52011DC0697

2009/0129 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta,

milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepingu piirkonna kalandust käsitlevate teatavate sätete kohta) vastuvõtmist

1. TAUST

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev (KOM(2009) 477 (lõplik) – 2009/0129 COD): | 16.09.2009. |

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: | 17.03.2010. |

Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamuse kuupäev: | 08.03.2011. |

Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev: | 29.03.2011. |

Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: | 20.10.2011. |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepaneku eesmärk on võtta ELi õigusesse üle soovitused, mis võeti vastu Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu raames, ja muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006. Kõnealused rahvusvahelised kaitse- ja majandamismeetmed on juba jõustunud ning on siduvad ELi ja liikmesriikide jaoks. Ülevõtmine on sellegipoolest vajalik, et kõnealuseid rahvusvahelisi meetmeid saaks ELi tasandil kohaldada füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tagada selles suhtes õiguskindlus.

3. MÄRKUSED NÕUKOGU SEISUKOHA KOHTA

3.1. Üldised märkused nõukogu seisukoha kohta

Komisjon nõustub sellega, et Vahemere üldise kalanduskomisjoni uute soovituste ülevõtmine peaks toimuma seadusandliku tavamenetlusega, kuid on alati olnud seisukohal, et komisjonile tuleks delegeerida volitused võtta ELi õigusesse üle vähemalt kõikide olemasolevate meetmete muudatused. Nõukogu seisukoht on oluline lähenemine komisjoni esialgsele seisukohale, kuigi nõukogu seisukoht sellele täielikult ei vasta. Komisjon leiab, et ta võib toetada nõukogu seisukohta, et hoida Vahemere üldise kalanduskomisjoni siduvate meetmete ülevõtmisel ELi õigusesse ära edasised viivitused, mida võiks kaasa tuua pikk teine lugemine.

3.2. Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekud:

– arvesse võetud nõukogu esimese lugemise seisukohas: 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 40, 45, 46, 50, 51 ja 52;

– jäetud arvesse võtmata nõukogu esimese lugemise seisukohas: ettepanekud 41, 42, 43 ja 44 delegeerimise kohta; ettepanek 26, milles käsitletakse Mustal merel tegutsevate põhjalähedaste kalade püügi traalerite loetelu üleandmise esimest tähtaega; ettepanekud 47 ja 13, mis on seotud vastavalt rakendamist ja delegeeritud õigusakte käsitlevate põhjendustega; ettepanekud 48 ja 49, mis on seotud rakendusaktidega.

Nõukogu võttis ühise seisukoha ettevalmistamisel arvesse kõik parlamendi esitatud vaidlustamatud muudatused ja tegi täiendavad muudatused, et kajastada 21. juuni 2011. aasta kolmepoolse kohtumise tulemusi. Mõlema institutsiooni õigustalitustel ja juristidel-lingvistidel paluti teha kõik vajalikud muudatused tekstis. Selle tulemusel valminud dokument on komisjoni ettepanek, millesse on lisatud parlamendi kokkulepitud muudatused ja tulemused, mis saavutati kõnealuste tundlike küsimuste kohta kolmepoolsel kohtumisel.

3.3. Nõukogu esitatud uued sätted ja komisjoni seisukoht

Eesistujariigi palvel koostas komisjon selliste sätete loetelu, mille kohta on kohane vastu võtta rakendusakte: artikkel 9 (teavitamine – kalandustegevuse aruanne), artikli 12 lõiked 4 ja 6 (keeluperioodide kohta), artikkel 14 (andmete kogumine), artikli 15 lõige 3 (väikseima võrgusilma suuruse kohta Mustal merel), artikkel 23 (koostöö ja teavitamine) ning artikli 24 lõige 4 (statistilised maatriksid). Loetelu tehti teatavaks nõukogu töörühma koosolekul 16. juunil 2011. Kolmandal mitteametlikul kolmepoolsel kohtumisel 21. juunil 2011 vastuväiteid osutatud nimekirja kohta ei esitatud.

Nõukogu esitas oma praeguses seisukohas täpsustused, mille kohta komisjonil ei ole vastuväiteid.

Väiksemaid muudatusi on toonud kaasa asjaolu, et teksti on läbi vaadanud juriidilise lingvistika eksperdid ja teksti on muudetud, et viia see kooskõlla Lissaboni lepingus tehtud muudatustega, uue komitoloogiamääruse (EL) nr 182/2011 kohase standardsõnastusega ja institutsioonidevahelise ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas. Põhjendused kohandatakse ettepaneku regulatiivsätete lõplikule sisule.

Komisjonil ei ole osutatud muudatuste suhtes vastuväiteid.

3.4. Esimesel lugemisel seisukoha vastuvõtmisel tekkinud raskused ja komisjoni seisukoht sellega seoses

Komisjoni ettepanek oli ette valmistatud ja esitatud enne Lissaboni lepingu jõustumist. Sellepärast oli komitoloogiasätteid vaja kohandada Lissaboni lepingule, nähes ette rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 291 ja 290. See tõi endaga kaasa pikki arutelusid. Sellega seoses on komisjon alati olnud seisukohal, et komisjonile tuleks delegeerida volitused võtta ELi õigusesse üle vähemalt kõikide olemasolevate meetmete muudatused.

4. KOKKUVÕTE

Komisjon võib nõustuda nõukogu seisukohaga, mis on Euroopa Parlamendiga peetud arutelude tulemus, et aidata kaasa määruse kiirele vastuvõtmisele. Sellegipoolest teeb komisjonile muret, et temale kaasseadusandjate poolt delegeeritud piiratud volitused võivad mõjutada ELi võimet tagada Vahemere üldises kalanduskomisjonis tulevikus vastuvõetavate selliste meetmete õigeaegne ülevõtmine ELi õigusesse, millega vaadatakse läbi või ajakohastatakse kõnealuse organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid. Sellepärast esitab komisjon järgmise deklaratsiooni:

Komisjon väljendab muret, et temale kaasseadusandjate poolt delegeeritud piiratud volitused võivad mõjutada ELi võimet tagada Vahemere üldises kalanduskomisjonis tulevikus vastuvõetavate selliste meetmete õigeaegne ülevõtmine ELi õigusesse, millega vaadatakse läbi või ajakohastatakse kõnealuse organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

Seepärast jätab komisjon endale õiguse esitada ettepanekuid määruse muutmiseks, millega suurendatakse selliste meetmete arvu, mis tuleks vastu võtta delegeeritud aktidega juhul, kui seadusandliku tavamenetluse alusel ülevõtmisega kaasnevad viivitused, mis ohustaksid ELi suutlikkust täita oma rahvusvahelisi kohustusi.