teadmis- ja innovaatikakogukondade erinevate käsitlusviiside ühendamisel ning teha nii, et neid saaks kanda edasi ka valdkondadesse, mille innovatsioonivõime on väike ja mis muidu EIT kogemusi kasutada ei saaks. Niisuguse abistava tegevusega kiirendatakse tänu EIT kasulikele kogemustele nimetatud valdkondade innovatsioonivõime arengut. Kõnealuse tegevuse tulusus võib olla väga suur, sest selle aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade töö.

Peamised õppimist soodustavad EIT tasandi tegurid on järgmised: innovatsioonist lähtuvad teadusuuringud uute ettevõtete ja ärimudelite loomiseks, intellektuaalomandi haldamine ja selle jagamise uus käsitlusviis, ettevõtlus ja mitut eriala hõlmava hariduse uued lõimitud vormid ning uuenduslikud juhtimis- ja rahastamismudelid, mis tuginevad avatud innovatsiooni ja ametiasutuste kaasamise põhimõttele. See võimaldab EIT-l olla teistele eeskujuks ja Euroopa innovatsioonimaastiku teerajaja ning saada rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooniasutuseks.

Talentide soodustamine ja ligimeelitamine

Andekad inimesed on eduka innovatsiooni süda. EIT üks esmaseid ülesandeid on anda andekatele inimestele võimalus kasutada täielikult ära oma potentsiaal ning luua nende viljakaks tegutsemiseks soodne keskkond. Niisuguseid keskkondi loob EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kuid tal tuleb neid täiendada strateegiatega, mille abil meelitada ligi ja kaasata parimaid talente väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi.

Seetõttu kehtestab EIT konkreetse inimesi käsitleva kava, et tagada väljastpoolt ühispaiknemiskeskusi pärit talentide – kõikide tasandite üliõpilaste, teadlaste, õpetajate ja ettevõtjate – täielik seotus algatusega. Niisugune kava annab väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukondi pärit parimatele talentidele ühelt poolt võimaluse saada kasu ühispaiknemiskeskustes loodud innovatsioonikeskkondadest, kuid teiselt poolt ka stiimulid kasutada täielikult ära teadmisi ja oskusteavet, mida nad on saanud teadmis- ja innovaatikakogukondadega mitteseotud valdkondades. Tavaliselt võib selles küsimuses täita olulist osa EIT sihtasutus.

EIT etendab konkreetset rolli ka väljastpoolt ELi pärit talentide ligimeelitamises. Usaldusväärse kaubamärgi ja oluliste rahvusvaheliste partneritega soodsate strateegiliste sidemete loomise abil võib EIT muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid ligitõmbavamaks. EIT peaks tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega töötama välja jõulise rahvusvahelise strateegia, et selgitada välja asjaomased kontaktisikud ja võimalikud partnerid ning looma nendega sidemed. Seda arvestades peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutama täielikult ära ELi asjaomaseid programme, nagu programm „Erasmus kõigile“ ja Marie Curie nimeline meede. Lisaks saab EIT soodustada teadmiste jagamist, juhendamist ja võrgustike loomist, julgustades looma EIT vilistlaste võrgustikku.

EIT püüab leida andekaid inimesi ja suuepäraseid ideid ka muude meetmete abil, näiteks korraldab ideevõistlusi ja annab välja auhindu kas omaalgatuslikult või koostöös maailma juhtivate partneritega.

EIT

· kehtestab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega kava („EIT kaaslased”), mis võimaldab EList ja mujalt pärit väga andekatel inimestel osaleda teatud ajal teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemiskeskuste tegevuses, millest saavad kasu mõlemad pooled;

· loob veebipõhise vahendi või kohandab olemasolevat vahendit vastavalt vajadustele, et tagada platvorm teadmiste jagamiseks ning EITga seotud võrgustike loomiseks;

· kujundab ja toetab toimivat ja tugevat EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitustegevuste vilistlaste („EIT vilistlased“) võrgustikku.

· loob süsteemi, mis võimaldab muuta teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemused ja edulood ELi üldisele innovaatikakogukonnale ja ka teistele kättesaadavaks. Selle raames võidakse luua EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonna haridus- ja koolitustegevuse õppematerjalide varamu, millele on kõigil juurdepääs.

2.3. Uued rakendusmehhanismid ja tulemustele suunatud järelevalve

Tõhusate tulemuste ja murrangute saavutamiseks innovatsiooni valdkonnas ning äriringkondade kaasamiseks tuleb EIT-l läbida vastutustundlik ja arusaadav lihtsustamisprotsess. EIT-l on piisavalt mänguruumi oma paindlikkuse ärakasutamiseks, et võtta täiendavaid meetmeid lihtsustamiseks.

EIT kui teadmis- ja innovaatikakogukonna „investori“ seisukoha järgi on lihtsustamine paindlik protsess, mis on põimitud EIT tööga ning on tema kui teadmis- ja innovaatikakogukondade toetaja rolli lahutamatu osa. Selleks püüab ta kohandada, parandada ja ühtlustada oma järelevalve-, aruandlus- ja rahastamisprotsesse ning otsib pidevalt lihtsamaid lahendusi, mis aitaksid teadmis- ja innovaatikakogukondadel tulla toime uute tekkivate vajadustega ja suurendada oma mõju.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad annavad väga hea võimaluse innovatsiooni rahastamise ja juhtimise uute käsitlusviiside katsetamiseks. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eksperimentide ja kogemuste kaudu rakendab EIT lihtsustamiskava niisugustes valdkondades nagu lepingulised kohustused, lihtsustatud aruandlus, ühekordsed maksed ja kindlad määrad.

Komisjon jälgib hoolikalt, kas EIT suudab kooskõlas omaenda lihtsustamiskavaga rakendada teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamises ja juhtimises võimalikult lihtsaid kokkuleppeid ja põhimõtteid. Saadud kogemusi – sealhulgas ebaõnnestumisi – jagatakse tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade, ELi programmide ja raamprogrammi Horisont 2020 projektidega.

Komisjon on suurendanud oma jõupingutusi EIT toetamisel tulemustele suunatud kindla ja tugeva järelevalvesüsteemi loomisel. See järelevalvesüsteem tagab EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku aruandluskohustuse, vahendite kvaliteedi ja osalemise raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetide saavutamisel ning pakub samal ajal teadmis- ja innovaatikakogukondadele äritegevuses piisaval määral paindlikkust. See võimaldab EIT-l arendada välja oskuse koguda ja analüüsida teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemusi, mõõta EIT tulemuslikkust oma eesmärkide täitmisel ning võrrelda EIT-d ning teadmis- ja innovaatikakogukondi parimate Euroopa ja rahvusvaheliste tavade taustal. Süsteem luuakse paindlikul viisil ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusalade arengule ja suurenevale arvule. Järgides sõltumatu välishindamise soovitusi ja raamprogrammi Horisont 2020 üldisi järelevalvesätteid on komisjon teinud koos EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega ettepaneku luua tulemustele suunatud EIT tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis käsitleb nelja tegevustasandit.

· Raamprogrammi Horisont 2020 tasand: regulaarne järelevalve EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisel.

· EIT tasand: EIT kui tõhusa ja tulemusliku ELi institutsiooni tulemuslikkuse hindamine. Mõõtmise aluseks on teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav toetus, tema teavitus-, levitamis- ja rahvusvahelise tegevuse intensiivsus ja ulatus, lihtsustatud menetluste rakendamise võime.

· Teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheline tasand: järelevalve kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade osalemise üle eraldiseisvas mehhanismis (nt EIT tulemustabelis) kindlaksmääratud strateegiliste eesmärkide saavutamisel.

· Teadmis- ja innovaatikakogukonna tasand: iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuslikkuse järelevalve kogukonna äriplaanis sätestatud konkreetsete eesmärkide ja tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on erinevad ärimudelid ja turud ning seega ka erinevad tööstusliku tulemuslikkuse põhinäitajad, millel on keskne roll iga teadmis- ja innovaatikakogukonna edukal haldamisel.

EIT

· koostab lihtsustamiskava, mis sisaldab muu hulgas edukuse hindamise näitajaid, ning annab iga-aastase tegevusaruande kaudu komisjonile ülevaate selle rakendamise tulemuslikkuse kohta; tagab, et lihtsustamismudeleid levitataks kogu ELis ja et neist teavitataks ka teisi ELi algatusi;

· loob koostöös komisjoni ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega täieliku süsteemi, et jälgida EIT osalemist raamprogrammis Horisont 2020, EIT mõju, mis avaldub tema oma tegevuste ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste kaudu, ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemusi. EIT annab kõikidest järelevalvetegevustest aru iga-aastases tegevusaruandes.

3. Tõhus otsuste tegemine ja töökorraldus

EIT juhtimisstruktuur hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukondade alt üles käsitlusviisi ning EIT tasandi strateegilisi suuniseid. Seetõttu peavad EIT otsuste tegemise aluseks olema tõeliselt strateegilised põhimõtted, tõhusad rakendusmehhanismid ning teadmiste kolmnurgas osalejate süsteemne kaasamine kogu Euroopast.

EIT juhtimismudel on tõestanud oma üldist väärtust. Algetapil saadud kogemused näitavad, et EIT otsustus- ja rakendusmehhanismide tõhusust on siiski võimalik suurendada. Strateegiliste otsuste tegemise eest vastutava EIT juhatuse ja rakendamise eest vastutava EIT peakorteri vaheline suhe tuleb täpsemalt määratleda ja seda tuleb tõhusamaks muuta. EIT peakorteril tuleb määrata kindlaks olulised valdkonnad, mille raames EIT peaks teadmis- ja innovaatikakogukondi toetama, et saavutada tasakaal toetamise ja järelevalve vahel. Juhatusel tuleb tagada, et strateegilistes otsustes võetaks asjakohaselt arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade ning üldise innovaatikakogukonna kogemusi.

3.1. EIT otsuste tegemise lihtsustamine ja selgemaks muutmine

EIT juhatus määrab kindaks EIT strateegilise suuna ja teadmis- ja innovaatikakogukondade raamtingimused ning loob EIT liikmete kaudu sidemed valdkonna sidusrühmadega. EIT ärimeelse käsitlusviisi kohaselt peab otsuste tegemine toimuma tõhusalt, kiiresti ja sihipäraselt.

Määravateks teguriteks on sealjuures juhatuse suurus ja koosseis ning menetluskord. Põhimõte, et juhatusse kuuluvad sõltumatud liikmed ja vähesed teadmis- ja innovaatikakogukondi esindavad valitud liikmed, on tõestanud oma väärtust ning võimaldab koguda eksperditeadmisi kogu teadmiste kolmnurgast. Esialgne mudel, mille kohaselt kuulus juhatusse 18 valitud liiget, kellele hiljem lisandus veel neli teadmis- ja innovaatikakogukonna esindajat, osutus piiratuks. Juhatuse liikmete arvu vähendamine muudab otsuste tegemise tõhusamaks ja vähendab halduskulusid. Tõhusust aitab suurendada ka see, kui EIT juhatus keskendub uuesti oma kesksele rollile – strateegilisele juhtimisele. Sidusust ELi muude algatustega saab parandada sisutihedamate konsultatsioonide abil Euroopa Komisjoniga EIT kolmeaastase tööprogrammi üle. Teave EIT ja teadmis- ja innovatsioonikogukondade kohta EIT kolmeaastases tööprogrammis võimaldab hinnata ja tagada täiendavust programmi Horisont 2020 muude osade ning muude liidu poliitiliste strateegiate ja vahenditega. Kõik need muudatused on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse.

EIT juhatuse otsuseid rakendab EIT peakorter EIT tegevuse eest vastutava direktori juhtimisel. Seda tehes peegeldab peakorter EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemustele suunatud olemust ning on menetluskorra lihtsustamise peamine tõukejõud. Samal ajal parandab EIT peakorter võimet töötada süsteemselt läbi teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud teadmisi ning muuta need üldise innovaatikakogukonna huvides kättesaadavaks. Aja jooksul kujuneb EIT peakorterist rikkalik heade tavade varamu ning poliitikakujundajate jaoks väärtuslikke teadmisi omav partner.

