52011DC0249

(...PICT...)

SISUKORD

SISSEJUHATUS (...)2

Programm (...)2

Toetatavad meetmed (...)3

Programmi rakendamine (...)3

Vahehindamine (...)7

Programmi asjakohasus (...)7

Programmi mõjusus (...)9

Programmi tõhusus (...)10

Programmi jätkusuutlikkus (...)11

Soovitused (...)11

Parem keskendumine ELi poliitilistele prioriteetidele (...)11

Keskendumine tugeva Euroopa mõõtmega projektidele (...)12

Tasakaalustatud osalemine programmis (...)12

Programmi tõhusam haldamine (...)12

Tulemuste parem levitamine ja kasutamine (...)13

Järeldused (...)13

SISSEJUHATUS

Käesolevas dokumendis esitatakse programmi „Põhiõigused ja kodakondsus (2007–2013)” vahehindamise peamised tulemused ja soovitused ning neile tuginevad komisjoni järeldused.

Programm

Eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (edaspidi „programm”) kehtestati nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsusega 2007/252/EÜ programmi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames ajavahemikuks 2007–2013.

Üldeesmärgid:

1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a) edendada sellise Euroopa ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel;

b) tugevdada kodanikuühiskonda ning kutsuda sellega üles avatud, läbipaistvale ja korrapärasele dialoogile seoses põhiõigustega;

c) võidelda rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning edendada paremat religioonidevahelist ja kultuuridevahelist mõistmist ning suuremat tolerantsust kogu Euroopa Liidus;

d) parandada kontakte, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

2. Programmi üldeesmärgid täiendavad määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke.

3. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa ühenduse poliitikavaldkondade arendamisele ja rakendamisele täiel määral põhiõigusi järgides.

Konkreetsed eesmärgid:

1. Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a) edendada põhiõigusi, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ning teavitada kõiki isikuid nende õigustest, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest, et kutsuda liidu kodanikke aktiivselt osalema liidu demokraatlikus elus;

b) analüüsida vajadusel konkreetsete põhiõiguste austamist Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides ühenduse õiguse rakendamisel ning saada arvamusi konkreetsetes selles reguleerimisalas olevate põhiõigustega seotud küsimustes;

c) toetada valitsusväliseid organisatsioone ja muid kodanikuühiskonna üksusi, et tõsta nende suutlikkust osaleda aktiivselt põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamisel;

d) luua asjaomased struktuurid, et edendada religioonidevahelist ja mitmekultuurilist dialoogi Euroopa Liidu tasandil.

Toetatavad meetmed

Üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmisi nelja liiki meetmeid:

a) komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste korraldamine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused;

b) konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud liikmesriigi ametiasutus või mõni muu asutus, rahvusvaheline või valitsusväline organisatsioon ning millesse on kaasatud igal juhul vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev riik või kandidaatriik, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

c) valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt käesoleva programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

d) tegevustoetused ühenduse õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase haldava Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union) alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega.

Programmi rakendamine

Programm hõlmab ELi 27 liikmesriiki. Kuigi programmis võivad põhimõtteliselt osaleda ka kolmandad riigid, näiteks ühinevad riigid, kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid, ei ole need riigid seda võimalust kasutanud.

Programmi haldab keskselt Euroopa Komisjon ja selle eelarve ajavahemikul 2007–2013 on 95,2 miljonit eurot, mis jaguneb aastate lõikes järgmiselt (miljonites eurodes):

Mis puutub eelarve jaotamisse, siis eraldatakse igal aastal keskmiselt 70 % vahenditest meetmetoetusteks, 9 % tegevustoetusteks ja 21 % komisjoni algatusteks.

EELARVE AJAVAHEMIKUKS 2007–2010

(...PICT...)

Komisjon on alates 2007. aastast avaldanud kolm pakkumiskutset meetmetoetusteks ja neli pakkumiskutset tegevustoetusteks ning rahastanud riigihankemenetluste kaudu 61 komisjoni algatust.

