This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0612
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the Cohesion Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1084/2006
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006
/* KOM/2011/0612 lõplik - 2011/0274 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 /* KOM/2011/0612 lõplik - 2011/0274 (COD) */
{SEC(2011)1138
final} {SEC(2011)1139
final} SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 29. juunil 2011 võttis komisjon vastu
ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020:
eelarve Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks. Ettepanekus otsustas
komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma ka järgmise finantspaketi
oluliseks osaks, ning rõhutas selle keskset rolli Euroopa 2020. aasta
strateegia elluviimisel. Seepärast tegi komisjon ettepaneku põhjalikult
muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja rakendamise viisi. Ettepanekus on
kesksel kohal rahastamise kontsentreerimine väiksemale arvule prioriteetidele,
mis oleksid Euroopa 2020. aasta strateegiaga paremini seotud, keskendumine
tulemustele, kokkulepitud eesmärkide suunas tehtavate edusammude seire, enamate
tingimuste seadmine ja rakendussüsteemi lihtsustamine. Käesolevas määrusega nähakse ette
ühtekuuluvusfondi reguleerivad sätted ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1084/2006. Määrus toetub 2007. aasta mais avaldatud neljanda
ühtekuuluvusaruande avaldamise järel tehtud tööle. Aruandes toodi esile
peamised probleemid, millega piirkonnad peavad järgmistel aastakümnetel toime
tulema, ja käivitati arutelu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle. 9. novembril 2010
võttis komisjon vastu viienda ühtekuuluvusaruande, milles analüüsiti
sotsiaalseid ja majanduslikke suundumusi ja toodi välja tulevase
ühtekuuluvuspoliitika võimalikud arengusuunad. Ühtekuuluvuspoliitika abil saab väljendada
solidaarsust ELi vaeseimate ja nõrgimate piirkondadega, kuid mitte ainult. Üks
ELi suurimaid saavutusi on kõigi kodanike elustandardi parandamine. Seda ei
tehta üksnes vaesemate liikmesriikide ja piirkondade arengu ja majanduskasvu
toetamisega, vaid ka siseturu integreerimise kaudu, sest selle suurus võimaldab
luua turge ja tagab mastaabisäästu kõikidele ELi piirkondadele, sõltumata nende
suurusest ja jõukusest. Komisjoni hinnang ühtekuuluvuspoliitika senistele
kuludele pakub palju näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvust ja töökohtade
loomisest, mis on saavutatud otseselt ELi eelarve toetusega. Tulemused näitavad
siiski ka hajutatust ja prioriseerimise puudumist. Ajal, mil ELi vahendeid
napib ja majanduskasvu suurendavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi
varem, on komisjon otsustanud teha ühtekuuluvuspoliitikas olulisi muudatusi. Ühtekuuluvusfond
aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 %
ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja
keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse
eraldi põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa
ühendamine” („Connecting Europe”) raames. Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka
energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks
edendavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1. Konsultatsioonid ja eksperdiarvamused Ettepanekute tegemisel võeti arvesse
majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda eduaruande avalike
konsultatsioonide tulemusi, ELi eelarve läbivaatamist,[1] ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku
kohta,[2]
viiendat ühtekuuluvusaruannet[3] ja
aruande vastuvõtmisele järgnenud konsultatsioonide tulemusi. 12. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011
toimus avalik konsultatsioon viienda ühtekuuluvusaruande järelduste üle. Kokku
saadi 444 märkust. Vastajate hulgas oli nii liikmesriike, piirkondlikke ja
kohalikke ametivõime, sotsiaalpartnereid, Euroopa ideed edendavaid organisatsioone
ja kodanikke kui ka muid sidusrühmi. Avaliku konsultatsiooni käigus esitati
ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta mitmeid küsimusi. Kokkuvõte
konsultatsiooni tulemustest avaldati 13. mail 2011[4]. 4. maist 2010 kuni 15. septembrini 2010 toimus
avalik konsultatsioon ka tulevase üleeuroopalise transpordivõrgu üle. Enamik
sidusrühmi, eriti liikmesriikide ja piirkondade tasemel, toetab üleeuroopalise
transpordivõrgu (TEN-T) eri rahastamisvahendite paremat kooskõlastamist ELi