Andekate spetsialistide ligimeelitamine ja hoidmine on EIT peakorteri jaoks keeruline ülesanne. Tagamaks EIT haldusaparaadile parima ande ja oskustega spetsialistid, koostab ta selge personalistrateegia, mis hõlmab muu hulgas ka muid võimalusi kui ainult otsene töösuhe – näiteks lähetust ja ajutist töösuhet – ning millega edendatakse pidevat töötajate ja praktikantide vahetamist nii ELi kui ka kogu maailma väljapaistvate innovatsiooni-, teadus- ja haridusasutustega.

EIT

· tagab arukale personalistrateegiale toetudes – mis hõlmab muu hulgas institutsioonisiseste ja -väliste eksperditeadmiste süsteemset kasutamist – ning sisejuhtimise korra abil EIT kui institutsiooni kujunemise innovaatilise juhtimise eeskujuks;

· võtab konkreetseid meetmeid, et edendada avatuse ja läbipaistvuse kultuuri.

3.2. Investeerimine teadmis- ja innovaatikakogukondadesse: EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade sidemed

EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed ei taga mitte ainult raamistikku nimetatud kogukondade tulemuslikuks tööks, vaid on ka vastastikuse õppimise aluseks ning võimaldavad täita EIT-l innovaatiliste mudelite katsetaja rolli. Selleks et luua teadmis- ja innovaatikakogukondadele asjakohased raamtingimused, tuleb EIT-l anda neile protsessi kõikidel tasanditel selged ja sidusad juhised, mis ei tohi aga samal ajal olla liialt piiravad. EIT peakorteri ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised sidemed peavad olema süsteemsed ja usaldusväärsed, et saavutada suurim tõhusus. Sellele peavad kaasa aitama nii EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised lepingulised suhted kui ka EIT peakorteri organisatsiooniline korraldus.

Piirdumata pelgalt juhtimisrolliga, muudab EIT peakorter oma tööülesanded optimaalseks, et tagada seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondade parimad võimalikud tulemused ning muuta head tulemused laiemalt kättesaadavaks. Tõhusust on võimalik suurendada pigem arvukate tsentraliseeritud teenuste ja ülesannetega kui iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil eraldi. Ehkki nende tegevusvaldkonnad on erinevad, on paljud elemendid valdkondadevahelise olemusega ja just seal saab EIT luua reaalset lisaväärtust. Tänu teadmiste levitaja rollile võib EIT peakorter saada teabe edastajaks ja leidlikuks vahendajaks ning edendada näiteks teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelisi vahetusi ja vastastikust õppimist, hõlbustada sidemeid EIT institutsioonide ja teiste tähtsamate organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), või käsitleda konkreetseid valdkondadevahelisi teemasid, nagu nõustamine intellektuaalomandi küsimustes, tehno- ja teadmussiire, võrdlemine parimate rahvusvaheliste tavadega või tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, et selgitada välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevased suunad. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koos otsustama, millises valdkonnas neid ülesandeid kõige tõhusamalt täita saab. Selleks on väga oluline, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kehtestaksid püsivad mehhanismid süsteemseks koostööks valdkondadevahelistes küsimustes.

EIT

· tagab ootuste, kohustuste ja vastutuse kohta selged ja sidusad juhised kogu teadmis- ja innovaatikakogukonna elutsükli vältel;

· arendab tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega EIT peakorteri võimet hõlbustada teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelist vahetust ja õppimist;

· osutab teadmis- ja innovaatikakogukondadele horisontaalsetes küsimustes mitmesuguseid teenuseid, kui nende abil on võimalik suurendada tõhusust, ning rakendab samal eesmärgil ka muid äriühingute põhimõtteid.

3.3. Sidusrühmade kaasamine

Aktiivne koostöö teiste algatustega ja üksteiselt õppimine peaksid olema EIT uute innovatsioonimudelite katsetamise alustalaks. EIT-l tuleb seega kasutada ära häid tavasid ja välisekspertide teadmisi, et saada innovatsiooni eeskujuks, mille poole ta püüdleb. Seetõttu tuleb juhatusel otsuste tegemisel võtta arvesse kohapealsete novaatorite kogemusi ja vajadusi ning ka laiemat Euroopa raamistikku. Avatuse ja välisekspertide kaasamise kultuur võimaldab EIT-l edendada aktiivselt uuenduste omaksvõtmist ja kasutamist ühiskonnas üldiselt.

Selleks teeb EIT vahetut koostööd liikmesriikide ja teiste innovatsiooniahela sidusrühmadega ning loob kasutegureid mõlema poole jaoks. Niisuguse dialoogi ja koostöö süsteemsemaks muutmiseks oleks sobiv vahend EIT sidusrühmade foorum, mis koondaks sidusrühmi valdkondadevaheliste probleemide käsitlemiseks ning hõlbustaks kahepoolset ja interaktiivset suhtlust. Sidusrühmadeks on riiklike ja piirkondlike asutuste esindajad, ettevõtjad ning kõrgharidus- ja teadusasutused, klasterorganisatsioonid ja nendest moodustatud huvirühmad ning ka muud huvitatud isikud teadmiste kolmnurgast. Sidusrühmade foorumi korraldamine on lisatud strateegilise innovatsioonikavaga kaasnevasse muudetud EIT määrusesse.

Peale selle aitab sisutihe konsulteerimine teiste ELi institutsioonidega, eriti komisjoni asjaomaste teenistustega, alates protsessi algetapist maksimeerida sünergiat teiste ELi algatustega ja vastastikust õppimist.

EIT

· loob korrapäraselt kohtuva EIT sidusrühmade foorumi, et hõlbustada suhtlemist kogu teadmiste kolmnurga innovaatikakogukonna ning riiklike ja piirkondlike ametiasutustega ning üksteiselt õppimist. Osalejatevahelist suhtlust aitab veelgi enam soodustada veebipõhine platvorm;

· kasutab sihipäraselt ülikoolide, ettevõtjate ja teadusorganisatsioonide ning klasterorganisatsioonide ühendusi teadmiste vahetuse ja tulemustest teavitamise platvormina;

· loob mehhanismi, et edendada EIT / teadmis- ja innovaatikakogukondade ning teiste ELi algatuste vahelist sünergiat, näiteks korraldab EIT, teadmis- ja innovaatikakogukondade ja Euroopa Komisjoni asjaomaste teenistuste iga-aastaseid kohtumisi.

4. Rahaliste vajaduste prognoos ja rahastamisallikad ajavahemikus 2014–2020 4.1. Aruka rahastamise mudeli kohandamine teadmis- ja innovaatikakogukondadele

EIT töötas välja ainulaadse rahastamismudeli:, mille aluseks on ühised tugevused ning väljapaistvate organisatsioonide rahalised vahendid; EIT rahastamissüsteem toimib kui katalüsaator, mis võimendab ja koondab mitmesuguste avaliku ja erasektori partnerite eraldatavaid täiendavaid rahalisi vahendeid. Selle põhimõtte kohaselt tagab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade rahalistest vahenditest keskmiselt kuni 25% ning ülejäänud 75%, peaks tulema mujalt kui EIT-lt. See hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite tulusid ja vahendeid, kuid ka avaliku sektori poolset rahastamist riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, eriti praegustest ja tulevastest struktuurifondidest ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames. Viimasel juhul taotlevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad (või mõned nende partnerid) rahastamist programmide asjaomaste reeglite kohaselt ja teiste taotlejatega võrdsetel alustel. Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite makstav osa ei põhine tavapärasel kaasrahastamise nõudel, vaid on eeltingimuseks, et osaleda olemasolevates organisatsioonides, ning kujutab endast nende rahalist kohustust teadmis- ja innovaatikakogukonna suhtes. Niisugune alt üles käsitlusviis tagab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite innuka osaluse, suurendab investeeringuid ning soodustab teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ja teiste struktuurilisi ja organisatsioonilisi muutusi. Esimestest teadmis- ja innovaatikakogukondadest saadud kogemus näitab, et tööstus on võtnud endale teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanide rakendamise rahastamiskohustuse ning tööstuspartnerite panus teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvesse moodustab 20–30% teadmis- ja innovaatikakogukonna aastaeelarvest. Peale selle on teadmis- ja innovaatikakogukonnad suutnud ühitada ja koondada täiendavaid riiklikke rahastamisvooge, mis ei oleks muidu olnud kättesaadavad (näiteks on Saksamaa valitsus otsustanud usaldada haridusalgatuse „Software Campus” (Tarkvaralinnak) haldamise kogukonnale ICT Labs, kusjuures selle eelarve on 50 miljonit eurot 5 aasta jooksul, mis tuleb nii avaliku kui ka erasektori allikatest).

EIT rahastamine on ette nähtud ainult „teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtust loovate tegevusalade“ jaoks, mis võimaldavad teadmiste kolmnurgaga (haridus, teadus ja innovatsioon) seotud põhimõtete ja partnerite lõimimist nii teadmis- ja innovaatikakogukonna sees kui ka nende vahel vastavalt teadmis- ja innovaatikakogukonna äriplaanis sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele. See hõlmab eriti kogukondade haridus-, ettevõtlus- ja ettevõtete asutamise projekte, mis suurendab olemasolevatesse meetmetesse (nt käimasolevad teadusuuringute projektid) tehtavaid investeeringuid. EIT vahenditest rahastatakse ka teadmis- ja innovaatikakogukondade haldamist, juhtimist ja kooskõlastustegevust.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad läbivad erinevad arenguetapid, millele neil kuluvad eelarvest erineva suurusega summad, enne kui nad saavutavad nö täiskiiruse. Teadmis- ja innovaatikakogukonna rahaliste vahendite kasutamise võime on alguses üsna väike, kuid see suureneb järgmistel aastatel oluliselt.

Pärast loomisetappi, mis kestab kaks aastat, suureneb teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvealane suutlikkus järsult ning nad suudavad üsna lühikese ajaga kaasata märkimisväärsel hulgal olemasolevate ja uute partnerite vahendeid. Et saavutada piisav kriitiline mass ja mõju Euroopa tasandil, on täiskiirusel tegutseva teadmis- ja innovaatikakogukonna aastaeelarve olenevalt tema strateegiast, partnerlusest ja turupotentsiaalist 250–450 miljonit eurot.

Ehkki teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei saa kunagi EITst rahaliselt täiesti sõltumatuks, julgustatakse neid keskpikas plaanis saama jätkusuutlikuks, s.o vähendama oma sõltuvust EIT rahastamisest, et nad muutuksid tugevamaks ja areneksid. EIT eraldab ka edaspidi vahendeid teadmis- ja innovaatikakogukonna teatavate lisaväärtust loova tegevusalade jaoks, mille puhul EIT teenib oma investeeringult olulist kasu, näiteks hariduse, ettevõtte rajamise, ühispaiknemise, teavitus- ja levitustegevuse jaoks.

Praegu rahastab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondi üksnes toetuste kaudu. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (ajavahemikuks 2014–2020) võidakse võla- ja omakapitaliinstrumendi raames luua uued rahastamismehhanismid. Teadmis- ja innovaatikakogukondade investorina jälgib EIT neid muutusi hoolikalt, julgustab teadmis- ja innovaatikakogukondi neid täielikult kasutama ning hõlbustab ja koordineerib vajaduse korral kogukondade juurdepääsu vahenditele.

4.2. EIT eelarvevajadused

EIT vajab ajavahemikus 2014–2020 teadmis- ja innovaatikakogukondade jaoks 3,1 miljardit eurot ja sellel vajadusel on kolm põhikomponenti: kolme tegutseva teadmis- ja innovaatikakogukonna tugevdamine, järk-järguline liikumine uute, vastavalt 2014. ja 2018. aastal loodavate teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamise suunas ning levitamis- ja teavitustegevus ning halduskulud.

