52011DC0641

(...PICT...)

Sissejuhatus

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (edaspidi „IPA”) mitmeaastase suunava finantsraamistiku eesmärk on anda teavet ühinemiseelse abi jaoks eraldatavate vahendite kogusumma suunava jaotuse kohta vastavalt ettepanekule, mille komisjon on teinud kooskõlas IPAt käsitleva määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikliga 5. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. Mitmeaastases suunavas finantsraamistikus välja pakutud suunavat jaotust arvestatakse iga abisaajariigi jaoks ja mitut abisaajat hõlmava programmi jaoks koostatud mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides, mille alusel ühinemiseelset abi antakse.

Mitmeaastase suunava finantsraamistiku aluseks on kolmeaastane libisev programmitsükkel. Üldjuhul esitatakse aastate N, N+1 ja N+2 mitmeaastane suunav finantsraamistik aasta N-2 viimases kvartalis osana laienemispaketist ning see kujutab endast ettepanekut paketis seatud poliitiliste prioriteetide finantstõlgenduseks, võttes arvesse finantsraamistikku. Kuna 2013. aasta on IPA viimane eelarveaasta, hõlmab praegune mitmeaastane suunav finantsraamistik üksnes finantsraamistiku kaheks viimaseks aastaks, s.o 2012–2013, ette nähtud muudatusi. See peegeldab ühinemiseelse abi jaotust kõnealustel aastatel riikide ja rahastamisvahendite lõikes ning samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ning toetuskuludeks eraldatud vahendeid.

Nagu eelnevatel aastatel, nii on ka praeguse mitmeaastase suunava finantsraamistiku avaldamisel võetud aluseks asjaomaste riikide praegune staatus ning see ei mõjuta praegusel etapil ühtki otsust, mille nõukogu võib teha arvamuste kohta, mis esitatakse koos laienemispaketiga, ega ühegi kandidaatriigi tõenäolist ühinemiskuupäeva. Sellest tulenevalt peegeldub finantsraamistikus kandidaatriigi staatuse andmine Montenegrole 2010. aasta detsembris [1] ja Horvaatia eeldatav ühinemine 1. juulil 2013. Kui praeguses mitmeaastases suunavas finantsraamistikus on vaja teha oluline muudatus enne selle järgmist läbivaatamist 2012. aasta sügisel, avaldab komisjon aegsasti parandatud versiooni.

Ühinemiseelse perioodi üldised poliitilised prioriteedid on sätestatud ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, iga-aastastes eduaruannetes ning laienemispaketti kuuluvas, igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas laienemisstrateegias.

Strateegiline finantsplaneering

1. Vahendite jaotamine riikide lõikes

2007. aasta assigneeringute lähtepunktiks oli komisjoni kohustus tagada, et ükski abisaajariik ei saa 2007. aastal vähem toetust kui 2006. aastal ning et Bosniale ja Hertsegoviinale ja Albaaniale eraldatakse vähemalt sama palju vahendeid, kui kumbki neist aastatel 2004−2006 keskmiselt aastas sai. See peegeldab asjaolu, et kõnealuste riikide puhul oli rahastamine koondunud 2004. aastasse.

2008. aasta ja sellele järgnevate aastate näitajate arvutamisel on aluseks võetud assigneeringud ühe elaniku kohta, mida on varem esitatud vajaduste ja mõju kaudse näitajana. Kõnealuse meetme tulemusena suurenesid Lääne-Balkani potentsiaalsete kandidaatriikide rahastamise tasemed elaniku kohta praeguse finantsraamistiku jooksul, ületades 2004.–2006. aasta CARDSi programmi raames elaniku kohta saadud keskmist summat, milleks oli 23 eurot (2004. aasta hindades). Järgitud on vahendite üldist riikidevahelist jaotust, välja arvatud Kosovo [2] puhul, kes sai IPAst rohkem rahalisi vahendeid. 2008. aastal eraldasid eelarvepädevad institutsioonid 60 miljonit eurot Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. Sellele lisaks paigutati täiendavalt ümber 60 miljonit eurot kasutamata makromajandusliku finantsabi assigneeringuid. 2008. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsi järelmeetmena seoti 2009. aastal täiendavalt kulukohustustega 40 miljonit eurot.

Horvaatiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kui kandidaatriikidele eraldatakse rahalisi vahendeid üle 30 euro elaniku kohta (2004. aasta hindades). Horvaatia puhul säilitatakse kõnealune tase kogu perioodi jooksul. Võttes arvesse Horvaatia eeldatavat ühinemist 1. juulil 2013, vähendatakse IPAst Horvaatiale algselt ette nähtud rahalisi vahendeid poole võrra, v.a maaelu arendamise valdkond, kus algselt 2013. aastaks kavandatud rahalised vahendid säilitatakse täies mahus. Komisjon esitab vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 29 ettepaneku vaadata läbi 2013. aasta finantsraamistik niipea, kui ühinemisleping on alla kirjutatud. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul suureneb rahastamine elaniku kohta jätkuvalt, tagades minimaalse rahastamistaseme, mis on vajalik nõuetekohase haldamissüsteemi ülesehitamiseks, sõltumata riigi suurusest.

Montenegro puhul on rahastamise tase elaniku kohta potentsiaalsete kandidaatriikide omast kõrgem, mis tuleneb minimaalsest rahastamistasemest, mis on vajalik on nõuetekohase haldussüsteemi ülesehitamiseks, sõltumata riigi suurusest.

Türgi puhul suurendatakse ajavahemikus 2007–2013 ühe elaniku kohta antavat abi järk-järgult, võttes arvesse riigi suurust ja suutlikkust abi vastu võtta.

Island on seoses oma majandusliku ja sotsiaalse arengutasemega ja asjaoluga, et tema õigus vastab tänu Euroopa Majanduspiirkonna lepingule suurel määral ELi õigusele, kandidaatriikide hulgas erand. Sel põhjusel lepiti kokku, et riik saab abi üksnes I rahastamisvahendi kaudu, mida haldab komisjon. Rahastamine algas 2011. aastal ja hõlmab kolme aastat.

2. Jaotamine rahastamisvahendite lõikes

Ühinemiseelset abi antakse järgmise viie rahastamisvahendi kaudu: I − üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahend; II – piiriülese koostöö rahastamisvahend; III − regionaalarengu rahastamisvahend; IV − inimressursside arendamise rahastamisvahend; ja V − maaelu arendamise rahastamisvahend.

I rahastamisvahendist (üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine) rahastatakse kõiki institutsioonide väljaarendamise meetmeid ja ühenduse õigustikuga vastavusseviimiseks tehtavaid investeeringuid; see aitab abi saavatel riikidel arendada oma haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkust ning käsitleda vastavalt seatud prioriteetidele koostöömeetmeid, mis ei ole selge sõnaga hõlmatud muude rahastamisvahenditega.

II rahastamisvahendist (piiriülene koostöö) toetatakse abi saavate riikide vahelist ning abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelist piiriülest tegevust; see hõlmab vajaduse korral ka IPAst abi saajate osalemist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) riigiülestes koostööprogrammides ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) merepiirkonna programmides.

III–V rahastamisvahendist antakse abi ainult kandidaatriikidele ja selle eesmärk on nende riikide ettevalmistamine struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist ja Maaelu Arengu Fondist antava abi kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks pärast ühinemist; kõnealuse abi andmisel ühtlustatakse välisabi eeskirjade raames võimalikult palju nende fondide rakendamise meetodeid. Täpsemalt järgib III rahastamisvahend (regionaalareng) võimalikult palju Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV rahastamisvahendi (inimressursside arendamine) abil valmistatakse kandidaatriike ette Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rakendamiseks Euroopa tööhõivestrateegia raames. V rahastamisvahendi (maaelu arendamine) kaudu aidatakse kandidaatriikidel valmistuda ette ELi rahastatavates ühinemisjärgsetes maaelu arengu programmides osalemiseks, kasutades ühinemiseelset abi süsteemide kaudu, mis on võimalikult sarnased pärast ühinemist nõutavate süsteemidega.

