SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Kavandatav Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2014–2018), edaspidi „Euratomi programm” hõlmab tuumaenergia (tuumasüntees ja tuuma lõhustumine) ja kiirguskaitse alaseid teadusuuringuid. Ettepanek on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” lahutamatu osa. Selles määratakse kindlaks otseste ja kaudsete meetmete kogueelarve, seatakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgid ning täpsustatakse kõnealust tegevust toetavaid vahendeid.

Ettepanek esitatakse ühe määrusena, mis hõlmab kõiki asjakohaseid aspekte seoses eespool nimetatud valdkondades tehtavate teadusuuringutega ning milles seatakse teadus- ja tehnoloogiaeesmärgid ning sätestatakse teadusorganisatsioonide, ülikoolide ja tööstussektori osalemise eeskirjad. See hõlmab tuumasünteesienergia alast teadus- ja arendusprogrammi, tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse alaseid teadusuuringuid ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi „JRC”) otseseid meetmeid tuumajulgeoleku ja -ohutuse alal.

Sellest tulenevalt tagatakse ettepanekuga, et liit jätkab tuumateaduse ja -tehnoloogia alase teadus- ja koolitustegevuse rahastamist aastatel 2014–2018, säilitab praegu käivitatavate programmide tulemuslikkuse ja tõhususe ning koordineerib liikmesriikide tegevust, et tagada liidule võimalikult suur lisaväärtus.

Eespool esitatud prioriteete toetades aitab Euratomi programm (2014–2018) saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” kolme strateegilist eesmärki, milleks on: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskonnaprobleemid. . Sellest tulenevalt jäävad Euratomi programm ja raamprogramm „Horisont 2020” omavahel asjakohaselt seotuks ja ühendatuks.

Kavandatud Euratomi programm on selgelt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja strateegia „Energia 2020” eesmärkidega. Programmi abil rakendatakse juhtalgatust „Innovatiivne liit”, toetatakse kommertskasutusele eelnevaid ja poliitiliste otsuste tegemiseks olulisi teadusuuringuid ning hõlbustatakse tehnosiiret akadeemiliste ringkondade ja tööstussektori vahel. Kuna Euratomi programmiga pannakse rõhku kõiki valdkondi hõlmavale koolitustegevusele, suurendatakse olemasoleva tuumatööstuse konkurentsivõimet ja luuakse eelkõige tuumasünteesi kõrgtehnoloogia tööstussektor, tagatakse kõnealuse programmiga majanduskasv ja uued töökohad paljudes teadusharudes.

Euratomi asutamislepingu kohaselt kestavad tuumauuringute programmid kuni viis aastat[1]. Seepärast kaotab kavandatud õigusakt kehtivuse 2018. aasta lõpus.

Rahvusvahelist katsetermotuumareaktorit (ITER) käsitletakse eraldi otsuses, kuna kõnealust projekti rahastatakse teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500, 29.6.2011) kohaselt väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku.

Euratomi programmi (2014–2018) rakendatakse üheainsa määrusega, millega nähakse ette kõik tuumauuringute rakendamiseks vajalikud sätted. Selline uus lähenemisviis erineb eelmistest programmitöö perioodidest, mil käesoleva määruse sisu hõlmasid neli erinevat õigusakti (kolm otsust vastavalt raamprogrammi ning kaudseid meetmeid käsitleva eriprogrammi ja JRC otseseid meetmeid käsitleva eriprogrammi kohta, samuti määrus, milles käsitleti ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist ning uurimistulemuste levitamist).

Samuti käsitletakse määruses lihtsustamiseesmärki, osutades samale osalejate tagatisfondile nagu raamprogrammis „Horisont 2020”.

Lisaks lihtsustatakse Euratomi programmiga (2014–2018) rahastamiseeskirju üldiselt ning muudetakse kontrollistrateegiat, toetades sedasi üldist lihtsustamiseesmärki.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Euratomi programmi käsitleva ettepaneku ettevalmistamisel võeti igati arvesse vastuseid, mis saadi ulatuslikul avalikul arutelul, mille aluseks oli roheline raamat „Probleemid ja võimalused: Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”[2]. Lisaks korraldati veel täiendavaid arutelusid eesmärgiga pidada valitsuste, tööstussektori eri sidusrühmade, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajatega nõu energiatemaatika üle tulevases uurimisprogrammis, et hõlmata nii tuuma- kui ka mittetuumaküsimusi. Samuti on komisjon võtnud arvesse nõukogus, Euroopa Parlamendis ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Euratomi raamprogrammi aastateks 2012–2013 käsitleva ettepaneku teemal toimunud arutelude tulemusi.

Ettepanekus tuginetakse ka põhjalikule mõjuhinnangule, mis on koostatud sidusrühmadega peetud arutelude ning sise- ja välishinnangute alusel. Mõjuhinnangus leiti, et tuumaohutusega ja Euroopa tuumaalaste oskuste vähenemisega seotud probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on võimalik ära kasutada liikmesriikide ja erasektori teadusalaste jõupingutuste ning teadusharude ja tehnoloogiasektori vahelist koostoimet. Liidu tasandil võetavate meetmetega on võimalik tugevdada tuumaalast teadus- ja innovatsiooniraamistikku ning kooskõlastada liikmesriikide teadusalaseid jõupingutusi, vältides tegevuse dubleerimist, säilitades kriitilise massi põhivaldkondades ja tagades riiklikest vahenditest sellise rahastamise, millega saavutatakse parim tulemus. Liidu tasandi programmiga on võimalik ka ellu rakendada kõrge riskitasemega ja pikaajaline tuumasünteesienergiaalane teadus- ja arendusprogramm, samuti hajutada riske ning luua haaret ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei ole võimalik saavutada.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Raamprogrammi õiguslik alus on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 7.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepaneku eelarve esitatakse jooksevhindades. Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses on esitatud määruse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressurssidele.

2011/0400 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020”

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „Euratomi asutamisleping”), eriti selle artikli 7 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus”) üks eesmärk on aidata tõsta liikmesriikide elatustaset muu hulgas sellega, et edendatakse ja soodustatakse liikmesriikide tuumauuringuid ning toetatakse neid ühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga.

(2) Tänu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse parandamisele suurendatakse tuumauuringutega sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning keskkonnasäästlikkust. Sama oluline on ka see, et tuumauuringutega aidatakse pikemas perspektiivis kaasa energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele.

(3) Ühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (edaspidi „Euratomi programm”) raames tehtavate tuumauuringutega aidatakse kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (kehtestatud [kuupäev] määrusega (EL) nr XX/XXXX,[5] edaspidi „raamprogramm „Horisont 2020””) eesmärkide saavutamisele ja hõlbustatakse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist ning Euroopa teadusruumi loomist ja toimimist.

(4) Olenemata tuumaenergia võimalikust mõjust energiavarustusele ja majanduse arengule, võivad tõsised tuumaõnnetused ohustada inimeste tervist. Seepärast tuleks Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi puhul pöörata võimalikult suurt tähelepanu tuumaohutusele ja vajaduse korral julgeolekuaspektidele.

(5) Kuna kõikides liikmesriikides on tuumarajatised või seal kasutatakse radioaktiivseid materjale eelkõige meditsiinilisel otstarbel, on nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldustes tunnistanud[6] jätkuvat vajadust tuumaalase pädevuse järele, tagades selle eelkõige teadusuuringualase ning ühenduse tasandil koordineeritava asjakohase hariduse ja koolitusega.

(6) ITERi projekti ühiseks rakendamiseks ettenähtud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu[7] sõlmimisega on ühendus võtnud kohustuse osaleda ITERi ehitamises ja selle edasises kasutamises. Ühenduse osalust haldab ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte Fusion for Energy”), mis loodi nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusega[8]. Ühisteevõtte Fusion for Energy, sh ITERi tegevust reguleeritakse eraldi õigusaktiga.

(7) Selleks et tuumasünteesienergia muutuks äriotstarbelise energiatootmise üheks usaldusväärseks võimaluseks, tuleb ITERi ehitamine kõigepealt edukalt ja õigel ajal lõpule viia ning alustada selle käitamist. Samuti tuleb kehtestada ambitsioonikad, kuid realistlikud suunised 2050. aastaks seatud elektritootmiseesmärkide saavutamiseks. Kõnealuste sihtide saavutamiseks tuleb Euroopa tuumasünteesiprogrammile uus suund anda. Rohkem tuleks keskenduda ITERi toetatavale tegevusele. Selline ratsionaliseerimine ei tohiks kahjustada Euroopa juhtivat rolli tuumasünteesiuuringutes.

(8) Teadusuuringute Ühiskeskus (edaspidi „JRC”) peaks jätkuvalt tagama tarbijale orienteeritud sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaalase toetuse ühenduse poliitika sõnastamisele, väljatöötamisele, rakendamisele ja jälgimisele eelkõige tuumaohutuse ja -julgeolekuga seotud teadusuuringute ja koolitustegevuse valdkonnas.

(9) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkuvalt looma täiendavaid ressursse konkureeriva tegevuse kaudu, sh sellega, et osaletakse Euratomi programmi kaudsetes meetmetes, kolmandate isikute töös ning vähemal määral intellektuaalomandi kasutamises.

(10) Kui iga liikmesriigi asi on otsustada, kas kasutada tuumaenergiat või mitte, siis liidu ülesanne on kõikide liikmesriikide huvides välja töötada raamistik, millega toetatakse valdkonnaüleseid tuumalõhustumistehnoloogia alaseid ühiseid teadusuuringuid ning teadmiste loomist ja säilitamist, pöörates erilist rõhku ohutusele, julgeolekule, kiirguskaitsele ja tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks on vaja sõltumatut teaduslikku tõendusmaterjali ja selles osas võib JRC anda olulise panuse. Sellist vajadust on tunnistatud komisjoni teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””,[9] milles teatati kavatsusest tugevdada JRC kaudu poliitiliste otsuste tegemiseks vajalikke teaduslikke tõendusmaterjale. JRC teeb ettepaneku seada kõnealuse ülesande lahendamisel tuumaohutuse ja -julgeoleku alastes teadusuuringutes kesksele kohale liidu poliitilised prioriteedid.

(11) Võttes arvesse Euratomi programmi eesmärki tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu, peaks programmiga suurendatama kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni küsimustes ning töötatama välja vastutustundlikud uurimis- ja innovatsioonialased tegevuskavad, mille abil lahendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna probleeme ja mis vastavad nende ootustele, ning lihtsustatama nende osalemist Euratomi programmi kohases tegevuses.

(12) Euratomi programmi rakendamine peaks olema kooskõlas teaduse ja tehnika, tööstuse, poliitika ja ühiskonna arenevate võimaluste ja vajadustega. Kõnealused tegevuskavad peaksid tihedalt ühendama kõikide asjaomaste sektorite sidusrühmi, samuti peaksid need olema piisavalt paindlikud uute arengutendentside suhtes. Euratomi programmi kehtivusaja jooksul tuleks pidevalt nõu küsida välisekspertidelt ning kasutada ära asjakohaseid struktuure, nt Euroopa tehnoloogiaplatvorme.

(13) Euratomi programm peaks aitama muuta teadlase elukutse liidus populaarsemaks. Piisavalt tähelepanu tuleks pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile[10] ning muudele Euroopa teadusruumiga seoses kindlaksmääratud asjakohastele võrdlusraamistikele ja samal ajal tuleks silmas pidada nende vabatahtlikku laadi.

(14) Euratomi programmi raames arendatava tegevuse eesmärk peaks olema suurendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning eelkõige käsitleda soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutada täielikult ära nii nais- kui ka meesteadlaste täielikku potentsiaali ning lisada projektidesse sooküsimused, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja stimuleerida innovatsiooni. Samuti peaks kõnealuse tegevuse eesmärk olema rakendada Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklis 8 naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta sätestatud põhimõtteid.

(15) Euratomi programmiga toetatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Arvesse tuleks võtta teaduse ja uue tehnoloogia eetika Euroopa töörühma arvamusi. Teadustegevuses tuleks ka arvestada ELi toimimise lepingu artiklit 13 ning vähendada tuleks loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, eesmärgiga asendada loomade kasutamine muude meetoditega. Kogu tegevuse jooksul tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(16) Suurem mõju peaks saavutatama ka sellega, et Euratomi programm ja erasektori rahalised vahendid ühendatakse avaliku ja erasektori partnerlussuhetega põhivaldkondades, kus tänu teadusuuringutele ja innovatsioonile oleks võimalik saavutada liidu üldisemad konkurentsivõimeeesmärgid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamisele.

(17) Euratomi programmiga tuleks parandada ühishuvidel ja vastastikusel kasul põhinevat koostööd kolmandate riikidega, seda eelkõige ohutuse valdkonnas.

(18) Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks Euratomi programmiga ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist.

(19) Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011 tunnistati vajadust võtta kasutusele uus lähenemisviis seoses liidu teadusuuringute rahastamise kontrollimise ja riskijuhtimisega ning nõuti tasakaalu saavutamist usalduse ja kontrolli ning riskide võtmise ja nende vältimise vahel. Euroopa Parlament kutsus oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta[11] üles pragmaatiliselt lihtsustama haldus- ja finantskorda ning märkis, et liidu teadusuuringute rahastamise juhtimine peaks rohkem põhinema osalejate usaldusel ja riskitaluvusel.

(20) Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. Muudetud kontrollistrateegia, mille puhul rõhk suunatakse vigade arvu vähendamiselt riskipõhisele kontrollile ja pettuste avastamisele, peaks vähendama osalejate kontrollikoormust.

(21) Oluline on tagada Euratomi programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle kõige tulemuslikum ja kasutajasõbralikum rakendamine, samal ajal ka programmi õiguskindlus ja kättesaadavus kõikide osalejate jaoks. On vaja tagada programmi vastavus nõukogu määrusele (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus][12] ning lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuetele.