Ligikaudu 1,69 miljardit eurot (53,15 % EIT kogueelarvest) on ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondadele, mille kohta tehti otsus 2009. aastal ja mis liiguvad täiskiirusel, 1,01 miljardit eurot (31,81 %) on ette nähtud teises etapis loodavatele teadmis- ja innovaatikakogukondadele (need on sellel ajal loomis- ja arenguetapis) ning 259,75 miljonit eurot (8,16 %) kolmandas etapis loodavatele teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

Seega on EIT eelarves kavandatud ajavahemikus 2014–2020 teadmis- ja innovaatikakogukondadele 2,9 miljardit eurot (93,13 % EIT eelarvest ajavahemikus 2014-2020). EIT mõjusa finantsvõimenduse abil hangivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad muudest avalikest ja erasektori allikatest prognooside kohaselt 8,890 miljardit eurot.

EIT osaleb ka paljudes levitamis- ja teavitustegevustes, nagu EIT stipendiumiprogramm, ning see suurendab märkimisväärselt tema töö mõju kogu Euroopas. Paljud valdkondadevahelised toetus- ja järelevalveteenused loovad teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevusele lisaväärtust ja tulu. Selle tegevuse rakendamisel ja arendamisel tuleb EIT-l järgida strateegiat, mille eesmärgiks on suurem tõhusus, st väikese vaevaga suurima mõju saavutamine. Niisuguse tegevuse elluviimiseks kulub EIT eelarvest ligikaudu 141,76 miljonit eurot (4, 4%).

Kui EIT tahab saada avatud uuendustegevust ja lihtsustamist käsitlevate uute mudelite valdkonna teerajajaks, peaks seda kajastama ka tema halduspõhimõtted. EIT peakorter peab olema õhuke organisatsioon, mis järgib strateegilist käsitlusviisi ja püüab seega võimaluse korral kasutada alati eksperditeadmisi, kuid ei loo selleks tarbetuid ulatuslikke ja püsivaid struktuure. Halduskulud, mis koosnevad personali-, juhtimis-, infrastruktuuri- ja tegevuskuludest, ei moodusta aja jooksul EIT eelarvest rohkem kui 2,4%. Osa halduskuludest kannab asukohariik Ungari, mis annab kuni 2030. aastani büroopinnad tasuta ning eraldab kuni 2015. aasta lõpuni igal aastal 1,5 miljonit eurot personalikuludeks. Selle alusel on halduskulud aastatel 2014–2020 ligikaudu 77 miljonit eurot.

Joonis 3. Eelarvevajaduste jaotumine

Kulude täpne jaotus on esitatud finantsselgituses, mis on lisatud EIT määruse muutmise ettepanekule.

EITd rahastatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal peamiselt raamprogrammi Horisont 2020 vahenditest ning selleks on ette nähtud 2,8 miljardit eurot. Peale selle saab EIT umbes 2,5% ulatuses EIT kogueelarvest toetust Norralt, Islandilt ja Liechtensteinilt, mis on Euroopa Majanduspiirkonna otsuse kohaselt osalevad riigid.

Teabeleht 1: Lisaväärtusega tootmine

1. PROBLEEM

Üks peamisi probleeme, mis Euroopa innovatsioonikavas esile toodi ja mida tuleb käsitleda ka raamprogrammis Horisont 2020, on ELi liikmesriikide konkurentsivõime maailmaturul. Probleem eriti terav tootmissektoris.

Euroopa riikide tootmissektor on suure surve all: Euroopa tootmisettevõtteid mõjutab järjest enam konkurents muude arenenud majandusega riikidega, väikeste kuludega tootmine arenguriikides ja tooraine nappus. Peale selle põhjustavad tootmissektoris muutusi veel mitu tegurit: uued turu ja ühiskondlikud vajadused, teaduse ja tehnoloogia kiire areng ning keskkonna- ja säästliku tootmise nõuded.

Üks võimalik lahendus nendele probleemidele oleks suure väärtusega (või lisaväärtusega) tootmine. See käsitlusviis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis katab kogu kaupade ja toodete/teenuste tootmistsüklit, turustamist ja olelusringi lõpus kõrvaldamist ning loob seega tarbijast/kasutajast lähtuva uuendusliku süsteemi. Selle asemel, et konkureerida hinna alusel, loovad lisaväärtusega tootjad väärtust uuenduslike toodete ja teenuste kaudu, rakendades protsessi täiustamise põhimõtteid, saavutades kaubamärgi laialdase tuntuse ja/või aidates kaasa säästvale ühiskonnale[4].

Tootmissektori majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane tähtsus on väga suur. 2010. aastal moodustas tootmissektor ELi SKPst 15,4% ja seal oli üle 33 miljoni töökoha[5]. Kui arvestada ka elektritoomist, ehitust ja nendega seotud äriteenuseid, siis on selleks näitajaks 37%. Samal ajal moodustas tootmissektori osa Euroopas tekitatud jäätmetest 25%, kasvuhoonegaasidest 23% ning lämmastikoksiididest 26%.

Seda arvestades on täiesti selge, et kogu tootmissektori üldeesmärk peab olema Euroopa konkurentsivõime parandamine maailmaturul ning säästvamate ja keskkonnahoidlikumate tootmisprotsesside arendamine.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukond aitab täita raamprogrammi Horisont 2020 eesmärke tootmise ja töötlemise täiustamise kaudu ning selle konkreetset eesmärki muuta praegused tööstuslikud tootmismeetodid teadmistepõhisemaks, säästvamaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja sektoriülesemaks tootmis- ja töötlemistehnoloogiaks, et saavutada uuenduslikumaid tooteid, protsesse ja teenuseid.

Ta suudab hankida investeeringuid ja saavutada ärisektori pikaajalise osaluse ning laiendada praegusi turge ja luua uusi. Tal on eeskätt võimalus toetada Euroopa tehnoloogiaplatvormi Manufuture strateegiliste teadusuuringute kavas kindlaksmääratud meetmeid:

· lisaväärtusega toodete ja teenuste arendamine;

· uute ärimudelite väljatöötamine;

· täiustatud tootmistehniliste protsesside arendamine;

· uued arenevad tootmisteadused ja tehnoloogiad;

· praeguste teadusuuringute ja haridusinfrastruktuuri muutmine, et toetada maailmatasemel tootmist.

Uute toodete, teenuste, ärimudelite ja tootmisprotsesside arendamise toetamisel tuleb rõhku panna säästvusele ning parandada selleks ressursi- ja energiatõhusust, suurendada võimalikult palju head keskkonnamõju ning aidata kaasa ka hea majandusliku ja ühiskondliku mõju suurendamisele. Niisugune säästev käsitlusviis eeldab energia- ja ressursitõhusaid protsesse ja seadmeid ning taastuvenergia allikate kasutamist ja/või arukat energiamajandust, mis aitab kokkuvõttes vähendada jäätmeid ja heiteid. Aidates muuta tootmist säästvamaks, ressursitõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, saab teadmis- ja innovaatikakogukond tekitada muutusi tööstusharu ja tarbijate käitumises ja avaldada süsteemset mõju.

Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukond võib täita olulist rolli ka piirkondlikul tasandil ja mõjutada seda. Teadmis- ja innovaatikakogukonna peamised piirkondliku tasandi ülesanded oleksid järgmised: kohaliku mõju ja koostöösidemetega omavahel ühendatud piirkondlike klastrite loomise edendamine, võimekuse arendamine kõrgetasemelise tootmistehnoloogia valdkonnas ning tipptasemel tootmistehnoloogia väljatöötamine. Sellega seoses tuleks pöörata eritähelepanu vähenevast tootmisvõimsusest enam mõjutatud piirkondadele ja VKEdele.

Eeltoodud eesmärkide saavutamise peamisi kitsaskohti on piisava kvalifikatsiooni ja vajalikul hulgal kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Teadmis- ja innovaatikakogukond täidab seega väga olulist osa selle valdkonna hariduse kujundamisel. Oskuste vajajate ja haridusasutustega tihedamate sidemete loomise kaudu edendaks teadmis- ja innovaatikakogukond ühiseid kraadiõppeprogramme, kutsealast kraadiõppejärgset koolitust ja tootmissektori tegelikku olukorda kajastavate kursuste pakkumist.

Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukonna keskne ülesanne on ka võimekuse suurendamine. See ei puuduta mitte ainult kvalifitseeritud tööjõu tagamist, vaid ka võimalust, et teadmis- ja innovaatikakogukond oleks suhtlemise ning erialadevaheliste oskuste ja pädevuse edendamise keskkond, eriti progressi võimaldava tehnoloogia kõrgetasemelise töörühma väljapakutud progressi võimaldavate tehnoloogiate ühendamiseks[6].

Teadmis- ja innovaatikakogukond saaks selle erialadevahelise sektori raames ühendada eri osalejaid ja sidusrühmi, sealhulgas väärtusahela eri etappide osalejaid. See hõlmab ka töötlevat tööstust (nt terase- ja keemiatööstust), mis on vahetult seotud lisaväärtusega tootmise väärtusahelaga.

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

Eespool kirjeldatud teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks paljusid muid ELi ning liikmesriikide ja tööstusühenduste programme.

Lisaks eelnimetatud Euroopa tehnoloogiaplatvormile Manufuture saab ta luua sidemeid ka Euroopa tehnoloogiaplatvormiga, mis käsitleb arukate süsteemide integratsiooni, ja ühise tehnoloogiaalgatusega, mis käsitleb manussüsteeme. Tuleviku tehaseid käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus ning mitu raamprogrammi oleksid samuti enesestmõistetavad koostööpartnerid. Teadmis- ja innovaatikakogukond võtaks arvesse Euroopa tehnoloogiaplatvormi raamistikus kindlaksmääratud teadustegevuse prioriteete ja tegevuskavasid ning seni ühiste tehnoloogiaalgatuste, avaliku ja erasektori partnerluste ning raamprogrammi projektide raames korraldatud teadusuuringuid.

Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille käigus on saadud kogemusi säästvama tootmise alal. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimameetmeid, ressursitõhusust ja tooraineid käsitlevate ühiskondlike probleemidega. Sünergiat võib saavutada ka keskkonnatehnoloogia kontrollimise pilootprogrammiga, mille eesmärk on edendada kvaliteetseid keskkonnatehnoloogiaid, pakkudes nende tulemuslikkuse sõltumatut kontrollimist kolmanda isiku poolt.

Lisaväärtusega tootmise teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks luua sünergiat ka Euroopa Teadusnõukoguga, mida soovitab progressi võimaldava tehnoloogia kõrgetasemeline töörühm, et edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tippvõimekust tehnoloogia valdkonnas.

Teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks nimetatud tegevust, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti ettevõtlusalasele haridusele.

4. JÄRELDUS

Teadmis- ja innovaatikakogukond, mis keskendub kõigi tootmissektori sidusrühmade kaasamisele ja eriti asjaomase valdkonna hariduse ümberkujundamisele, oleks eeltoodud probleemide käsitlemiseks asjakohane. Ta vastab ka strateegilises innovatsioonikavas sätestatud teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb Euroopa jaoks olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (ELi liikmesriikide konkurentsivõime parandamine maailmaturul ning säästvama ja keskkonnahoidlikuma tootmisprotsessi arendamisele kaasa aitamine) ning aitab viia ellu Euroopa 2020. aasta aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiat;

· selle teadmis- ja innovaatikakogukonna sihid ühtivad raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud eesmärkidega ja täiendavad teisi ELi kõnealuse valdkonna meetmeid;

· ta toetub tugevale tööstussektorile, mida teadmis- ja innovaatikakogukond ligitõmbavamaks muudab;

· ta pakub võimalusi arendada mitmesuguseid uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid ning on eriti sobiv lahendama kiireloomulist vajadust kvalifitseeritud töötajate järele selles sektoris;

· ta rakendab süsteemset käsitlusviisi ning seega tuleb tal teha erialadevahelist tööd ja arendada uusi erialaüleseid haridusvõimalusi;

· ta ühendab kriitiliseks massiks väärtusahela väljapaistvad teaduse, innovatsiooni, hariduse ja koolituse sidusrühmad, mis muidu koos ei tegutseks;

· ta käsitleb Euroopa paradoksi probleemi, sest kasutab ELi suurt teadusbaasi ning otsib uusi innovaatilisi käsitlusviise, et tagada konkurentsivõimelisem, säästvam ja ressursitõhusam tootmissektor.

