EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.11.2011

KOM(2011) 714 lõplik

2011/0314(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta

(uuesti sõnastatud)

{SEK(2011) 1332 lõplik}
{SEK(2011) 1333 lõplik}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Nõukogu direktiiviga 2003/49/EÜ 1 (edaspidi „direktiiv”) reguleeritakse eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatavat ühist maksustamissüsteemi. Kuna kõnealust direktiivi on mitu korda muudetud, sõnastatakse see selguse huvides käesoleva ettepanekuga ümber. Seletuskirjas on esitatud iga olulisema kavandatud muudatuse põhjused ning märgitud, millised varasema õigusakti sätted jäävad samaks.

Kõnealuses direktiivis käsitletavad probleemid tulenevad teatavatest ettevõtte tulumaksuga seotud tõketest, mis takistavad siseturu toimimist. Probleemiks on see, et piiriüleseid intressimakseid ja litsentsitasusid maksustatakse kõrgemalt kui riigisiseseid tehinguid. Riigisiseste tehingute puhul maksustatakse makse saajat kui residendist maksumaksjat ettevõtte tulumaksuga liikmesriigis, mille maksuresident ta on. Rahvusvaheliste maksete suhtes võidakse kohaldada kinnipeetavat maksu ka lähteliikmesriigis. Kõnealuse direktiivi eesmärk on tagada piiriüleste intressimaksete ja litsentsitasude ning riigisiseste maksete võrdne kohtlemine, kõrvaldades asjaomaste äriühingute puhul õigusliku topeltmaksustamise, koormavad halduskohustused ja rahavoogudega seotud probleemid.

Komisjon ja rahvusvahelised maksuvaldkonna sidusrühmad on alati olnud seisukohal, et kõnealust valdkonda tuleb reguleerida ELi õigusaktiga, kuna liikmesriikide võetud ühepoolsed meetmed ja kahepoolsed maksulepingud ei ole taganud rahuldavat lahendust, mis täielikult vastaks siseturu nõuetele. Kahepoolsed maksulepingud ei hõlma kõiki liikmesriikidevahelisi kahepoolseid suhteid, ei kõrvalda täielikult topeltmaksustamist ning mis kõige olulisem, nad ei paku ühtset lahendust liikmesriikide kolmepoolsete ja mitmepoolsete suhete vallas.

Komisjon rõhutas 5. novembri 1997. aasta teatises „Meetmed kahjuliku maksukonkurentsi kõrvaldamiseks Euroopa Liidus” 2 vajadust võtta Euroopa tasandil koordineeritud meetmeid kahjuliku maksukonkurentsi kõrvaldamiseks, et saavutada teatavad eesmärgid, nagu vähendada moonutusi siseturul, vältida maksutulude liigset vähenemist ja soodustada maksusüsteemide kujundamist tööhõivet edendaval viisil. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 1997. aasta kohtumisel, kus kõnealune teatis andis alust põhjalikuks aruteluks, otsustati muu hulgas paluda komisjonil esitada ettepanek piiriüleste intressimaksete ja litsentsitasude maksustamise ühtlustamiseks 3 . Komisjon võttis 4. märtsil 1998 vastu nõukogu direktiivi ettepaneku eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, KOM(1998) 67 (lõplik). Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis kõnealuse direktiivi vastu 3. juunil 2003. Selleks et leevendada direktiivi mõju nende liikmesriikide eelarvele, kes olid kapitali ja tehnoloogia netoimportijad ning kelle jaoks sellistelt maksetelt saadavad maksud olid oluline tuluallikas, oli seoses direktiivi reguleerimisalaga asjakohane kohaldada järkjärgulist lähenemisviisi.

Kõnealust direktiivi muudeti esimest korda 2004. aastal direktiividega 2004/66/EÜ 4 ja 2004/76/EÜ 5 seoses sellega, et Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinesid ELiga. Direktiiviga 2004/66/EÜ sätestati kõnealuste uute liikmesriikide maksud ja äriühingud, mille suhtes direktiivi 2003/49/EÜ kohaldatakse. Direktiiviga 2004/76/EÜ muudeti direktiivi 2003/49/EÜ artiklit 6, et kehtestada Tšehhi Vabariigi, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia puhul üleminekukord.

Hiljem lisati nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ 6 viide Bulgaaria ja Rumeenia maksudele ja äriühingutele, mille suhtes direktiivi 2003/49/EÜ kohaldatakse. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti lisades IV.6 ja VII.7 on sätestatud ajutised erandid 7 .

Direktiivi artikli 8 kohaselt peab komisjon esitama nõukogule aruande kõnealuse direktiivi toimimise kohta, pidades eelkõige silmas selle reguleerimisala laiendamist reguleerimisalast välja jäävatele äriühingutele või ettevõtjatele. Aruande koostamiseks vajaliku teabe saamiseks palus maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) rahvusvahelisel fiskaaldokumentatsiooni bürool viia läbi uuring kõnealuse direktiivi rakendamise kohta. Komisjoni aruanne direktiivi toimimise kohta esitati 23. aprillil 2009 8 . Selles märgitakse, et direktiivi üldine rakendamine on olnud rahuldav ja osutatakse võimalikele muudatustele, et laiendada selle reguleerimisala.

Praeguse uuestisõnastamisega üritatakse lahendada mõned probleemid, mis tulenevad direktiivi piiratud reguleerimisalast. Esineb piiriüleseid makseid, mis jäävad direktiivi reguleerimisalast välja ja millest peetakse kinni maksud. Seega tehakse ettepanek laiendada direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate äriühingute loetelu ja vähendada osalusega seotud nõudeid, mida äriühing peab täitma selleks, et teda saaks käsitada sidusühinguna. Lisaks lisatakse uus nõue, mis peab olema täidetud maksuvabastuse saamiseks: saaja suhtes kohaldatakse intressimaksetelt või litsentsitasudelt saadava tulu suhtes asukohaliikmesriigis ettevõtte tulumaksu. Selle tingimusega tagatakse, et maksuvabastust ei anta juhul, kui vastav tulu ei kuulu maksustamisele, ning seega kõrvaldatakse õiguslikud lüngad, mis võimaldavad maksustamisest kõrvale hoiduda. Pannakse ette ka tehnilised muudatused, et vältida olukorda, kus püsiva tegevuskoha tehtud ja tema tegevusest tulenevate maksete puhul keeldutakse maksuvabastuse andmisest põhjendusel, et tegemist ei ole mahaarvatava kuluga.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Direktiivi võimalikke muudatusi käsitlev avalik konsultatsioon viidi läbi 24. augustist 31. oktoobrini 2010 veebiportaalis „Sinu hääl Euroopas” ning maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidil. Eri sidusrühmadelt saadi 71 vastust, sealhulgas hargmaistelt ettevõtjatelt 25 vastust, suurettevõtetelt 3 vastust, ettevõtlus- ja tööstusliitudelt 18 vastust, maksuspetsialistidelt 16 vastust, kutseliitudelt 8 vastust ning üks vastus saadi ka liikmesriigi avalikult teenistujalt. Vastuste põhjal tehtud esimesed järeldused kinnitavad, et komisjoni kavandatud algatuste vastu on huvi. Selgelt toetatakse seisukohta, et tuleb võtta meetmeid ja muuta direktiivi. Ainult 7 % vastanutest ei pea vajalikuks direktiiviga hõlmatud üksuste loetelu ajakohastamist ja 4 % ei ole nõus osalusega seotud sellise künnise muutmisega, milles alates saab üksust käsitada sidusühinguna. Enamus vastanutest (90 %) toetas kõnealuse direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi reguleerimisala ühtlustamist. Vastanutest 91 % toetab direktiivi muutmist nii, et sidusühingute kindlakstegemisel oleks võimalik võtta arvesse kaudseid osalusi, samas kui 87 % vastanutest toetab osaluse sellise künnise vähendamist 25 %-lt 10 %-le, milles alates saab üksust käsitada sidusühinguna.

