Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0789

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

    /* KOM/2011/0789 lõplik - 2011/0372 (COD) */

    52011PC0789

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta /* KOM/2011/0789 lõplik - 2011/0372 (COD) */


    SELETUSKIRI

    1. ETTEPANEKU TAUST

    Komisjon teeb pärast põhjalikku konsulteerimist liikmesriikide ja sidusrühmadega ning mõju hindamist ettepaneku vaadata Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 280/2004/EÜ[1] kehtestatud seiremehhanism läbi ning nimetatud otsus asendada. Ettepanekuga soovitakse parandada kehtivat seire- ja aruandlussüsteemi, et tagada ELi ja liikmesriikide võetud ülesannete ja kohustuste täitmine praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste kliimalepete raames, täita kliima- ja energiapaketis sätestatud õigusnorme ning toetada kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemise vahendite väljatöötamist ELi tasandil.

    Komisjon teeb ettepaneku asendada otsus nr 280/2004/EÜ määrusega, kuna selle reguleerimisala on laiem ja adressaatide hulk suurem ning seiremehhanism on oma olemuselt väga tehniline ja ühtlustatud, mistõttu on seda määruse abil lihtsam rakendada.

    · Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

    Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ[2] (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel) heakskiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside (KHG) kontsentratsiooni atmosfääris tasemeni, millega välditaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks maapinna keskmise temperatuuri tõus maailmas võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandast aruandest ilmneb, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kasvuhoonegaaside heite kasv peatada kogu maailmas enne 2020. aastat.

    Kyoto protokoll, mille EL ratifitseeris 31. mail 2002,[3] jõustus 16. veebruaril 2005. Protokolliga on ELi ja liikmesriikide (v.a Malta ja Küpros) jaoks kehtestatud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või piiramiseks. Samuti võttis Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ELis kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja 30 % tingimusel, et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult paremal järjel arenguriigid annavad panuse vastavalt oma võimalustele. 2008. aasta detsembris kokkulepitud kliima- ja energiapaketiga anti heite 20 % vähendamise eesmärgile seaduse jõud. Nimetatud eesmärgid on kirjas ka otsuses 2/CP.15 („Kopenhaageni kokkulepe”), mille EL ja liikmesriigid kiitsid heaks 28. jaanuaril 2010.

    Otsuse nr 280/2004/EÜ (edaspidi „seiremehhanismi otsus”) eesmärk oli kehtestada süsteem kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite seireks, liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmisel tehtud edusammude hindamiseks, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste aruandlusnõuete rakendamiseks ning selleks, et tagada ELi ja liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatava aruandluse õigeaegsus, täielikkus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja läbipaistvus.

    Kavandatava läbivaatamise eesmärgid on järgmised:

    – kajastada seiremehhanismi määruses aruandluskohustusi, mis tulenevad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist, Kyoto protokollist ja nende alusel hiljem vastuvõetud otsustest kasvuhoonegaaside heite ning arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi kohta;

    – aidata ELil ja liikmesriikidel täita kliimamuutuste mõju leevendamiseks võetud kohustusi ning rakendada kliima- ja energiapaketti;

    – toetada uute ELi vahendite väljatöötamist kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks.

    Ettepanekuga täiendatakse ka kasvuhoonegaaside heidet käsitlevaid seire- ja aruandlusnõudeid lähtuvalt kogemustest, mis on saadud otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel kuue aasta jooksul ning nimetatud otsuse rakenduseeskirjade (otsus nr 2005/166/EÜ[4]) kohaldamisel, samuti erinevate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuete rakendamisel.

    · Üldine taust

    Seiremehhanismi otsuse läbivaatamise põhjused on järgmised.

    – Otsus nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) ning selle rakendussätted on peamised kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja tõendamist käsitlevad õigusaktid. Nimetatud õigusaktides on sätestatud üksikasjad aruandluseks, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle sidumist neeldajates, samuti teabe esitamiseks heite vähendamise riiklike programmide, kasvuhoonegaaside heite prognooside ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kliimapoliitika ja –meetmete kohta.

    – Kogemus, mis on saadud kõnealuse kahe otsuse rakendamise kuue aasta jooksul ning rahvusvahelistel läbirääkimistel ja erinevate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuete rakendamisel, on näidanud, et on valdkondi, mida saaks oluliselt parandada. On vaja kiirendada leevendusmeetmete võtmist ELi ja liikmesriikide tasandil ning täita uusi ja tulevasi rahvusvahelisi ning siseriiklikke kohustusi, sealhulgas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, ning ka selleks tuleb seire- ja aruandlussüsteemi parandada.

    – Selleks et käsitleda probleeme, mis tulenevad globaalse kliimamuutuse kasvavast ohust kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemise tõttu atmosfääris, rakendab ja kavandab EL mitmeid leevendusmeetmeid. Kindla raamistiku loomine kasvuhoonegaaside heite seireks, hindamiseks, aruandluseks ja tõendamiseks on selle protsessi oluline osa, kuna see võimaldab ELil tõhusamalt välja töötada ja rakendada tulevasi poliitikasuundi ning hinnata ja tõendada endale võetud kohustuste täitmist.

    – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsil Kopenhaagenis võtsid EL ja liikmesriigid endale kohustuse anda arenguriikidele kiiresti märkimisväärset pikaajalist rahalist ja tehnoloogiaalast abi. Cancúnis toimunud konventsiooniosaliste 16. konverentsil leppisid riigid kokku (otsuse 1/CP.16 lõige 40), et iga arenenud riik, kes on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, parandab aruandlust arenguriikidest konventsiooniosalistele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi ning suutlikkuse suurendamiseks vajaliku toetuse kohta. Aruandluse parandamine on väga oluline selleks, et teha kindlaks ELi ja liikmesriikide jõupingutused võetud kohustuste täitmisel.

    Täpsemalt soovitakse seiremehhanismi otsuse läbivaatamisel käsitleda järgmisi küsimusi.

    (1) Kehtiv kasvuhoonegaaside heite ja leevendusmeetmete seire- ja aruandlussüsteem ei ole piisav uutest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastest õigusaktidest ja rahvusvahelistest arengusuundadest tulenevate uute nõuete rakendamiseks.

    Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel 2009. aastal kokku lepitud kliima- ja energiapaketiga kehtestati liikmesriikidele uued seire- ja aruandlusnõuded. Nimetatud nõuete jõustamiseks tuleb need inkorporeerida kehtivasse seire- ja aruandlussüsteemi. Ka ÜRO raamkonventsiooni kohastes Cancúni kokkulepetes (otsus 1/CP.16) nõutakse heitkoguseid ja leevendusmeetmeid käsitleva aruandluse parandamist Kyoto protokolli järelmeetmena.

    (2) Tulevase poliitika väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks ei ole ELi tasandil piisavalt andmeid.

    Mitmes valdkonnas ja sektoris, mis on olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja ELi tasandil meetmete võtmiseks, ei ole praegu andmeid kogutud või on neid liiga vähe selleks, et toetada poliitika tõhusat kujundamist ja rakendamist. Need valdkonnad on järgmised: a) meretransport; b) lennundus; c) maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) ning d) kohanemine.

    (3) Kehtiva seire- ja aruandlussüsteemiga käsitletakse kasvuhoonegaaside heidet ja leevendusmeetmeid, kuid süsteemis ei võeta arvesse uusi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaseid kohustusi, mis on seotud rahalise ja tehnoloogiaalase abi andmisega arenguriikidele, ning ei tagata nende täitmist;

    EL võttis endale rahvusvahelise kohustuse anda arenguriikidele kiiresti märkimisväärset pikaajalist rahalist ja tehnoloogiaalast abi. Selleks et EL oleks nähtav, tema kliimamuutusi käsitlev sõnum edastataks selgelt ning et tagada ELi usaldusväärsus rahvusvaheliste partnerite silmis, on vaja läbipaistvat ja põhjalikku teavet antava abi liigi ja suuruse kohta. Sageli on eespool kindlaksmääratud probleemid andnud teistele riikidele põhjust kriitikaks, et EL ja liikmesriigid ei täida oma kohustusi, ning need probleemid tuleb lahendada.

    (4) Selleks et jälgida heite piiramise eesmärkide täitmisel saavutatud edu, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia raames, on vaja täiendavaid andmeid ja teavet.

    Majanduskasvu tagamiseks ja töökohtade loomiseks välja töötatud uue tervikliku ELi majanduspoliitika strateegia ehk Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid sisaldavad ka ELi ja riiklikke heite piiramise eesmärke.

    (5) Seiremehhanismi otsuse alusel praegu esitatavas teabes on täheldatud puudusi seoses läbipaistvuse, õigeaegsuse, kooskõlalisuse, täielikkuse ja võrreldavusega.

    Suhteliselt suur nõuete täitmatajätmise juhtude osakaal viimastel aastatel osutab, et kehtiva seire- ja aruandlussüsteemi läbipaistvust, täpsust, kooskõlalisust ja tõhusust oleks võimalik suurendada.

    (6) Kogemus on näidanud, et kehtivaid aruandlusnõudeid on vaja tingimata lihtsustada ja ühtlustada.

    Seiremehhanismi otsuse rakendamise kogemus on näidanud, et teatavate aruandlusnõuetega ei saavutatud oodatud tulemusi või teavet ei kasutatud nii nagu eeldati. Samuti näitas see, et aruandlust käsitlevaid vahendeid saaks omavahel paremini siduda.

    · Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

    Praegune seiremehhanism on kehtestatud otsusega nr 280/2004/EÜ, mis tunnistatakse käesoleva ettepanekuga kehtetuks.

    · Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

    Seiremehhanismi otsuse läbivaatamine:

    – aitab saavutada kliima- ja energiapaketi üldeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside ülemaailmset heidet, on kooskõlas paketi osana vastuvõetud üksikute õigusaktidega ning sellega soovitakse parandada täiendavate poliitikasuundade rakendamist valdkondades, mida paketis piisavalt ei käsitleta;

    – on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames peetavate aruteludega, milles käsitletakse heitega seotud tulevasi mõõtmis-, aruandlus- ja tõendamissüsteeme, meetmeid ja finantsabi andmist küsimustes, mida on kavas hõlmata, ning teatavaid aruandlusvaldkondi, mida on kavas tõhustada;

    – on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mille üks peamine eesmärk on piirata heidet ning milles nõutakse, et liikmesriikide ja ELi edusammude jälgimiseks tuleb teha kättesaadavaks ajakohased ja värsked andmed kliimameetmete kohta.

    – on kooskõlas ELi eesmärkidega lihtsustada ja paremini reguleerida, kuna läbivaatamisel lähtutakse rakendamise kogemusest ja sidusrühmadelt saadud tagasisidest. Läbivaatamise eesmärk on käsitleda kindlakstehtud nõrku külgi ja probleeme ning vajaduse korral lihtsustada aruandlusnõudeid. Praegust aruandevoogu ja teabevajadusi on põhjalikult arvesse võetud ning uued nõuded on nendega vastavusse viidud.

    2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

    · Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

    Lisaks ekspertide kohtumistele ja töötubadele toimus 7. märtsist kuni 29. aprillini 2011 sidusrühmadega avalik veebiarutelu, mis hõlmas kõiki otsuse nr 280/2004 kavandatava läbivaatamisega seotud aspekte. Veebiküsimustikule sai vastata kliimameetmete peadirektoraadi ja „Sinu hääl” veebisaidi kaudu. Küsimustik oli kättesaadav kõigis ametlikes keeltes ning sidusrühmi teavitati nõuetekohaselt. Vastused saadi eraisikutelt, riigiasutustelt, vabaühendustelt, eraettevõtjatelt, tööstusharu esindusorganisatsioonidelt ning teadusasutustelt.

    · Avaliku veebiarutelu tulemused

    Sidusrühmadega toimunud veebiarutelu käigus kogutud andmed näitavad, et ELi kodanikel on kliimamuutuste alase teabe vastu elav huvi ning nad toetavad aruandlussüsteemi edasist täiustamist, eelkõige seoses teabe ulatuse ja läbipaistvusega. Üldiselt leidsid vastajad, et hoolimata sellest, et kliimamuutusi käsitlevat suhteliselt kvaliteetset teavet ja andmeid on küllalt palju, on selles osas veel arenguruumi ning enamike vastajate arvates tuleks täiustada nõudeid kõigis käesolevas mõjuhinnangus käsitletud valdkondades. Konsultatsiooni tulemused on kättesaadaval internetis[5].