Teabeleht 2: Tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni

1. PROBLEEM

Üleilmne toiduainete tarneahel seisab silmitsi keeruliste probleemidega.

Nõudluse poole pealt iseloomustab olukorda maailma rahvastiku kasv ja järjest kõrgem elatustase (eriti uutes tärkava majandusega riikides), mis tekitab nõudluse mitmekesisema ja kvaliteetse toidu järele, mis omakorda eeldab toidutootmise laiendamist. Sellest lähtuvalt prognoosis ÜRO, et 2050. aastaks suureneb vajadus toidu järele 70%[7]. Samal ajal suurendab bioenergia sektori kiire areng veelgi vajadust toidutootmise protsessi kõrvalsaaduste järele.

Pakkumise poole pealt suurendab üleilmne kliimamuutus survet toidutootmisele ja toiduga varustatusele. Peale selle ei ole paljud toidutoomise süsteemid maailmas jätkusuutlikud. Kui midagi ei muutu, jätkab maailma toidusüsteem keskkonna kahjustamist ning halvendab maailma võimet toota tulevikus toiduaineid.

Neid probleeme tuleb käsitleda eeskätt tarbijate hoiakutest ja muredest lähtuvalt, sest tootmist mõjutavad tarbijad ja turg. Kahe viimase kümnendi jooksul on toidu tarbimine muutunud oluliselt komplekssemaks. Tarbijad nõuavad taskukohaseid, mitmekesiseid, kvaliteetseid ja valmis toiduaineid, mis vastaksid nende maitsele ja vajadustele. Järjest enam muretsetakse mitmesuguste probleemide pärast alates toiduohutusest ja keskkonnakaitsest kuni eetiliste kaalutlusteni, nagu õiglase kaubanduse tavad või loomade heaolu, mille tulemusel nõuavad tarbijarühmad järjest sagedamini poliitilisi meetmeid. Toitumisharjumused (sealhulgas toidu raiskamine) võivad avaldada tarbijate tervisele ja heaolule ning esmatootmisele ja keskkonnale suurt mõju.

Seda keerulist probleemi on käsitletud raamprogrammis Horisont 2020, milles on määratud kindlaks sektori ülesanded: tagada ohutu ja kvaliteetse toidu ja biopõhiste toodetega varustamise kindlus ning bioloogiliste ressursside säästev majandamine ning seega aidata kaasa nii maaelu kui ka rannikualade arengule ja Euroopa biopõhiste sektorite konkurentsivõimele, säilitades maismaa- ja mereökosüsteeme, vähendades sõltuvust fossiilkütustest, leevendades kliimamuutuse mõju ja sellega kohanedes ning edendades jäätmevaba eluviisi.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

Säästva tarneahela teadmis- ja innovaatikakogukond aitab täita raamprogrammi Horisont 2020 eesmärke, eriti neid, mis on määratud kindlaks toiduga kindlustatust, jätkusuutlikku põllumajandust ja biomajandust käsitlevas osas ühiskondlike probleemide kontekstis.

See teema on väga oluline ka majandusliku ja ühiskondliku mõju poolest. Toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse küsimused on tähtsad peaaegu kõigis majandus- ja ühiskonnasektorites ning vajavad sageli reguleerivaid meetmeid.

Toidutööstus on Euroopa suurim tootmissektor ning täidab otsustavat osa Euroopa majanduse üldisemas arengus. Vaatamata Euroopa toidu- ja joogitööstuse tähtsale rollile on tema konkurentsivõime väike. Viimase kümne aasta jooksul on tärkava majandusega riikide, nagu Hiina, India ja Brasiilia konkurentsi tõttu Euroopa osa maailmaturul vähenenud 25%lt 21%le. Kuna Euroopa toidutööstus suudab hindade poolest järjest vähem konkurentsi pakkuda, peab ta suutma luua lisaväärtust ning valmistama selleks tervislikumaid, säästvamaid ja ressursitõhusamaid tooteid, kui tahab turuosa vähenemise vastupidises suunas pöörata.

Vaja on midagi ette võtta, et tagada kliimamuutustele vastupanuvõimeline ja jätkusuutlik üleilmne toiduainesüsteem ning rahuldada järjest suuremat nõudlust toidu järele vähese olemasoleva maa ja vähenevate kalavarude kontekstis, kaitsta looduskeskkonda ning hoida inimeste tervist.

Selle valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond keskendub toiduainete tarneahelale. Niisugune keskpunkt sobib eriti hästi teadmis- ja innovaatikakogukonna tervikliku käsitlusviisiga. See hõlmab kõigepealt ressursside (väetised jms) kasutuselevõttu, mis toimub tootmisahela alguses, seejärel toiduainete tootmist, töötlemist, pakendamist ja turustamist, ning lõpeb tarbijaga, mis võib teadmis- ja innovaatikakogukonna jaoks olla eraldi eesmärk (toidu raiskamise vähendamine, tervislik toitumine jms). Eesmärgiks on tagada tõhusam ja tulemuslikum toiduainete tarneahel ning suurendada selle kõikide osade säästvust ja jälgitavust.

Toiduainete tarneahela käsitlemine teadmis- ja innovaatikakogukonna abil annab lisaks Euroopa mõningate olulisemate majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamisele ka võimaluse hankida investeeringuid ja saavutada ärisektori pikaajaline osalus – nimelt uue ja uuendusliku tehnoloogia, protsesside ja teadmiste kasutuselevõtul, et edendada toiduainete säästvat tootmist, töötlemist, pakendamist ja turustamist, vähendada jäätmeid ja parandada toitumist. Tervikliku käsitlusviisi kaudu saab teadmis- ja innovaatikakogukond mõjutada tööstusharu, et see keskenduks rohkem tarbijale suunatud uuendustegevusele. Samal ajal on võimalik luua ka uusi ärimudeleid ja turustrateegiaid, mis keskenduvad tarbijate vajadustele ja trendidele ning rajanevad suuremale teadlikkusele toiduahelast, mis võib luua tarbijate huvidele vastavaid uuendusi ja tehnoloogilisi võimalusi ning seega ka uusi ärivõimalusi.

Selle valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond on väga oluline, et kaotada kogu toiduainete tarneahela väga suur killustatus. Ta ühendab kriitiliseks massiks väärtusahela väljapaistvad teaduse, innovatsiooni, hariduse ja koolituse sidusrühmad. Ahela kõik lülid – esmasektor, toiduainete tootjad ja töötlejad, jaemüüjad, toiduteeninduse kanalid ja eriti tarbijad – on tulevaste uuenduste kontseptsioonis üksteisega lahutamatult seotud. Teadmis- ja innovaatikakogukond tagab vajaliku süsteemse ja erialadevahelise käsitlusviisi nende probleemide lahendamiseks.

Teadmis- ja innovaatikakogukond loob selles valdkonnas olulist lisaväärtust eelkõige oskuste ja töötajate puuduse probleemi lahendajana. Praegu tekitab tõenäoliselt pooltele Euroopa toidu- ja joogitööstuse ettevõtetele probleeme teadus- ja oskustöötajate vähesus. See takistab asjaomase sektori uuendustegevust. Teadmis- ja innovaatikakogukond lõimib selle probleemi lahendamiseks hariduse teiste teadmiste kolmnurga valdkondadega. Samal ajal annab ta võimaluse stimuleerida uusi haritud ettevõtlikke inimesi, kes suudavad töötada välja uusi, uuenduslikke tehnoloogiaid ja ärilahendusi. Ettevõtlusele keskendumine on eriti oluline just toidutööstuses, kus on palju VKEsid.

Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna edukust mõjutav suur risk on seotud peamiselt vajalike kaasnevate uuendustegevust reguleerivate raamtingimustega, mida teadmis- ja innovaatikakogukonnad otseselt ei käsitle. Säästvuse edendamiseks kogu toiduainete tarneahelas on vaja tõenäoliselt muuta õigusakte, et näiteks toidutootmiskulusid arvesse võtta. Seepärast tuleb teadmis- ja innovaatikakogukonnal teha nendes küsimustes koostööd ELi ja liikmesriikide käimasolevate uuendustegevust käsitlevate ja muude programmidega (vt järgmist osa)

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

EL on selle teemaga täielikult seotud. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi „Toiduga kindlustatus, jätkusuutlik põllumajandus ja biomajandus”. Ta teeks eeskätt koostööd põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames. Viimases on rõhuasetus kõige eesrindlikumate teadusuuringute ja praktilise uuendustegevuse ühendamisel, kuid teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks seda peamiste osalejate, st ettevõtjate ja tarbijate harimise kaudu. Tegevust on vaja kooskõlastada ka ühise kavandamise algatusega „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutus”, mis koondab liikmesriikide teadusuuringute alast tegevust, et lõimida kohanemise, leevendamise ja toiduga kindlustatuse põhimõtted põllumajandus-, metsandus- ja maakasutussektori tegevusega. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendab kalanduse ja veisviljeluse keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ja rõhutab seega vajadust uute ettevõtlusoskustega ühendatud tehniliste arenduste järele nendes valdkondades, mis käiksid käsikäes tarbijate käitumise arenguga; siin on võimalusi sünergia loomiseks. Tegevust on võimalik kooskõlastada ka hiljuti alanud ühise kavandamise algatustega „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks” ja „Kliimaalaste teadmiste ühendamine Euroopa jaoks”, kõnealuse teemaga seotud Euroopa tehnoloogiaplatvormidega (eriti Food for Life platvormiga) ning arvukate seitsmenda raamprogrammi projektidega. Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul toidu- ja joogitööstus on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimat ja ressursitõhusust käsitleva ühiskondliku probleemiga.

Teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks nimetatud tegevust, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele, ettevõtlusalasele haridusele ning tarbijat puudutavatele probleemidele.

4. JÄRELDUS

Teadmis- ja innovaatikakogukond, mis keskendub toiduainete tarneahelale, on väga sobiv tegelema eespool nimetatud probleemidega. Ta vastab ka teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (vajadust tagada muutustele vastupanuvõimeline ja jätkusuutlik üleilmne toiduainesüsteem ning rahuldada järjest suuremat nõudlust toidu järele vähese olemasoleva maa kontekstis, kaitsta looduskeskkonda ning hoida inimeste tervist) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegia kava ja selle eesmärke seoses kliima, energia, tööhõive, uuendustegevuse ja haridusega;

· teadmis- ja innovaatikakogukonna siht on raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkidega kooskõlas ja täiendab teisi toidusektorit käsitlevaid ELi programme, eriti põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust;

· ta suudab hankida investeeringuid ja saavutada ärisektori pikaajaline osalus ning pakub võimalust luua uusi tooteid ja teenuseid – nimelt uue ja uuendusliku tehnoloogia, protsesside ja teadmiste kasutuselevõtul, et edendada toiduainete säästvat tootmist, töötlemist, pakendamist ja turustamist, vähendada jäätmeid ja edendada paremat toitumist;

· ta avaldab püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate ja uute ettevõtete põhjal. Ta soodustab uue tehnoloogia ning tõhusama ja säästvama tootmissüsteemi arendamist;

· ta püüab kaotada kogu toiduainete tarneahela suurt killustatust, soodustab jälgitavust ning ühendab kogu ahela väljapaistvad teaduse, uuendustegevuse, hariduse ja koolituse sidusrühmad ühtseks kriitiliseks massiks;

· seega on tal vaja teha erialadevahelist tööd, mis hõlmab eri teadusharusid, nagu agronoomia, ökoloogia, bioloogia, keemia, toitumine ja sotsiaalmajandus;

· ta käsitleb Euroopa paradoksi probleemi, sest otsib uusi innovaatilisi käsitlusviise, et tagada säästvam ja tõhusam tarneahel ning parandada toiduga kindlustatust.

