2.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/1

—

peab äärmiselt oluliseks ühest küljest suurendada ELi teadusuuringute eelarvet ja teisest küljest siduda riiklikud programmid paremini Euroopa teadusuuringute raamprogrammiga;

—

kinnitab, et tööstus-, sotsiaalne ja keskkonnainnovatsioon on koos teenustesektori innovatsiooniga oluline jõud vajaliku Euroopa konkurentsivõime suurendamisel, mis aitab edendada Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust;

—

tunnistab, et innovatsiooni olukord on üle Euroopa väga erinev ja et piirkondlikud poliitikameetmed oma spetsiifiliste iseärasustega võiksid kooskõlas piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega anda täiendavuse põhimõttel panuse Euroopa Liidu teaduspoliitikasse;

—

tunneb heameelt menetluste lihtsustamiseks tehtud jõupingutuste üle, nagu Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele juurdepääsu käsitleva praktilise juhendi väljaandmine ja ajakohastamine;

—

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid tihedalt kaasatud riigihankeid käsitlevate õigusraamistike ja rahastamiskavade ettevalmistusse;

—

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud osalejad kaasataks tulemuslikult tehnoloogiaplatvormidesse;

—

märgib Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse võimalikku rolli;

—

kinnitab taas, et ELi sisene koostöö klastrite vahel on äärmiselt vajalik, kuid alus tuleb panna ka klastrite rahvusvahelisele koostööle.

Raportöör

Claude GEWERC (FR/PES), Picardie piirkonna volikogu esimees

Viitedokument

Roheline raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”

KOM(2011) 48 lõplik

1.

tunneb heameelt selle üle, et kõnealuse rohelise raamatuga käivitatakse avalik arutelu olulistel teemadel, mida tuleks arvesse võtta tulevastes ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides;

2.

tunnistab, et ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühine strateegiline raamistik peab tuginema ühtsetele ja kõigi sidusrühmade selgesõnaliselt jagatud strateegilistele eesmärkidele;

3.

soovitab nimetatud ühises raamistikus määratleda suhted teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni eri tasemete vahel, säilitades samas kõigi nimetatud funktsioonide eripära;

4.

toonitab, et Euroopa Liidu ambitsioonikas innovatsioonistrateegia vajab nii tugevat teadusbaasi kui ka kindlat tööstuspoliitikat. Siinkohal tunneb komitee heameelt komisjoni juhtalgatuste „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Innovaatiline liit” üle ning viitab Regioonide Komitee asjaomastele arvamustele (1);

5.

rõhutab, et piirkondlik ja kohalik tasand sobivad hästi teadus- ja innovatsioonipoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika vahelise sünergia loomiseks, millel oleks mõju nii majandus- ja tööstustegevusele kui ka sotsiaalsetele tavadele;

6.

rõhutab, et Euroopa teadusuuringute tulemusi ei rakendata praegu piisavalt kiiresti ega piisavalt laialdaselt. Komisjon peaks muutma suuniseid ja eeskirju, et piirkonnad saaksid praegusest märgatavalt rohkem kasutada struktuurifonde ja muid rahastamisvahendeid raamprogrammi ja muude teadusuuringute tulemuste innovaatiliseks rakendamiseks, valides selleks detsentraliseeritud lähenemisviisi, kus piirkondadel on suurem roll, ning võimaldades raamprogrammi raames loodud tehnoloogiat paremini kasutada ja turustada;

7.

juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalne ja keskkonnainnovatsioon on väga oluline nii avaliku kui ka erasektori jaoks;

8.

rõhutab innovatsiooni igapäevaellu integreerimise ja selle soodustamise tähtsust, seda näiteks haridussüsteemis ja tööelus;

9.

toob esile erineva uuenduslikkuse tasemega piirkondadevahelised teadus- ja innovatsiooniprogrammid, mis toovad kasu kõigile sidusrühmadele. See hõlmab näiteks piirkondade suuremat osalemist ERA-NETis;

10.

rõhutab, et ELi praegune teadusuuringute eelarve, mis moodustab vaid 4 % riikide rahastatavast teadustööst Euroopas, ei ole piisav. Komitee peab äärmiselt oluliseks ühest küljest suurendada ELi teadusuuringute eelarvet ja teisest küljest siduda riiklikud programmid paremini Euroopa teadusuuringute raamprogrammiga;

11.

juhib komisjoni tähelepanu eriti nende uuendajate ja üksikleiutajate olukorrale, kes ei ole tegevad kõrgharidussüsteemis, suurettevõtetes ning riigi- ja valitsusasutustes või -ettevõtetes. Edaspidise töö käigus tuleb koostada strateegiad, mis toetavad uuendajaid ja üksikleiutajaid ning annavad neile võimaluse kasutada ELi ühiseid rahastamisvahendeid samadel tingimustel;