(22) Selleks et tagada Euratomi programmi võimalikult tõhus rakendamine, lihtsustatud menetluste kaudu kerge juurdepääs kõikidele osalejatele ning ühtne, põhjalik ja läbipaistev raamistik kõikidele osalejatele, tuleks kõnealuses programmis osalemise ja uurimistulemuste levitamise suhtes kohaldada raamprogrammi „Horisont 2020” suhtes määruse (EL) nr XX/XXXX [osalemiseeskirjad] kohaselt kohaldatavaid eeskirju koos teatavate kohandustega.

(23) Oluline on jätkuvalt lihtsustada osalejate arendatud intellektuaalomandi kasutuselevõttu ning samal ajal kaitsta teiste osalejate ja komisjoni õigustatud huve kooskõlas Euratomi asutamislepingu 2. peatükiga.

(24) Osalejate tagatisfond, mida haldab komisjon ja mis loodi nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusega (Euratom) nr 1908/2006/EÜ (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad),[13] ja [kuupäev] määrusega (Euratom) nr XX/XX, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012-2013),[14] on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Osalejate tagatisfond, mis on loodud määruse (EL) nr XX/2012 [osalemise ja levitamise eeskirjad] kohaselt, peaks katma ka meetmeid, mida võetakse määruse (Euratom) nr 1908/2006, määruse (Euratom) nr XX/XX [Euratomi osalemiseeskirjad (2012–2013)] ja käesoleva määruse alusel.

(25) Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastutab Euratomi programmi elluviimise eest komisjon. Euratomi programmi rakendamisel, v.a otseste meetmete puhul, peaks komisjoni abistama liikmesriikide nõuandekomitee, et tagada riikide poliitika asjakohane koordineerimine kõnealuse teadus- ja koolitusprogrammiga hõlmatud valdkondades.

(26) Selleks et saavutada Euratomi programmi eesmärgid asjakohastes valdkondades, on vaja toetada nii Euratomi programmi raames kui ka raamprogrammiga „Horisont 2020” ühiselt toimuvat valdkonnaülest tegevust.

(27) Tõhusaks tulemusjuhtimiseks, sh hindamiseks ja järelevalveks, on vaja välja töötada konkreetsed ajaliselt mõõdetavad tulemusnäitajad, mis oleksid realistlikud ja kajastaksid sekkumisloogikat ning vastaksid eesmärkide ja toimingute pingereale. Kehtestada tuleks asjakohased mehhanismid, mille abil tagada Euratomi programmi rakendamise ja järelevalve ning Euroopa teadusruumi arengu, saavutuste ja toimimise järelevalve vaheline koordineeritus.

(28) Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsusega 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse ümberkorraldamise kohta,[15] on konsulteeritud JRC otseseid meetmeid käsitlevates teadus- ja tehnikaküsimustes.

(29) Õiguskindluse huvides tuleks tunnistada kehtetuks järgmised õigusaktid: nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus 2006/970/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011),[16] määrus (Euratom) nr 1908/2006, nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/976/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi,[17] nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/977/Euratom, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi,[18] nõukogu [kuupäev] otsus XXXX/XXXX, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013),[19] määrus (Euratom) nr XXX/XXXX [Euratomi osalemiseeskirjad (2012–2013)], nõukogu [kuupäev] otsus XXXX/XXXX/Euratom, mis käsitleb kaudsete meetmetena elluviidavat eriprogrammi, millega rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013),[20] ning nõukogu [kuupäev] otsus XXXX/XXXX/Euratom, mis käsitleb JRC otseste meetmetena elluviidavat eriprogrammi, millega rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)[21].

(30) Komisjon on pidanud nõu Euratomi teadus- ja tehnikakomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

KEHTESTAMINE

Artikkel 1

Kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euratomi teadus- ja koolitusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „Euratomi programm”) ning sätestatakse kõnealuses programmis osalemise eeskirjad, sh eeskirjad käesoleva määruse alusel eraldatavaid vahendeid haldavate rahastamisasutuste osalemise kohta programmides ning nende osalemise kohta käesoleva määruse ja määrusega (EL) nr XX/XXX kehtestatud raamprogrammi „Horisont 2020” (edaspidi „programm „Horisont 2020””) alusel toimuvas tegevuses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „teadus- ja innovatsioonitegevus” – kogu tegevus, mis hõlmab teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, tutvustamistegevust ja innovatsiooni, sh koostöö edendamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tulemuste levitamine ja optimeerimine ning Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus”) teadlaste koolituse ja liikuvuse soodustamine;

(b) „otsesed meetmed” – Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu toimuv komisjoni teadus- ja innovatsioonitegevus;

(c) „kaudsed meetmed” – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit või ühendus (edaspidi „liit”) rahaliselt toetab;

(d) „avaliku ja erasektori partnerlus” – partnerlus, mille puhul erasektoris tegutsevad partnerid, ühendus ja vajaduse korral muud partnerid kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või strateegiliselt tähtsa tegevuse arendamist ja rakendamist;

(e) „avaliku sektori sisene partnerlus” – partnerlus, mille puhul avaliku sektori asutused või piirkonna, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused kohustuvad koos ühendusega ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või -tegevuse arendamist ja rakendamist.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Euratomi programmi üldeesmärk on suurendada tuumaohutust ja -julgeolekut ning kiirguskaitset ja aidata pikemas perspektiivis kaasa energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele. Üldeesmärgi saavutamiseks rakendatakse I lisas täpsustatud tegevust otseste ja kaudsete meetmetena, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erieesmärgid.

2. Euratomi programmi kaudsete meetmete erieesmärgid on järgmised:

(a) toetada tuumasüsteemide ohutut toimimist;

(b) aidata välja töötada lõplike tuumajäätmete käitlemise võimalused;

(c) toetada tuumaalase pädevuse arendamist ja selle kestlikkust liidu tasandil;

(d) parandada kiirguskaitset;

(e) tõendada tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekust olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste abil;

(f) panna alus tulevastele termotuumaelektrijaamadele, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti;

(g) edendada innovatsiooni ja parandada tööstuse konkurentsivõimet;

(h) tagada tuumauuringute jaoks üleeuroopaliselt oluliste teadustaristute kättesaadavus ja kasutamine.

3. Euratomi programmi otseste meetmete erieesmärgid on järgmised:

(a) suurendada tuumaohutust, sh: tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutust, tõhustada jäätmekäitlust ja dekomisjoneerimist ning parandada valmisolekut hädaolukorras;

(b) suurendada tuumajulgeolekut, sh: tõhustada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, tõkestada tuumarelva levik, võidelda ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega ja täiustada tuumaalast kohtuekspertiisi;

(c) viia standardimiseks vajalik tuumateadusbaas tipptasemele;

(d) edendada teabehaldust, haridust ja koolitust;

(e) toetada liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitikat ning sellekohast õigusloomet.

4. Euratomi programmi rakendamisel seatakse eesmärgiks tagada, et toetatavad prioriteedid ja tegevusvaldkonnad sobiksid muutuvate vajadustega ning et võetaks arvesse teaduse, tehnika, innovatsiooni, poliitika kujundamise, turgude ja ühiskonna muutumist.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud erieesmärkide puhul võib arvesse võtta Euratomi programmi rakendamise jooksul tekkivaid uusi ja ettenägematuid vajadusi, sh reageerimist seoses tekkivate võimaluste, kriiside ja ohtudega, seoses liidu uue poliitika väljatöötamisega kaasnevate vajadustega ning seoses tulevaste programmide toetuseks kavandatud meetmete juhtimisega.

Artikkel 4

Eelarve

1. Euratomi programmi rakendamiseks ettenähtud rahastamispaketi suurus on 1 788,889 miljonit eurot. See summa jaguneb järgmiselt:

(a) tuumasünteesiuuringute ja sellekohase arendustegevuse programmiga seotud kaudsete meetmete jaoks 709,713 miljonit eurot;

(b) tuumalõhustumise, tuumaohutuse ja kiirguskaitsega seotud kaudsete meetmete jaoks 354,857 miljonit eurot;

(c) otseste meetmete jaoks 724,319 miljonit eurot.

Euratomi programmi kaudsete meetmete rakendamiseks ei kasuta komisjon oma halduskuludest rohkem kui 13,5 %.

2. Euratomi programmi rahastamise paketist võib katta kulud, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti infotöötluseks ja -vahetuseks ettenähtud infotehnoloogiavõrkude kulud ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulud, mis komisjonile Euratomi programmi juhtimisega kaasnevad.

3. Vajaduse korral võib tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka pärast 2018. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2018. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

4. Kui otseste meetmetega toetatakse algatusi, mille on käivitanud üksused, kellele komisjon on usaldanud rakendamise kooskõlas artikli 6 lõikega 2 ja artikliga 15, ei käsitata sellist toetust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osana.

Artikkel 5

Kolmandate riikide assotsieerumine

1. Euratomi programm on avatud järgmistele riikidele:

(a) ühinejariigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ning üldtingimustele ja korrale, mis on nende riikide osalemiseks liidu programmides sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samaväärsetes lepingutes;

(b) väljavalitud kolmandad riigid, mis vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

i)        riigi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;

ii)       riik on varemgi edukalt osalenud liidu uurimis- ja innovatsiooniprogrammides;

iii)      riigil on liiduga tihedad majanduslikud ja geograafilised sidemed;

iv)      riik on Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) liige või on tegemist riigi või territooriumiga, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/2012[22] lisas.

2. Eritingimused seoses assotsieerunud riikide osalemisega Euratomi programmis, sh nende rahaline toetus sõltuvalt sisemajanduse koguproduktist, määratakse kindlaks liidu ja assotsieerunud riikide vaheliste rahvusvaheliste lepingutega.

II JAOTIS

RAKENDAMINE

I PEATÜKK

TOETUSE RAKENDAMINE, HALDAMINE JA VORMID

Artikkel 6

Ühendusepoolse toetuse haldamine ja vormid

1. Euratomi programmi rakendatakse kaudsete meetmetega, milleks kasutatakse üht või mitut määruses (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] sätestatud rahalise toetuse vormi, sh toetusi, auhindu, hankemenetlust, finantsinstrumente ja rahalist osalust. Ühendusepoolne toetus hõlmab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) teadus- ja innovatsioonitegevuse vormis võetavaid otseseid meetmeid.

2. Ilma et see piiraks Euratomi asutamislepingu artikli 10 kohaldamist, võib komisjon usaldada osa Euratomi programmi rakendamisest määruse (EL) nr XXXX/ 2012 [uus finantsmäärus] artikli [55 lõike 1 punktis b] osutatud rahastamisasutustele.

Samuti võib komisjon usaldada Euratomi programmi raames võetavate kaudsete meetmete rakendamise raamprogrammi „Horisont 2020” alusel loodud või selles osutatud asutustele.

Artikkel 7

Teadusuuringutes osalemise ja uurimistulemuste levitamise eeskirjad

1. Kui õigussubjekt osaleb Euratomi programmi raames võetavates meetmetes, kohaldatakse tema osalemise suhtes määruses (EL) nr XX/2012 [osalemis- ja levitamiseeskirjad] sätestatud eeskirju, kui käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti.

2. Euratomi programmi kohaldamisel hõlmavad määruse (EL) nr XX [osalemis- ja levitamiseeskirjad] artikli 40 lõike 2 teises lõigus osutatud julgeolekueeskirjad liikmesriikide riigikaitsehuve Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

Erandina kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 esimesest lõigust võib komisjon või rahastamisasutus olla vastu ühenduselt rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemustega seotud omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi või mitteainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud Euratomi programmiga, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega. Julgeolekukaalutlused hõlmavad liikmesriigi riigikaitsehuve Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

Erandina kõnealuse määruse artikli 46 lõike 1 esimesest lõigust on ühendusel ja selle ühisettevõtetel ühenduse poliitika, programmide või kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raames võetud kohustuste väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve eesmärgil õigus kasutada ühenduselt rahalist toetust saanud osaleja töö tulemusi. Sellised kasutusõigused hõlmavad õigust volitada kolmandaid isikuid kasutama tulemusi riigihankemenetluses ja edasilitsentsimisõigust ning kõnealuseid õigusi võib kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool konkurentsi ning need antakse kasutustasuta.

3. Osalejate tagatisfondiga, mis on loodud vastavalt määrusele (EL) nr XX/2012 [osalemis- ja levitamiseeskirjad], asendatakse osalejate tagatisfondid, mis on loodud määrusega (Euratom) nr 1908/2006 ja määrusega (Euratom) nr XX/XX [Euratomi osalemiseeskirjad 2012–2013], ning kõnealune fond on nimetatud kahe fondi õigusjärglane.

Määrustega (Euratom) nr 1908/2006 ja (Euratom) nr XX/XX [Euratomi osalemiseeskirjad 2012–2013] loodud osalejate tagatisfondidest pärinevad summad kantakse üle uuele osalejate tagatisfondile 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Otsuse XX/XX [Euratomi programm aastateks 2012–2013] alusel võetavates meetmetes osalejad, kes sõlmivad toetuslepingu pärast 31. detsembrit 2013, teevad osamakse osalejate tagatisfondile.

Artikkel 8

Valdkonnaülene tegevus

1. Euratomi programmi eesmärkide saavutamiseks ning Euratomi programmi ja programmi „Horisont 2020” ühiste probleemide lahendamiseks võib liit toetada rahaliselt tegevust, mis hõlmab mitut kaudset meedet, mis on esitatud I lisas ja/või millega rakendatakse nõukogu otsusega XX/XXXX/EL[23] loodud raamprogrammi „Horisont 2020” eriprogrammi.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahaline toetus võib koosneda rahalisest toetusest käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud kaudsetele meetmetele ja määruse (EL) nr XX/XXXX [millega kehtestatakse programm „Horisont 2020”] artiklis 6 sätestatud kaudsetele meetmetele ning seda antakse ühtse rahastamiskava alusel.

Artikkel 9

Sooline võrdõiguslikkus

Euratomi programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis.

