52010PC0767

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 17.12.2010

KOM(2010) 767 lõplik

2010/0370 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) NR …/…,

[kuupäev],

millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

SELETUSKIRI

VASTAVUSSE VIIMINE EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGUGA

Euroopa Liidu toimimise lepingus eristatakse selgesõnaliselt ühelt poolt komisjonile delegeeritud õigust võtta vastu muid kui seadusandlikke akte (delegeeritud aktid), mis on täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (artikkel 290), ning teiselt poolt komisjonile antud õigust võtta vastu rakendusakte (artikli 291).

Delegeeritud õigusaktide puhul delegeerib seadusandja komisjonile õiguse võtta õiguslikele meetmetele sarnaseid meetmeid. Rakendusaktide puhul on kontekst sootuks teine. Euroopa Liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamise eest vastutavad esmajärgus liikmesriigid. Kui õigusakti peab kohaldama ühetaolistel tingimustel, peab komisjon need tingimused vastu võtma.

Määruse (EÜ) nr 1405/2006 vastavusse viimisel aluslepingu uute eeskirjadega tuleb lähtuda määratlusest, millised on delegeeritud õigused ja millised on komisjoni vastuvõetud sätete rakendusõigused kõnealuse määruse kohaldamisel (määrus (EÜ) nr 1914/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad).

Selle tegevuse tulemusena koostati määruse (EÜ) nr 1405/2006 uuesti sõnastamiseks ettepaneku eelnõu. Kõnealuse eelnõuga jäetakse seadusandjale õigus otsustada selliste peamiste üksikasjade üle, mis hõlmavad Egeuse mere väikesaarte teatavate põllumajandustoodete tarnimise erikorda selliste raskuste leevendamiseks, mis on tingitud saarte eraldatusest, kaugest asukohast, saarelisest asendist, väikesest pindalast, mägisest maastikust, ilmastikuoludest ja majanduslikust sõltuvusest piiratud hulgast toodetest.

Kõnealuse korra üldised suunad ja üldpõhimõtted on kindlaks määranud seadusandja. Seega on seadusandja sätestanud kõnealuse erikorraga kehtestatud meetmete eesmärgid, samuti programmi koostamise ning ELi muude strateegiatega ühilduvuse ja järjekindluse põhimõtted. Seadusandja on samuti sätestanud põhimõtted sertifikaatide korra kehtestamiseks ning karistuste, vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamiseks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt jätab seadusandja komisjonile õiguse teatavaid vähem tähtsaid üksikasju täiendada või muuta. Seadusandja kehtestatud korra tõhusaks toimimiseks vajalikud täiendavad üksikasjad võib seega määrata kindlaks komisjon delegeeritud õigusaktiga. Seega võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu tingimused, mille kohaselt ettevõtjaid sertifikaatide registrisse kanda, ning kui majanduslik olukord seda nõuab, seab komisjon sertifikaadi väljaandmise tingimuseks tagatise esitamise (artikli 11 lõige 2). Samuti annab seadusandja komisjonile volitused võtta vastu meetmed, mis hõlmavad programmide muudatuste vastuvõtmise menetluse kehtestamist (artikli 6 lõige 3), töötlemise tingimusi (artikli 13 lõige 3), abisummade kindlaksmääramise tingimusi (artikli 15 lõige 4 ja artikli 18 lõige 4) ning karistusi (artikli 14 lõige 2).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt on liikmesriigid kohustatud seadusandja kehtestatud korda rakendama. Et vältida konkurentsimoonutusi ja ettevõtetevahelist diskrimineerimist, oleks siiski vaja tagada Egeuse mere väikesaarte jaoks ettenähtud korra rakendamine muude samalaadsete kordadega ühetaoliselt. Seetõttu annab seadusandja komisjonile aluslepingu artikli 291 lõike 2 kohaselt rakendamisvolitused, mis hõlmavad eelkõige sertifikaatide korra elluviimist käsitlevaid ühetaolisi tingimusi ja ettevõtjate kohustusi tarnimise erikorra puhul (artikli 11 lõige 3), programmi rakendamise ühetaolisi tingimusi (artikli 6 lõige 2, artikli 15 lõige 3 ja artikli 18 lõige 3), samuti kontrollimise üldraamistikku, mida Kreeka peab kohaldama (artikkel 7, artikli 12 lõige 2 ja artikli 14 lõige 1).