12.

palub piisavalt arvesse võtta asjaolu, et 97 % 27-liikmelise ELi majandustegevusest on jätkuvalt vähe või keskmiselt tehnoloogiamahukas. Seetõttu leiab komitee, et teadmistepõhise ühiskonna arendamisel ei saa keskenduda vaid enim arenenud tehnoloogiate arendamisele, vaid oma osa peab olema ka innovatsioonimudelil, mis võimaldaks teadmised kasutusele võtta ja neid levitada. Komitee toob esile riigihangete direktiivi läbivaatamise pakutavad võimalused (2) ning rõhutab arendus- ja teadustegevuse riigihangetesse kaasamisega seotud võimalusi ja probleeme (3);

13.

märgib, et rohelisel raamatul selle praegusel kujul ei näi tekkivat probleeme subsidiaarsuse põhimõttele vastavusega. Komitee rõhutab siiski, et ELi tulevaste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist ning neid reguleerivate õigusaktide ettevalmistamist tuleks tähelepanelikult jälgida, et tagada vastavus subsidiaarsuse põhimõttele;

14.

märgib lisaks, et „Innovaatilises liidus” liikmesriikidele ja piirkondadele esitataval nõudel eraldada innovatsiooniga seotud riigihangete jaoks sihtotstarbelised eelarved võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed kohalike omavalitsuste ja piirkondade jaoks. Komitee toonitab, et kavandatavad järelmeetmed peaksid hõlmama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimaliku finants- ja halduskoormuse ning samuti ühiskondlike mõjude ja muude eeliste hoolikat hindamist;

15.

leiab, et tuleks rohkem toetada kaheetapiliste hankemenetluste korraldamist, kus esimeses etapis peaksid pakkujad esitama ainult partnerite nimekirja ja projekti kirjelduse, ning detailsemalt tuleks projekti kirjeldada ainult siis, kui saadakse esimesest hindamisvoorust edasi. See oleks väga oluline eelkõige VKEde jaoks, kellel oleks suurem stiimul hankemenetlustel osalemiseks, kuna nad ei peaks selleks algselt nii palju ette valmistama;

16.

kinnitab, et tööstus-, sotsiaalne ja keskkonnainnovatsioon on koos teenustesektori innovatsiooniga oluline jõud vajaliku Euroopa konkurentsivõime suurendamisel, mis aitab edendada Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust;

17.

nõustub, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine peab kuuluma Euroopa Liidu laiemate poliitiliste eesmärkide hulka. Nende hulka kuulub näiteks tööstuspoliitika rakendamisega seotud nõue, mille esitas Regioonide Komitee oma arvamuses tööstuspoliitika juhtalgatuse kohta;

18.

teeb ettepaneku, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tunnistataks eelistatud tasandina teadusuuringute, innovatsiooni- ning ühtekuuluvusprogrammide riiklike ja Euroopa strateegiate ühendamisel. Strateegiad võiks kokku tuua eraldi dokumendis piirkondlikul tasandil;

19.

tunnistab, et innovatsiooni olukord on üle Euroopa väga erinev ja et piirkondlikud poliitikameetmed oma spetsiifiliste iseärasustega võiksid kooskõlas piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega anda täiendavuse põhimõttel panuse Euroopa Liidu teaduspoliitikasse;

20.

nagu teadusuuringute eelmiste raamprogrammide puhul, peaks teadusalane koostöö, eelkõige ühisprojektide edendamine, olema Euroopa teadusuuringute tulevase edendamise üks prioriteet. Neile tuleks eraldada vahendid vähemalt senises ulatuses. Ühisprojektid pakuvad kõigi Euroopa piirkondade kõrgkoolidele, teadusasutustele ja ettevõtetele võimaluse kaasa lüüa. Nad tagavad kasutajate jaoks vajaliku läbipaistvuse ja lihtsustamise;

21.

rõhutab, et komisjoni ja piirkondade tõeline väljakutse on luua sünergia eri rahastamisvahendite vahel, et oleks võimalik ellu viia Euroopa 2020. aasta strateegia. Euroopa teadusuuringute tulemusi ei rakendata piisavalt kiiresti ega piisavalt ulatuslikult. Komisjon peaks muutma ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendeid puudutavaid eeskirju ja kriteeriume selliselt, et piirkonnad kasutaksid raamprogrammi ja muu teadustegevuse tulemusi innovatsioonirakenduste piirkondlikul elluviimisel;

22.