Artikkel 10

Eetikapõhimõtted

1. Euratomi programmi raames toimuva teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul järgitakse eetikapõhimõtteid ning asjakohaseid liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

Eriti peetakse silmas proportsionaalsuse põhimõtet, õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigust mittediskrimineerimisele ning vajadust tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

2. Euratomi programmi raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse peaasjalikult tsiviilrakendustele.

Artikkel 11

Tööprogrammid

1. Komisjon võtab kaudsete meetmete rakendamiseks vastu tööprogrammid. Kõnealused programmid võimaldavad ellu viia altpoolt tulevaid algatusi, millega püütakse eesmärke saavutada innovatiivsel viisil.

Tööprogrammides esitatakse põhielemendid meetmete rakendamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus], sh üksikasjalikud eesmärgid, seonduvad rahastamisvahendid ja ajakava ning mitmeaastane lähenemisviis ja strateegilised suundumused järgmisteks rakendamisaastateks.

2. Otseste meetmete jaoks töötab komisjon kooskõlas otsusega 96/282/Euratom välja mitmeaastase tööprogrammi, milles sätestatakse üksikasjalikult eesmärgid, I lisas esitatud teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

Mitmeaastases tööprogrammis võetakse ka arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohast teadustegevust. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral.

3. Tööprogrammides võetakse arvesse teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorda riigis, liidus ja rahvusvahelisel tasandil ning asjakohaseid poliitilisi, turualaseid ja ühiskondlikke arengutendentse. Programme ajakohastatakse vajaduse korral.

4. Tööprogrammid sisaldavad jagu, milles määratakse kindlaks artiklis 8 osutatud valdkonnaülene tegevus.

Artikkel 12

Programmi juhtimine

1. Euratomi programmi kaudsete meetmete rakendamisel abistavad komisjoni järgmised nõuandekomiteed:

a)      tuumalõhustumisküsimustes nõukogu otsuse 84/338/Euratom, ESTÜ, EMÜ[24] lisa punktides 5 ja 6 osutatud nõuandekomitee;

b)      tuumasünteesiküsimustes nõukogu 16. detsembri 1980. aasta otsuse[25] kohaselt loodud tuumasünteesiprogrammi nõuandekomitee.

Erandina otsuse 84/338/ Euratom, ESTÜ, EMÜ artikli 3 lõikest 3 ja nõukogu 16. detsembri 1980. aasta otsuse punktist 9 juhib kõnealuste nõuandekomiteede tööd komisjon.

2. Komisjon teavitab lõikes 1 osutatud vastavat komiteed korrapäraselt Euratomi programmi rakendamise üldisest edusammudest ning annab talle õigel ajal teavet kõikide kõnealuse programmi raames kavandatavate või rahastatavate kaudsete meetmete kohta.

Artikkel 13

Välisekspertide nõuanded ja ühiskonna kaasamine

1. Euratomi programmi rakendamisel võetakse arvesse nõuandeid ja panust, mis on vajaduse korral saadud järgmisi võimalusi kasutades: Euratomi teadus- ja tehnikakomiteelt vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 134, kõrgetasemeliste ekspertide nõuanderühmadelt, mille komisjon on moodustanud, rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogialepingute alusel loodud dialoogistruktuuride kaudu, tulevikku suunatud tegevuse kaudu, sihtotstarbelistel avalikel aruteludel ning selliste läbipaistvate ja interaktiivsete protsesside tulemusena, millega tagatakse vastutustundliku teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine.

2. Samuti võetakse täielikult arvesse Euroopa tehnoloogiaplatvormide, ühise kavandamise algatuste ja Euroopa innovatsioonipartnerluse raames kehtestatud teadus- ja innovatsioonikavade asjakohaseid aspekte.

II PEATÜKK

KONKREETSED TEGEVUSVALDKONNAD

Artikkel 14

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Erilist tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) osaleksid Euratomi programmis ja et innovatsioon neid mõjutaks. VKEde osalemise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine on hindamis- ja järelevalvemenetluse üks osa.

Artikkel 15

Avaliku ja erasektori vahelised ning avaliku sektori sisesed partnerlussuhted

Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib Euratomi programmi erimeetmete rakendamisel kasutada järgmisi võimalusi:

(a) Euratomi asutamislepingu artikli 5 alusel loodud ühisettevõtted;

(b) avaliku sektori sisesed partnerlussuhted, mis põhinevad rahastamiskaval „Programmi kaasrahastamismeetmed”;

(c) avaliku ja erasektori lepingulised partnerlussuhted, nagu on osutatud määruse (EL) nr xxx/201x artiklis 19.

Artikkel 16

Rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Kolmandates riikides asutatud üksustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on õigus osaleda Euratomi programmi kaudsetes meetmetes määruses (EL) nr XX/XXX [osalemiseeskirjad] sätestatud tingimustel. Üldpõhimõtte erandid on sätestatud artiklis 7. Euratomi programmi raames edendatakse rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega selleks, et:

(a) viia liidu teadus ja innovatsioon tipptasemele, muuta need atraktiivsemaks ning suurendada majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet;

(b) tulemuslikult lahendada ülemaailmseid ühiskonnaprobleeme;

(c) toetada liidu välispoliitilisi eemärke ja täiendada välisprogramme.

2. Selliste sihtmeetmete rakendamisel, mille eesmärk on edendada koostööd konkreetsete kolmandate riikidega või riigirühmadega, lähtutakse ühishuvist ja vastastikusest kasust, võttes arvesse kõnealuste riikide või rühmade teadus- ja tehnoloogiaalast suutlikkust ning turuvõimalusi, ning eeldatavast mõjust.

Soodustada tuleks vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide programmidele. Selleks et mõju oleks võimalikult suur, edendatakse koostööd liikmesriikide ja assotsieerunud riikide algatuste vahel ning suurendatakse nendevahelist koostoimet.

Koostööprioriteetide kindlaksmääramisel võetakse arvesse liidu poliitika arengutendentse ja võimalusi teha koostööd kolmandate riikidega ning võimalikke vajakajäämisi kolmanda riigi intellektuaalomandisüsteemis.

Artikkel 17

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

1. Euratomi programmi rakendamisel käsitatakse tulemuste levitamist ja teabe vahetamist programmiga toetatavate meetmete lahutamatu osana.

2. Teabevahetus võib hõlmata järgmist:

(a) teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud algatused ja Euratomi programmi alusel rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine, eelkõige alaesindatud piirkondades või alaesindatud osalejaliikide jaoks;

(b) sihtotstarbeline abi projektidele ja konsortsiumidele, et tagada neile vajalikud oskused optimeerida tulemuste vahetamist ja levitamist;

(c) algatused, millega elavdatakse üldsusega dialoogi ja arutelu teaduse, tehnika ja innovatsiooniga seotud küsimustes, ning sotsiaalmeedia ning muude innovatiivsete tehnoloogialahenduste ja meetodite ärakasutamine.

(d) liidu poliitiliste prioriteetide teatavakstegemine, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.

3. Kui Euratomi asutamislepingust ja asjakohastest liidu õigusaktidest ei tulene teisiti, võib teabe levitamine hõlmata järgmist:

(a) tegevus, millega kogutakse kokku eri projektide tulemused, sh selline tegevus, mida võidakse rahastada muudest allikatest, eesmärgiga koostada põhijäreldusi kokkuvõtvad kasutajasõbralikud andmebaasid ja aruanded;

(b) tulemuste levitamine poliitikakujundajatele, sh standardimisasutustele, et edendada poliitiliselt oluliste tulemuste kasutamist asjakohastes rahvusvahelistes, liidu, riigi ja piirkonna tasandi asutustes.

III PEATÜKK

KONTROLL

Artikkel 18

Kontroll ja audit

1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku kontrollisüsteemi kavandamisel seatakse eesmärgiks tagada põhjendatud kindlus, et saavutatakse tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususega seotud riskide nõuetekohane juhtimine, ning aluseks olevate tehingute õigus- ja korrapärasus, võttes arvesse programmide mitmeaastast kestust ja asjaomaste maksete laadi.

2. Kontrollisüsteemiga tagatakse asjakohane tasakaal usalduse ja kontrolli vahel ning võetakse arvesse kõikide tasandite kontrolli haldus- ja muid kulusid, et oleks võimalik saavutada Euratomi programmi eesmärgid ning et oleks võimalik ligi meelitada kõige väljapaistvamaid teadlasi ja kõige innovatiivsemaid ettevõtjaid.

3. Kontrollisüsteemi ühe osa moodustab Euratomi programmi raames võetavate kaudsete meetmete kulude auditeerimise strateegia, mille aluseks on kulude representatiivse valimi finantsaudit kogu programmi ulatuses. Lisaks sellisele representatiivsele valimile tehakse valik kuludega seotud riskide hindamise alusel.

Euratomi programmi alusel võetavate kaudsete meetmete kulusid auditeeritakse ühtselt kooskõlas kokkuhoiu, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttega, et muuta osalejate auditeerimiskoormus võimalikult väikseks.

Artikkel 19

Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapealsete kontrollide alusel kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib komisjon teha auditeid nelja aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

3.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[26] sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või ELi eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud ELi finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega, toetuse määramise otsustega ja käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt auditeerimise ja kohapealse kontrolli õigus.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 20

Järelevalve

1. Komisjon jälgib igal aastal Euratomi programmi rakendamist, sh edusamme ja saavutusi.

2. Komisjon esitab aruande järelevalve tulemuste kohta ja levitab neid.

Artikkel 21

Hindamine

1. Hindamisi tehakse õigel ajal, et selle tulemusi oleks võimalik otsustusprotsessis arvesse võtta.

31. maiks 2017 teeb komisjon otsusega 2006/970/Euratom kehtestatud Euratomi seitsmenda raamprogrammi järelhindamist ning otsusega 20XX/XX/Euratom kehtestatud ja 2015. aasta lõpuks lõpule viidava Euratomi programmi (2012–2013) järelhindamist arvesse võttes koos sõltumatute ekspertidega Euratomi programmi vahehindamise, milles käsitletakse eesmärkidega ja kõikide meetmete jätkuva asjakohasusega, vahendite tõhususe ja kasutamisega, edasise lihtsustamise ulatusega ning Euroopa lisaväärtusega seoses saavutatut (tulemuste ja mõju tagamisel tehtud edusammude tasandil). Hindamisel võetakse veel arvesse meetmete panust liidu prioriteetidesse, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, ning tulemusi seoses varasemate meetmete pikaajalise mõjuga.

31. detsembriks 2022 teeb komisjon sõltumatute ekspertide abiga Euratomi programmi järelhindamise. See hõlmab programmi põhjendusi, rakendamist ja tulemusi ning meetmete pikaajalist mõju ja jätkusuutlikkust ning hindamistulemuste põhjal tehakse otsus järgneva meetme võimaliku uuendamise, muutmise või peatamise kohta.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, hinnatakse Euratomi programmi otseseid ja kaudseid meetmeid eraldi.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamistega hinnatakse artikliga 3 kehtestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme, võttes arvesse II lisas kindlaksmääratud asjakohaseid tulemusnäitajaid.

4. Liikmesriigid annavad komisjonile andmed ja teabe, mis on vajalikud asjaomaste meetmete jälgimiseks ja hindamiseks.

5. Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste järeldused ja oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

III JAOTIS

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Otsus 2006/970/Euratom, määrus (Euratom) nr 1908/2006, otsus 2006/976/Euratom, otsus 2006/977/Euratom, otsus XXXX/XXXX [Euratomi raamprogramm (2012–2013)], määrus (Euratom) nr XXX/XXXX [Euratomi osalemiseeskirjad (2012–2013)], otsus XXXX/XXXX/Euratom [eriprogramm (2012–2013)] ja otsus XXXX/XXXX/Euratom [eriprogramm – otsesed meetmed (2012–2013)] tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2. Tegevust, millele ühendus annab rahalist toetust lõikes 1 osutatud otsustega kehtestatud programmide alusel, ning sellise tegevusega seotud rahalisi kohustusi reguleeritakse jätkuvalt kõnealuste programmide suhtes kohaldatavate eeskirjadega kuni kõnealuste programmide lõpuleviimiseni.

3. Artiklis 4 osutatud rahaeraldistest võib ka katta sellise tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalik kõnealuse programmi ning otsuse XX/XX/Euratom [Euratomi raamprogramm (2012–2013)], otsuse XXXX/XXXX/Euratom [eriprogramm (2012–2013)] ja otsuse XXXX/XXXX/Euratom [eriprogramm – otsesed meetmed (2012–2013)] alusel vastuvõetud meetmete vahelise ülemineku tagamiseks.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

I LISA – TEGEVUS

1. Euratomi programmi põhjendused – tee rajamine 2020. aastaks

Artiklis 3 esitatud eesmärkide saavutamisega tugevdab Euratomi programm raamprogrammi „Horisont 2020” järgmise kolme prioriteedi raames saavutatut: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskonnaprobleemid. Euratomi programmiga toetatakse eelkõige tulevast üleminekut usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile ressursside suureneva nappuse, suuremate energiavajaduste ja kliimamuutuste olukorras.

Euratomi programmiga tugevdatakse tuumaalast teadus- ja innovatsiooniraamistikku ning kooskõlastatakse liikmesriikide teadusalaseid jõupingutusi, vältides tegevuse dubleerimist, säilitades kriitilise massi põhivaldkondades ja tagades optimaalse rahastamise riiklikest vahenditest.

Strateegia, mille alusel arendada tuumasünteesi kui üht usaldusväärset võimalust, kuidas kommertsotstarbel CO2-vabalt energiat toota, peab järgima neid suuniseid ja tähiseid, mis on kehtestatud 2050. aastaks seatud elektritootmiseesmärkide saavutamiseks. Kõnealuse strateegia rakendamiseks korraldatakse radikaalselt ümber liidu tuumasünteesialane töö (sh juhtimine, rahastamine ja korraldamine), et tagada rõhuasetuse üleminek üksnes teadusuuringutelt selliste tulevikurajatiste nagu ITER, DEMO jm projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele. Selleks peavad kõik liidu tuumasünteesiringkonnad, komisjon ja liikmesriikide rahastamisasutused tegema omavahel tihedat koostööd.