    · Konsulteerimine liikmesriikidega

    Liikmesriikide teavitamiseks seiremehhanismi otsuse läbivaatamisest viidi 2009., 2010. ja 2011. aastal läbi kaks töötuba, rida kohtumisi tehniliste ja valdkonna ekspertidega ning mitu projekti. Kõnealustel kohtumistel väljendasid liikmesriigid nõusolekut, et seiremehhanismi otsus tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse ELi ja rahvusvahelisi arengusuundi ning nimetatud otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Siiski olid liikmesriigid mures halduskoormuse võimaliku suurenemise pärast.

    Seitse liikmesriiki (Hispaania, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Ungari) olid vabatahtlikult nõus andma teavet halduskoormuse ja –kulude kohta. Nende liikmesriikidega konsulteeriti küsimustike kaudu kaks korda. Kuid teisele küsimustikule vastasid üksnes viis liikmesriiki (Madalmaad, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ungari). Põhjus, miks teisele küsimustikule vastas vähem liikmesriike, on peamiselt selles, et küsimustes käsitleti eelkõige uusi sätteid, mis kehtestatakse uue seiremehhanismi määrusega. Seepärast oli liikmesriikide arvates võimalikku halduskoormust keeruline hinnata. Jätkumeetmena ning vastavalt mõju hindamise juhtrühma nõuandele võeti liikmesriikide esindajatega täiendavate andmete saamiseks või saadud teabe selgitamiseks ühendust telefoni ja e-posti teel. Selle protsessi tulemusena saadi halduskoormuse kohta lõplikud andmed, millel käesolev mõju hindamine põhineb.

    · Mõju hindamine

    Mõju hindamisel käsitleti mitut küsimust, sealhulgas järgmist:

    – ELi tasandil andmekogude ülevaatamise ja liikmesriikide jõupingutusi käsitleva otsusega kehtestatud nõuetele vastavuse hindamise tsükkel;

    – rahvusvahelisest meretranspordist pärit heidet käsitlevad aruandlusnõuded;

    – aruandlusnõuded, mis käsitlevad lennunduse muud mõju maailma kliimale kui CO2-heide;

    – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad aruandlusnõuded;

    – maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevad täiendavad aruandlusnõuded;

    – arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast abi käsitlevad aruandlusnõuded;

    – kooskõla muude õhusaasteaineid käsitlevate ELi õigusaktidega ning varasema rakendamiskogemuse põhjal tehtud täiustused.

    Mõju hindamisel käsitleti iga küsimuse puhul mitut poliitikavalikut. Üksikasjalikult vaadeldi eri poliitikavalikute võimalikku majanduslikku ja keskkonnamõju. Kõigi poliitikavalikute üksikasjalik analüüs on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus, mis on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/clima/studies/g-gas/index_en.htm.

    · Kavandatud meetmete kokkuvõte

    Käesoleva määruse peamine eesmärk on aidata ELil ja selle liikmesriikidel saavutada riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi ja eesmärke ning kujundada poliitikat edaspidi läbipaistva, täpse, kooskõlalise, võrreldava ja täieliku aruandluse kaudu.

    Kehtivate rahvusvaheliste aruandlusnõuete kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside heite kohta esitada aruanne igal aastal ning muu kliimaga seotud teabe (prognoosid, leevendusmeetmed, arenguriikidele antud abi, kohanemine) kohta iga nelja aasta tagant. Siiski leitakse juba pikka aega, et need aruanded ei ole piisavad ning rahvusvahelisel tasandil on avaldatud jõulist survet, et kehtivaid aruandlusnõudeid tõhustada ja täiendada ning suurendada aruannete esitamise sagedust. See on eriti oluline praegusel kriitilisel ajal, kui majanduse areng mõjutab märkimisväärselt leevenduspoliitika kujundamist ning kui varakult antud hoiatussignaalid võivad oluliselt mõjutada riigi suutlikkust meetmeid võtta ning tagada, et jätkusuutlik majanduskasv hoitaks kasvuhoonegaaside heitest jätkuvalt lahus. Need tähtsad kaalutlused esitati hiljuti Cancúnis sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes konkreetsete nõuetena (otsus 1/CP.16), mille kohaselt tuleb usaldusväärset ja põhjalikku teavet (prognooside, leevendusmeetmete, arenguriikidele antud abi kohta) esitada iga kahe aasta tagant, et aidata osalistel võetud kohustusi täita. Rahvusvaheliste nõuetega täiendatakse ka hiljuti ELis kliima- ja energiapaketiga kehtestatud nõudeid, milles veelkord selgelt kinnitatakse vajadust paremate ja ajakohasemate andmete ja teabe järele. Samuti aitab liikmesriikidelt eelkõige kasvuhoonegaaside heite prognooside ja leevendusmeetmete kohta ajakohasema teabe kogumine rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille põhieesmärkide hulka kuuluvad Euroopa ja liikmesriikide heite piiramise eesmärgid. Seda silmas pidades tehakse käesolevas määruses ettepanek tõhustada seire, aruandluse ja läbivaatamise raamistikku ELis ning võimaldada seega täita siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, rakendada praegust poliitikat ja töötada tõhusalt välja tulevasi poliitikasuundi.

    Arvestades Kyoto protokolli järgse kliimamuutuste käsitlemisega seotud ebakindlust ning asjaolu, et liikmesriikide jõupingutusi käsitleva otsuse rakendamiseks on vaja kehtestada aastane tsükkel nõuetele vastavuse hindamiseks, nähakse käesoleva ettepanekuga ette ELi protsess liikmesriikide esitatud KHG-andmete ülevaatamiseks, millega tagatakse, et liikmesriikide jõupingutusi käsitleva otsuse eesmärkide täitmist hinnatakse õigeaegselt ning põhjalikul, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil, nagu on sätestatud kliima- ja energiapaketis.

    Meretranspordist ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heidet käsitleva aruandluse suhtes võetakse ettepanekus äraootav seisukoht, kuna kõnealuste sektorite puhul on poliitilised arutelud nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil alles käimas. Sellega tagatakse, et seiremehhanismi raamistik võimaldab kehtestada üksikasjalikke aruandlusnõudeid hiljem, kui on jõutud konkreetsete poliitiliste otsusteni kas rahvusvahelisel või ELi tasandil. Niiviisi saavutatakse kooskõla tulevase poliitikaraamistikuga, välditakse topeltmeetmeid ning tagatakse, et EL suudab üksikasjalikke nõudeid rakendada võimalikult tõhusalt.

    Ettepanekuga nähakse ette, et komisjon hindab viimaste kättesaadavate heiteandmete ja teadussaavutuste põhjal iga kahe aasta tagant lennunduse muud mõju kliimale kui CO2-heide ning sellega tagatakse kooskõla selles valdkonnas kehtivate ELi õigusaktidega. Selline lähenemisviis erineb mõju hindamisel käsitletust ning kajastab muudelt komisjoni talitustelt talitustevahelise konsultatsiooniprotsessi käigus saadud kasulikku teavet. Kõnealune nõue lisati ettepanekusse, kuna leiti, et selle abil on võimalik saada sama suurt kasu, kuid märkimisväärselt väiksema halduskoormusega.

    Seoses prognoose, poliitikasuundi ja meetmeid käsitleva aruandlusega nõutakse ettepanekuga iga-aastaste aruannete esitamist, et ELi poolt riikide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustuste täitmist oleks võimalik hinnata igal aastal, aga ka selleks, et saaks varakult võtta tõhusaid parandusmeetmeid. Tuleks märkida, et paljud liikmesriigid esitavad ajakohastatud teavet juba praegu igal aastal, kui eelmisel aastal esitatud teave on nende arvates vananenud. Ettepanekuga kehtestatakse pragmaatiline lähenemisviis seoses asjaoluga, et selles ei nõuta kattuva taustteabe esitamist komisjonile, vaid pigem soovitakse tagada, et olemasolevad tehnilist tausta käsitlevad aruanded oleksid üldsusele kättesaadavad.

    Mis puudutab rahalist ja tehnoloogiaalast toetust, siis edendatakse ettepanekuga aruannete esitamist ühiste meetodite põhjal kooskõlas ELi kohustusega esitada läbipaistvat ja täielikku teavet arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi kohta.

    Kohanemismeetmeid käsitlevate iga-aastaste aruannete esitamine aitab kindlaks teha liikmesriikides võetud meetmeid ning töötada välja kogu ELi hõlmava kohanemisstrateegia. Samuti on niiviisi võimalik saada teavet ja andmeid ELi kohanemise teabevõrgustiku jaoks, millest saab kasulik vahend riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitiliste otsuste tegijatele. Vastavalt mõjuhinnangule on see tõhus poliitikavalik, kuna sellega seotud halduskoormus on väike, kuid samas tagatakse, et EL suudab oma rahvusvahelisi aruandluskohustusi paremini täita.

    Lisaks edendatakse ettepanekuga liikmesriikides kehtivaid süsteeme, et parandada prognoose, poliitikat ja meetmeid käsitlevat aruandlust, ning nähakse ette kooskõla muude õhusaasteaineid käsitlevate õigusaktidega. See on tõhus lahendus, kuna kaasnevast halduskoormusest hoolimata tähendaks see pikemas perspektiivis nõuete paremat täitmist, lihtsustamist ja väiksemaid kulusid. Ettepanek sisaldab ka sätteid kvaliteedi parema tagamise ja -kontrolli kohta ning sellega kehtestatakse ühtlustatud aruandevormid ja juhised, et parandada andmete kvaliteeti ja tagada nende täielikkus ning lihtsustada kehtivaid aruandlusnõudeid tarbetut halduskoormust tekitamata.

    3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

    · Õiguslik alus

    Õigusakti ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Ettepanek aitab saavutada ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud õiguslikke eesmärke, täpsemalt võidelda kliimamuutuste vastu (leevendamine ja kohanemine). Ettepaneku eesmärk on parandada ELi poliitika kujundamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks vajaliku teabe kättesaadavust ning ELi ja liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatavate aruannete vastavust ja kooskõla. Seda eesmärki ei ole võimalik vähem piiravate vahenditega saavutada. Ettepanek ei mõjuta seiret, andmete kogumist ja aruandlust käsitlevate ning seiremehhanismi otsusega kehtestatud ülesannete praegust üldist jaotumist ELi ja liikmesriikide vahel.

    · Subsidiaarsuse põhimõte

    Selleks et meetmete võtmine ELi tasandil oleks põhjendatud, tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet:

    (a) Probleemi piiriülene olemus (vajalikkuse hindamine)

    Kliimamuutuste piiriülene olemus on oluline element, kui otsustatakse selle üle, kas ELi tasandil meetmed on vajalikud. Üksnes riiklike meetmetega ei suudetaks rahvusvaheliselt kokkulepitud kohustusi täita ning nendest ei piisaks jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse alusel kehtestatud eesmärkide saavutamiseks. Seepärast on vajalik, et EL kehtestaks raamistiku, mis võimaldaks täita rahvusvahelisi ja ELi nõudeid ning tagada igal võimalusel ühtlustatud aruandluse. Selleks et tagada tõhus aruandlus, mis nõuab paljude erinevate õigusaktide kooskõlastamist, ning 27 liikmesriigi andmeid sisaldavate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste aruannete õigeaegne esitamine ja kvaliteet, on samuti vaja ELi tasandil kooskõlastamist.

    (b) Tõhususe hindamine (lisandväärtus)

    Lisaks sellele, et enamik kavandatud läbivaatamisi tulenevad kehtivatest või tulevastest ELi ja rahvusvahelistest lepingutest, tooks ELi tasandi meede tänu oma tõhususele selget kasu võrreldes riikliku tasandi meetmega. Kuna üldised kohustused võetakse ELi tasandil, on parem, kui aruandlust käsitlev õigusakt töötatakse välja samuti ELi tasandil. Lisaks on mõne tuvastatud probleemi (ELi ja liikmesriikide aruandluse kvaliteet ja õigeaegsus) lahendamiseks vaja andmeid ja meetodeid kooskõlastada kõigis 27 liikmesriigis ning seda on parem teha ELi tasandil.

    Eelkõige ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate aruannete esitamise kogemus on näidanud, et seiremehhanismi otsus on oluliselt aidanud lihtsustada ja tagada kvaliteetsete aruannete esitamist. Seiremehhanismi otsuse alusel läbiviidav liikmesriigi andmete täiendav kontroll ja analüüs on parandanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste aruannete kvaliteeti, lihtsustanud liikmesriikidel võetud kohustuste täitmist ning aidanud oluliselt vähendada nimetatud konventsiooni nõuete täitmatajätmise juhtumite arvu. Kasu on toonud ka nõuete rangem järgimine, osaliselt seetõttu, et komisjonil on võimalus algatada rikkumismenetlusi.

