52011PC0330

SELETUSKIRI

2010. aastal võttis ICCAT aastakoosolekul vastu soovituse, millega muudetakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamiskava.

Varude taastamiseks muudeti ICCATi taastamiskava, et veelgi vähendada lubatud kogupüüki, karmistada püügivõimsuse vähendamise meetmeid ja tugevdada kontrollimeetmeid, eriti kalade üleviimise ja sumpadesse paigutamise osas. Kõnealuste meetmetega soovitakse tagada kava tõhusus ning saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass (Bmsy) vähemalt 60 %-lise tõenäosusega.

EL on olnud ICCATi konventsiooniosaline alates 1997. aastast ning neile lepinguosalistele, kes oma vastuseisu ICCATi soovitustele ei ole avaldanud, muutuvad need kohustuslikuks. Lepinguosalisena on Euroopa Liidul kohustus kohaldada vastuvõetud soovitusi, mille suhtes ta ei ole vastuseisu avaldanud.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta ELi õigusse üle ICCATi soovitus, millega muudetakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise kava.

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 43 lõige 2.

Euroopa Parlamendil ja nõukogul palutakse käesolev ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta.

2011/0144 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse komisjon (ICCAT) on vastu võtnud soovituse 10-04, millega muudetakse hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava. Varude taastamiseks nähakse soovituses ette veelgi vähendada lubatud kogupüüki, karmistada püügivõimsuse vähendamise meetmeid ja tugevdada kontrollimeetmeid, eriti kalade üleviimise ja sumpadesse paigutamise osas.

(2) Kõnealune soovitus on ELile siduv ning tuleks seepärast üle võtta.

(3) Määruse (EÜ) nr 302/2009[2] teatavad sätted on aegunud ning tuleks välja jätta. Mõningaid muid sätteid tuleks ajakohastada, võttes arvesse muudatusi õigusaktides.

(4) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 302/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 302/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)          Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kõnealuse taastamiskava eesmärk on saavutada suurema kui 60 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.”

(2)          Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)      punkt d asendatakse järgmisega:

„d) abilaev – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni veoks sumbast või tuunimõrrast määratud sadamasse ja/või töötlemislaevale;”

b)      punkt h asendatakse järgmisega:

„h) „üleviimistoimingud” –

i)        elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa;

ii)       elusa tuuni üleviimine ühest veosumbast teise sumpa;

iii)      sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühelt puksiirlaevalt teisele puksiirlaevale;

iv)      surnud tuuni üleviimine veosumbast abilaevale;

v)       hariliku tuuni üleviimine kalakasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühest kalakasvandusest teise;

vi)      elusa hariliku tuuni mõrrast üleviimine veosumpa.”

c)      punkt l asendatakse järgmisega:

l) „kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui kuueks kuuks, et suurendada üldist biomassi;”

d)      lisatakse punkt q:

„q)     „vastutav liikmesriik” – lipuliikmesriik või see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on mõrd või kalakasvandus, või kui mõrd või kalakasvandus asuvad avameres, siis see liikmesriik, kus mõrra või kalakasvanduse käitaja on registreeritud.”

(3)          Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid edastavad komisjonile esialgse iga-aastase püügikava järgmise aasta kohta hiljemalt iga aasta 15. septembriks. Komisjon edastab ELi püügikava ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.

Liikmesriigid edastavad iga-aastase lõpliku püügikava komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril. Komisjon edastab ELi püügikava ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.”

b)      Lõiked 12 ja 14 jäetakse välja.

(4)          Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Piiramata lõike 6 kohaldamist, vähendatakse lõigetes 2 ja 4 ning artiklis 9 osutatud püügivõimsust, et kõrvaldada:

a)       2010. aasta alguseks vähemalt 25 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel;

b)      2011. aasta alguseks vähemalt 75 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel;

c)       2012. aasta alguseks vähemalt 95 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel;

d)      2013. aasta alguseks 100 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel.