SISULISED MUUDATUSED

Kuna nõukogu määrust (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks, on alates selle vastuvõtmisest 18. septembril 2006 palju muudetud, tehakse ettepanek kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

Lisaks sellele tuleb ühenduse seadusandluse arengu ja käesoleva määruse vastuvõtmisele järgnenud tegeliku rakendamise tõttu muuta ka teatavaid määruse sätteid ja kujundada ümber õigusakti teksti struktuur, et viia see paremini vastavusse kõnealuse korra tegelikkusega.

Uues määruses on selgemalt välja toodud korra peamised eesmärgid, mille elluviimisele Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamise erimeetmed peaksid kaasa aitama (artikkel 2).

Määruse uue struktuuriga on seatud kesksele kohale Egeuse mere väikesaarte jaoks kõige sobivamal tasemel kindlaks määratud ja Kreeka koordineeritav toetusprogramm. Programm hõlmab kahte peamist tegevusvaldkonda: tarnimise erikorda ja kohalikku tootmist soodustavaid erimeetmeid (artikkel 3).

Määruse teksti muud vähem olulised muudatused on järgmised.

1. Täpsustatud on komisjoni heakskiidu saamiseks talle programmi ja sellesse tehtavate muudatuste esitamise korda, nii et see vastaks paremini tegelikkusele ja muudaks paindlikumaks ja tõhusamaks programmi kohandamise vastavalt tegelikele vajadustele, mis on seotud põllumajandusega ja Egeuse mere väikesaarte varustamisega hädavajalike toodetega (artikkel 6).

2. Artiklis 10 on täpsustatud, et tarnimise erikord peab olema kehtestatud kohalikust põllumajandustootmisest lähtuvalt ning liiga suur tarnetoetus selliste toodete puhul, mida ka kohapeal toodetakse, ei tohiks kohaliku tootmise arengut pidurdada. Kõnealust sätet peeti vajalikuks, et muuta kohustuslikuks programmi kahe meetme omavaheline vastavus.

3. Et tagada eelarve tõhus haldamine, peab Kreeka esitama oma programmis otsetoetustel põhinevate abide loetelu (artikli 15 lõike 2 punkt d).

4. Samuti on vaja märkida, kuidas on kindlaks määratud kohalikku põllumajandustootmist soodustavate meetmete abisumma, mis varem ei olnud põhiaktis sätestatud (artikli 15 lõike 2 punkt e).

5. Tarnimise erikorra rahastamise ülemmäära on suurendatud 20 % (artikli 18 lõige 3), arvestades kontrollikoja ettekirjutust vahendite ebapiisavuse kohta.

6. Tähtpäeva, millal tuleb esitada aruanne toetusprogrammiga ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal, lükati ühe kuu võrra edasi, et anda Kreeka ametiasutustele võimalus võtta aruande puhul arvesse kohalikku põllumajandustootmist soodustavate meetmetega seotud kulude lõppseisu.

Käesolev määrus ei mõjuta ühenduse toetuse rahastamisallikaid ega osatähtsust.

2010/0370 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) NR …/…,

[kuupäev],

millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[1],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]

ning arvestades järgmist:

7. Põllumajandusvaldkonna erimeetmed Egeuse mere väikesaarte erakorralisest geograafilisest asukohast tingitud raskuste kõrvaldamiseks on sätestatud nõukogu 18. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003[5]. Kõnealuseid meetmeid on muudetud konkreetsemaks toetusprogrammiga, mis on peamine vahend nende väikesaarte varustamisel põllumajandustoodetega. Seoses Lissaboni lepingu jõustumise järel vajalikuks osutunud uute muudatustega tuleks määrus (EÜ) nr 1405/2006 kehtetuks tunnistada ning asendada see uue tekstiga.

8. Tuleks täpsustada peamised eesmärgid, millele Egeuse mere väikesaarte toetamise korra elluviimine kaasa aitab.

9. Sisuliselt tuleks täpsustada Egeuse mere väikesaarte toetuseks ettenähtud programmi (edaspidi „toetusprogramm”), mille Kreeka peab subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt ja geograafiliselt kõige sobivamal tasemel välja töötama ning komisjonile heakskiidu saamiseks esitama.

10. Egeuse mere väikesaarte toetamise korra eesmärkide paremaks elluviimiseks peaks toetusprogramm hõlmama meetmeid, mis tagavad väikesaarte varustamise toiduainetega ning kohaliku põllumajandustootmise säilimise ja arengu. Kavandamistegevuse taset tuleks ühtlustada ning komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust hõlmavat lähenemisviisi tuleks muuta süsteemsemaks.