    Eeldatavasti toob aruandluse laiendamine läbivaadatud seiremehhanismi alusel uutele ÜRO raamkonventsiooniga hõlmatud valdkondadele (rahaline ja tehnoloogiaalane abi) kaasa sama suurt kasu. Läbivaadatud seiremehhanismi kohane aruandlus võimaldab liikmesriikide andmeid üksikasjalikumalt hinnata ja arvesse võtta ning tagab, et puudused ja nõrgad küljed selgitatakse täpselt välja ja nende kõrvaldamiseks võetakse konkreetsed meetmed, mis on väga oluline ELi rahvusvahelise usaldusväärsuse tagamiseks. Kui praegu on esitamine üsna ebaühtlane, siis läbivaadatud seiremehhanismi kohase aruandlusega tagatakse vähemalt mõned ühised miinimumnõuded. Samuti on oluline kohaldada rikkumismenetlusi, et käsitleda veel lahendamata probleeme ELi siseselt, aga mitte ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel, kui neil võib olla märkimisväärset poliitilist ja õiguslikku mõju.

    Ka kohanemist käsitleva aruandlusega seoses toob läbivaadatud seiremehhanism kaasa juba eespool mainitud kasu ning lisaks annab võimaluse parimate tavade vahetamiseks. Kuna kohanemine on kõigi liikmesriikide ühine probleem, on keskne aruandlus vajalik selleks, et selgitada välja kohanemisvajadused ja teha kindlaks parimad tavad ning tuvastada puudused, mida saaks kõrvaldada kas ELi meetmetega või liikmesriikide vahelise koostöö kaudu.

    · Proportsionaalsuse põhimõte

    Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

    Ettepanek kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et parandada kliimamuutusi käsitlevate andmete kvaliteeti ja tagada rahvusvaheliste ja ELi nõuete järgimine.

    Ettepanek vastab proportsionaalselt ELi üldeesmärgile saavutada Kyoto protokolliga ettenähtud kasvuhoonegaaside heite vähenemine, samuti ELi kliima- ja energiapaketis kehtestatud eesmärkidele, Kopenhaageni kokkuleppele ning otsusele 1/CP.16 (Cancúni kokkulepped).

    Ettepaneku eesmärk on rakendada seiremehhanism, mis sarnaneb tavade ja menetluste poolest otsuse nr 280/2004/EÜ alusel juba rakendatud mehhanismile.

    4. MÕJU EELARVELE

    Vastavalt käesolevale määrusele lisatud finantsselgitusele kasutatakse määruse rakendamisel olemasolevat eelarvet ning see ei avalda mõju mitmeaastasele finantsraamistikule.

    5. VALIKULISED ÜKSIKASJAD

    · Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

    Ettepanek sisaldab sätet, mis võimaldab komisjonil käesolev määrus üle vaadata, kui see on vajalik seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli käsitlevate tulevaste otsuste või muude ELi õigusaktidega. Vajaduse korral teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesolevat määrust, muudab kehtivaid delegeeritud õigusakte või võtab vastu uusi.

    2011/0372 (COD)

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

    kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 192 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

    võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[7],

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

    ning arvestades järgmist:

    (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsusega nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta)[8] kehtestati süsteem kasvuhoonegaaside kogu inimtekkelise heite ja selle neeldajates sidumise seireks, nimetatud heitega seonduvate kohustuste täitmise hindamiseks ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni[9] ja Kyoto protokolli[10] kohaste seire- ja aruandlusnõuete rakendamiseks Euroopa Liidus. Selleks et võtta arvesse viimase aja rahvusvahelisi arengusuundi seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga ning rakendada uued ELi õigusaktidega ettenähtud seire- ja aruandlusnõuded, tuleks kõnealune otsus asendada. Otsus 280/2004/EÜ tuleks asendada määrusega järgmistel põhjustel: määruse reguleerimisala on laiem, sellega hõlmatakse täiendavaid kohustatud isikute kategooriaid, kehtestatavad sätted on keerulisemad ja väga tehnilised, kogu ELis kohaldatavate ühtsete eeskirjade järele on vajadus suurenenud ning rakendamist tuleks lihtsustada.

    (2) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks maapinna keskmise temperatuuri tõus maailmas võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ületada 2° C.

    (3) Tuleb põhjalikult jälgida ELi ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutuste vastu võitlemisel tehtud jõupingutusi, nende kohta on vaja esitada põhjalikke aruandeid ning neid tuleb korrapäraselt hinnata.

    (4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15 ehk Kopenhaageni kokkulepe) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16 ehk Cancúni kokkulepe) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse ELi ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kohanemisküsimuste lahendamine on sama tähtis kui kliimamuutuste mõju leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähese CO2-heitega ühiskonda ning tagama jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu. Käesolev määrus peaks delegeeritud õigusaktide kaudu lihtsustama kõnealuste ja tulevikus uutest otsustest või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt sõlmitavast rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist.

    (5) Lisaks võtsid EL ja liikmesriigid kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketiga, eelkõige 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020,[11] ning 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi[12]. Samuti tuleks ajakohastada ELi heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades kõnealuste õigusaktidega kehtestatud uusi nõudeid.

    (6) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab ELi ja tema liikmesriike arendama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud andmekogud, milles käsitletakse kõigi selliste kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle sidumist neeldajates, mis on osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni Montreali protokolliga (osoonikihti kahandavate ainete kohta)[13] reguleerimata, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokkulepitud võrreldavaid metoodikaid.

    (7) Selleks et tagada muude Kyoto protokolli sätete rakendamine, loovad EL ja liikmesriigid nimetatud protokolli artikli 5 lõike 1 kohaselt riikliku süsteemi kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite hindamiseks. Otsusega 1/CP.16 nõutakse ka riikliku korra kehtestamist kõigi Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite hindamiseks. Käesoleva määrusega tuleks võimaldada mõlema nimetatud nõude rakendamist.

    (8) Otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel saadud kogemus on näidanud, et oleks vaja suurendada sünergiat ja kooskõla muude õigusaktide alusel esitatavate aruannetega, eelkõige nendega, mis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)[14] , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ)[15] , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ (teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta)[16] , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta)[17] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta)[18] kohaselt. Kuna aruandlusnõuete ühtlustamine nõuab üksikute õigusaktide muutmist, on heitearuannete kvaliteedi tagamiseks oluline, et kasvuhoonegaaside heitearuannetes kasutatakse kooskõlastatud andmeid ning andmete kooskõla tõendatakse.

    (9) Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes on kindlaks tehtud lämmastiktrifluoriidi (NF3) potentsiaal põhjustada globaalset soojenemist ning see on ligikaudu 17 000 korda suurem kui CO2-l. NF3 kasutatakse elektroonikatööstuses üha enam perfluorosüsivesinike (PFCd) ja väävelheksafluoriidi (SF6) asendamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 peab ELi keskkonnapoliitika rajanema ettevaatuspõhimõttel. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb teostada seiret NF3 heite üle, et teha kindlaks selle kogused ELis ja määrata vajaduse korral kindlaks leevendusmeetmed.

    (10) Andmed, mida praegu kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes ning riiklikes ja ELi registrites, ei ole piisavad, et määrata liikmesriigi tasandil kindlaks tsiviillennunduse CO2-heide, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kui EL kehtestab aruandluskohustused, ei tohiks see liikmesriikidele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) tekitada taotletavate eesmärkidega ebaproportsionaalset halduskoormust. Direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata lendudest pärit CO2-heide moodustab kasvuhoonegaaside koguheitest vaid väga väikese osa ning selle heite jaoks aruandlussüsteemi kehtestamine tooks kaasa põhjendamatu halduskoormuse, kui arvestada direktiiviga 2003/87/EÜ selle sektori suhtes laiemalt kehtestatud nõudeid. Seepärast tuleks valitsustevahelises kliimamuutuste rühmas kehtestatud allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit CO2-heidet pidada otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga.

    (11) Kuna maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega (LULUCF) seotud kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist on võetud arvesse Kyoto protokolli kohases ELi heitkoguste vähendamise eesmärgis, ei ole see osa kliima- ja energiapaketi eesmärgist vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %. Otsuse nr 406/2009/EÜ ja direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt peab komisjon hindama võimalusi, kuidas kaasata maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus 2020. aastaks püstitatud eesmärgi hulka. Selle ülesande täitmise aeg seati sõltuvusse kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Kui sellist kokkulepet ei ole 2010. aasta lõpuks sõlmitud, võib komisjon teha ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis hakkaks kehtima alates 2013. aastast. Käesolev määrus peaks võimaldama rakendada rahvusvahelises kokkuleppes või sedalaadi ELi õigusaktis sätestatud aruandlusnõudeid.

    (12) EL ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

    (13) Meretranspordist pärit heite seire- ja aruandlusnõuded liikmesriikidele tuleks vastu võtta sellisena, et need oleksid kooskõlas kõigi muude ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kokkulepitud nõuetega või, nii suures ulatuses kui võimalik, laevadele kohaldatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitleva ELi meetmega. Selline seire ja aruandlus annaks kõnealusest heitest parema ülevaate ning aitaks poliitikat tõhusalt rakendada.

    (14) Otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel saadud kogemus näitas, et poliitikasuundade, meetmete ja prognoosite kohta esitatava teabe läbipaistvust, täpsust, kooskõlalisust, täielikkust ja võrreldavust on vaja suurendada. Vastavalt otsusele nr 406/2009/EÜ peavad liikmesriigid esitama aruande kavandatud edusammude kohta selles otsuses sätestatud kohustuste täitmisel, sealhulgas teabe riiklike poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta. Euroopa 2020. aasta strateegiaga nähakse ette majanduspoliitika tegevuskava, mille kohaselt peavad EL ja liikmesriigid pingutama rohkem selle nimel, et aruanded, milles käsitletakse kliimamuutuste alaseid poliitikasuundi ja meetmeid ning nende prognoositud mõju heitele, esitataks õigeaegselt. Nende eesmärkide poole püüdlemisel peaks olema palju abi ELi ja liikmesriigi tasandil riiklike süsteemide loomisest ning täpsematest aruandlusjuhistest. Selleks et EL täidaks kasvuhoonegaaside heite prognoose käsitlevaid rahvusvahelisi ja liidusiseseid aruandlusnõudeid ning et hinnata ELi edusamme rahvusvaheliste ja liidusiseste kohustuste täitmisel, peaks komisjon samuti koostama ja kasutama hinnanguid kasvuhoonegaaside heite prognoosi kohta.

    (15) Selleks et jälgida liikmesriikide edusamme ja meetmeid kliimamuutustega kohanemisel, peavad nad esitama täpsemat teavet. Sellist teavet on vaja põhjaliku ELi kohanemisstrateegia väljatöötamiseks valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”[19] järel. Kohanemisteavet käsitlev aruandlus võimaldab liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid ja hinnata oma vajadusi ja valmisolekut kliimamuutustega võitlemisel.

    (16) Otsusega 1/CP.15 võtsid EL ja liikmesriigid kohustuse näha ette olulised rahalised vahendid selliste meetmete toetamiseks, mida võetakse kliimamuutustega kohanemise ja selle mõju leevendamiseks arenguriikides. Otsuse 1/CP.16 lõike 40 kohaselt parandab iga arenenud riik, kes on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, aruandlust arenguriikidest konventsiooniosalistele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi ning suutlikkuse suurendamiseks vajaliku toetuse kohta. Selleks et näha, milliseid jõupingutusi EL ja liikmesriigid kohustuste täitmiseks teevad, tuleb aruandlust kindlasti tõhustada. Otsusega 1/CP.16 kehtestati ka uus tehnoloogiamehhanism, et parandada rahvusvahelist tehnosiiret. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et arenguriikidele suunatud tehnosiirde kohta oleks kättesaadav usaldusväärne ja ajakohane teave.