Püügivõimsuse vähendamine arvutatakse laevakategooriate püügimäärade põhjal, mille on hinnanguliselt kehtestanud ICCATi teaduskomitee.

Sellist vähendamisnõuet ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et ta püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.”

b)      lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Iga liikmesriik koostab püügivõimsuse majandamise kava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 2, 4, 6 ja 7 osutatud teavet. Kava hõlmab ka üksikasjalist teavet selle kohta, millist viisi lisaks vanametalliks lammutamisele kasutab liikmesriik liigse püügivõimsuse kaotamiseks. Vajaduse korral kava muudetakse ja esitatakse komisjonile iga aasta 15. augustiks.

Komisjon esitab ELi püügivõimsuse majandamiskava ICCATile arutamiseks ja heakskiitmiseks.”

(5)          Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.     Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga keelatud 15. juunist 15. maini.”

b)      Lõige 6 jäetakse välja.

(6)          Artikli 14 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Lõikes 1 osutatud nimekirjadesse ei ole tagasiulatuvalt lubatud lisada ühti laeva.”

(7)          Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)[3] artiklites 14, 15, 23 ja 24 sätestatud nõuete täitmisele kannab ELi kalapüügilaeva kapten vajaduse korral püügipäevikusse II lisas loetletud teabe.”

(8)          Artikli 19 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ühised püügioperatsioonid teiste konventsiooniosalistega ei ole lubatud.”

(9)          Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Üleviimistegevus

1.       Enne üleviimistegevuse alustamist saadab kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või selle mõrra või kalakasvanduse käitaja, kust kala üle viiakse, asjaomase vastutava liikmesriigi pädevale asutusele eelneva üleviimisteatise järgmiste andmetega:

a)      kalapüügilaeva, kalakasvanduse või mõrra nimi ja number ICCATi registris;

b)      eeldatav üleviimisaeg;

c)      üleviidava hariliku tuuni hinnanguline kogus;

d)      teave üleviimise asukoha kohta (pikkus- ja laiuskraad) ning identifitseerivad sumpade numbrid;

e)      vastuvõtva puksiirlaeva nimi, veetavate sumpade arv ja vajaduse korral number ICCATi registris;

f)       hariliku tuuni üleviimise sihtkohaks olev sadam, kalakasvandus või sump.

2.       Vastutav liikmesriik määrab iga kord üleviimisele loa numbri ja edastab selle kalalaeva kaptenile või vajaduse korral mõrra või kalakasvanduse käitajale. Üleviimist ei alustata ilma eelneva loata.

Vastutava liikmesriigi ametiasutus annab loa välja kordumatu numeratsioonisüsteemi kohaselt, kus number koosneb kolmest CPC koodi tähest, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest luba tähistavast tähest (AUT), millele järgneb määratud järjekorranumber. Kui loa andmisest keeldutakse, asendatakse tähed "AUT" tähtedega "NEG" (non-authorisation – luba ei antud).

Vastutav liikmesriik edastab teate loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta 48 tunni jooksul pärast eelteate esitamist. Vastutav liikmesriik ei anna pärast eelteate saamist luba üleviimiseks, kui:

a)      kui kalapüügilaeval või mõrral, mille kohta teatati kalapüügist, ei ole piisavalt kvooti;

b)      kui kalapüügilaeva või mõrra püütud kogusest ei ole nõuetekohaselt teatatud või seda ei ole lubatud sumpa panna ega võetud arvesse võimaliku kohaldatava kvoodi kasutamisel;

c)      kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni või

d)      üleviidavat kala deklaratsiooni kohaselt vastuvõttev puksiirlaev ei ole registreeritud artiklis 14 osutatud ICCATi kõigi muude kalalaevade registris või ei ole see varustatud laevaseiresüsteemiga.