11. Kohaldades subsidiaarsuse ja paindlikkuse põhimõtteid, mis on Egeuse mere väikesaarte toetamise korra jaoks heakskiidetud programmipõhise lähenemisviisi alus, võivad Kreeka poolt nimetatud ametisasutused teha selleks, et kohandada programmi vastavalt Egeuse mere väikesaarte tegelikkusele, ettepanekuid programmi muutmiseks. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleks kohandada programmi muutmise korda vastavalt iga muudatuse otstarbekusele.

12. Mõne Egeuse mere saare erilise geograafilise asendi tõttu tekitab inimtoiduks hädavajalike, töötlemiseks ettenähtud või põllumajandusliku toorainena kasutatavate toodete tarnimine saarte jaoks täiendavaid veokulusid. Peale selle seavad eraldatusest, saarelisest asendist ning kaugest asukohast tulenevad objektiivsed tegurid nende Egeuse mere saarte ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt raskendavad nende tegevust. Teatavatel juhtudel, kui ühendus saarega on teise saare kaudu, on ettevõtjatel ja tootjatel seal tegevust arendada veelgi raskem. Neid puudusi saab leevendada nimetatud hädavajalike toodete hinna alandamisega. Seepärast on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada Egeuse mere väikesaarte varustamine ja vähendada nende kaugusest, saarelisest asendist ja väikesest pindalast tingitud lisakulusid.

13. Egeuse mere väikesaarte probleemistiku muudab eriti keeruliseks saarte väiksus. Kavandatud meetmete tõhususe tagamiseks tuleks neid meetmeid kohaldada üksnes väikesaarte suhtes.

14. Hindade alandamiseks Egeuse mere väikesaartel ning saarte eraldatusest ja saarelisest asendist tingitud lisakulude vähendamiseks ning samal ajal liidu toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust liidu toodete tarnimiseks Egeuse mere väikesaartele. Selle toetusega tuleks arvesse võtta Egeuse mere väikesaartele tehtavate vedude täiendavaid kulusid ning põllumajanduslikuks tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja väikesest pindalast tingitud lisakulusid.

15. Egeuse mere väikesaarte lõpptarbijatele kahjulikult mõjuvate spekulatsioonide ärahoidmiseks tuleks täpsustada, et tarnimise erikorra alla võivad kuuluda üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga tooted.

16. Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud Egeuse mere väikesaarte tarnevajadustega, ei kahjusta kõnealune kord siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksportimine Egeuse mere väikesaartelt. Siiski tuleks nende toodete edasisaatmist või eksporti lubada juhul, kui tarnimise erikorra tõttu saadav kasu hüvitatakse.

17. Töödeldud toodete puhul tuleks Egeuse mere väikesaartevahelise kaubavahetuse võimaldamiseks anda luba kõnealuste toodetega kauplemiseks asjaomastes piirkondades. Samuti tuleks arvesse võtta tavapäraseid kaubavoogusid nii piirkondliku kaubanduse kui ka tavapärase liidusisese või kolmandatesse riikidesse ekspordi ja edasisaatmise puhul, samuti tuleks lubada töödeldud toodete eksporti vastavalt tavapärastele kaubavoogudele.

18. Et erikorra eesmärke ellu viia, peaks tarnimise erikorra majanduslik kasu kajastuma ka tootmiskulude tasemes ja hindade languses lõpptarbija tasemel. Selliseid majanduslikke eeliseid tuleks seetõttu anda üksnes tingimusel, et need tõesti jõuavad lõpptarbijani, ja seda tuleb asjakohaselt kontrollida.

19. Ette tuleks näha kõnealuse korra toimimiseeskirjad, milles käsitletakse eelkõige ettevõtjate registri loomist ja sellise sertifikaadisüsteemi loomist, mis hõlmaks nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus))[6] artiklis 161 osutatud sertifikaate.

20. Liidu poliitika Egeuse mere väikesaarte kohaliku tootmise toetamiseks, nagu see on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 hõlmab palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on osutunud tõhusaks ning kindlustanud põllumajandusliku tegevuse säilimise ja arengu. Liit peaks jätkama nende tootmisharude toetamist, mis on Egeuse mere väikesaarte keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on näidanud, et maaelu arengupoliitika puhul võib tugev partnerlus kohalike asutustega aidata asjaomaste saarte eriprobleemidest paremini aru saada. Seega peaks jätkama kohaliku tootmise toetamist toetusprogrammiga, mis kehtestati esimest korda määrusega (EÜ) nr 1405/2006.