Teabeleht 3: Uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks

1. PROBLEEM

Tervist, demograafilisi muutusi ja heaolu peetakse olulisteks ühiskondlikeks küsimusteks ning neid käsitletakse raamprogrammis Horisont 2020. Nende lahendamisel tuleks alati püüda parandada igas vanuses Euroopa kodanike elukvaliteeti ning säilitada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi majanduslik jätkusuutlikkus, kui arvestada järjest suuremaid kulusid, vähenevat inimressurssi ja kodanike ootusi saada parimaid võimalikke raviteenuseid.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris on arvukalt probleeme, mis on üksteisega tihedalt seotud. Need on väga erinevad: kroonilised haigused (südame-veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet), sealhulgas ülekaalulisus ja rasvumine, nakkushaigused (HIV/AIDS, tuberkuloos) ja neurodegeneratiivsed haigused (millega seonduvat halvendab vananev rahvastik), aga ka sotsiaalne tõrjutus, vähenev heaolu, patsientide järjest suurenev sõltumine hooldusasutustest ja kodusest hooldusest ning sage kokkupuude keskkonnateguritega, mille pikaajaline tervisemõju ei ole teada. Peale selle takistavad uute avastuste, toodete ja teenuste kasutamisele ja rakendamisele seatavad tõkked nendele probleemidele tõhusalt reageerimast.

Probleemide lahendamise eesmärgiks on raamprogrammi Horisont 2020 kohaselt kõikide inimeste parema tervise, elukvaliteedi ja üldise heaolu tagamine teadus- ja uuendustegevuse toetamise kaudu. Sellesisulise tegevusega tahetakse hoida tervist ja edendada tervislikke eluviise kogu meie eluajal, ennetada haigusi, parandada meie oskusi ravida haigusi ja puuet ning nendega toime tulla, toetada aktiivsena vananemist ning aidata kaasa jätkusuutliku ja tõhusa hooldussektori saavutamisele.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

Teadmis- ja innovaatikakogukond, mis käsitleb tervislikke eluviise ja aktiivsena vananemist, aitab täita raamprogrammi Horisont 2020 eesmärke, mis on määratud kindlaks ühiskondliku probleemi „Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu” raames.

See teemavaldkond on ühiskonda ja üldsust käsitleva poliitika seisukohast väga tähtis. Tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise küsimused on olulised meie elu ja ühiskonna peaaegu kõigis valdkondades ning vajavad sageli reguleerivaid meetmeid. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor on otsustava tähtsusega ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast, sest see on üks sektoreid, millele kulub enim raha (nii avaliku kui ka erasektori vahendid)[8], ning ta ei paku uuendusvõimalusi mitte ainult majanduses ja tehnoloogiavaldkonnas, vaid ka sotsiaalvaldkonnas.

Sotsiaalmajanduslikku tähtsust rõhutab ka asjaolu, et usaldusväärne ravimisektor ning hästi väljatöötatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, mis annavad tööd miljonitele inimestele kogu ELis, on Euroopa jaoks kasulikud. Kõnealune sektor on ka üks suurimaid kõrgtehnoloogia tootjaid ELis. Nende valdkondade majanduskasvu võime on väga suur, sest vananeva ühiskonnaga kaasneb suur nõudlus hooldus- ja iseseisvaks eluks vajalike toodete ja teenuste järele.

Mängu tulevad ka muud sektorid, näiteks turism. Vananev rahvastik koosneb suures osas põlvkonnast, kes on harjunud reisima ja soovib jätkuvalt reisida ning nõuab head kvaliteeti. See tingib kasvava vajaduse kättesaadavate teenuste järele (transport, hotellid, meelelahutus jne). Paremini kättesaadavad turismiteenused võivad suurendada kogu sektori konkurentsivõimet ja edendada vananeva rahvastiku ulatuslikumat kaasamist.

ELi jaoks on kasulik ka selle valdkonna maailmatasemel teadus- ja haridustegevus. Paljudes ELi liikmesriikides on olemas tipptasemel teadusuuringute infrastruktuur ja institutsioonid, mis on ligitõmbavaks teguriks, et kaasata sektor EIT kavandatavasse tegevusse.

Kogu Euroopas esineb tervislike eluviisidega seotud probleeme. Teadmis- ja innovaatikakogukonna pakutavad lahendused eeldavad tipptasemel ning mitut eriala ja sektorit hõlmavate meeskondade tihedat koostööd teadmiste kolmnurga kõigi sektorite (teadus-, ettevõtlus- ja haridusringkonnad) osalejatega. Kõnealune teadmis- ja innovaatikakogukond looks lisaväärtust sellega, et ühendaks uuendus- ja kõrgharidusalase tegevuse olemasoleva tipptasemel teadusbaasiga. Sellega pöörab ta eritähelepanu kõrghariduse õppekavadele, uute oskuste arendamisele (nt tehnoloogia arenguks aga ka vanurite hoolduseks vajalikud oskused), ettevõtlusega seotud tahkude edendamisele, selles valdkonnas ettevõtliku tööjõu ning uute toodete ja teenuste arengu toetamisele ning olemasolevate väärtusahelate tugevdamisele või koguni uute loomisele. Teadmis- ja innovaatikakogukonna abil loodavad tooted ja teenused ei piirdu pelgalt tehnoloogiliste rakendustega (nt rakendused, mille abil töödelda, kodeerida, standardida ja tõlgendada andmeid niisugustes valdkondades nagu vähktõbi või südame-veresoonkonnahaigused, või riskihindamise ja varase avastamise vahendid), vaid võivad tekitada ka uute käsitlusviisidega sotsiaalseid uuendusi, mis parandavad näiteks elustiili juhtimist ja toitumist ning soodustavad aktiivset eluviisi ja iseseisvat elu eakatesõbralikus keskkonnas või majanduslikult jätkusuutlike hooldussüsteemide säilitamist.

Euroopa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide süsteemsetele tahkudele keskendumise ja aktiivsena vananemise toetamise kaudu edendaks asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond tihedamat koostööd suurte ja konkreetsele valdkonnale keskendunud väiksemate ettevõtete vahel, et parandada teadmiste jagamist. Lisaks looks see teadmis- ja innovaatikakogukond valdkonnale lisaväärtust uuenduslike kohaliku tasandi partnerluste abil, mis on teenuste sektoris eriti tähtis.

Tänu teadmiste kolmnurga terviklikule käsitlusviisile oleks tervislikke eluviise ja aktiivsena vananemist käsitlev teadmis- ja innovaatikakogukond Euroopa paradoksi olulisim lahendust soodustav tegur, sest looks teadusuuringute valdkonnas ELi väljapaistvale seisundile lisaväärtust ja edendaks seeläbi uuenduslike toodete ja teenuste ning uute ärivõimaluste ja turgude teket.

Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna edukust mõjutavad olulised riskid on seotud peamiselt vajalike kaasnevate uuendustegevust ja poliitikavaldkonda reguleerivate raamtingimustega, mis võivad eeldada mõningaid mugandusi, kuid mida teadmis- ja innovaatikakogukond otseselt ei püüa käsitleda[9]. Seepärast tuleb teadmis- ja innovaatikakogukonnal teha nendes küsimustes koostööd ELi ja liikmesriikide käimasolevate uuendustegevuse ja muude programmide raames (vt järgmist osa).

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

Tervishoiu ja aktiivsena vananemisega seotud teemasid toetavad paljud ELi programmid. Niisugused programmid hõlmavad peale tervishoiusektori veel mitut poliitikavaldkonda, nagu majandus, julgeolek ja keskkond. Seepärast aitavad nad kaudselt täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, tööhõivega ja sotsiaalse kaasatusega.

Tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise teadmis- ja innovaatikakogukond teeb tihedat koostööd aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse katseprojektiga. Ta võtab arvesse Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilises innovatsioonikavas esitatud konkreetseid meetmeid ja aitab täita selle eesmärke. Ta täiendab valdkonda peamiste osalejate harimise ja koolitamise kaudu ning tagab ka ainulaadse struktureeritud praktikute võrgu, millel on head võimalused määrata kindlaks raamtingimused ja selgitada välja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimad tavad. Euroopa innovatsioonipartnerluse raames saab asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond aidata täita ka e-tervise juhtiva turu algatust, mille eesmärk on mõjutada turgu poliitiliste vahendite abil (standardimine, sertimissüsteemid ja riigihanked), et luua uuenduslikke e-tervise lahendusi.

Tegevust kooskõlastatakse ka ühise kavandamise algatusega, mis käsitleb Alzheimeri ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste teadusliku uurimise edendamist, ning ühise kavandamise algatusega „Rohkem aastaid, parem elu – demograafiliste muutuste võimalused ja väljakutsed”. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond võib kiirendada ja soodustada nende ühise kavandamise algatuste raames ühendatud liikmesriikide väljapaistvate teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust.

Teadmis- ja innovaatikakogukond arvestab olulisel määral ja kasutab teadusuuringute tähtsamaid tulemusi, mis on saavutatud innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse ning seitsmenda raamprogrammi selleteemaliste arvukate teadusprojektide (nagu tervisealaste teadusuuringute programm või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alased teadusuuringud tervise ja vananemise kohta) raames, et edendada parimate ettevõtlustalentide abil tehnosiiret ja tehnoloogia turustamist. Ta teeb koostööd ka intelligentset elukeskkonda käsitleva ühisprogrammiga ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks neid programme, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele.

4. JÄRELDUS

Teadmis- ja innovaatikakogukond, mis käsitleb tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemisega seotud üldisi probleeme, vastab teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb olulisi majandus- ja ühiskondlikku probleemi (elukestev tervis ja heaolu kõigile, säilitades majanduslikult jätkusuutlikud hoolekandesüsteemid) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegia kava ja selle eesmärke tööhõive, innovatsiooni, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse alal.

· teadmis- ja innovaatikakogukonna sihid ühtivad raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud eesmärkidega ja täiendavad teisi ELi tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna meetmeid, eriti aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust;

· ta toetub tugevale teadusbaasile ja tööstussektorile, mida teadmis- ja innovaatikakogukond ligitõmbavamaks muudab. Ta suudab hankida ärisektori investeeringuid ja saavutada nende pikaajalise osaluse ning pakub võimalusi mitmesuguste uute toodete ja teenuste arendamiseks;

· ta käsitleb Euroopa paradoksi probleemi, sest kasutab ELi tugevat teadusbaasi ning otsib uuenduslikke käsitlusviise, et parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti ning säilitada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide majanduslikku jätkusuutlikkust;

· ta avaldab püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate ja uute ettevõtete põhjal. Ta soodustab uue tehnoloogia arengut ja sotsiaalseid uuendusi;

· ta püüab kaotada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori suurt killustatust ning ühendab kogu sektori väljapaistvad teaduse, uuendustegevuse, hariduse ja koolituse sidusrühmad ühtseks kriitiliseks massiks;

· ta rakendab süsteemset käsitlusviisi ja peab seega tegema erialadevahelist tööd, mis hõlmab mitut teadusharu, nagu meditsiin, bioloogia, psühholoogia, majandus, sotsioloogia, demograafia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Teabeleht 4: Toorained[10] – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine

1. PROBLEEM

Tänapäeva ühiskond sõltub täielikult juurdepääsust toormele. Juurdepääs soodsa hinnaga materjalidele on ELi majanduse tulemusliku toimimise jaoks hädavajalik. Kuna ammenduvad loodusvarad vähenevad, rahvastik kasvab ning arenguriigid tarbivad järjest enam, avaldatakse Maa toorainetele ja loodusvaradele järjest suuremat survet. Need on mõned tegurid, mis põhjustavad prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel loodusvarade tarbimise kasvu.