Selleks et liit säilitaks kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajaliku asjatundlikkuse, tugevdatakse programmiga veelgi tema osatähtsust koolituse alal ning luuakse sihtotstarbelised koolitusprogrammid ja kogu Euroopale huvi pakkuvad koolitusasutused. Niimoodi jätkatakse Euroopa teadusruumi tõhustamist ning uute liikmesriikide ja assotsieerunud riikide edasist integreerimist.

2. Programmi eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus 2.1. Kaudsed meetmed

(a) Tuumasüsteemide ohutu toimimise toetamine (ühiskonnaprobleemid)

Vastavalt seatud üldeesmärgile toetatakse ühist teadustegevust, mis on seotud liidus kasutusel olevate reaktorisüsteemide (sh tuumkütusetsükliga rajatiste) ohutu käitamisega või, kuivõrd see on vajalik liidu üldise tuumaohutusalase asjatundlikkuse säilitamiseks, selliste reaktoritüüpide ohutu käitamisega, mida võidakse kasutada tulevikus, keskendudes üksnes ohutusaspektidele, sh kõikidele sellistele kütusetsüklitega seotud aspektidele nagu partitsioneerimine ja transmutatsioon.

(b) Lõplike tuumajäätmete käitlemise võimaluste väljatöötamisele kaasaaitamine (tipptasemel teadus; ühiskonnaprobleemid)

Ühine ja/või koordineeritud teadustegevus, mis käsitleb kõiki aktuaalseid põhiaspekte seoses kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamisega, ning vajaduse korral tehnoloogialahenduste ja ohutusaspektide tutvustamine. Kõnealuse tegevusega edendatakse liidu ühiste seisukohtade kujundamist jäätmekäitlusega seotud põhiküsimustes alates kütuse kasutuselt kõrvaldamisest kuni lõppladustamiseni. Selliste muude radioaktiivsete jäätmete voogude käitlemisega seotud teadustegevus, mille jaoks toimiv tööstuslik protsess praegu puudub.

(c) Tuumaalase pädevuse arendamise ja selle kestlikkuse toetamine liidu tasandil (tipptasemel teadus)

Ühise koolitus- ja vahetustegevuse edendamine teaduskeskuste ja tööstussektori vahel ning eri liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahel ning eri valdkondi hõlmava tuumaalase pädevuse säilitamise toetamine, et tagada piisavalt kvalifitseeritud teadlaste, inseneride ja töötajate olemasolu liidu tuumasektoris pikemas perspektiivis.

(d) Kiirguskaitse parandamine (tipptasemel teadus; ühiskonnaprobleemid)

Ühine ja/või koordineeritud teadustegevus, mis eelkõige käsitleb väikese doosiga (tööstuses, meditsiinis või keskkonnas kasutamisega) seotud riske ja selliste hädaolukordadega toimetulekut, mis on seotud õnnetusjuhtumitega, millega kaasneb kiirgus, eesmärgiga luua üleeuroopaline teadus- ja tehnoloogiabaas tugevale, tasakaalukale ja ühiskondlikult vastuvõetavale kaitsesüsteemile.

(e) Tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste kasutamise abil (juhtpositsioon tööstuses, ühiskonnaprobleemid)

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe osaliste tehtava ühise teadustegevuse toetamine, et sujuvalt tagada ITERi tulemuslik toimimine, muu hulgas asjakohaste rajatiste (sh Euroopa Ühistoroidkambri JET) kasutamine, kõrgefektiivsete arvutite kasutamine integreeritud modelleerimiseks ning koolitustegevus järgmise põlvkonna teadlaste ja inseneride ettevalmistamiseks.

(f) Tulevastele termotuumaelektrijaamadele aluse panemine, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti (juhtpositsioon tööstuses; ühiskonnaprobleemid)

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe osaliste ühistegevuse toetamine, et arendada välja ja kvalifitseerida materjalid näidisjaama jaoks, mis muu hulgas eeldab asjakohaste materjalikatserajatiste ettevalmistamist ja läbirääkimisi seoses liidu osalemisega kõnealuse rajatise jaoks sobivas rahvusvahelises raamistikus.

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe osaliste sellise ühise teadustegevuse toetamine, mis on seotud reaktori käitamisega ning mille käigus arendatakse ja esitletakse kõiki tuumasünteesi-näidisjaama jaoks asjakohaseid tehnoloogialahendusi. Kõnealune tegevus hõlmab näidisjaama täieliku põhimõttelise projekti (täielike põhimõtteliste projektide) ettevalmistamist ja stellaraatorite kui elektrijaamatehnoloogia potentsiaali ärakasutamist.

(g) Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime suurendamine (juhtpositsioon tööstuses)

Teadmiste haldamine ja tehnosiire käesoleva programmi alusel kaasrahastatavatelt teadusuuringutelt nende kõiki innovatiivseid aspekte ellurakendavasse tööstusesse ning kogu sellise tegevuse toetamine.

Innovatsiooni edendamine muu hulgas sellega, et tagatakse avalik juurdepääs teadusväljaannetele, teabehalduse andmebaas ning haridusprogrammide tehnoloogiateemade levitamine ja tutvustamine.

Pikas perspektiivis toetatakse Euratomi programmiga konkurentsivõimelise termotuumasünteesisektori ettevalmistamist ja arendamist, eelkõige tänu termotuumaelektrijaamu käsitlevate tehnoloogiasuuniste rakendamisele ning tööstussektori aktiivsele kaasamisele kavandamis- ja arendusprojektidesse.

(h) Üleeuroopaliselt oluliste teadustaristute kättesaadavuse ja kasutamise tagamine (tipptasemel teadus)

Tegevus, millega toetatakse Euratomi programmi rakendusalasse kuuluvate põhiliste teadustaristute väljaehitamist, remontimist, kasutamist ja pidevat kättesaadavust, samuti neile juurdepääsu ja nendevahelist koostööd.

i)            Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe

Toetust (programmi kaasrahastamismeede) antakse õigussubjektile, mille on asutanud või määranud Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe osalised oma tegevuse rakendamiseks ja koordineerimiseks. Kõnealune toetus võib hõlmata mitterahalisi vahendeid, nt JET-rajatise teaduslikku ja tehnilist käitamist kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 10, või komisjoni töötajate lähetamist.

2.2. JRC otsesed meetmed

JRC teadustegevuse eesmärk on toetada nõukogu direktiivide 2009/71/Euratom[27] ja 2011/70/Euratom[28] rakendamist ning selliste nõukogu järelduste rakendamist, millega seatakse prioriteediks kõige rangemad tuumaohutus- ja -julgeolekustandardid nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Täpsemalt tähendab see, et JRCsse on koondatud vajalik võimekus ja asjatundlikkus, et aidata hinnata ja parandada tuumarajatiste ohutust ning tuumaenergia ja muude tuuma lõhustumisest erinevate rakenduste rahuotstarbelist kasutamist, tagada teadusbaas asjakohastele liidu õigusaktidele ning vajaduse korral oma ülesannete ja pädevuse piires reageerida tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele. Selleks teostab JRC teadusuuringuid ja hindamisi, jagab võrdlusandmeid, koostab standardeid ning pakub sihtotstarbelist koolitust ja haridust. Vajaduse korral püütakse saavutada koostoime säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvormiga ja muude valdkonnaüleste algatustega.

(a) Tuumaohutuse suurendamine, sh tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutuse suurendamine, jäätmekäitluse ja dekomisjoneerimise tõhustamine ning hädaolukorras valmisoleku parandamine

JRC aitab välja töötada Euroopas olemas olevate tuumaelektrijaamareaktorite ja tuumkütusetsüklite rangete ohutusstandardite saavutamiseks vajalikud vahendid ja meetodid. Kõnealused vahendid ja meetodid hõlmavad järgmist:

(1) tõsiste õnnetusjuhtumite analüüsimise modelleerimine ja meetodid, et hinnata tuumarajatiste käitamisohutuse varu; toetada täiustatud tuumkütusetsüklite ja kontseptsioonide hindamist käsitleva ühise lähenemisviisi kehtestamist Euroopas ning uurida ja levitada käitamiskogemustest saadud õppetunde. JRC tugevdab veelgi ettevõtmist „European Clearinghouse on NPP Operational Experience Feedback” (Euroopa käitamiskogemustest saadud tagasiside koda), et kõrvaldada tuumaohutusalased vajakajäämised, mis on ilmnenud pärast Fukushima õnnetust;

(2) võimalikult palju vähendada tuumajäätmete pikaajalise käitumise ning radionukliidide keskkonda levimise ennustamisega seotud teaduslikku ebakindlust, ning tuumarajatiste dekomisjoneerimisega seotud teadusuuringute põhiaspektid;

(3) suurendada ELi suutlikkust reageerida tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele, arendades edasi radioaktiivsete ainete õhku leviku eest hoiatamise süsteeme ja mudeleid ning koondades ressursse ja asjatundjaid, et analüüsida ja modelleerida tuumaõnnetusi ning tagada asjakohane tehniline abi.

(b) Tuumajulgeoleku suurendamine, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine

Suurimat võimalikku tähelepanu pööratakse tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks teeb JRC järgmist:

(1) töötab välja täiustatud metoodika ning avastamis-/kontrollimeetodid ja tehnoloogia, et toetada ühenduse kaitsemeetmeid ja tugevdada rahvusvahelisi kaitsemeetmeid;

(2) töötab välja ja kohaldab täiustatud meetodeid ja tehnoloogiat, et hoida ära ja avastada tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud vahejuhtumeid ning nendele reageerida, sh avastamistehnika kvalifitseerimine ning tuumaalase kohtuekspertiisi meetodite ja tehnika arendamine, et võidelda ebaseadusliku tuumarelvakaubanduse vastu ülemaailmse CBRN-raamistiku alusel tehtavas koostöös;

(3) toetab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja seonduvate ELi strateegiate kohaldamist ekspordikontrollirežiimide tehnilise arengu analüüsimise, uurimise ja järelkontrolli kaudu, et toetada asjakohaseid komisjoni ja liidu talitusi.

(c) Standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele

JRC tugevdab veelgi tuumaohutuse- ja -julgeolekualast teadusbaasi. Rõhk pannakse aktiniidide ning struktuursete ja tuumamaterjalide põhiomadusi käsitlevatele teadusuuringutele. Liidu standardimistegevuse toetamiseks näeb JRC ette tehnika tasemele vastavad tuumastandardid, võrdlusandmed ja -mõõtmised, sh arendab ja rakendab asjakohaseid andmebaase ja hindamisvahendeid. JRC toetab meditsiiniliste rakenduste, eelkõige alfakiirgusel põhineva uut tüüpi vähiravi edasiarendamist.

(d) Teabehalduse, hariduse ja koolituse edendamine

JRC jälgib teadusuuringute ja mõõteriistade valdkonna ning ohutus- ja keskkonnaeeskirjade arengutendentse. Selleks rakendatakse teadustaristuid käsitlevaid paindlikke investeerimiskavu.

Selleks et liit säilitaks oma juhtpositsiooni tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas, töötab JRC välja teabehaldusvahendid, jälgib tuumavaldkonna inimressursside vaatluskeskuse (European Nuclear Human Resources Observatory) kaudu liidu arengusuundi seoses inimressurssidega ning pakub dekomisjoneerimisaspekte hõlmavaid sihtotstarbelisi koolitus- ja haridusprogramme.

(e) Liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika ning liidu sellekohase õigusloome toetamine

JRC suurendab oma pädevust, et tagada sõltumatu teaduslik ja tehniline tõendusmaterjal, mis on vajalik liidu tuumaohutuse- ja -julgeolekualaste õigusaktide täiustamise tagamiseks.

Arvestades asjaolu, et IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil (GIF) esindab Euratomi JRC, koordineerib ta jätkuvalt ühenduse panust kõnealusele foorumile. JRC püüab liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika edendamiseks teha ja edasi arendada rahvusvahelist teaduskoostööd põhiliste partnerriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (IAEA, OECD/NEA).

3. Valdkonnaülene tegevus Euratomi programmi raames

Euratomi programmi üldeesmärkide saavutamiseks toetatakse täiendavat tegevust (otsene ja kaudne tegevus, koordineerimine ja ühise programmitöö stimuleerimine), tänu millele tagatakse ühiste probleemide lahendamiseks tehtavate teadusjõupingutuste koostoime (nt seoses materjalide, jahutustehnoloogia, tuumaalaste võrdlusandmete, modelleerimise ja simulatsiooni, kaugkäsitsemise, jäätmekäitluse, kiirguskaitsega).

4. Valdkonnaülene tegevus ja seos teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020”

Euratomi programmi eesmärkide saavutamiseks tagatakse asjakohane seos raamprogrammi „Horisont 2020” eriprogrammidega, nt korraldatakse ühiseid projektikonkursse.

Euratomi programmi abil võib rakendada laenurahastut ja omakapitalirahastut, mis on välja töötatud raamprogrammi „Horisont 2020” raames ja mille rakendusala laiendatakse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Prioriteetide kindlaksmääramine

Selle tagamiseks, et Euratomi programmi kaudsete meetmetega tugevdataks vastastikku liikmesriikide ja erasektori jõupingutusi, kasutatakse tööprogrammide prioriteetide kindlaksmääramisel andmeid, mis saadakse riikide ametiasutustelt ja tuumauuringutega tegelevatelt sidusrühmadelt, kes on ühinenud asutusteks või liitunud selliste raamistikega nagu tehnoloogiaplatvormid ja tehnikafoorumid, mis tegelevad tuumaohutuse- ja -julgeolekuküsimustega (SNETP), lõppjäätmekäitluse küsimustega (IGDTP) ning kiirguskaitse ja väikese doosiga seotud riskide küsimustega (MELODI), või kes on ühinenud Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppega või mis tahes muu asjakohase tuumaalaseid sidusrühmi ühendava organisatsiooni või foorumiga.