Komisjoni koostatud mõjuhinnangus käsitletakse piiriülestelt intressimaksetelt ja litsentsitasudelt maksu kinnipidamisega seotud probleeme: ärisuhete moonutamine, bürokraatiast tingitud nõuete täitmisega seotud kulud ja viivitused maksuvabastuse tegelikul saamisel ning topeltmaksustamise oht. Kaaluti mitmeid alternatiive. Võimalus jätta poliitikameetmed võtmata lükati tagasi, kuna määratletud probleemide tõttu oleks ressursside piiriülene jaotamine jätkuvalt moonutatud. Direktiivi reguleerimisala laiendamine kõigile sõltumatute ettevõtjate vahelistele maksetele oleks tõhus viis kirjeldatud negatiivsete mõjude vähendamiseks, kuid oleks vähem tõhus ja vastuolus muude eesmärkidega parandada direktiivi toimimist: dividende, intresse ja litsentsitasusid maksustataks jätkuvalt erinevalt ning seetõttu jääksid vastavad majanduslikud moonutused. Samuti kaasneks sellega liikmesriikide maksutulude järsem vähenemine, kusjuures rakendamine oleks keerulisem, kuna puuduvad kogemused sõltumatute ettevõtjate vaheliste piiriüleste maksete ühtlustamiseks. Teine võimalus oleks ühtlustada kõnealuse direktiivi nõuded ema- ja tütarettevõtjate direktiivi 9 nõuetega dividendide maksustamise kohta. See on käesolevaks uuestisõnastamiseks valitud lähenemisviis, kuna annab tasakaalustatuma tulemuse: see on tõhusam majanduslike moonutuste piiramisel ega vähenda liikmesriikide maksutulusid sel määral nagu eelnevalt käsitletud valikuvõimalus – oluline argument riikide rahanduse praeguse seisundi kontekstis. Seoses intressimaksetega ei tohiks kahju ületada 200–300 miljonit eurot ning see mõjutaks 13 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Ühendkuningriik), kus ikka veel peetakse kinni maks väljaminevatelt intressimaksetelt. Seoses litsentsitasudega ei tohiks kahju ületada 100–200 miljonit eurot ning see mõjutaks seitset liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Poola, Portugal, Rumeenia ja Slovakkia), kus riigist väljamakstavate litsentsitasude suhe SKPsse on kõige suurem. Nagu märgitud, eelistasid avalikus konsultatsioonis osalenud sidusrühmad kõnealust valikuvõimalust.

Direktiivi soodustuste kohaldamata jätmine maksete suhtes juhul, kui tulu ei kuulu maksustamisele saaja liikmesriigis, samuti tehnilised muudatused, et vältida olukorda, kus püsiva tegevuskoha tehtud maksete suhtes, mis tulenevad tema tegevusest, keeldutakse kohaldamast maksuvabastust põhjusel, et nende puhul ei ole tegemist mahaarvatava kuluga, on tehnilist laadi meetmed, mille mõju ei saa hinnata.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada. Kinnipeetava maksu määra on liikmesriigid sätestanud siseriiklikes õigusaktides vastavalt maksupoliitilistele kaalutlustele. Kahepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingutega on võimalik kõnealuseid maksumäärasid vähendada või nende kohaldamisest loobuda. Iga konkreetse lepinguga fikseeritakse samas eraldi määr, mis tuleneb lepingu sõlminud kahe liikmesriigi kokkuleppest. Selle tagajärjel erinevad kinnipeetavad maksud vastavalt liikmesriikide vahelistele kahepoolsetele lepingutele, kusjuures liikmesriigid ei ole võtnud koordineerivaid meetmeid.

Teine aspekt, mida tuleb arvestada, on see, kas ja kuidas oleks eesmärke võimalik paremini saavutada ELi meetmega. ELi meede on põhjendatud asjaoluga, et probleem on piirülene. ELi tasandil võetavad meetmed tagaksid ühtse ja koordineeritud maksupoliitika selles maksustamisvaldkonnas. Liikmesriigid oleksid kinnipeetavast maksust vabastamisega samal määral seotud.

Proportsionaalsuse põhimõte

Käesoleva uuestisõnastamisega tehtavad muudatused peaksid olema proportsionaalsed. Tuvastatud probleemide põhjal peaksid nad pakkuma lahendusi, mis vastaksid seatud eesmärkidele. Majanduslike moonutuste, nõuete täitmisega seotud kulude ja liigse maksustamise või topeltmaksustamise ohu peamine põhjus on kinnipeetavad maksud. Samuti moonutab ärikäitumist eri liiki piiriüleste kapitalivoogude erinev maksustamine. Käesolevas uuestisõnastamises kavandatud muudatuste eesmärk on laiendada direktiivi reguleerimisala ja kohaldada maksuvabastust suuremal hulgal juhtudel. See lahendus aitab saavutada maksuneutraalsust, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja kõrvaldada topeltmaksustamise ohu suuremal hulgal juhtudel, nii et ettevõtjad saavad jaotada ressursse tõhusamalt. Algatus ei lähe kaugemale, kui on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, ja tagab liikmesriikidele võimalused siseriiklike otsuste tegemiseks, kuna ettepanek mõjutab ainult piiriüleseid makseid ELis.

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Lihtsustamine

Nagu eespool märgitud, on piiriüleste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatavad maksueeskirjad sätestatud neljas direktiivis ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti kahes lisas, samas kui konsolideeritud tekst puudub. Seetõttu on õiguslikust seisukohast keeruline tutvuda kehtivate õigusaktidega. Olemasolevate õigusaktide koondamine ühte dokumenti aitab sätteid lihtsustada ja täpsustada ning hõlbustab ettevõtjatel ja asjaomastel spetsialistidel ühtlustatud õigusakte kohaldada.

Maksude kinnipidamine ja maksuvabastuse rakendamise tagasimaksekord, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamise vältimise lepingutega, põhjustab suuri nõuete täitmisega seotud kulusid. Tuleb teha palju paberitööd, et tõendada õigust saada vabastust topeltmaksustamisest või krediteerida välisriigis tasutud maksud ja vastavalt vähendada asukohariigis tasumisele kuuluvat ettevõtte tulumaksu. Lisaks peavad äriühingud kinni pidama maksud, mis neile hiljem tagasi makstakse, kui maksuasutus leiab, et äriühingu suhtes võib kohaldada lepinguga ette nähtud maksuvabastust või -vähendust. Isegi kui kinnipeetav maksusumma vastab koduriigi maksukrediidile, kuulub kinnipeetav summa maksmisele, samas kui maksu on võimalik asukohaliikmesriigis vähendada ainult hiljem, kui esitatakse maksudeklaratsioon. Selle tulemusel kannavad ettevõtjad likviidsuskulusid. Vastavalt mõjuhinnangule võimaldavad käesolevas uuesti sõnastatud direktiivi ettepanekus esitatud algatused, mille eesmärk on kaotada maksude kinnipidamine suuremal hulgal juhtudel, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid 38,4 kuni 58,8 miljonit eurot.

Märkused artiklite kohta

Maksuvabastus

Artikli 1 lõige 1 (muudetud). Eesmärk on tagada maksuvabastusvabastus seoses kõigi intressimaksetelt ja litsentsitasudelt kinnipeetavate maksudega. Nõukogu istungi protokolli kantavaid avaldusi käsitlevasse dokumenti kanti direktiivi vastuvõtmise ajal järgmine tekst: „Nõukogu ja komisjon on ühisel seiskohal, et intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi soodustused ei tohiks laieneda äriühingutele, kes on vabastatud käesoleva direktiivi kohasest tulumaksust. Nõukogu kutsub komisjoni üles esitama õigel ajal käesoleva direktiivi muutmise ettepanekuid.” Direktiivi põhjendustes on märgitud, et „tuleb tagada, et intressimakseid ja litsentsitasusid maksustatakse ühes liikmesriigis üks kord 10 .” Komisjon jagab nõukogu seisukohta, et direktiivis ei tohiks olla õiguslikke lünki, mis võimaldavad intresside ja litsentsitasude maksustamisest kõrvale hoiduda. Selleks võttis komisjon 2003. aastal vastu ettepaneku, 11 mis oli majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus kokkuleppe saavutamisele lähedal. Komisjon võttis kõnealuse ettepaneku tagasi, kuna ta valmistamas ette käesolevat uuesti sõnastatud direktiivi, nagu oli kavandatud komisjoni 2010. aasta tööprogrammi 12 II lisas. Seega täpsustatakse uuestisõnastamisega artikli 1 lõikes 1, et liikmesriigid peavad tagama direktiivi kohased soodustused ainult juhul, kui tegelik tulusaaja ei saa intresse ja litsentsitasusid oma asukohaliikmesriigis ettevõtte tulumaksust vabastada. Eelkõige käsitleb see olukorda, kus äriühing või püsiv tegevuskoht maksavad tulumaksu, kuid saavad soodustusi maksustamise erikorra raames, millega vabastatakse tulumaksust välisriigist saadud intressid või litsentsitasud. Lähteriik ei ole kohustatud sellistel juhtudel vabastama kinnipeetavast maksust käesoleva direktiivi raames.