21. Põllumajanduslikku tootmist soodustavate meetmete kehtestamiseks tuleks määrata kindlaks toetusprogrammiga nõutavad miinimumkriteeriumid, nt olukorra kirjeldus, väljapakutud strateegia, eesmärgid ja meetmed. Et vältida abi mittevastavust ja kattumist, tuleks täpselt sätestada kõnealuste meetmete ühilduvuse põhimõtted liidu muude strateegiatega.

22. Toetusprogrammi rakendamise huvides võiks programm sisaldada ka meetmeid uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi rahastamiseks.

23. Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootjaid tuleks julgustada pakkuma kvaliteettooteid ning nende toodete turustamist tuleks toetada.

24. Komisjoni järjekindlast poliitikast mitte anda riigiabi aluslepingu I lisasse kuuluvate põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks võib teha erandi, et leevendada Egeuse mere väikesaartel põllumajandusliku tootmise spetsiifilisi raskusi, mida tekitavad saarte eraldatus, kauge asukoht, saareline asend, väike pindala, mägine maastik ja kliima ning saarte majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest.

25. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks vähendada eritoetusi, millest Egeuse mere väikesaared on tänaseni kasu saanud. Seetõttu peaks Kreekal olema sobivate meetmete rakendamiseks juba olemas summad, mis liit on määruse (EÜ) nr 1405/2006 alusel toetusteks eraldanud.

26. Alates 2007. aastast on karjakasvatuse arengu ja demograafilise surve tõttu suurenenud Egeuse mere väikesaartel vajadus hädavajalike toodete järgi. Seetõttu tuleks suurendada seda eelarve osa, mida Kreeka saaks kasutada Egeuse mere väikesaarte tarnimise erikorra puhul.

27. Et oleks võimalik kõiki varasema aasta toetusprogrammi rakendamisega seotud üksikasju hinnata ja esitada komisjonile aasta kohta hinnanguaruanne, tuleks kõnealuse aruande esitamise kuupäev lükata edasi viiteaastale järgneva aasta 30. juunilt 31. juulile.

28. Komisjonil peaks olema volitused võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi üksikasju täiendada või muuta. Tuleks kindlaks määrata valdkonnad, mille puhul saaks neid volitusi rakendada, ja tingimused, millest delegeerimise puhul tuleb lähtuda.

29. Et tagada Egeuse mere väikesaarte toetamise korra ja muude samalaadsete kordade ühetaoline rakendamine ning vältida konkurentsimoonutusi või ettevõtetevahelist diskrimineerimist, peaks komisjon olema volitatud võtma vastu aluslepingu artikli 291 lõike 2 kohaseid rakendusakte. Seetõttu tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused, mis hõlmavad eespool osutatud sätet, eelkõige tarnimise erikorraga hõlmatud toodete Egeuse mere väikesaartele sisenemise, sealt väljumise ja seal ringlemise ühetaolisi tingimusi, programmi rakendamise ühetaolisi tingimusi, samuti Kreekapoolse kontrolli miinimumnõudeid.

30. Komisjon peaks võtma vastu rakendusaktid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr xxx/xxx, millega kehtestatakse liikmesriikide kontrolli eeskirjad ja põhimõtted komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle,[7]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

ARTIKKEL 1

Sisu

31. Käesolevas määruses sätestatakse põllumajanduse erimeetmed, et leevendada Egeuse mere väikesaarte (edaspidi „väikesaared”) eraldatusest, kaugest asendist, saarelisest asendist ja väikesest pindalast tulenevaid raskusi.

32. Käesolevas määruses tähendavad väikesaared kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Kreeta ja Euboia.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Artiklis 1 osutatud erimeetmed aitavad saavutada järgmisi eesmärke:

a) tagada väikesaarte varustamine inimtoiduks ja töötlemiseks ettenähtud ning toorainena kasutatavate hädavajalike põllumajandustoodetega, vähendades kaugest asukohast, saarelisest asendist ja väikesest pindalast tingitud lisakulutusi;

b) säilitada ja arendada väikesaartel põllumajandustegevust, sh kohalike toodete tootmist, töötlemist ja turustamist.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgid viiakse ellu III, IV ja V peatükis esitatud meetmete abil.