Rahaliste vahendite jaotamisel rahastamisvahendite vahel on võetud nõuetekohaselt arvesse praeguste kandidaatriikide valmidust kasutada III, IV ja V rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikku detsentraliseeritud eelarve täitmise süsteemi ja vajadust liikmesriikide piiriülese koostööga seotud II rahastamisvahendist saadava abi järele, et viia see vastavusse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rubriigi 1b raames antavate rahaliste vahenditega.

3. Muud assigneeringud

Toetuskulud

Kõnealused vahendid hõlmavad halduskulusid, mis on otseselt seotud IPA rakendamisega.

Mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ettenähtud assigneeringud

I rahastamisvahendi mitut abisaajat hõlmavad programmid on ette nähtud riiklike programmide täiendamiseks ning mitmepoolsete suhete tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Strateegias keskendutakse valdkondadele, mida peetakse esmatähtsaks Euroopaga integreerumise ja piirkonna stabiilsuse seisukohast, ning sellistele küsimustele, mille lahendamisel riigid peavad tegema koostööd. Kõnealustest vahenditest rahastatakse programme, millel on piirkondlik mõju ja/või mille horisontaalse rakendamise korral mitmes abi saavas riigis korraga saab saavutada mastaabi- või mitmekülgsussäästu.

Mitut abisaajat hõlmavate programmidega toetatakse muu hulgas piirkondlikku avaliku halduse kooli, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut (CEFTA), piirkondlikku koostöönõukogu (RCC), organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, Erasmuse programmi stipendiume ja kõrgharidust. Samuti pannakse nendega alus kodanikuühiskonna rahastamisvahendile, mille jaoks koondatakse nii riiklikest kui ka mitut abisaajat hõlmavatest IPA programmidest antavad toetused. Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Islandi puhul toetatakse institutsioonide väljaarendamist TAIEXi rahastamisvahendist ning eraldatakse vahendeid piirkondlike ja riiklike programmide audititeks ja hindamiseks, samuti teabevahetus- ja teavitusmeetmeteks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), energiatõhususe ja infrastruktuuri arendamise investeeringuvajaduste rahastamisel tehakse tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ning kõnealuste meetmete toetamiseks kulub jätkuvalt oluline osa piirkondlikest ja horisontaalsetest assigneeringutest. Kõnealust toetust koordineeritakse Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku raames, mis loodi 2009. aasta lõpus, et tõhustada Lääne-Balkani piirkonnaga aktiivselt tegelevate rahastajate ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd. Alates 2010. aastast rakendatakse üht osa II rahastamisvahendist, nimelt riikide osalemist ERFi riigiülestes programmides „Vahemeri” ja „Kagu-Euroopa”, lihtsuse huvides samuti mitut abisaajat hõlmavate programmide kaudu.

Andmete esitamine

Alltoodud tabelis on andmed esitatud jooksevhindades ja eurodes. Tabelis on näidatud assigneeringud riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti andmed mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ja toetuskuludeks eraldatud vahendite kohta. Selguse huvides on esitatud ka varasemate aastate kulukohustuste lõplikud andmed ning 2011. aasta ajakohastatud andmed.

Läbivaadatud mitmeaastane suunav finantsraamistik: ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite jaotus ajavahemikus 2012–2013 riikide ja rahastamisvahendite lõikes

Andmed on esitatud eurodes, jooksevhindades.

[1] III, IV ja V rahastamisvahendi avamine Montenegro jaoks sõltub määruse nr 1085/2006 muudatuse vastuvõtmisest nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt vastavalt komisjoni ettepanekule (KOM(2011) 446, 20.7.2011).

[2] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/99 alusel.

--------------------------------------------------