    (17) Direktiivi 2003/87/EÜ on muudetud direktiiviga 2008/101/EÜ,[20] mille tulemusena kohaldatakse direktiiviga 2003/87/EÜ loodud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ELis ka lennundusele. Nimetatud direktiiviga lisati sätted enampakkumistulude kasutamise, liikmesriikide sellekohase aruandluse ning meetmete kohta, mida on võetud lennunduse saastekvootidega kauplemiseks enampakkumistel vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 1 või 2, et kontrollida, kas kogu kõnealust tulu või sellele vastavat summat kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikes 4 osutatud meetmete rahastamiseks. Selleks et kontrollida, kas vähemalt 50 % enampakkumiste tulust kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 osutatud meetmete rahastamiseks, sisaldab direktiiv 2003/87/EÜ direktiiviga 2009/29/EÜ tehtud muudatuste tulemusena nüüd ka aruandlusnõudeid enampakkumistulude kasutamise kohta. Vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulude läbipaistev kasutamine on ELi kohustuste tähtsaim alus. Enampakkumistulude kasutamist käsitlevas aruandluses tuleks esitada tõendid tegelikult välja makstud summade ja väljamakse liigi kohta (otseinvesteeringud projektidesse, investeerimisfondid, fiskaal- või finantstoetusmeetmed) ning märkida meetmete, projektide või fondide liik ja viide neile.

    (18) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab ELi ja liikmesriike arendama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riikide teatisi ja kahe aasta kohta esitatavaid aruandeid, mille koostamisel on kasutatud konventsiooniosaliste kokkulepitud juhiseid, metoodikat ja vormi. Otsusega 1/CP.16 kutsutakse üles parandama aruandlust, milles käsitletakse leevenduseesmärke ja konventsiooniosalisest arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast abi ning suutlikkuse suurendamise toetust.

    (19) Otsusega nr 406/2009/EÜ muudeti praegune aastane aruandetsükkel aastaseks kohustustetsükliks, millega nõutakse liikmesriikidelt kasvuhoonegaaside andmekogude põhjalikku ülevaatamist lühema aja jooksul kui on ette nähtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga, et kasutada ära kõiki võimalusi ning vajaduse korral kohaldada parandusmeetmeid iga vastava aasta lõpus. Arvestades ebakindlust, mis on seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist lähtuvate tulevaste arengusuundadega, on vaja kehtestada ELi protsess liikmesriikide kasvuhoonegaaside andmekogude ülevaatamiseks, millega tagatakse, et otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmist hinnatakse õigeaegselt, usaldusväärselt, kooskõlaliselt ja läbipaistvalt.

    (20) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis arutatakse praegu mitmete tehniliste elementide üle, mis on seotud kasvuhoonegaaside heidet ja selle neeldajates sidumist käsitleva aruandlusega; need elemendid on globaalse soojendamise potentsiaal, hõlmatavad kasvuhoonegaasid ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodilised juhised, mida tuleb kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel kasutada. Kui kõnealused metoodilised elemendid vaadatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis läbi ning kasvuhoonegaaside heite aegread arvutatakse selle tulemusena ümber, võib see muuta kasvuhoonegaaside heite taset ja suundumusi. Komisjon peaks selliseid rahvusvahelisi arengusuundi jälgima ning vajaduse korral tegema ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks, et tagada kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kasutatava metoodikaga.

    (21) Kogu aegridades kajastatavat kasvuhoonegaaside heidet tuleks hinnata samade meetoditega. Aluseks võetavate tegevusandmete ja heitekoefitsientide kogumine, määramine ja kasutamine peaks olema kooskõlas, et muutused heitesuundumustes ei oleks tingitud hindamismeetodite või –eelduste muutumisest. Ümberarvutused tuleks teha vastavalt kokkulepitud suunistele ning selle eesmärk peaks olema esitatavate aegridade kooskõla, täpsuse ja täielikkuse parandamine ning üksikasjalikemate meetodite rakendamine. Kui aluseks olevate tegevusandmete kogumise ja heitekoefitsientide määramise metoodika või moodus muutub, peaksid liikmesriigid esitatavaid aegridu käsitlevad andmekogud ümber arvutama ning hindama, kas kokkulepitud suunistega ettenähtud põhjustel on vaja teha veel ümberarvutusi, eelkõige peamiste kategooriate puhul. Käesolevas määruses tuleks sätestada, kas selliste ümberarvutuste mõju võetakse arvesse ning millistel tingimustel.

    (22) Lennundus mõjutab kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete ja mehhanismidega (nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, tuleks käesoleva määruse raames hinnata korrapäraselt lennunduse muud mõju kliimale kui CO2–heide.

    (23) Euroopa Keskkonnaamet soovib toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbekohast, olulist ja usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks vajaduse korral komisjoni aitama seire ja aruandlusega seotud töös, eelkõige järgmises: ELi andmekogude süsteem ja sellekohased prognoosid, poliitikad ja meetmed, liikmesriikide andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus, heite vähendamise kohustuste täitmisel tehtud edusammude hindamine, kliimamuutuste mõju, vastuvõtlikkus neile ja nendega kohanemine, ning üldsusele usaldusväärse kliimateabe edastamine.

    (24) Komisjon peaks kooskõla tagamiseks jälgima käesoleva määrusega kehtestatavate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaseid tulevasi arengusuundi. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral käesoleva määruse sätteid kehtetuks tunnistama või neid muutma.

    (25) Selleks et tagada käesoleva määruse artikli 20 lõike 5 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks et kehtestada ühtlustatud aruandlusnõuded kasvuhoonegaaside seire ja muu kliimapoliitika seisukohalt olulise teabe jaoks, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: käesoleva määruse I lisa läbivaatamine, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust ning meretransporti käsitlev liikmesriikide aruandlus, liikmesriikide riiklikud süsteemid, liikmesriikide andmekogude ekspertülevaatus, üksikasjalikud nõuded liikmesriikide aruannete sisu, ülesehituse, vormi ja esitamise kohta ning teatavate käesoleva määrusega pandud kohustuste tühistamine ja muutmine. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö käigus lisaks teistele ka ekspertidega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama, et asjaomased dokumendid esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühel ajal, õigeaegselt ning nõuetekohaselt.

    (26) Kuna käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärke ei ole nende olemuse tõttu võimalik liikmesriigi tasandil täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    1. peatükk

    Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesoleva määrusega kehtestatakse süsteem:

    (a) ELi ja liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamikonventsiooni sekretariaadile esitatava aruandluse õigeaegsuse, läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja terviklikkuse tagamiseks;

    (b) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning neist tulenevate otsuste alusel võetud kohustustega seotud teabe esitamiseks ja tõendamiseks ning nende kohustuste täitmisel tehtud edusamme hindamiseks;

    (c) Montreali protokolliga (osoonikihti kahandavate ainete kohta) reguleerimata kasvuhoonegaaside kogu liikmesriikides õhkupaisatud inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks;

    (d) kasvuhoonegaaside heiteandmete ja otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 kohase muu teabe seireks, aruandluseks, ülevaatamiseks ja tõendamiseks;

    (e) meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlevaks aruandluseks;

    (f) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;

    (g) liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

    (h) liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmisel;

    (i) ELi tulevase kliimapoliitika kujundamise ja hindamise toetamiseks vajaliku teabe ja andmete kogumiseks.

    Artikkel 2

    Reguleerimisala

    Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

    (a) ELi ja liikmesriikide vähese CO2-heitega arengu strateegiad ning kõik nende muudatused vastavalt otsusele 1/CP.16;

    (b) I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heide ning neeldajates seotud heide, mis on õhku paisatud liikmesriikide territooriumil ning mis on pärit sellistest sektoritest ja allikatest, mida käsitletakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 1 punkti a alusel koostatavates kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes;

    (c) kasvuhoonegaaside heide, mis kuulub otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 reguleerimisalasse;

    (d) liikmesriikide sadamaid külastavatelt merelaevadelt pärit kasvuhoonegaaside heide;

    (e) tsiviillennundusest pärit muu kui CO2-heite mõju kliimale;

    (f) ELi ja liikmesriikide prognoosid kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite kohta, ning liikmesriikide poliitikasuunad ja meetmed;

    (g) rahaline ja tehnoloogiaalane abi arenguriikidele (kõik kokku, projektide kaupa ja riikide kaupa);

    (h) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine;

    (i) liikmesriikide võetavad kliimamuutustega kohanemise meetmed riigi ja piirkonna tasandil.

    Artikkel 3

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (1) „globaalse soojendamise potentsiaal” – gaasi ühe ühiku õhkupaiskamise kogumõju maailma kliima soojenemisele võrreldes võrdlusgaasi ühe ühikuga; võrdlusgaasiks on süsinikdioksiid, mille väärtuseks on määratud 1;

    (2) „riiklik andmekogusüsteem” – liikmesriigis kehtestatud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite hindamiseks ning andmekogudega seotud teabe esitamiseks ja arhiveerimiseks kooskõlas Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 19/CMP.1 või muude asjaomaste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tehtud otsustega;

    (3) „pädev andmekoguasutus” – asutus või asutused, kellele on antud liikmesriigi riikliku andmekogusüsteemi raames ülesanne koostada kasvuhoonegaaside andmekogu;

    (4) „kvaliteedi tagamine” – kavandatud ülevaatamismenetluste süsteem, millega tagatakse andmekvaliteedi alaste eesmärkide täitmine ning parimate võimalike hinnangute ja teabe esitamine selleks, et toetada kvaliteedikontrolli programmi tõhusust ja abistada liikmesriike;

    (5) „kvaliteedi kontroll” – korrapäraste tehniliste toimingute süsteem teabe ja hinnangute kvaliteedi mõõtmiseks ja kontrollimiseks, mille eesmärk on tagada andmete terviklikkus, õigsus ja täielikkus, teha kindlaks ja kõrvaldada vead ja puuduvad andmed, dokumenteerida ja arhiveerida andmed ja muu kasutatud teave ning registreerida kõik kvaliteedi tagamise toimingud;

    (6) „näitaja” – kvantitatiivne või kvalitatiivne tegur või muutuja, mis aitab paremini hinnata poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning kasvuhoonegaaside heite suundumusi;

    (7) „lubatud koguse ühik (LKÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 (otsus 13/CMP.1) lisa asjaomastele sätetele;

    (8) „heitkoguste neeldumise ühik (HNÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste asutuste poolt vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele;

    (9) „heitkoguste vähendamise ühik (HVÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele;

    (10) „tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (THV)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli artiklile 12 ja sellest tulenevatele nõuetele ning otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele;

    (11) „riiklik register” - standarditud elektroonilise andmebaasi kujul olev register, mis sisaldab andmeid HVÜde, THVde, LKÜde ja HNÜde väljaandmise, hoidmise, üleandmise, omandamise, kehtetuks tunnistamise ja kasutuselt kõrvaldamise kohta ning HVÜde, THVde ja LKÜde ühest kauplemisperioodist teise ülekandmise kohta;

    (12) „poliitikasuunad ja meetmed” – kõik poliitika-, haldus- ja õigusvahendid, millega soovitakse rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 2 punktis a ja b sätestatud kohustusi, sealhulgas neid, mille peamine eesmärk ei ole kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine ja vähendamine.

    (13) „poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riiklik süsteem” – käesoleva määruse artikliga 13 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevaks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle neeldajates sidumist käsitlevate prognooside ja aruannete koostamiseks;

    (14) „poliitikasuundade ja meetmete eelhindamine” – poliitikasuuna või meetme kavandatud tulevase mõju hindamine;

    (15) „poliitikasuundade ja meetmete järelhindamine” – poliitikasuuna või meetmega saavutatud mõju hindamine;

    (16) „meetmeteta prognoos” – kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognoos, mille puhul välistatakse kõigi kavandatud, vastuvõetud või rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju pärast asjaomase prognoosi lähtepunktiks valitud aastat;

    (17) „meetmetega prognoos” – kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega arvesse vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju;

    (18) „lisameetmetega prognoos” – kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega arvesse kliimamuutuste mõju leevendamiseks vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju, samuti kavandatud poliitikasuundade ja meetmete mõju;

    (19) „tundlikkusanalüüs” – mudelalgoritmi või hüpoteesi analüüs, mille eesmärk on kindlaks määrata mudeli väljundandmete tundlikkus või stabiilsus sisendandmete või alushüpoteesi kõikumiste suhtes. Selleks muudetakse sisendväärtusi või mudelvõrrandeid ning vaadeldakse, kuidas mudeli väljund vastavalt sellele muutub;

    (20) „kliimamuutuste mõju leevendamisega seotud abi” – selliste arenguriikides võetavate meetmete toetamine, mis aitavad stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris tasemel, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis;

    (21) „kliimamuutustega kohanemisega seotud abi” – selliste arenguriikides võetavate meetmete toetamine, mis on ette nähtud inimeste või looduslike süsteemide haavatavuse vähendamiseks kliimamuutuste mõju ja kliimaga seotud riskide suhtes, säilitades või suurendades arenguriikide kohanemissuutlikkust ja vastupidavust;

    (22) „tehnilised parandused” – kasvuhoonegaaside andmekogudes esitatud hinnangute kohandused, mis on tehtud käesoleva määruse artikli 20 kohase läbivaatamise käigus juhul, kui andmekogud on puudulikud või need on koostatud viisil, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste või ELi eeskirjade või suunistega, ning millega kavatsetakse algselt esitatud hinnangud asendada;

    (23) „ümberarvutused” – menetlus (andmekogusid käsitlevate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuuniste kohaselt) varem edastatud andmekogudes esitatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotud heite ümberhindamiseks, mis on tingitud metoodika muutumisest, heitekoefitsientide ja tegevusandmete määramis-, kogumis- ja kasutusviisi muutumisest või uute tekkeallikate ja neeldajate kategooriate lisamisest.