II PEATÜKK

TOETUSPROGRAMM

ARTIKKEL 3

Toetusprogrammi koostamine

33. Väikesaarte jaoks on artiklis 1 osutatud meetmed määratud kindlaks toetusprogrammiga, mis hõlmab:

a) III peatükis ettenähtud tarnimise erikorda ja

b) IV peatükis ettenähtud erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks.

34. Toetusprogramm seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida Kreeka peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistab ette liikmesriigi määratud pädev asutus ning pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel piirkondlikul tasandil esitab liikmesriik selle artikkel 6 kohaselt komisjonile kinnitamiseks.

Artikkel 4

Vastavus ja järjepidevus

35. Toetusprogrammi raames võetud meetmed peavad vastama liidu õigusaktidele ning peavad olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

36. Tuleb tagada kooskõla toetusprogrammi ja ühise põllumajanduspoliitika teiste vahenditega rakendatavate meetmete vahel, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, toodete kvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Käesoleva määruse raames ei tohi ühtegi meedet finantseerida:

a) turu ühise korralduse lisatasu- või abikava lisatoetusena, välja arvatud objektiivsete asjaoludega põhjendatud erandjuhud;

b) teadusuuringute toetusena, st meetmed teadusuuringute kavade toetamiseks või meetmed, mis vastavalt nõukogu otsusele 2009/470/EÜ on liidupoolse rahastamise tingimustele vastavad[8];

c) [nõukogu] määruse (EÜ) nr 1698/2005[9] reguleerimisala piiresse jäävate meetmete toetusena.

Artikkel 5

Toetusprogrammi sisu

Toetusprogramm sisaldab:

a) meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat aastase rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;

b) programmi raames võetavate erinevate meetmete vastavuse ja järjepidevuse tõendamist ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavaid kriteeriume ja kvantitatiivseid näitajaid;

c) programmi, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tõhusat ja nõuetekohast rakendamist tagavaid meetmeid ja kvantitatiivsete näitajate määratlusi programmi hindamiseks;

d) pädevate asutuste ja programmi rakendamise eest vastutavate organite nimetamist ning pädevate asutuste või organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite nimetamist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 6

Programmi kinnitamine ja muutmine

37. Kreeka esitab komisjonile artikli 18 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaliste toetuste raames toetusprogrammi eelnõu.

Programmi eelnõu sisaldab prognoositava tarnebilansi projekti, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks antava liidu toetuse suurus, ning kohaliku tootmise toetusprogrammi projekti.

Komisjon annab toetusprogrammile hinnangu ja otsustab rakendusaktiga selle heakskiitmise.

38. Et meetmeid väikesaarte nõuetele ja väljapakutud strateegiale paremini kohandada, esitab Kreeka toetusprogrammiga hõlmatud meetmete aastahinnangu alusel komisjonile artikli 18 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaliste toetuste raames oma muudatusettepanekud. Komisjon võtab programmi muudatusettepanekute esitamise ühtlustatud korra rakendusaktiga vastu.

39. Et võtta arvesse pakutud muudatuste eri liike, samuti ajavahemikku, mille jooksul muudatusi tuleb rakendada, määrab komisjon delegeeritud õigusaktiga kindlaks muudatuste heakskiitmise korra.

Artikkel 7

Kontroll ja järelevalve

Kreeka teostab kontrollimist halduskontorolli ja kohapealse kontrolli kaudu. Ühtlustatud kohaldamise tagamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu Kreeka kohaldatava kontrolli miinimumnõuded.

Samasuguse õigusaktiga võtab komisjon ühtlasi vastu programmi tõhusat järelevalvet tagava korra ning füüsilised ja finantsnäitajad.

III PEATÜKK

TARNIMISE ERIKORD

ARTIKKEL 8

Prognoositav tarnebilanss

40. Kehtestatakse tarnimise erikord aluslepingu I lisas loetletud liidu põllumajandustoodete (edaspidi „põllumajandustooted”) jaoks, mis on väikesaartel olulised inimtoiduna, vahendina muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena.

41. Kreeka kehtestab kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil prognoositava tarnebilansi, et määrata toodete kogused, mida on vaja igal aastal väikesaarte tarnevajaduste rahuldamiseks.

Eraldiseisva prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud liitu edasisaatmiseks või artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohase traditsioonilise kaubavahetuse raames kolmandatesse riikidesse eksporditavaid tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste kohta.