MEETMETOETUSED

Komisjoni pakkumiskutsete peale saadi palju pakkumisi. Meetmetoetusteks on komisjon saanud ja hinnanud kokku 415 pakkumist, mille esitasid partnerlused, kuhu kuulus keskmiselt 4,5 organisatsiooni vähemalt kahest ELi liikmesriigist. Komisjon rahastas neist kokku 93 mitmepoolset projekti, millele anti toetust keskmiselt 341 000 eurot projekti kohta ja mille kestus oli keskmiselt 21 kuud.

TEGEVUSTOETUSED

Programmi kehtestamise otsuse artikli 4 punkti c alusel kaasrahastas komisjon Euroopale üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt programmi üldeesmärkidele täitva kaheksa valitsusvälise organisatsiooni või muu üksuse aasta tööprogramme, sealhulgas eriti järgmiste organisatsioonide tööprogramme:

European Network of Ombudspersons for Children,

Fair Trials International,

Jesuit Refugee Service (Europe),

Euroopa Halduskohtunike Ühing.

Programmi õiguslikus aluses on nimetatud kaks ühingut ja neile võib anda tegevustoetust, et kaasrahastada nende alaliste tööprogrammidega seotud kulutusi:

1. Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsioon.

Assotsiatsiooni eesmärk on edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis käsitlevad tema liikmete kohtupraktikat, töökorraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel, eelkõige seoses ühenduse õigusega. Assotsiatsioon on loonud andmebaasi, mis sisaldab peamiselt tema liikmete otsuseid, soovitusi ja uurimusi, mis on assotsiatsiooni jaoks olulised, assotsiatsiooni kollokviumidel koostatud aruandeid ja järeldusi ning muud kasulikku teavet;

2. Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents.

See organisatsioon ei ole siiani (2011. aastani) kordagi taotlenud programmi õiguslikus aluses ettenähtud tegevustoetust.

KOMISJONI MEETMED

Aastatel 2007–2010 algatas komisjon 61 meedet, mida rahastati programmi raames riigihankemenetluste kaudu. Erinevalt toetustest rahastatakse selliseid meetmeid täielikult programmi vahenditest ning saadud toode või tulemus kuulub komisjonile.

Rahastatavad meetmed hõlmavad väga erinevaid teemasid, sealhulgas:

· andmekaitset, lapse õigusi, rassismi ja ksenofoobiat käsitlevad teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniad;

· veebisaitide arendamine ja haldamine: lapse õigused, konsulaarkaitse;

· küsitlused (12) ja uuringud, sealhulgas:

· Euroopa Parlamendi ühise valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimiste ja diskvalifitseerimise tunnustamise uuring;

· diplomaatilist ja konsulaarkaitset käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ja tavade võrdlev uuring;

· uuring selle kohta, millised on liikmesriikide õigusaktid ja tavad mineviku totalitaarrežiimide kuritegude käsitlemisel, eelkõige milliseid meetodeid ja vahendeid on asjaomased liikmesriigid seejuures kasutanud;

· uuring praktiliste takistuste kohta, millega puutuvad kokku samasoolised paarid ELi piires liikudes;

· rassismi- ja ksenofoobiavastast võitlust jms käsitlevate riiklike õigusaktide uuring;

· kolm Eurobaromeetri uuringut (andmetöötlejad ja kodanikud; teadlikkus ELi kodakondsusest; totalitaarrežiimide kuritegude mäletamine);

· konverentsid, seminarid, üritused jne.

Vahehindamine

Komisjoni abistas vahehindamisel välistöövõtja [1]. Töövõtja tegi kõiki meetme- ja tegevustoetuste saajaid hõlmava ulatusliku uuringu ning küsitles programmi sisemisi ja väliseid sidusrühmi.

Hindamise üldeesmärgid olid järgmised:

a) anda ülevaade programmi esimese kolme aasta tulemustest;

b) anda hinnang rakendamise kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele seoses asjakohasuse, mõjususe ja tõhususega;

c) esitada soovitused ja juhised programmi paremaks rakendamiseks selle järelejäänud aastatel.