Lähteriigi määratlus

Artikli 1 lõiget 2, mille kohaselt määratletakse lähteriiki kui liikmesriiki, kus maksed tehakse, ei muudeta.

Kõnealuse määratluse raames täpsustatakse artikli 1 lõikes 3, et püsivat tegevuskohta käsitatakse makse tegijana ainult sel määral, kui nende maksete puhul on tegemist mahaarvatava kuluga. Komisjoni aruandes direktiivi kohta on märgitud, et on selge, et mahaarvatavate kulude nõude eesmärk on tagada, et direktiivi kohaseid soodustusi kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille puhul on tegemist püsiva tegevuskoha kuludega. Samas sätte praeguse sõnastuse alusel oleks seda võimalik kohaldada ka juhtudel, kus vabastusest keeldutakse muudel põhjustel. Uuestisõnastamisega muudetakse kõnealust lõiget nii, et oleks selge, et direktiivi kohaldatakse ainult nende maksete suhtes, mis on seotud püsiva tegevuskoha tegevusega.

Tegeliku tulusaaja määratlus

Tegeliku tulusaaja määratlus on sätestatud artikli 1 lõigetes 4 ja 5, mida ei muudeta.

Püsiva tegevuskoha tehtud või saadud maksed

Artikli 1 lõiget 6, milles määratletakse juhud, mil püsiv tegevuskoht maksed teeb või saab, ei muudeta.

Seotuse nõue

Artikli 1 lõikeid 7 ja 10, milles sätestatakse selliste äriühingute seotuse tingimused, kes on seotud makse aluseks oleva tehinguga, ei muudeta.

Territoriaalne kohaldamisala

Artikli 1 lõiget 8, mille kohaselt kohaldatakse direktiivi ainult ELi-siseste maksete suhtes, ei muudeta.

Maksustamine saaja liikmesriigis

Artikli 1 lõiget 9, milles on sätestatud saaja liikmesriigi maksustamisalased õigused, ei muudeta.

Tõendamiskord

Artikli 1 lõikeid 11, 12, 13 ja 14, milles on sätestatud maksustamisvabastuse õiguse tõendamise kord, ei muudeta.

Tagasimaksekord

Artikli 1 lõikeid 15 ja 16, milles on sätestatud sellise maksu tagasimaksmise kord, mis on kinni peetud juhul, kui äriühingul on õigus saada maksuvabastust, ei muudeta.

Intresside ja litsentsitasude määratlus

Artikli 2 kohaseid intresside ja litsentsitasude määratlusi ei muudeta. Kõnealune artikkel liidetakse artikliga 3, milles samuti olid sätestatud direktiivi kohaldamiseks vajalikud mõisted.

Äriühingu määratlus

Vastavalt artikli 3 punktile a, uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktile c, hõlmab direktiiv liikmesriikide äriühinguid, mis tegutsevad I lisas loetletud ühes vormis ja on liikmesriigi residendid ning kelle suhtes kohaldatakse ühte käesolevas direktiivis loetletud tulumaksu liiki. Loetelu üksustest, kelle suhtes direktiivi kohaldatakse, on koostatud riiklike äriühinguseaduste alusel ja esitatud I lisas.

Käesoleva uuestisõnastamisega muudetakse direktiivi reguleerimissala, et laiendada seda võimalikult paljudele üksustele. Selleks on järgitud kahte kriteeriumi.

Esiteks on loetelu üksustest, kelle suhtes direktiivi kohaldatakse, praegu lühem ema- ja tütarettevõtjate direktiivi lisatud loetelust. Viimati nimetatud direktiivi kohaldatakse kasumi jaotamise suhtes ja selle eesmärk on sama kui käesoleval direktiivil – kaotada maksude kinnipidamine ja topeltmaksustamine piiriüleste kapitalivoogude puhul, kusjuures käesolev direktiiv hõlmab intressimakseid ja litsentsitasusid ning ema- ja tütarettevõtjate direktiiv dividendimakseid. Direktiivi muutmisega laiendatakse üksuste loetelu, et viia see kooskõlla ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga. See aitab muuta maksustamise neutraalsemaks.

Üks läbivaatamise eesmärk on lisada direktiiviga hõlmatud üksuste loetellu Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE). Seega toetatakse sellise kahe Euroopa õigusliku vormi loomise eesmärki – luua ja hallata Euroopa mõõtmetega äriühinguid, ilma et neid takistaksid siseriiklike õigusaktide erinevusest ja nende piiratud territoriaalsest kohaldamisest tulenevad tõkked 13 . Seega antakse Euroopa äriühingu loomisega mitmes liikmesriigis tegutsevatele äriühingutele võimalus tegutseda ELi õiguse kohase ühtse äriühinguna, mis võimaldab neil tegutseda kogu ELis ühtse äriühinguõiguse alusel ning ühendatud juhtimis- ja aruandlussüsteemidega. Kuigi Euroopa äriühingu põhikirjas ei ole otseselt maksustamist käsitlevaid sätteid, on siiski ette nähtud, et Euroopa äriühingu suhtes kohaldatakse „liikmesriikide õigusnorme, mida kohaldatakse SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud aktsiaseltsi suhtes” 14 . Sellised Euroopa äriühingu põhikirja lisas loetletud aktsiaseltsid lisatakse samuti käesoleva direktiivi lisas esitatud äriühingute loetellu. Tegelikult juba kohaldatakse Euroopa äriühingu suhtes direktiiviga ettenähtud soodustusi, kuna liikmesriik, kus on Euroopa äriühingu registrijärgne asukoht, peab kõnealusele äriühingule tagama samad soodustused nagu vastava siseriikliku aktsiaseltsiliigi puhul. Selguse huvides ja selleks, et näidata, kui oluliseks komisjon seda peab, teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa äriühing tuleb konkreetselt märkida käesoleva direktiivi lisas esitatud äriühingute loetellu 15 .

Samamoodi ei ole Euroopa ühistu põhikirjas maksustamist käsitlevaid erisätteid 16 ning seega kohaldatakse liikmesriikide ja ELi maksuseadusi. Komisjon leiab, et on oluline toetada sellist uut äriühinguvormi ning luua raamistik, mis võimaldab äriühingutel kõnealust õiguslikku vormi paremini kasutada. Euroopa ühistut hakatakse käsitletama samamoodi nagu ühistuid liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, ning seega saavad nad kaudselt samasid soodustusi nagu on direktiiviga tagatud nendele siseriiklikele ühinguvormidele, mis juba kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse. Kui mõned neist on juba lisatud direktiivi lisas esitatud loetellu, pannakse ette lisada uude lisasse rohkem selliseid ühistuid. Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes teeb komisjon ettepaneku lisada kõnealusesse loetellu ka Euroopa ühistu. Lisaks sellele, et Euroopa ühistu lisamisega näidatakse seda, kui oluliseks komisjon Euroopa ühingu õiguslikku vormi peab (nagu ka Euroopa äriühingu puhul), tagatakse Euroopa ühistule ka kõik käesoleva direktiivi kohased soodustused.

Samas on direktiivi lisa loetelus mõned siseriiklikud üksused, mis on laiemad kui vastavad kanded ema- ja tütarettevõtjate direktiivis. Nii on see Tšehhi Vabariigi, Küprose, Sloveenia ja Slovakkia kannete puhul. Neil juhtudel loetelu ei muudeta, kuna leitakse, et kõnealuseid õiguslikke vorme, mille suhtes direktiivi soodustusi juba kohaldatakse, ei tuleks ühtsest maksustamiskorrast välja jätta. Vastasel korral rikutakse nende õiguspäraseid ootusi ning nad seisavad siseturul silmitsi maksutõketega, mille kõrvaldamine on seatud eesmärgiks ELi toimimise lepingus ja käesolevas direktiivis.

Mõned kanded jäetakse ka muutmata seepärast, et nad on identsed ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kannetega. Nii on see Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugali, Rumeenia, Soome ja Ühendkuningriigi üksuste puhul.

Teisest küljest tuleb loetelu ajakohastada ja välja jätta kaks üksust, mida enam ei eksisteeri. Need on Saksamaa „bergrechtliche Gewerkschaft” ja Ungari „közhasznú társaság”.