Nagu on rõhutatud ressursitõhususe tegevuskavas ja raamprogrammis Horisont 2020, peaksime püüdma tagada Euroopa majanduse jaoks ja meie heaolu säilitamiseks vajalike toorainete kättesaadavuse, ning saavutada samal ajal ressursitõhusa majanduse, mis vastaks kasvava rahvastiku vajadustele planeedi seatud ökoloogilistes raamides.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

See teema on majandusliku ja ühiskondliku mõju poolest väga oluline. Toorained on maailmamajanduse ja elukvaliteedi seisukohast elulise tähtsusega ning ressursitõhususe suurendamine on Euroopa majanduskasvu ja töökohtade tagamise peamine tegur. See aitab luua häid majandusvõimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ning suurendada konkurentsivõimet.

Kuna ELil on olemas suurepärane teadusbaas ja tippkeskused, saaks selles prioriteetses valdkonnas nimetatud küsimuses palju rohkem ära teha. Teadmis- ja innovaatikakogukond oleks selleks väga asjakohane.

Võttes arvesse teisi ELi programme, võiks asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond keskenduda niisuguse eksperditeadmiste keskuse kujundamisele, mis käsitleks akadeemilist, tehnilist ja praktilist haridust ning teadusuuringuid säästliku lahtise, allmaa- ja veealuse kaevandamise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia, materjali asendamise ning geopoliitilise toorainetega kaubitsemise valdkonnas. See tegutseks Euroopa asjaomaste teemadega tegelevate tippkeskuste vahendaja ja arvelduskojana ning juhiks teadusprogrammi, mis on ELi tootmissektori jaoks strateegilise tähtsusega. Et täita seda eesmärki, saavutada meetmete võimalikult suur mõju ja vältida kattumist ELi tegevustega (sealhulgas tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlusega), tagab teadmis- ja innovaatikakogukond maa ja mere uurimise, kaevandamise, töötlemise, kogumise ja ringlussevõtu tehnoloogiliselt innovaatiliste katsemeetmete (nt näidistehased) jaoks vajaliku täienduse inimkapitali valdkonnas (st koolitus, haridus). Esialgu võiks see teadmis- ja innovaatikakogukond püüda saada tehnoloogiavaldkonna teerajajaks ja arendada selleks katse- ning näidisprojekte, mis võiks hõlmata näiteks majanduslikult ligitõmbavaid ja jätkusuutlikke alternatiivmaterjale, mis on ELi jaoks strateegilise tähtsusega. Seejärel saab ta edendada säästva kaevandamise ja töötlemise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja materjali asendamise valdkonnas olemasolevate turgude avardamist ja uute loomist. Vajalik on hinnata mõju ja töötada välja uuenduslikud ja kulutõhusad kohanemis- ja riskiennetusmeetmed väga tundlike elukeskkondade jaoks, nagu Arktika.

Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond on väga tähtis, et üle saada tehnoloogia puudumise barjäärist. Tehnilisi uuendusi on vaja selleks, et arendada täiendavaid tehnilisi lahendusi, mis võiksid muuta traditsioonilise mineraal- ja toorainete väärtusahela struktuuri. Tegemist on valdkonnaga, kus on vaja töötada ka uute protsesside arendamise nimel, et optimeerida ja turustada olemasolevaid teadmisi. Teadmis- ja innovaatikakogukonna ettevõtlusalane käsitlusviis oleks selle probleemi lahendamiseks väga asjakohane.

Toorainete teadmis- ja innovaatikakogukond looks lisaväärtust ka selle kaudu, et aitaks parandada sektori võrgustike loomise võimalusi, mis on praegu piiratud. Kuna selle teemaga seotud teadusuuringute valdkondi ei saa ühitada, siis see tähendab, et teadlastel on vähe võimalusi kohtuda teise teadusharu esindajatega ning saada kasu viljakast ideede vahetusest ja koostööst, mis on vajalik kulutõhusate vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnahoidlike lahenduste edendamiseks. Teadmis- ja innovaatikakogukond võimaldab luua võrgustikke, mis ühendavad teadmiste kolmnurga kolme poole väärtusahelate sidusrühmi, ning aitaks seda probleemi lahendada. Ta annab võimaluse parandada oskusteabe, tehno- ja teadmussiiret ning tagaks teadlastele, üliõpilastele ja ettevõtjatele vajalikud teadmised ja oskused, et luua uuenduslikke lahendusi ja muuta need uuteks ärivõimalusteks.

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

ELi seisukoha järgi on see valdkond üks teravamaid probleeme. Teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks lahendada raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud ühiskondlikku probleemi, seoses toorainete tarnimise ja ressursitõhususega. Ta aitaks ellu viia tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust. Tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus loob üldraamistiku, et hõlbustada pakkumisest ja nõudlusest lähtuvate olemasolevate teadusuuringute ning innovatsioonivahendite ja meetmete kooskõlastamist ja sünergia loomist nende vahel. See hõlmab tehnoloogiakeskseid tegevusi, ent ka raamtingimuste kindlaksmääramist ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks valdkonda peamiste osalejate harimise ja koolitamise kaudu ning tagaks ka ainulaadse praktikute struktureeritud võrgu. See looks kindla aluse muude Euroopa innovatsioonipartnerluse raames rakendatavate innovatsiooniga seotud meetmete toetamiseks ja selle edukuse tagamiseks on inimkapital hädavajalik. Peale selle on sel hea võimalus toetada Euroopa innovatsioonipartnerlust raamtingimuste kindlaksmääramisel ja sektorit mõjutavate poliitikavaldkondade ning reguleerimis- ja standardimisküsimuste parimate tavade väljaselgitamisel. Teadmis- ja innovaatikakogukond arvestab olulisel määral tulemusi, mis on saavutatud mitmes seitsmenda raamprogrammi asjaomast teemat käsitlevas teadusprojektis, eriti neis, mida rahastatakse nanoteadusi, nanotehnoloogiat, materjale ja uut tootmistehnoloogiat käsitlevas raamistikus, ning keskkonnaprojektides.

Ta teeks ka koostööd konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega, mille puhul ringlussevõtt on üks prioriteetseid valdkondi. Neid kogemusi võetakse arvesse raamprogrammis Horisont 2020 seoses kliimameetmeid, ressursitõhusust ja toorainete jätkusuutlikku tarnimist käsitlevate ühiskondlike probleemidega.

Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks neid programme, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele.

4. JÄRELDUS

Teadmis- ja innovaatikakogukond oleks eespool nimetatud probleemide lahendamiseks väga sobiv. Ta vastab ka strateegilises innovatsioonikavas sätestatud teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb Euroopa olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (vajadus töötada välja uuenduslikud lahendused toorainete kulutõhusa, vähese süsinikdioksiidiheitega ja keskkonnahoidliku uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu jaoks) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta tegevuskava ja selle eesmärke kliima, energia, tööhõive, innovatsiooni ja hariduse alal;

· teadmis- ja innovaatikakogukonna siht on kooskõlas raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkidega ja täiendab teisi toorainet käsitlevaid ELi programme, eriti tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust;

· ta suudab hankida ärisektori investeeringuid ning pakub võimalusi mitmesuguste uute toodete ja teenuste tekkeks säästva kaevandamise ja töötlemise, materjalimajanduse, ringlussevõtu tehnoloogia ja materjalide asendamise valdkonnas;

· ta avaldab püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate ja uute ettevõtete põhjal. Ta pakub võimalusi luua sotsiaalseid väärtusi, tehes jõupingutusi toote kogu elutsükli jätkusuutlikkuse eesmärgi nimel, milleks on toorainete tõhusam kasutamine ning nende tulemuslik ringlussevõtt ja taastamine;

· ta hõlmab tugevat hariduslikku osa, mis puudub teistes programmides, ning koondab väljapaistvad teadus- ja innovatsiooniringkondade sidusrühmad kriitiliseks massiks;

· tal tuleb teha erialadevahelist tööd, mis hõlmab erinevaid teadusharusid, nagu geoloogia, majandus, keskkonnateadused, keemia ja mehaanika, ning mitut tööstusvaldkonda (ehitus, autotööstus, lennu- ja kosmosetööstus, masinad ja seadmed ning taastuvenergia);

· ta käsitleb Euroopa paradoksi probleemi, sest Euroopal on selles valdkonnas tugev teadusbaas, kuid kehvad tulemused. Ta pakub uuendusvõimalusi säästva kaevandamise ja materjalimajanduse valdkonnas. Asendamine ja ringlussevõtt võivad soodustada uute toodete ja teenuste loomise ning tarneahela käsitlusviiside kaudu sektori muutusi ja suurendada investeeringuid.

Teabeleht 5: Arukad turvalised ühiskonnad

1. PROBLEEM

Üks raamprogrammis Horisont 2020 käsitletavaid põhiprobleeme on vajadus saavutada turvaline Euroopa ühiskond, arvestades järjest kasvavat üleilmset sõltuvust üksteisest ja üleminekut digitaalühiskonnale.

Tänapäeval seisavad ühiskonnad vastamisi suurte julgeolekuprobleemidega, mis muutuvad järjest ulatuslikumaks ja keerulisemaks. Probleeme tekitavad mitmesugused tegurid alates organiseeritud kuritegevusest ja terrorismist kuni piiriülese ebaseadusliku tegevuse ning inimtegevusest tingitud ja loodusõnnetusteni, mis seavad ohtu meie ühiskonna alustalad ja kõigutavad neid. Küberrünnakud ja privaatsuse rikkumised seavad ohtu kogu Interneti ja sellel põhinevate teenuste toimimise. Toetamaks ELi poliitilist tegevust nende probleemide lahendamisel, on vaja võtta meetmeid, et saavutada julgeolekusektoris uuendusi. Eriti on vaja rakendada meetmeid, et kasutada turvaprobleemide lahendamiseks ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja nendega seotud teenuste pakutavaid võimalusi. Eesmärgiks on kaotada lüngad Euroopa julgeolekuvaldkonnas ning töötada selleks välja ja võtta kasutusele uuenduslikke IKT lahendusi, mis aitavad võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse (sh küberkuritegevus) ning terrorismi vastu, neid ennetada ja nende mõju leevendada, samuti tugevdada meie välise maa- ja merepiiri haldust ning olla vastupidavam loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste suhtes, nagu metsatulekahjud, maavärinad, üleujutused ja tormid. See eesmärk hõlmab ka IKT-tehnoloogiate, seadmete ja teenuste väljatöötamist küberrünnakute ja IKT infrastruktuuri häirete ennetamiseks, nendega toimetulekuks ja nendest taastumiseks, internetis usalduse ja turvalisuse loomist ning eraelu puutumatuse, identiteedi ja isikuandmete kaitsmist. Tegemist on läbiva prioriteediga ning seega tuleb eesmärkide saavutamisel arvestada eetikat, eraelu puutumatust ja kodanike põhiõigusi.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

Turvalisus on poliitika ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast väga tähtis. Avaliku korra vaatepunktist võib ükskõik millise ühiskonna piisava turvalisuse tagamist pidada niisuguse keskkonna eeltingimuseks, milles üksikisikud ja ettevõtted on motiveeritud oma tegevust ellu viima. Ühtse digitaalse turu laienemine sõltub eeskätt kasutaja kindlustundest tehingu turvalisuse, tema andmete tervikluse ning eraelu puutumatuse ja identiteedi kaitse suhtes. Üleilmse terrorismiga seotud asjaolud ning järjest suuremad inim- ja varakahjud inimtegevusest tingitud ja loodusõnnetuste tagajärjel on viimastel aastatel suurendanud kõnealuse valdkonna tähtsust poliitikas.

Peale selle, et need probleemid valmistavad muret üldsusele, on see valdkond oluline ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast. Hinnanguliselt oli 2009. aastal turvalahenduste (välja arvatud kaitsevaldkond) maailmaturu väärtus 45 miljardit eurot ning prognooside kohaselt tõuseb see 2020. aastaks 87 miljardi euroni (keskmine aastane kasv on üle 6%)[11]. See sektor annab kogu maailmas tööd ligikaudu 250 000 ja Euroopas ligikaudu 50 000 inimesele. Kui vaadata kaudset tööhõivet, siis ELi turvateenuste turul töötab rohkem kui 1,7 miljonit eraturvatöötajat[12]. Kui rääkida lisaks infotehnoloogia turvalisust käsitleva turu suurusele selle kuludest, siis mõningad hinnangud näitasid, et maailma küberkuritegevuse otsene aastakulu on 350 miljardit eurot ja ELis ligikaudu 80 miljardit eurot.