Artikkel 9

Kuidas erikord toimib

42. Abi antakse väikesaarte varustamiseks põllumajandustoodetega.

Abi summa on iga asjaomase toote puhul kindlaks määratud, toodete väikesaartel turustamise lisakulusid arvesse võttes; selleks arvutatakse veokulud Kreeka maismaal asuvast tavaliselt kasutatud sadamast ning saarte transiidisadamast või väikesaarele saatmiseks laadimise sadamast. Toorainena kasutatavate või töötlemiseks ettenähtud toodete puhul tuleb abi kindlaksmääramisel arvesse võtta saarelisest asendist või väikesest pindalast tulenevaid täiendavaid kulusid.

43. Tarnimise erikorraga võivad olla hõlmatud üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga põllumajandustooted.

Artikkel 10

Rakendamine

Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a) väikesaarte erivajadusi ja kvaliteedinõudeid;

b) tavapäraseid kaubavoogusid Kreeka maismaa ja Egeuse mere saarte vahel;

c) kavandatava toetuse majanduslikku külge;

d) kui see on asjakohane, vajadust vältida kohalike toodete arendamise takistamist.

Artikkel 11

Sertifikaadid

44. Artikli 9 lõikega 1 ettenähtud abi antakse sertifikaadi esitamisel.

Sertifikaate antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste hallatavasse registrisse.

Litsentsid ja sertifikaadid ei ole loovutatavad.

45. Et ettevõtjad saaksid tarnimise erikorra raames täielikult oma õigusi rakendada, määrab komisjon delegeeritud õigusaktiga kindlaks tingimused ettevõtjate registrisse kandmiseks, seades vajaduse korral sertifikaadi väljaandmise tingimuseks tagatise esitamise.

46. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu kõik vajalikud meetmed, mis aitavad tagada, et Kreeka kohaldaks ühetaoliselt käesolevat artiklit, eelkõige seoses sertifikaatide korra elluviimisega (v.a erand sertifikaatide tagatise esitamise tingimusest) ja ettevõtjate kohustusega end registreerida.

Artikkel 12

Eelise jõudmine lõpptarbijani

1. Tarnete puhul antaval abil põhineva tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on korrast tuleneva majandusliku kasu tegelik jõudmine lõpptarbijani, kelleks võib olla tavatarbija, kui tegemist on otseseks tarbimiseks ettenähtud toodetega; viimane töötleja või pakendaja, kui tegemist on töötlemis- või pakendamistööstusele mõeldud toodetega; või põllumajandusettevõtja, kui tegemist on loomasöödaks või põllumajanduslikuks tooraineks ette nähtud tootega.

2. Lõike 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu kohaldamise üksikasjalikud tingimused ja eelkõige tingimused, mille alusel liikmesriik saaks kontrollida toetusest tuleneva majandusliku kasu tegelikku jõudmist lõpptarbijani.

Artikkel 13

Eksport kolmandatesse riikidesse ja lähetamine ülejäänud liitu

47. Tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse või lähetada ülejäänud liitu üksnes komisjoni rakendusaktiga sätestatud ühetaolistel tingimustel.

Üks oluline tingimus on tarnimise erikorra alusel saadud toetuse tagasimaksmine.

Sertifikaat ei hõlma tarnimise erikorraga hõlmatud toodete eksportimist kolmandatesse riikidesse.

48. Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud piirangut ei kohaldata väikesaartel tarnimise erikorra raames toetust saanud põllumajandustoodetest valmistatud töödeldud toodete suhtes, mis on:

a) eksporditud kolmandatesse riikidesse või lähetatud ülejäänud liitu tavapärase lähetamise või eksportimise piires. Kõnealused kogused on komisjon kehtestanud rakendusaktiga;

b) eksporditud kolmandatesse riikidesse piirkondlike kaubavoogude raames vastavalt komisjoni poolt rakendusaktiga sätestatud korras määratud sihtkohtadele ja tingimustele;

c) lähetatud väikesaarte vahel;

Sertifikaat ei hõlma esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete eksportimist kolmandatesse riikidesse.

Esimese lõigu punktide a ja b kohaselt eksporditavatele toodetele eksporditoetust ei anta.

49. Et suunata tarnimise erikorrast saadav kasu piirkondlikku ja traditsioonilisse kaubandusse, määrab komisjon delegeeritava õigusaktiga kindlaks traditsiooniliseks lähetamiseks või traditsiooniliseks ekspordiks vajalike töötlemistoimingute tingimused.

Artikkel 14

Kontrollid ja karistused

50. Tarnimise erikorraga hõlmatud põllumajandustoodete sissetoomisel väikesaartele, samuti nende eksportimisel või edasisaatmisel väikesaartelt kuuluvad kõnealused tooted halduskontrolli alla.