Käesolevas uuesti sõnastatud direktiivis asendatakse ka nende maksude loetelu, mida äriühingute suhtes kohaldatakse (praegu artikli 3 punkti a alapunkt iii, uuesti sõnastatud direktiivi I lisa B osa).

Sidusühingu määratlus

Vastavalt artikli 3 punktile b on äriühingud sidusühingud juhul, kui ühe äriühingu otsene osalus teise äriühingu kapitalis on vähemalt 25 % või kui kolmanda äriühingu otsene osalus nii maksja äriühingu kapitalis kui ka saaja äriühingu kapitalis on vähemalt 25 %. Selleks et määrata kindlaks, kas äriühing teist äriühingut piisavalt kontrollib, võivad liikmesriigid vajaduse korral kehtestada madalama osalustaseme kui 25 %. Lisaks võivad nad asendada kapitali miinimumosaluse kriteeriumi hääleõiguse miinimumosa kriteeriumiga.

Kõnealune kapitali osaluse alammäär on kõrgem ema- ja tütarettevõtjate direktiivis sätestatud vastavast näitajast (otsene või kaudne osalus10 %). Uuesti sõnastatud direktiiviga muudetakse kõnealust sätet, et viia direktiivi kohased seotuse nõuded kooskõlla ema- ja tütarettevõtjate direktiivi vastavate sätetega. Seega vähendatakse aktsiakapitalis otsese osaluse alamäära 25 %-lt 10 %-le ning lisatakse märge selle kohta, et kõnealune osalus võib olla ka kaudne. Kõnealune uus alammäär peaks vältima mõningaid majanduslikke moonutusi, mis tulenevad kahe direktiivi erinevast reguleerimisalast. Kõnealune säte on muudetud artikli 2 punktiks d.

Püsiva tegevuskoha määratlus

Artikli 2 punkt c, milles on sätestatud püsiva tegevuskoha määratlus, on muudetud artikli 2 punktiks e, kuid selle sisu ei ole muudetud.

Intresside ja litsentsitasude määratluse alt välja jäetavad maksed

Artiklit 4, mis on muudetud artikliks 3 ning millega jäetakse intresside ja litsentsitasude määratluse alt välja segalaadi tehingutest tulenevad maksed, ei muudeta.

Pettused ja kuritarvitused

Artiklit 5, mis on muudetud artikliks 4 ja milles on esitatud pettusi ja kuritarvitus käsitlevad sätted, käesoleva uuestisõnastamise käigus ei muudeta.

Üleminekukord

Artiklit 6, mis on muudetud artikliks 5, ei ole sisuliselt muudetud, kuid selle sõnastust on kohandatud, et võtta arvesse ühinemisaktiga Bulgaariale ette nähtud üleminekukorda ning jääta välja viide Slovakkiale, kelle suhtes lõpetati üleminekuerandi kohaldamine 1. mail 2006.

Läbivaatamine

Artikliga 8 oli ette nähtud, et komisjon esitab nõukogule direktiivi toimimise kohta aruande. Kõnealuse aruande esitas komisjon 2009. aasta aprillis. Artikkel 8 on muudetud artikliks 7, seda on ajakohastatud ning kehtestatud on uus tähtpäev direktiivi mõju läbivaatamiseks ning direktiivi eesmärkide täitmise hindamiseks. Komisjon peab neli aastat pärast direktiivi rakendamist esitama majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule ning Euroopa Parlamendile aruande käesoleva uuesti sõnastatud direktiivi mõju kohta.

Piiritlev klausel

Artikkel 8 on standardne maksuühtlustussäte. Direktiiviga kehtestatakse intresside ja litsentsitasude piiriülese maksustamisega seotud miinimumkohustused, kuid ei välistata selliste muude soodsamate maksustamissätete kohaldamist, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega või topeltmaksustamise vältimise lepingutega.

Rakendamine, kehtetuks tunnistamine, jõustumine ja adressaadid

Artiklid 6, 9, 10 ja 11 on standardsätted, mida kasutatakse eelkõige uuestisõnastamisel. Artikkel 12 on standardsäte, millega nähakse ette, et käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev uuesti sõnastatud direktiiv ei mõjuta ELi eelarvet.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

2011/0314 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut  Liidu toimimise lepingut , eriti selle artiklit 94  115 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 17 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 18 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ (eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta) 19 on muudetud mitmel korral. Kuna sellesse on vaja täiendavaid muudatusi teha, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

(2)Siseturu Riigisisese turu omadustega ühtsel turul  siseturul  ei tohiks eri liikmesriikide äriühingute vaheliste tehingute suhtes kohaldada ebasoodsamaid maksustamistingimusi, kui kohaldatakse sama liikmesriigi äriühingute samade tehingute suhtes.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 2

(3)Praegu ei ole nimetatud nõuet intressimaksete ja litsentsitasude puhul täidetud; siseriiklikud maksuseadused koos võimalike kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega ei pruugi alati tagada topeltmaksustamise kõrvaldamist ning nende kohaldamine toob asjaomastele äriühingutele sageli kaasa koormavaid halduskohustusi ja sularahakäibe rahavoogude probleeme.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 4

(4)Olenemata sellest, kas makse kogutakse allikalt kinnipidamise teel või hinnangute põhjal, on intressimaksete ja litsentsitasude maksustamise kaotamine nende tekkimise liikmesriigis kõige otstarbekam viis eespool nimetatud formaalsuste ja probleemide vältimiseks ning siseriiklike ja piiriüleste tehingute võrdse maksustamisviisi tagamiseks; eriti oluline on kaotada sellised maksud maksetelt, mis on tehtud eri liikmesriikide sidusühingute ja selliste ühingute püsivate tegevuskohtade vahel.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 3

ð uus

(5)Seepärast tuleb tagada, et intressimakseid ja litsentsitasusid maksustatakse ühes liikmesriigis üks kord ð ning et direktiivi soodustusi kohaldatakse ainult juhul, kui maksest tulenev tulu kuulub tegelikult maksustamisele saaja äriühingu liikmesriigis või liikmesriigis, kus on saaja püsiv tegevuskoht ï .

ò uus

(6)Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult nende äriühingute suhtes, kes tegutsevad I lisa A osas loetletud ühes õiguslikus vormis, ning eesmärk peaks olema laiendada kõnealust loetelu nii, et see hõlmaks võimalikult suurt hulka äriühingutest maksumaksjaid.

(7)Nende üksuste loetelu laiendamisel, kelle suhtes tuleks käesolevat direktiivi kohaldada, saab aluseks võtta kahte kriteeriumi. Esiteks tuleb tõdeda, et paljud loetelus sisalduvad kanded on kitsamad kui vastavad kanded nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivis 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta 20 . Oluline on viia mõlemad loetelud kooskõlla ja laiendada käesoleva direktiivi lisas esitatud loetelu.

(8)Teiseks on käesoleva direktiivi lisas esitatud loetelus mõned kanded, mis on identsed direktiivi 90/435/EMÜ kannetega või neist laiemad ning mida ei tuleks muuta. Seega kohaldataks kõnealuste üksuste suhtes jätkuvalt käesoleva direktiiviga ette nähtud soodustusi.

(9)Käesoleva direktiivi kohaselt peab sidusühinguna käsitamiseks olema osalus kapitalis vähemalt 25 %, samas kui direktiiviga 90/435/EMÜ on ette nähtud maksuvabastus kasumi jaotamisel juhul, kui otsene või kaudne osalus on 10 %. Intresside ja litsentsitasude suhtes kohaldatav ühtne maksustamiskord peaks olema kooskõlas direktiiviga 90/435/EMÜ ette nähtud korraga ning seega tuleks käesoleva direktiivi kohast osaluse nõuet vähendada otsese või kaudse osaluseni 10 %.

(10)Käesoleva direktiiviga ette nähtud sellise maksusoodustuse saamiseks, mida kohaldatakse juhul, kui maksete tegija on püsiv tegevuskoht, peab kõnealuste maksete puhul olema tegemist püsiva tegevuskoha mahaarvatava kuluga tema asukohaliikmesriigis, mistõttu võidakse loobuda direktiiviga ette nähtud soodustuste kohaldamisest, kui mahaarvamisest keelduti, isegi kui maksed on seotud püsiva tegevuskoha tegevusega. Oluline on täpsustada, et vabastust kohaldatakse juhul, kui makse puhul on tegemist püsiva tegevuskoha tegevuse otstarbel kantud kuluga.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 5

(11)Seda korda tuleks rakendada ainult sellise võimaliku intressimaksete või litsentsitasude summa suhtes, milles maksja ja tegelik tulusaaja oleksid kokku leppinud erisuhte puudumise korral.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 6

(12)Peale selle ei tohi liikmesriikidel takistada vajalike meetmete võtmist pettuste ja kuritarvituste vastu võitlemiseks.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(13)Bulgaariale,  Kreekale ja Portugalile tuleks eelarvelistel põhjustel võimaldada üleminekuperiood, et nad saaksid järk-järgult vähendada intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatavaid ja allikalt kinnipidamise teel või hinnangute põhjal kogutavaid makse, kuni nad suudavad kohaldada artikli 1 sätteid.