    2. peatükk

    Vähese CO2-heitega arengu strateegiad

    Artikkel 4

    Vähese CO2-heitega arengu strateegiad

    1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb ELi nimel, töötavad välja ja rakendavad vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et toetada:

    (a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas ELi meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret selliste kohustuste täitmisel, mis ELi ja liikmesriigid on inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;

    (b) liikmesriikide kohustuste täitmist, mis nad on võtnud otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ning selleks, et iga sektori heidet pikema aja jooksul vähendada ning selle sidumist neeldajates suurendada kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada 2050. aastaks heidet 80–95 % võrreldes 1990ndate tasemega, võttes arvesse vähendamist, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenguriigid rühmana saavutama.

    2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

    3. Komisjon ja liikmesriigid teevad vähese CO2-heitega arengu strateegiad ja kõik nende muudatused üldsusele kättesaadavaks.

    3. peatükk

    Aruandlus kasvuhoonegaaside varasema heite ja neeldajates seotud heite kohta

    Artikkel 5

    Riiklikud andmekogusüsteemid

    1. Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

    2. Liikmesriik tagab, et riikliku andmekogusüsteemiga on pädevale andmekoguasutusele tagatud juurdepääs järgmisele teabele:

    (a) andmed ja meetodid, mis on esitatud seoses direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitistega ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitatud andmete vahel;

    (b) andmed, mis on kogutud fluoritud gaase käsitlevate aruandlussüsteemide kaudu, mis on kehtestatud erinevate sektorite jaoks vastavalt määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koostada kasvuhoonegaaside riiklikke andmekogusid;

    (c) heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamiseks;

    (d) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.

    3. Liikmesriik tagab, et riiklik andmekogusüsteem võimaldab pädevatel andmekoguasutustel:

    (a) kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

    (b) läbi viia iga-aastaseid käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle;

    Artikkel 6

    ELi andmekogusüsteem

    Käesolevaga kehtestatakse ELi andmekogusüsteem, et tagada riiklike andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja täielikkus ELi kasvuhoonegaaside andmekogu suhtes. Komisjon kohaldab ja haldab ning täiustab pidevalt kõnealust süsteemi, mis hõlmab järgmist:

    (a) kvaliteedi tagamise ja -kontrolli programmid, mis hõlmavad kvaliteedieesmärkide kehtestamist ja andmekogude kvaliteedi tagamise ja -kontrolli kava koostamist. Komisjon aitab liikmesriikidel kvaliteedi tagamise ja -kontrolli programme rakendada;

    (b) menetlus kõigi riiklikes andmekogudes puuduvate andmete hindamiseks, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega;

    (c) kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus.

    Artikkel 7

    Kasvuhoonegaaside andmekogud

    1. Liikmesriik määrab kindlaks ja esitab iga aasta (aasta X) 15. jaanuariks komisjonile:

    (a) käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite aasta X-2 kohta. Ilma et see piiraks käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste esitamist, loetakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit süsinikdioksiidi (CO2) heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;

    (b) andmed süsinikmonoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜd) inimtekkelise heite kohta sellisena, nagu need on esitatud ka direktiivi 2001/81/EÜ artikli 7 kohaselt, aasta X-2 kohta;

    (c) kasvuhoonegaaside inimtekkeline heide ja maakasutuse, maakasutuse muutumise ning metsanduse tulemusena neeldajates seotud CO2 heide, aasta X-2 kohta;

    (d) vastavalt Kyoto protokollile kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse meetmete tulemusena neeldajates seotud CO2 heite andmed ning teabe kõnealuse kasvuhoonegaaside heite ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse meetmete tulemusena neeldajates seotud heite arvestamise kohta vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 3, ja vastavalt artikli 3 lõikele 4 juhul, kui liikmesriigid otsustavad kasutada nimetatud artikliga ettenähtud paindlikkust, ning muudele Kyoto protokolli alusel tehtud asjaomastele otsustele, aastate 2008 kuni X-2 kohta. Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 4 arvesse võtta põllumaa majandamist, karjamaa majandamist, või taimestiku taastamist, esitavad lisaks iga nimetatud tegevusala kasvuhoonegaaside heite ja neeldajates seotud heite andmed 1990. aasta kohta;

    (e) kõik muudatused teabes, millele viidatakse punktides a–d seoses aastatega, mis jäävad 1990. aasta ja aasta X-3 vahele, ning nende muudatuste põhjused;

    (f) näitajaid käsitlev teave aasta X-2 kohta;

    (g) riiklikust registrist pärit teave, mis käsitleb LKÜde, HNÜde, HVÜde ja THVde väljaandmist, omandamist, hoidmist, üleandmist, kehtetuks tunnistamist, kasutuselt kõrvaldamist ja ühest kauplemisperioodist teise ülekandmist, aasta X-1 kohta;

    (h) kokkuvõtlik teave otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 4 ja 5 kohaselt üle kantud saastekvootide kohta, aasta X-1 kohta;

    (i) teave ühisrakenduse, puhta arengu mehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise süsteemi kasutamise kohta vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17 või mis tahes muu sellise paindlikkusmehhanismi kasutamise kohta, mis on ette nähtud muudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud õigusaktidega, kui selline kasutamine aitab täita heitkoguste piiramise või vähendamise kohustusi vastavalt otsuse nr 2002/358/EÜ[21] artiklile 2 ja Kyoto protokollile või mis tahes muid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tulevikus võetavaid kohustusi, aasta X-2 kohta;

    (j) teave meetmete kohta, mis on võetud andmekogu hinnangute parandamiseks, eelkõige sellistes andmekogu osades, mida on pärast ekspertülevaatust kohandatud või vastavalt ekspertide soovitustele muudetud;

    (k) selliste tõendatud heitkoguste tegelik või hinnanguline jaotumine kasvuhoonegaaside riikliku andmekogu allikakategooriate vahel, mille kohta direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud käitised ja käitajad esitasid andmeid, ning kõnealuste tõendatud heitkoguste suhe kogu nendes allikakategooriates esitatud kasvuhoonegaaside heitesse, aasta X-2 kohta.

    (l) selliste kontrollide tulemused aasta X-2 kohta, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside andmekogudes esitatud heiteandmete ja järgmiste andmete vahel:

    i)        direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt teatatud heitkogused;

    ii)       määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt teatatud heitkogused käitise kohta;

    (m) selliste kontrollide tulemused aasta X-2 kohta, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kasvuhoonegaaside andmekogu koostamisel heite hindamiseks kasutatud tegevusandmete, taustandmete ja eelduste kooskõla järgmise teabega:

    i)        direktiiviga 2001/81/EÜ õhusaasteainete jaoks ettenähtud andmekogude koostamisel kasutatud andmed ja eeldused;

    ii)       määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 lõike 1 alusel esitatud andmed;

    iii)      vastavalt määruse (EÜ) nr 1099/2008 artiklile 4 ja B lisale esitatud energiaalased andmed;

    (n) riikliku andmekogusüsteemi kõigi muudatuste kirjeldus;

    (o) riikliku registri kõigi muudatuste kirjeldus;

    (p) kõik muud kasvuhoonegaaside riikliku andmekogu aruande elemendid, mis on vajalikud kasvuhoonegaaside ELi andmekogu aruande jaoks, näiteks kvaliteedi tagamist ja -kontrolli käsitlev liikmesriigi kava, ebakindluse üldhinnang ning täielikkuse üldhinnang.

    Esimesel käesoleva määruse kohasel aruandlusaastal teatab liikmesriik komisjonile oma kavatsusest kasutada otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 4 ja 5 sätteid.

    2. Liikmesriik edastab komisjonile täieliku ja ajakohase riikliku andmekogu aruande iga aasta 15. märtsiks. Nimetatud aruanne sisaldab kogu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet ning kõiki selle edasisi muudatusi;

    3. Liikmesriik esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riiklikud andmekogu, mis sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt komisjonile esitatud teabega identset teavet.

    4. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega kord aastas ELi kasvuhoonegaaside andmekogu ja ELi kasvuhoonegaaside andmekoguaruande ning esitab need iga aasta 15. aprilliks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

    5. Komisjonil on käesoleva määruse artikli 29 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et:

    (a) lisada käesoleva määruse I lisa kasvuhoonegaaside loetellu uusi aineid või jätta teatavad ained sellest loetelust välja;

    (b) kehtestada mis tahes uue rahvusvahelise kokkuleppe või otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 9 alusel vastuvõetud õigusakti kohaselt maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevad seire- ja aruandlusnõuded.

    Artikkel 8

    Kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogud

    Liikmesriik esitab iga aasta (aasta X) 31. juuliks komisjonile kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogu aasta X-1 kohta. Komisjon koostab liikmesriikide kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogude või vajaduse korral omaenda hinnangute põhjal igal aastal ELi kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogu. Komisjon teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks iga aasta 30. septembriks.

    Artikkel 9

    Heitehinnangute koostamise menetlused

    1. Komisjon viib täielikkuse ja võimalike probleemide kindlakstegemiseks läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel esitatud andmete esialgse kontrolli. Ta saadab kontrolli tulemused liikmesriigile kuue nädala jooksul alates andmete edastamise tähtajast. Liikmesriik vastab kõigile esialgse kontrolli tulemusena tekkinud küsimustele 15. märtsiks koos lõpliku andmekogu edastamisega aasta X-2 kohta.

    2. Kui liikmesriik ei vasta 15. märtsiks komisjoni tõstatatud küsimustele või ei esita nimetatud kuupäevaks täielikke andmekoguhinnanguid, mida on vaja ELi andmekogu koostamiseks, valmistab komisjon ette hinnangud, mida kasutatakse liikmesriigi andmekogus esitatud asjaomaste hinnangute asemel. Selleks kasutab komisjon meetodeid, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise suhtes kohaldatavate suunistega.

    Artikkel 10

    Meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlev aruandlus

    1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada seire- ja aruandlusnõuded meretranspordist pärit CO2-heitele, mis on seotud liikmesriikide sadamaid külastavate merelaevadega. Kõnealused seire- ja aruandlusnõuded on kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ja nii suures ulatuses kui võimalik laevadele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames kohaldatavate nõuetega või meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate ELi õigusaktidega. Seire- ja aruandlusnõuetega vähendatakse liikmesriikide töökoormust nii palju kui võimalik, muu hulgas andmete tsentraliseeritud kogumise ja haldamise abil.

    2. Kui õigusakt on lõike 1 kohaselt vastu võetud, määravad liikmesriigid sellele vastavalt kindlaks meretranspordist pärit CO2 heitkogused aasta X-2 kohta ja esitavad need andmed komisjonile iga aasta 15. jaanuariks (aasta X).

    4. peatükk

    Registrid

    Artikkel 11

    Registrite loomine ja töö

    1. EL ja liikmesriigid loovad ja haldavad registreid, et pidada täpset arvestust LKÜde, HNÜde, HVÜde ja THVde väljaandmise, omandamise, hoidmise, üleandmise, kehtetuks tunnistamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning LKÜde, HNÜde, HVÜde ja THVde ühest kauplemisperioodist teise ülekandmise üle. Liikmesriigid võivad kasutada neid registreid ka selleks, et pidada täpset arvestust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikes 5 osutatud ühikute üle.

    2. EL ja liikmesriigid võivad oma registreid korrastada ühiselt ühe või mitme muu liikmesriigiga.

    3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed tehakse kättesaadavaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel määratud põhihaldajale.

    4. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ELi registri loomiseks.