kordab, et järgmine raamprogramm peab hõlmama programme, mille eesmärk on arendada piirkondlikku võimekust ning edendada selliste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist, kelle teadus- ja arendustegevus on täiendava iseloomuga. Seda saaks teha näiteks kriteeriumide abil, mis hõlbustaksid praegu veel teadusuuringutes mahajäänud piirkondade pädevate partnerite osalemist projektides ja programmides, mida juhivad tuntumad ja tunnustatumad teadlased, nii nagu on kirjeldatud Regioonide Komitee arvamuses „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” (4);

23.

tunneb heameelt menetluste lihtsustamiseks tehtud jõupingutuste üle, nagu Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele juurdepääsu käsitleva praktilise juhendi väljaandmine ja ajakohastamine;

24.

kinnitab, et klastritel on alati territoriaalne mõõde;

25.

kordab, et kuigi tipptase on klastrite üks tunnusjooni, ei ole kõik klastrid samal arengutasemel ega samal rahvusvahelise nähtavuse tasemel. Klastrite puhul on väga kõrge teaduslik tase silmapaistvuse saavutamiseks vajalik, kuid mitte piisav. Klastri tipptase luuakse järk-järgult pikema aja jooksul sihtotstarbeliste rahastamisvahendite, hea struktuuri, hea juhtimise ning soodsa, ettevõtjaid, koolitust, teadusuuringuid ja innovatsiooni ühendava ökosüsteemi abil;

26.

märgib, et paljude klastrite soov tegutseda oma territooriumil ei pruugi tähendada ületamatut vastuolu märkimisväärsete võimalustega, mida pakub teabe levitamine või parimate tavade tutvustamine naaberklastritega teistes liikmesriikides. Seega võib ka väga tugevalt ühe territooriumi keskne klaster olla maailmatasemel nähtav ja ulatuslik;

27.

rõhutab, et klastripõhiste innovatsioonikeskuste kõrvale ja kohati isegi neist olulisemaks on viimasel ajal kerkinud vajadus mõista piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide keerukat toimimist ja luua soovitud arengut soodustavad tingimused. Seepärast peaks komisjon pakkuma finants- ja tegevustoetust eelkõige avatud innovatsiooni arendamiseks piirkondades, et piirkond saaks luua tingimused avaliku halduse reformiks ning majanduskasvu ja uute töökohtade loomisele suunatud ettevõtlustegevuseks;

28.

üks piirkondlike ökosüsteemide konkreetne väljendus on nn juhtivate turgude (edge market) käsitus ja selle arendamise ideed. On täheldatud, et juhtivad turud on tihedalt seotud kohaliku oskusteabe ja kultuuriga ning nende vastastikuse spontaanse uuenemisega. Varasemates arvamustes (CdR 11/2009 ja CdR 83/2007) on Regioonide Komitee rõhutanud vajadust leida õige tasakaal ühelt poolt teadusringkondade konkurentsile suunatud rahastamise – mida kujutab endast ka ELi suurte juhtalgatuste rahastamine – ja teiselt poolt institutsioonilise rahastamise vahel. Regioonide Komitee toonitab institutsioonilise rahastamise tähtsust, kuna see võimaldab teadusringkondadel käivitada omaalgatuslikke ja teiste kogukondade ajendatud uurimusi, eelkõige suurte ühiskondlike väljakküsimuste ning ka lähenemise ja ühtekuuluvuse huvides;

29.

kinnitab taas veendumust, et Euroopa teadusruumi saaks tugevdada, kui teadus- ja arendustegevuse teenuste hanked liidetaks riigihangetega seotud menetlustega. Komitee viitab siinkohal oma arvamusele riigihanketuru rohelise raamatu kohta (5) ja arvamusele kommertskasutusele eelnevate hangete kohta (6), samas ei tohiks see põhjustada seda, et kõnealused teenused peavad hakkama alluma konkurentsitingimustele;

30.

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid tihedalt kaasatud riigihankeid käsitlevate õigusraamistike ja rahastamiskavade ettevalmistusse;

31.

kordab taas oma toetust äriringkondade ja valitsuste aktiivsele kaasamisele innovatsiooni rahastamiskavadesse ning väljendab kahtlust sellise süsteemi suhtes, mille puhul võtab avalik sektor üksi riski katsetamata toodete ja teenuste eest, arvestades sellise süsteemi võimalikku mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

32.

märgib, et riigihangete turg jääb killustatuks ja on vaid harva piiriülene, ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt arendada läbipaistvamat raamistikku, mis võiks muuta Euroopa Liidus riigihangete turu avatumaks;

33.

kinnitab taas, et Euroopa Komisjon peab koostama selge ja üksikasjaliku juhendi ning pakkuma koolitusvõimalusi riigihangetega seotud lepingute sõlmimiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