ê2003/49/EÜ põhjendus 8

(14)Hispaanial, kes on käivitanud kava kohaliku tehnoloogilise potentsiaali toetamiseks, tuleks eelarvelistel põhjustel lubada jätta üleminekuperioodil kohaldamata artikli 1 sätted litsentsitasude suhtes.

ê 2004/76/EÜ põhjendused 2 ja 3 (kohandatud)

(15) Käesoleva  Ddirektiivi 2003/49/EÜ kohaldamine võib põhjustada eelarveraskusi Tšehhi Vabariigis, Lätis, Leedus,  ja  Poolas ja Slovakkias, arvestades riigisisese siseriikliku õiguse ning tulu ja kapitali maksustamislepete alusel rakendatavat kinnipeetava maksu määra ja sel viisil kogutavat maksutulu.

(16)Nendel ühinejariikidel  liikmesriikidel  tuleb seetõttu lubada ajutiselt kuni kohaldamiskuupäevani, mis on sätestatud nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) 21 artikli 17 lõigetes 2 ja 3, mitte kohaldada  käesoleva  direktiivi 2003/49/EÜ  artikli 1  teatud sätteid, mis puudutavad käsitlevad Läti ja Leedu osas intressimakseid ja kasutustasusid ning Tšehhi Vabariigi,  ja  Poola ja Slovakkia osas ainult kasutuslitsentsitasusid.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 9

ð uus

(17)Komisjon peab andma esitama nõukogule ð ja Euroopa Parlamendile ï aruande käesoleva direktiivi toimimise ð mõju ï kohta kolme aasta möödumisel selle ülevõtmise kuupäevast ð , et hinnata, kuidas eesmärgid on saavutatud ï eelkõige selleks, et laiendada direktiivi kohaldamisala ka teistele äriühingutele või ettevõtjatele ning vaadata läbi intressimaksete ja litsentsitasude määratluse ulatus, pidades silmas siseriiklike õigusnormide ja kahe- või mitmepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingute intressimakseid ja litsentsitasusid käsitlevate sätete vajalikku lähendamist.

ê 2003/49/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

(18)Kuna kavandatava meetme eesmärki, see tähendab eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi loomist, ei suuda liikmesriigid vajalikul määral saavutada ja seetõttu on seda parem saavutada ühenduse  ELi  tasandil, võib ühendus  EL  võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu  Euroopa Liidu lepingu  artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ò uus

(19)Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(20)Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja menetlus

1. Liikmesriigis tekkivad intressimaksed ja litsentsitasud on vabastatud kõigist kõnealuses  liikmesriigis  riigis nende suhtes kehtestatud maksudest, olenemata sellest, kas neid kogutakse allikalt kinnipidamise teel või hinnangute põhjal, kui intresside või litsentsitasude tegelik tulusaaja on teise liikmesriigi äriühing või liikmesriigi äriühingu teises liikmesriigis asuv püsiv tegevuskoht ð ning ta on kohustatud kõnealuses teises liikmesriigis maksma kõnealustelt maksetelt tulumaksu ï .

2. Liikmesriigi äriühingu või teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha tehtud makse loetakse tekkinuks selles liikmesriigis, edaspidi „lähteriik”.

ê 2003/49/EÜ

ð uus

3. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks ainult sel määral, kui nende maksete näol on tegemist püsiva tegevuskoha mahaarvatava ð tegevuse eesmärgil kantud ï kuluga liikmesriigis, kus see asub.

ê 2003/49/EÜ

4. Liikmesriigi äriühingut peetakse intresside või litsentsitasude tegelikuks tulusaajaks ainult juhul, kui ta saab neid makseid enda kasuks, mitte vahendajana, näiteks mõne teise isiku esindaja, usaldusisiku või volitatud allakirjutajana.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

5. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu tegelikuks tulusaajaks:

a) kui võlakohustus, õigus või teabekasutus, millega seoses intress või litsentsitasu tekib, on tegelikult seotud selle püsiva tegevuskohaga, ning

b) kui intresside või litsentsitasude näol on tegemist tuluga, millelt kõnealune püsiv tegevuskoht peab oma asukohajärgses liikmesriigis tasuma ühe artikli 3 punkti a alapunktis iii  I lisa B osas  nimetatud maksudest või mille suhtes Belgias kohaldatakse maksu impôt des non-résidents/belasting der niet-verblijfhouders või Hispaanias maksu Impuesto sobre la Renta de no Residentes või samasugust või sisuliselt samasugust maksu, mis kehtestatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist lisaks kõnealustele kehtivatele maksudele või nende asemel.

ê 2003/49/EÜ

6. Kui liikmesriigi äriühingu püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks või tegelikuks tulusaajaks, siis ei peeta selle artikli kohaldamisel intressi või litsentsitasu maksjaks või tegelikuks tulusaajaks ühtegi teist äriühingu osa.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui äriühing, kes on intressi või litsentsitasu maksja või kelle püsivat tegevuskohta selleks peetakse, on sidusühing sellise äriühingu suhtes, kes on kõnealuse intressi või litsentsitasude tegelik tulusaaja või kelle püsivat tegevuskohta peetakse nende tegelikuks tulusaajaks.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui intresse või litsentsitasusid maksab liikmesriigi äriühingu kolmandas riigis asuv püsiv tegevuskoht või kui neid makstakse talle ning äriühingu tegevus toimub tervikuna või osaliselt kõnealuse püsiva tegevuskoha kaudu.

9. Käesoleva artikli sätted ei takista liikmesriigil oma maksuseadusi kohaldades võtta arvesse selle liikmesriigi äriühingute, äriühingute püsivate tegevuskohtade või kõnealuses liikmesriigis asuvate püsivate tegevuskohtade saadud intresse või litsentsitasusid.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

10. Liikmesriigil on võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid teise liikmesriigi äriühingu või teise liikmesriigi äriühingu püsiva tegevuskoha suhtes, kui artikli 3 punktis b  2 punktis d  sätestatud tingimustest ei ole katkematult vähemalt kahe aasta jooksul kinni peetud.

11. Lähteriik võib nõuda, et käesolevas artiklis ja artiklis 3  2  sätestatud nõuete täitmise kohta intressi või litsentsitasu maksmise ajal esitataks tõend. Kui käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmist makse sooritamise ajal ei ole tõendatud, võib liikmesriik nõuda maksu kinnipidamist.

12. Lähteriik võib kehtestada käesoleva direktiivi kohase vabastuse tingimuseks, et ta on teinud vabastuse andmise otsuse, kui on tõendatud käesolevas artiklis ja artiklis 3  2  sätestatud nõuete täitmine. Vabastuse lubamise otsus tehakse vähemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui on esitatud tõendid ja muud lähteriigi mõistlikult nõutavad tõendusandmed, ning see otsus kehtib vähemalt üks aasta otsuse tegemisest arvates.

13. Lõigete 11 ja 12 kohaldamisel kehtivad tõendid iga makselepingu puhul vähemalt üks aasta, kuid mitte kauem kui kolm aastat alates väljastamisest ning need sisaldavad järgmist teavet:

a) tõend maksesaaja äriühingu maksuresidentsuse kohta ja vajaduse korral püsiva tegevuskoha olemasolu kohta, mida kinnitab selle liikmesriigi maksuhaldur, mille maksuresident maksesaaja äriühing on või kus asub püsiv tegevuskoht;

b) maksesaaja äriühing on lõike 4 kohane tegelik tulusaaja või on olemas lõike 5 kohased tingimused, kui maksesaaja on püsiv tegevuskoht;

c) maksesaaja äriühingu puhul artikli 3 punkti a alapunkti iii  2 punkti c alapunkti iii  nõuete täitmine;

d) miinimumosalus või hääleõiguse miinimumosa kriteerium artikli 3 punkti b  2 punkti d  kohaselt;

e) ajavahemik, mille jooksul punktis d osutatud osalus või hääleõigus on olemas olnud.

