Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011DC0777

    KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni 2012. aasta tööprogramm Euroopa uutmine

    /* KOM/2011/0777 lõplik */

    Brüssel,15.11.2011

    KOM(2011) 777 lõplik

    VOL. 2/2

    LISA

    EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ESITATUD KOMISJONI TEATISELE

    Komisjoni 2012. aasta tööprogramm


    I lisa – Kavandatud algatused 1

    2012. aastaks kavandatud algatused

    * tähendab, et komisjon kohustub asjaomase algatuse esitama 2012. aasta jooksul

    Nr

    Pealkiri

    Algatuse liik

    Eesmärkide kirjeldus

    1.

    2013. aasta majanduskasvu analüüs*

    Muu kui seadusandlik

    Komisjon esitab iga-aastase majanduskasvu analüüsi koos teatisega, mis on põhipanus Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise arutelusse. Analüüs sisaldab nii ülevaadet, aruannet edusammude kohta, kui ka tulevikku suunatud osa, milles esitatakse strateegilised tegevussuunised kõikidele liikmesriikidele horisontaalselt. (2012. aasta 4. kvartal)

    Põllumajandus

    2.

    Põllumajandustoodetest teavitamine ja nende müügi edendamine

    Seadusandlik

    Uuesti sõnastada ja lihtsustada teavitamist ja müügiedendust käsitlevaid õigusakte, et teha ettepanekuid meetmeteks, millel oleks suurem ELi tasandi lisaväärtus ja mis oleksid loodud vastama erinevate turgude vajadustele (nt vajadus saada rohkem infot siseturu kohta või vajadus lihtsustada juurdepääsu välisturgudele). See ettepanek on jätk teatisele põllumajandustoodetest teavitamise ja nende müügi edendamise kohta.

    3.

    Piimakvootide süsteemi sujuv järkjärguline kaotamine

    Muu kui seadusandlik

    Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 184 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon esitab enne 31. detsembrit 2012 aruande turuolukorra muutumise ja seejärel piimakvootide süsteemi järkjärgulise sujuva kaotamise tingimuste kohta.

    Kliimameetmed

    4.

    Sõiduautode ja tarbesõidukite CO2 heite eesmärgid*

    Seadusandlik

    Määrused (nr 443/2009/EL ja nr 510/2011/EL) on vaja 2020. aasta eesmärkide osas läbi vaadata, et hinnata tarbesõidukite CO2-heite vähendamiseks aastaks 2020 seatud eesmärkide teostatavust ja viise, kuidas sõiduautodele ja tarbesõidukitele aastaks 2020 seatud eesmärgid saavutada. (2012. aasta 4. kvartal)

    5.

    Meretranspordi heitkoguste lisamine ELi kasvuhoonegaasiheite vähendamise kohustusse

    Seadusandlik

    Vastavalt ELi kliima- ja energiaalastele õigusaktidele tuleks võtta meetmed, et lisada meretranspordi heitkogused ELi kasvuhoonegaasiheite vähendamise kohustusse juhul, kui 2011. aastaks ei ole need heitkogused hõlmatud vähendamise eesmärke käsitleva rahvusvahelise kokkuleppega.

    6.

    Fluoritud kasvuhoonegaaside vähendamine

    Seadusandlik

    Eesmärk on tagada, et ELi üldeesmärgi raames vähendada 2050. aastaks heidet 80–95 % võrra vähendatakse kulutasuvalt ka fluoritud gaaside kasvuhoonegaasiheidet. Ettepanek on jätk määrusega (EÜ) nr 842/2006 kehtestatud hindamisaruandele.

    Konkurents

    7.

    Meetmed kahjude hüvitamiseks kartellidevastaste eeskirjade rikkumise korral

    Seadusandlik

    Seadusandliku algatuse eesmärk on tagada tõhus kahju hüvitamine siseriiklikes kohtutes ELi kartellivastaste eeskirjade rikkumise korral ning täpsustada omavahelisi suhteid selliste eraõiguslike meetmete ning avaliku sektori kontrolli vahel seaduste täitmise üle, mida teostavad komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused, eelkõige leebema kohtlemise programmide kaitse, et säilitada ELis selles valdkonnas riiklike ametiasutuste keskne roll. Kohtud on juba kinnitanud konkurentsieeskirjade rikkumise tagajärjel kannatada saanute õigust hüvitisele.

    8.

    Viitemäärade teatise läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Läbivaatamine pärast muutusi turul.

    9.

    Garantiisid käsitleva teatise läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Läbivaatamine pärast muutusi turul.

    10.

    Lairibavõrkusid käsitlevate riigiabisuuniste läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Kehtivad suunised tuleb läbi vaadata hiljemalt 30. septembriks 2012.

    11.

    Nõukogu määrus strateegilise algatuse kohta sisuliste riigiabi eeskirjade valdkonnas

    Seadusandlik

    Nõukogu võimaldamismääruse 994/98 muutmine, et 2013. aastal oleks võimalik laiendada üldise grupierandi määruse reguleerimisala.

    12.

    Päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Kehtivaid päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid kohaldatakse kuni 2012. aasta oktoobrini. Kuigi finantskriisi tõttu pikendati kehtivaid päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid, algas ettevalmistav töö nende läbivaatamiseks juba 2007. aastal.

    13.

    Kinoteatise läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Kehtivat teatist kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012.

    14.

    Lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitleva teatise läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Kehtivat teatist kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012.

    15.

    Regionaalabi suuniste läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Praegused suunised kehtivad 31. detsembrini 2013. Üle vaadatakse piirkondade piiritlemist, lubatud abi osatähtsust ja ulatuslikke investeerimisprojekte käsitlevad eeskirjad. See projekt kooskõlastatakse tulevase (2013. aastale järgneva) mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehtud ettepanekutega, eelkõige ettepanekutega struktuurifondide kohta.

    Tarbijakaitse, tööstus ja ettevõtlus

    16.

    Tooteohutuse pakett

    1) Üldine tooteohutus*

    Seadusandlik

    Üldise tooteohutuse direktiivi (2001/95/EÜ) läbivaatamise eesmärk on suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust siseturul ringlevate toodete ohutuse suhtes, pakkudes ettevõtjatele selgemaid eeskirju, madalamaid nõuetele vastavusse viimise kulusid ning võrdseid tingimusi seadustjärgivatele ettevõtjatele üldisemalt. See annab liikmesriikide ametiasutustele võimaluse oma õiguskaitsemeetmeid paremini koordineerida ja prioriseerida ning pakub tarbijatele ohutute toodetega homogeensema siseturu ning tagab tervise ja ohutuse parema kaitse. (2012. aasta 4. kvartal)

    2) Turujärelevalvet käsitlev uus horisontaalne õigusakt

    Seadusandlik

    Üldeesmärk on kaitsta kõrgel tasemel eri avalikke huve, mida turujärelevalve võib mõjutada. Samal ajal tagatakse kaupade vaba liikumine ELis. Need hõlmavad kõigi tootekasutajate tervise ja ohutuse tagamist, keskkonnakaitset ja energiatõhususe edendamist. Selleks on vaja luua kõik vajalikud mehhanismid, et tagada ELi turujärelevalve raamistiku tõhus ja ühtne rakendamine ning jõustamine.

    3) Turujärelevalvet käsitlev mitmeaastane tegevuskava

    Muu kui seadusandlik

    Mitmeaastase tegevuskava eesmärk on käsitleda aktuaalseid probleeme, millega turujärelevalve valdkond ELis praegu silmitsi seisab. See hõlmab asjakohaseid koordineerimismehhanisme, vahendeid, meetmeid ja viise, kuidas parandada ELi turujärelevalve raamistiku rakendamist ja jõustamist, et vähendada ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete hulka turul. Eesmärk on kaitsta kodanikke, säilitades kõrged ohutusnõuded valdkondlikes õigusaktides.

    Tarbijakaitse ja õigus

    17.

    Euroopa tarbijakaitse tegevuskava*

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Tegevuskavas visandatakse tarbijakaitse poliitika strateegia, mille eesmärk on tugevdada tarbija positsiooni, parandades ohutust, teavitamist, haridust, õigusi, õiguskaitset ja juurdepääsu õigusemõistmisele ning täitmismeetmeid kooskõlas sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega. Tegevuskava hõlmab kõiki komisjoni esitatud tarbijakaitsega seotud algatusi. (2012. aasta 2. kvartal)

    Arengu valdkond

    18.

    Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus

    Seadusandlik

    Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013 ja see tuleb asendada uue otsusega.

    19.

    Sotsiaalkaitse arengupoliitikas

    Muu kui seadusandlik

    Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ning mittekaasava majanduskasvu jätkumise ühismõju on suurendanud teadlikkust sellest, et arengupoliitika peab sisaldama sotsiaalkaitset. Sotsiaalkaitse on kaasavaks majanduskasvuks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline. Teatise eesmärk on töötada välja ulatuslik poliitikaraamistik, et toetada tõhusaid sotsiaalkaitsesüsteeme partnerriikides.

    20.

    Teatis kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste kohta

    Muu kui seadusandlik

    Teatis tugineb eelkõige algatuse „Struktureeritud dialoog tõhusa arengupartnerluse huvides” tulemustele. Konsulteerimine andis võimaluse pidada dialoogi väga paljude traditsiooniliste ja uute arenguprotsessi osalistega. Eesmärk on luua ajakohastatud viiteraamistik kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste arengut toetavale ELi tegevusele. Teatises määratletakse nende arenguprotsessi osaliste ja ELi vahelise partnerluse olemus ELi uue strateegia valguses.

    Digitaalarengu tegevuskava

    21.

    Elektroonilise identifitseerimise, autentimise ja allkirja üleeuroopaline raamistik*

    Seadusandlik

    Tehakse ettepanek õigusakti kohta, et suurendada usaldust ja hõlbustada elektroonilisi tehinguid, eelkõige elektroonilise identifitseerimise ja e-audentimise vastastikuse tunnustamise tagamise kaudu kõikjal ELis, ja elektrooniliste allkirjade vastastikuse tunnustamise kaudu. (2012. aasta 2. kvartal)

    22.

    Spektri ühine kasutamine

    Muu kui seadusandlik

    Teatises kirjeldatakse ühise spektrihalduse mudelit ja selle rolli erinevate mudelite hulgas. Selles antakse ülevaade spektri ühisest kasutamisest praegu, sarnasustest ja erinevustest võrreldes muude haldusmudelitega, mudeli eelistest ja kasust ning ka küsimustest, millega tuleb tegeleda.

    23.

    Interneti turvalisust käsitlev Euroopa strateegia

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatuse eesmärk on: kirjeldada peamisi riske ja probleeme, aga ka majanduslikke ja geopoliitilisi võimalusi; võrrelda ELi valmisolekut või teemale omistatud poliitilist tähelepanu muude kolmandate riikide omaga; kirjeldada peamisi ohte või küsimusi, millega tuleb tegeleda; hinnata käimasolevaid ja kavandatud tegevusi, kus ja kui need on olemas, kuid suunata tähelepanu ka valdkondadele, mis vajavad rohkem ELi meetmeid.

    24.

    Spekter tõhusamaks energiatootmiseks ja -jaotuseks

    Muu kui seadusandlik

    Arukad energiavõrgud ja arukad mõõtmissüsteemid on üks võimalik valdkond, kus üleeuroopaline spektrikasutuse ühtlustamine võiks tuua Euroopa tarbijatele märkimisväärset kasu. Algatuses käsitletakse üleeuroopalist uurimustele tuginevat spektriühtlustamist arukate energiavõrkude ja arukate mõõtmissüsteemide jaoks, et süvendada teadmisi selles valdkonnas, et teha kindlaks, milliseid meetmeid tuleks võtta, et vastata nõudmistele ning et selgitada välja, kas oleks vaja eraldi spektrit või piisaks spektri jagamisest.

    25.

    Euroopa digitaalne tegevuskava – edasine tegevus

    Muu kui seadusandlik

    Vahekokkuvõte, mis järgneb teisele digitaalse tegevuskava assambleele ja 2012. aasta tulemustabelile, peaks vaatlema strateegilisi prioriteete Euroopa digitaalse tegevuskava kestuse viimase kahe aasta kohta.

    Majandus- ja rahandusküsimused

    26.

    Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus 2012. aastal

    Muu kui seadusandlik

    Teatises riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus 2012. aastal lahatakse iga-aastase riigi rahanduse aruande poliitilist mõju ja selles tõstatatud probleeme. Aruandes vaadatakse läbi ELi liikmesriikide eelarveseisundid ning analüüsitakse ELi eelarvepoliitika ja eelarve järelevalvega seotud aktuaalseid küsimusi.

    Haridus, kultuur ja noored

    27.

    Oskuste ümberkorraldamine Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis

    Muu kui seadusandlik

    Teatises antakse liikmesriikidele poliitikasoovitusi põhioskuste, ettevõtluse, digitaaloskuste, meediaoskuste ja mitmekeelsuse valdkonnas, et saavutada ELi sihttase tõsta õppeedukust lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Sellega edendatakse tööalast ja üldist konkurentsivõimet ning kultuuridevahelist dialoogi, parandades õppekava läbivaid võtmepädevusi elukestva õppe poliitikas.

    Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

    28.

    Tööhõive pakett:

    1) Töökohti loova majanduse taastumise poole

    Muu kui seadusandlik

    Tööhõive paketi koondteatises esitatakse komisjoni panus majanduskasvu ja töökohti loovasse majandusse, arendatakse edasi Euroopa 2020 osana vastuvõetud juhtalgatusi (eelkõige „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Noorte liikuvus”) ja kooskõlastatakse 2012. aasta majanduskasvu analüüsi suundadega.

    29.

    2) Spetsiifiline turvalise paindlikkuse pakett

    Muu kui seadusandlik

    Teatises tuuakse esile turvalise paindlikkuse poliitika oluline roll valitsevas majanduskeskkonnas. Selles tehakse konkreetsed ettepanekud turvalise paindlikkuse eri osade tugevdamiseks, et tegeleda Euroopa ees seisvate majandusprobleemidega. Eesmärk on vähendada tööturu killustatust ja toetada tööturu üleminekut.

    30.

    3) Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) ja selle õigusliku aluse reform

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on: 1) parandada ligipääsu töövõimalustele ja hõlbustada töökohtade loomist, luues EURESi kui sobiva töökoha leidmise ja värbamise vahendi tööjõu liikuvuseks kogu Euroopas; 2) laiendada EURESit, et toetada uut kava „Sinu esimene EURESi töökoht”; 3) kajastada Euroopa kohtu praktikat töölesuunamise teenuste osas, mis tuleb teha kättesaadavaks eratööturuasutustele, laiendades samas EURESi partnerite ringi. See võib hõlmata määruse nr 1612/1968 läbivaatamist.

    31.

    Roheline raamat restruktureerimise ja majanduse kohanemise kohta

    Muu kui seadusandlik

    Rohelises raamatus tehakse kindlaks tavad ja poliitika, mis on olnud edukad restruktureerimise ja muutustega kohanemise valdkonnas, et edendada tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Selles võetakse arvesse Euroopa Komisjoni, sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmade hiljutist tööd. Eesmärk on vaadata see strateegiline arutelu üle värske pilguga, võttes arvesse majanduslangusest saadud õppetunde.

    32.

    Tervishoid ja ohutus

    Muu kui seadusandlik

    Teatis põhineb olemasoleval strateegial ja selle lõplikul hindamisel, hõlmates eelkõige järgmist: a) töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise parandamine ELi tasandil, eelkõige töötervishoiu ja -ohutuse riikliku strateegia kehtestamine ja liikmesriikide poliitika koordineerimine; b) ELi õigusliku raamistiku rakendamise parandamine; c) tervishoiu ja ohutuse edendamine töökohal, toetades liikmesriike Euroopa-kampaaniate ja teadlikkuse suurendamise algatuste kaudu.

    33.

    Mitme ELi tööõiguse direktiivi reguleerimisala laiendamine laevadel töötavatele meremeestele

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on tagada meremeestele samad või võrdväärsel tasemel tööalased õigused, nagu on mandril töötajatel. Paljude tööõiguse direktiivide reguleerimisalast jäävad meremehed praegu välja. Mitut direktiivi hõlmavate muudatuste eesmärk on tagada meremeestele võrdväärsel tasemel kaitse, võttes arvesse kõnealuse sektori eritingimusi ja majanduskeskkonda.

    34.

    Töökohta vahetavate inimeste täiendavate pensioniõiguste kaitse

    Seadusandlik

    Eesmärk on viia lõpule läbirääkimised komisjoni 2005. aasta ettepaneku üle, mida muudeti aastal 2007. Eelkõige on ettepaneku eesmärk käsitleda õiguste omandamise aja probleemi (tööstaaž enne, kui saadakse tagasivõtmatud pensioniõigused).

    35.

    Kolmepoolse sotsiaaltippkohtumise organiseerimine

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on vaadata läbi nõukogu otsus 2003/174/EÜ Lissaboni lepingu ja Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis.

    36.

    Töötajate liikumisvabadus liidu piires

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatuse eesmärk on parandada nõukogu määruse 1312/1968 (mis on kodifitseeritud määrusega 492/2011) (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) täitmisele pööratavust. Sellega kaotatakse olemasolevad tõkked, mis takistavad ELi töötajate liikuvust, parandades ELi õigusega antud õiguste jõustamist ja pakkudes teavet ja õiguslikku tuge rändajatele, kellel tuleb silmitsi seista rahvusel põhineva diskrimineerimisega.

    37.

    Laste vaesus (pehme õigus)

    Seadusandlik

    Soovitusega toetatakse ELi ja liikmesriikide pingutusi võitluses laste vaesusega. Selles sätestatakse üldpõhimõtted tõhusaks sekkumispoliitikaks järgmistes põhivaldkondades: perede toetamine (vanemate juurdepääs tööturule, sissetulekutoetus), teenused (lapsehoid, haridus, tervishoid, majutus, sotsiaalteenused), osalemine ühiskonnaelus.

    Energeetika

    38.

    Tuumaohutus*

    Seadusandlik

    Vastuseks Euroopa Ülemkogu nõudmisele ja pärast olemasolevate eeskirjade põhjalikku läbivaatamist koos kõigi sidusrühmadega esitatakse ettepanek tuumaohutuse regulatiivse raamistiku parandamiseks. (2012. aasta 3. kvartal)

    39.

    Taastuvenergiastrateegia

    Muu kui seadusandlik

    Algatusega arendatakse edasi energia tegevuskava 2050. aastaks ja selles esitatakse taastuvenergia arendamise kiirendamiseks poliitikameetmed. See integreeritaks elektrituru kujundamise arutelu ja käimasoleva infrastruktuuripoliitikaga, sealhulgas välispoliitika aspektid.

    40.

    Energia siseturg

    Muu kui seadusandlik

    Algatuses hinnatakse, kuidas edeneb energia siseturu loomine, mis peaks lõpule jõudma 2014. aastal, ning innustatakse liikmesriike rohkem pingutama, tuues esile eelised, mida energia siseturg endas kätkeb kodanike ja ettevõtjate jaoks, tehes kindlaks võimaliku vajaduse edasise tegevuse järele, et saavutada seatud eesmärk.

    41.

    Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

    Muu kui seadusandlik

    Praeguse olukorra analüüs näitab, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustusprogramm on hoolimata suurtest jõupingutustest edasi lükatud. Poliitikadokumendis analüüsitakse viise, kuidas järk-järgult kaotada kõige enamsaastavamad fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad.

    Laienemis-, arengu- ja naabruspoliitika

    42.