Hindamine tehti 2010. aasta teisel poolel ajavahemiku 2007–2010 andmete [2] põhjal ning see andis väga üksikasjaliku ülevaate programmi toimimisest ja suure hulga statistilisi andmeid toetuse saajate kohta.

HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED

Programmi asjakohasus

Programm on väga asjakohane nende vajaduste seisukohast, mille rahuldamiseks see loodi. Programm on aidanud arendada ja tugevdada ELi meetmeid vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas ning eelkõige reageerinud vajadusele kaitsta põhiõigusi ja edendada ELi kodakondsust.

Programmi eesmärgid on asjakohased nende vajaduste ja probleemide seisukohast, mille lahendamiseks need püstitati, ja seega väliselt ühtsed, nagu näitas toetuse saajaid hõlmanud uuring. Lisaks võimaldavad tööprogrammis seatud aastaeesmärgid reageerida komisjoni muutuvatele vajadustele ja tegevussuundadele. Sellise näitena võib tuua homofoobiaga võitlemise eesmärgi lisamise, mis on programmi eesmärke edukalt täiendanud. Programm hõlmab siiski väga erinevaid poliitikavaldkondi, mida osaliselt käsitlevad ka muud ELi programmid, ja seepärast ei keskendu rakendatud meetmete mõju konkreetsetele valdkondadele nii palju kui võiks.

Selle tulemusel on taotlejate arv ja konkurents väheste meetmetoetusteks eraldatavate vahendite pärast pidevalt suurenenud. Taotluste arv on kolme aastaga enam kui kolmekordistunud, kasvades 66-lt 2007. aastal 215-le aastatel 2009–2010. Huvi tegevustoetuste vastu on seevastu olnud vähene ja nelja aasta jooksul, mil pakkumiskutseid on avaldatud, ei ole taotlusi olnud rohkem kui 20.

(...PICT...)

Programmi sisemise ühtsuse kohta tuleb märkida, et rakendatud meetmed (rahastatud projektid ja komisjoni algatatud konkreetsed meetmed) on täielikult kooskõlas programmi eesmärkidega, ja projektide raames rakendatud (või rakendatavad) meetmed ning tööprogrammis sisalduvad aastaeesmärgid ja laiemad eesmärgid on omavahel tihedalt seotud.

Eri meetmete (otsetoetused või komisjoni algatused) kaudu rahastatavad tegevused on üksteisest siiski mõnevõrra eraldatud. Selle põhjuseks on osaliselt organisatsiooniline eraldatus peadirektoraadis, mistõttu komisjoni algatusi juhivad ja rakendavad kolm eraldiseisvat poliitikaüksust, samal ajal kui meetme- ja tegevustoetusi haldab tegevus-/finantsüksus. Lisaks on erinevus ka eelisvaldkondades meetmetoetuste rahastamise nõudluse ja kõnealustes valdkondades rahastatavate komisjoni algatuste vahel. Algatused on ühtlaselt jaotunud põhiõiguste, andmekaitse ja kodakondsuse valdkondade vahel, kuid rahastamistaotlustest esitati rohkem kui 82 % põhiõiguste valdkonnas (rassism, laste õigused ja homofoobia) ning kodakondsuse valdkond (12 %) ja andmekaitse valdkond (alla 5 %) on tunduvalt vähem esindatud.

(...PICT...)

Kuigi prioriteedid ja rahastatavad projektid on tihedalt seotud, tuleks rakendatud meetmete tulemusi paremini kasutada poliitiliste arengute toetamiseks. Puuduvad ametlikud mehhanismid, mis tagavad, et meetme- ja tegevustoetuste tulemused edastatakse poliitikaüksustele või muudele poliitika kujundamisega tegelevatele sidusrühmadele, ning tulemuste levitamine toimub üsna juhuslikult ja mitteametlikult.