    Artikkel 12

    Kyoto protokolli ühikute kasutuselt kõrvaldamine

    1. Kui Kyoto protokolliga ettenähtud riiklike andmekogude ülevaatamine on esimese nimetatud protokolliga kehtestatud kohustusteperioodi iga aasta kohta lõpetatud ning kõik rakendusküsimused on lahendatud, kõrvaldavad liikmesriigid registrist nende asjaomase aasta netoheitele vastavad LKÜd, HNÜd, HVÜd ja THVd.

    2. Kyoto protokolli kohustusteperioodi viimasel aastal kõrvaldavad liikmesriigid ühikud registrist enne täiendava perioodi lõppu, mis on kohustuste täitmiseks ette nähtud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 11/CMP.1.

    5. peatükk

    Poliitikasuundi ja meetmeid ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite prognoose käsitlev aruandlus

    Artikkel 13

    Poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitlev riiklik süsteem

    1. Liikmesriigid ja komisjon kehtestavad ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist poliitikasuundi ja meetmeid ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotud heite prognoose käsitleva riikliku aruandlussüsteemi. Need riiklikud süsteemid hõlmavad liikmesriigi ja ELi institutsionaalseid, õiguslikke ja menetluslikke korraldusi, mis on kehtestatud poliitika hindamiseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite prognoosimiseks.

    2. Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

    Artikkel 14

    Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus

    1. Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks järgmise teabe:

    (a) lühike kirjeldus poliitikasuundi ja meetmeid ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotud heite prognoose käsitleva riikliku aruandlussüsteemi kohta, mis on kehtestatud käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 alusel, või teave sellesse süsteemi pärast lühikirjelduse esitamist tehtud muudatuste kohta;

    (b) täiendav teave käesoleva määruse artiklis 4 osutatud vähese CO2-heitega arengu strateegiate kohta või nende muudatused ning strateegiate rakendamisel tehtud edusammud;

    (c) riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

    i)        poliitika või meetme eesmärk ning lühikirjeldus;

    ii)       poliitikavahendi liik;

    iii)      rakendamise seis;

    iv)      näitajad edusammude seireks ja hindamiseks aja jooksul;

    v)       kvantitatiivne hinnang selle kohta, kuidas poliitika või meede mõjutab kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist neeldajates, esitades selle järgmiselt:

    – iga poliitikasuuna ja meetme mõju eelhindamise tulemused. Hinnangud esitatakse nelja järjestikuse aasta kohta alates aastale X järgnevast numbriga 0 või 5 lõppevast aastast, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vahel;

    – vajaduse korral iga kliimamuutuste mõju leevendamist käsitleva poliitika ja meetme mõju järelhindamise tulemused, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vahel.

    (vi)     poliitikasuundade ja meetmetega seotud prognoositud kulu hinnangud, vajadusel korral ka hinnangud poliitikasuundade ja meetmetega seoses tehtud kulutuste kohta;

    vii)     kõik viited käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hinnangule ja selle aluseks olevatele tehnilistele aruannetele;

    (d) rakendatud või kavandatud poliitikasuunad ja meetmed, mis on ette nähtud ELi asjaomaste õigusaktide rakendamiseks, ning nõuete täitmise ja jõustamise riiklikud menetlused;

    (e) otsuse 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud teave;

    (f) teave selle kohta, millises ulatuses on liikmesriigi meede oluline osa riiklikul tasemel tehtud jõupingutustest, näidates ühtlasi ära, millisel määral täiendab ühisrakenduse, puhta arengumehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud kasutamine siseriiklikke meetmeid vastavalt Kyoto protokolli ja selle alusel vastu võetud otsuste asjaomastele sätetele.

    2. Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

    Artikkel 15

    Prognoose käsitlev aruandlus

    1. Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa. Kõnealused prognoosid sisaldavad kvantitatiivseid hinnanguid nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ning järgnevad vahetult aastale X. Riiklikus prognoosis võetakse arvesse kõiki ELi tasandil vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid ning need sisaldavad järgmist:

    (a) meetmeteta prognoosid, meetmetega prognoosid ja lisameetmetega prognoosid;

    (b) kasvuhoonegaaside heiteprognoosid kokku ning eraldi hinnangud direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud heiteallikatest pärit kasvuhoonegaaside prognoositud heite kohta;

    (c) selgelt määratletud riiklikud, piirkondlikud ja ELi poliitikasuunad ja meetmed, mis on lisatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite prognoosidesse. Kui nimetatud poliitikasuundi ja meetmeid ei ole prognoosidesse lisatud, märgitakse see selgelt ära ning selgitatakse põhjuseid;

    (d) prognooside tarbeks läbi viidud tundlikkusanalüüsi tulemused;

    (e) kõik asjaomased viited käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hinnangule ja selle aluseks olevatele tehnilistele aruannetele.

    2. Kui liikmesriik ei esita täielikku hinnangut prognoosi kohta 15. märtsiks, võib komisjon ELi prognooside koostamiseks vajalikud hinnangud ise teha.

    3. Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kasvuhoonegaaside heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi ning kõik selle aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

    6. peatükk

    Muud kliimamuutustega seotud teavet käsitlev aruandlus

    Artikkel 16

    Riiklikke kohanemismeetmeid käsitlev aruandlus

    Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. märtsiks teabe kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmete ning eelkõige riiklike või piirkondlike kohanemisstrateegiate ja -meetmete kohta. Selline teave sisaldab iga kohanemismeetme jaoks eelarvest eraldatud vahendeid poliitikasektorite kaupa, põhieesmärki, vahendi liiki, rakendamise seisu ning kliimamuutuste mõju kategooriat (nt üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad ning äärmuslikud ilmastikunähtused).

    Artikkel 17

    Arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast toetust käsitlev aruandlus

    Liikmesriik esitab parimate kättesaadavate andmete põhjal iga aasta (aasta X) 15. märtsiks komisjonile järgmise teabe:

    (a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames arenguriikidele aastaks X-1 ettenähtud ja väljamakstud rahaline toetus, aastaks X ettenähtud rahaline toetus ning tulevikuks kavandatud toetuse määr. Teave sisaldab järgmist:

    i)        kas liikmesriikide poolt arenguriikidele ettenähtud rahalised vahendid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni silmas pidades uued ja täiendavad, ning kuidas need välja arvutati;

    ii)       kõik liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid rahastamiskanali kaupa (kahepoolne, piirkondlik või muu mitmepoolne rahastamine);

    iii)      kvantitatiivne teave rahastamisvoogude kohta Rio markerite põhjal (OECD arenguabi rühma poolt kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava abi üle otsustamiseks) ning metodoloogiline teave nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta;

    iv)      üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt sellistele arenguriikidele kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks antud abi kohta, kes on kliimamuutuste mõjudele eriti vastuvõtlikud;

    v)       üksikasjalik teave nii avaliku kui vajaduse korral ka erasektori poolt arenguriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks antud abi kohta;  

    (b) liikmesriigi meetmed, mis on seotud arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirdega ning aastal X-1 üleantud tehnoloogia, arenguriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ettenähtud tehnosiirde elluviimiseks kavandatud meetmed ning aastal X ja järgnevatel aastatel üleantav tehnoloogia. Tuleks lisada teave selle kohta, kas üleantud tehnoloogiat kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, tehnoloogia vastuvõtnud riik, toetuse suurus ning üleantud tehnoloogia liik.

    Artikkel 18

    Enampakkumistulude ja projektidest saadud arvestusühikute kasutamist käsitlev aruandlus

    1. Liikmesriik edastab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks aasta X-1 kohta järgmise teabe:

    (a) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõikes 2 osutatud üksikasjalik põhjendus;

    (b) teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutas aastal X-1 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 alusel saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu. Lisatakse ka täpne ja üksikasjalik teave selle kohta, milliste meetmete rahastamiseks kasutati 50 % tulust ning täpsustakse võetud meetmete kategooria vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ning näidatakse ära asjaomane kasusaaja riik või piirkond;

    (c) teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1 või 2 alusel lennunduse saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud kogutulu;

    (d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal.

    2. Need liikmesriigid, kes otsustavad kasutada enampakkumistulu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikes 4 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud eesmärkidel, esitavad kõnealuse summa kohta käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c osutatud teabe.

    3. Nende enampakkumistulude suurus, mis on käesoleva artikliga ettenähtud aruande esitamise ajaks liikmesriigil välja maksmata, määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile järgmiste aastate aruannetes.

    4. Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks.

    Artikkel 19

    Kahe aasta kohta esitatavad aruanded ja riikide teatised

    1. EL ja liikmesriigid esitavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile aruanded kahe aasta kohta vastavalt otsusele 1/CP.16 ning riikide teatised kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikliga 12.

    2. Liikmesriik edastab kahe aasta kohta esitatava aruande ning riigi teatise ka komisjonile.

    7. peatükk

    Kasvuhoonegaaside heiteandmeid käsitlev ELi ekspertülevaatus

    Artikkel 20

    Andmekogude ekspertülevaatus

    1. Komisjon viib läbi käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 alusel liikmesriikide poolt esitatud andmekogude esialgse ekspertülevaatuse, et määrata kindlaks igaks aastaks eraldatavad saastekvoodid, nagu on ette nähtud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljandas lõigus.

    2. Alates 2013. aasta kohta esitatud andmetest viib komisjon igal aastal läbi käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 alusel liikmesriikide poolt esitatud andmekogude ekspertülevaatuse, et jälgida liikmesriikide edusamme kasvuhoonegaaside heite vähendamisel või piiramisel vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artiklile 3 ning kõigi muude ELi õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja piiramise eesmärkide saavutamist.

    3. Esialgne ja iga-aastane ekspertülevaatus hõlmab järgmist:

    (a) esitatud teabe läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja täielikkuse kontrollid;

    (b) kontrollid selliste juhtumite kindlakstegemiseks, kus andmekogud on koostatud viisil, mis ei vasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumentidele või ELi eeskirjadele; ning

    (c) vajaduse korral sellest tulenevate tehniliste paranduste arvutamine.

    4. Komisjonile antakse käesoleva määruse artikliga 29 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ekspertülevaatuse läbiviimise kord, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ülesanded.

    5. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks asjaomase aasta koguheide, mis on saadud iga liikmesriigi andmekoguandmetesse tehtud paranduste alusel, kui iga-aastane ülevaatus on lõpule viidud.

    6. Otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võetakse arvesse liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 11 ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 alusel loodud registritesse, selle kuupäeva seisuga, mis on üks kuu alates käesoleva artikli lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusakti avaldamisest, sealhulgas kõnealuste andmete muudatusi, mille on teinud liikmesriik, kes kasutab otsuse nr 406/2009/EÜ artiklitega 3 ja 5 võimaldatud paindlikkust.

    Artikkel 21

    Ümberarvutuste mõju käsitlemine

    1. Kui 2020. aasta andmekogu kohta on iga-aastane ekspertülevaatus vastavalt käesoleva määruse artiklile 20 tehtud, arvutab komisjon käesoleva määruse II lisas sätestatud valemi põhjal iga liikmesriigi jaoks kasvuhoonegaaside heite ümberarvutatud summa.

    2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 kohaldamist, kasutab komisjon lõikes 1 osutatud ümberarvutatud summat muu hulgas siis, kui ta teeb vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artiklile 14 liikmesriikidele ettepanekuid heite vähendamiseks või piiramiseks pärast 2020. aastat.

    3. Komisjon avaldab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud arvutuste tulemused.

    8. peatükk

    ELi ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise hindamine

    Artikkel 22

    Edusammude hindamine

    1. Selleks et määrata kindlaks, kas saavutatud edu on piisav, hindab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning käesoleva määruse artiklite 7, 8, 11 ning 15–18 alusel esitatud teabe põhjal kord aastas edusamme, mida EL ja liikmesriigid on teinud järgmiste kohustuste täitmisel:

    (a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikliga 4 ja Kyoto protokolli artikliga 3 võetud kohustused, mida on täiendatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi või Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsustega;

    (b) otsuse nr 406/2009/EÜ artiklis 3 sätestatud kohustused.

    2. Komisjon hindab käesoleva määruse artikli 7 kohaselt liikmesriikide esitatud heiteandmete põhjal iga kahe aasta tagant lennunduse üldmõju kliimamuutustele, sealhulgas muu mõju, mis ei ole seotud CO2–heitega, nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvede tihenemine, ning täiustab vajaduse korral heiteandmeid, viidates teaduse arengule ja lennuliikluse andmetele.