Kui üleviimiseks luba ei anta, siis:

a)      annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik välja vabastusotsuse ning teatab kalalaeva kaptenile, et üleviimine ei ole lubatud ja kala tuleb merre tagasi lasta;

b)      laseb kalapüügilaeva kapten või vastavalt kalakasvanduse või mõrra käitaja kala merre tagasi;

c)      hariliku tuuni merre tagasi laskmine salvestatakse videole ning seda jälgib ICCATi piirkondlik vaatleja, kes koostab ja esitab aruande koos videosalvestisega ICCATi sekretariaati.

3.       Kalapüügi- või puksiirlaeva kapten, mõrra või kalakasvanduse käitaja täidab ja edastab vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimistegevuse lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt VIIIa lisas kehtestatud vormile.

Üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab selle laeva, kalakasvanduse või mõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus, kust kala üle viidi. Numeratsioonisüsteemi kohaselt koosneb kõnealune number konventsiooniosalise (CPC) kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmenumbrilisest järjekorranumbrist, millele järgneb kolm tähte ITD (CPC-20**/xxx/ITD).

Ümberlaadimisdeklaratsiooni originaal peab olema kaasas üleviidava kalaga. Deklaratsiooni koopia jääb hoiule asjaomase kalapüügilaeva kapteni, mõrra käitaja, puksiirlaeva kapteni või kalakasvanduse käitaja kätte.

4.       Üleviimisega tegelevate laevade kaptenid (sh puksiirlaevade kaptenid) märgivad iga päev päevaraamatusse üleviidud kala kaalu ja kalade arvu, samuti kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi numbri, üleviimisega hõivatud muu(de) laeva(de) nime(d), ICCATi numbri(d), üleviimise kuupäeva ja koha ning sihtkohaks oleva kalakasvanduse nime. Päevaraamat peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Päevaraamatut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

5.       Vastutava liikmesriigi antud üleviimisluba ei mõjuta sumpadesse paigutamiseks loa andmist.

6.       Harilikku tuunikala üleviiva kalapüügilaeva kapten, kalakasvanduse või mõrra käitaja tagab, et üleviimistoimingud salvestatakse veealuse videokaameraga.

Igast üleviimist kajastavast videosalvestisest tehakse kaks eksemplari. Üks eksemplar edastatakse piirkondlikule vaatlejale ja teine puksiirlaeva pardal asuvale konventsiooniosalisest vaatlejale või vajaduse korral riiklikule vaatlejale. Konventsiooniosalis(t)est vaatleja(te)le edastatav eksemplar on kaasas üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga, millest video on tehtud. Iga video alguses ja/või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit. Igal videosalvestusel peab kogu aeg olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev. Komisjoni nõudmisel esitavad liikmesriigid videosalvestised ICCATi teaduskomiteele.

7.       VII lisas esitatud ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis on osutatud kalapüügilaeva pardal asuvale ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes registreerib sooritatud üleviimistoimingud ja teatab neist, kontrollib püügilaeva asukohta üleviimistoimingu ajal, jälgib üleviidavat saak ja määrab hinnanguliselt selle koguse ning kontrollib lõikes 2 osutatud eelnevas üleviimisloas ja lõikes 3 osutatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonis tehtud sissekandeid.

Juhul kui piirkondliku vaatleja hinnangul on saak arvuliselt ja/või keskmiselt kaalult vähemalt 10 % suurem kui laeva kapten on teatanud, algatab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik uurimise, mis tuleb lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses. Sõltuvalt kõnealuse uurimise tulemustest ei anta luba sumpadesse paigutamiseks ega valideerita hariliku tuuni püügidokumendil saaki käsitlevat lahtrit.

8.       ICCATi piirkondlik vaatleja allkirjastab ICCATi üleviimisdeklaratsiooni selgelt loetava nimega ning kontrollib, kas ICCATi üleviimisdeklaratsioon on õigesti täidetud ja puksiirlaeva kaptenile edastatud.