Aruka turvalise ühiskonna teadmis- ja innovaatikakogukond suudab hankida ärisektori investeeringuid ja saavutada nende pikaajalise osaluse ning laiendada oma toodete ja teenuste olemasolevaid turge ning luua uusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonna raamistikus võiksid ärisektorit ahvatleda turuvõimalused, mis tekivad seoses IKT-toodete ja teenustega, mis toetavad muu hulgas arukamaid lahendusi kuritegevuse ennetamiseks, rangemaid turvanõudeid e-identifitseerimise ja e-autentimise näol, paremini korraldatud piirid ja hoiatussüsteemid oluliste infrastruktuuride paremaks kaitsmiseks. Turvatehnoloogiate läbiva iseloomu tõttu mõjutavad selle teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevused mitte ainult IKT turvasektorit, vaid ka kogu IKT vahendite ja juurdepääsuseadmete tootjate ja teenusepakkujate turgu.

Teadmis- ja innovaatikakogukond võib uuendustegevuse tervikliku käsitlusviisi ja sotsiaalsete uuenduste edendamise võimaluste abil turvalisuse ühiskondlikku mõõdet veelgi suurendada. Turvalisuse valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond toetub tugevale teadusbaasile ning suudab ühendada haridus- ja uuendustegevuse valdkonna sidusrühmi, mis muidu ei ühineks, et arendada ühiskonna turvalisuse probleemide lahendamiseks ja kodanike heaolu edendamiseks uusi teadmisi, põhimõtteid, ärimudeleid, käsitlusviise ja strateegiaid. Eesmärgiks on, et need teadmis- ja innovaatikakogukonna raames arendatud uued ja uuenduslikud tooted, teenused, protsessid, mudelid ja käsitlusviisid aitaksid saavutada turvalisema Euroopa ühiskonna, kus kodanikud (sealhulgas ka kaitsetumad isikud) saaksid ennast oma igapäevaelus kindlalt tunda. Tähelepanu võiks pöörata üksikisikute eraelu puutumatuse kaitsele, laste kaitsele internetis ning kaitsele identiteedi ja profiili kuritarvituse eest ning parandada sealjuures kasutajasõbralikkust ja omaksvõtmist.

Arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukonna ühiskondlikku mõõdet saab suurendada teadmis- ja innovaatikakogukonna ühispaiknemismudeliga, mille raames kohalikud osalejad teevad tihedat koostööd ning koondavad erinevatel erialadel arendatud võimeid ja oskusi.

Arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtuseks on ka tema kaastöö praegu kogu Euroopas nimetatud sektoris valitseva killustatuse ja lõhede kaotamisel. Tervikliku olemuse ja erialadevahelise käsitlusviisi abil loob ta teadmiste kolmnurga osalejatele (ettevõtjad, teaduskeskused ja ülikoolid) ning eri teadusharudes tegutsevatele üksikisikutele ja riiklikele ametiasutustele võimaluse teha tihedamat koostööd ning tagada seega tehniliste, ühiskondlike, poliitiliste ja regulatiivsete tahkude parem koostoime ja turupotentsiaal.

Arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukond aitab käsitleda ka vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele. Ta täidab väga olulist osa selle valdkonna hariduse kujundamisel. Samal ajal annab ta võimaluse välja koolitada uusi haritud ettevõtlikke inimesi, kes suudavad töötada välja uusi ja uuenduslikke tehnoloogiaid, teenuseid ja ärilahendusi. Ettevõtlusele keskendumine on eriti oluline just selles valdkonnas, sest sel on potentsiaali kaasata arvukalt VKEsid.

Teadmis- ja innovaatikakogukond saab seoses kogukonna innovatsiooni- ja haridusalaste eesmärkidega ka kaudselt edendada kodanike, erasektori ja institutsioonidest lõppkasutajate (kodanikukaitse, politsei, piirivalve jms) teadlikkust ning mõjutada nende hoiakuid uute uuenduslike lahenduste suhtes.

Arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukond võib avaldada püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate, ettevõtete, mudelite ja käsitlusviiside põhjal, ning seega pakub ta võimalust mõjutada ka rahvusvahelist tasandit. Julgeolekuprobleemid on olemuselt rahvusvahelised ja neid tuleks lahendada koostöös kolmandate riikidega.

Teadmis- ja innovaatikakogukonna edukust mõjutavad olulised riskid on seotud peamiselt sellega, et puuduvad vajalikud uuendustegevust reguleerivad raamtingimused, nagu selged reguleerivad tingimused, standardimine ja riigihanked. Mõnes Euroopa riigis on toodud esile, et selge julgeolekupoliitika ja strateegia puudumine vähendab selgust nõudluse ja pakkumise poole arengute suhtes. Julgeolekusektori probleemiks on ka selle piiritlemine kaitsevaldkonna suhtes. Kuna arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukond ei käsitle kaitseteemat, on julgeoleku ja kaitse vaheline erinevus seoses kaasnevate tehniliste ja süsteeminõuetega hägune. Kõnealuse teadmis- ja innovaatikakogukonna edukuse eeltingimuseks on lõppkasutajate, eelkõige riigiasutuste kaasamine. See on keeruline ülesanne, milleks on vaja teha tihedat koostööd kõnealuse valdkonna asjaomaste komisjoni poliitiliste algatustega. Nende riskide maandamiseks teeb teadmis- ja innovaatikakogukond koostööd ELi ja liikmesriikide pooleliolevate innovatsiooni- ja poliitikavaldkonna programmidega (vt järgmist osa).

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

Eespool kirjeldatud teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks paljusid kõnealust teemat käsitlevaid ELi algatusi.

Arukate turvaliste ühiskondade teadmis- ja innovaatikakogukond aitab kaasa raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkide saavutamisele. Ta arvestab tulemusi, mis on saadud paljude kõnealust teemat käsitlevate seitsmenda raamprogrammi teadusprojektide abil – eriti nende abil, mida rahastatakse julgeoleku, IKT usaldusväärsuse ja turvalisuse, tulevikuinterneti ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste valdkonna programmide raames. Ta võtab arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse asjakohaseid tegevusi.

Ta võtab arvesse ka asjaomaste ELi ametite, nagu Frontexi (piirijulgeoleku valdkonnas), Europoli (võitluses raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi valdkonnas), ENISA (võrgu- ja infoturbe valdkonnas) ja CEPOLi (Euroopa Politseikolledž) tööd.

Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks neid programme, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele.

4. JÄRELDUS

Teadmis- ja innovaatikakogukond, mis keskendub IKT rollile tehnoloogilise ja sotsiaalmajandusliku uuendustegevuse vallas ning seab rõhuasetuse asjaomase valdkonna hariduse kujundamisele, sobiks hästi lahendama eespool kirjeldatud probleeme. Ta vastab ka strateegilises innovatsioonikavas sätestatud teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb Euroopa olulist majandus- ja ühiskondlikku probleemi (vajadus vähendada julgeolekuvaldkonna lünki ning tagada julgeolekuohtude ennetamine, võttes arvesse ühiskondlikke aspekte) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta tegevuskava ja selle eesmärke tööhõive, innovatsiooni, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse alal;

· selle teadmis- ja innovaatikakogukonna sihid ühtivad raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud eesmärkidega ja täiendavad teisi ELi kõnealuse valdkonna meetmeid;

· ta suudab hankida ärisektori investeeringuid ja saavutada nende pikaajalise osaluse ning pakub võimalusi mitmesuguste uute toodete ja teenuste arendamiseks;

· ta avaldab püsivat ja süsteemset mõju, mida mõõdetakse uute ettevõtlike haritud inimeste, uute tehnoloogiate, ettevõtete ja teenuste põhjal. Ta soodustab uue tehnoloogia arengut ja sotsiaalseid uuendusi;

· ta toetub tugevale teadusbaasile ning suudab ühendada haridus- ja uuendustegevuse valdkonna sidusrühmi, mis muidu ei ühineks, et arendada uusi teadmisi, põhimõtteid, ärimudeleid, käsitlusviise ja strateegiaid ühiskonna turvalisuse probleemide lahendamiseks;

· ta aitab kaotada praegu kogu Euroopas kõnealuses sektoris valitsevat killustatust ja lõhesid;

· ta rakendab süsteemset käsitlusviisi ja seega tuleb tal teha erialadevahelist tööd, mis hõlmab erinevaid teadusharusid, sealhulgas IKT, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused, tsiviilkaitse, tervis, transport, energia.

Teabeleht 6: Linnaline liikuvus

1. PROBLEEM

Vajadust aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi järele loetakse üheks tähtsamaks ühiskondlikuks küsimuseks, mida käsitletakse raamprogrammis Horisont 2020. 2011. aasta transpordipoliitika valge raamat rõhutab täiendavalt meetmete rakendamise vajadust selles valdkonnas järgmisel aastakümnel. Linnalise liikuvuse küsimus on väga keeruline. Selle raames käsitletakse paljusid teemasid, nagu transport (sealhulgas uued liikuvuspõhimõtted, transpordi korraldamine, logistika, transpordisüsteemide ohutus ja turvalisus), keskkonnaküsimused (kasvuhoonegaaside, õhusaaste ja müra vähendamine) ja linnaplaneerimine (uued põhimõtted elu- ja töökoha lähendamiseks), ning ta avaldab olulist majanduslikku ja ühiskondlikku mõju (uute ettevõtete loomine, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, eluaseme- ja asukohastrateegiad). Üldeesmärgiks on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti, arvestades, et järjest enam kodanikke elab suurtes valglinnades, kus luuakse suur osa Euroopa majanduse rikkusest.[13]

Säästva linnalise liikuvuse võib saavutada vaid murranguliste uuenduste abil, mis toovad kaasa keskkonnahoidlikumad, kaasavamad, ohutumad ja arukamad lahendused. Kui seda ei saavutata, siis tähendab see edaspidi suuremaid ühiskondlikke, ökoloogilisi ja majanduslikke kulusid. Kodanikud peavad aga liikuvuse uued ja uuenduslikud põhimõtted omaks võtma, eriti siis, kui tahetakse erasõidukid asendada ühistranspordiga. Selle valdkonna üks teravamaid lahendust vajavaid probleeme on see, kuidas muuta käitumist, ilma et seetõttu halveneks elukvaliteet linnades ja kasvaksid elamiskulud.

2. ASJAKOHASUS JA MÕJU

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärk on tagada keskkonnahoidlikum, kaasavam, ohutum ja arukam linnalise liikuvuse süsteem.

Nagu eespool öeldud, on teema ühiskondlikust ja avaliku korra seisukohast väga tähtis. See on tähtis ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast, sest hõlmab endas SKP ja tööhõive poolest olulisi majandussektoreid, nagu autotööstus ja ehitus. Peale selle on linnaline liikuvus seotud keskkonnakaitsestrateegiatega ning täielikult kaasatud sotsiaalset tõrjutust, asukohta, eluaset ja linnaplaneerimist käsitlevatesse meetmesse.

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond on kooskõlas nii raamprogrammi Horisont 2020 prioriteetidega kui ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, mis käsitlevad arukama, säästvama, vähesema süsinikdioksiidiheitega ja kaasavama linnaarengu saavutamist. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond aitaks täita kõiki Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, edendades näiteks ökotõhusaid lahendusi, arukaid IKT-lahendusi liikluskorralduses ning tõhusamate ja soodsama hinnaga transporditeenuste tagamist.