    3. Komisjon edastab kokkuvõtliku aruande käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hindamise tulemuste kohta iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    Artikkel 23

    Aruanne Kyoto protokolli kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta

    EL ja liikmesriigid esitavad aruande otsuse 13/CMP.1 lõikes 3 osutatud kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile pärast kõnealuse perioodi lõppemist.

    9. peatükk

    Koostöö ja toetus

    Artikkel 24

    ELi ja liikmesriikide koostöö

    Liikmesriigid ja EL teevad omavahel täielikku koostööd käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste täitmisel, mis on seotud järgmisega:

    (a) ELi kasvuhoonegaaside andmekogu ja seda käsitleva aruande koostamine vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 4;

    (b) ELi käsitleva teatise ettevalmistamine vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklile 12 ja kahe aasta tagant esitatavate aruannete koostamine vastavalt otsusele 1/CP.16;

    (c) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga ettenähtud ülevaatamis- ja nõuete täitmise menetlused, mis on kooskõlas kõigi kohaldatavate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastuvõetud otsustega, samuti käesoleva määruse artiklis 20 sätestatud ELi menetlus liikmesriikide kasvuhoonegaaside andmekogude ülevaatamiseks;

    (d) kõik muudatused, mis on tehtud vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2 või käesoleva määruse artiklis 20 osutatud ELi ülevaatamisprotsessi tulemusena, või muud muudatused, mis on tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud või esitatavatesse andmekogudesse ja neid käsitlevatesse aruannetesse;

    (e) ELi kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogude koostamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 8;

    (f) aruandlus seoses LKÜde, THVde, HVÜde ja HNÜde kasutuselt kõrvaldamisega pärast Kyoto protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi lõppemist, millele on osutatud otsuse 13/CMP.1 lõikes 14.

    Artikkel 25

    Euroopa Keskkonnaameti roll

    Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni käesoleva määruse artiklite 6–10, 13–20, 22 ja 23 nõuete täitmisel. See hõlmab abi osutamist seoses järgmisega:

    (a) ELi kasvuhoonegaaside andmekogu koostamine ja seda käsitleva aruande ettevalmistamine;

    (b) ELi kasvuhoonegaaside andmekogu koostamiseks vajalike kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli menetluste läbiviimine;

    (c) hinnangute koostamine seoses kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitamata andmetega;

    (d) iga-aastase ekspertülevaatuse läbiviimine;

    (e) ELi kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogu koostamine;

    (f) prognooside ning poliitikasuundade ja meetmete kohta liikmesriikide poolt esitatud teabe koostamine;

    (g) prognooside ning poliitikasuundade ja meetmete kohta liikmesriikide poolt esitatud teabe kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli menetluste läbiviimine;

    (h) hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;

    (i) komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aastaaruande jaoks vajalike andmete koostamine;

    (j) käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja –meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuse mõju, sellele vastuvõtlikkust ja sellega kohanemist käsitleva teabevõrgustiku haldamine ja ajakohastamine.

    10. peatükk

    Delegeerimine

    Artikkel 26

    Üksikasjalikud aruandlusnõuded

    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud aruandluseeskirjad, sealhulgas liikmesriikide poolt käesoleva määruse artiklite 4, 5, 7, 8 ja 13–19 alusel esitatava teabe sisu, struktuuri, vormi ja esitamise protsessi kohta.

    Artikkel 27

    Riiklikele süsteemidele esitatavad nõuded

    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada nõuded käesoleva määruse artiklites 5 ja 13 sätestatud riiklike süsteemide kehtestamise, töö ja toimimise kohta.

    Artikkel 28

    Kohustuste kehtetuks tunnistamine või muutmine

    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et tunnistada kehtetuks käesoleva määruse artiklid 4–7, 10–12, 14, 15, 17 ja 19 või nende osad, või nimetatud artikleid muuta, kui ta jõuab järeldusele, et rahvusvahelised või muud arengusuunad tekitavad olukorra, kus kõnealustes artiklites sätestatud kohustused ei ole enam vajalikud, proportsionaalsed saadava kasuga ega kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste aruandlusnõuetega või dubleerivad neid. Ükski käesoleva artikli alusel vastuvõetud õigusakt ei muuda ELi ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist tervikuna liikmesriikide jaoks raskemaks.

    Artikkel 29

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

    2. Käesoleva määruse artiklites 7, 10, 11, 20 ja 26–28 osutatud delegeeritud volitused antakse komisjonile üle määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

    3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad käesoleva määruse artiklites 7, 10, 11, 20 ja 26–28 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

    4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    5. Kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 7, 10, 11, 20 või 26–28 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

    11. peatükk

    Lõppsätted

    Artikkel 30

    Komiteemenetlus

    Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011[22] tähenduses.

    Artikkel 31

    Ülevaatamine

    1. Komisjon vaatab regulaarselt läbi käesoleva määruse seire- ja aruandlusnõuete vastavuse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga seotud tulevaste otsuste või muude ELi õigusaktidega.

    2. Kui otsuses nr 406/2009/EÜ sätestatud kohustusteperioodil muudetakse kasvuhoonegaaside heite hindamist käsitlevaid rahvusvahelisi eeskirju, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside andmekogude koostamiseks, hindab komisjon, millises ulatuses kohaldatakse uusi eeskirju otsuse nr 406/2009/EÜ kohaldamisel.

    Artikkel 32

    Kehtetuks tunnistamine

    Otsus nr 280/2004/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

    Artikkel 33

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel,

    Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

    president                                                        president

    I LISA

    Kasvuhoonegaasid

    Süsinikdioksiid (CO2)

    Metaan (CH4)

    Dilämmastikoksiid (N2O)

    Väävelheksafluoriid (SF6)

    Lämmastiktrifluoriid (NF3)

    Fluorosüsivesinikud (HFCd):

    HFC-23         CHF3

    HFC-32         CH2F2

    HFC-41         CH3F

    HFC-125       CHF2CF3

    HFC-134       CHF2CHF2

    HFC-134a     CH2FCF3

    HFC-143       CH2FCHF2

    HFC-143a     CH3CF3

    HFC-152       CH2FCH2F

    HFC-152a     CH3CHF2

    HFC-161       CH3CH2F

    HFC-227ea   CF3CHFCF3

    HFC-236cb   CF3CF2CH2F

    HFC-236ea   CF3CHFCHF2

    HFC-236fa    CF3CH2CF3

    HFC-245fa    CHF2CH2CF3

    HFC-245ca   CH2FCF2CHF2

    HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3

    HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10)

    Perfluorosüsivesinikud (PFCd)

    PFC-14, Perfluorometaan, CF4

    PFC-116, Perfluoroetaan, C2F6

    PFC-218, Perfluoropropaan, C3F8

    PFC-318, Perfluorotsüklobutaan, c-C4F8

    Perfluorotsüklopropaan c-C3F6

    PFC-3-1-10, Perflourobutaan, C4F10

    PFC-4-1-12, Perfluoropentaan, C5F12

    PFC-5-1-14, Perflouroheksaan, C6F14

    PFC-9-1-18  C10F18

    II LISA

    Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite artikli 21 lõikes 1 osutatud ümberarvutatud summa

    Liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite ümberarvutatud summa arvutatakse järgmise valemi põhjal:

    kus:

    – ti,2012 on liikmesriigile igaks aastaks eraldatav saastekvootide kogus, mis on määratud kindlaks vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljandale lõigule ja artiklile 10;

    – ti,2022 on liikmesriigile vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10 aastaks i eraldatav saastekvootide kogus, kui 2022. aastal esitatud läbivaadatud andmekogude andmeid kasutatud sisendandmetena;

    – ei,j liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide aastal i, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt artikli 20 lõike 5 kohaselt vastuvõetud õigusaktidega pärast andmekogude ekspertülevaatust aastal j.

    III LISA

    Vastavustabel

    Otsus nr 280/2004/EÜ || Käesolev määrus

    Artikkel 1 || Artikkel 1

    Artikli 2 lõige 1 || Artikli 4 lõige 1

    Artikli 2 lõige 2 || -

    Artikli 2 lõige 3 || Artikli 4 lõige 3

    Artikli 3 lõige 1 || Artikli 7 lõige 1 ja artikli 7 lõige 2

    Artikli 3 lõige 2 || Artikli 14 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1

    Artikli 3 lõige 3 || Artikkel 26, 27, 28, 29

    Artikli 4 lõige 1 || Artikkel 6

    Artikli 4 lõige 2 || Artikkel 6

    Artikli 4 lõige 3 || Artikkel 25

    Artikli 4 lõige 4 || Artikli 5 lõige 1

    Artikli 5 lõige 1 || Artikli 22 lõige 1

    Artikli 5 lõige 2 || Artikli 22 lõige 3

    Artikli 5 lõige 3 || -

    Artikli 5 lõige 4 || -

    Artikli 5 lõige 5 || Artikkel 23

    Artikli 5 lõige 6 || -

    Artikli 5 lõige 7 || Artikkel 25

    Artikli 6 lõige 1 || Artikli 11 lõige 1

    Artikli 6 lõige 2 || Artikli 11 lõige 3

    Artikli 7 lõige 1 || -

    Artikli 7 lõige 2 || Artikli 12 lõige 1 ja artikli 12 lõige 2

    Artikli 7 lõige 3 || -

    Artikli 8 lõige 1 || Artikkel 24

    Artikli 8 lõige 2 || Artikli 7 lõige 3

    Artikli 8 lõige 3 || -

    Artikli 9 lõige 1 || Artikkel 30

    Artikli 9 lõige 2 || -

    Artikli 9 lõige 3 || -

    Artikkel 10 ||

    Artikkel 11 || Artikkel 32

    Artikkel 12 || Artikkel 33

    ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

    1.           Ettepaneku/algatuse raamistik

    1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja muu kliimamuutusi käsitleva olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

    1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[23]

    KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

    1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[24]

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

    x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

    1.4.        Eesmärgid

    1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

    Käesolev ettepanek on seotud arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Sellega aidatakse otseselt saavutada üht viiest peamisest strateegiaga kehtestatud eesmärgist: vähendada heidet 2020. aastaks 20 %.

    1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

    Erieesmärk:

    Kliimamuutust käsitlevate ELi poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamine (ABB kood 07 12)

    Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

    Kliimamuutust käsitlevate ELi poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamine (ABB kood 07 12 01)

    1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

    Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

    Selleks et rakendada teatavaid kliimapoliitika suundi ning tuua kasu kõigile inimestele ja ettevõtetele, eelkõige õhukvaliteedi parandamise, energia varustuskindluse tagamise ning rohelise majanduskasvu ja innovatsiooni edendamise kaudu, on vaja kehtivat seiremehhanismi muuta. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette kvaliteetse teabe esitamine kliimamuutusega võitlemiseks võetud meetmete kohta ning aidatakse seeläbi suurendada ka ELi rahvusvahelist usaldusväärsust. Sellise teabe kogumisega tagatakse ka ELi parem valmisolek tulevaste kliimaprobleemide käsitlemiseks.

    1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

    Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

    Ettepaneku üldistele, konkreetsetele ja tegevusega seotud eesmärkidele vastavad järgmised näitajad:

    - nõuete täitmatajätmise juhtude arv, mis on kindlaks tehtud ELi tasandil või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames;

    - komisjonile ja/või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile õigeaegselt esitatud aruannete arv;

    - kooskõla ELi ja liikmesriikide esitatud aruannete vahel vastavalt ELi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele ülevaadetele;

    - kooskõla liikmesriikide poolt seiremehhanismi otsuse ja muude aruandlust käsitlevate vahendite alusel esitatud heiteandmete vahel vastavalt ELi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele ülevaadetele;

    - liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannete ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel esitatud aruannete täielikkus võrreldes kehtivate nõuetega;

    - ühiste aruandlusmeetodite ja -vormide kasutamine liikmesriikides rahalist ja tehnoloogiaalast abi käsitlevate aruannete esitamisel;

    - siseriiklike ja rahvusvaheliste metoodika- ja aruandlussuuniste kasutamine liikmesriikides;

    - liikmesriikide poolt komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud aruannete täielikkus võrreldes kehtivate nõuetega;

    - prognoose, poliitikasuundi, meetmeid ja tegelikku heidet käsitlevate ühiste aruandlustavade ja -vormide kasutamine liikmesriikides;

    - andmete ja teabe kättesaadavaus ning uute teabevoogude loomine ettepaneku valdkondades.