Tuunimõrra käitaja täidab püügilaevalt üleviimise lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt IV lisas kehtestatud vormile ja edastab selle oma liikmesriigi pädevale ametiasutusele. ”

(10)        Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Sumpadesse paigutamine

1.       Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad asjaomase tuuni püüdsid, ja komisjonile vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Kõnealune aruanne peab sisaldama ICCATi hariliku tuuni kasvatamise soovituse [06-07] kohaselt sumpadesse paigutamise deklaratsiooni lisatud teavet.

2.       Enne sumpadesse paigutamist teatab sumpadesse paigutamisega tegeleva kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädev asutus kalapüügilaeva eest vastutava riigi või konventsiooniosalise lipuriigi pädevale asutusele tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade püütud kogused.

3.       Kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik palub kalakasvanduse eest vastutaval liikmesriigil või konventsiooniosalisel, et see saagi artikli 22 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt konfiskeeriks ja kala merre tagasi laseks, kui ta leiab pärast asjaomase teabega tutvumist, et:

a)      kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatava hariliku tuuni jaoks piisavalt individuaalset kvooti;

b)      kalapüügilaev ei ole kalakogusest nõuetekohaselt teatanud ning seda ei ole arvesse võetud kohaldatava kvoodi arvutamisel;

c)      kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4.       Sumpadesse paigutamist ei tohi alustada ilma konventsiooniosalise lipuriigi või kalapüügilaeva eest vastutava liikmesriigi eelneva loata.

Harilik tuun paigutatakse sumpadesse enne 31. juulit, v.a juhul kui kala vastuvõtva kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline esitab koos sumpadesse paigutamise aruandega mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud.

5.       Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutada harilikku tuuni, millega ei ole kaasas ICCATi poolt nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid, sealhulgas käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 640/2010, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1984/2003,[4] nõutud dokumendid.

6.       Vastutav liikmesriik või vajaduse korral konventsiooniosaline annab loa sumpadesse paigutamiseks või edastab loa andmisest keeldumise 48 tunni jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saatmist. Kui sumpade paigutamiseks ei ole luba antud, annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline puksiirlaeva eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja/või kalakasvanduse eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele artikli 22 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kala vette tagasi laskmise korralduse.

7.       Kasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et vees toimuv sumpadesse paigutamine salvestatakse veealuse videokaameraga.

Iga sumpadesse paigutamise kohta tehakse üks videosalvestus. Iga video alguses või lõpus näidatakse ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit. Igal videosalvestusel peab kogu aeg olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev.

8.       Kui piirkondliku vaatleja antud hinnanguline keskmine kaal ja/või kalade arv erineb üle 10 % kalakasvanduse käitaja hinnangust, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koos kalapüügilaeva lipuriigiga uurimise. Kõnealune erinevus arvutatakse kalade arvu ja/või kaalu järgi. Sõltuvalt kõnealuse uurimise tulemustest ei anta luba kala väljapüügiks ega valideerita hariliku tuuni püügidokumendi kalakasvanduse lahtrit.

Kui uurimist ei lõpetata 10 tööpäeva jooksul või kui uurimise tulemus näitab, et hariliku tuuni arv ja/või keskmine kaal erineb üle 10 % kalakasvanduse käitaja hinnangust, siis annab konventsiooniosaline lipuriik või kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik korralduse üleliigsed kogused vette tagasi lasta.

Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et kalakasvanduse käitaja täidab kõnealuse korralduse 48 tunni jooksul pärast piirkondliku vaatleja saabumist. Kalade vette tagasi laskmine toimub artikli 22 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

Kui kalakasvanduses sumpadesse paigutamise ajal antud lõplik hinnang on suurem kui lõplik hinnang, mis anti esimesel korral kalapüügilaevalt üleviimisel, siis otsustab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või lepinguosaline lõpliku kvoodi kasutamise, mis ta valideerib asjaomas(t)es hariliku tuuni püügidokumendis/-dokumentides.