Otseste meetmetega seotud prioriteedid kehtestatakse Euroopa Komisjoni peadirektoraatide ja JRC juhatajate nõukogu nõupidamiste käigus.

6. Rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Jätkatakse tuumauuringute ja innovatsiooni alast ühistel eesmärkidel ja vastastikusel usaldusel põhinevat rahvusvahelist koostööd eesmärgiga tuua liidule selget ja märkimisväärset kasu. Selleks et aidata kaasa artiklis 3 esitatud erieesmärkide saavutamisele, püüab ühendus suurendada liidu teadus- ja tehnikaalast asjatundlikkust rahvusvaheliste koostöölepingute kaudu ning lihtsustada liidu tuumatööstuse pääsu uutele arenevatele turgudele.

Rahvusvahelist koostööd edendatakse mitmepoolsete raamistike kaudu (nt IAEA, OECD, ITER, GIF) ning olemasolevate kahepoolsete koostöösuhete jätkamise ja uute kahepoolsete koostöösuhete arendamise kaudu selliste riikidega, kus on tugev teadus- ja arendustegevus ning tööstusbaas ja kus uurimisrajatised on juba töös, kavandamisel või ehitamisel.

 II LISA – TULEMUSNÄITAJAD

Selles lisas esitatakse Euratomi programmi iga erieesmärgi kohta piiratud arv tulemusnäitajaid, mida kasutatakse tulemuste ja mõju hindamisel.

1. Kaudsete meetmete näitajad

(a) Tuumasüsteemide ohutu toimimise toetamine

– Rahastamismäär, mis on ette nähtud projektidele (ühised teadusuuringud ja/või koordineeritud meetmed), mille tulemusena võiks tuumaohutus Euroopa märgatavalt suureneda

(b) Lõplike tuumajäätmete käitlemise võimaluste väljatöötamisele kaasaaitamine

– Selliste geoloogilise ladustamise kohtade arv, mida kavandatakse Euroopasse tuumkütuse ja/või kõrgradioaktiivsete jäätmete jaoks ning mille puhul ühendus on toetanud ohutustoimiku ettevalmistamist ja võimalikku ehituseelset etappi.

(c) Tuumaalase pädevuse arendamise ja selle kestlikkuse toetamine liidu tasandil

– Koolitus teadusuuringute kaudu – Euratomi tuumalõhustumisprojektide kaudu toetatavate doktorantide ja doktorikraadiga teadlaste arv

– Euratomi tuumalõhustumisprogrammis osalevate stipendiaatide ja praktikantide arv

(d) Kiirguskaitse parandamine

– Rahastamismäär, mis on ette nähtud projektidele, mille tulemusena võiks kiirguskaitsealane reguleerimine märgatavalt paraneda

(e) Tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste kasutamise abil

– Mõjukates ajakirjades avaldatud kirjutiste arv

(f) Tulevastele termotuumaelektrijaamadele aluse panemine, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõtteline projekt

– Ajavahemikuks 2014–2018 kehtestatud tuumasünteesisuuniste selliste tähiste protsendimäär, milleni Euratomi programmiga on jõutud

(g) Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime parandamine

– Euratomi programmi alusel tehtavate tuumasünteesiuuringute käigus tekkinud tütarettevõtete arv

– Euroopa tuumasünteesilaborite esitatud patenditaotluste arv

(h) Tuumauuringute jaoks üleeuroopaliselt oluliste teadustaristute kättesaadavuse ja kasutamise tagamine

– Ühenduse tasandil toetatavate teadustaristute arv ning teadustaristuid liikuvus- ja juurdepääsumeetmete kaudu kasutavate teadlaste arv

2. Otseste meetmete näitajad

(a) JRC poliitikatoetuse mõju näitaja

– Nende juhtumite arv, kui JRC antaval tehnilisel ja teadusalasel poliitikatoetusel on olnud konkreetne käegakatsutav mõju liidu poliitikale

(b) JRC teadustöö tulemuslikkuse näitaja

– Eksperdihinnangu saanud trükiste arv

Punktides a ja b osutatud näitajad võivad olla seotud järgmiste kaudseid meetmeid käsitlevate ühenduse eesmärkidega:

· tuumaohutuse suurendamine, sh tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutuse suurendamine, jäätmekäitluse ja dekomisjoneerimise tõhustamine ning hädaolukorras valmisoleku parandamine;

· tuumajulgeoleku suurendamine, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine;

· standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele;

· teabehalduse, hariduse ja koolituse edendamine;

· liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika ning liidu sellekohase õigusloome toetamine.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020”

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[29]) struktuurile

– 08 Teadusuuringud ja innovatsioon

– 10 Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

ý Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[30]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euratomi programmiga tugevdatakse tuumaalast teadus- ja innovatsiooniraamistikku ning koordineeritakse liikmesriikide teadusalaseid jõupingutusi, vältides tegevuse dubleerimist, säilitades kriitilise massi põhivaldkondades ja tagades optimaalse rahastamise riiklikest vahenditest. Euratomi programmi tehnikaalased eesmärgid on suurendada tuumaohutust ja -julgeolekut ning kiirguskaitset ja aidata pikemas perspektiivis kaasa energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele. Need eesmärgid on seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja strateegia „Energia 2020” eesmärkidega. Programmi abiga rakendatakse juhtalgatust „Innovatiivne liit” ning toetatakse poliitiliste otsuste tegemiseks olulisi kommertskasutusele eelnevaid valdkonnaüleseid teadusuuringuid ning hõlbustatakse teadmiste- ja tehnosiiret akadeemiliste ringkondade, tööstussektori ja riigiasutuste vahel. Kuna Euratomi programmiga pannakse rõhku kõiki valdkondi hõlmavale koolitustegevusele, suurendatakse praeguse tuumatööstuse konkurentsivõimet ja luuakse eelkõige tuumasünteesi kõrgtehnoloogia tööstussektor, tagatakse kõnealuse programmiga majanduskasv ja uued töökohad paljudes teadusharudes. Seoses strateegiaga „Energia 2020” käsitletakse Euratomi programmi raames tuumaohutuse- ja -julgeolekuküsimusi ning säilitatakse liidu tehnoloogia pikaajaline konkurentsivõime.

1.4.2. Kaudsete meetmete erieesmärk (erieesmärgid) ning asjaomane tegevusala (asjaomased tegevusalad) vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1 – toetada tuumasüsteemide ohutut toimimist

Erieesmärk nr 2 – aidata välja töötada lõplike tuumajäätmete käitlemise võimalused

Erieesmärk nr 3 – toetada tuumaalase pädevuse arendamist ja selle kestlikkust ELi tasandil

Erieesmärk nr 4 – parandada kiirguskaitset

Erieesmärk nr 5 – tõendada tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekust olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste kasutamise abil

Erieesmärk nr 6 – panna alus tulevastele termotuumaelektrijaamadele, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti

Erieesmärk nr 7 – edendada innovatsiooni ja parandada tööstuse konkurentsivõimet

Erieesmärk nr 8 – tagada üleeuroopaliselt oluliste teadustaristute kättesaadavus ja kasutamine

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 08 Teadusuuringud ja innovatsioon.

1.4.3. JRC otseste meetmete erieesmärk (erieesmärgid) ning asjaomane tegevusala (asjaomased tegevusalad) vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1 – suurendada tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutust, tõhustada jäätmekäitlust ja dekomisjoneerimist ning parandada valmisolekut hädaolukorras

Erieesmärk nr 2 – suurendada tuumajulgeolekut, sh tõhustada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, tõkestada tuumarelva levikut, võidelda ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega ja täiustada tuumaalast kohtuekspertiisi

Erieesmärk nr 3 – viia standardimiseks vajalik tuumateadusbaas tipptasemele

Erieesmärk nr 4 – edendada teabehaldust, haridust ja koolitust

Erieesmärk nr 5 – toetada liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitikat ning liidu sellekohast õigusloomet.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 10 Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

1.4.4. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1) Euratomi programmi mõju ilmneb eeldatavasti ühenduse lisaväärtuses seoses olemasolevate ja tulevaste tuumaelektrijaamade ohutuma käitamisega, edasistes jõupingutustes kõrgradioaktiivsete ja pikaealiste tuumajäätmete ohutu geoloogilise lõppladustamise saavutamiseks ning ioniseeriva kiirguse kasutamist tööstuses ja meditsiinis käsitleva range reguleerimise tagamises.

2) Euratomi programmiga suurendatakse tuumajulgeolekut tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid käsitlevate teadusuuringute kaudu ning tänu sellele, et nii tuumamaterjaliga kui ka tuumkütusetsükliga seoses rakendatakse tõhusamat avastamis- ja kontrollitehnoloogiat.

3) Euratomi programmi abil on võimalik arendada tuumaalaseid oskusi ja asjatundlikkust liidus teadusuuringute, koolitus- ja liikuvusmeetmete ning uurimisrajatistele parema juurdepääsu ja nende kasutamise kaudu.

4) Tuumasünteesiuuringute toetamise kaudu tagatakse Euratomi programmiga ITERi kiire kasutuselevõtt, arendatakse välja ja kvalifitseeritakse materjalid näidisjaama jaoks ning töötatakse välja ja esitletakse kõiki tuumasünteesi-näidisjaama jaoks asjakohaseid tehnoloogialahendusi. Programmi raames toimuv tegevus hõlmab näidisjaama täieliku põhimõttelise projekti (täielike põhimõtteliste projektide) ettevalmistamist ja stellaraatorite kui elektrijaamatehnoloogia potentsiaali ärakasutamist.

1.4.5. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Järgmises jaotises täpsustatakse Euratomi programmi erieesmärkide põhinäitajaid, mida kasutatakse tulemuste ja mõju hindamisel.

Kaudsete meetmete näitajad

1) Tuumasüsteemide ohutu toimimise toetamine

Näitaja: rahastamismäär, mis on ette nähtud projektidele (ühised teadusuuringud ja/või koordineeritud meetmed), mille tulemusena võiks tuumaohutus Euroopa märgatavalt suureneda.

Praegu: 90 % (2011); eesmärk: 100 % (2018).

2) Lõplike tuumajäätmete käitlemise võimaluste väljatöötamisele kaasa aitamine

Näitaja: selliste geoloogilise ladustamise kohtade arv, mida kavandatakse Euroopasse tuumkütuse ja/või kõrgradioaktiivsete jäätmete jaoks ning mille puhul liit on toetanud ohutustoimiku ettevalmistamist ja võimalikku ehituseelset etappi.

Praegu: 0 (2011); eesmärk: 3 (2018).

3) Tuumaalase pädevuse arendamise ja selle kestlikkuse toetamine ELi tasandil

Näitaja: koolitus teadusuuringute kaudu – Euratomi tuumalõhustumisprojektides osalevate doktorantide ja doktorikraadiga teadlaste arv

Praegu: umbes 200 (aastatel 2007–2011 kokku); eesmärk: 300 (aastatel 2014–2018 kokku)

Näitaja: Euratomi tuumalõhustumisprogrammis osalevate stipendiaatide ja praktikantide arv

Praegu: keskmiselt 27 aastas (2011); eesmärk: 40 aastas (2018).

4) Kiirguskaitse parandamine

Näitaja: rahastamismäär, mis on ette nähtud projektidele, mille tulemusena võiks kiirguskaitsealane reguleerimine märgatavalt paraneda.

Praegu: 90 % (2011); eesmärk: 100 % (2018).

5) Tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste abil

Näitaja: mõjukates ajakirjades avaldatud kirjutiste arv

Praegu: umbes 800 (2010); eesmärk: säilitada praegune tase (2018).

Näitaja kirjeldus: Andmeallikas – andmebaas Scopus. Silmas tuleb pidada asjaolu, et kuna Euratomi tuumalõhustumisprogrammis kandub rõhk teadusuuringutelt tehnoloogiaarendusele, võib kõnealune näitaja olla tulevikus väiksem. Näitaja puhul võetakse arvesse artikleid, mille vähemalt üks kaasautor on Euroopas tuumalõhustumisküsimustega tegelevast laborist, mis osaleb Euratomi programmis. Näitajat arvutamisel võetakse aluseks viis rahvusvaheliselt ekspertide seas hinnatud ajakirja: Nuclear Fusion, Plasma Physics and Controlled Fusion, Fusion Engineering and Design, Fusion Science and Technology ja Journal of Fusion Energy.

6) Tulevastele termotuumaelektrijaamadele aluse panemine, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti

Näitaja: ajavahemikuks 2014–2018 kehtestatud tuumasünteesisuuniste selliste tähiste protsendimäär, milleni Euratomi programmiga on jõutud

Praegu: uus näitaja, 0 %

eesmärk: 90 %, sh aruanne termotuumaelektrijaamade põhimõttelise projektiga seotud tegevuse kohta (2018).

Näitaja kirjeldus: uus näitaja põhineb tuumasünteesiprogrammi suunistel, mis töötatakse välja enne 2014. aastat.

7) Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime parandamine

Näitaja: Euratomi programmi alusel tehtavate tuumasünteesiuuringute käigus tekkinud tütarettevõtete arv

Praegu: 33 % lepingute puhul tekkisid tütarettevõtted (2011); eesmärk: 50 % (2018)

Näitaja kirjeldus: tuumasünteesiuuringutesse kaasatud äriühingute väljatöötatud uued tooted või teenused.

Näitaja: Euroopa tuumasünteesilaborite esitatud patenditaotluste arv

Praegu: 2–3 uut patenti aastas (2011); eesmärk: keskmiselt 4–5 uut patenti aastas (2018)

8) Üleeuroopaliselt oluliste teadustaristute kättesaadavuse ja kasutamise tagamine

Näitaja: ühenduse tasandil toetatavate teadustaristute arv ning teadustaristuid liikuvus- ja juurdepääsumeetmete kaudu kasutavate teadlaste arv

Praegu: umbes 800 (2008); eesmärk: 1 200 (2018)

Näitaja kirjeldus: tuumasünteesiprogrammi raames kohaldatava liikuvuskavaga toetatakse Euroopa teadlaste lühiajalisi külaskäike tuumasünteesirajatistesse, nt JETi.