Kõnealuse sätte ühtlustatud kohaldamise tagamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu Kreeka kohaldatava kontrolli miinimumnõuded.

51. Kui ettevõtja ei täida artikli 11 alusel võetud kohustusi, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, võetakse sertifikaadi omanikule antud eelis ära ning olenevalt rikkumise raskusastmest tema registreerimine peatatakse või tühistatakse.

Et erikorras osalevad ettevõtjad oma kohustusi täidaksid, määrab komisjon delegeeritud õigusaktiga kindlaks esimese lõigu kohaldamiseks vajalikud tingimused ja ettevõtja sertifikaadi uute taotluste menetlemise.

IV PEATÜKK

MEETMED KOHALIKU PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TOETAMISEKS

ARTIKKEL 15

Meetmed

52. Toetusprogramm hõlmab aluslepingu kolmanda osa III jaotise reguleerimissala piires väikesaarte kohaliku põllumajandustootmise säilitamiseks ja arenguks vajalikke meetmeid.

53. Programmi see osa, milles käsitletakse kohalikku põllumajandustootmist toetavaid meetmeid, hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

a) kirjeldus, milles arvandmete alusel käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi ning kasutatud rahastamisvahendeid;

b) väljapakutud strateegia kirjeldus, seatud prioriteedid ning üldised ja kvantitatiivsed eesmärgid, samuti eelhindamine, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

c) kavandatavate meetmete kirjeldus, eelkõige programmi rakendamiseks ettenähtud abikavade kirjeldus, ning vajaduse korral teave asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;

d) loetelu abidest, mis koosnevad otsetoetustest määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punkti d tähenduses;

e) programmiga kehtestatud ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks ettenähtud meetme või tegevuse kohta kehtestatud abisumma.

54. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu lõikes 2 osutatud abi andmise ühetaolised tingimused.

55. Programm võib hõlmata toetusmeetmeid väikesaarte põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.

Iga meedet võib jaotada tegevusteks. Iga tegevuse puhul on programmiga määratud kindlaks järgmised üksikasjad:

a) abisaajad,

b) abikõlblikkuse tingimused,

c) individuaalne abi,

d) ülemmäär.

Et toetada toodete turustamist väljaspool nende tootmispiirkonda, võib komisjon võtta delegeeritud õigusaktiga vastu turustamiseks antava abi summa kindlaksmääramise tingimused ja vajaduse korral maksimumkogused, mille puhul seda abi võib anda.

Artikkel 16

Kontrollid ja alusetult tehtud väljamaksed

56. Käesolevas peatükis osutatud meetmeid kontrollitakse halduskontrolli ja kohapealse kontrolli abil.

57. Alusetult tehtud väljamakse korral on asjaomane abisaaja kohustatud kõnealuse summa tagasi maksma. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009[10] artiklit 80 kohaldatakse mutatis mutandis .

V PEATÜKK

TÄIENDAVAD MEETMED

ARTIKKEL 17

Riigiabi

58. Aluslepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas aluslepingu artikliga 108 lubada väikesaarte eraldatusest, kaugest asukohast, saarelisest asendist, väikesest pindalast, mägisest maastikust, ilmastikuoludest ja majanduslikust sõltuvusest tingitud piiratud hulgast toodetest tulenevate eriliste, väikesaartele omaste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

59. Kreeka võib anda toetusprogrammi rakendamiseks lisatoetust. Kreeka teatab sellisest riigiabist komisjonile ja komisjon võib selle käesoleva määruse alusel heaks kiita kui toetusprogrammi osa. Sel viisil teatatud abi tuleb käsitleda kui abi, millest on teatatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

60. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 180 ning määruse (EÜ) nr 1184/2006[11] artiklist 3, ei kohaldata aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 maksete suhtes, mida Kreeka teeb kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldades selle III ja IV peatükki.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

ARTIKKEL 18

Rahalised vahendid

61. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005[12] artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

62. Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.

63. Iga-aastaselt eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6,56 miljonit eurot.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga ühetaolised tingimused, mille kohaselt võib Kreeka igal aastal muuta vahendeid, mida eraldatakse erinevatele toodetele, mis on tarnimise erikorra raames abikõlblikud.

64. Et tagada mõistlikud ja proportsionaalsed eraldised uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi rahastamise meetmeteks, sätestab komisjon delegeeritud aktiga meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäära.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 19

Riiklikud meetmed

Kreeka võtab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige seoses kontrolli ja halduskaristustega, ning teatab sellest komisjonile.