    2012. aasta laienemispakett

    Muu kui seadusandlik

    Nõukogu on palunud komisjonil esitada regulaarsed aruanded kanditaarriikide ja võimalike kandidaatriikide kohta. Komisjoni strateegiadokument võimaldab Euroopa Ülemkogul määratleda iga aasta lõpus laienemise peamised strateegilised suunad. Laienemispakett sisaldab ka Horvaatia jälgimist enne selle ühinemist liiduga.

    43.

    Jätkusuutliku muutuse toetamine üleminekuühiskondades

    Muu kui seadusandlik

    Tuginedes laienemisprotsessis saadud kogemustele, vaadeldakse teatises, kuidas EL saab aidata luua tingimusi säästlikuks stabiilsuseks ühiskondades, kus olulised majanduslikud, ühiskondlikud ja poliitilised reformid on ellu viidud. Tähelepanu keskmes on naaberriigid ja muud asjaomased arenguriigid ning eelkõige küsimused, mis on seotud kaasava poliitilise protsessi arengu, aktiivse kodanikuühiskonna ja kõigi poliitikaosaliste mõju tugevdamisega, nagu ka majanduspoliitikaga, mida on vaja jätkusuutlikuks majanduskasvuks, sealhulgas tööhõiveks.

    44.

    Euroopa naabruspoliitika pakett ja idapartnerlus

    Muu kui seadusandlik

    Kõrge esindaja ja komisjon on kutsunud nõukogu esitama 2012. aastal aruande 25. mail 2011 esitatud Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist käsitlevas teatises sisalduvate ettepanekute rakendamise kohta. Euroopa naabruspoliitika pakett hõlmab järgmist: teatis, milles esitatakse põhiarengud ja strateegilised suunad järgmisteks aastateks; eraldi teatis, milles esitatakse idapartnerluse teekaart; ja mitu lisa, sealhulgas aruanded riikide kohta, kes on partnerid ja heaks kiitnud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava.

    Keskkond

    45.

    Euroopa veevarude kaitsmine*

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Hinnata olemasoleva magevee poliitika rakendamist ja tulemusi, teha kindlaks lüngad ja puudused ning tagada, et veepoliitika panustab jõudsalt ressursitõhusa Euroopa tegevuskava eesmärkide saavutamisse. (2012. aasta 4. kvartal)

    46.

    Nagoya bioloogilise mitmekesisuse protokoll: (geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamise rahvusvaheline kord): geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamist käsitleva protokolli rakendamine

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatused on osa ettevalmistavast protsessist, mille alusel EL allkirjastab ja ratifitseerib geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamist käsitleva rahvusvahelise lepingu. Geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamist käsitleva protokolli allakirjutamise ja ratifitseerimisega kaasneb teatis selle kohta, kuidas komisjon kavatseb rakendada nimetatud protokolli ELis õiguslike ja muude meetmete kaudu.

    47.

    Keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine

    Seadusandlik

    Läbivaatamise üldeesmärk on parandada keskkonnakaitset liikmesriikide tasandil, tagades keskkonnamõju hindamise põhimõtete järjepidevama ja tõhusama kohaldamise, ning tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele kohustustele.

    48.

    Invasiivsed võõrliigid

    Seadusandlik

    Uus spetsiaalne õiguslik vahend peaks kõrvaldama invasiivsete võõrliikide tõrjepoliitika puudused ja tagama, et kehtestatud on põhjalik ELi raamistik probleemi tõhusaks lahendamiseks. Peaeesmärk on viia miinimumini invasiivsete võõrliikide negatiivne mõju ELi bioloogilisele mitmekesisusele.

    49.

    Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Selle algatuse eesmärk on seada prioriteedid Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis, võttes arvesse keskkonnaprobleemi üha süsteemsemat olemust, ning tegeleda jätkuva keskkonnaseisundi halvenemisega, nagu on sätestatud Euroopa Keskkonnaameti 2010. aasta aruandes ja aruandes „The European environment – state and outlook” („Euroopa keskkond – olukord ja tulevik”).

    50.

    Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid käsitlev strateegia

    Muu kui seadusandlik

    Luua sobiv poliitiline raamistik tagamaks, et ELis on inimesed ja keskkond piisavalt kaitstud riskide eest, mis on seotud sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega (eksogeensed ained või segud, mis muudavad sisesekretsioonisüsteemi talitlusi ja on seetõttu tervisele kahjulikud). 

    Keskkond ja tööstus

    51.

    REACHi läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Läbivaatamise järeldused: a) liikmesriikide kogemustest, teabest REACHi määruse toimimise kohta, rakendamise olukorrast ning loomi mittekasutavate katsemeetodite ja katsestrateegiate kasutamisest ning alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamise ja hindamise rahastamisest; b) saadud õppetundidest, pöörates erilist tähelepanu kuludele ja halduskoormusele ning muudele innovatsiooni mõjutavatele teguritele. See sisaldab ülevaadet reguleerimisalast ja võimalikest kattuvustest muude kemikaale käsitlevate ELi õigusaktidega nagu ka ülevaadet Euroopa Kemikaaliametist.

    Euroopa statistika

    52.

    Euroopa demograafiline statistika

    Seadusandlik

    Määruse ettepaneku eesmärk on luua ühine raamistik Euroopa elanikkonna, oluliste sündmuste ja netorände statistika arendamiseks, tootmiseks ja levitamiseks.

    Välispoliitilised vahendid

    53.

    Teatavate selliste kaupadega kauplemise reguleerimine, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

    Seadusandlik

    Algatusega tehakse ettepanek muuta määrust 1236/2005, lähtudes selle läbivaatamisest liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja valitsusväliste organisatsioonide palvel.

    Tervise- ja tarbijaküsimused

    54.

    Tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitleva direktiivi läbivaatamine

    Seadusandlik

    Tubakatoodete valdkonnas toimunud hiljutisi arenguid kajastatakse direktiivi (2001/37/EÜ) ajakohastamise käigus, hõlmates siseturuküsimusi ja vaadates üle uued tooted ja märgistamise.

    55.

    Tervishoiuinnovatsiooni pakett:

    1) meditsiiniseadmete innovatsiooni edendamine patsientide, tarbijate ja meditsiinitöötajate heaks

    Muu kui seadusandlik

    Teatises selgitatakse vajadust regulatiivset keskkonda veelgi parandada, et soodustada innovatsiooni meditsiiniseadmete osas, võttes arvesse toimunud arengut (nagu ühiskonna vananemine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jne). Samuti vastab see asjakohastele hiljutistele nõukogu järeldustele.

    2) meditsiiniseadmed

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on tagada, et õigusraamistikus jätkatakse innovatsiooni edendamist selles valdkonnas, tagades samas patsientide ohutuse. Õigusraamistikku kohandatakse tehnilisele ja teaduslikule arengule, sellesse lisatakse selgemad ja lihtsamad eeskirjad ning selles pakutakse välja ELi tasandil juhtimiseks vajalikud vahendid. See on muutunud hädavajalikuks, kuna turul on järjest suurem nõudlus ravimite ja meditsiiniseadmete kombinatsioonide järele. Eesmärk on tõsta tervisekaitse taset kõigi Euroopa patsientide ja kasutajate jaoks, tugevdada Euroopa positsiooni selle valdkonna innovatsiooni esireas ning saavutada siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse sujuvam toimimine.

    3) meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid

    Seadusandlik

    Vt eespool.

    56.

    Kliinilised uuringud, et edendada kliinilisi teadusuuringuid ja innovatsiooni farmaatsiasektoris

    Seadusandlik

    Kliinilisi uuringuid käsitleva direktiivi (2001/20/EÜ) läbivaatamise ettepaneku eesmärk on suurendada teadmisi ja tugevdada innovatsiooni kliiniliste teadusuuringute valdkonnas. Issues likely to be addressed are: Võimalikud käsitletavad küsimused on halduslike viivituste vähendamine, lahknevate otsuste vältimine kogu ELis ja aruandluskorra ühtlustamine.

    57.

    Looma- ja taimetervise pakett:

    1) toiduahela tugevdamine – kaasajastatud ja lihtsam õigusraamistik

    Muu kui seadusandlik

    Teatises tõstetakse esile peamisi elemente uuest õigusaktide paketist looma- ja taimetervise, taimede paljundusmaterjali ning nende valdkondadega seotud kontrolli alal, mille eesmärk on ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada eeskirjad, et paremini saavutada õigusaktide eesmärgid ning tugevdada innovatsiooni ja konkurentsivõimet asjaomastes majandussektorites.

    2) loomatervishoidu käsitlevad õigusnormid

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on pakkuda rohkem riskipõhist lähenemist loomatervishoiu nõuetele ja vähendada halduskoormust seoses loomade liikumisega, pakkuda lihtsamat ja paindlikumat regulatiivstruktuuri loomatervishoiuks ELis ning suuremat ohutust, keskendudes haiguste ennetamisele, mille tulemus on väiksem haiguspuhangutest tingitud majanduslik kahju.

    3) toiduahela ulatuses läbiviidavad ametlikud kontrollid

    Seadusandlik

    Määruse nr 882/2004 läbivaatamise ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja muuta sujuvamaks olemasolevat õigusraamistikku, et suurendada liikmesriikide läbiviidavate toiduahela ametlike kontrollide tõhusust, samas viies miinimumini koormuse ettevõtjate jaoks. Tõhusam kontrolliressursside kasutamine aitab vältida kriise, piirates samas nõuetele vastavate ettevõtjate kulusid ja tagades võrdsed tingimused. See hõlmab ka direktiive 96/23/EÜ, 97/78/EÜ ja 91/496/EMÜ.

    4) taimetervist käsitlevad ELi õigusnormid

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on õigusnorme lihtsustada, ühtlustada ning suurendada läbipaistvust ja kulutasuvust. Lihtsustatakse liidusisese vedamise taimepasse, luues taimekasvatajate jaoks läbipaistvama ja stabiilsema süsteemi. Parem kontroll impordi üle tugevdab kaitset uute kahjurite ja haiguste sissetungimise vastu kolmandatest riikidest, mis varem tähendasid ELi taimekasvatajatele lisakoormust kahjuritõrje tõttu või kahju looduskeskkonnale.

    5) seemnete ja paljundusmaterjali turustamine, et edendada seemnetega seotud innovatsiooni

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on edendada innovatsiooni ning sellega soovitakse vähendada üldist halduskoormust ja lisada paindlikkust õigusraamistikku, pidades silmas globaliseerumist, spetsialiseerumist ja põllumajandusliku tooraine uute kasutusviiside väljaarendamist koos ühiskonna ootuste muutustega põllumajanduse ja looduskeskkonna vastastikuse mõju suhtes. Sellega ajakohastatakse ja lihtsustatakse õigusakte, asendades 12 seemneid ja paljundusmaterjali käsitlevat direktiivi üheainsa dokumendiga.

    58.

    Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tasud ja tõhusus

    Seadusandlik

    Määrus 178/2002 vaadatakse läbi, et parandada EFSA tõhusust. See võib hõlmata võimalust kehtestada tasud tootjate esitatud loataotlustoimikute läbivaatamiseks (teenuste puhul, mida ei peeta avaliku huvi teenusteks).

    Siseasjad

    59.

    Piirikontrolli uus põlvkond:

    1) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem*

    Seadusandlik

    Määrata kindlaks süsteemi eesmärk, ülesanded ja vastutus ning kehtestada ELi välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja riigist lahkumist käsitlevate andmete registreerimise, säilitamise ja kasutamise tingimused ja kord. (2012. aasta 2. kvartal)

    2) Registreeritud reisijate programm*

    Seadusandlik

    Määrata kindlaks registreeritud reisijate programmi ning registreeritud reisijate süsteemi eesmärk, ülesanded ja vastutus, anda komisjonile ja agentuurile suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks volitused luua ja hallata registreeritud reisijate programmi ning registreeritud reisijate süsteemi ning kehtestada menetlused ja tingimused, kuidas kontrollida registreeritud reisijate programmi rakendamist ja registreeritud reisijaid käsitlevate andmete vahetust liikmesriikide vahel. (2012. aasta 2. kvartal)

    3) Schengeni piirieeskirjade muutmine*

    Seadusandlik

    Muuta Schengeni piirieeskirju selliselt, et need oleks kooskõlas registreeritud reisijate programmi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käsitlevate määrustega. (2012. aasta 2. kvartal)

    60.

    ELiga seonduvat õiguskaitseametnike koolituskava käsitleva poliitika väljatöötamine

    Muu kui seadusandlik

    ELi politseiväljaõppe edendamise eesmärk on edendada tõelist Euroopa õiguskaitsekultuuri, pakkudes kõigile asjaomastele inimestele ELiga seonduvat koolituskava.

    61.

    Haldusmeetmete raamistik, nagu selliste isikute rahaliste vahendite külmutamine, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses ELis (artikkel 75)

    Seadusandlik

    Luua raamistik haldusmeetmete võtmiseks kapitali liikumise ja maksete suhtes, näiteks ELis terroristliku tegevusega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmadele või mitteriiklikele üksustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite, finantsvarade või majanduslike tulude külmutamiseks. See raamistik moodustaks aluse, mille põhjal saaks nõukogu teha komisjoni ettepanekul otsuseid.

    62.

    Küberkuritegevuse vastane võitlus Euroopas

    Muu kui seadusandlik

    Selle algatuse eesmärk on suurendada ELi võimet võidelda küberkuritegevuse vastu. Sellega teavitatakse liidu kodanikke, liikmesriike ja Euroopa Parlamenti eeldustest, mis on vajalikud tõhusa küberkuritegevuse vastase võitluse tagamiseks.

    63.

    Inimkaubandusevastase võitluse ELi strateegia

    Muu kui seadusandlik

    Selle algatuse üldine eesmärk on luua ulatuslik poliitiline raamistik, mille abil saavutada peamised eesmärgid: olulisel määral ennetada ja vähendada inimkaubandust, mõista kohut kurjategijate üle ja paremini kaitsta ohvreid.

    64.

    Euroopa terrorismi rahastamise jälgimissüsteemi õiguslik ja tehniline raamistik

    Seadusandlik

    Algatus pakub uudset Euroopa lähenemist võitlemiseks terrorismi ja selle rahastamise vastu tänu finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete kesksele kogumisele ja analüüsile ning loob võimaluse edastada USA ametiasutustele ELi-USA TFTP lepingu raames sihipärasemaid andmeid.

    65.

    Andmete säilitamist käsitleva ELi raamistiku läbivaatamine

    Seadusandlik

    See läbivaatamine on andmete säilitamist käsitleva direktiivi hindamise tulemus. Sellega tagatakse, et asjaomastel ametiasutustel on võimalik saada kiiresti telekommunikatsiooniteavet, mis on kuritegevusega võitlemiseks hädavajalik; luuakse asjakohased piirangud andmete säilitamisele ja kaitstakse tarbetu privaatsuse rikkumise eest ning kaitstakse isikuandmeid, kaotatakse liigsed piirangud siseturu sujuvale toimimisele ning tagatakse andmete säilitamisega seotud kulude järjepidev hüvitamine telekommunikatsioonisektorile kogu ELis.

    66.

    Euroopa Politseiameti (EUROPOLi) asutamine

    Seadusandlik

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 88 moodustab Europoli loomiseks uue õigusliku aluse.

    67.

    Euroopa elutähtsate infrastruktuuride pakett:

    1) Elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmi läbivaatamine ja ettepanek ajakohastatud programmi kehtestamiseks

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Komisjon tegi kõigepealt ettepaneku elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmi kohta oma seda teemat käsitlevas 2006. aasta teatises. Elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programm on praegu läbivaatamisel ning selle lõppedes esitatakse ajakohastatud elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programm.

    2) Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine ja määramine.

    Seadusandlik

    Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitleva nõukogu direktiivi 2008/114 muutmine.

    68.

    Viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu läbirääkimissuuniste eelnõu läbirääkimisteks teatavate Vahemere lõunapiirkonna riikidega nendega alustatava rännet, liikuvust ja turvalisust käsitleva dialoogi raames

    Seadusandlik

    See algatus toetab ja julgustab reforme, mida partnerriigid võivad algatada, parandades nende kodanike võimalusi liikuda ELi liikmesriikidesse, samas tegeledes ka rändevoogude algpõhjustega.

    69.

    Kolmandate riikide kodanike liitu lubamine teaduslikuks uurimistööks, õpinguteks, õpilasvahetuseks, tasustamata koolituseks või vabatahtlikuks teenistuseks

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on suurendada ELi kui terviku atraktiivsust teadusuuringute, õpingute, õpilasvahetuse, koolituse ja vabatahtliku teenistuse keskusena. Selle eesmärk on veelgi lihtsustada teaduslikke, hariduslikke, koolitusalaseid ja kultuurivahetusi kolmandate riikide kodanikega ning muuta nende liitu sisenemise, liidus elamise ja liidusisese liikuvuse tingimused läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Selle algatusega muudetakse nõukogu direktiive 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ.

    Humanitaarabi ja kriisiohjamine

    70.

    Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomine

    Seadusandlik

    Eesmärk on luua raamistik noorte eurooplaste ühispanusele liidu humanitaarabi operatsioonides. Ettevalmistavad meetmed alates 2011. aastast aitavad kindlaks määrata võimalikke lahendusi.

    Tööstus ja ettevõtlus

    71.

    Eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite registreerimine

    Seadusandlik

    Peamine poliitikaeesmärk on parandada siseturu toimimist, kaotades kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise tõkked, mis tulenevad erinevatest haldusformaalsustest ja nõuetest eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite registreerimisel.

    72.

    Julgeolekutööstuse tööstuspoliitika

    Muu kui seadusandlik

    Tugeva julgeoleku siseturu loomine turu killustatuse kaotamise, tööstusliku baasi tugevdamise ja maailmas ELi julgeolekutööstuse konkurentsivõime tõstmise kaudu.

    Need erinevad lähenemisviisid liikmesriikides on viinud erinevate julgeolekuturgude loomiseni.

    73.

    CARS 21 kõrgetasemelise töörühma järeldused

    Muu kui seadusandlik

    Hinnata CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõppraportis tehtud poliitilisi soovitusi ja anda teada, kuidas komisjon kavatseb neile reageerida.

    74.

    Üleilmastumise ajastu tervikliku tööstuspoliitika ajakohastamine ja ülevaade saavutatust

    Muu kui seadusandlik

    Komisjon vaatab üle Euroopa 2020. aasta strateegia tööstuspoliitika juhtalgatuse rakendamise ja ajakohastab peamisi algatusi, et tagada õigeaegne üleminek jätkusuutlikumale, kaasavamale ja ressursitõhusamale majandusele ning aktiivsele tööstusbaasile. Vahepealsel ajakohastamisel võetakse arvesse majanduse elavnemist, tekkivaid katsumusi ja mitmeaastast finantsraamistikku.

    75.

    Kosmosetööstuse tööstuspoliitika

    Muu kui seadusandlik

    Võttes arvesse kosmosetööstuse strateegilist tähtsust, sõltuvust riiklikust rahastamisest (nii arendus- ja teadustegevuses kui ka müügis) ja üha tihedamat ülemaailmset konkurentsi kommertsturul, luuakse teatisega meetmed parandada Euroopa kosmosetööstuse raamtingimusi eesmärgiga tugevdada tööstuse konkurentsivõimet ja anda panus võimete tasakaalustatud kaasamisse Euroopas.

    76.