Otseste meetmete näitajad

1) JRC poliitikatoetuse mõju näitaja

Nende juhtumite arv, kui JRC antaval tehnilisel ja teadusalasel poliitikatoetusel on olnud konkreetne käegakatsutav mõju liidu poliitikale.

Praegu: 39 (2010); eesmärk: 45 (2018)

2) JRC teadustöö tulemuslikkuse näitaja

Eksperdihinnangu saanud trükiste arv

Praegu: 190 (2010); eesmärk: 210 (2018)

Punktides 1 ja 2 osutatud näitajad võivad olla seotud järgmiste otseseid meetmeid käsitlevate ühenduse eesmärkidega:

– tuumaohutuse suurendamine, sh tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutuse suurendamine, jäätmekäitluse ja dekomisjoneerimise tõhustamine ning hädaolukorras valmisoleku parandamine;

– tuumajulgeoleku suurendamine, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine;

– standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele;

– teabehalduse, hariduse ja koolituse edendamine;

– liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika ning liidu sellekohase õigusloome toetamine.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Jaapanis 2011. aasta märtsis toimunud maavärin ja sellele järgnenud sündmused Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas on kindel meeldetuletus selle kohta, et kuigi tuuma lõhustumine on vähese CO2-heitega baaskoormuselektri usaldusväärne allikas, tuleb pidevalt teha jõupingutusi ohutuse ja hädaolukorras valmisoleku valdkonnas. Selleks et praegune tuumatehnoloogia aitaks ka tulevikus kaasa Euroopa energiasüsteemi konkurentsivõime ja varustuskindluse suurendamisele ning CO2-heite vähendamisele, on põhiprobleemideks tagada pidevalt ohutuse kõrge tase, töötada välja lõppjäätmete käitlemise eri võimalused ja säilitada tuumaalased oskused. Sama oluline on tagada liidu tasandil kindel kiirguskaitsesüsteem, võttes arvesse kasu, mida saadakse kiirguse kasutamisest meditsiinis ja tööstuses. Silmas pidades üha suurenevat muret seoses tuumarelva leviku tõkestamise riskidega ja tuumaterrorismi ohuga, on kogu maailmas tuumajulgeoleku tagamiseks vaja ka Euroopas välja töötada asjakohased kaitsemeetmed.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Selge on see, et tuumaohutusega ja tuumaalaste oskuste vähenemisega seotud probleemide lahendamiseks Euroopas on vaja ühenduse tasandil sekkumist. Ka turud ei võta omaks suure riskiga ja pikaajalist tuumasünteesienergiaalast teadus- ja arendusprogrammi. Tõendusmaterjal näitab veenvalt, et liikmesriigid ei ole üksi tegutsedes suutelised riigi tasandil vajalikul määral sekkuma. Nad investeerivad teadusuuringutesse ja innovatsiooni suhteliselt vähe ja killustatult. On ebatõenäoline, et liikmesriigid ise suudavad lahendada piiriülese koordineerituse puudumise probleeme. Euratomil on hea võimalus tagada lisaväärtus sellega, et kasutatakse ära liikmesriikide ja erasektori teadusalaste jõupingutuste ning teadusharude ja tehnoloogiasektori vastastikust koostoimet. Ühenduse tasandil sekkumisega tugevdatakse tuumatehnoloogiaalast teadus- ja innovatsiooniraamistikku ning koordineeritakse liikmesriikide teadusalaseid jõupingutusi, vältides tegevuse dubleerimist, säilitades kriitilise massi põhivaldkondades ja tagades optimaalse rahastamise riiklikest vahenditest. Euratomi programmiga on võimalik ka ellu rakendada kõrge riskitasemega ja pikaajaline tuumasünteesienergiaalane teadus- ja arendusprogramm, samuti hajutada riske ning luua haaret ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei ole võimalik saavutada. Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otseste meetmetega tagatakse lisaväärtus tänu kõnealuste meetmete ainulaadsele üleeuroopalisele mõõtmele. Kasu saadakse alates sellest, et rahuldatakse komisjoni vajadus omada nn majasisest juurdepääsu riikide ja erasektori huvidest sõltumatule teaduslikule tõendusmaterjalile, kuni selleni, et liidu kodanike jaoks on otseselt kasulik sellise poliitika toetamine, tänu millele paranevad majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimused.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Euratomi programm tugineb Euratomi eelmise raamprogrammi rakendamisest saadud kogemustele. Tänu Euratomi programmidele on mitme kümnendi jooksul saavutatud järgmine:

– on suudetud kaasata Euroopa parimad tuumateadlased ja -instituudid;

– märgatavalt on suurendatud Euroopa tuumaalaste teadmiste baasi, oluliselt mõjutatud võrgustike loomist ja koostööd ning märkimisväärselt ümber korraldatud Euroopa tuumauuringud.

Lisaks saavutatud edule on saadud ka olulisi õppetunde:

– teadusuuringute, innovatsiooni ja haridusega seotud probleeme tuleks käsitleda koordineeritumalt;

– uurimistulemusi tuleks paremini levitada ja rohkem väärtustada uute toodete, protsesside ja teenuste puhul;

– sekkumismeetmed peaksid olema sihipärased, konkreetsed, üksikasjalikud ja läbipaistvad;

– järelevalve ja hindamine peaksid olema rangemad.

Viimastes hindamisaruannetes esitatud soovitustes otseste meetmete kohta märgitakse, et JRC võiks

– edendada integratsiooni teadmiste loomisel liidus;

– võtta JRC uue programmi ühe osana kasutusele konkreetse töö mõju analüüsid ja tasuvusuuringud;

– tihendada koostööd tööstussektoriga, et suurendada mõju Euroopa majanduse konkurentsivõimele.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euratomi programm (2014–2018) aitab saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” (2014–2020) seatud eesmärke. Sellest tulenevalt luuakse valdkonnaüleste meetmetega asjakohane seos Euratomi programmi ja raamprogrammi „Horisont 2020” vahel.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

ý Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2018

– ý  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2026

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[31]

ý Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

ý Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ý  rakendusametitele

– ý  ühenduste asutatud asutustele[32]

– ý riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

ý Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega (vajaduse korral)

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Komisjon kavatseb selle tegevuse rakendamisel kasutada erinevaid täitmisviise ja tugineda praeguste finantsperspektiivide puhul kasutatavatele täitmisviisidele. Eelarvet täidavad komisjoni talitused ja komisjoni olemasolevad rakendusametid, kelle volitusi komisjon tasakaalustatult uuendab ja pikendab.

Väliste ressursside kasutamine Euratomi programmi raames edaspidi toimuvaks tegevuseks, eelkõige olemasolevate rakendusametite kasutamine, on lubatud niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas komisjoni talituste põhilise tuumaalase pädevusega. Kõnealuseks tegevuseks kasutatavad välised ressursid valitakse välja nende tõendatud tõhususe ja tulemuslikkuse alusel. Samal ajal tuleb komisjoni olemasolevate rakendusametite töötajate arvu suurendada proportsionaalselt välistele ressurssidele vastava eelarveosaga ja komisjoni poolt seoses töötajatega võetud kohustust arvesse võttes (Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve, KOM (2011) 500).

2. HALDUSMEETMED

Lihtsustamine

Euratomi programm peab ligi meelitama tipptasemel teadlasi ja kõige innovatiivsemaid Euroopa ettevõtjaid. Seda on võimalik saavutada üksnes sellise programmiga, mille halduskoormus osalejate jaoks on võimalikult väike, ja asjakohaste rahastamistingimustega. Euratomi programmi lihtsustamine on osa laiemast programmi „Horisont 2020” jaoks kavandatud lihtsustamisprotsessist. Seepärast on Euratomi programmi lihtsustamise, nagu ka programmi „Horisont 2020” lihtsustamise puhul seatud kolm üldeesmärki: vähendada osalejate halduskulusid; kiirendada kõiki taotluste ja toetuslepingutega seotud menetlusi ning vähendada finantsvigade määra.

Euratomi programmi lihtsustamine hõlmab mitut eri mõõdet.

1) Struktuuri lihtsustamine: programmi „Horisont 2020” eeskirju kohaldatakse ka Euratomi programmi suhtes.

2) Tänu rahastamiseeskirjade olulisele lihtsustamisele hõlbustatakse ettepanekute ettevalmistamist ja projektide juhtimist. Samal ajal vähendatakse sedasi finantsvigade arvu. Tehakse ettepanek kasutada järgmist lähenemisviisi:

Põhiline toetuste rahastamise mudel:

– tegelike otsekulude lihtsustatud hüvitamine, kusjuures üldiselt aktsepteeritakse toetusesaajate tavapärast raamatupidamist, sh teatavate maksude ja tasude toetuskõlblikkus;

– võimalus kasutada personali ühikukulusid (keskmised personalikulud) selliste toetusesaajate puhul, kelle jaoks see on nende tavapärane raamatupidamismeetod, ning VKEde palgata omanike puhul;

– tööaja arvestamise lihtsustamine, nähes ette selged ja lihtsad miinimumtingimused, eelkõige tööaja arvestamise kohustuse kaotamine üksnes liidu projektidega töötavate töötajate puhul;

– üks ühtne hüvitismäär kõikide osalejate jaoks kolme eri määra asemel osalejate tüübist sõltuvalt;

– üldjuhul üksainus kaudseid kulusid kattev kindel määr nelja erineva kaudsete kulude arvestamise meetodi asemel;

– kogu projekti tulemuspõhine rahastamine ühekordsete summeeritud väljamaksetega konkreetsetes valdkondades.

3) Muudetud kontrollistrateegia (nagu on kirjeldatud punktis 2.2.2), millega saavutatakse usalduse ja kontrolli vaheline tasakaal, tänu millele vähendatakse osalejate halduskoormust veelgi.

Lisaks lihtsustatud eeskirjadele ja kontrollidele ratsionaliseeritakse kõik projekti rakendamise menetlused ja kogu sellekohane kord. See hõlmab üksikasjalikke sätteid, mis käsitlevad ettepanekute sisu ja vormi, menetlusi, millega ettepanekud muudetakse projektideks, aruandlus- ja järelevalvenõudeid ning asjakohaseid juhenddokumente ja toetavaid teenuseid. Osalejate halduskulud vähenevad olulisel määral tänu ühtsele kasutajasõbralikule IT-platvormile, mille aluseks on liidu teadus- ja arendustegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) osalejate portaal.

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Töötatakse välja uus Euratomi programmi kaudsete meetmete hindamise ja järelevalve süsteem. See põhineb põhjalikul, hästi ajastatud ja ühtlustatud strateegial, mille põhirõhk on suunatud tootlikkusele, tulemuslikkusele, saavutatule ja mõjule. Seda toetavad asjakohane andmearhiiv, eksperdid, sihtotstarbeline teadustegevus ning tihedam koostöö liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti väärtustatakse seda asjakohase tulemuste levitamise ja aruandluse kaudu. Seoses otseste meetmetega jätkab JRC järelevalve parandamist, kohandades veelgi tulemuslikkust ja mõju mõõtvaid näitajaid.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

Teadusuuringute õigus- ja korrapärasuse valdkonnas võeti põhinäitajana vastu 2 % veamäär. See on aga põhjustanud terve rea ootamatuid ja soovimatuid kõrvalmõjusid. Toetusesaajate ja seadusandjate seas on tugev veendumus, et kontrollikoorem on muutunud liiga suureks. Sellega kaasneb oht, et huvi liidu uurimisprogrammide, sh Euratomi programmi vastu väheneb, mis omakorda mõjutab negatiivselt liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel jõuti järeldusele, et „on ülimalt oluline lihtsustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele suunatud ELi vahendeid, et hõlbustada nende kasutuselevõtmist parimate teadlaste ja kõige innovatiivsemate ettevõtete poolt – selleks on eelkõige vaja, et asjaomased institutsioonid jõuaksid kokkuleppele uue tasakaalu leidmises usalduse ja kontrollimise vahel ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel” (vt EUCO/2/1/11 REV1, Brüssel, 8. märts 2011).

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis (P7_TA(2010)0401) teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta väljendatakse selgesõnaliselt muret teadusuuringute rahastamisega seotud vigade suure riski üle ning „muret selle üle, et praeguses süsteemis ning seitsmenda raamprogrammi juhtimise praktikas pööratakse liiga palju tähelepanu kontrollile, mis toob kaasa ressursside raiskamise, väiksema osavõtu ja vähem huvipakkuvad teadusliku töö väljavaated” ning märgitakse „murega, et praegune juhtimissüsteem on „riskitalumatu”, st riski pigem välditakse, selle asemel, et seda kontrollida”.

Üha suurema arvu auditite ning nendele järgneva tulemuste ekstrapoleerimise tõttu on suurenenud teadusmaailmast pärinevate kaebuste hulk (nt algatus „Trust Researchers”,[33] millele on seni antud üle 13 800 allkirja).

Seepärast on sidusrühmad ja institutsioonid heaks kiitnud vajaduse praegune lähenemisviis läbi vaadata. Arvesse tuleks võtta ka muid eesmärke ja huvisid, eelkõige teaduspoliitika edusamme, rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse tipptaset. Samal ajal on selge, et eelarvet tuleb hallata tõhusalt ja tulemuslikult ning vältida pettusi ja raiskamist. Need on programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi ühised probleemid.

Komisjoni lõppeesmärk on saavutada jääkveamäär alla 2 % kogukuludest programmi kehtivusaja jooksul ning selleks on kehtestatud rida lihtsustamismeetmeid. Samal ajal on vaja silmas pidada ka muid eesmärke, nt liidu teaduspoliitika atraktiivsust ja edu, rahvusvahelist konkurentsivõimet, teaduse tipptaset ja eelkõige kontrollikulusid (vt punkt 2.2.2).