Liikmesriigid võivad lisaks sellele nõuda õiguslikku põhjendust lepingujärgsete maksete kohta (näiteks laenuleping või litsentsileping).

ê 2003/49/EÜ

14. Kui vabastuse nõudeid enam ei täideta, teatab maksesaaja äriühing või püsiv tegevuskoht sellest viivitamata maksvale äriühingule või püsivale tegevuskohale ning kui lähteriik seda nõuab, siis ka kõnealuse riigi pädevale asutusele.

15. Kui maksev äriühing või püsiv tegevuskoht on kinni pidanud maksu, millest peaks käesoleva artikli kohaselt vabastama vabanema, võib nõuda kõnealuse maksu tagasimaksmist. Liikmesriik võib nõuda lõikes 13 täpsustatud teavet. Tagasimaksmise avaldus tuleb esitada ettenähtud tähtaja jooksul. Kõnealune tähtaeg kestab on vähemalt kaks aastat alates intresside või litsentsitasude maksmise kuupäevast.

16. Lähteriik maksab ülemääraselt kinnipeetud maksu tagasi ühe aasta jooksul pärast taotluse ja liikmesriigi mõistlikult nõutavate tõendusandmete nõuetekohast kättesaamist. Kui kinnipeetud maksu ei ole selle tähtaja jooksul tagasi makstud, on maksesaajal äriühingul või püsival tegevuskohal kõnealuse aasta möödumisel õigus saada tagasimakstavalt maksult intressi määraga, mis vastab võrreldavatel juhtudel lähteriigi siseriikliku õiguse kohaselt kohaldatavale siseriiklikule intressimäärale.

ê 2003/49/EÜ kohandatud)

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „intress” – tulu igat liiki võlakohustustest olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kas nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ja eelkõige tulu väärtpaberitest ja võlakirjadest, kaasa arvatud selliste väärtpaberite ja võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; maksmisega viivitamisel määratavaid trahvimakseid ei loeta intressiks;

b) „litsentsitasud” – igasugused maksed, mis on saadud tasuna kirjandus-, kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe kasutamise või kasutusõiguse eest; makseid tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest peetakse litsentsitasuks.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

c) „liikmesriigi äriühing” – äriühing,

i) mis tegutseb käesoleva direktiivi I lisas A osas loetletud vormis ning

ii) mida liikmesriigi maksuseaduste kohaselt loetakse selle maksustava liikmesriigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud tulude topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustava ühendusevälise  ELi-välise  riigi maksuresidendiks ning

iii) mille suhtes kohaldatakse ilma maksuvabastusõiguseta üht järgmistest maksudest  I lisa B osas loetletud makse  või maksu, mis on samasugune või sisuliselt samasugune ja mis kehtestatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva lisaks kõnealustele kehtivatele maksudele või nende asemel:;

ê 2003/49/EÜ

–impôt des sociétés/vennootschapsbelasting Belgias;

–selskabsskat Taanis;

–Körperschaftsteuer Saksamaal,

–φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων Kreekas,

–impuesto sobre sociedades Hispaanias;

–impôt sur les sociétés Prantsusmaal;

–corporation tax Iirimaal;

–imposta sul reddito delle persone giuridiche Itaalias,

–impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis;

–vennootschapsbelasting Hollandis;

–Körperschaftsteuer Austrias,

–imposto sobre o rendimento da pessoas colectivas Portugalis,

–yhteisöjen tulovero/inkomstskatten för samfund Soomes;

–statlig inkomstskatt Rootsis;

–corporation tax Ühendkuningriigis,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Daň z příjmů právnických osob Tšehhi Vabariigis,

–Tulumaks Eestis,

–φόρος εισοδήματος Küprosel,

–uzņēmumu ienākuma nodoklis Lätis,

–Pelno mokestis Leedus,

–Társasági adó Ungaris,

–Taxxa fuq id-dħul Maltal,

–Podatek dochodowy od osób prawnych Poolas,

–Davek od dobièka pravnih oseb Sloveenias,

–Daň z príjmov právnických osôb in Slovakkias,

ê 2006/98/EÜ artikkel 1 ja lisa punkti 9 alapunkt a

–корпоративен данък Bulgaarias,

–impozit pe profit, impozitul pe veniturile obținute din România de nerezidenți Rumeenias;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

d) äriühing on teise äriühingu sidusühing, kui:

i) esimesena nimetatud äriühingu otsene osalus teise äriühingu kapitalis on vähemalt 25 ð 10 ï % või

ii) teise äriühingu otsene osalus esimese äriühingu kapitalis on vähemalt 25 ð 10 ï % või

iii) kolmanda äriühingu otsene osalus nii esimesena nimetatud äriühingu kapitalis kui ka teise äriühingu kapitalis on vähemalt 25 ð 10 ï %.

Osalustega peavad olema seotud ainult sellised äriühingud, mille asukoht on ühenduse  ELi  territooriumil.

Liikmesriikidel on võimalik asendada kapitali miinimumosaluse nõue hääleõiguse miinimumosa nõudega;

e) „püsiv tegevuskoht” – liikmesriigis asuv kindel tegutsemiskoht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt teise liikmesriigi äriühingu tegevus.

ê 2003/49/EÜ

Artikkel 3

Intresside ja litsentsitasude määratluse alt välja jäetavad maksed Maksete välistamine 

1. Lähteriik ei ole kohustatud tagama käesolevast direktiivist tulenevaid soodustusi järgmistel juhtudel:

a) maksed, mida lähteriigi õigusnormide kohaselt peetakse kasumi jaotamiseks või kapitali tagasimaksmiseks;

b) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis sisaldavad õigust saada osa võlgnike kasumist;

c) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis annavad võlausaldajale õiguse vahetada oma intressiõigus õigusega saada osa võlgnike kasumist;

d) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis ei sisalda põhisumma tagasimaksmise sätet või mis tuleb tagasi maksta üle 50 aasta möödumisel võlakohustuse väljaandmise kuupäevast.

2. Kui tulenevalt erisuhtest intresside või litsentsitasude maksja ja tegeliku tulusaaja või neist ühe ja mõne muu isiku vahel on intresside või litsentsitasude summa suurem kui summa, milles maksja ja tegelik tulusaaja oleksid kokku leppinud erisuhte puudumise korral, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid ainult võimalike viimasena nimetatud summade suhtes.

Artikkel 4

Pettused ja kuritarvitused

1. Käesolev direktiiv ei välista pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist.

2. Kui tehingu peamine motiiv või üks peamisi motiive on maksudest kõrvalehoidumine, maksustamise vältimine või kuritarvitamine, võivad liikmesriigid tühistada käesolevast direktiivist tulenevad soodustused või keelduda käesoleva direktiivi kohaldamisest.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1

Artikkel 5

Üleminekueeskirjad  Bulgaaria,  è1 Tšehhi Vabariigi ç , Kreeka, Hispaania, è1Läti, Leedu, Poolaç , ja Portugali ja Slovakkia jaoks

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1

1. Kreekal, è1 Lätil, Poolal ç ja Portugalil on lubatud mitte kohaldada  käesoleva direktiivi  artikli 1 sätteid kuni nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kaheksa aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja kasutuslitsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % esimesel neljal aastal ja üle 5 % viimasel neljal aastal.

ê 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

Leedul on lubatud mitte kohaldada  käesoleva direktiivi  artikli 1 sätteid kuni direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud kasutuslitsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. Kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi esimesel neljal aastal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %; ning järgneval kahel aastal ei tohi selliste intressimaksete suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 5 %.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

è1 Tšehhi Vabariigil ja ç Hispaanial on lubatud jätta ainult litsentsitasude puhul kohaldamata  käesoleva direktiivi  artikli 1 sätted kuni direktiivi 2003/48/EÜ artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud kasutuslitsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. Slovakkial on lubatud jätta ainult kasutustasude puhul kohaldamata artikli 1 sätted kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi vältel, mis algab 1. mail 2004.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

Bulgaarial on lubatud mitte kohaldada artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2014. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % kuni 31. detsembrini 2010 ja üle 5 % järgmistel aastatel kuni 31. detsembrini 2014. 