    Tähtsamad tehnoloogiavaldkonnad

    Muu kui seadusandlik

    Vastusena kõrgetasemelise töörühma soovitustele tehakse selles algatuses ettepanek luua tähtsamate tehnoloogiavaldkondade jaoks koordineeritud raamistik, et tagada järjepidevus kogu teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, sealhulgas tehnosiire ülemaailmsete konkurentsivõimeliste ökosüsteemide kasutuselevõtuks ja toetamiseks.

    77.

    Euroopa märgis turismisektoris

    Seadusandlik

    Euroopa märgise eesmärk on suurendada Euroopa turismi konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, muutes turismiteenuste kvaliteedi hindamist läbipaistvamaks ja ühtsemaks, et suurendada kliendi usaldust ja tunnustada kvaliteetset turismiteenust.

    Institutsioonilised küsimused

    78.

    Euroopa tasandi erakonnad ja eeskirjad nende rahastamise kohta

    Seadusandlik

    Määruse nr 2004/2003 läbivaatamise eesmärk on luua Euroopa õiguslik seisund Euroopa tasandi erakondade jaoks.

    79.

    Solidaarsusklauslit käsitleva ettepaneku suunas

    Muu kui seadusandlik

    Algatus lähtub nn solidaarsusklauslit käsitlevast sättest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 lõige 3), mille kohaselt liit ja selle liikmesriigid tegutsevad üheskoos solidaarselt, kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks. ELi toimimise lepingus on sätestatud komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühine ettepanek.

    Siseturg ja teenused

    80.

    Investorite kaitse: eurofondi käsitleva direktiivi muutmine eurofondi depositooriumi rolli, tasustamispoliitika ja halduskaristuste osas.*

    Seadusandlik

    Eurofondi käsitleva direktiivi (direktiiv 2009/65/EÜ) muutmise eesmärk on i) luua tugevat investori kaitset hõlmav regulatiivne kord; ii) tõhustada veelgi ELi siseturgu investeerimisfondide valdkonnas, ja iii) tagada, et eurofondi õiguslik raamistik ei kahjustaks finantsstabiilsust turul. Konkreetsemalt toimimise tasandil on selle eesmärk pakkuda eurofondi depositooriumidele ning eurofondi tasustamispoliitikale asjakohaseid lahendusi. (2012. aasta 2. kvartal)

    81.

    Varipangandus

    Muu kui seadusandlik

    Aasta teises pooles võetakse vastu teatis, et täiendada ja rakendada G20 töökava.

    82.

    Investorite kaitse: keerukate investeerimistoodete lepingu sõlmimise eel avaldatav teave*

    Seadusandlik

    Õigusakti eesmärk on tagada ühenduse õiguses sisalduva investorite kaitse kõrge ja ühtne tase, pakkudes jaeinvesteerimistoodete algsetele väljalaskjatele ja pakkujatele võrdseid tingimusi ja suuremat tõhusust piiriülestes ettevõtluses. (2012. aasta 1. kvartal)

    83.

    Teenuste toimekontrolli järelmeetmed: ühtse teenusteturu süvendamine*

    Muu kui seadusandlik

    Pärast toimekontrollide ja muude töösuundade (nt reserveeritud tegevuse hindamine, kapitaliosalusega, õigusliku vormi ja kindlustuskohustusega seotud nõuded) korraldamist on algatuse eesmärk tuvastada meetmed/tegevused, mis on vajalikud, et kõrvaldada tõkked, mis veel takistavad ühtse teenusteturu toimimist, ning teha nende kohta ettepanekud. (2012. aasta 2. kvartal)

    84.

    Õiguste kollektiivne haldamine: muusika autoriõigused – võrgus pakutav muusika*

    Seadusandlik

    Ettepandud õigusakti keskmes on kaks teemat: esiteks haldamise ja läbipaistvuse üldtase, mida kohaldatakse kõigi kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes; ja teiseks erieeskirjad interneti teel levitatava litsentsimise süsteemi kasutuselevõtmiseks, et edendada digitaalset ühtset turgu ja pakkuda rohkem piiriüleseid teenuseid klientidele kõikjal ELis. (2012. aasta 1. kvartal)

    85.

    Ühtne turg ja pensionifondid: tööandjapensioni kogumisasutus*

    Seadusandlik

    Tööandjapensioni kogumisasutusi käsitleva direktiivi läbivaatamise eesmärk on säilitada võrdsed tingimused Solventsus II-ga ja edendada selles valdkonnas rohkem piiriülest tegevust. See aitab kaasa elanikkonna vananemisest ja valitsemissektori võlast tulenevate probleemide lahendamisele. (2012. aasta 3. kvartal)

    86.

    Kindlustusvahenduse direktiivi läbivaatamine

    Seadusandlik

    Läbivaatamise eesmärk on parandada ühtlust, õiguskindlust ja määratluste täpsust ning samal ajal vältida olemasolevaid probleeme kehtiva kindlustusvahenduse direktiivi rakendamisel liikmesriikide tasandil.

    87.

    Ühenduse kaubamärgi määruse ja kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise direktiivi läbivaatamine

    Seadusandlik

    Eesmärk on uuendada, muuta sujuvamaks ja ajakohastada vajalikus ulatuses nii ELi määrust kui ka direktiivi ning panna alus tõhusamale koostööle Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahel, et muuta kaubamärgisüsteem Euroopas tervikuna tõhusamaks, tulemuslikumaks ja järjepidevamaks.

    88.

    Algatus ettevõtjate poolt mittefinantsteabe avalikustamise kohta

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on parandada ettevõtjate mittefinantsteabe läbipaistvust, vältides samas halduskoormuse põhjendamatut suurenemist.

    89.

    Interneti hasartmängud siseturul

    Muu kui seadusandlik

    Teatis on jätk rohelisele raamatule interneti hasartmängude kohta siseturul, andes sisulise hinnangu arutelu vastustele ning selle tulemusena määratledes 1) peamised katsumused, mis tulenevad riiklike reguleerimismudelite kooseksisteerimisest siseturul, ja 2) algatused, mis tuleb võtta liikmesriikide ja ELi tasandil.

    90.

    Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

    Seadusandlik

    Peamine eesmärk on kohandada direktiivi (2004/48/EÜ) tänapäeva probleemidele tagamaks, et intellektuaalomandi õiguseid saab ELis tõhusalt ja ühtselt kaitsta, seda eriti digitaalkeskkonnas. Mitut direktiivi sätet tuleks selgitada, et saavutada nende järjepidev tõlgendamine ja jõustamine.

    91.

    Väärpabereid käsitlev direktiiv

    Seadusandlik

    Meetme peamine eesmärk on vähendada lahknevusi liikmesriikide elektrooniliselt registreeritud väärtpabereid käsitlevas materiaalõiguses ja seeläbi lihtsustada oluliselt finantsturutehinguid ja suurendada nende õiguskindlust.

    92.

    Lõpetamisel toimuv tasaarveldus

    Seadusandlik

    Lõpetamisel toimuv tasaarveldus on oluline riski maandamise vahend vastaspoole krediidiriski vähendamiseks, sest see annab maksejõuetuse puhul prioriteedi mitte tagatiseta võlausaldajatele, vaid lepingust tulenevaid kohustusi täitvale lepingupartnerile. Eesmärk on suurendada kahe- ja mitmepoolsete tasaarvelduslepingute õiguskindlust ja turvalisust, kuid samuti anda finantssektori kriisiohjamise ELi raamistiku (vt KOM(2010) 579) osana riiklikele asutustele volitused peatada ajutiselt lõpetamisel tehtavad tasaarveldused.

    93.

    Algatus teatamise ja kõrvaldamise korra kohta

    Peamised poliitilised eesmärgid on järgmised: aidata kaasa digitaalse ühtse turu heale toimimisele, võidelda ebaseadusliku tegevuse vastu internetis, tagada teatamise ja kõrvaldamise korra läbipaistvus, tõhusus, proportsionaalsus ja vastavus põhiõigustele, tagada tasakaalustatud ja töötav lähenemine teatamise ja kõrvaldamise korrale, keskendudes põhiõigustele ning innovatsioonile ja majanduskasvule avalduvale mõjule.

    94.

    Kindlustuse tagamise skeemid

    Seadusandlik

    Eesmärk on tagada, et kindlustuse tagamise skeemid on kõigis liikmesriikides olemas ning et need vastavad miinimumnõuetele.

    95.

    Kolmas rahapesuvastane direktiiv

    Seadusandlik

    Tulemas on rahvusvaheliste standardite läbivaatamine, mis on kavandatud lõppema 2012. aasta veebruariks. Samuti on alanud komisjoni direktiivi enda läbivaatamine ja aruanne on kavandatud 2012. aasta algusesse. Kindlasti on vaja kiiresti rakendada rahvusvahelisi standardeid, kui need on kord ELi õigusaktidesse üle võetud.

    96.

    Finantskonglomeraatide direktiivi (2002/87/EÜ) muutmine

    Seadusandlik

    Pärast finantsstabiilsuse nõukogu (G20) 2010. aasta jaanuari otsust uurida finantskonglomeraatide emaettevõtjate reguleerimist, pühendub komisjon lepingutele ja soovitustele G20 tasandil, et tugevdada järelevalve kontrolli keerukate finantskontsernide emaettevõtjate üle, kelleks on tänapäeval enamasti reguleerimata valdusettevõtjad. Kapitalinõuete direktiivi ja Solventsus II tõhusus ning ka finantssektori seotud regulatsioonid, nagu eurofondide ja alternatiivse investeerimisfondi valitseja regulatsioonid, ning eelkõige kriisijuhtimisraamistik võiksid olla palju tugevamad, kui emaettevõtjad oleksid otseselt vastutavad kõigi nõuete järjepideva täitmise eest kongolmeraadi tasandil ja kõigis kontserni reguleeritud ettevõtetes ja peaksid sellest aru andma.

    Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus

    97.

    Romade integreerimise toetamine – Euroopa Komisjoni esimene aruanne

    Muu kui seadusandlik

    Esimeses aastaaruandes hinnatakse riiklikke romade integreerimise strateegiaid, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama 31. detsembriks 2011.

    98.

    Haavatavate isikute kategooriasse kuuluvate kahtlustatavate või süüdistatavate isikute suhtes kriminaalmenetluses kohaldatavad spetsiaalsed kaitsemeetmed

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on tagada, et kogu ELis pööratakse kriminaalmenetluses erilist tähelepanu kahtlustatavatele või süüdistatavatele isikutele, kes ei saa aru või ei suuda jälgida menetluste sisu või tähendust näiteks oma vanuse, vaimse või füüsilise seisundi tõttu.

    99.

    Miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta

    Seadusandlik

    Võimaldada liikmesriikidel tõhusamalt võidelda ebaseadusliku uimastiäri vastu ja toetada ühtset ELi lähenemist uimastiärile, ühtlustades kuritegusid ja sanktsioone, tegeledes 2009. aastal läbi viidud raamotsuse 2004/757/JSK hindamisel leitud puudujääkidega ja asendades selle õigusakti uuega.

    100.

    Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetus, riski hindamine ja kontroll

    Seadusandlik

    Ettepaneku muuta nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK eesmärk on parandada hindamisprotsessi ja teatavaid menetlustoiminguid, võttes arvesse selle õigusaktiga seoses viimase kolme aasta jooksul saadud kogemusi ja avastatud piiranguid.

    101.

    Euroopa juurdepääsetavuse akt: parandada kaupade ja teenuste juurdepääsetavust siseturul

    Seadusandlik

    Ettepanek luua direktiiv, et parandada puuetega ja vanemaealistele inimestele juurdepääsetavate kaupade ja teenuste turgu, tuginedes „universaaldisaini” lähenemisviisile. See ettevõttesõbralik algatus hõlmab siduvaid meetmeid, et soodustada juurdepääsetavusstandardite kasutuselevõttu ja ühtlustamist.

    102.

    Parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhatustes (pehme õigus)

    Seadusandlik

    Pärast soolise võrdõiguslikkuse strateegiat tahetakse soovitusega parandada soolist tasakaalu äriühingute juhatustes. Sooline võrdõiguslikkus on põhiõigus ning ka äärmiselt oluline ELi majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

    103.

    Reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipaketid

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on vaadata läbi nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ ja ajakohastada kehtivaid eeskirju pakettreise ostvate tarbijate kaitsmiseks, eriti internetist ostmisel, ning lihtsustada pakettreiside ostmist muudest liikmesriikidest.

    104.

    Eurojusti struktuuri reform

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on arendada ja tugevdada Eurojusti toimimist ning leida viise, kuidas kaasata Eurojusti tegevuste hindamisse Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid.

    105.

    Kuriteoohvritele hüvitise maksmine

    Seadusandlik

    Komisjoni ettepanek vaadata läbi direktiiv nr 2004/80 tagab, et kuriteoohvrid saavad õiglase ja asjakohase hüvitise kõigis liikmesriikides, aidates sellega kaasa vastastikuse usalduse tekkimisele liikmesriikide vahel. Ettepanek tugineb põhjalikule uurimusele hüvitise kõigi aspektide kohta, et teha kindlaks praegused takistused, nende päritolu ja võimalikud lahendused.

    106.

    Piiriüleste liiklusõnnetuste aegumistähtajad

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatuse eesmärk on suurendada kodanike õiguskindlust aegumistähtaegade osas piiriüleste liiklusõnnetuste korral.

    107.

    E-õiguskeskkond

    Seadusandlik

    Algatusega tugevdatakse e-õiguskeskkonna projekti kui vahendit, millega edendada majanduskasvu ja õiguskindlust siseturul. E-õiguskeskkonna projekti eesmärk on toetada õiguspoliitikat, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et parandada ja muuta sujuvamaks õigusteavet ELis, lihtsustada juurdepääsu õigusele kõigis liikmesriikides ning lihtsustada õiguskoostööd ja menetlusi.

    108.

    Alternatiivne vaidluste lahendamise vahend ettevõtetevahelisteks vaidlusteks

    Seadusandlik

    Selle meetmega täiendatakse komisjoni seadusandlikku ettepanekut tarbijavaidluste alternatiivse lahendamise kohta ettevõtetevahelistele vaidlustele kohandatud mehhanismiga. Alternatiivse vaidluste lahendamise soodustamine parandab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate valmidust tegeleda piiriülese kaubandusega ja edendab siseturu toimimist.

    109.

    Maksejõuetusmenetlus

    Seadusandlik

    Maksejõuetusmenetluse määruse (EÜ) nr 1346/2000), sealhulgas kontsernide ja ettevõtjate maksejõuetuse küsimuse läbivaatamine eesmärgiga tõsta piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusust ja toimet.

    110.

    Isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastastikune tunnustamine

    1) teatud perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikune tunnustamine

    Seadusandlik

    Ettepanek peas hõlmama teatud perekonnaseisudokumentide (s.t sünni, isaduse, lapsendamise, nime ja surmaga seotud dokumentide) õigusjõu vastastikust tunnustamist.

    111.

    2) formaalsustest loobumine dokumentide legaliseerimiseks liikmesriikide vahel

    Seadusandlik

    Järelmeetmed rohelisele raamatule dokumentide vaba ringluse kohta: perekonnaseisudokumendid, autentsed dokumendid ja õigusaktide lihtsustamine. Ettepanek peaks hõlmama formaalsustest loobumist dokumentide legaliseerimiseks liikmesriikide vahel.

    Õigusküsimused, tarbijakaitseküsimused ja konkurentsipoliitika

    112.

    ELi raamistik kollektiivse õiguskaitse kohta

    Tuleb veel kindlaks määrata

    Algatusega jätkatakse varasemat komisjoni mitmetahulist tööd kollektiivse õiguskaitse valdkonnas ELi tasandil.

    Merendus ja kalandus

    113.

    Mereala ruumilise planeerimise raamistiku loomine

    Seadusandlik

    Tagada, et liikmesriikidel oleks püsiv, usaldusväärne ja tulevikku suunatud integreeritud planeerimise raamistik mereala kasutamise optimeerimiseks, millest saab kasu majandusareng ja merekeskkond, ning et seda tehes kohaldatakse ühtset lähenemisviisi, et hõlbustada piiriülest mereala ruumilist planeerimist. Selle algatuse liik – tõenäoliselt direktiiv – tuleb veel kinnitada.

    114.

    Sinine kasv: keskkonnasäästlik majanduskasv ookeanidest, meredest ja rannikutelt.

    Muu kui seadusandlik

    Teatises tuginetakse käimasoleva uuringu tulemustele, millega uuritakse keskkonnasäästlikku majanduskasvu ja tööhõivet välja kujunenud, arenevates ja potentsiaalsetes merendussektorites, mis põhinevad mere- ja rannikuressursside kui innovatsiooni ja konkurentsivõime vedajate uudsel kasutamisel.

    ELi finantshuvide kaitse

    115.

    Euroopa Liidu finantshuvide kaitse, sealhulgas kriminaalõiguse abil*

    Seadusandlik

    Algatus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikel 4 ja on jätkumeede teatisele Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise kohta, sealhulgas kriminaalõiguse abil. (2012. aasta 3. kvartal)

    116.

    Kriminaalkaristuse kasutamine, et tugevdada euro kaitsmist võltsimise eest

    Seadusandlik

    Algatus võiks täiendada raamotsust 2000/383/JSK ja selle asendada. Selle eesmärk on suurendada euro kaitset, võimaldades tõhusamaid kriminaalõigusakte ja -menetlusi ning ELi eeskirjade rangemat jälgimist liikmesriikides. Kodanikud peaksid olema piisavalt kaitstud europettuste ja võltsimise vastu kriminaalkaristuste rakendamise abil.

    117.

    Vastastikune abi liikmesriikide haldusasutuste vahel ning koostöö komisjoni ja viimatinimetatute vahel, et tagada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide korrektne kohaldamine.

    Seadusandlik

    Lihtsustada ja täpsustada õigusakte, et parandada juurdepääsetavust ja saavutada eelarve kokkuhoid, kuna osaliselt käsitlevad samu küsimusi määrus (EÜ) nr 515/97 ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta.

    Regionaalpoliitika

    118.

    Tulevikustrateegia Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele

    Muu kui seadusandlik

    Teatis Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade tulevikustrateegia kohta, mis järgneb piirkondade ja liikmesriikide ühismemorandumitele „The OR at the horizon 2020” („Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad 2020. aastal”) ja nende muudele ettepanekutele.

    Teadustegevus ja innovatsioon

    119.

    Euroopa teadusruumi raamistik

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Euroopa teadusruumi raamistik on alus strateegilise poliitika sidususe ja kooskõlastatuse saavutamiseks ELi ja liikmesriikide vahel, mille eesmärk on suurendada Euroopa teadussüsteemi tõhusust seeläbi, et kasutatakse paremini piiriülese sünergia ja täiendavuse potentsiaali (nt teadlaste liikuvus ja tööalaste võimaluste parandamine, teadustööd tegevate ja seda rahastavate organisatsioonide piiriülesed tegevused, teaduse infrastruktuur, teadmiste ringlus ja koostöö kolmandate riikidega).

    120.

    2012. aasta innovaatilise liidu olukord – muudatuste kiirendamine

    Muu kui seadusandlik

    Selles teatises nimetatakse järgmised sammud, mis tuleb võtta majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks innovatsiooni kaudu. Selles sisalduvad järgmised poliitikaettepanekud: kiiresti kasvavate innovaatiliste ettevõtete uue näitaja üksikasjalik määratlus koos võrdleva hinnanguga liikmesriikide innovatsioonitulemuste kohta, järelmeetmed innovaatilise liidu kohustuste kohta, kus edu ei ole saavutatud, ning ettepanek süvalaiendada innovatsiooni ELi tegevuspõhimõtetele.