9.       Liikmesriigid algatavad prooviuuringud hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sealhulgas kuidas teha seda stereosüsteemide abil, ning teatavad tulemused ICCATi teaduskomiteele. Sumpadesse paigutamise ajal kehtestatakse valikuuringuprogramm ja/või alternatiivne programm, et parandada sumpadesse paigutatud kalade arvu ja kaalu hindamist.”

(11)        Artikli 25 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olev laev alustab laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt 15 päeva enne püügihooaja algust ning jätkab vähemalt 15 päeva pärast püügihooaja lõppu, v.a juhul kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva välja jätmiseks ICCATi registrist.

Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt, kui laev on sadamas, v.a juhul, kui on olemas süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.

ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olevad laevad edastavad ICCATile laevaseiresüsteemi andmeid püügiloa kogu kestuse vältel.”

(12)        Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Mõrrapüügi registreerimine ja sellest teatamine

„1.     Pärast tuunimõrraga püüki märgitakse iga kord mõrra saak üles ning sellekohane teave koos teabega mõrda jäänud koguste kohta edastatakse elektrooniliselt või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki asjaomase mõrra eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele.

2.       Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande koos teabega mõrda jäänud koguste kohta elektrooniliselt komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.”

(13)        Artikli 29 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui ICCATi konventsioonialas püüab harilikku tuuni mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalapüügilaeva, peab samal ajal konventsioonialas olema ka selle liikmesriigi inspekteerimislaev või ta teeb koostööd teise liikmesriigi või konventsiooniosalisega, et kasutada inspektsioonilaeva ühiselt.”

(14)        Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik tagab riikliku vaatleja olemasolu harilikku tuuni püüdvatel kalapüügilaevadel vähemalt:

a)      100 % tema aktiivsetest seineritest pikkusega kuni 24 m aastal 2011;

b)      100 % tema aktiivsetest seineritest pikkusega kuni 20 m aastal 2012;

c)      20 % aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest (pikkusega üle 15 m);

d)      20 % aktiivsetest õngepüügilaevadest (pikkusega üle 15 m);

e)      20 % aktiivsetest söödalaevadest (pikkusega üle 15 m);

f)       100 % tuunimõrdadest saagi väljapüügi ajal;

g)      100 % puksiiridest.”

(15)        Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik tagab ICCATi kohaliku vaatleja kohaloleku:

a)      kõigil üle 24 m pikkustel seineritel 2011. aasta püügihooaja vältel;

b)      kõigil üle 20 m pikkustel seineritel 2012. aasta püügihooaja vältel;

c)      kõigil seineritel pikkusest olenemata kogu püügihooaja vältel alates 2013. aastast.

Ilma ICCATi piirkondliku vaatlejata ei saa punktides a, b ja c osutatud seinerid luba hariliku tuuni püügiks või püügiga seotud tegevuseks.”

b)      lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui harilik tuun püütakse välja mõrraga ja müüakse värske tootena, võib väljapüüki jälgiv vaatleja olla kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi kodanik.”

(16)        Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Juurdepääs videosalvestistele

1.       Iga liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on kättesaadavad ICCATi inspektoritele ja vaatlejatele.

2.       Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on kättesaadavad ELi inspektoritele ja vaatlejatele.

3.       Liikmesriik võtab vajalikud meetmed videosalvestise originaali asendamise, toimetamise või andmetega manipuleerimise vältimiseks. ”

(17)        Lisatakse artikkel 33a:

„Artikkel 33a

ELi inspekteerimiskava edastamine ICCATile

Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmist aastat käsitleva inspekteerimiskava hiljemalt iga aasta 15. septembriks. Komisjon edastab ELi inspekteerimiskava ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.”

(18)        Artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1.      Hariliku tuuni sisekaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui kalaga ei ole kaasas käesolevas määruses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 640/2010, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1984/2003,[5] nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid.