tasandil, eelkõige puudutab see ühtekuuluvuspoliitikat, teadustegevuse ja
innovatsiooni rahastamist, TEN-T programmi ja Euroopa Investeerimispanga
sekkumisi. Lähteandmetena kasutati 2000.–2006. aasta
programmide järelhindamise ja mitmesuguste uuringute tulemusi ja ekspertide
arvamusi. Eksperdiarvamusi saadi ka riikide valitsusasutuste esindajatest
koosnevalt kõrgetasemeliselt töörühmalt, kes arutles ühtekuuluvuspoliitika
tuleviku üle ja pidas 2009. ja 2011. aasta vahelisel ajal 10 koosolekut. 2.2. Mõju hindamine Valikuvariante hinnati eelkõige seoses sellega,
milline on ühtekuuluvusfondi panus transpordi ja keskkonna
põhiinfrastruktuuridesse tehtavatesse investeeringutesse. Ühtekuuluvusfondi
eesmärk on toetada üleeuroopaliste transpordivõrkude projekte kooskõlas ELi
toimimise lepingu artiklitega 171 ja 177. Hinnati erinevaid mooduseid, kuidas seada
rahastamise eelduseks usaldusväärne makromajanduslik raamistik, muu hulgas
senist olukorda, mis võimaldab leebet tagantjärele tingimuste seadmist, mida ei
ole kunagi kasutatud, rangemat tagantjärele tingimuste seadmist ja
eeltingimuste seadmist, mis eeldaks eeltingimuste täitmist enne, kui programm
heaks kiidetakse. Praeguse süsteemi arendamine vastab kõige
paremini omavastutuse, läbipaistvuse ja prognoositavuse kriteeriumitele,
tagades samal ajal, et ebaterve fiskaalpoliitika ei seaks ohtu kasvu toetavate
investeeringute tulemuslikkust. Selline menetlus eeldab osa või kõigi
kulukohustuste peatamist korduvate rikkumiste puhul ning võimaldab mõningast
paindlikkust, kuid seda vaid erandlikes majandusoludes. Ühtlasi tagab see
täieliku vastavuse ühtekuuluvusfondi/struktuurifondide makrofiskaalsete
tingimuste sätete ning stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvejärelevalve uute
eeskirjade vahel. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Euroopa regionaalpoliitika mängib olulist rolli
kohalike varade kaasamisel ja sisemise potentsiaali arendamise seadmisel
tegevuse keskpunkti. ELi toimimise lepingu artikli 174 kohaselt
töötab Euroopa Liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja
territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning edendab igakülgset harmoonilist
arengut eri regioonide arengutaseme ühtlustamise ja mahajäämuse vähendamisega
kõige ebasoodsamates piirkondades. ELi toimimise lepingus on sätestatud, et
ühtekuuluvusfondi loomise eesmärk on anda rahalist abi keskkonnaprojektidele
ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri
valdkonnas. ELi toimimise lepingu artiklis 192 viidatakse ka võimalusele
kasutada ühtekuuluvusfondi keskkonnaprobleemide puhul, kui põhimõtet, et
saastaja maksab, ei saa kasutada, kuna see tekitaks liikmesriigi
ametiasutustele ebaproportsionaalseid kulusid. Vastavalt ELi toimimise lepingu
protokollile nr 28 annab ühtekuuluvusfond toetust projektide tarvis
liikmesriikides, mille rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90
% liidu keskmisest. Ühtekuuluvuse edendamiseks mõeldud ELi rahastuse
läbivaatamise ajastus on seotud komisjoni tööprogrammis sisalduva uue
mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga. Nagu rõhutati ELi eelarve läbivaatamisel, „tuleks
ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid,
mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi
eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[5]. Õiguslik ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse
põhimõttega, sest Euroopa Regionaalarengu Fondi ülesanded on sätestatud
aluslepingus ning poliitika rakendamine on vastavuses ühise juhtimise
põhimõttega ja juhindub liikmesriikide ja piirkondade institutsioonilisest
pädevusest. Nii õigusakt kui ka meetme liik (st rahastamine)
on mõlemad määratletud ELi toimimise lepingus, kus on sätestatud
ühtekuuluvusfondi õiguslik alus ja öeldud, et fondi ülesanded, esmatähtsad
eesmärgid ja ülesehitus määratakse kindlaks määrustes. 4. MÕJU EELARVELE Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku
ettepanek hõlmab ettepanekut 376 miljardi euro kohta aastateks 2014–2020. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve || Miljardid eurod Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkonnad Üleminekupiirkonnad Konkurentsipiirkonnad Territoriaalne koostöö Ühtekuuluvusfond Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 39 53,1 11,7 68,7 0,926 Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ning IKT) || 40 miljardit eurot (pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühekuuluvusfondi sees eraldi) *Kõik arvandmed 2011.