    121.

    Teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonna rahvusvahelise koostöö arendamine ja keskendamine

    Muu kui seadusandlik

    Euroopa peab tegema oma peamiste partneritega strateegilisemat koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni vallas, et tõsta uuringute taset ja edendada tööstuslikku konkurentsivõimet, tegeleda ülemaailmsete ühiskondlike probleemidega ja toetada välispoliitikat. Teatises kirjeldatakse üksikasjalikke eesmärke, kriteeriume ja tööpõhimõtteid ELi rahvusvahelise koostöö rakendamiseks, arendamiseks ja keskendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku alusel.

    Maksundus ja tolliliit

    122.

    Maksuparadiisidega seotud hea juhtimine *

    Muu kui seadusandlik

    Algatusega luuakse tõhustatud strateegia, et kaitsta ELi väljaspool liitu asuvate koostööd vältivate õigussüsteemidega seotud probleemide eest (sealhulgas maksuparadiisid ja agressiivne maksuplaneerimine). (2012. aasta 4. kvartal)

    123.

    Narkootikumide lähteained

    Seadusandlik

    Komisjoni aruandes (KOM(2009) 709) rõhutati narkootikumide lähteaineid sisaldavate ravimite kõrvaletoimetamise ohtu. Mais 2010 kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekuid õigusaktide muudatuste kohta. Algatusega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004.

    124.

    Piiriüleste dividendide topeltmaksustamise kaotamine portfelliinvestoritele

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Lahendused topeltmaksustamise probleemidele, mis tekkisid maksude kinnipidamisest portfelliinvestoritele makstavatelt piiriülestelt dividendidelt.

    125.

    Tolliliidu olukord

    Muu kui seadusandlik

    Tolliliidu toimimise üldine hindamine, tolliliiduga seotud probleemid ja võimalused kaitsta ühtset turgu ja kodanikke. Analüüsi käigus selgunud vajakajäämistele ja vajadustele reageerimiseks viidatakse hinnangus edaspidistele algatusele tolli valdkonnas, et suurendada veelgi lisaväärtust, mida tolliliit annab ühtsele turule.

    126.

    Autode maksustamine

    Muu kui seadusandlik

    Tegeleda topeltmaksustamise probleemiga ja muude maksutõketega piiriülestes olukordades.

    127.

    Kiirreageerimismehhanism käibemaksupettuste vastu

    Seadusandlik

    Hiljutised kogemused on näidanud, et liit ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, kui teatavates liikmesriikides tuleb äkitselt tegemist teha suure arvu käibemaksupettuste juhtumitega. Seni on tehtud üksikutele liikmesriikidele erandeid peatada seda liiki pettused mõjutatud sektorites, kuid erandite andmise menetlus ei ole piisavalt paindlik, et tagada viivitamatu ja asjakohane reageerimine. Ettepanekus sisalduv uus mehhanism erandite tegemiseks – kiirreageerimismehhanism – tõstaks märgatavalt selliste probleemidega tegelemise kiirust. Selle lõppeesmärk on võidelda suurte petuskeemidega, enne kui nad hakkavad avaldama olulist mõju riigieelarvetele.

    Kaubandus

    128.

    Kaubandus- ja investeerimistõkete aruanne

    Muu kui seadusandlik

    Aruanne Euroopa Ülemkogule, et määrata kindlaks olulised turulepääsu takistused Euroopa eksportijate ja kolmandate riikide investorite jaoks ning kehtestada strateegiad nende takistuste kaotamiseks.

    Transport

    129.

    Raudtee pakett:

    1) juurdepääs raudteeturule*

    Seadusandlik

    Raudteeturu (riigisisese reisijateveo turu) edasine avanemine eeldab olemasoleva raudteeturule juurdepääsu käsitleva õigustiku (esimene raudtee pakett ja selle hilisemad muudatused) kohandamist ning raudteel avaliku reisijateveoteenuse osutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1370/2007 asjakohast muutmist, sealhulgas kohustuse kehtestamine sõlmida avaliku teenindamise lepingud võistleva pakkumismenetluse alusel. Algatusega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs raudtee-infrastruktuurile, kaasa arvatud raudteega seotud teenustele, eelkõige infrastruktuuri majandamise ja teenuste osutamise struktuurilise eraldamise kaudu (eristamine). Sellega koos esitatakse teatis raudteeturu korralduse läbivaatamise ja raudtee-infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu hindamise kohta.

    2) Euroopa Raudteeagentuur (ERA)*

    Seadusandlik

    Algatusega suurendatakse Euroopa Raudteeagentuuri rolli raudteeohutuse valdkonnas, eelkõige seoses järelevalve teostamisega riiklike ohutusasutuste poolt siseriikliku ohutuse tagamiseks võetavate meetmete ja nende järk-järgulise ühtlustamise üle. Selle eesmärk on ka saavutada sõidukite ühtse tüübiloa kehtestamine ja raudtee-ettevõtjate ühtse ohutustunnistuse kasutuselevõtmine. Vajaduse korral kohandatakse ohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevaid direktiive (2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ). (2012. aasta 4. kvartal)

    130.

    Puhas energia transpordiks:

    alternatiivne kütusestrateegia

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Valges raamatus rõhutatakse vajadust murda transpordisüsteemi sõltuvus naftast. Selle algatuse eesmärk on kiirendada alternatiivse transpordi sisenemist ELi turule, sealhulgas vajalike standardite väljatöötamist seadmete ja hoidlate jaoks. Selles tehakse kindlaks võimalikud ELi meetmed, et soodustada ELis alternatiivsete kütuste kasutamist ja anda tööstusele, avalikule sektorile ja tarbijatele selge ja ühtne arusaam muutustest alternatiivseid kütuseid kasutavate transpordisüsteemide turul.

    131.

    Lennureisija õigused: lennureisist mahajätmine, pikaajaline hilinemine ja lendude tühistamine

    Seadusandlik

    Määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamine kaitseb lennureisijate õigusi, tagades, et reisijaid teavitatakse ja abistatakse piisavalt ning vajaduse korral hüvitatakse neile kahju iga tüüpi lennukatkestuste ja pagasi kadumise/kahjustamise korral. Sellega parandatakse õiguskindlust ja tagatakse õiglane ja proportsionaalne majanduskoormus eriolukordades, mille eest lennuettevõtjad ei vastuta (vääramatu jõud), ning finantskulude parem jagamine. Sellega koos esitatakse ka algatus „Lennuettevõtja vastutus reisijate ja nende pagasi õhuveol”.

    2013. aastaks kavandatud algatused

    Pealkiri

    Algatuse liik

    Eesmärkide kirjeldus

    Põllumajandus

    Mahepõllumajandus

    Seadusandlik

    Vaadata läbi mahepõllumajanduse põhiõigusakt pärast arutelu Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega, mis põhineb 2011. aastal esitatud aruandel (nõukogule esitatud aruanne, mis käsitleb seda, kuidas kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta).

    Uus ELi metsandusstrateegia

    Muu kui seadusandlik

    Kehtiv ELi metsandusstrateegia võeti vastu 1998. aastal nõukogu määrusena (1999/C 56/01). Algatuse eesmärk on hinnata, mil määral vastab strateegia praegustele vajadustele ja poliitikakontekstile ning teha ettepanek uue strateegia vastuvõtmiseks, mis arvestab praeguse strateegia vastuvõtmise järel ilmnenud probleemidega, eriti kliimamuutuste ja ELi taastuvenergiapoliitika vallas.

    Kliimameetmed

    ELi kohanemisstrateegia

    Muu kui seadusandlik

    Liikmesriike mõjutav kliimamuutuste kahjulik toime avaldab märkimisväärset mõju majandusele ja keskkonnale. Strateegia ergutab ELi tegelema kliimamuutuste edaspidiste mõjudega. See keskendub ELi lisaväärtusega meetmetele. Strateegia põhieesmärgid on tugevdada teadmusbaasi kliimamuutustega kohanemise kohta ja töötada välja asjakohane ELi kohanemispoliitika raamistik.

    Raskeveokite süsinikdioksiidi heidete vähendamise strateegia

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatusega tegeldakse raskeveokite süsinikdioksiidi heidete suurenemise probleemiga. Üldeesmärk on vähendada heiteid kulutasuval viisil. Algatus on jätk valgele raamatule: Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas, KOM(2011) 144.

    Konkurents

    Algatus sisuliste riigiabi eeskirjade vallas: riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamine

    Seadusandlik

    Kuna praegune üldise grupierandi määrus kaotab 2013. aasta lõpus kehtivuse, tuleb see läbi vaadata. Koos üldise grupierandi määruse läbivaatamisega ühtlustatakse ka mitut ELi 2020. aasta strateegiaga seotud riigiabi suunist (teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, riskikapital, keskkond). Pärast 2013. aastat saab kavandada suuniste edasist konsolideerimist (üldised riigiabisuunised). Ilmselt saab muudetud nõukogu määruse nr 994/98 alusel (vt 2012. aasta) laiendada üldise grupierandi määruse kohaldamisala.

    Vähese tähtsusega riigiabi määruse läbivaatamine

    Seadusandlik

    Vähese tähtsusega toetus on paindlik vahend abi andmiseks väga piiratud ulatuses. Komisjoni määrus vähese tähtsusega abi kohta käsitleb väikeseid toetussummasid, mida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ei peeta riigiabiks, sest need ei mõjuta kaubandust ega konkurentsi ning seetõttu ei kehti nende suhtes teatamiskohustus. Praegune tekst kaotab kehtivuse 2013. aasta detsembris.

    Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku läbivaatamine

    Muu kui seadusandlik

    Muudetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistik jõustus 2007. aastal. Raamistik on abiks liikmesriikidele, kes tahavad riigiabi kasutada täiendava vahendina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioon ergutamisel. Raamistik tuleb läbi vaadata 2013. aastaks.

    Digitaalarengu tegevuskava

    ELi pilvandmetöötluse strateegia suunas

    Muu kui seadusandlik

    Teatises käsitletakse kehtiva õigusraamistiku mitut aspekti, mille sõnastamisel arvestati vähenõudlikumate rakendustega. Eriti tõstatab pilvandmetöötlus konkreetseid küsimusi seoses andmekaitse ja andmete säilitamisega, kohaldatavate õigusaktide ja vastutusega ning tarbijakaitsega. Samuti käsitletakse andmete ja rakenduste koostalitlusvõime, standardimise ja porditavuse küsimusi.

    Haridus, kultuur ja noored

    Kõrghariduse rahvusvahelistumine

    Muu kui seadusandlik

    Üha suurem arv kõrgkoole võtab vastu üliõpilasi väljastpoolt ELi liikmesriike, vahetab üliõpilasi, õppejõude ja teadmisi ning tegeleb rahvusvahelise koostööga õpetamise ning teadusuuringute alal. Teatises käsitletakse ELi kõrgharidussektori rahvusvahelistumise strateegiat. Maailmas, kus kõik on üha enam omavahel seotud, on partnerlused kõrghariduses, mis saavad luua uurimis- ja õpetamispädevust ning suurendada ülikoolide mõju teadmussiirde edasiandjatena, ELi jaoks üks strateegiline viis tegelda globaalsete ülesannetega.

    Noorte liikuvuse kaart (pehme õigus)

    Seadusandlik

    See juhtalgatuse „Noorte liikuvus” meede peaks hõlbustama kõigi 13- kuni 30aastaste Euroopas elavate noorte liikuvust ja osalust. See tugineks olemasolevatele kaartidele, mis juba pakuvad noortele inimestele soodustusi paljudes valdkondades (reisimine, kultuur, kaubad, majutus jne). Olemasolevad kaardid, mis vastavad ELi kvaliteedikriteeriumitele, saaksid noorte liikuvuse (YoM) märgi.

    Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

    Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest

    Seadusandlik

    Eesmärk on vaadata läbi kehtiv õigusraamistik (direktiiv nr 2004/37), et kehtestada lubatavad vähiriski tasemed, parandada riskijuhtimist ning hinnata direktiivi kohaldamisala ulatust, et see hõlmaks uusi riskitegurid ja reproduktiivtoksilisi aineid.

    Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

    Seadusandlik

    Määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EL) nr 987/2010 esimene läbivaatamine pärast viimase jõustumist 2010. aasta mais, et täiendada või kohandada eeskirju esimeste rakendusaastate põhjal.

    Teatis pikaajalise hoolduse kohta

    Muu kui seadusandlik

    Pärast komisjoni talituste töödokumenti 2011. aastal ja arutelusid sotsiaalkaitsekomitees esitab komisjon poliitikasuunised, et reageerida pikaajalise hoolduse osutamise kasvavale vajadusele.

    Energeetika

    Energiatehnoloogiad tulevases Euroopa energiapoliitikas

    Muu kui seadusandlik

    Teatise eesmärk on määratleda, milline on energiatehnoloogiate roll CO2-heidete vähendamise saavutamisel, töötada välja terviklik lähenemine energiatehnoloogiate arendamise toetamiseks kooskõlas energiavisiooniga aastaks 2050 ning tugevdada liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelist sünergiat energiapoliitika kujundamisel, edendades lähenemist ja koostööd riiklike ja ELi innovatsiooniprogrammide vahel.

    Energiatõhusus

    Muu kui seadusandlik

    Järelmeetmed juunis 2011 tehtud ettepanekule, milles arendatakse edasi praegust tööd energiakavaga aastani 2050 ning valmistatakse ette üldsuunitlus energiatõhususe alal aastani 2020 ja hiljem.

    Laienemis- ja naabruspoliitika

    Iga-aastane laienemispakett 2013

    Muu kui seadusandlik

    Nõukogu on palunud komisjonil esitada regulaarsed aruanded kanditaatriikide ja võimalike kandidaatriikide kohta. Komisjoni strateegiadokument võimaldab Euroopa Ülemkogul määratleda iga aasta lõpus laienemise peamised strateegilised suunad.

    Keskkond

    Õhukvaliteedipoliitika läbivaatamine

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Läbi vaadatud seadusandlikud ettepanekud ELi õhukvaliteedi ja riiklike õhusaaste piirmäärade direktiivide kohta, et hinnata kehtiva õhusaaste- ja õhukvaliteedipoliitika rakendamist ning saavutusi.

    Tervise- ja tarbijaküsimused

    Kloonimistehnika kasutamine toidutootmises

    Seadusandlik

    Algatus on jätk komisjoni 2010. aasta aruandele loomade kloonimise kohta toiduainete tootmiseks ja vastab üleskutsele täpsustada siseturul loomade kloonimist käsitlevat õigust.

    Kulutused veterinaariavaldkonnas

    Seadusandlik

    Nõukogu otsuse 90/424/EÜ läbivaatamise eesmärk on töötada praegu koostamisel oleva uue ELi loomatervishoiuseaduse raames välja ELi ühtlustatud kulude ja vastutuse jagamise kava.

    Siseasjad

    ELi sisserändekoodeks

    Seadusandlik

    Kõigi sisserändevaldkonda käsitlevate õigusaktide konsolideerimine, alustades seaduslikust rändest ning vajadusel Stockholmi programmiga ette nähtud olemasolevate sätete laiendamine.

    Teatis tagasisaatmispoliitika kohta ja aruanne tagasisaatmisdirektiivi rakendamise kohta

    Muu kui seadusandlik

    Teatis on vahekokkuvõte, milles hinnatakse senist edasiminekut ühtse ELi tagasisaatmispoliitika väljatöötamisel ning tuuakse välja mõned konkreetsed ideed poliitika edasiseks edendamiseks ja kujundamiseks.

    Tööstus ja ettevõtlus

    Mootorsõidukite siseturu rakendamise tugevdamine

    Seadusandlik

    Üldine poliitiline eesmärk on kaitsta ja tugevdada mootorsõidukite siseturgu, tagades, et kõik autotööstuse toodete tüübikinnituse raamseaduste tõhusaks ja ühtseks rakendamiseks ning jõustamiseks vajalikud mehhanismid on loodud.

    Siseturg ja teenused

    Õiglane hüvitis kaitstud teostest füüsiliste isikute isiklikuks kasutamiseks tehtud koopiate eest

    Seadusandlik

    Tagada, et direktiivi alusel loodud õiglase hüvitamise kavad toimivad viisil, mis tagab, et õiguste omajad saavad neile kuuluva tulu, seejuures takistamata elektroonilise meedia ja elektroonikaseadmete siseturu toimimist.

    Makseteenused siseturul

    Seadusandlik

    Direktiivi 2007/64/EÜ läbivaatamise eesmärk on luua Euroopas integreeritud, konkurentsil põhinev, tõhus ja kasutajasõbralik maksete turg.

    Piiriülesed maksed ELis

    Seadusandlik

    Määruse (EÜ) nr 924/2009 läbivaatamisel keskendutakse artiklis 15 määratletud küsimustele. Kuid olulisi muudatusi määruse (EÜ) nr 924/2009 teksti võivad kaasa tuua ka ELi maksete turu pidev integreerimine, muudatused makseteenuste direktiivis, mida komisjon samaaegselt läbi vaatab, ning ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) ülemineku määruse vastuvõtmine. Eesmärk on luua Euroopas integreeritud, konkurentsil põhinev, tõhus ja kasutajasõbralik maksete turg.

    Rohelise raamatu järelmeetmed: integreeritud Euroopa turg kaardi-, interneti- ja mobiilimakseteks

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Euroopa elektrooniliste jaemaksete turu, täpsemalt digitaalse ühtse turu integreerimine on üks prioriteetidest, mis on määratletud digitaalarengu tegevuskavas. Rohelise raamatu järelmeetmete eesmärk on aidata kaasa rohkem konkurentsil põhineva, tõhusa, innovatiivse ja turvalise makseteenuste turu loomisele Euroopas.

    Võimalik kriisijuhtimis- ja kriisilahendusraamistik finantsasutustele, mis ei ole pangad

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Pärast seda, kui 2011. aasta lõpus avaldatakse aruanne, milles käsitletakse vajadust kriisijuhtimise korra kehtestamiseks finantsasutustele, mis ei ole pangad (kesksed vastaspooled, kindlustusseltsid, riskifondid jne), võidakse esitada seadusandlikke ettepanekuid ametiasutustele volituse ja vahendite andmiseks, et tegelda nende finantsasutuste krahhidega, mis ei ole pangad.

    Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus

    Määrus, mis käsitleb ELi vihjeliine kadunud laste otsimiseks

    Seadusandlik

    Algatus on jätkumeede 2010. aasta teatisele laste 116-vihjeliini kohta ning selle eesmärk on tagada 116-vihjeliini nõuetekohane toimimine kõigis liikmesriikides.

    Euroopa lepinguõiguse õigusakt kindlustusteenuste valdkonnas

    Seadusandlik

    Hõlbustada piiriülest kauplemist teatud finantstoodetega (eriti kindlustustoodetega), töötades välja Euroopa lepinguõiguse eeskirjad finantsteenuste valdkonnas.

    Vastastikune õiguste äravõtmise tunnustamine

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on tagada vastastikune õiguste äravõtmise tunnustamine kriminaalasjades vastu võetud kohtuotsuse alusel, et kohaldada selliseid meetmeid liikmesriigis, mis ei ole kohtuotsuse teinud liikmesriik.

    Tasuta õigusabi kriminaalasjades

    Seadusandlik

    Algatuses määratletakse ühised miinimumeeskirjad, et tagada kriminaalasjades kahtlusalustele ja süüdistatavatele õigus tasuta õigusabile süüdistuse esitamise ja kohtuprotsessi lõppemise vahelisel ajal või edasikaebuse menetlemise ajal.