Käesolevate üleminekueeskirjade kohaldamine eeldab siiski, et jätkuvalt kohaldatakse kõiki  Bulgaaria,  è1 Tšehhi Vabariigi ç, Kreeka, Hispaania, è1 Läti, Leedu, Poolaç ,  või  Portugali või Slovakkia ja teiste liikmesriikide vahelistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud maksumääriasid, mis on madalamad kui esimeses, teises ja kolmandas lõikes osutatud maksumäärad. Enne käesolevas lõikes osutatud üleminekuperioodide lõppemist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada kõnealuste üleminekuperioodide võimaliku pikendamise.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1

2. Kui liikmesriigi äriühing või liikmesriigi äriühingu kõnealuses liikmesriigis asuv püsiv tegevuskoht

–saab intresse või kasutuslitsentsitasusid  Bulgaaria,  Kreeka, è1 Läti, Leedu, Poola ç või Portugali sidusühingult;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1

–saab kasutuslitsentsitasusid è1 Tšehhi Vabariigi või ç, Hispaania või Slovakkia sidusühingult;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1

–saab intresse või kasutuslitsentsitasusid liikmesriigi sidusühingu püsivalt tegevuskohalt, mis asub  Bulgaarias,  Kreekas, è1 Lätis, Leedus, Poolas ç või Portugalis;

või

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

–saab kasutuslitsentsitasusid liikmesriigi sidusühingu püsivalt tegevuskohalt, mis asub è1 Tšehhi Vabariigis ç ,  või  Hispaanias või Slovakkias,

võimaldab esimene liikmesriik  Bulgaarias,  è1 Tšehhi Vabariigis ç, Kreekas, Hispaanias, è1 Lätis, Leedus, Poolas ç,  või  Portugalis või Slovakkias lõike 1 kohaselt kõnealuselt tulult tasutud maksuga samaväärse summa maha arvata kõnealust tulu saanud äriühingu või püsiva tegevuskoha tulude suhtes kohaldatavatest maksudest.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

è1 2004/76/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

3. Lõikes 2 sätestatud mahaarvamine ei või ületada järgmiste maksude madalaimat määra:

a)  Bulgaarias,  è1 Tšehhi Vabariigis ç, Kreekas, Hispaanias, è1 Lätis, Leedus, Poolas ç,  või  Portugalis või Slovakkias selliselt tulult lõike 1 põhjal tasutav maks

ê 2003/49/EÜ

või

b) intressid või kasutuslitsentsitasu saanud äriühingu või püsiva tegevuskoha tulu suhtes kohaldatava maksu see osa, arvutatuna enne mahaarvamist, mis tuleneb kõnealustest maksetest vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele siseriiklikule õigusele, mille äriühing see on või kus asub püsiv tegevuskoht.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

Artikkel 6

Rakendamine  Ülevõtmine 

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi  artikli 1 lõigete 1 ja 3, artikli 2 punktide c ja d ning I lisa A osa  järgimiseks vajalikud õigusnormid õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuarilks 2004  2012  . Liikmesriigid teatavad sellest  Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli  viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 

ê 2003/49/EÜ

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ja tabeli, mis näitab, kuidas käesoleva direktiivi sätted vastavad vastuvõetud siseriiklikele sätetele.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon esitab nõukogule 31. detsembriks 2006 ð 31. detsembriks 2016 ï aruande käesoleva direktiivi ð majandusliku mõju kohta. ï toimimise kohta, pidades silmas eelkõige selle reguleerimisala laiendamist artiklis 3 ja lisas nimetamata äriühingutele või ettevõtjatele.

ê 2003/49/EÜ

Artikkel 8

Piiritlev klausel

Käesolev direktiiv ei mõjuta käesoleva direktiivi sätetest põhjalikumate siseriiklike ega lepingupõhiste sätete kohaldamist, mille eesmärk on kaotada intresside ja litsentsitasude topeltmaksustamine või seda leevendada.

ò uus

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/49/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2013, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub  kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist  Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

ò uus

Artikli 1 lõikeid 1 ja 3, artikli 2 punkte c ja d ning I lisa A osa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

ê 2003/49/EÜ

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

I LISA

A OSA

DIREKTIIVI ARTIKLI 2 PUNKTIS C OSUTATUD ÄRIÜHINGUTE LOETELU

1)ðEuroopa äriühing või Societas Europaea (SE), mis on asutatud vastavalt nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta 22 ning nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivile 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes 23  ï

2)ðEuroopa ühistu (SCE), mis on asutatud vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta 24 ning nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivile 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas 25  ï 

ê 2003/49/EÜ

ð uus

(3a)Belgia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse järgmiselt: „naamloze vennootschap/société anonyme”, „commanditaire vennootschap op aandelen/société en commandite par actions”, „besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid/société privée à responsabilité limitée”, ð „coöperatieve vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”/„société coopérative à responsabilité limitée”, „coöperatieve vennootschap met onbeperkte aansprakelijkheid”/„société coopérative à responsabilité illimitée”, „vennootschap onder firma”/„société en nom collectif”, „gewone commanditaire vennootschap”/„société en commandite simple”, muud riigi osalusega äriühingud, mis tegutsevad ühes eespool nimetatud õiguslikus vormis, ning muud Belgia õiguse alusel asutatud ja Belgia ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingudï ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud ühingud;

ê 2006/98/EÜ artikkel 1 ja lisa punkti 9 alapunkt b

ð uus

(4aa)Bulgaaria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „събирателното дружество”, „командитното дружество”, „дружеството с ограничена отговорност”, „акционерното дружество”, „командитното дружество с акции”, ð „неперсонифицирано дружество”, ï„кооперации”, „кооперативни съюзи”, „държавни предприятия”, mis on asutatud Bulgaaria seaduste alusel ja mis tegelevad kaubandusäritegevusega;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

(5p)Tšehhi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „akciová společnost”, „společnost s ručením omezeným”, „veřejná obchodní společnost”, „komanditní společnost”, „družstvo”;

ê 2003/49/EÜ

ð uus

(6b)Taani seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „aktieselskab” ja „anpartsselskab” ð ning muud äriühingud, mida maksustatakse ettevõtte tulumaksuseaduse alusel, kui nende tulumaksuga maksustatav tulu arvutatakse ja maksustatakse aktieselskaber'i suhtes kohaldatavate üldiste maksuseaduste alusel ï ;

(7c)Saksa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „Aktiengesellschaft”, „Kommanditgesellschaft auf Aktien”, „Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, ja „bergrechtliche Gewerkschaft” ð „Versicherungsverein auf Gegenseitigkeit”, „Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaft”, „Betriebe gewerblicher Art von juristischen Personen des öffentlichen Rechts” ja muud Saksa õiguse alusel asutatud ja Saksa ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ï ;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

(8q)Eesti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „täisühing”, „usaldusühing”, „osaühing”, „aktsiaselts”, „tulundusühistu”;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

(9gh)Iiri seaduste alusel ð asutatud või ï tegutsevad riiklikud äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse või tagatisega, eraühingud, mille vastutus on piiratud osaluse või tagatisega, tööstusseltse ja vastastikuse abistamise seltse reguleerivate seaduse (Industrial and Provident Societies Act) ning elamuehituslaenuühistuid reguleerivate seaduste (Building Societies Acts) alusel registreeritud ühingud ð ning usaldushoiupangad 1989. aasta usaldushoiupankate seaduse (Trustee Savings Banks Act) tähenduses ï;

ê 2003/49/EÜ

ð uus

(10d)Kreeka seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „ανώνυμη εταιρíα”, ð „εταιρεία περιορισμένης ευθύνης (Ε.Π.Ε.)”·ja muud Kreeka õiguse alusel asutatud ja Kreeke ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ï;

(11e)Hispaania seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: ”sociedad anónima”, „sociedad comanditaria por acciones”, „sociedad de responsibilidad limitada”, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud ühingud ð ja muud Hispaania õiguse alusel asutatud ja Hispaania ettevõtte tulumaksuga („Impuesto sobre Sociedades”)maksustatavad äriühingud ï ;

(f12)Prantsuse seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „société anonyme”, „société en commandite par actions”, „société à responsabilité limitée”, ð „sociétés par actions simplifiées”, „sociétés d’assurances mutuelles”, „caisses d’épargne et de prévoyance”, „sociétés civiles”, mida maksustatakse automaatselt ettevõtte tulumaksuga, „coopératives”, „unions de coopératives” ï, avalik-õiguslikud tööstus- ja kaubandusäriettevõtted ja -ühingud ð ja muud Prantsuse õiguse alusel asutatud ja Prantsuse ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ï ;