Paljud tegurid tõendavad, et programmi raames rahastatavatel meetmetel on ELi lisandväärtus. Eelkõige peetakse ELi vahendeid rakendatavate meetmete esmatähtsaks tõukejõuks ja projektide Euroopa mõõde toetab üldiselt tulemuste levitamist. Lisaks suurendab eri liikmesriikidest pärit partnerite kaasamine innovatsiooni ja heade tavade vahetamist ning tugevdab meetmete mõju. Kasutatud lähenemisviise ja paljude projektide tulemusi saab väheste muudatustega rakendada muudes riikides.

Programmi mõjusus

Vahehindamise etapis oleks mõnevõrra ennatlik teha kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, kas programm saavutab oma eesmärgid. Lisaks on programmi ülesehituse, mitmekesiste prioriteetide ja teemavaldkondade ning eri sihtrühmade ja arvukate sidusrühmade tõttu keeruline määrata kindlaks mõttekaid ja kasulikke näitajaid ning selgitava teabe leidmine on teataval määral petlik.

Sellest hoolimata nähtub hindamisest, et rahastatud projektid ja komisjoni algatused vastavad programmi eesmärkidele ja prioriteetidele. On siiski selge, et kättesaadavate vahendite suurus, eelkõige Euroopa tasandil, on programmi eesmärkide saavutamist piirav tegur. Kui toetuse piirmäär on 1 000 000 eurot kaheaastase projekti kohta, milles osaleb keskmiselt neli partnerit, eraldatakse aastas maksimaalselt veidi üle 125 000 euro ühe partneri kohta, mis tavaliselt ei võimalda projekti laiendada enamate partnerite kaasamisega ega kajastada selle tegelikku Euroopa mõõdet ja lisandväärtust.

Toetuse saajad ei nimetanud üldiselt ühtegi suuremat takistust, mida saaks pidada meetmete rakendamist kahjustavaks. Meetmetoetuste puhul peeti rahastamist kuni 80 % ulatuses piisavaks ja üldist ülesehitust, näiteks kestuse ja partnerluse tingimusi, asjakohaseks. Tegevustoetustega seoses leidsid teatavad toetuse saajad, et pikemaajaline rahastamine, mis kestaks kauem praegusest aasta kaupa rahastamisest, tagaks suurema mõju.

Projektide valikukriteeriumide laadi tõttu on projektid osutunud osalevate riikide vahelise koostöö edendamisel väga edukaks. Lisaks on keskendumine tasakaalustatud partnerlustele ja ülesannete võrdne jagamine ning projektis võrdne osalemine, mis on osaliselt saavutatud vahendite tasakaalustatud jaotamisega, taganud projektide kindla osalusjuhtimise ning loonud viljaka pinnase parimate tavade kindlakstegemiseks ja vahetamiseks.

Neist positiivsetest aspektidest hoolimata on ilmne, et projektid on samavõrra süvendanud olemasolevate partnerite vahelist koostööd, kui loonud uusi partnerlusi. Lisaks tuleks puuduseks, mis tuleb kõrvaldada, pidada mõne riigi ebaproportsionaalset osalemist (Itaalia taotlused moodustavad üle kolmandiku kõigist 2009.–2010. aastal meetmetoetuste pakkumiskutse peale esitatud taotlustest) ja teatavatel juhtudel mõne riigi täielikku eemalejäämist.

(...PICT...)

Programmi tõhusus

Meetmetoetusteks eraldatud komisjoni vahendite osakaal läheneb finantsmääruses sätestatud piirmääradele. Tegevustoetuste puhul on see osakaal palju väiksem osaliselt seepärast, et toetust antakse kuni 300 000 eurot organisatsiooni kohta. Enamiku toetuse saajatest moodustavad siiski valitsusvälised organisatsioonid, kellel on järjest rohkem probleeme muudest allikatest kaasrahastamise saamisel, sest finantskriisi mõjul on riiklike vahendite kättesaadavus selliste tegevuste ja organisatsioonide rahastamiseks vähenenud.