    Euroopa sotsiaalpartneritega konsulteerimine võrdse tasustamise direktiivi läbivaatamise suhtes

    Muu kui seadusandlik

    Arvestades püsivalt suurt soolist palgalõhet Euroopas (ligikaudu 18 %), konsulteerib komisjon Euroopa sotsiaalpartneritega ELi võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitlevate õigusaktide ajakohastamise suhtes.

    Teise astme konsultatsioon Euroopa sotsiaalpartneritega töö-, pere- ja eraelu ühildamise suhtes

    Muu kui seadusandlik

    Konsulteerimise tulemusest sõltuvalt võib komisjon teha ettepaneku meetmeteks, mis täidavad üheaegselt kaht eesmärki – naiste tööhõive suurendamine (sest naistel lasub põhivastutus laste ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemisel) ning demograafilise probleemiga tegelemine.

    Kolmandate riikide süüdi mõistetud kodanikke käsitlev Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIC-TCN)

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on moodustada register kolmandate riikide kodanike kohta, kelle on mõistnud süüdi liikmesriikide kohtud.

    Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega

    Seadusandlik

    Teha määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaldamise hindamise järel muudatusi nimetatud õigusaktis ning kehtestada ühtsed miinimumstandardid vanemliku vastutuse kohta langetatud otsuste tunnustamiseks eesmärgiga tühistada välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõue selliste otsuste suhtes.

    Roheline raamat minimaalsete menetlusõiguste võimaliku laiendamise kohta

    Muu kui seadusandlik

    Roheline raamat vajaduse kohta kaasata süüdistatavate ja kahtlustatavate isikute minimaalsed menetlusõigused, mida ei käsitleta varasemates õigusaktide ettepanekutes (menetlusõiguste teekaardis).

    Liikmesriikides kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)

    Seadusandlik

    Määruse (EÜ) nr 1393/2007 läbivaatamisel pööratakse eritähelepanu edastavate ja vastuvõtvate asutuste tõhusale toimimisele ning keskendutakse kättetoimetamistaotluse täitmise praktilisele rakendamisele. See võib hõlmata ühtsete miinimumstandardite kehtestamist. Peale selle tunnistatakse algatusega kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000.

    Roheline raamat tsiviilmenetluse miinimumnõuete kohta ning vajalikud järelmeetmed

    Muu kui seadusandlik

    Teatud nõuete ja menetluslike tagatiste järgimine on eeltingimus piiriüleseks koostööks tsiviilõigusasjades. Neid küsimusi käsitlevad kehtivad Euroopa õigusaktid ei ole ei täielikud ega sidusad. Roheline raamat peaks algatama arutelu ühtsete miinimumnõuete kehtestamiseks ELi tsiviilmenetluses.

    2013. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta: edusammud ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamisel

    Muu kui seadusandlik

    Aruande eesmärk on hinnata edusamme ELi kodanike õiguste tõhusal teostamisel meetmete rakendamise kaudu, mis on esitatud 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta, ning määratleda edasised meetmed selleks, et viia lõpule ülejäänud takistuste kõrvaldamine, et ELi kodanikud saaks oma õigusi kasutada.

    Aruanne ELi kodanike ja nende pereliikmete õiguse kohta liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil

    Muu kui seadusandlik

    Aruande eesmärk on anda terviklik ülevaade direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmisest liikmesriikide õigusaktidesse ja selle rakendamisest kõikides liikmesriikides. Aruanne tugineb direktiivi mõju üldisele hindamisele ning selles tuuakse välja täiustamist vajavad valdkonnad.

    Merendus ja kalandus

    Kalavarude kaitse mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu

    Seadusandlik

    Ettepaneku eesmärk on töötada ühise kalanduspoliitika reformi järel välja uus tehniliste meetmete raamistik Atlandi ookeani ja Põhjamere kohta, et tagada mere bioloogiliste ressursside kaitse ja vähendada püügitegevuse mõju kalavarudele ja mereökosüsteemidele. Selle eesmärk on lihtsustada ja koondada olemasolevaid tehnilisi meetmeid, suurendades kohastel juhtudel nende tõhusust, eriti seoses meetmetega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 850/98 ja selle erinevates muudatustes, ent samuti seoses tehniliste meetmetega, mida käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1288/2009, ja praegu kehtivates taastamiskavades.

    Valge raamat mereseire kohta

    Muu kui seadusandlik

    Teatises esitatakse vahekokkuvõte senistest saavutustest ja tehakse ettepanek edaspidiste meetmete kohta. See hõlmab ka ühise teabejagamiskeskkonna loomise finantsmõjusid.

    Mereseire integreerimine: ühise teabejagamiskeskkonna rakendamine, sh selle rahaline külg

    Muu kui seadusandlik

    Teatises esitatakse vahekokkuvõte senistest saavutustest ja tehakse ettepanek edaspidiste meetmete kohta. See hõlmab ka ühise teabejagamiskeskkonna loomise finantsmõjusid.

    Pikaajaliste kavade kehtestamine või läbivaatamine seoses teatud varudega ja neid varusid kasutavate püügiettevõtetega

    Seadusandlik

    Mitut liiki hõlmavad kavad käsitlevad mitut kalavaru, mida püüavad samad püügiettevõtjad ja samas piirkonnas. Need põhinevad reformitud ühise kalanduspoliitika sätetel.

    ELi finantshuvide kaitse

    Euroopa Liidu finantshuvide kaitse, tugevdades halduskorda ja kriminaalmenetlusõigust, sealhulgas vastastikust abi

    Seadusandlik

    Eeskirjad teabevahetuse, vastastikuse abi ja tõendite kogumise kohta, mida ei käsitleta 2012. aasta algatuses finantshuvide kaitse kohta; ELi toimimise lepingu artikli 325 lõige 4.

    Euroopa Prokuratuuri asutamine, et kaitsta ühenduse finantshuve

    Seadusandlik

    Algatusega kavatsetakse sätestada raamistik ja tingimused Euroopa Prokuratuuri asutamiseks, mille ülesanne on kaitsta ühenduse finantshuve.

    Regionaalpoliitika; tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasatus; põllumajandus ja maaelu areng; merendus ja kalandus

    Partnerluslepingud liikmesriikidega

    Seadusandlik

    Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel sõlmitavate partnerluslepingutega kehtestatakse riiklike ja piirkondlike partnerite ning komisjoni kohustused. Partnerluslepingud on seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja riiklike reformikavade eesmärkidega. Nendes kehtestatakse integreeritud käsitus territoriaalseks arenguks, mida toetatakse ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu ja merendus- ja kalanduspoliitika vahenditest, ning need sisaldavad eesmärke, strateegilisi investeeringuid ja mitmeid tingimusi.

    Maksundus ja tolliliit

    Algatus piiriüleste maksuvaidluste vahekohtuks

    Seadusandlik

    Vaatamata kehtivatele õigusaktidele (vahekohtukonventsioon ja topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioon ELi liikmesriikide vahel) jääb liiga palju pikki topeltmaksustamisega seotud vaidlusi ELis lahendamata.

    Tollisanktsioonid

    Seadusandlik

    Algatusel on kaks eesmärki: tugevdada tollijärelevalvet, viies vastavusse õigusrikkumiste määratluse ja kvalifitseerimise ning vastavate tollisanktsioonide taseme ning tagada majandustegevuses osalejate võrdne kohtlemine tollisanktsioonidega seoses.

    Kaubandus

    ELi kaubandust kaitsvate õigusaktide ajakohastamine

    Seadusandlik

    Põhiliste dumpingu- ja subsiidiumivastaste määruste muutmine.

    Transport

    E-kaubavedu

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatuse eesmärk on luua nõuetekohane raamistik kaupade füüsilise liikuvusega kaasneva teabe elektroonilise kulgemise ajakohastamiseks, et toetada mitmeliigilise kaubaveo sõiduplaanide koostamist, teostamist, jälgimist ja aruandlust, tagada vastutus mitmeliigilise transpordi eest ja edendada turvalist, ohutut ja keskkonnasõbralikku transporti.

    Raamistik tulevaseks ELi meresadamapoliitikaks, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Algatus võimaldab sadamatel tõhusamalt käidelda kasvavat kaubakogust, luues hästitöötavaid logistikaahelaid; vaadata läbi sadamateenuste piirangud ja suurendada sadamate rahastamise läbipaistvust, täpsustades erinevate sadamatoimingute riiklikest vahenditest rahastamise eesmärke, et vältida mis tahes konkurentsimoonutusi, ja luua vastastikusel tunnustamisel põhinev raamistik sadamatöötajate koolitamiseks sadamatoimingute eri valdkondades.

    Maanteetranspordi siseturu pakett:

    1) aruanne maanteekaubavedude turu olukorrast

    Muu kui seadusandlik

    Aruandes analüüsitakse maanteekaubavedude turu olukorda ja hinnatakse kontrollimeetmete tõhusust ning töötingimuste arengut tegevusalal. Veel hinnatakse aruandes, mil määral eeskirjade ühtlustamine muu hulgas sellistes valdkondades nagu eeskirjade täitmise kontrollimine ja teekasutusmaksud ning samuti ka sotsiaalõigusnormid ja ohutusalased õigusaktid on edenenud ning mis on veel tegemata. Selles määratakse kindlaks, kuidas ja millise ajakava alusel on kabotaažituru avamine võimalik.

    2) juurdepääs maanteeveoturule ja juurdepääs autoveo-ettevõtja tegevusalale

    Seadusandlik

    Paketiga avatakse kabotaažiturgu veelgi. Selline avamine võiks tõhusust oluliselt suurendada, sest ebaotstarbekate tühisõitude hulk väheneb. Pakett võib hõlmata kabotaažiga tegelevaid liikuvaid töötajaid, et tagada õiglane konkurents. Paketiga võidakse ka laiendada kehtivaid eeskirju tegevusalale lubamise kohta (näiteks eeskirjade laiendamine ekspediitoritele) ning neid veelgi ühtlustada (näiteks seoses asutamise ja finantssuutlikkusega). Ettepanekuga muudetakse määrust (EÜ) nr 1072/2009 turule juurdepääsu kohta ja määrust (EÜ) nr 1071/2009 tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.

    3) miinimumeeskirjad karistuste ja nende täitmisele pööramise kohta kaubanduslikul eesmärgil kasutatavas maanteetranspordis

    Seadusandlik

    Direktiiviga sätestatakse ühtsed miinimumeeskirjad õigusrikkumiste, sealhulgas kuritegude ja karistuste määratluse kohta kaubanduslikul eesmärgil kasutatava maanteetranspordi alal. Selline ühtlustamine aitab eeskirjade eiramise korral vähendada konkurentsimoonutuste ja ebavõrdse kohtlemise juhtumeid.

    4) maanteesõidukite maksusüsteem

    Seadusandlik

    Algatuses edendatakse distantsil põhinevat teemaksude süstemaatilisemat kasutamist, peegeldades taristut ja väliskulusid, mis lähtuvad põhimõttest „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”. Selles sätestatakse veoautodele järk-järgult ühtne maksusüsteem, mis võib asendada kõikjal ELis olemasolevad ajapõhised maksed (Eurovignette ja riiklikud kleebised) ja võib-olla muud maksed (näiteks sõidukimaks). Algatus võib sisaldada õiguslikku raamistikku reisijate maksustamise kohta. See võib ka sisaldada sätteid elektrooniliste maanteemaksude kohta, kui nende täielikku koostalitlusvõimet ei ole saavutatud direktiivis 2004/52/EÜ sätestatud ajaks.

    2014. aastaks ettevalmistamisel olevad algatused

    Pealkiri

    Algatuse liik

    Eesmärkide kirjeldus

    Laienemis- ja naabruspoliitika

    Iga-aastane laienemispakett 2014

    Muu kui seadusandlik

    Nõukogu on palunud komisjonil esitada regulaarsed aruanded kanditaatriikide ja võimalike kandidaatriikide kohta. Komisjoni strateegiadokument võimaldab Euroopa Ülemkogul määratleda iga aasta lõpus laienemise peamised strateegilised suunad. Laienemispakett sisaldab ka Horvaatia jälgimist enne selle ühinemist.

    Keskkond

    Jäätmealase õigustiku eesmärgid

    Seadusandlik

    Teha ettepanek jäätmealase õigustiku (jäätmete raamdirektiiv, jäätmevoo direktiiv) eesmärkide läbivaatamiseks, et muuta EL ressursitõhusamaks.

    Prügiladirektiiviga kehtestatud prügilasse ladestamise vältimise sihttasemed

    Seadusandlik

    Vaadata läbi kehtivad jäätmete prügilasse ladestamise vältimise sihttasemed ning teha ettepanek uute sihttasemete kehtestamiseks muudele jäätmevoogudele, et saavutada 2050. aastaks järk-järgult jäätmete ladestamise täielik vältimine.

    Keskkonnavastutus

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Hinnata keskkonnavastutust käsitleva direktiivi rakendamist ja vaadata see vajaduse korral läbi.

    Bioloogilise mitmekesisuse strateegia

    Muu kui seadusandlik

    Järelmeetmed hõlmavad 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehindamist.

    Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus

    Roheline raamat rahvusvahelise eraõiguse kohta

    Muu kui seadusandlik

    Roheline raamat kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja tunnustamisküsimuste kohta, mis on seotud ettevõtete, ühenduste ja teiste juriidiliste isikute registreerimise ja liikumisega, sh ettevõtete, ühenduste ja teiste juriidiliste isikutega seotud aspektid ja õigus.

    Ühenduse kehtivate õigusaktide järjepidevuse parandamine tsiviilmenetlusõiguse valdkonnas

    Seadusandlik

    Tagada Euroopa tsiviilkohtumenetluse sidusus ja sätestada tsiviilasjade menetlemisele ühised minimaalsed menetlusstandardid.

    Maksundus ja tolliliit

    Lõpliku süsteemi kehtestamine liidusisese kaubanduse maksustamiseks

    Seadusandlik

    Ettepanekus määratletakse uus käibemaksuga maksustamise lõplik süsteem liidusisese kaubanduse sihtliikmesriigis ja tehakse lõpp ajutise iseloomuga kehtivale korrale. Ettepanek on seotud ELi käibemaksusüsteemi muutmisega, millega luuake ühtse turu jaoks tugevam ja tõhusam maksusüsteem.

    Transport

    Piletite uuenduslik müük, mitmeliigiliste sõiduplaanide koostamine, teabe edastamine, veebipõhine broneerimine

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Seadusandlik ettepanek võib koosneda teabele juurdepääsu, andmevahetuse ja vastutuse eeskirjadest.

    Lämmastikoksiidi (NOx) vähendamine lennunduses

    Seadusandlik / muu kui seadusandlik

    Komisjon tegeleb lennundusest tingitud lämmastikoksiidi heidetega pärast põhjalikku teaduslikku hindamist.

    II lisa: Lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise algatused

    Nr

    Pealkiri

    Algatuse liik

    Algatuse lihtsustavad ja halduskoormust vähendavad aspektid

    Lihtsustamisest või halduskoormuse vähendamisest kasu saav huvirühm

    Vastuvõtmise aeg

    Põllumajandus

    1.

    Rakenduseeskirjad seoses ühtse põllumajanduspoliitika alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega

    Seadusandlik

    Kooskõlas kehtivate määrustega (EÜ) nr 1122/2009 ja nr 65/2011 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada karistusi seoses nõuetele vastavusega, kui põllumajandustootja nõuete rikkumist peetakse väikseks või kui karistus nõuetele mittevastavuse eest ei ületa 100 eurot. Mõlemal juhul peab haldusasutus seejärel alati kontrollima, kas nõuetele mittevastavuse olukord on kõrvaldatud. Lissaboni lepingu kohandamine menetluse lihtsustamiseks ja järelkontrollide kohustuse kaotamine väikeste rikkumisjuhtude puhul ja järelkontrollide määra vähendamine 20 % võrra riskianalüüsi alusel põllumajandustootjate puhul, kelle karistus nõuetele mittevastavuse eest ei ületa 100 eurot.

    Liikmesriikide asutused ja põllumajandustootjad

    2012

    Digitaalarengu tegevuskava

    2.

    Elektroonilise identifitseerimise, autentimise ja allkirja üleeuroopaline raamistik

    Seadusandlik

    Suurendada e-allkirja kasutamist ja tagada võimalus tõeliseks piiriüleseks koostoimimisvõimeks riikide e-identiteetide (e-ID) vastastikuse tunnustamise ja heakskiitmise kaudu. E-allkirja kasutamine peab muutuma sama lihtsaks kui oma käega kirjutatud allkirja andmine, et lihtsustada elektroonilisi tehinguid kodanike, ettevõtete ja haldusasutuste vahel. Riiklike e-identiteetide vastastikune tunnustamine ja heakskiitmine kogu ELis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel kasutada oma riigi e-identiteeti kõikides liikmesriikides selleks, et kasutada liikmesriikide avaliku sektori ja haldusasutuste veebipõhiseid teenuseid ning kiirendada märkimisväärselt menetlusi.

    Ettevõtted, kodanikud ja avaliku sektori asutused

    2012

    Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

    3.

    Euroopa äriühingu põhikirja täiendamine töötajate kaasamisega seoses

    Seadusandlik

    Määratleda nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ võimalikud täiendused ja lihtsustada sellega töötajate Euroopa äriühingusse (SE) kaasamise korda. Sõltuvalt sotsiaalpartneritega peetava konsultatsiooni tulemustest võivad võimalikud muudatused lihtsustada muu hulgas töötajate kaasamist juhul, kui on toimunud muutusi pärast SE registreerimist, suhteid kaasamise riikliku ja riikidevahelise tasandi vahel ning osalemisel kontserni tasandil.

    Ettevõtjad ja töötajad

    2013

    4.

    Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamisega seoses

    Seadusandlik

    Selgitada välja võimalused nõukogu direktiivi 2003/72/EÜ lihtsustamiseks. Sõltuvalt Euroopa sotsiaalpartneritega peetava konsultatsiooni tulemustest hõlmavad võimalikud muudatused muu hulgas tuginemist standardeeskirjadele Euroopa ühistu asutamisel, täiendatud mehhanisme töötajate kaasamise kohandamiseks Euroopa ühistus toimuvate muutuste korral, igas liikmesriigis töötajate arvu alampiiri kehtestamist õiguse saamiseks osaleda spetsiaalses läbirääkimisorganis ja/või läbirääkimiste perioodi lühendada ning paremat sidet töötajate kaasamise Euroopa ja riikliku tasandi vahel.

    Ettevõtjad ja töötajad

    2013

    Energeetika

    5.

    Aruandlus ühendusesisese tuumamaterjali veo kohta

    Seadusandlik

    Tagada, et Euroopa tuumatööstus saaks ühtsest turust täielikku kasu. Kehtiv eelnevate lubade andmise süsteem mittetundlike tuumamaterjalide ühendusesiseseks veoks on ebaproportsionaalne vahend vajaliku teabe kogumiseks liikmesriikide kohustuste täitmise kohta Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ees vastavalt lisaprotokollile. Mõned valikuvõimalused asendaks lubade väljastamise teatamismenetlusega. Valitud lähenemine peaks vähendama halduskoormust liikmesriikide haldusasutustes ja ettevõtetes.

    Liikmesriikide asutused ja ettevõtjad

    2012

    Euroopa statistika

    6.

    Valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmed

    Seadusandlik

    Vähendada liikmesriikide ametiasutuste aruandluskoormust, kuna valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmeid (määrus (EÜ) nr 1221/2002) kogutaks ainult ühes tabelis, mitte kahes tabelis nagu praegu.