aasta püsivhindades. 5. KAVANDATAVA MÄÄRUSE SISUKOKKUVÕTE Kavandatavas määruses määratakse kindlaks
ühtekuuluvusfondi sekkumisulatus. Määrus sisaldab eraldi artiklit
reguleerimisala kohta, milles määratletakse transpordi ja keskkonnaga seotud
üldised sekkumisvaldkonnad. Sekkumise ulatuse määratlemiseks kasutatakse ka
nimekirja tegevustest, mis ei ole toetuse saamiseks kõlblikud, ja
investeerimisprioriteetide nimekirja. Keskkonna vallas toetab ühtekuuluvusfond
investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja ohtude ennetamisse, vee- ja
jäätmesektoritesse ja linnakeskkonda. Kooskõlas komisjoni mitmeaastase
finantsraamistiku ettepanekuga on abikõlblikud ka investeeringud energiasse,
kui sellel on positiivne mõju keskkonnale. Seepärast toetatakse ka
investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Transpordi vallas panustab ühtekuuluvusfond
üleeuroopalisse transpordivõrku, aga ka vähese CO2-heitega
transpordisüsteemidesse ja linnatransporti tehtavatesse investeeringutesse. 2011/0274 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
eriti selle artikli 177 teist lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[6] võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[7] toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Aluslepingu artiklis 174 on sätestatud, et
edendamaks oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab
meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
tugevdamiseks. Ühtekuuluvusfond peaks seega andma rahalist abi
keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi
infrastruktuuri valdkonnas. (2)
XXX määrusega (EL) nr [...]/2012, millega nähakse
ette ühised sätted, mis reguleerivad ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi, ja
üldised sätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006[8] (edaspidi „ühissätete määrus”),
kehtestatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tegevuse jaoks uus
raamistik. Tuleks täpsustada, millised on ühtekuuluvusfondi eesmärgid uue
tegevusraamistiku ja aluslepinguga fondile antud otstarbe valguses. (3)
EL võib Ühtekuuluvusfondi kaudu toetada tegevust,
mis on mõeldud asutamislepingu artiklites 11 ja 191 sätestatud ELi
keskkonnaalaste eesmärkide elluviimiseks. (4)
Ühtekuuluvusfondi rahastatavad üleeuroopalise
transpordivõrgu projektid peavad olema vastavuses suunistega, mis kehtestati
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsusega nr 661/2010/EL
üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta[9]. Jõupingutuste koondamist silmas pidades
tuleks prioriteetseks pidada nimetatud otsuse tähenduses ühist huvi pakkuvaid
projekte. (5)
Kehtestada tuleks erisätted nende tegevusliikide
kohta, mida võib toetada Ühtekuuluvusfondist määruses (EL) nr [...]/2012
määratletud temaatiliste eesmärkide raames. Samas tuleks määratleda ja
selgitada ka kulud, mis jäävad väljapoole Ühtekuuluvusfondi tegevusulatust, muu
hulgas seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse
ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse
nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)[10]
reguleerimisalasse kuuluvates rajatistes. (6)
Ühtekuuluvusfondi konkreetsete vajadustega tegelemiseks
ja kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mille kohaselt peaks
ühtekuuluvuspoliitika toetama aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
elluviimist,[11]
tuleb paika panna määruses (EL) nr [...]/2012 (ühtekuuluvussätete määrus)
sätestatud temaatiliste eesmärkide raamesse jäävad investeerimisprioriteedid. (7)
Programmide rakendamisel tehtavate edusammude
hindamiseks tuleks panna paika ühiste näitajate kogum enne, kui liikmesriigid