34.

tunnistab, et innovatsiooni ja teadusuuringute kogu tsükli – alates uurimistegevusest kuni turule jõudmiseni – rahastamine nõuab laia vahendite valikut, ning toetab seepärast jõupingutusi soodustada erasektoripoolset rahastamist, näiteks riskide jagamise, laenude või riskikapitali kavade kaudu;

35.

kiidab heaks riikliku rahastamise rolli erainvesteeringute innustamisel. Komitee toonitab, et kindel riskijuhtimine ja läbipaistev haldamine on äärmiselt tähtsad, kui kasutatakse nii riiklikke kui ka eravahendeid;

36.

tunneb heameelt jõupingutuste üle soodustada VKEde innovatsiooniinvesteeringute rahastamist erasektori poolt ning kutsub siinkohal üles edendama rahalisi ergutusmeetmeid (maksustamissüsteem, halduspiirangute vähendamine) ja vajaduse korral vaatama läbi reguleeriva raamistiku. Viimatimainitu eesmärk on tugevdada ja laiendada meetmetevalikut, et toetada ja tunnustada VKEde rolli innovatsioonikultuuri edendamise võtmeosalejana. Seoses sellega rõhutab komitee samuti vajadust tugevdada VKEde ning teadus- ja arendustegevuses osalejate vahendamise vahendeid;

37.

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud osalejad kaasataks tulemuslikult tehnoloogiaplatvormidesse, et koostada teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiaid uute tehnoloogiaplatvormide loomiseks ja juba aktiivsete platvormide arendamiseks vastavalt piirkondlike sidusrühmade vajadustele ning võttes arvesse maailmaturgude pakutavaid võimalusi ja VKEde osalust;

38.

tunnistab teadusuuringute raamprogrammi ainulaadset panust ühisesse teadustegevusse liikmesriikide osalejate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

39.

rõhutab ELi õiguslike nõuete tähtsust (näiteks riskikapitali ja teadusuuringute infrastruktuuri kohta); märgib selles osas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse võimalikku rolli;

40.

kinnitab taas, et ELi sisene koostöö klastrite vahel on äärmiselt vajalik, kuid alus tuleb panna ka klastrite rahvusvahelisele koostööle.

41.

Euroopa 2020. aasta strateegias tunnustatakse (juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Tööstuspoliitika” kaudu) teadusuuringute ja innovatsiooni keskset rolli Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmisel, ning toonitatakse, kui tähtis on innovatsiooni nähtavamalt poliitikasse integreerida. Samuti on strateegia elluviimisel tähtis koht Euroopa linnadel ja piirkondadel. Seetõttu soovib Regioonide Komitee seda rolli toetada ja anda oma panuse Euroopa teadusruumi arendamisele piirkondades, sest linnad ja piirkonnad rahastavad teadusuuringute programme, osalevad Euroopa teadusprojektides ja toetavad aktiivselt piirkondlike tegutsejate osalemist Euroopa teadusprojektides.

42.

Regioonide Komitee tunneb heameelt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda (2000–2006) ja seitsmenda (2007–2013) raamprogrammi vahel suurenenud rahastamise ning Euroopa Teadusnõukogu loomise üle. Komitee tunneb heameelt ka Euroopa algatuste üle, millega soodustatakse teadmistevahetust ja koostööd piirkondlike omavalitsuste ning teadus- ja majandustegevuses osalejate vahel, eelkõige eelarverubriigi „Teadmiste piirkonnad”, eriprogrammi „Võimekus” Cofund’i alajaotuse ning selliste meetmete nagu tippkeskuste võrgustike ja ERA-NET-süsteemi raames.

43.

Samuti ootab Regioonide Komitee huviga eelseisvaid hinnanguid programmide „Teadmiste piirkonnad” ja „Teadusuuringute potentsiaal” mõju kohta. Sedamööda, kuidas kavad arenevad ja nende eesmärgid selgemaks muutuvad, kutsub Regioonide Komitee üles tugevdama nende rolli, et toetada pädevaid piirkondi, millel on potentsiaal arendada kõrgetasemelisi lahendusi näiteks mentorlus- (7), partnerlus- või muude kavade kaudu.

44.

Regioonide Komitee hindab asjaolu, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis omistatakse oluline roll piirkondlikele klastritele ning algatustele, mille eesmärk on elavdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut, energiatõhusust, taastuvenergiat ning ökoinnovatsiooni. Selles osas soovitab komitee, et neid algatusi tuleks tulevikus jätkata, et vastata väljakutsetele, millega Euroopa Liit peab praegu või tulevikus silmitsi seisma.