    Liikmesriikide ametiasutused

    2012

    7.

    Põllumajandusettevõtjate struktuuriuuringud (pärast 2013. aastat)

    Seadusandlik

    Määrusest (EÜ) nr 1166/2008 johtuva koormuse vähendamine: a) uuringute kavandamise kaudu; b) kasutades võimalusel kättesaadavaid sobivaid allikaid ja põllumajandusettevõtjate registreid.

    Põllumajandustootjad ja liikmesriikide asutused

    2012

    Tervise- ja tarbijaküsimused

    8.

    Toiduahela ulatuses läbiviidavad ametlikud kontrollid

    Seadusandlik

    Määruse nr 882/2004 läbivaatamise ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja muuta sujuvamaks olemasolevat õigusraamistikku, et suurendada liikmesriikide läbiviidavate toiduahela ametlike kontrollide tõhusust, samas viies miinimumini koormuse ettevõtjate jaoks. Tõhusam kontrolliressursside kasutamine aitab vältida kriise, piirates samas nõuetele vastavate ettevõtjate kulusid ja tagades võrdsed tingimused. See on seotud ka direktiividega 96/23/EÜ, 97/78/EÜ ja 91/496/EMÜ.

    Liikmesriikide ametiasutused, ettevõtjad ja eksportivad kolmandad riigid

    2012

    9.

    Seemnete ja paljundusmaterjali turustamine, et edendada seemnetega seotud innovatsiooni

    Seadusandlik

    Algatuse eesmärk on edendada innovatsiooni ning sellega soovitakse vähendada üldist halduskoormust ja lisada paindlikkust õigusraamistikku, pidades silmas globaliseerumist, spetsialiseerumist ja põllumajandusliku tooraine uute kasutusviiside väljaarendamist koos ühiskonna ootuste muutustega põllumajanduse ja looduskeskkonna vastastikuse mõju suhtes. Sellega ajakohastatakse ja lihtsustatakse õigusakte, asendades 12 seemneid ja paljundusmaterjali käsitlevat direktiivi üheainsa dokumendiga.

    Sordiaretajad, seemnete ja taimse paljundusmaterjali tarnijad, põllumajandustootjad ning teised seemnete ja taimse paljundusmaterjali kasutajad, põllumajandusliku tooraine töötlejad, lõpptarbijad, liikmesriikide ametiasutused ja Ühenduse Sordiamet.

    2012

    10.

    Kliinilised uuringud, et edendada kliinilisi teadusuuringuid ja innovatsiooni farmaatsiasektoris

    Seadusandlik

    Kliinilisi uuringuid käsitleva direktiivi (2001/20/EÜ) läbivaatamise ettepaneku eesmärk on suurendada teadmisi ja tugevdada innovatsiooni kliiniliste teadusuuringute valdkonnas. Võimalikud käsitletavad küsimused on halduslike viivituste vähendamine, lahknevate otsuste vältimine kogu ELis ja aruandluskorra ühtlustamine.

    Ettevõtjad (tootjad) ja liikmesriikide ametiasutused

    2012

    11.

    Pakett, milles sisaldub:

    1) veterinaarravimeid käsitlevad õigusaktid

    Seadusandlik

    Suurendada ravimite kättesaadavust turul, eriti väiksemate loomaliikide haiguste raviks või harvaesinevate haiguste raviks. Vähendada ettevõtjate koormust, ühtlustades veterinaarravimite loamenetlust, austades samas inimeste ja loomade tervishoidu ning keskkonda.

    Põllumajandustootjad, veterinaarravimite tootjad, turustajad, liikmesriikide ametiasutused

    2012

    12.

    2) ravimsööta käsitlevad õigusaktid

    Seadusandlik

    Ravimsööta käsitleva õigusakti (90/167/EMÜ) läbivaatamise eesmärk on täpsustada ravimsööta käsitlevate õigusaktide ulatust söödaõiguse muude osade ja veterinaarravimeid käsitlevate õigusaktidega seoses, käsitleda ravimite ja ravimsööda kaudu manustamise suhet ning veterinaarravimite manustamise eri viise kulukuse, ohutuse ja tõhususe aspektist. Algatuse eesmärk on kehtestada kogu ELis võrdsed tingimused, mis tagavad ravimsööda ohutu ja tõhusa kasutamise.

    Põllumajandustootjad, ravimsööda tootjad, turustajad, liikmesriikide ametiasutused

    2012

    13.

    Liittooted ja liha inspekteerimine. (Hügieenipakett)

    Seadusandlik

    Liittooted

    Viia kehtivad loomatervishoiu eeskirjad liittoodete impordi kohta vastavusse inimtervishoiu eeskirjadega ja suurendada konkurentsi kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel. Kehtestada üks sertifikaat nii inimeste kui ka loomade tervishoiu ning igasuguse loomset päritolu toidu kohta (halduskoormuse lihtsustamine).

    Liha inspekteerimine

    Vaadata läbi liha inspekteerimine, et see vastaks teatud zoonooside epidemioloogilistele suundumustele. Riskipõhisemas lähenemises tuleks põhjalikumalt käsitleda uusi ilmnevaid riske, pöörates vähem tähelepanu piiratud riskidele, millega lihtsustatakse menetlust ja vähendatakse halduskoormust. Algatus töötatakse välja, konsulteerides peamiste kaubanduspartneritega kolmandates riikides, et eksporti hõlbustada.

    Ettevõtjad, siseturul kauplejad, importijad, tarbijad, liikmesriikide ametiasutused, komisjon

    2012

    Siseasjad

    14.

    ELi sisserändekoodeks

    Direktiivid 2009/50/EÜ, 2005/71/EÜ, 2004/114/EÜ, 2003/019/EÜ ja 2003/86/EÜ

    Seadusandlik

    Kõikide õigusaktide konsolideerimine sisserände valdkonnas, alustades viiest kehtivast direktiivist seadusliku rände kohta. Õigusaktide sidususe parandamine, suurem läbipaistvus ja võimalike lünkade väljaselgitamine. Arvesse võetakse eelseisvate aruannete tulemusi direktiivide kohaldamise kohta.

    Liikmesriikide ametiasutused, kolmandate riikide kodanikud, kes on juba ELi rännanud, ja need, kes seda kaaluvad, tööandjad, teadusasutused.

    2013

    15.

    Schengeni piirieeskirjade (81/2009) läbivaatamine

    Seadusandlik

    Mitme muudatuse koondamine ühte õigusakti, sealhulgas muudatused viisainfosüsteemi kasutamise kohta ja 2011. aasta muudatused.

    Liikmesriikide ametiasutused

    2013

    Tööstus ja ettevõtlus

    16.

    Isikukaitsevahendid

    Seadusandlik

    Direktiivi 89/686/EÜ läbivaatamine ja vastavusse viimine toodete turustamise uue õigusraamistikuga. Direktiivi kohaldamisala täpsustamine, et hõlbustada tootjatel, turujärelevalveasutustel ja teavitatud asutustel seda rakendada. Tervisekaitse- ja ohutusnõuete ning vastavushindamise menetluse lihtsustamine.

    Ettevõtjad (tootjad)

    2012

    17.

    Reisijateveoks ette nähtud köisteed

    Seadusandlik

    Direktiivi 2000/9/EÜ läbivaatamine ja vastavusse viimine toodete turustamise uue õigusraamistikuga. Direktiivi teksti lihtsustamine, täpsustades peamisi mõisteid, määratlusi ja kohaldamisala, et parandada teksti sidusust ja hõlbustada tootjatel, liikmesriikide ametiasutustel ja kõikidel sidusrühmadel direktiivi kohaldada.

    Ettevõtjad (tootjad)

    2012

    18.

    Väetised

    Seadusandlik

    Lihtsustada menetlust, mis lubab turustada väetisi, sh uusi väetisesorte, kasvusubstraate ja mullaparandusaineid, ning vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, tunnistades määruse (EÜ) nr 2003/2003 kehtetuks. Samuti hõlbustab see kaubandust kolmandate riikidega.

    Ettevõtjad (tootjad)

    2012

    19.

    Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorid

    Muu kui seadusandlik

    Alates 1. jaanuarist 2014 muutub väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite suhtes kohustuslikuks uus IV etapi heitgaaside standard, üks aasta enne seda antakse tüübikinnitusi ainult IV etapi nõuetele vastavatele mootoritele. Selle algatusega viiakse direktiivi 97/68/EÜ sisse uued tehnilised kirjeldused selliste mootorite kontrollimiseks.

    Liikmesriikide ametiasutused (tehnilised teenistused) ja ettevõtjad (tootjad)

    2012

    Siseturg ja teenused

    20.

    Euroopa äriühingu (SE) põhikiri

    Seadusandlik

    Euroopa äriühingu (SE) põhikirja lihtsustamine (määrus (EÜ) nr 2001/2157) võimaliku laiema seadusandliku läbivaatamise kontekstis.

    Teavitamiskohustuste vähendamine, mis on seotud aruandluse, teabe avaldamise, sõltumatute ekspertide kasutamise ja koosolekutele esitatavate nõudmistega.

    ELi ettevõtjad, kellel on kavas SE asutada, ja ettevõtjad, kelle õiguslik vorm on SE.

    2013

    Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus

    21.

    Euroopa Parlamendi valimised

    Seadusandlik

    Kodanike ja riiklike haldusasutuste halduskoormuse vähendamine valimisprotsessis (direktiiv 93/109/EÜ) ning kehtiva mehhanismi tõhususe parandamine, et jõustada keeld hääletada samadel Euroopa valimistel kahes liikmesriigis.

    Kodanikud ja liikmesriikide ametiasutused

    2012

    22.

    Reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipaketid

    Seadusandlik

    Nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamine, et ajakohastada kehtivaid eeskirju tarbijate kaitseks, kes ostavad reisipaketi, eriti just interneti teel, ning hõlbustada reispakettide ostmist teistest liikmesriikidest.

    Lihtsustatakse ja kergendatakse täieliku korra kohaldamist väikestele ja väga väikestele reisikorraldajatele, kes korraldavad reise ühes liikmesriigis.

    Kodanikud ja tarbijad

    2012

    23.

    Liikmesriikides kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades

    Seadusandlik

    Määruse (EÜ) nr 1393/2007 läbivaatamine, mis käsitleb dokumentide kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades, keskendudes edastavate ja vastuvõtvate asutuste toimimise tõhususele ning kättetoimetamistaotluse täitmise tegelikule rakendamisele. Võimalik on ühiste miinimumnõuete kehtestamine.

    Lihtsustamine saavutatakse erinevate dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ja ühtlustatud kättetoimetamisviiside kasutuselevõtuga.

    Kodanikud ja liikmesriikide ametiasutused

    2013

    24.

    Ühenduse kehtivate õigusaktide järjepidevuse parandamine tsiviilmenetlusõiguse valdkonnas

    Seadusandlik

    Tagada Euroopa tsiviilkohtumenetluse sidusus ja sätestada tsiviilasjade menetlemisele ühised minimaalsed menetlusstandardid.

    Kodanikud ja liikmesriikide ametiasutused

    2014

    Merendus ja kalandus

    25.

    Pikaajalised kavad seoses teatavate varudega ja neid varusid kasutavate püügiettevõtjatega (mitut liiki hõlmavad kavad)

    Seadusandlik

    Mitut liiki hõlmavaid kavasid käsitlevate õigusaktide arvu vähenemine. Kalurite tegevus muutub lihtsamaks ja neil on selgem ülevaade nõuetest. Haldusasutustel on hõlpsam kavasid kontrollida ja täita.

    Kalurid ja liikmesriikide haldusasutused

    2013

    26.

    Kalavarude kaitse mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu

    Seadusandlik

    Lihtsustamine saavutatakse kehtiva tehniliste meetmete korra nende elementide tühistamisega, mis ei ole vajalikud või mida ei saa täita, ning eesmärgipõhise lähenemisviisi sisseviimisega uude raamistikku, kus tõendamise kohustus lasub sidusrühmadel.

    Kalandusettevõtjad (kalurid), liikmesriikide haldusasutused, kontrolliorganid ja teaduslikud uurimisasutused.

    2013

    Transport

    27.

    Reisilaevade ohutusnõuete läbivaatamine

    Seadusandlik

    Tõsta ohutust ja vältida konkurentsimoonutust rahvusvahelisi ja/või siseriiklikke reise tegeva mitme reisilaevatüübi puhul. Kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine ja täpsustamine, tühistades üleliigsed sätted, mida kohaldatakse praegu väikelaevade ja väikeste veoettevõtjate suhtes.

    Kõik mereahela osalised: alused, meeskonnad, laevandusettevõtjad, veoettevõtjad, sadamakogukond, väga paljud liikmeriikide ametiasutused (seadusandjad, kaitse-, otsimis- ja päästeteenistused, saastetõrje teenistused jne), rannikupiirkonnad, püügialused, merekeskkond laiemalt, kodanikud. Komisjon ja ELi ametid.

    2012

    28.

    Ühtne Euroopa taevas

    Seadusandlik

    Paremini kooskõlastada kaks ühtset Euroopa taevast käsitlevat õigusraamistikku: määrused (EÜ) nr 549–552/2004 ja määrus (EÜ) nr 216/2008, millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet. 2009. aasta ühtse Euroopa taeva 2. pakett ei muutnud piisavalt vanu ühtse Euroopa taeva määruseid, mis põhjustas selguse puuduse regulatiivses lähenemisviisis tehnilistele küsimustele.

    Kõik lennundussektori pooled

    2014

    III lisa kavand. Nimekiri tagasivõetavatest menetluses olevatest ettepanekutest 2

    Nr

    KOM / SEK / institutsioonidevaheline viide

    Pealkiri

    Tagasivõtmise põhjendus

    Komisjoni ettepaneku viide ELTs

    Laienemis- ja naabruspoliitika

    1.

    KOM(2007) 743 – 1. osa 2007/0255/APP 2007/0255 (AVC)

    Ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamise kohta Euroopa Ühenduse nimel

    Tehniline tagasivõtmine. Allkirjastamine toimus 29. aprillil 2008. Ettepanek esitati koos ettepanekuga KOM(2007) 743-2, mis käsitles stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel, mis jääb kehtima, kuna ratifitseerimismenetlus liikmesriikides on käimas.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 55, 28.2.2008, lk 5

    Keskkond

    2.

    KOM(2004) 532 2004/0183/COD

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse teatud loomaliikide humaanse püünisjahi standardid

    Euroopa Parlament lükkas selle tagasi. Komisjon kaalub teisi võimalusi.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 13, 19.1.2005, lk 6

    Siseasjad

    3.

    KOM(2009) 90 2009/0025/COD

    Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni seoses pikaajaliste viisade ja Schengeni infosüsteemi sisestatavate hoiatusteadetega

    Tehniline tagasivõtmine. Pärast õigusliku aluse ja menetluse muutmist detsembris 2009 liideti see dokumendi KOM(2009) 91 menetlemisega. Uus ettepanek võeti vastu 25. märtsi 2010. aasta määrusena (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 076, 25.3.2010, lk 20

    4.

    KOM(2009) 554

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (uuestisõnastamine)

    Vananenud. Asendatud ümbersõnastatud ettepanekuga KOM(2011) 319.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 26, 28.1.2011, lk 16

    5.

    KOM(2009) 618

    Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse seisukoht Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamismehhanismi kohta, mis tuleb Euroopa Ühenduse nimel vastu võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis osalevate riikide konverentsi kolmandal istungjärgul (Doha/Qatar, 9.–13. november 2009)

    Vananenud. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis osalevate riikide konverentsi kolmandal istungjärgul, mis toimus 9.–13. novembril 2009 Dohas, võeti vastu resolutsioon 3/1, mille pealkiri on „Läbivaatamismehhanismid”.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 26, 28.1.2011, lk 14

    6.

    KOM(2008) 676

    Ettepanek: nõukogu otsus elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi kohta

    Elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteem on nüüd määratletud kui mittekohustuslik süsteem, mis ei töötle isikuandmeid ega salastatud teavet. Nende tingimuste kohaselt ei ole süsteemi käitamiseks õiguslikku alust vaja ning seetõttu tuleb ettepanek tagasi võtta.

    Siseturg ja teenused

    7.

    KOM(2000) 412 (lõplik) 2000/0177/CNS

    Ettepanek: nõukogu määrus ühenduse patendi kohta

    Asendatud hilisemate ettepanekutega: (KOM(2011) 215) „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas” ja (KOM(2011) 216) „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas”.

    EÜT C 337E, 28.11.2000, lk 278–290

    8.

    KOM(2003) 827 2003/0326/CNS

    Ettepanek: nõukogu otsus anda Euroopa Kohtule pädevus ühenduse patendiga seotud vaidluste lahendamiseks

    Vananenud hilisemate ettepanekute esitamise tõttu: KOM(2011) 215 „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas” ja KOM(2011) 216 „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas“.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 96, 21.4.2004, lk 36

    9.

    KOM(2003) 828 2003/0324/COD

    Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Patendikohtu asutamise ja esimese astme kohtule esitatavate kaebuste kohta

    Vananenud hilisemate ettepanekute esitamise tõttu: KOM(2011) 215 „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas” ja KOM(2011) 216 „Ettepanek: määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas“.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 96, 21.4.2004, lk 36

    10.

    KOM(2008) 194 2008/0083/COD

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 86/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega

    Ettepaneku osas ei jõutud kokkuleppele ja samas pole põhjendatud alust arvata, et see ettepanek kunagi kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetaks.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 76, 25.3.2010, lk 1

    Õigusküsimused

    11.

    KOM(2007) 587 2007/0206/CNS

    Ettepanek: nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatavate aktsiiside struktuuri ja määrade kohta (kodifitseeritud versioon)

    Asendatud muudetud ettepanekuga KOM(2010) 641, mille alusel võeti vastu nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 4, 9.1.2009, lk 9

    12.

    KOM(2008) 691 2008/0206/CNS

    Ettepanek: nõukogu direktiiv eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (kodifitseeritud versioon)

    Asendatud ümbersõnastatud ettepanekuga KOM(2010) 784.

    13.

    KOM(2009) 323 2009/0083/CNS

    Ettepanek: nõukogu määrus (EÜ) euro kasutuselevõtu kohta

    Õiguslik alus tunnistati Lissaboni lepinguga kehtetuks, seega ei saa õigusakti kodifitseeritud versiooni vastu võtta.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 296, 30.10.2010, lk 11

    14.

    KOM(2009) 530 2009/0149/COD

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (kodifitseeritud versioon)

    Asendatud ümbersõnastatud ettepanekuga KOM(2010) 505.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 26, 28.1.2011, lk 13

    Merendus ja kalandus

    15.

    KOM(2009) 120

    2009/0038/CNS

    Ettepanek: nõukogu määrus, milles käsitletakse kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahel

    Pärast seda, kui Guinea valitsusväed surusid 28. septembril 2009 kodanike meeleavaldused vägivalda kasutades maha, võttis nõukogu vastu otsuse peatada protokolli ajutine kohaldamine ja loobuda lepingu sõlmimise kavatsusest. Seega tuleb lepingu sõlmimise ettepanek tagasi võtta.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 296, 30.10.2010, lk 2

    Regionaalpoliitika

    16.

    KOM(2005) 108 (lõplik).

    2005/0033/COD

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta

    Ettepanek on olnud nõukogus blokeeritud alates 2006. aastast, sest liikmesriigid on esitanud reservatsioone mis tahes olulise muudatuse kohta solidaarsusfondi põhimõtetes ja toimimises ning edasiminekut ei ole oodata ka tulevikus. 6. oktoobril 2011 vastuvõetud teatises „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tulevik” tegi komisjon teatavaks, et kavatseb oma ettepaneku tagasi võtta ja uurida muid võimalusi (KOM(2011) 613, punkt 6).