koostavad oma rakenduskavad. Neid näitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste
näitajatega. (8)
Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006,
millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1164/94,[12]
asendatakse käesoleva määrusega. Seega tuleks määrus (EÜ) nr 1084/2006
selguse huvides kehtetuks tunnistada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1
Reguleerimisese Käesoleva määrusega kehtestatakse
Ühtekuuluvusfondi ülesanded ja tema antava toetuse ulatus seoses määruse (EL)
nr [...]/2012 (ühissätete määrus) artiklis 81 osutatud eemärgiga investeerida
majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse. Artikkel 2
Ühtekuuluvusfondist antavate
toetuste ulatus 1. Tagades sobiva tasakaalu ja
kooskõlas iga liikmesriigi konkreetsete investeeringute- ja
infrastruktuuridealaste vajadustega, toetatakse ühtekuuluvusfondist: (a)
investeeringuid keskkonda, sh säästva arengu ja
energeetikaga seotud valdkondadesse, millel on keskkonnale positiivne mõju; (b)
üleeuroopalisi transporditaristu võrke kooskõlas
suunistega, mis on vastu võetud otsusega nr 661/2010/EL; (c)
tehnilist abi. 2. Ühtekuuluvusfondist ei
toetata: (a)
tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist; (b)
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist
direktiivi 2003/87/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates rajatistes; (c)
eluhoonetega seotud kulusid. Artikkel 3
Investeerimisprioriteedid Vastavalt määruse (EL) nr [...]/2012
(ühissätete määrus) artiklile 16 toetatakse ühtekuuluvusfondist sama määruse
artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide raames järgmisi
investeerimisprioriteete: (a)
toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele
järgmiste vahenditega: i) taastuvate energiaallikate tootmise ja
levitamise edendamine; ii) energiatõhususe ja taastuvenergia
kasutamise edendamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes; iii) energiatõhususe ja taastuvenergia
kasutamise toetamine üldkasutatavates infrastruktuurides; iv) madalpinge arukate jaotussüsteemide
väljatöötamine; v) CO2-heiteid vähendavate
strateegiate edendamine linnapiirkondades; (b)
kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise
ja juhtimise edendamine järgmiste vahenditega: i) kliimamuutustega kohanemiseks suunatud
sihtotstarbeliste investeeringute toetamine; ii) selliste investeeringute edendamine,
mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime
tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise
süsteemide väljatöötamiseks; (c)
keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine
järgmiste vahenditega: i) tegelemine jäätmesektori suure
investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded; ii) tegelemine veesektori suure
investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded; iii) bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja
taastamine, mh roheliste infrastruktuuride kaudu; iv) linnakeskkonna parandamine sh mahajäetud
tööstusobjektide taaselustamine ja õhusaaste vähendamine. (d)
säästva transpordi edendamine ja oluliste
võrguinfrastruktuuride nn pudelikaelte kõrvaldamine järgmiste vahenditega: i) Euroopa ühtse mitmeliigilise
transpordipiirkonna toetamine investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku; ii) keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega
transpordisüsteemide arendamine, sh säästva linnalise liikuvuse edendamine; iii) ulatuslike, kvaliteetsete ja
koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine; (e)
institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku
halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe
ning ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu. Artikkel 4
Näitajad 1.