(13h)Itaalia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “societa per azioni”, “società in accomandita per azioni”, “società a responsabilita limitata”, ð,„società cooperative”, „società di mutua assicurazione” ï ning tööstus- ja äritegevusega tegelevad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ühingud;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

(14r)Küprose seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: äriühinguseadusele vastavad äriühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja muud juriidilised isikud, mis loetakse vastavalt tulumaksuseadustele äriühinguteks;

(s15)Läti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „akciju sabiedrība”, „sabiedrība ar ierobežotu atbildību”;

(t16)Leedu seaduste alusel asutatud äriühingud;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

(i17)Luksemburgi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „société anonyme, société en commandite par actions”, ja „société à responsabilité limitée”, ð „société coopérative”, „société coopérative organisée comme une société anonyme”, „association d'assurances mutuelles”, „association d'épargne-pension”, „entreprise de nature commerciale, industrielle ou minière de l'Etat, des communes, des syndicats de communes, des établissements publics et des autres personnes morales de droit public„ ja muud Luksemburgi õiguse alusel asutatud ja Luksemburgi ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ï ;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

(u18)Ungari seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „közkereseti társaság”, „betéti társaság”, „közös vállalat”, „korlátolt felelősségű társaság”, „részvénytársaság”, „egyesülés”, „közhasznú társaság”, „szövetkezet”;

(v19)Malta seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „Kumpaniji ta’ Responsabilita’ Limitata”, „Soċjetajiet in akkomandita li l-kapital tagħhom maqsum f’azzjonijiet”;

ê 2003/49/EC (kohandatud)

ð uus

(j20)Madalmaade seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „naamloze vennootschap”, ja „besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid” ð „,open commanditaire vennootschap”, „Coöperatie”, „onderlinge waarborgmaatschappij”, „fonds voor gemene rekening”, „vereniging op coöperatieve grondslag”, „vereniging welke op onderlinge grondslag als verzekeraar of kredietinstelling optreedt” ning muud Madalmaade õiguse alusel asutatud ja Madalmaade ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ï ;

(k21)Austria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „Aktiengesellschaft”, ja „Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, ð „Versicherungsvereine auf Gegenseitigkeit”, „Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften”, „Betriebe gewerblicher Art von Körperschaften des öffentlichen Rechts”, „Sparkassen” muud Austria õiguse alusel asutatud ja Austria ettevõtte tulumaksuga maksustatavad äriühingud ; ï

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

ð uus

(w22)Poola seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „spółka akcyjna”, „spółka z ograniczoną odpowiedzialnością” ð ,”spółdzielnia”, „przedsiębiorstwo państwowe” ï;

ê 2003/49/EÜ

(l23)Portugali seaduste kohaselt asutatud äriühingud või tsiviilõiguslikud ühingud, mis tegutsevad kooperatiivselt, ja riiklikud ühingud;

ê 2006/98/EÜ artikkel 1 ja lisa punkti 9 alapunkt b

(ab24)Rumeenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „societăți pe acțiuni”, „societăți în comandită pe acțiuni”, „societăți cu răspundere limitată”;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

(25)Sloveenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „delniška družba”, „komanditna delniška družba”, „komanditna družba”, „družba z omejeno odgovornostjo”, „družba z neomejeno odgovornostjo”;

(26)Slovakkia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „akciová spoločnost”, „spoločnosť s ručením obmedzeným”, „komanditná spoločnost”, „verejná obchodná spoločnost”, „družstvo”;

ê 2003/49/EÜ

(m27)Soome seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „osakeyhtiö/aktiebolag, osuuskunta/andelslag, säästöpankki/sparbank” ja „vakuutusyhtiö/försäkringsbolag”;

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

ð uus

(n28)Rootsi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „aktiebolag”, ja „försäkringsaktiebolag”, ð„ekonomiska föreningar”, „sparbanker”, „ömsesidiga försäkringsbolag” ï;

ê 2003/49/EÜ

(o29)Ühendkuningriigi seaduste alusel asutatud äriühingud.

ê 2003/49/EÜ (kohandatud)

B OSA

ARTIKLI 2 PUNKTIS C OSUTATUD MAKSUDE LOETELU 

ê 2003/49/EÜ

–Impôt des sociétés/vennootschapsbelasting Belgias,

ê 2006/98/EÜ artikkel 1 ja lisa punkti 9 alapunkt a

–корпоративен данък Bulgaarias,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Daň z příjmů právnických osob Tšehhi Vabariigis,

ê 2003/49/EÜ

–selskabsskat Taanis,

–Körperschaftsteuer Saksamaal,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Tulumaks Eestis,

ê 2003/49/EÜ

–corporation tax Iirimaal,

–φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων Kreekas,

–impuesto sobre sociedades Hispaanias,

–impôt sur les sociétés Prantsusmaal,

–imposta sul reddito delle persone giuridiche Itaalias,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–φόρος εισοδήματος Küprosel,

–Uzņēmumu ienākuma nodoklis Lätis,

–Pelno mokestis Leedus,

ê 2003/49/EÜ

–impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Társasági adó Ungaris,

–Taxxa fuq l-income Maltal,

ê 2003/49/EÜ

–vennootschapsbelasting Madalmaades,

–Körperschaftsteuer Austrias,

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Podatek dochodowy od osób prawnych Poolas,

ê 2003/49/EÜ

–imposto sobre o rendimento da pessoas colectivas Portugalis,

ê 2006/98/EÜ artikkel 1 ja lisa punkti alapunkt a

–impozit pe profit, impozitul pe veniturile obținute din România de nerezidenți Rumeenias;

ê 2004/66/EÜ artikkel 1 ja lisa

–Davek od dobička pravnih oseb Sloveenias,

–Daň z príjmov právnických osôb Slovakkias,

ê 2003/49/EÜ

–yhteisöjen tulovero/inkomstskatten för samfund Soomes;

–statlig inkomstskatt Rootsis,

–corporation tax Ühendkuningriigis.



II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos nimekirjaga selle muudatustest

(osutatud artiklis 9)

Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ

(ELT L 157, 26.6.2003, lk 49)

Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ    ainult lisa punkti V alapunkt 3

(ELT L 168, 1.5.2004, lk 35)

Nõukogu direktiiv 2004/76/EÜ

(ELT L 157, 30.4.2004, lk 106)

Nõukogu direktiiv 2006/98/EÜ    ainult lisa punkt 9

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 129)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 10)

III LISA

Vastavustabel

(1) Direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).

(2) KOM(1997) 564 (lõplik), 5.11.1997.

(3) ELT C 2, 6.1.1998.

(4) Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26. aprill 2004, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/EÜ, 2002/83/EÜ, 2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ, 96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(5) Nõukogu direktiiv 2004/76/EÜ, 29. aprill 2004, millega millega muudetakse direktiivi 2003/49/EÜ teatud liikmesriikide võimaluse osas rakendada üleminekuperioode eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi rakendamiseks (ELT L 157, 30.4.2004, lk 106).

(6) Nõukogu direktiiv 2006/98/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129). 

(7) Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel sõlmitud leping Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga (ELT L 157, 21.6.2005, lk 278 ja lk 311).

(8) KOM(2009) 179 (lõplik).

(9) Nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6, muudetud nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/123/EÜ millega muudetakse direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, ELT L 7, 13.1.2004, lk 41.

(10) Direktiivi põhjendus 3.

(11) Ettepanek: nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, KOM (2003) 841.

(12) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Komisjoni 2010. aasta tööprogramm - Aeg tegutseda, KOM (2010) 135 (lõplik).

(13) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001, 8. oktoober 2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, vt seletuskirja punkt 7 (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta, vt seletuskirja punkt 6 (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

(14) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse EÜ nr° 2157/2001 artikli 9 lõike 1 punkti c alapunkt ii.

(15) Sama lähenemisviisi järgiti ka ema- ja tütarettevõtjate direktiivi (90/434/EMÜ) muutmist ja ühinemisdirektiivi (90/435/EMÜ) muutmist käsitlevates ettepanekutes, mille kohaselt konkreetselt lisati Euroopa äriühing direktiiviga hõlmatud äriühingute loetellu.

(16) Euroopa ühingu põhikirja põhjendus 16.

(17) ELT C , , lk .

(18) ELT C , , lk .

(19) ELT L 157, 26.6.2003, lk 49.

(20) EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6.

(21) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

(22) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(23) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

(24) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

(25) ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.