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 49, 28.2.2006, lk 38

    Maksundus ja tolliliit

    17.

    KOM(2007) 52 (lõplik).

    2007/0023/CNS

    Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise erikorra kohanduse ning mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja pliivaba bensiini maksustamise koordineerimise osas

    Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ettepaneku (KOM(2011) 169) vastuvõtmisega muutus ettepanek üleliigseks.

    EK viide vastuvõtmise kohta: ELT C 181, 3.8.2007, lk 5

    (1) Üksikute algatuste tegevuskavad on kättesaadavad aadressil : http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/roadmaps_2012_en.htm
    (2) Tagasivõtmised jõustuvad nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
    Top

    Brüssel,15.11.2011

    KOM(2011) 777 lõplik

    VOL. 1/2

    KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

    Komisjoni 2012. aasta tööprogramm

    Euroopa uutmine


    1.Sissejuhatus

    Euroopa Liidu ees seisab praegu selle põlvkonna suurim väljakutse – majanduslik väljakutse, mis mõjutab samaaegselt perekondi, ettevõtjaid ja kogukondi kogu Euroopas. See on samal ajal aga ka poliitiline väljakutse, sest Euroopa Liidul tuleb näidata, et ta on oma ülesannete kõrgusel. Euroopa Liit suudab ja peab tegutsema otsustava jõuna, mis aitab Euroopa kodanikel astuda vastu tänasele kriisile.

    See oli 2011. aasta septembris avaldatud pöördumise „Olukorrast liidus” 1 sõnum. Euroopa Parlamendis peetud kõne ja selle arutelu kinnitasid laia konsensust: ELi peamine prioriteet peab olema jätkusuutliku ja suure tööhõivega majanduse taastamise edendamine. ELi unikaalset sotsiaalset mudelit saame arendada üksnes taastades majanduskasvu ja usalduse. Edu saavutamiseks vajame me aktiivset partnerlust ELi institutsioonide vahel ja riiklikul tasandil, peame toimima tõelise liiduna, kasutades selle tõelise liidu alusena ühenduse otsuste tegemise viisi. Praegune kriis on näidanud, et kui need tingimused on täidetud, suudame me leida vajaliku otsustavuse ja kohanemisvõime.

    Komisjon reageerib neile tungivatele vajadustele mitmel viisil. Paljusid vahendeid on kavas kasutada juba tehtud otsuste otsustavaks rakendamiseks. Mõned nendest otsustest käsitlevad varasemast asjast pärinevaid ülesandeid, nagu ELi õiguse täieliku rakendamise tagamine kogu liidus ja ELi eelarve täitmine kas otse või koostöös liikmesriikidega, teised on seotud palju uuemate kohustustega, mis tulenevad otseselt komisjoni reaktsioonist käesolevale kriisile. Kõnealune otsuste rakendamise kava mõjutab paljudel juhtudel otseselt majanduskasvu, sest ta on suunatud viivituste kõrvaldamisele, millega liikmesriikides rakendatakse põhilisi ühtse turu toimimiseks vajalikke õiguslikke algatusi.

    Hiljuti esitas komisjon radikaalselt uue tegevuskava, mis hõlmab liikmesriikide, Eriti euroalasse kuuluvate liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika süvendatud järelevalvet, finantseeskirjade ja -järelevalve põhjalikku ümberkujundamist ja meetmeid tagamaks, et ELi struktuuripoliitikad annaksid vahetut kasu. Hiljuti vastu võetud majanduse juhtimise tõhustamise pakett (nn kuuene pakett) on komisjonile oluline uus ülesanne.

    Kõigi nende uute strateegiate elluviimine nõuab komisjoni tööviiside põhjalikku muutmist. See nõuab vahendite ümberpaigutamist ja sügavama tööpartnerluse ülesehitamist liikmesriikidega. Komisjoni töörühma loomine Kreeka abistamiseks ELi/IMFi kava rakendamisel ning kulutamise ümbersuunamisel ja kiirendamisel ELi struktuurifondide raames on vaid üks näide komisjoni uutest ülesannetest, mis tulenevad otseselt kriisiohjest.

    Koostades oma 2012. aasta tööprogrammi, on komisjon püüdnud leida tasakaalu kahe eesmärgi vahel: ühest küljest reageerida kriisi tulemusel ilmnenud uutele kiireloomulistele vajadustele ning teisest küljest jätkata struktuuriküsimuste lahendamist, mille raames poliitikakujundajad, investorid ja kodanikud ootavad, et komisjon vaataks praegusest hetkest kaugemale ja aitaks vormida Euroopa jõukat ja jätkusuutlikku tulevikku. Enamik käesolevas tööprogrammis sätestatud uutest algatustest keskenduvad nimetatud pikaajalisele perspektiivile, aidates luua või täiendada õigusraamistikku, mis on vajalik ELi mastaabi täielikuks ärakasutamiseks jätkusuutliku majanduskasvu, kõrge tööhõive ja õiglase ühiskonna ülesehitamisel ja nendest tulenevate hüvede jagamisel kogu ELis. Hulga konkurentsivõime edendamiseks mõeldud algatuste eesmärk on aidata leevendada kriisi sotsiaalset kahju ja kasutada taastumismeetmeid jätkusuutliku tuleviku tagamiseks. See põhieesmärk on püstitatud aastani 2020 ka ELi kulupoliitikas, mida komisjon rakendab esitanud uue põlvkonna programmide kaudu.

    Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu peavad võtma nende algatustega tegelemisel omaks paindliku lähenemisviisi. Lähikuud võivad tuua uusi kiiret lahendamist vajavaid probleeme, mida ei ole võimalik käesolevas tööprogrammis ette näha. ELi uuest majandusjuhtimisest tulenevad ulatuslikud kohustused nõuavad kõigilt kolmelt institutsioonilt palju aega ja tähelepanu ning, nagu me oleme juba näinud, tuleb uute kiirete otsuste tegemiseks mõnikord ohverdada varasem planeerimine ja läbirääkimiste tempo. Mõned lisades esitatud ettepanekud on eriti olulised ja neid tuleks pidada prioriteetseks – eelkõige ettepanekud, millel võib olla kiire mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning mis võivad anda tegeliku panuse majanduse taastumisse. Komisjon pühendab neile ettepanekutele eriti palju energiat ja tähelepanu, kuid selleks, et neil oleks soovitud mõju kohapeal ja inimeste igapäevaelus, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu need prioriteetseks kuulutama ja menetlema neid kiirendatud korras. Kui institutsioonid suudavad ühiselt näidata, et nad saavad ühtemoodi aru sellest, kus on vaja kõige kiiremini meetmeid võtta, saadab see võimsa sõnumi ELi otsustavast tegevusest kriisiga võitlemisel ja majanduskasvu taastamisel. Võttes arvesse sündmuste kiiret muutumist, on vaja kiireloomuliste meetmete nimekirja pidevalt ajakohastada. Komisjon lisab esialgsed kiirmenetlust nõudvad ettepanekud 2012. aasta majanduskasvu analüüsile.

    2.Stabiilsusel ja vastutusel rajaneva Euroopa ülesehitamine

    Paaril viimasel aastal on ELi majandusmaastikku radikaalselt ümber kujundatud. Euroopa Liidu majandusstrateegia väljendub 2020. aasta strateegias 2 . See tunnustab meie liikmesriikide vastastikust sõltuvust ja sätestab, kuidas ELi ja riiklik tasand saavad koos toimida, et saavutada kokkulepitud sihid ning suunata majandus taas kasvu ja töökohtade loomise teele, valmistades samal ajal ette jätkusuutlikku tulevikku. Kõigile liikmesriikidele on saadetud riigikohased soovitused kõige kiireloomulisemate probleemide lahendamiseks. Teine iga-aastane majanduskasvu analüüs määrab kindlaks 2012. aasta Euroopa poolaasta raamid. Finantseeskirjade ja -järelevalve laiaulatuslik reform on loonud ELi finantssüsteemile kindla aluse. Hiljuti vastu võetud majanduse juhtimise tõhustamise paketiga (nn kuuene pakett) laiendas ja tugevdas EL oma mehhanisme liikmesriikide poliitika järelevalveks. Mitme liikmesriigi järelevalvet tihendatakse majanduse kohandamise programmi raames. On töötatud välja uued vahendid, tulemaks toime enneolematu survega riikide rahandusele. Nüüd peab EL tegutsema kiiresti ja otsustavalt, et reform rakenduks varakult. Me peame näitama, et kõik institutsioonid töötavad käsikäes peamiste meetmete kiirendamiseks.

    Eelmisel kuul sätestas komisjon stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskavas 3 viis omavahel seotud sammu. Need kujutavad endast nii vahetut reaktsiooni Kreeka ja pangandussektori probleemidele, et taastada usaldus euroala vastu, kui ka meetmeid stabiilsust ja majanduskasvu suurendavate strateegiate võimalikult kiireks rakendamiseks. Euroopa Ülemkogu järeldustes ja euroala tippkohtumisel kiideti nimetatud ettepanekud heaks ning see saab olema lähikuudel komisjoni tööd suunav jõud.

    Tegevuskava järgimiseks on järgneva 12 kuu jooksul võtta kiireid ja otsustavaid meetmeid. Selleks ajaks, kui komisjon avaldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi 2013. aasta kohta, peaks euroala ja kogu ELi seotud majanduste vahel uue koostöö ja järelevalve taseme saavutamiseks tehtavate reformide mõju muutuma Euroopa Liidus nähtavaks. See tagab õige tasakaalu riikide rahanduse taastamise ja majanduskasvu edendamise vahel, kusjuures riiklikud meetmed ja ELi tasandil Euroopa 2020. aasta strateegia suuralgatuste elluviimiseks tehtav töö peaksid käima käsikäes, et majandus taastuks maksimaalselt.

    2.1.Finantssektori reform: investeerimine usaldusse

    Hästitoimiv finantssektor on majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks hädavajalik. Komisjon on kriisi puhkemise järel alustanud finantseeskirjade ja -järelevalve põhjalikku ümberkorraldamist. Suur enamik olulisi algatusi on juba vastu võetud või esitatud, sealhulgas tuletisinstrumente 4 , krediidireitingu agentuure 5 , kapitalinõudeid 6 , usaldusväärsemaid ja läbipaistvamaid väärtpaberiturge ning turu kuritarvitamise vastast võitlust 7 käsitlevate õigusaktide ettepanekud. Avaldatakse ka hinnang reformide kui terviku mõju kohta.

    ELil peaks olema selge siht viia reform järgmisel aastal lõpule. 2012. aasta alguskuudel esitab komisjon ülejäänud õigusaktide ettepanekud, mis on suunatud investorite kaitsmisele. Ühisinvesteerimiskavasid reguleerivate eeskirjade läbivaatamise eesmärk on suurendada investorite kaitset ja tugevdada siseturgu. Investorite kaitse ja läbipaistvus on ka keerukate investeerimistoodete lepingu sõlmimise eel avaldatavat teavet ja kindlustusvahendust käsitleva algatuse peamine sisu.

    2.2.Rahanduse tulevik: avaliku sektori jätkusuutliku tulu kindlustamine

    Liidu keskseks panuseks liikmesriikide rahanduse taastamisse on ELi majanduskasvu kava. Ehkki maksundus kuulub esmajoones liikmesriikide pädevusse, võivad ELi meetmed siiski aidata liikmesriikidel teha ka jõupingutusi, mis tagavad Euroopa sotsiaalse mudeli rahastamise tulevikus. 2011. aastal on komisjon esitanud rea olulisi algatusi, et viia finantssektori panus riigi rahandusse taas tasakaalu (finantstehingute maks), 8 nihutada maksukoormus ressursside kasutamisele (energiamaks) 9 ja parandada ühtse turu toimimist (ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas) 10 .

    2012. aastal esitab komisjon täiendavad meetmed, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja stabiilsus. Komisjon hakkab tegelema kaasaegse käibemaksusüsteemi ülesehitamisega, mis suudaks võidelda pettusega ja vähendaks VKEde ja muude piiriüleselt toimivate ettevõtjate jaoks bürokraatiat.

    Liikmesriikide maksutulu ohustab maksudest kõrvalehoidmine. Maksudest kõrvalehoidmine moonutab konkurentsitingimusi ebaõiglaselt enamiku kodanike ja ettevõtjate jaoks, kes järgivad eeskirju. Pakutakse välja tugevdatud strateegia, mis on mõeldud liikmesriikide abistamiseks võitluses maksuparadiisidega, et anda ELi panus riigikassade kahjude piiramisse.

    Eelarve kokkuhoiu tingimustes omandab maksumaksjate raha kaitse uue tähtsuse. Igal aastal kaotatakse pettuse ja muu ELi avaliku sektori vahendeid mõjutava ebaseadusliku tegevuse tõttu märkimisväärseid summasid. Komisjon kavatseb esitada seadusandliku ettepaneku, et tagada ELi finantshuvide kaitse kriminaalõiguse abil.

    Võttes arvesse kriisi tõttu Euroopa ettevõtjate ees seisvaid probleeme, viib komisjon läbi maksejõuetuse määruse reformimise vajaduse süvaanalüüsi. Selle tulemuste põhjal töötab komisjon tulevikus välja võimalused tõhusamate piiriüleste maksejõuetuse eeskirjade kehtestamiseks, sealhulgas ettevõtjate rühmadele.

    3.jätkusuutlikul majanduskasvul ja solidaarsusel rajaneva liidu ülesehitamine

    Jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise taastamine nõuab positiivseid, konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasamist toetavaid meetmeid nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Tulemuste saavutamiseks tuleb hoogsamalt toetada sobiva raamistiku loomist, mis aitaks ettevõtjatel luua töökohti ja leida uusi turge. See on ka juba esitatud ELi kulukavade ettepanekute põhiteema. Ühtekuuluvuspoliitika uue põlvkonna programmid 11 on suunatud homsele töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga Horisont 2020 rakendatakse ELi teadmistebaas majanduskasvu teenistusse, samal ajal kui konkurentsialased meetmed suunatakse eelkõige VKEde toetamisele. Uue haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammiga „Erasmus kõigile” kiirendatakse Euroopa haridussüsteemide moderniseerimist. Euroopa Ühendamise Rahastu 12 võimendab Euroopa majanduse seisukohast kõige tasuvamate projektide rahastamist ja toetab infrastruktuuri kui majanduskasvu vahendit.

    3.1.Majanduskasvu soodustav ühtne turg

    Ühtne turg on ja jääb majanduskasvu ja töökohtade loomise kõige olulisemaks vahendiks. Selleks et kasutada ära selle kõiki võimalusi, peab ühtse turu raames edendama nii ettevõtjaid – eelkõige väikeettevõtjaid – kui ka tarbijaid toetavat keskkonda, viima jätkusuutlikku majanduskasvu edendavad reformid täielikult ellu ning looma tõhusa ja konkurentsivõimelise infrastruktuuri.

    Sellepärast käivitas komisjon ühtsele turule uue hoo andmiseks ambitsioonika protsessi – Ühtse turu akti 13 . Aktis on esitatud kaheteist peamist ettepanekut, mida tuleks institutsioonides kiiresti menetleda, et saavutada tulemused võimalikult varakult. 2012. aastal süvendab komisjon ühtsel turul rakendus- ja jõustamistegevust. Komisjon teeb riiklike teadussüsteemide ühendamise ning struktuurse, liikuva ja tõhusa, suuremal konkurentsil ja koostööl põhineva Euroopa teadusruumi algatuse ettepaneku, et stimuleerida tipptasemel teadust ja maailmatasemel innovatsiooni. Eelkõige püüab ta laiendada ülikoolides peamiste ametikohtade täitmist üleeuroopaliste konkursside kaudu. Mis puutub ühtse Euroopa taeva algatusse, siis selle täielik rakendamine mitte üksnes ei tõstaks tõhusust, säästes aastas 3,8 miljardit eurot, vaid ka piiraks süsinikdioksiidi heiteid, suurendaks turvalisust ja vähendaks reisijate jaoks viivitusi. Üheksa kümnest loodavast töökohast on praegu teenustesektoris. Sellest hoolimata ei ole teenuste direktiiv 14 veel kaugeltki täielikult ega piisavalt rakendatud, ehkki see pakub arvukalt ärivõimalusi. Komisjon kavatseb jälgida ka põhiliste makseteenuste kättesaadavuse kohta tehtud soovituse rakendamist, et hinnata, kas on vaja lisameetmeid.

    Energia siseturu lõpuleviimine 2014. aastal vabastab veel ühe olulise majanduskasvu hoova. Uued ettepanekud raudteede liberaliseerimise kohta aitavad samuti ajakohastada Euroopa transporti ja vähendada selle süsihappegaasi heiteid, suurendades konkurentsi raudteel, ning pakuvad reisijatele uusi, uuenduslikumaid ja tarbijale suunatud teenuseid. Arvestades meie energiasüsteemide uuendamiseks vajalikke märkimisväärseid investeeringuid (1 triljon eurot aastatel 2011–2020 15 ), on ka energeetikasektor üks oluline majanduskasvu hoob. Komisjon teeb selles suhtes rea algatusi, mis on suunatud eelkõige siseturu lõpuleviimisele 2014. aastaks, nagu nõuab Euroopa Ülemkogu.

    Digitaalarengu tegevuskava 16 on keskse tähtsusega Euroopa majanduse võime jaoks kasutada ära moodsa tehnoloogia ja interneti võimalusi majanduskasvu ergutamiseks. Elektrooniliste teenuste kasutuselevõtmine on väga oluline ning aktiivselt stimuleeritakse e-kaubandust. 2012. aastal teeb komisjon ettepaneku intellektuaalomandiõiguste kollektiivse haldamise algatuse kohta. See hõlmab interneti teel levitatava muusika piiriülest litsentseerimist, et lihtsustada mitme riigi territooriumil kehtivate litsentside väljaandmist. Sellega paralleelselt esitatud elektroonilise identifitseerimise, autentimise ja allkirjade vastastikuse tunnustamise algatus on suunatud tarbijate usalduse suurendamisele ning internetimaksete ja elektrooniliste tehingute lihtsustamisele.

    Tarbijate usaldus on nõudluse suurendamise ja majanduskasvu taastamise võti. Igakülgne Euroopa tarbijakaitse tegevuskava näitab, kuidas tarbija õiguste ja ohutuse kaudu on võimalik tagada tarbijatele kindlustunne ühtsel turul. Üldiste tooteohutuseeskirjade täiendamise ettepanekud pakuvad nii tarbijatele kui ka tootjatele selget ja sidusat lähenemisviisi, mis ühendab eri järelevalvemehhanismid ühtse turu raames üheks süsteemiks. Juhuks, kui tarbija peaks vajama õiguskaitset, on kollektiivseid hüvitamismehhanisme käsitlevates eeskirjades sätestatud, kuidas tarbijad ja ettevõtjad saavad suurt hulka isikuid puudutavaid vaidlusi kõige tõhusamalt lahendada.