Küsitletud toetuse saajad pidasid komisjoni üldist haldussuutlikkust, sealhulgas juhiste andmise ja aruandluse korraldust, asjakohaseks. Programmi kiiresti suureneva populaarsuse ja edu tõttu (aastatel 2007–2010 suurenes taotluste arv enam kui kolm korda) on komisjoni inimressursid siiski ammendumas ja teatavad olulised ülesanded, näiteks projektide hoolikas järelevalve nende elutsükli jooksul, on muutunud üha raskemini teostatavaks. Sellest tulenevalt ei ole optimaalselt ära kasutatud võimalust laiendada programmi raames rahastatavaid meetmeid vertikaalselt ja levitada tulemusi ning toetada nende kaudu poliitikat.

Valikumenetlusi on nende tõhustamiseks põhjalikult muudetud ja üleminek paberkandjal taotluste esitamiselt internetipõhisele rakendusele „Priamos” on menetluse esimesi etappe olulisel määral lihtsustanud. Toetuse saajad peavad siiski suureks takistuseks eelkõige taotluse esitamisel nõutavate dokumentide hulka ja taotluse esitamisele järgnevat pikka hindamismenetlust. Peale selle nimetati taotluste esitamise ja toetuste lõpliku määramise vahelise aja lühendamise sisemise takistusena ka kohustust konsulteerida valiku tulemuste üle komiteemenetluse komiteega.

Toetuse saajate sõnul takistavad projektide tõhusat rakendamist ka mitut toetuse saajat hõlmavate viimase põlvkonna toetuste suhtes kohaldatavad keerukad rahastamistingimused ja põhjaliku finantsaruandluse kohustus. Osa sidusrühmi leidis, et takistuseks on nii tingimus, et abisaaja peab projekti kaasrahastama, kui ka partnerluse ja Euroopa mõõtme nõuded. Rahastatavate tegevuste laadist tulenevalt läheb suurem osa programmi meetme- ja tegevustoetustest personalikulude, konverentside ja seminaridega seotud kulude, materjalide avaldamise ja levitamise kulude ning muude otsekulude katmiseks. Need vahendid investeeritakse otse sihtrühma heaks meetmete rakendamiseks. Nimetatud kululiigid moodustavad 88 % meetmetoetuste kogukulust ja 86 % tegevustoetuste kulust. Meetmetoetuste puhul eraldatakse üldiselt rohkem vahendeid materjalide levitamiseks ja konverentside ning seminaride korraldamiseks, samal ajal kui tegevustoetuste puhul moodustavad suhteliselt suurema osa tööjõukulud.

Programmi jätkusuutlikkus

Meetme- ja tegevustoetuste saajad sõltuvad meetmete rakendamisel ja soovitud tulemuste saavutamisel komisjoni toetustest. Eesmärkide täielik saavutamine, eelkõige pikemaajalises perspektiivis, sõltub samuti edasisest rahastamisest. Mõnel juhul on organisatsioonid selle saavutatud, tagades järjestikuste edukate taotluste kaudu programmi vahendite olemasolu, kuid see ei kehti enamiku organisatsioonide kohta.

Paljud toetuse saajad teevad jõupingutusi, et hankida oma tegevuse rahastamiseks täiendavaid vahendeid, kuid ainult vähestel on see õnnestunud ja seepärast kasutatakse kaasrahastamiseks peamiselt omavahendeid.

Tõenditest nähtub siiski, et mõnel lõpetatud meetmel on tõenäoliselt isegi täiendava rahasüstita püsiv mõju, sest see kestab edasi väljaspool projekti. See kajastub teatavates väljundites, näiteks koolitusjuhendites, abivahendites ja parimates tavades, mida kasutatakse ka pärast projekti lõppemist. Programmi tulemuste jätkusuutlikkusest annab tunnistust ka toetuse abil moodustatud partnerluste kestvus ja püsivus. Paljudel juhtudel on need partnerlused veelgi süvenenud või on nende toimimiseks loodud mitteametlikud või ametlikud võrgustikud, ning on tõenäoline, et koostöö meetmete rakendamisel jätkub.