Selleks et saavutada tasakaal kõnealuste elementide vahel, tehakse ettepanek, et komisjonis teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad peadirektoraadid kehtestavad sellise kulutõhusa sisekontrollisüsteemi, millega tagatakse põhjendatud kindlustunne, et mitmeaastase kuluperioodi jooksul on veariskimäär aastas vahemikus 2–5 %, ning et lõppeesmärgiks on pärast kõikide auditite ning parandus- ja tagasinõudmismeetmete finantsmõju arvessevõtmist saavutada mitmeaastaste programmide kehtivusaja lõpuks jääkveamäär võimalikult 2 % lähedal.

2.2.1. Sisekontrolli raamistik

Toetuste sisekontrolli raamistik põhineb järgmisel:

– komisjoni sisekontrollistandardite rakendamine;

– menetlused, millega valitakse välja parimad projektid ja muudetakse need õiguslikeks vahenditeks;

– projektijuhtimine ja lepingute haldamine iga projekti kogu kehtivusaja jooksul;

– kõikide nõuete eelkontroll, sh kontrollitõendite kättesaamine ja kuluarvestusmetoodika eelkontroll;

– nõuete valimi järelauditid; ning

– projektide tulemuste teaduslik hindamine.

Otseste meetmetega seoses tehakse finantsmenetluse alla kuuluva hanke eel- ja järelkontroll. Riske hinnatakse igal aastal ning tööde teostamisel saavutatud edu ja ressursside tarbimist jälgitakse korrapäraselt vastavalt kindlaksmääratud eesmärkidele ja näitajatele.

2.2.2. Kontrollide kulud ja tulud

Komisjonis teadusuuringute ja innovatsiooni (sh Euratomi) eelarve täitmise eest vastutavate peadirektoraatide sisekontrollisüsteemile kulub hinnanguliselt 267 miljonit eurot aastas (vastavalt vigade aktsepteeritavale riskile, mis määrati kindlaks 2009. aastal). Selle tulemusel on toetusesaajate ja komisjoni talituste koormus märgatavalt suurenenud. Toetusesaajate ja seadusandjate seas on tugev veendumus, et kontrollikoorem on muutunud liiga suureks. Sellega kaasneb oht, et huvi liidu uurimisprogrammi vastu väheneb, mis omakorda mõjutab negatiivselt liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Komisjoni talituste kontrolli kogukuludest (v.a toetusesaaja kulud) 43 % on seotud projektijuhtimisega, 18 % taotluste väljavalimisega ja 16 % lepingute üle peetavate läbirääkimistega. Järelauditite ja nende rakendamisega seotud kulud moodustasid kokku 23 % (61 miljonit eurot).

Samas ei ole selliste märkimisväärsete kontrollialaste jõupingutustega eesmärki täielikult saavutatud. Kuuenda raamprogrammi nn jääkveamäär jääb hinnanguliselt suuremaks kui 2 % ka pärast seda, kui arvesse on võetud kõiki juba tehtud või tehtavaid sissenõudmisi ja korrigeerimisi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi poolt seitsmenda raamprogrammiga seoses tehtud auditite kohaselt on praegu veamäär umbes 5 % ning kuigi see tänu auditite mõjule väheneb ja on mõnevõrra tendentslik, kuna põhirõhk on varem auditeerimata toetusesaajatel, on 2 % jääkveamäära saavutamine ebatõenäoline. Euroopa Kontrollikoja kindlaksmääratud veamäär jääb samasugusesse vahemikku.

2.2.3.     Eeskirjade täitmata jätmise riski eeldatav tase

Seni seitsmenda raamprogrammi raames tehtud audititele tuginedes on lähtepunktiks nn status quo olukord. Esialgne representatiivne veamäär on ligikaudu 5 % (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi jaoks). Enamik avastatud vigadest tulenevad praegusest teadusuuringute rahastamise süsteemist, mis põhineb uurimisprojektide selliste tegelike kulude hüvitamisel, mille osaleja on deklareerinud. See muudab toetuskõlblike kulude hindamise märkimisväärselt keerukaks.

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis seitsmenda raamprogrammi kohta teostatud audititega seoses tehtud veamääraanalüüsidest ilmneb, et:

– arvuliselt ligikaudu 27 % ja rahaliselt 35 % vigadest on seotud personalikuludega. Pidevalt esineb probleeme seoses keskmiste või eelarvekulude katmisega (tegelike kulude asemel), suutmatusega nõuetekohaselt arvestada programmile kulutatud aega ning toetuskõlbmatute kulude sissenõudmisega.

– arvuliselt ligikaudu 40 % ja väärtusest 37 % on seotud muude otseste kuludega (v.a personalikulud). Pidevalt avastatud vead on käibemaksu arvessevõtmine, projektiga selge seose puudumine, suutmatus esitada arveid või maksmist tõendavaid dokumente ning amortisatsiooni ebaõige arvutamine, mis tähendab, et amortiseerunud osa asemel kaetakse kogu seadmekulu, ilma eelneva loata alltöövõtt või kuludele vastavat tulu käsitlevate eeskirjade täitmata jätmine jne;

– arvuliselt ligikaudu 33 % ja rahaliselt 28 % vigadest on seotud kaudsete kuludega. Vead on samasugused nagu personalikulude puhul, kusjuures lisandub risk, et projektide puhul jagatakse üldkulusid ebaõiglaselt või -ausalt.

Paljudel juhtudel on kaudsed kulud kindel protsendimäär otsestest kuludest ning seega on kaudsete kuludega seotud viga proportsionaalne otseste kulude veaga.

Programmiga „Horisont 2020” ja Euratomi programmiga kehtestatakse mitu olulist lihtsustamismeedet (vt punkt 2 eespool), millega vähendatakse veamäära kõikides veakategooriates. Samas näitavad sidusrühmadega ja institutsioonidega edasise lihtsustamise teemalised nõupidamised ning programmi „Horisont 2020” mõju hinnang selgelt, et soovitakse tegelike kulude hüvitamisel põhineva rahastamismudeli kasutamise jätkamist. Tulemuspõhist rahastamise, kindlate summade või ühekordsete summeeritud väljamaksete süstemaatiline kasutamine tundub praegu enneaegne, kuna sellist süsteemi ei ole varasemate programmide raames katsetatud. Samas tähendab tegelike kulude hüvitamisel põhineva süsteemi säilitamine seda, et jätkuvalt tekivad vead.

Seitsmenda raamprogrammi auditeerimise käigus kindlaksmääratud vigade analüüs näitab, et ligikaudu 25–35 % vigadest oleks võimalik vältida kavandatud lihtsustamismeetmetega. Eeldatavasti väheneb veamäär 1,5 %, st ligikaudu 5 %-lt umbes 3,5 %-le, st komisjoni teatises osutatud protsendimäärale, mille puhul oleksid kontrolliga seotud halduskulud ja vearisk õiges tasakaalus.

Seepärast leiab komisjon, et Euratomi programmi raames teadusuuringutega seoses tekkinud kulude puhul on 2–5 % aastane veariskimäär realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerulisuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide kulude hüvitamisega kaasnevat riski. Programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär 2 %-le võimalikult lähedal.

Programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi raames tehtud kulutuste järelauditeerimisstrateegia puhul võetakse kõnealust eesmärki arvesse. Selle aluseks on kogu programmi jooksul tehtud kulutuste ühe representatiivse valimi finantsaudit, millele lisaks tehakse riskianalüüsi põhjal koostatud valimi finantsaudit.

Järelauditite koguarv piirdub rangelt sellega, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja strateegia rakendamiseks. Juhisena leiab komisjon, et kogu programmitöö perioodi jooksul auditeeritakse maksimaalselt 7 % programmis „Horisont 2020” ja Euratomi programmis osalejatest. Viimati saadud kogemused näitavad, et auditeerimisele kuuluvad kulutused oleksid märgatavalt suuremad (minimaalselt võiks arvestada 40 %ga).

Õigus- ja korrapärasust käsitlevat järelauditeerimisstrateegiat täiendatakse põhjalikuma teadusliku hindamise ja pettustevastase strateegiaga (vt punkt 2.3 allpool).

See stsenaarium põhineb eeldusel, et otsuste tegemisel ei muudeta lihtsustamismeetmeid märkimisväärselt.

Märkus: käesolev osa käsitleb üksnes toetuste andmist, riigihankemenetluse kaudu rakendatavate haldus- ja tegevuskulude suhtes kohaldatakse vigade aktsepteeritava riski suhtes 2 % piirmäära.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve eest vastutavad peadirektoraadid võitlevad kindlalt pettuste vastu kõikides toetuste andmise menetluse etappides. Nad on arendanud ja rakendavad pettuste vältimise strateegiat, mis hõlmab ka jälitusandmete tõhusamat kasutamist, eelkõige uusimate IT-vahendite kasutamist, ning töötajate koolitamist ja teavitamist. Pettuste ärahoidmise tagamiseks on välja töötatud sanktsioonid ja asjakohased karistused pettuste eest. Sellekohaseid jõupingutusi jätkatakse. Programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi käsitlevate ettepanekute puhul tagatakse pettusekindlus ja tehakse mõjuhinnang. Üldkokkuvõtteks võib öelda, et kavandatud meetmetel peaks olema positiivne mõju pettuste vastu võitlemisele, eelkõige pööratakse suuremat rõhku riskipõhisele auditeerimisele ning põhjalikumale teaduslikule hindamisele ja kontrollile.

Rõhutada tuleks asjaolu, et proportsionaalselt kogukuludega on avastatud pettuste arv väga väike, ent sellest hoolimata kohustuvad teadusuuringute eelarve täitmise eest vastutavad peadirektoraadid jätkuvalt võitlema pettuste vastu.

Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on programmi raames rahastatud liidu vahenditest.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva [otsuse/määruse] rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata ([34]) || EFTA riigid[35] || Kandidaatriigid[36] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || || Liigendatud || EI || JAH/EI * || JAH || JAH

|| || || || ||

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 08 01 Halduskulud – teadusuuringud 08 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud 08 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad 08 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud 10 01 Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud 10 01 05 Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud 10 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud 10 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad 10 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud 10 01 05 04 - Teadustegevuse infrastruktuurid 08 03 02 01 Euratom – tuumasüntees 08 03 02 02 Euratom – tuumalõhustumine ja kiirguskaitse 08 04 01 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises 10 03 Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Euratom 10 03 01 Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus 10 03 02 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemises || Liigendamata || EI || JAH/EI* || JAH || EI

* Türgiga peetakse praegu läbirääkimisi seoses tuumauuringutealaste assotsieerimislepingutega

JRC taotleb uut eelarverida taristuinvesteeringute jaoks. Enamik JRC rajatisi pärineb 1960. ja 1970. aastatest ega ole enam ajakohased. Sellest tulenevalt peab JRC vastavalt oma mitmeaastasele tööprogrammile ehitama uusi rajatisi ja ajakohastama olemasoleva taristu kooskõlas ELi ohutus- ja julgeolekustandarditega ning ELi nn 20/20/20-keskkonnaeesmärkidega. JRC on kehtestanud taristuarenduskava aastateks 2014–2020, milles määratakse kindlaks investeerimisvajadused kuni aastani 2020 kõikides JRC tegevuskohtades ning neid vajadusi kajastatakse kõnealusel uuel kavandataval eelarvereal.

JRC on komisjoni üks peadirektoraat, mis ise asub viies eri riigis ja mille seitse teadusinstituuti asuvad seitsmes liikmesriigis: Ispra (Itaalia), Geel (Belgia), Petten (Madalmaad), Karlsruhe (Saksamaa) and Seville (Hispaania). JRC uurimisrajatised hõlmavad tuumarajatisi ja suurt hulka ainulaadseid väga spetsiifilisi laboreid, mis peavad vastama asukohariigi tuuma-, keskkonna- ja ohutuseeskirjadele. Kõnealuste rajatiste tegevuse säilitamiseks ja nende käitamiseks vajalikke spetsiaalseid tehnilisi teenuseid osutavad JRC töötajad (sh ohutus- ja julgeolekuteenused, tuletõrje jne), kellega samaväärseid komisjoni teistes talitustes ei ole.

Eelarverealt 10.01.05.01 rahastatakse JRC töötajate tabelis esitatud töökohal olevaid ametnikke, samal ajal kui eelarverida 10.01.05.02 hõlmab ajutise lepinguga koosseisuväliseid töötajaid (lepingulised töötajad, riigi eksperdid, stipendiaadid, praktikandid jne), et JRC-l oleks võimalik säilitada juhtpositsioon teadusuuringutes ja rahuldada erivajadusi, mis on seotud tema ülesandega osutada komisjonile otsest teaduslikku toetust.

Sellised eraldised personalile on peamiselt ette nähtud JRC tööprogrammide rakendamise teaduslikesse meetmetesse kaasatud teadlaste ja tehnikute rahastamiseks. Kõnealuste eelarveridade puhas „halduslik” osakaal on suhteliselt väike (alla 20 %), nagu kinnitas personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat oma iga-aastase läbivaatamise käigus.

Eelarverida 10.01.05.03 on ette nähtud tuuma- ja mittetuumaotstarbelise teadus- ja tehnikataristu toetamiseks. Suur osa kõnealuse rea eraldistest on ette nähtud 1) JRC instituutide normaalse töö tagamiseks (s.t hooldus, tehniline sisseseade, vee-/gaasi-/elektrivarustus, ohutus/julgeolek, kiirguskaitse, IT, telekommunikatsioonid, andmetöötlus jne) ning 2) ühekordseteks töödeks (olemasolevate rajatiste renoveerimine ja ajakohastamine, vastavus uutele standarditele jne).