    3.2.Inimeste kaasamine osalusühiskonnas

    Töökohtade loomine on endiselt Euroopa suurim probleem, mille lahendamisesse saab EL anda olulise panuse. Euroopa 2020. aasta strateegia suuralgatused „Noorte liikuvus” 17 , „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” 18 ja „Vaesusevastase võitluse platvorm” 19 on juhtinud tähelepanu vajadusele suunata Euroopa uuendustegevus sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Uus Euroopa Sotsiaalfond 20 ja Globaliseerumisega Kohanemise Fond 21 hakkavad toetama liikmesriikide jõupingutusi võitluses töötusega, aidates kaasa töökohtade loomisele ja oluliste oskuste omandamisele. „Erasmus kõigile” toetab strateegilisi partnerlusi kõrghariduse ja ettevõtluse vahel tagamaks, et üliõpilased saaksid oskused, mida tööturg nõuab. Nimetatud algatuste rakendamisel on suur tähtsus ELi võitluses töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega.

    Komisjon kavatseb lähiajal uurida, kuidas EL saaks aidata lahendada noorte töötuse probleemi, sealhulgas võttes meetmeid noorte tööotsijate liikuvuse edendamiseks ja nende abistamiseks vabade töökohtade leidmiseks teistes liikmesriikides. Oluliseks väravaks tööturule võib olla ka õpipoisistaatus. See võib aidata eelkõige paremini suunata tööotsijaid nendesse sektoritesse, kus töökohtade loomine on tulevikus kõige tõenäolisem.

    Komisjon vaatab tihedas koostöös sotsiaalpartneritega läbi kaitstud paindlikkuse põhimõtted ja käivitab nende rakendamise uue etapi, edendades töökohtade loomist ja liikuvust selleks, et pehmendada majanduslanguse mõju ja olla valmis kasutama ära majanduse elavnemist, kui see saabub. See on seotud vajadusega äriühingute struktuurimuutusi paremini ette näha ja hallata. Peale selle teeb komisjon ka ettepaneku riiklike tööhõiveametite tugevdamise viiside, k.a Euroopa tööhõiveameti (Eures) reformimise kohta, et parandada piiriüleste töövõimaluste kättesaadavust.

    Kui vaadata kaugemasse tulevikku, tuleb meil oma sotsiaalse mudeli säilitamiseks tagada vahendid, mis võimaldaksid heaoluühiskonda rahastada ka tulevikus. Selles mõttes on vananev ühiskond riikliku poliitika jaoks väga suureks probleemiks, samal ajal kui moodne ja uuenduslik tervishoiusektor on majanduskasvu taganttõukav jõud. Komisjon jälgib pensionide valdkonnas vastu võetud riigikohaste soovituste täitmist ja teeb algatusi piiriülese tähtsusega valdkondades. 2012. aastal hõlmab see tõhusate ja turvaliste pensionitoodete siseturu tugevdamise algatust. Komisjon teeb ka ettepanekuid töökohti vahetavate inimeste täiendavate pensioniõiguste kohta, sest liikuvuse lihtsustamine on oluline tööhõive ja töökohtade loomise jaoks.

    3.3.Tee sillutamine jätkusuutlikku tulevikku

    Jätkusuutlik taastumine nõuab majanduskasvu ja investeeringute suunamist tulevikus kõige dünaamilisematesse sektoritesse. Komisjoni lähenemisviis ressursitõhusale 22 ja vähese CO2-heitega majandusele 23 on kavas kaasata majanduspoliitikasse ja iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi. Selles lähenemisviisis on sätestatud, kuidas arukat majanduskasvu tuleb õigesti suunata, et jätkusuutlikkus muutuks Euroopa jaoks probleemist konkurentsieeliseks. Kirjeldatud lähenemisviis moodustab osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ja on olnud üheks peamiseks tõukejõuks uue põlvkonna ettepanekute tegemisel põllumajanduse 24 , maaelu arendamise 25 ja kalanduse valdkonnas, et viia need nii keskkonna kui ka majanduse jaoks olulised sektorid jätkusuutlikule alusele. Oluliseks näiteks ressursitõhususe järgimisest valdkondlikus poliitikas on 2012. aastal esitatavad ettepanekud puhta vee piisava kättesaadavuse tagamiseks: komisjon võtab vastu veevarude kaitse kava, et keskendada avalik poliitika praeguse veenappuse lahendamisele.

    Jätkusuutlikkus on ka komisjoni energiapoliitikaalase visiooni keskmes. Näiteks energiatõhususdirektiivi ettepaneku 26 kiire vastuvõtmine ja rakendamine võimaldaks hoida keskmiselt kokku 1 000 eurot aastas iga ELi leibkonna kohta, luua kaks miljonit töökohta ja aidata kaasa kliimamuutuse probleemi lahendamisele. Ettepanek täiustada tuumaohutuse raamistikku ühendab ELi tuumaelektrijaamade koormustestide, tehnika arengu ja rahvusvahelistes eeskirjades tehtud muudatuste tulemusena saadud kogemused. Komisjon pakub välja ka taastuvenergia arengu kiirendamise strateegia ELi siseturul ja Vahemere lõunarannikul asuvates naaberriikides. Taastuvenergiaallikate integreerimise kiirendamiseks oleks vaja lihtsustada investeeringute tegemist selleks vajalikku energiainfrastruktuuri. Sammude astumine seda küsimuste käsitleva määruse ettepaneku vastuvõtmise suunas edastaks seega olulise sõnumi.

    2012. aastal jätkab komisjon pingutusi tõelise ja laiaulatusliku globaalse tegevuse nimel kasvuhoonegaasi heidete vähendamiseks. Komisjon jätkab täiustatud heitkogustega kauplemise süsteemile ülemineku juhtimist, töötab välja uusi ja rakendab olemasolevaid meetmeid aitamaks saavutada kliima- ja energeetikaalaseid eesmärke. Sõiduautosid ja kaubikuid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine kannustab innovatsiooni ja pakub tootjatele õiguskindlust. Töö keskendub ka transpordivaldkonna naftasõltuvuse murdmisele, soodustades ELi infrastruktuuri arengut alternatiivkütuste suunas.

    Juunis toimuval Rio +20 tippkohtumisel pööratakse põhilist tähelepanu globaalsetele jõupingutustele jätkusuutlikkuse saavutamiseks ja loodussäästliku majanduskasvu edendamiseks. ELi strateegiad on selles valdkonnas eesliinil.

    3.4.Avatud Euroopa kodanikele

    Turvalisuse ja õiguse tagamine sisepiirideta Euroopas on praegu üks ELi suurimaid prioriteete. Võimalused, mida pakub ,vaba liikumine üle riigipiiride, on üks ELi olemasolu peamisi õigustusi. Selle süsteemi toimimiseks peab EL aga tugevdama vastastikust usaldust ja jääma vankumatuks ja õiglaseks selliste suurte probleemide korral, nagu ilmnesid käesoleval aastal Vahemere piirkonnas. EL peab jätkama Stockholmi programmi 27 elluviimist, k.a otsima lahendusi sellistele olulistele küsimustele nagu varjupaiga pakkumine ja tegelema uute probleemidega, nagu küberturvalisus.

    Kodanike jaoks loodud ühtne turg peab kõrvaldama tarbetud tõkked kaupade ja teenuste vaba liikumise teelt. Kaks seadusandlikku ettepanekut lihtsustavad perekonnaseisuaktide piiriülest tunnustamist ja lihtsustavad legaliseerimisnõudeid.

    ELi piirikord on programmi oluline osa. Piirikorra ajakohastamine ja uue tehnoloogia kasutamine aitab tagada, et kord stimuleerib piiriülest tegevust ja pakub vajalikke tagatisi. Järgmise põlvkonna piirikontroll saab olema paindlikum, võimaldades samal ajal sagedastel reisijatel ELi kergemini siseneda. Tehakse ettepanek inimkaubanduse ärahoidmise ja selle vastase võitluse eristrateegia kohta.

    4.ELi hääle kuuldavaks tegemine ülejäänud maailmas

    Ühtsus on ELi parim vahend oma hääle kuuldavaks tegemiseks maailmas. EL on maailma suurim majandus. EL ja tema liikmesriigid annavad rohkem kui poole kogu maailma arengu- ja humanitaarabist. EL on sügavalt pühendunud sellistele universaalsetele väärtustele nagu inimõigused ja demokraatia, rahvusvaheline õigus ja tõhus mitmepoolsusel põhinev kord. Kui EL tegutseb ühtsena, on tema mõju märkimisväärne. EL peab globaliseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks tegutsema veelgi aktiivsemalt, et kaitsta ja edendada meie huve ja väärtusi, tehes samal ajal jõupingutusi heaolu ja julgeoleku suurendamiseks kogu maailmas.

    EL välistegevus toimub mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete suhete kaudu ja seda reguleerivaks raamistikuks on näiteks olemasolev kaubandus- ja arengupoliitika, kuigi ka paljudel ELi sisepoliitika valdkondadel on oma välisaspekt. Liit jätkab oma poliitika rakendamist nimetatud valdkondades, reageerides samal ajal ka kiiresti muutuvale ülemaailmsele olukorrale.

    EL peab olema valmis reageerima ülemaailmsetele muutustele. EL vastas kiiresti ja otsustavalt dramaatilistele muudatustele Vahemere lõunakalda naaberriikides 28 . ELi meetmed lähtusid hea valitsemistava, avatuse ja solidaarsuse traditsioonidest, edastasid selge poliitilise sõnumi ja hõlmasid vahetut praktilist toetust (edusammude suurusest sõltuv toetus). Abi andmine vaadati kiiresti läbi ja jagati ümber, et tagada jooksvate vajaduste ja prioriteetide rahuldamine. Seoses sellega võeti vastu partnerluse, reformide ja kaasava majanduskasvu toetusprogramm (SPRING) ning loodi kodanikuühiskonna rahastamisvahend. EL keskendab tähelepanu jätkuvalt oma naaberriikidele, pakkudes vastastikku kasuliku koostöö võimalusi, et edendada stabiilsust ja majanduskasvu. Komisjon keskendub koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga avaldatud ühisteatises (uue lähenemisviisi kohta muutuvale naabrusele 29 ) võetud kohustuste täitmisele. Uus lähenemisviis mängib olulist rolli Vahemere lõunakalda ja idapoolsete naaberriikide rahumeelse arengu edendamisel ja heaolu suurendamisel, kasutades majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse kasvu toetamiseks ELi kõigi valdkondade poliitikat ja programme. Lisaks demokratiseeruvate Vahemere lõunakalda riikide toetamisele on 2012. aastal oluline ka Varssavi tippkohtumisel vastu võetud idapartnerluse tegevuskava ning stabiilsus Lähis-Idas ja Kaukaasias.

    Peale selle aitab EL edendada julgeolekut Aafrikas. EL on ka tulevikus valmis reageerima loodusõnnetustele, nagu ta tegi seda hiljuti Türgis, Pakistanis ja Jaapanis.

    Kohanemiseks muutuva ülemaailmse olukorraga ja maailmakorra vormimiseks peab EL ühendama kõikides oma poliitikavaldkondades sisemõõtme välismõõtmega. Kaubandus-, arengu-, laienemis- ja naabruspoliitika ning diplomaatia ja kriisidele reageerimine on poliitikavaldkonnad ja vahendid, mis moodustavad liidu välistegevuse selgroo. Nende kogu potentsiaali ärakasutamiseks on vaja, et neid rakendataks koos ELi sisepoliitikaga näiteks ühtse turu, kliima-, energia- ja rahavaldkonnas, sest kõigil nimetatud valdkondadel on oluline mõju välismaailmale.

    Euroopa jõukus sõltub tema konkurentsivõimest maailmas. Sel ajal kui tehakse jõupingutusi majanduskasvu ja tööhõive taastamiseks, suureneb üha enam vastastikune seotus ja tugevneb konkurents. G20 on osutunud tõhusaks hoovaks ühtse globaalse vastulöögi andmisel kriisile. G20 viimasel kohtumisel Cannes’is otsustati, et toiduga kindlustatuse tagamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks on hädavajalik suurendada põllumajandustoodangut ja -tootlikkust. Ehkki ELi kaubanduspoliitika üldeesmärk on endiselt käimasolevate mitmepoolsete läbirääkimiste edukas lõpuleviimine, tuleb Euroopa ettevõtjate ja kodanike huve edendada ka kahepoolsete lepingute kaudu kolmandate partnerriikidega. Sel põhjusel uuritakse võimalust sõlmida vabakaubandusleping Jaapaniga ja investeerimisleping Hiinaga.

    Solidaarsus on üks Euroopa põhiväärtusi, mis laieneb ka väljapoole selle piire. EL kui maailma suurim arenguabi andja mängib juhtrolli maailma vaeseimate kogukondade abistamises, keskendades oma jõupingutused ELi läbivaadatud arengupoliitika 30 kiire ja tõhusa rakendamise tagamisele ning pöörates erilist tähelepanu aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. ELi ülemaailmse solidaarsuse uus käegakatsutav väljendus on Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpuse loomine.

    2012. aastal on kavas teha edusamme liidu uuendatud laienemiskonsensuse rakendamisel ja valmistatakse võtma Horvaatiat vastu liidu 28. liikmeks. Aasta jooksul jätkub töö selle nimel, et Horvaatia saaks liikmesriigi staatusest võimalikult suurt kasu ja täidaks sellest tulenevad kohustused.

    5.Arukas reguleerimine ja tulemuslik rakendamine

    Selleks et käesolevas programmis sätestatud reformid teostuksid, peavad ELi õigusaktid igas etapis hästi toimima. ELi meetmeid tuleb kogu tsükli jooksul alates nende väljatöötamisest kuni rakendamise, hindamise ja ajakohastamiseni testida, et need vastaksid kõige kõrgematele tulemuslikkus- ja tõhususnõuetele. Seejuures peavad õigusaktid tagama võimalikult väikese regulatiivkoormuse.

    Komisjoni algatusõigus ja vastutus asutamislepingu valvurina annab talle erilise rolli nende kõrgete nõuete täitmisel. Komisjon on pühendunud nii oma töös kui ka kokkulepitud õigusaktide seires ja jõustamises reformi tulemuste tagamisele nii ELi kodanike, ettevõtjate kui ka avalike asutuste jaoks.

    5.1.Arukam ühine kulutamine

    Kokkuhoiu tingimustes peame me tagama, et meie piiratud ressursid suunataks sinna, kus need töökohtade loomise ja majanduskasvu näol end kõige enam ära tasuvad. Komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele ajakohane eelarve, mis täiendaks riiklikke kulutusi Euroopa tasandi vahenditega nendes valdkondades, kus sellel on selge lisaväärtus. Komisjon jätkab läbirääkimisi selleks, et tagada lihtsustamise, ratsionaliseerimise ja lisaväärtuse põhimõtete säilitamine lõplikus paketis.

    5.2.Arukas reguleerimine

    Komisjoni roll ettepanekute tegemisel õigusaktide vastuvõtmiseks on viimastel aastatel märgatavalt arenenud, mille tulemusena mõju hindamine on muutunud komisjoni töö tavapäraseks osaks. 2012. aastal tehakse järjekordne oluline samm, pikendades avaliku arutelu miinimumpikkust 8 nädalalt 12-le. See aitab tagada, et komisjoni ettepanekud oleksid sidusrühmade silmis hästi põhjendatud ja et kõigil oleks võimalus esitada oma seisukohad peamiste avaliku poliitika valikute kohta. Halduskoormuse vähendamine on majanduslikult rasketel aegadel eriti asjakohane. Kui komisjon viib 2012. aastal lõpule halduskoormuse vähendamise programmi, väheneb tema esitatud ettepanekute tulemusena halduskoormus 31 % (s.t rohkem kui eesmärgiks seatud 25 %) ja säästetakse 39 miljardit eurot. Komisjon lähtub sellest kogemusest ka edaspidi, et teha jõupingutusi regulatiivkoormuse piiramiseks hädavajalikuga. Eriti tähelepanelikult uurib ta ELi õiguse mõju väikeettevõtjatele ja teeb, kui see on asjakohane, ettepanekuid mikroettevõtjate jaoks mõeldud erandite või erilahenduste kohta. Samuti esitab komisjon oma õigusloome sobivuse kontrolli esimesed tulemused.

    6.Kokkuvõte

    Euroopa Komisjon on otsustanud teha järgmisel aastal kõik endast oleneva selleks, et saada üle praegu eurooplasi rõhuvast majanduskriisist. Tänavu sügisel astutud sammud näitavad, kui prioriteetseks peab komisjon majanduskasvu ja tööhõive edendamist. Seda ülimat prioriteeti peegeldab ka tema 2012. aasta tööprogramm, milles keskendutakse ELi pikaajalistele eesmärkidele. Hädavajalik on tegutseda lühiajalises perspektiivis, valmistades samal ajal ette pinnast pikaajalisemale jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Samaaegne tegevus nendel kahel suunal aitab ELil leida kriisist väljapääsu, mis muudab ta tugevamaks, võimaldab tal paremini täita ülemaailmse konkurentsi nõudeid, leida tulevikuks uusi majanduskasvu allikaid ning luua edukas sotsiaalne turumajandus.

    EL on edasiseks arenguks tugev alus. EL on maailma suurim kaubandusblokk, mis annab kolmandiku maailma toodangust, ja on uhke oma sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni traditsioonide üle. ELil on ühised väärtused ja ajalugu, mis on meie koostöö aluseks. ELil on institutsioonid, mis jagavad selget nägemust sellest, kuidas ehitada üles jõukas ja jätkusuutlik Euroopa, ta lähtub põhjalikult äraproovitud ühenduse meetodist ning tal on muutuvatele tingimustele reageerimiseks vajalik paindlikkus. Kui EL leiab välja töötatud kavade elluviimiseks poliitiline tahte ja keskendub kindlameelselt hiljutiste otsuste rakendamisele, võib temast saada juhtiv jõud majanduslanguse peatamisel ja Euroopa uuenemise tagamisel.

    (1) Vt 2011. aasta kõne liidu olukorra kohta, 28. september 2011. (http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/state-union-2011/index_en.htm)
    (2) KOM(2010) 2020, 3.3.2010.
    (3) KOM(2011) 669, 12.10.2011.
    (4) KOM(2010) 484, 11.9.2010.
    (5) ELi määrus nr 513/2011, ELT L 145, 31.5.2011, lk 30.
    (6) KOM(2011) 452, 20.7.2011; KOM(2011) 453, 20.7.2011.
    (7) KOM(2011) 656, 20.10.2011; KOM(2011) 652, 20.10.2011.
    (8) KOM(2011) 594, 28.9.2011.
    (9) KOM(2011) 168, 13.4.2011; KOM(2011) 169, 13.4.2011.
    (10) KOM(2011) 121, 16.3.2011.
    (11) KOM(2011) 607 – 612, 614 ja 615, 6.10.2011.
    (12) KOM(2011) 657, 665, 676, 19.10.2011.
    (13) KOM(2011) 206, 13.4.2011.
    (14) 2006/123/EC, 12.12.2006, ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
    (15) KOM(2010) 677, 17.11.2010.
    (16) KOM(2010) 245, 19.5.2010.
    (17) KOM(2010) 477, 15.9.2010.
    (18) KOM(2010) 682, 23.11.2010.
    (19) KOM(2010) 758, 16.12.2010.
    (20) KOM(2011) 607, 6.10.2011.
    (21) KOM(2011) 608, 6.10.2011.
    (22) KOM(2011) 571, 20.9.2011.
    (23) KOM(2011) 112, 8.3.2011.
    (24) KOM(2011) 628, 12.10.2011.
    (25) KOM(2011) 627, 12.10.2011.
    (26) KOM(2011) 370, 22.6.2011.
    (27) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
    (28) KOM(2011) 200, 8.3.2011.
    (29) KOM(2011) 303, 25.5.2011.
    (30) KOM(2011) 637, 13.10.2011, ja KOM(2011) 638/2, 13.10.2011.
    Top