(19)        III lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

(20)        VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)      lõikele 1 lisatakse punkt q:

„q) ümberlaadimine merel”.

b)      lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.     Juhul kui volitatud inspektorid täheldavad pardal viibimise ja inspekteerimise käigus tegevust või olukorda, mis kujutab endast lõikes 1 määratletud tõsist rikkumist, teavitavad inspektsioonilaeva lipuriigi pädevad ametnikud viivitamata kalalaeva lipuriiki nii otse kui ka ICCATi sekretariaadi kaudu. Sellises olukorras peab inspektor võimaluse korral teavitama ka laeva lipuriigi pädevaid asutusi, kellest on teavitatud ICCATi sekretariaati, ja lipuriigi inspekteerimislaeva, mille kohta on teada, et see viibib läheduses.

ICCATi inspektorid registreerivad teostatud inspekteerimised ja tuvastatud rikkumised (kui on) kalalaeva püügipäevikus.”

c)      lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõna „viivitamata” sõnadega „72 tunni jooksul”;

d)      lõige 7 asendatakse järgmiselt:

„7. Vastavalt käesoleva lisa punktis 12 kokku lepitud korrale peab laev, mida parasjagu kasutatakse riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks, peatuma, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, mille puhul ta peatub kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama ja võimaldama selleks kasutada laevatrappi. Kapten võimaldab inspektoril kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks, ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida peab vajalikuks.

Inspekteerimisrühm koosneb maksimaalselt kahest ICCATi inspektorist, v.a juhul, kui olukord nõuab täiendavate inspektorite kaasamist. Abiline võib inspekteerimisrühmaga kaasas olla üksnes praktika eesmärgil.”

(21)        VII lisast jäetakse välja lõige 1.

(22)        Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse VIIIa lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

„III lisa

Dokumendi nr                                                                    ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

Transpordilaev Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipuriik: Lipuriigi loa number: Riiklik registrinumber: ICCATi registrinumber: IMO nr || || Kalalaev Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipuriik: Lipuriigi loa number: Riiklik registrinumber: ICCATi registrinumber: Laeva pardatähis: Püügipäeviku lehekülje number: || Lõppsihtkoht: Sadam Riik Riik: ||

|| || || ||

                                Kuupäev   Kuu          Kellaaeg Aasta         |2_|0_|__|__|           Kalalaeva kapteni nimi: |__________| Transpordilaeva kapteni nimi:                                ÜMBERLAADIMISKOHT

Väljumine |__|__|     |__|__|     |__|__| kust              |__________|

Tagasi saabumine     |__|__|     |__|__|     |__|__|     kuhu         |__________|          Allkiri:| __________|              Allkiri:     |__________|

Ümberlaadimine |__|__|           |__|__|     |__|__|     |__________|

Ümberlaadimise puhul märkige kaal kilogrammides või kasutatav mõõtühik (nt kast, korv) ning selle ühiku lossimiskaal kilogrammides: |___| kilogrammi.

Sadam || Meri Laius- ja pikkuskraad || Liik || Kalaühikute arv || Toote liik (elus) || Toote liik (terve) || Toote liik (roogitud) || Toote liik (ilma peata) || Toote liik (fileeritud) || Toote Liik || Edasised ümberlaadimised Kuupäev: |__________| Koht/Asukoht: |__________| Loa number: Transportiva laeva kapteni allkiri: Vastuvõtva laeva nimi: Lipuriik ICCATi registrinumber: IMO nr Kapteni allkiri Kuupäev: |__________|Koht/Asukoht: |__________| Loa number: Transportiva laeva kapteni allkiri: Vastuvõtva laeva nimi: Lipuriik ICCATi registrinumber: IMO nr Kapteni allkiri

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

ICCATi vaatleja allkiri (vajaduse korral):

Kohustused ümberlaadimise korral:

     1.        Vastuvõtvale laevale (töötlemis- või transpordilaev) tuleb esitada ümberlaadimisdeklaratsiooni originaal.

     2.        Ümberlaadimisdeklaratsiooni koopia jääb vastavale kalapüügilaevale või mõrra käitajale.