Artikkel 20

Teatised ja aruanded

65. Hiljemalt iga aasta 15. veebruariks teavitab Kreeka komisjoni talle eraldatud assigneeringutest, mida ta kavatseb järgmisel aastal toetusprogrammi alla kuuluva prognoositava tarnebilansi rakendamiseks ja kohalikku põllumajandustootmist toetavate meetmete rakendamiseks kulutada.

66. Kreeka esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 31. juuliks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

67. Hiljemalt 31. detsembriks 2016, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 21

Komisjoni volitused

Kui komisjonile on antud volitused, tegutseb ta delegeeritud õigusaktide puhul vastavalt artiklis 22 osutatud menetlusele ja rakendusaktide puhul vastavalt artiklis 25 osutatud menetlusele.

Artikkel 22

Delegeeritud volituste rakendamine

68. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte.

69. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

70. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 23 ja 24 sätestatud tingimusi.

Artikkel 23

Delegeerimise tagasivõtmine

71. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 22 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

72. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist seadusandjat ja komisjoni hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise tõenäolised põhjused.

73. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 24

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

74. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

75. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles nimetatud kuupäeval.

76. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitavad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, siis õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 25

Rakendusaktid – komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 141 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee.

2. Kui rakendusaktid on käesoleva määruse kohaselt vastu võetud, hakatakse kohaldama määruse (EL) nr [xxxx/yyyy] artiklit 5 (täiendada pärast seda, kui on vastu võetud praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel olev Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 3 kohane määrus kontrollimeetmete kohta). (uurimismenetlus).

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1405/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

[Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

(Koht ja kuupäev)

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1405/2006 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõige 1 |

Artikkel 3 | Artikkel 8 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 10 |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 12 lõige 1 |

Artikkel 5 | Artikkel 13 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 15 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikkel 8 | Artikkel 4 |

Artikli 9 punktid a ja b | Artikli 15 lõige 2 |

Artikli 9 punktid c, d, e ja f | Artikkel 5 |

Artikkel 10 | Artikli 7 teine lõik |

Artikkel 11 | Artikkel 17 |

Artikkel 12 | Artikkel 18 |

Artikkel 13 | Artikli 6 lõige 1 |

Artikli 14 punkt a | Artikli 6 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 14 punkt b | Artikli 7 esimene lõik ja artikli 14 lõike 1 teine lõik |

Artikkel 16 | Artikkel 19 |

Artikkel 17 | Artikkel 20 |

Artikkel 18 | Artikkel 26 |

Artikkel 21 | Artikkel 27 |

FINANTSSELGITUS | Finantsselgitus/10/642710 RVDE |

6.13.2010.1 |

KUUPÄEV: |

1. | EELARVERUBRIIK: 05 02 11 04 & 05 03 02 51 | ASSIGNEERINGUD: 231 miljonit eurot ja 18 miljonit eurot |

2. | PEALKIRI: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks |

3. | ÕIGUSLIK ALUS: Aluslepingu artiklid 42 ja 43. |

4. | MEETME EESMÄRGID: Euroopa Liidu toimimise lepinguga vastavusse viimine |

5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | JOOKSEV EELARVEAASTA [2010] (miljonites eurodes) | JÄRGMINE EELARVEAASTA [2011] (miljonites eurodes) |

5.0 | KULUD - ELi EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) - RIIGIASUTUSED - MUUD | [1] | - | - |

5.1 | TULUD - ELi OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD) - RIIKLIKUD | - | - | - |

2012 | 2013 | 2014 | 2015 |

5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | (1) | (1) | (1) | (1) |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | (1) | (1) | (1) | (1) |

5.2 | ARVUTUSMEETOD: |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |

6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |

6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |

MÄRKUSED: Need programmid täidetakse peaaegu täielikult. Olgugi, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 väljapakutud muudatused ei muuda aastast kogusummat, on tarnimise erikorra summa uus ülemmäär 6, 56 miljonit eurot, mille tõttu tuleb vahendid uuesti eraldada, mis omakorda võib mõjutada tehtavate kulutuste rütmi. Praeguses etapis ei ole võimalik mõju veel siiski hinnatav. |

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT L 265, 26.9.2006, lk 1, muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

[6] ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

[7] ELT L [...], [...], lk [...].

[8] ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

[9] [ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.]

[10] ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.

[11] ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.

[12] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.