Tegevus jätkub tõenäoliselt uuel kujul, kuigi eesmärgid ei tarvitse olla sama edasipüüdlikud. Sihtrühmade vajadused muutuvad ja sama liiki meetmete jätkamise asemel võib olla asjakohane kasutada uusi lähenemisviise.

Soovitused

Komisjon kavatseb vastuseks programmi hindamise käigus tuvastatud probleemidele rakendada alljärgnevaid meetmeid, et tugevdada programmi mõju ja parandada selle elluviimist.

Parem keskendumine ELi poliitilistele prioriteetidele

Kõik küsitletud sidusrühmad tõid esile programmi asjakohasust, kuid märkisid, et laialivalguvad rahastamisprioriteedid vähendavad osaliselt selle mõju. Seepärast võib programmi ulatuse kitsendamine selle asjakohasemaks muutmise eesmärgil suurendada programmi mõju. Selleks tuleks programmi aastaeesmärke ühtlustada ja nende arvu tunduvalt vähendada.

Samuti tuleks eelkõige järgmise põlvkonna programmide puhul kaaluda programmi raames projektide rahastamisel keskendumist selliste poliitikavaldkondade tugevdamisele nagu põhiõigused, sealhulgas andmekaitse ja liidu kodakondsus. Kui sellega kaasneks komisjoni algatuste asjakohane toetamine, suurendaks see poliitika kujundamises väljenduvat mõju ja hoiaks ära kattuvuse muude peadirektoraatide olemasolevate programmidega, millel on palju suuremad eelarved selliste otsetoetuste andmiseks.

Keskendumine tugeva Euroopa mõõtmega projektidele

Programmi kaudu rahastamise esimeste aastate jooksul on väga edukalt edendatud mitmepoolseid partnerlusi ja paljude osaliste ning mõnel juhul liikmesriikide kaasamist. Sellisel lähenemisviisil on siiski kahjulik mõju, sest piiratud vahendid tuleb jagada paljude toetuse saajate vahel ja see vähendab mõju, mida võiks rahastatud meetmetega saavutada.

Programmi tõhususe suurendamiseks tuleks seega praegused piiratud vahendid suunata tugevama Euroopa mõõtmega projektidele. Paremini rahastatavad suuremad projektid muudaksid programmi nähtavamaks ja tagaksid projektide laiema mõju, mis ei piirduks üksnes kohaliku või piirkondliku tasandiga, sest sellised projektid oleksid laiaulatuslikumad ja paremini läbi mõeldud ning annaksid suuremat lisandväärtust ELi tasandil ja oleksid seega jätkusuutlikumad.

Samal eesmärgil uurib komisjon põhjalikumalt, kas tegevustoetuste mõju programmi eesmärkide saavutamisele on selliste toetuste andmise jätkamiseks piisav, võttes arvesse, et taotlejate huvi tegevustoetuste vastu on olnud püsivalt madal ja tegevustoetused ei suurenda teadlikkust programmist ega selle eesmärkidest.

Tasakaalustatud osalemine programmis

Teatavatest liikmesriikidest pärit toetuse saajad on programmis osalejate seas jätkuvalt ülekaalus ning 12 uusima liikmesriigi otsesed ja kaudsed toetuse saajad on jätkuvalt alaesindatud.

Komisjon kavatseb selle probleemi lahendamiseks korraldada kõnealuste liikmesriikide organisatsioonidele suunatud teavituskampaaniad ning tihendada kontakte asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutustega, kes jätkaksid kampaaniate püüdlusi, et saada üle selliste meetmete jaoks ettenähtud vahendite seatud piirangutest.

Programmi tõhusam haldamine

Kuna programm on järjest edukam ja toetuste taotlejate ning ka rahastatavate projektide arv kasvab, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et muuta projektide elutsükli aluseks olevad menetlused sujuvamaks.