     3.        Edasisi ümberlaadimisi tehakse laeval tegutseda lubava asjaomase lepinguosalise loal.

     4.        Vastuvõttev laev, kelle valduses kala on, peab ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali alles hoidma kuni lossimiskohani.

     5.        Ümberlaadimistoiming tuleb kanda iga toimingus osaleva laeva püügipäevikusse.”

II lisa

„VIIIa lisa

Dokumendi nr ||                 ICCATi üleviimisdeklaratsioon || 4. lisa ||

1. - KASVATAMISEKS ETTENÄHTUD ELUSA HARILIKU TUUNI ÜLEVIIMINE || ||

Kalalaeva nimi   Raadiokutsung: Lipuriik: Lipuriigi loa number: ICCATi registrinumber: Laeva pardatähis: Püügipäeviku nr Ühise püügioperatsiooni nr || Mõrra nimi: ICCATi registrinumber: || Puksiirlaeva nimi: Raadiokutsung: Lipuriik: ICCATi registrinumber: Laeva pardatähis: || Sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi: ICCATi registrinumber:

2.- ÜLEVIIMINE PÄRAST VÄLJAPÜÜKI

Kalakasvanduse nimi: ICCATi registrinumber: || Mõrra nimi: ICCATi registrinumber: || Transpordilaeva nimi: Lipuriik: ICCATi registrinumber: Laeva pardatähis: || Töötleva transpordilaeva nimi: Raadiokutsung: Lipuriik: ICCATi registrinumber: Laeva pardatähis:

3 - ÜLEVIIMIST KÄSITLEV TEAVE

Kuupäev:_ _ / _ _ / _ _ _ _ || Koht või asukoht:                      Sadam:                        Laiuskraad:                    Pikkuskraad:

Isendite arv: || Kogukaal (kg):         || Liik

Toote liik:               Elus  Terve  Roogitud  Muu (täpsustada):

Kalalaeva kapteni / mõrra käitaja / kalakasvanduse käitaja nimi ja allkiri: || Vastuvõtva laeva (puksiir, töötlemis- või transpordilaev) kapteni nimi ja allkiri:

4 - SURNUD KALADE ÜLEVIIMINE ABILAEVALE

Abilaeva nimi: || Lipuriik: || Kogus (kg) || Isendite arv:

Kuupäev:_ _ / _ _ / _ _ _ _ || Asukoht:                                 Laiuskraad:                          Pikkuskraad: || Lossimissadam:

5 – EDASISED ÜLEVIIMISED

Kuupäev:_ _ / _ _ / _ _ _ _ || Koht või asukoht:    Sadam:                   Laiuskraad:            Pikkuskraad:

Puksiirlaeva nimi: || Raadiokutsung: || Lipuriik: || ICCATi registrinumber:

Kalakasvanduse asukohariigi üleviimisloa number: || Laeva pardatähis: || Vastuvõtva laeva kapteni nimi ja allkiri:

Kuupäev:_ _ / _ _ / _ _ _ _ || Koht või asukoht:    Sadam:                   Laiuskraad:            Pikkuskraad:

Puksiirlaeva nimi: || Raadiokutsung: || Lipuriik: || ICCATi registrinumber:

Kalakasvanduse asukohariigi üleviimisloa number: || Laeva pardatähis: || Vastuvõtva laeva kapteni nimi ja allkiri:

Kuupäev:_ _ / _ _ / _ _ _ _ || Koht või asukoht:    Sadam:                   Laiuskraad:            Pikkuskraad:

Puksiirlaeva nimi: || Raadiokutsung: || Lipuriik: || ICCATi registrinumber:

Kalakasvanduse asukohariigi üleviimisloa number: || Laeva pardatähis: || Vastuvõtva laeva kapteni nimi ja allkiri:

”

[1]               ELT C , , lk .

[2]               ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

[3]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

[4]               ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.

[5]               ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.