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele – Kaudne teadustegevus         jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 1 || Arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv

Kaudne teadustegevus || || || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || > 2018 ||

Eelarverida: 08 03 02 kokku || Kulukohustused || (1) || 159.641 || 171.785 || 184.350 || 197.350 || 210.794 || || 923.920

Maksed || (2) || 100.131 || 125.934 || 152.733 || 162.535 || 196.821 || 185.766 || 923.920

Eelarverida nr: 08 03 02 01 Eelarverida nr: 08 03 02 02 || Kulukohustused || (1) || 108.073 || 116.201 || 124.612 || 133.312 || 142.309 || || 624.507

Maksed || (2) || 80.065 || 94.967 || 104.867 || 107.771 || 128.659 || 108.178 || 624.507

Kulukohustused || (1) || 51.568 || 55.584 || 59.739 || 64.038 || 68.485 || || 299.414

Maksed || (2) || 20.066 || 30.967 || 47.867 || 54.764 || 68.162 || 77.589 || 299.415

Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[37] 08 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud 08 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad 08 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud || 17.780 2.240 7.007 || 18.136 2.285 7.147 || 18.498 2.330 7.290 || 18.868 2.377 7.436 || 19.246 2.425 7.585 || || 92.529 11.657 36.465

Eelarverida nr: 08 01 05 || || (3) || 27.027 || 27.568 || 28.119 || 28.681 || 29.255 || || 140.650

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 186.668 || 199.353 || 212.469 || 226.031 || 240.049 || || 1064.570

Maksed || =2+2a+3 || 127.158 || 153.502 || 180.852 || 191.216 || 226.076 || 185.766 || 1064.570

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 159.641 || 171.785 || 184.350 || 197.350 || 210.794 || || 923.920

Maksed || (5) || 100.131 || 125.934 || 152.733 || 162.350 || 196.821 || 185.766 || 923.920

Ÿ Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 27.027 || 27.568 || 28.119 || 28.681 || 29.255 || 0 || 140.650

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 186.668 || 199.353 || 212.469 || 226.031 || 240.049 || || 1064.570

Maksed || =5+ 6 || 127.158 || 153.502 || 180.852 || 191.216 || 226.076 || 185.766 || 1064.570

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ei kohaldata

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || KOKKU

Teadusuuringute peadirektoraat / Otsene teadustegevus ||

Ÿ Personalikulud || || || || || || 0

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || 0

<…> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || 0

jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || > 2018 || TOTAL

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 186.668 || 199.353 || 212.469 || 226.031 || 240.049 || || 1064.570

Maksed || 127.158 || 153.502 || 180.852 || 191.216 || 226.076 || 185.766 || 1064.570

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele – Otsene teadustegevus

                                                                                               jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv

  Teadusuuringute Ühiskeskus Otsene teadustegevus || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta ≥ 2019 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida nr: 10.03 || Kulukohustused || (1a) || 10.457 || 10.666 || 10.879 || 11.097 || 11.319 || 0 || 54.417

Maksed || (2a) || 4.706 || 8.982 || 10.208 || 10.935 || 11.153 || 8.434 || 54.417

Eelarverida nr: 10.03.01 || Kulukohustused || (1a) || 10.457 || 10.666 || 10879 || 11.097 || 11.319 || 0 || 54.417

Maksed || (2a) || 4.706 || 8.982 || 10.208 || 10.935 || 11.153 || 8.434 || 54.417

Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[38] 10 01 05            10 01 05 01             10 01 05 02             10 01 05 03 10 01 05 04 || 126.796 61.598 11.205 38.706 15.286 || 130.284 63.754 11.457 39.481 15.592 || 133.874 65.986 11.715 40.270 15.903 || 137.571 68.295 11.979 41.076 16.222 || 141.377 70.686 12.248 41.897 16.546 || || 669.901 330.319 58.604 201.430 79.549

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 137.253 || 140.950 || 144.753 || 148.668 || 152.695 || || 724.319

Maksed || =2+2a+3 || 131.501 || 139.266 || 144.082 || 148.506 || 152.530 || 8.434 || 724.319

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 10.457 || 10.666 || 10.879 || 11.097 || 11.319 || 0 || 54.417

Maksed || (5) || 4.706 || 8.982 || 10.208 || 10.935 || 11.153 || 8.434 || 54.417

Ÿ Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 126.796 || 130.284 || 133.874 || 137.571 || 141.377 || 0 || 669.901

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 137.253 || 140.950 || 144.753 || 148.668 || 152.695 || 0 || 724.319

Maksed || =5+ 6 || 131.501 || 139.266 || 144.082 || 148.506 || 152.530 || 8.434 || 724.319

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ei kohaldata

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || KOKKU

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat / otsene teadustegevus ||

Ÿ Personalikulud || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || || || || || ||

<…> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || ||

jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || > 2018 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 137.253 || 140.950 || 144.753 || 148.668 || 152.695 || 0 || 724.319

Maksed || 131.501 || 139.266 || 144.082 || 148.506 || 152.530 || 8.434 || 724.319

Üldine hinnanguline mõju kuludele Kaudne teadustegevus + otsene teadustegevus          jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv

Ülevaade Kaudne teadustegevus / otsene teadustegevus || || || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || > 2018 ||

Eelarverida nr: 08 03 02 || Kulukohustused || (1) || 159.641 || 171.785 || 184.350 || 197.350 || 210.794 || || 923.920

Maksed || (2) || 100.131 || 125.934 || 152.733 || 162.535 || 196.821 || 185.766 || 923.920

Eelarverida nr: 10.03 || Kulukohustused || (1a) || 10.457 || 10.666 || 10.879 || 11.097 || 11.319 || 0 || 54.417

Maksed || (2a) || 4.706 || 8.982 || 10.208 || 10.935 || 11.153 || 8.434 || 54.417

Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[39] 08 01 05 10 01 05             || 27.027 || 27.568 || 28.119 || 28.681 || 29.255 || 0 || 140.650

137.252 || 140.950 || 144.753 || 148.669 || 152.696 || 0 0 || 724.320

Eelarverida nr: 08 01 05 / 10 01 05 || || (3) || 153.822 || 157.852 || 161.992 || 166.253 || 170.632 || || 810.551

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud / otsene teadustegevus KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 323.920 || 340.303 || 357.221 || 374.700 || 392.745 || || 1788.889

Maksed || =2+2a+3 || 258.659 || 292.768 || 324.933 || 339.723 || 378.606 || 194.200 || 1788.889

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 170.098 || 182.451 || 195.229 || 208.447 || 222.113 || || 978.338

Maksed || (5) || 104.837 || 134.916 || 162.941 || 173.470 || 207.974 || 194.200 || 978.338

Ÿ Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 153.822 || 157.852 || 161.992 || 166.253 || 170.632 || || 810.551

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 323.920 || 340.303 || 357.221 || 374.700 || 392.745 || || 1788.889

Maksed || =5+ 6 || 258.659 || 292.768 || 324.933 || 339.723 || 378.606 || 194.200 || 1788.889

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || ||

Ÿ Euratomi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[40] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRGID nr°1–8 kaudsete meetmete puhul[41] || || || || || ||

- Väljund – Euratom – tuumasüntees || ** || ** || 100 || 108.073 || 100 || 116.201 || 100 || 124.612 || 100 || 133.312 || 100 || 142.309 || 500 || 624.507

- Väljund – Euratom – tuumalõhustumine || || || 25 || 51.568 || 25 || 55.584 || 25 || 59.739 || 25 || 64.038 || 25 || 68.485 || 125 || 299.414

Erieesmärgid nr 1–8 kokku kaudsete meetmete puhul || || || || || ||

ERIEESMÄRGID nr° 1–5 otseste meetmete puhul[42] || || || || || ||

- Väljund – Euratom – otsesed teadusuuringud – JRC || *** || *** || 150 || 10.457 || 150 || 10.666 || 150 || 10.879 || 150 || 11.097 || 150 || 11.319 || 750 || 54.417

Erieesmärgid nr 1–5 kokku otseste meetmete puhul || 150 || 10.457 || 150 || 10.666 || 150 || 10.879 || 150 || 11.097 || 150 || 11.319 || 750 || 54.417

KULUD KOKKU || 275 || 170.098 || 275 || 182.451 || 275 || 195.229 || 275 || 208.447 || 275 || 222.113 || 1,375 || 978.338

(*)              Väljundite hinnanguline arv.

(**)            Teadusuuringute toetuse tavaline väljund on aruanne, milles kirjeldatakse fakte, järeldusi ja tulemusi.

(***)          Väljundi liik: Tooted ja teenused ELi poliitikakujundajate jaoks.

Väljundi keskmine kulu: Väljundite kulu võib olla väga erinev. Näiteks ei ole rutiinne teenus (nt korrapärane saagiprognoos) võrreldav suure ja tõenäoliselt kalli uuringu lõpparuandega, mille puhul läheb ühe uuringu koostamiseks vaja märkimisväärselt vahendeid. Mõlemad on asjakohased ja kasulikud, kuid neil on eri eesmärk. Näidatud keskmine kulu on kõigest matemaatiline arvutus, mis on saadud eelarve jagamisel väljundite hinnangulise arvuga.

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || ||

Personalikulud || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || ||

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[43] välja jäävad kulud || Kaudne teadustegevus || Otsene teadustegevus || Kaudne teadustegevus || Otsene teadustegevus || Kaudne teadustegevus || Otsene teadustegevus || Kaudne teadustegevus || Otsene teadustegevus || Kaudne teadustegevus || Otsene teadustegevus

Personalikulud || 20.020 || 72.803 || 20.421 || 75.211 || 20.828 || 77.701 || 21.245 || 80.274 || 21.671 || 82.934

Muud haldusliku iseloomuga kulud || 7.007 || 53.992 || 7.147 || 55.072 || 7.290 || 56.174 || 7.436 || 57.297 || 7.585 || 58.443

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 27.027 || 126.796 || 27.568 || 130.284 || 28.118 || 133.874 || 28.681 || 137.571 || 29.256 || 141.377

KOKKU* || 27.027 || 126.796 || 27.568 || 130.284 || 28.118 || 133.874 || 28.681 || 137.571 || 29.256 || 141.377

*Kõnealuseid näitajaid võib väliste ressursside kavandatud kasutamise tulemusel kohandada.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

|| X 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || ||

|| xx 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || ||

|| 08 01 05 01 (kaudne teadustegevus)* || 140 || 140 || 140 || 140 || 140

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 566 || 566 || 566 || 566 || 566

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[44]

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || ||

|| 08 01 04 40 [45] || - peakorteris[46] || || || || ||

|| || - delegatsioonides - ametnikud ja ajutised töötajad - lepingulised töötajad GFI-IV - riikide lähetatud eksperdid || || || || ||

|| 08 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)* || 35 || 35 || 35 || 35 || 35

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 194 || 194 || 194 || 194 || 194

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || ||

|| KOKKU || 935 || 935 || 935 || 935 || 935

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

* Kõnealusest kogusummast on jäetud välja ITERi projekti juhtimisega peakorteris (Brüssel) tegelevad ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad. Kõnealuseid töötajaid on nimetatud ITERi projekti täiendavas teadusprogrammis.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (otsesed ja kaudsed meetmed) rakendamisest tulenevad ülesanded, eelkõige tuumajäätmetekäitlusega, tuumaohutusega, tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega ja tuumajulgeolekuga seotud ülesanded. Nende ülesannete hulka kuulub ka Euratomi programmi alla kuuluvate JRC tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks vajalik tegevus.

Koosseisuväline personal

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[47].

Ei kohaldata

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014–2018

Täpsustage kaasrahastav asutus || Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU* || Pm Kolmandate isikute osamaksed lisatakse hiljem

* Kolmandate isikute osamaksed ei ole veel kindlaks määratud; need lisatakse hiljem.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– X  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– X          mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[48]

2014–2018

Punkt 6011* Punkt 6012* Punkt 6013 Punkt 6031** || || pm pm pm pm

* Šveitsi osamakset ja JETi ühisfondi osamakset hõlmavad kokkulepped ei ole veel lõplikult vormistatud. Läbirääkimised Türgiga seoses tuumauuringutega on käimas.

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

08 04 01 Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes, tehnoloogia arendamises ja innovatsioonis

10 03 02 Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Teatavad assotsieerunud riigid võivad assotsieerimislepingute kaudu eraldada raamprogrammi rahastamiseks täiendavaid vahendeid. Arvutusmeetod on kõnealustes assotsieerimislepingutes kokku lepitud ning see ei pruugi kõigis lepingutes samasugune olla. Enamikul juhul põhinevad arvutused assotsieerunud riigi SKP-l võrreldes liikmesriigi SKPga; kõnealust protsenti kohaldatakse üldise eelarve suhtes.

[1]               Euratomi asutamislepingu artikkel 7.

[2]               KOM(2011) 48.

[3]               ELT C, , lk .

[4]               ELT C, , lk .

[5]               ELT C ..., ..., lk …

[6]               Nõukogu 2. detsembri 2008. aasta järeldused tuumaenergia sektoris pädevustega seotud vajaduse kohta (15406/08).

[7]               ELT L 358, 16.12.2006, lk 62.

[8]               ELT L 90, 30.3.2007.

[9]               KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010.

[10]             K(2005) 576 (lõplik), 11.3.2005

[11]             INI/2010/2079

[12]             ELT […]

[13]             ELT L 400, 30.12.2006, lk 1.

[14]             ELT C […]

[15]             EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12.

[16]             ELT L 400, 30.12.2006, lk 60.

[17]             ELT L 400, 30.12.2006, lk 404.

[18]             ELT L 400, 30.12.2006, lk 434.

[19]             ELT C […].

[20]             ELT C […].

[21]             ELT C […].

[22]             ELT C […]

[23]             ELT C […]

[24]             EÜT L 177, 4.7.1984, lk 25.

[25]             Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

[26]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[27]             ELT L 172, 2.7.2009, lk 18.

[28]             ELT L 199, 19.7.2011, lk 1.

[29]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[30]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[31]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[32]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[33]             http://www.trust-researchers.eu/

[34]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[35]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[36]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[37]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[38]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[39]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[40]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[41]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[42]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[43]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[44]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[45]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[46]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[47]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[48]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.