Elektroonilise taotluste esitamise süsteemi PRIAMOS hiljutine kasutuselevõtt taotlusmenetluses on suuresti lihtsustatud nii taotlejate kui ka komisjoni tööd ning sellega on taotluste esialgne esitamine muudetud paberivabaks. Süsteemil on veel palju võimalikke eeliseid ja komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks, tõhusamaks ja kiiremaks ning teha sellest terviklik abivahend, mida saavad kasutada nii taotlejad/ toetuse saajad kui ka komisjon, et hallata projekte tõhusalt algusest lõpuni.

Lisaks tuleks kõrvaldada loomulikud viivitused, mida põhjustab kohustus konsulteerida valikuetapi tulemuste üle programmi komiteega, ja hinnata, kas asjaomaste vahendite piiratust arvesse võttes on selle menetlusega seotud halduskoormus põhjendatud.

Komisjon püüab programmi tõhustamiseks toetuse saajaid rohkem toetada ja tugevdada järelevalvet rakendatud meetmete „elutsükli” jooksul. See aitab meetmeid paremini rakendada ning paremini mõista ja ühtlustada poliitilisi prioriteete ja häid tavasid.

Tulemuste parem levitamine ja kasutamine

Hindamise käigus leiti, et projektide tulemustest oleks rohkem kasu, kui nende levitamine oleks paremini suunatud ja neid kasutataks poliitika kujundamisel.

Komisjon kasutab selle eesmärgi saavutamiseks nii projektide valimisel kui ka juhtimisel tulemuspõhist lähenemisviisi. Koos täpsemate prioriteetidega tagab see komisjoni poolt otse ja projektide kaudu rakendatavate poliitikaalgatuste tihedama seose ning loob seega viljakama pinnase programmi kahe rahastamismehhanismi vastastikusele mõjule.

Lisaks sellisele tulemustele suunatud lähenemisviisile võidakse ette näha täiendavad meetmed programmi tulemuste tutvustamiseks, kasutades selleks viimistletumat ja dünaamilisemat levitamist interneti kaudu ning eriüritusi, mille käigus tutvustatakse programmi lisandväärtuse selgitamiseks teatavaid edukaid projekte.

Järeldused

Vahehindamine kinnitab põhiõiguste ja kodakondsuse programmi olulisust põhiõiguste edendamisel, dialoogi ergutamisel ja rassismi ning ksenofoobiaga võitlemisel.

Programmi asjakohasust ja lisandväärtust näitavad ka kasvav huvi rahastamisvõimaluste vastu, suurem teadlikkus projektidest ning tuntud ja lugupeetud rahvusvaheliste organisatsioonide lisandumine otsetoetuse saajate hulka. Asjaolu, et viimastes valikuvoorudes taotleti toetusi olemasolevatest vahenditest viis korda rohkem, näitab selgelt programmi potentsiaali edasi areneda ja laieneda.

Kuigi hindamisel ilmnesid ka teatavad probleemid programmi rakendamisel ja tehti kindlaks mitu täiustamist vajavat valdkonda, ei ole kahtlust, et programm on olemuselt kvaliteetne, Euroopa praeguste poliitiliste prioriteetide ning valitud sihtrühmade ja sidusrühmade vajaduste rahuldamisel oluline ning annab lisandväärtust.

Selleks et veelgi suurendada programmi mõju ja tõhusust, suunab komisjon seega programmi paremini, tagab suurema ühtsuse tulemuspõhiste projektide ja poliitiliste arengute vahel, laiendab programmi ELi 12 uude liikmesriiki, muudab programmi haldamise otstarbekamaks ja pöörab rohkem tähelepanu selle tulemuste levitamisele programmi mõju ja tõhususe suurendamiseks.

[1] EPEC, mida juhib GHK Consulting, www.ghkint.com.

[2] Meetmetoetused: 2008. aastal alustati 18 projekti (lõpetatud), 2009. aastal 26 projekti (on jõudnud poole peale).Tegevustoetused: 2008. aastal 3, 2009. aastal 7 ja 2010. aastal 5.Komisjoni algatused: 47 aastatel 2007–2009 ja 2010. aastaks on ette nähtud 12.

--------------------------------------------------