Kuna linnaline liikuvus on olemuselt süsteemne, pakuks selle valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond innovatsiooniahelas palju uuendusvõimalusi, näiteks mitut transpordiliiki hõlmavate süsteemide arendamine ning arukamad ja säästvamad lahendused transpordis.

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond toetub tugevale tehnoloogilisele ja tööstusbaasile ning pakub võimalusi uute toodete ja teenuste arendamiseks[14], eriti säästva planeerimise ja ökotööstuse valdkonnas.

Peale selle pälvib uuenduslike linnalise liikuvuse mudelite väljatöötamine ka suurt poliitilist tähelepanu ja toetust, mis oleks teadmis- ja innovaatikakogukonnale kasulik. Nendel uuenduslikel linnamudelitel võib olla üleilmne mõju, kui neid lahendusi hakatakse kasutama muu maailma, eeskätt Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika väga kiiresti kasvavates valglinnades.

Selle valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond käsitleb linnalist liikuvust ja linnatranspordi planeerimist laiemas, kohaliku ja piirkondliku tasandi säästva linnaplaneerimise ja ruumilise arengu kontekstis. Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukonna heaks omaduseks oleks erialade- ja sektoritevaheline töö ning praegu sektoris valitseva organisatsioonilise killustatuse kaotamisele kaasaaitamine. See annaks ametiasutustele (peamiselt kohalikele ja piirkondlikele asutustele) ja kohalikele ühendustele ning erasektorile (sealhulgas arendajatele ja infrastruktuuriettevõtetele), teadusasutustele ja ülikoolidele (mis moodustavad teadmiste kolmnurga) võimaluse teha tihedamat koostööd. Maailmatasemel partnerite ühendamine uute põhimõtete alusel võimaldab linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukonnal optimeerida olemasolevaid vahendeid ja kasutada ära nende uute väärtusahelate abil loodud ärivõimalusi.

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond keskendub nendes tegevustes innovatsioonikolmnurgale, mis saab kasu eriti EIT kaudu saadavast ELi lisatoetusest. Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna suurim tegelik lisaväärtus on tema kui teadmiste kolmnurga kolme osa ühendaja ja uuendustegevuse partnerite koostööviiside süsteemi muutja tegevus. Teadmis- ja innovaatikakogukond käsitleb ka inimestest lähtuvaid uuendusi, mis seab tema tegevuse keskmesse üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad, kes on eespool nimetatud probleemide lahendamiseks väga olulised. Seetõttu pööratakse suurt rõhku haridusele/koolitusele, ettevõtlusele ja tulemuste rakendamisele, nagu kohalike ja piirkondlike asutuste linnatranspordispetsialistide oskuste ja teadmiste arendamine (elukestev õpe / personalivahetusprogrammid / kutsealane koolitus), ettepanekute tegemine konkreetsete linnalise liikuvuse alaste kõrgharidusprogrammide loomiseks (suvekursused/vahetusprogrammid), uuenduslike transpordipõhimõtete edukas turuletoomine (ülikoolide ja teadusasutustega seonduvate ja nendest alustavate ettevõtete toetamine jne). Asjaomase teadmis- ja innovaatikakogukonna abil saab tugevdada ühispaiknemise põhimõtet, sest sellel teemal on mõistagi oluline kohalik ja piirkondlik mõõde.

3. SÜNERGIA JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS OLEMASOLEVATE PROGRAMMIDEGA

Liikuvusega seotud teemasid toetavad paljud ELi algatused. EL on selle teemaga täielikult seotud.

Seos teiste ELi programmidega on olemas ning neid tihendatakse. Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond võtab arvesse linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava ja intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava raames väljatöötatud meetmeid.

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond teeb koostööd eelkõige kavandatud Euroopa tarkade linnade ja kogukondade algatusega, mis käsitleb energiatõhusust, IKTd ja linnatransporti. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendab valdkonda peamiste osalejate harimise kaudu ning tagab ka ainulaadse praktikute struktureeritud võrgu, millel on hea võimalus määrata kindlaks raamtingimused ja selgitada välja sektorit mõjutavate strateegiate ja reguleerimisküsimuste parimad tavad.

Tegevust on vaja kooskõlastada ka ühise kavandamise algatusega „Linnastunud Euroopa”, mis ühendab liikmesriikide teadustegevust, et muuta linnad uuenduste ja tehnoloogiakeskusteks, rakendada keskkonnahoidlikke ja arukaid linnasiseseid ja linnadevahelisi transpordilogistika süsteeme, vähendada ökoloogilist jalajälge ja mõju kliimale. Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond võib kiirendada ja soodustada nende ühise kavandamise algatuste raames kogutud väljapaistvate teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, vähendades sellega innovatsiooni valdkonna killustatust.

Algatus Civitas, mis toetab näidis- ja uurimisprojekte, et rakendada puhtas linnatranspordis uuenduslikke meetmeid, ning tarku linnu ja kogukondi käsitlev Euroopa tööstusalgatus, mille eesmärk on muuta linnades energia tootmine ja kasutamine säästvamaks ja tõhusamaks, on linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukonna jaoks samuti enesestmõistetavad koostööpartnerid.

Nimetatud valdkonna teadmis- ja innovaatikakogukond võib luua sidemed ka transpordi- ja energiateemat käsitlevate Euroopa tehnoloogiaplatvormidega, Euroopa keskkonnahoidlikke autosid käsitlevate avalike ja erasektori partnerlustega ning raamprogrammi arvukate asjaomase valdkonna projektidega. Teadmis- ja innovaatikakogukond võtaks arvesse Euroopa tehnoloogiaplatvormi raamistikus kindlaks määratud teadustegevuse prioriteete ja tegevuskavasid ning seni avaliku ja erasektori partnerluste ning raamprogrammi projektide raames korraldatud teadusuuringuid, et edendada ja kiirendada uuringute tulemuste kasutuselevõtmist ja laiendada nende kasutamist.

Kogukond püüab saavutada vastastikust täiendavust ka Euroopa liikuvustööstuse liiduga. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist kaasrahastatav Euroopa liikuvustööstuse liit püüab koondada piirkondlikke ja riiklikke poliitikakujundajaid, kes toetavad uuenduslike teenuselahenduste kasutamist liikuvustööstuses, et hankida suuremat ja paremat toetust uuenduslike teenustega tegelevatele VKEdele nendes tööstusharudes.

Ta teeb koostööd ka programmiga Intelligent Energy Europe, ökoinnovatsiooni turustamisprojektidega ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi arukat linnalist liikuvust käsitlevate IKT-põhiste teenuste ja katseprojektidega.

Asjaomane teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks neid programme, sest keskenduks teadmiste kolmnurga erialadevahelisele tegevusele ja eriti uuenduslikele toodetele ja teenustele ning ettevõtlusalasele haridusele.

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond täiendaks konkreetseid tegevusi, mida kaks tegutsevat teadmis- ja innovaatikakogukonda juba ellu viivad. Ta täiendaks kliimavaldkonna teadmis- ja innovaatikakogukonna Climat-KIC teemat, mis käsitleb üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja vastupanuvõimelistele linnadele, ning IKT teadmis- ja innovaatikakogukonna ICT Labs tööd, mis käsitleb arukaid transpordisüsteeme ja digitaalseid tulevikulinnu. Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond võtab arvesse nimetatud teadmis- ja innovaatikakogukondade tööd ning käsitleb seda laiemas, st keskkonnahoidlikuma, kaasavama, ohutuma ja arukama linnalise liikuvuse süsteemi kontekstis.

4. JÄRELDUS

Linnalise liikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond oleks eespool nimetatud probleemide lahendamiseks väga sobiv. Ta vastab ka teadmis- ja innovaatikakogukonna teema valiku kriteeriumidele:

· ta käsitleb olulisi majandus- ja ühiskondlikke probleeme (vajadus saavutada Euroopas kodanike, majanduse ja ühiskonna huvides transpordisüsteem, mis on ressursitõhus, keskkonnahoidlik, ohutu ja sujuv) ning aitab täita Euroopa 2020. aasta tegevuskava ja selle eesmärke kliima, energia, tööhõive, innovatsiooni ja hariduse alal.

· tema sihid ühtivad raamprogrammis Horisont 2020 kindlaks määratud eesmärkidega ja täiendavad teisi ELi transpordi- ja energiavaldkonna ning keskkonnameetmeid;

· ettevõtliku maailmavaate edendamisega lõimib ta kujunemisjärgus tehnoloogiad uute väärtusahelatega ja toetab teadusuuringute rakendamist toodetes ja teenustes;

· ta käsitleb Euroopa paradoksi probleemi, sest toetub ELi tugevale teadusbaasile ja otsib uusi käsitlusviise, et tagada keskkonnahoidlikum, kaasavam, ohutum ja arukam linnalise liikuvuse süsteem;

· ta ühendab kriitiliseks massiks väärtusahela väljapaistvad teaduse, hariduse, innovatsiooni ja koolituse sidusrühmad, mis muidu koos ei tegutseks;

· ta rakendab sektoritevahelist käsitlusviisi ja seega ühendab omavahel eri vastutustasandid alates eraettevõtetest kuni riiklike ametiasutuste, eriti kohaliku tasandi asutuste ja kodanikeni;

· ta teeb erialadevahelist tööd, mis hõlmab eri teadusharusid, ning arendab uut tüüpi erialadevahelisi õppeprogramme.

[1]               ELT L 97, 9.4.2008, lk 1

[2]               ELT C , , lk .

[3]               Teabelehtedel on võetud kokku analüüsid TIKi loomise olulisuse ja lisaväärtuse andmise kohta kavandatud teemavaldkonnas. Esitatud on hinnanguline teave selle kohta, mida TIK võiks konkreetses valdkonnas teha, kuid ei ole täpselt kirjeldatud tulevase TIKi tegevusi ega töömeetodeid.

[4]               Seda käsitlusviisi tutvustati Ühendkuningriigi valitsuse teadus- ja innovatsioonipoliitikat käsitlevas dokumendis „Sainsbury Review: The Race to the Top – Lord Sainsbury’s review of the UK Government’s Science and Innovation Policies”, 5. oktoober 2007.

[5]               Eurostat.

[6]               http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/ict/files/kets/hlg_report_final_en.pdf

[7]               ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon. 2009. Üleilmne põllumajandus 2050. aastani.

[8]               Tervishoiukulud on riigiti erinevad. Nende osakaal võib moodustada 1,1–9,7% SKPst ning riigi üldkuludest 4–18% või rohkem. ravimi- ja biotehnoloogiasektor on teistest sektoritest selle poolest kaugel ees (15,9%) ning suure osa moodustavad ka tervishoiuseadmed ja teenused (6,8%).

[9]               Näiteks kvaliteetsete ravimite kättesaadavus patsientidele, mis võib mõnikord võtta uute ravimite turustamisloa andmise õigusaktide tõttu kaua aega, sest seda mõjutab katsetamisele ja sertimisele ning hinna ja hüvitamistingimuste kindlaksmääramisele kulunud aeg.

[10]             Dokumendis kasutatakse kitsamat määratlust, milleks on „muuks kui energiatootmiseks kasutatavad ja mittepõllumajanduslikud toorained”, et vähendada võimalikku kattuvust olemasolevate, kliimamuutust ja energiat käsitlevate teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning tulevaste teadmis- ja innovaatikakogukondade prioriteetsete valdkondadega, nagu toit.

[11]             Euroopa Turvaorganisatsiooni andmed.

[12]             Euroopa Turvateenistuste Liidu andmed.

[13]             Üle 70% eurooplastest elab linnades, mis moodustavad rohkem kui 25% ELi territooriumist. Ligikaudu 85% ELi SKPst toodetakse linnades. Prognooside kohaselt suureneb linnastumine Euroopas 2050. aastaks 83%ni.

[14]             Mõned võimalike turgude näited: uued teenused reisijatele, hoolduse ning liikluskorralduse juhtimise ja ummikute ärahoidmise teenused; uued rakendused sõidukitele ning peidetud kommunikatsiooniteenused, et edendada suhtlust ja vältida reisimist (JRC 65426 EN).