Vajaduse korral kasutatakse käesoleva määruse lisas
sätestatud ühiseid näitajaid kooskõlas määruse (EL) nr [...]/2012 (ühissätete
määrus) artikli 24 lõikega 3. Ühiste näitajate baasväärtuseks võetakse null
ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022. aastaks. 2.
Programmispetsiifiliste väljundinäitajate puhul
võetakse baasväärtuseks null ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022.
aastaks. 3.
Programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul
kasutatakse baasväärtusena kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid ja eesmärgid
seatakse 2022. aastaks ning neid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka
kvalitatiivselt. Artikkel 5
Üleminekusätted 1. Käesolev määrus ei mõjuta
sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist
tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel
või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31.
detsembri 2013. aasta seisuga ja mida kohaldatakse sellise abi või projektide
suhtes jätkuvalt ka pärast seda kuni nende lõpetamiseni. 2. Määruse (EÜ) nr 1084/2006
alusel esitatud abitaotlused jäävad jõusse. Artikkel 6
Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 1084/2006 tunnistatakse
kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele
tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 7
Läbivaatamine Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad
käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2022 asutamislepingu artiklis 177
sätestatud korras. Artikkel 8
Jõustumine Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu
Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel President eesistuja LISA Ühtekuuluvusfondi
ühiste näitajate nimekiri || ÜHIK || NIMETUS Keskkond || || Tahked jäätmed || tonnides || Jäätmekäitlusmahu kasv Veevarustus || isikute arv || Paranenud veevarustusteenuseid tarbiv elanikkond || m3 || Lekete hinnanguline vähenemine veevõrgus Reovee puhastamine || Inimekvivalent || Paranenud reoveepuhastusteenuseid tarbiv elanikkond || || || || Riskide ennetamine ja ohjamine || isikute arv || Elanikkond, kellel on kasu abinõudest, mis võetakse üleujutuste vastu kindlustamiseks isikute arv || Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest ja muudest kaitsemeetmetest Maastiku taastamine || hektarites || Taastatud maastike kogupindala Pinnase isoleerimine || hektarites || Muutused arendustegevuse tõttu isoleeritud pinnases Loodus ja bioloogiline mitmekesisus || hektarites || Parema kaitsestaatusega elupaikade pindala Energia ja kliimamuutused || || Taastuvad energiaallikad || MW || Taastuvenergia tootmise mahu kasv Energiatõhusus || kodumajapidamised || Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv || kWh/aasta || Üldkasutatavate hoonete primaarenergia tarbimise vähenemine || kasutajate arv || Arukate võrkudega ühendatud energiatarbijate arvu kasv Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine || CO2 ekvivalendi tonnides || Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine CO2 ekvivalendi tonnides Transport || || Raudtee || km || Uute raudteeliinide kogupikkus || km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus Teed || km || Uute teede kogupikkus || km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus Linnatransport || reiside arv || Reiside arvu kasv toetatud linnatranspordis Siseveeteed || tonnkilomeetrites || Paremaid siseveeteid mööda veetava kauba mahu kasv [1] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja riikide
parlamentidele: ELi eelarve läbivaatamine, KOM(2010)700 (lõplik), 19.10.2010. [2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: Euroopa 2020.
aasta strateegia aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011. [3] Viies aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse kohta, november 2010. [4] Komisjoni talituste töödokument: „Results of the public
consultation on the conclusions of the fifth report on economic, social and
territorial cohesion”, SEK(2011) 590 (lõplik), 13.5.2011. [5] KOM (2010) 700 lõplik, 19.10.2010. [6] ELT C, , lk . [7] ELT C, , lk . [8] ELT L, , lk . [9] EÜT L 204, 5.8.2010, lk 1. [10] EÜT L 275, 25.10.2003, lk 32. [11] Komisjoni teatis: Euroopa 2020. aastal. Aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010. [12] EÜT L 210, 31.7.2006, lk 79.