    1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

    1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

    Käesoleva ettepaneku lühiajaline eesmärk on toetada märkimisväärselt ELi eesmärki vähendada heidet 2020. aastaks ning Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist. Ettepaneku pikaajaline eesmärk on vähendada heidet ELis pärast 2020. aastat.

    Komisjon peab lähema aja jooksul algatama hankemenetlused ettepaneku rakendamiseks vajaliku tehnilise abi saamiseks, eelkõige ettepaneku artikliga 20 ettenähtud ekspertülevaatuse läbiviimiseks.

    1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

    Mõned käesoleva ettepaneku sätted tuleb rakendada ELi tasandil, kuna seda nõutakse ELi õigusaktidega, täpsemalt otsusega nr 406/2009/EÜ ja läbivaadatud direktiiviga 2003/87/EÜ.

    Kuna üldised kliimakohustused võetakse ELi tasandil, on parem, kui aruandlust käsitlev õigusakt töötatakse välja samuti ELi tasandil. Mõne kindlakstehtud probleemi lahendamiseks, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste ELi ja liikmesriikide aruannete kooskõla ja esitamise õigeaegsus, tuleb kooskõlastada andmeid ja meetodeid kõigi 27 liikmesriigi vahel ning seda on parem teha ELi tasandil.

    1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

    Ettepanekus võetakse arvesse otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel saadud õppetunde ning sidusrühmade tagasisidet. Ettepaneku eesmärk on käsitleda kindlakstehtud nõrku külgi ja probleeme ning vajaduse korral lihtsustada aruandlusnõudeid. Eelkõige seiremehhanismi otsuse rakendamise kogemus on näidanud, et teatavate aruandlusnõuetega ei saavutatud oodatud tulemusi (nt nõutud näitajad) või teavet ei kasutatud nii nagu eeldati. Seepärast neid nõudeid muudetakse, et tagada aruannete otstarbekus ja eesmärgipärasus. Uued nõuded on ühtlustatud olemasolevate aruandlusvoogude ja teabevajadustega.

    1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

    Ettepanek on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning kõnealuse strateegia kohase ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusega. Ettepanek on kooskõlas ELi kliima-, energia- ja sotsiaalpoliitikaga ning täiendab neid.

    1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

    ¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

    – ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

    – ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

    x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

    – Sõltuvalt õigusloomeprotsessist on rakendamisega võimalik alustada 2013. aastal.

    1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[25]

    x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

    ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

    – ¨  rakendusametitele

    – ¨  ühenduste asutatud asutustele[26]

    – ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

    – ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

    ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

    ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

    ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

    Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

    Märkused

    Suurema osa käesoleva ettepaneku rakendamise eest vastutavad liikmesriigid. Komisjon näeb liikmesriikidele ette juhised ning hindab nende esitatud aruandeid. Ta kontrollib, vaatab üle ja kogub teatavat aruannetes sisalduvat teavet.

    2.           HALDUSMEETMED

    2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

    Täpsustage tingimused ja sagedus.

    Käesoleva ettepanekuga nõutud aruannete vastavus siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele näitab, kas ettepanek täidab oma eesmärke.

    Käesoleva ettepaneku alusel koostatavaid aruandeid hinnatakse ELi ja/või rahvusvahelisel tasandil igal aastal, iga kahe aasta tagant ja/või iga nelja aasta tagant. Tegeliku heite hindamine on jätkuvalt põhjalik ja seda viivad nii ELis kui ka rahvusvaheliselt läbi eksperdid. Hindamise eesmärk on aidata parandada aruandlust ning hinnata eesmärkide ja kohustuste täitmist. Tehakse ettepanek viia ka kogu muu kliimaandmete ja –teabe hindamine ELi tasandil läbi igal aastal ning keskenduda sealjuures täielikkusele ja suuniste järgimisele; rahvusvaheliselt toimuks hindamine iga kahe ja/või nelja aasta tagant. Hindamise viivad läbi eksperdid ning eesmärk on hinnata nõuetele vastavust ja teha kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad.

    2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

    2.2.1.     Tuvastatud ohud

    Kuna tegemist on määruse ettepanekuga, ei hõlma see sätete ülevõtmist. Määruse rakendamisega seotud riskid on väikesed, kuna kavandatud mehhanismiga jätkatakse ja täiendatakse praegust mehhanismi.

    2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

    Meetmed riskide maandamiseks on samad, mis praegu: põhjalikum dialoog ja koostöö liikmesriikidega, eelkõige kliimamuutuste komitee ja selle töörühmade kaudu, komiteemenetluse kasutamine ning Euroopa Keskkonnaameti tehniline abi.

    2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

    Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

    Arvestades asjaomaseid summasid ja hanke liiki, ei kaasne selle algatusega erilist pettuseriski. Komisjon haldab ja kontrollib tööd, kasutades kõiki tavapäraseid vahendeid (nt DG-CLIMA iga-aastane juhtimiskava).

    Eriti olulised on sisekontrolli standardid nr 2, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 15 ja 16. Lisaks kohaldatakse täiel määral nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/202 („finantsmäärus”) sätestatud põhimõtteid ja selle rakenduseeskirju.

    Hankemenetlusi juhib kliimameetmete peadirektoraadi finantsüksus, mis on osaliselt detsentraliseeritud ning mida iseloomustab hierarhiline sõltumatus nende isikute volitatud eelarvevahendite käsutaja(te)st, kes teostavad finantsalgatusi ja -kontrolli.

    Töövõtja valimise protsessi jälgib ka sisekontrolli komitee (ENVAC), kes kontrollib, kas volitatud ametnike poolt riigihankelepingute juhusliku ja riskipõhise valimi kombineerimiseks vastuvõetud menetlused on kooskõlas finantsmääruse ning selle rakenduseeskirjadega.

    Lisaks nimetatud meetmetele sätestatakse ka delegeeritud õigusaktides artiklis 20 osutatud ekspertülevaatuse tehnilised suunised. Nende suunistega tagatakse, et ekspertülevaatust teostavad isikud on sõltumatud ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud.

    3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

    3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

    · Olemasolevad eelarveread

    Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

    Nr [Nimetus......................................] || Liigendatud/liigendamata ([27]) || EFTA[28] riigid || Kandidaatriigid[29] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

    2 || 07.12.01 [Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine] || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

    5 || 07.01.02.11 [Muud juhtimiskulud] || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

    · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – EI

    Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

    Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

    Nr [Nimetus…..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

    || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

    3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

    3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

    ETTEPANEKU RAKENDAMISEL KASUTATAKSE OLEMASOLEVAT EELARVET NING SEE EI MÕJUTA MITMEAASTAST FINANTSRAAMISTIKKU

    miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || [Rubriik 2]

    Kliimameetmete peadirektoraat <CLIMA> || || || Aasta N[30] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

    Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

    Eelarverida nr 07.12.01 || Kulukohustused || (1) || 0,2540 || 1,6310 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 10,04

    Maksed || (2) || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[31] || || || || || || || ||

    Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

    Kliimameetmete peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,2540 || 1,6310 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 10,04

    Maksed || =2+2a +3 || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0 ,2540 || 1, 6310 || 1, 631 || 1, 631 || 1, 631 || 1, 631 || 1 ,631 || 10,04

    Maksed || (5) || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Ÿ Eriprogrammide vahenditest haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,2540 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 10,04

    Maksed || =5+ 6 || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Juhul, kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

    Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,2540 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 10,04

    Maksed || (5) || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Ÿ Eriprogrammide vahenditest haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,2540 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 10,04

    Maksed || =5+ 6 || 0,2540 || 1,256 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 1,631 || 9,665

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 ||  Halduskulud

    miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

    Kliimameetmete peadirektoraat ||

    Ÿ Personalikulud || 0,254 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 3,302

    Ÿ Muud halduskulud || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 1,925

    Kliimameetmete peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,529 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 5,227

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,529 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 5,227

    miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || || || Aasta N[32] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,783 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 15,267

    Maksed || 0,783 || 2,039 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 2,414 || 14,892

    3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma uute tegevusassigneeringute kasutamist (algatus on praeguse finantsraamistiku osa)

    – x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

    kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

    VÄLJUNDID

    Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Number Väljundite arvliik || Kulu || Väljundite arv of outputs || Kulu || Väljundite arv of outputs || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

    ERIEESMÄRK ELi kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine(ABB kood 07 12)

    - Väljund || Tehniline abi || 0,717 || 2 || 0,254 || 2 || 1,631 || 2 || 1,631 || 2 || 1,631 || 2 || 1,631 || 2 || 1,631 || 2 || 1,631 || 14 || 10,04

    Erieesmärk kokku || 1 || 0,254 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 7 || 10,04

    KULUD KOKKU || 1 || 0,254 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 1 || 1,631 || 7 || 10,04

    3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

    3.2.3.1.  Ülevaade

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

    – x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: (algatus on praeguse finantsraamistiku osa)

    Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse korral lisaeraldisega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile aastase vahendite eraldamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

    miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || Aasta N[34] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

    Personalikulud || 0,254[35] || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 0,508 || 3,302

    Muud halduskulud || 0,275[36] || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 0,275 || 1, ,925

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0, 529 || 0 ,783 || 0 ,783 || 0 ,783 || 0, 783 || 0 ,783 || 0 ,783 || 5, 227

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad assigneeringud[37] || || || || || || || ||

    Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

    Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad assigneeringud kokku || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

    KOKKU || 0,529 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 0,783 || 5,227

    3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

    – x Ettepanek/algatus hõlmab juba olemasoleva personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

    hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

    || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

    Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

    || 07 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 254000[38] || 508000 || 508000 || 508000 || 508000 || 508000 || 508000

    || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

    || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

    || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

    || Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[39] ||

    || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

    || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

    || XX 01 04 yy[40] || - peakorteris[41] || || || || || || ||

    || - delegatsioonides || || || || || || ||

    || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

    || 10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

    || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

    || KOKKU || 254000 || 508000 || 508000 || 508000 || 508000 || 508000 || 508000

    XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

    Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

    Ülesannete kirjeldus:

    Ametnikud ja ajutised töötajad || Komisjoni nõuete rakendamiseks meetmete võtmine (nt liikmesriikide aruannete ülevaatamine, analüüside läbiviimine, rakendamise seire).

    Koosseisuväline personal ||

    3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

    – x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

    – ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

    Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

    ….

    – ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[42]

    Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

    ……..

    3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

    – x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

    – Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

    assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

    Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

    Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

    3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

    – x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

    – ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    ¨         omavahenditele

    ¨         mitmesugustele tuludele

    miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[43]

    Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

    Artikkel………… || || || || || || || ||

    Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

    ….

    Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

    ….

    [1]               ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

    [2]               EÜT L 33, 7.2.1994, lk 1.

    [3]               EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

    [4]               ELT L 55, 1.3.2005, lk 57.

    [5]               http://ec.europa.eu/clima/consultations/0008/index_en.htm

    [6]               ELT C , , lk .                                                                                                           

    [7]               ELT C , , lk .

    [8]               ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

    [9]               EÜT L 33, 7.2.1994, lk 13.

    [10]             EÜT L 130, 15.5.2002, lk 4.

    [11]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

    [12]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

    [13]             EÜT L 297, 31.10.1988, lk 21.

    [14]             ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

    [15]             ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

    [16]             EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.

    [17]             ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

    [18]             ELT L 304, 4.11.2008, lk 1.

    [19]             KOM(2009) 147 (lõplik).

    [20]             ELT L 8, 13.1.2009, lk 3.

    [21]             EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

    [22]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

    [23]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

    [24]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

    [25]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

    [26]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

    [27]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

    [28]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. .

    [29]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

    [30]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Praeguse hinnangu kohaselt on selleks aasta 2013.

    [31]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

    [32]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

    [33]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

    [34]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

    [35]             Iga aastane summa sellel real sisaldab 0,127 miljonit eurot personalile, kes töötab otsuse nr 280/2004/EÜ (tunnistatakse kehtetuks käesoleva ettepanekuga) rakendamisega.

    [36]             Iga aastane summa sellel real sisaldab 0,127 miljonit eurot personalile, kes töötab otsuse nr 280/2004/EÜ (tunnistatakse kehtetuks käesoleva ettepanekuga) rakendamisega.

    [37]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

    [38]             Iga aastane summa sellel real sisaldab 0,127 miljonit eurot personalile, kes töötab otsuse nr 280/2004/EÜ (tunnistatakse kehtetuks käesoleva ettepanekuga) rakendamisega.

    [39]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. .

    [40]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

    [41]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

    [42]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

    [43]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

    Top