8.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 70/70

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (1);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruanne” (KOM(2009)0540);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruandele (SEK(2009)1343);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Integreeritud merenduspoliitika – vahend juhtimise parandamiseks Vahemerel” (KOM(2009)0466);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme laiendamine” (KOM(2009)0536);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Suund mereseire integreerimisele: ühine teabejagamiskeskkond ELi merendusvaldkondadele” (KOM(2009)0538);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs” (KOM(2008)0068);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2010. aasta tööprogramm – aeg tegutseda” (KOM(2010)0135);

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2009)0147);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Mereala ruumilise planeerimise suunised: ühiste põhimõtete saavutamine Euroopa Liidus” (KOM(2008)0791);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised seoses integreeritud lähenemisviisiga merenduspoliitikas: integreeritud merendusalase juhtimise ja sidusrühmadega konsulteerimise parimate tavade toetamine” (KOM(2008)0395);

—

võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat (KOM(2009)0248);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond” (KOM(2008)0763);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa merealaste teadmiste infrastruktuuri loomine: Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku käsitlev tegevuskava” (SEK(2009)0499);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti merendusandmete infrastruktuuri puudutava avaliku arutelu tulemuste kohta (SEK(2010)0073);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Mereseiret käsitlev mitteametlik dokument”(SEK(2008)2337);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks” (KOM(2008)0534);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani” (KOM(2009)0008);

—

võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldusi integreeritud merenduspoliitika kohta;

—

võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi integreeritud mereseire kohta;

—

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldusi integreeritud merenduspoliitika kohta;

—

võttes arvesse Vahemere saastekaitse konventsiooni ja selle protokolle (2);

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 17. ja 18. juuni 2009. aasta arvamust merenduse ja rannikualade paketi kohta;

—

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika kohta: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses (3);

—

võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (4);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja kalanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0266/2010),

A.

arvestades, et ookeanid ja mered on äärmiselt mitmekesised ning neid mõjutavad paljud tegevused, huvid ja poliitikasuunad; arvestades, et merendusega seotud arvukate probleemide lahendamiseks vajalik oskusteave ning ka õigus kõnealuseid probleeme käsitleda kuuluvad paljudele erineva tasandi avalikele ja eraõiguslikele osalistele;

B.

arvestades, et maailma ookeanid ja mered on üksteisega seotud ja üksteisest sõltuvad ning et sellele lisaks on ookeanide ja merede üha intensiivsem kasutamine laevandus-, kalandus-, energia-, turismi- ja teadusuuringute sektori poolt koos kliimamuutusega lisanud survet merekeskkonnale;

C.

arvestades, et laevandus ja laevaehitustööstus annavad märkimisväärse panuse ELi riikide majanduslikku heaolusse ning pakuvad väärtuslikku teenust Euroopa ja kogu maailma tööstusele ja tarbijatele;

D.

arvestades, et integreeritud lähenemisviis on selge vastus küsimusele, kuidas saavutada suurem ühtsus erinevates merd ja rannikualasid mõjutavates poliitikavaldkondades elluviidud meetmete ning nende ökosüsteemide ressursside keskkonnasõbraliku kasutamise vahel;

E

arvestades, et merestrateegia raamdirektiiv kujutab endast integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalast tugisammast; arvestades, et see lähenemisviis peaks olema paremini seotud teiste poliitikavaldkondadega;

F.

arvestades, et edukas integreeritud merenduspoliitika peaks põhinema tipptasemel mereuuringutel, tehnoloogial ja innovatsioonil ning viima tsentraliseeritud lähenemisviisini otsuste tegemisel ja seega regulatiivsete volituste dubleerimise vähendamiseni, võttes samal ajal arvesse piirkondlikku ja kohalikku eripära;

G.

arvestades, et integreeritud merendusalase juhtimise struktuurid peaksid tugevdama konkureerivate merega seotud tegevuste koordineeritud planeerimist, merendusvaldkondade strateegilist juhtimist, järelevalvetoimingute kvaliteeti ning seaduste jõustamist; arvestades, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja määrata need struktuurid kindlaks, tagada nende nähtavus ja parandada nende koostööd läbipaistvas ja sidusas raamistikus;

H.

arvestades, et Euroopa Liit on maailma merenduses juhtival kohal ning et ta peaks ära kasutama integreeritud merenduspoliitikat ja selle saavutusi, et olla rahvusvahelise tasandi liikumapanevaks jõuks, parandada merendusalase tegevuse kavandamist, keskkonnakaitset ja heade merendustavade edendamist rahvusvahelistel foorumitel;

I.

arvestades, et Euroopa rannikud ja äärepoolseimad saared etendavad erilist rolli seoses julgeoleku ning kaitsega keskkonnaohtude ja kuritegevuse eest,

1.

tunneb heameelt komisjoni 2009. aasta oktoobris vastu võetud integreeritud merenduspoliitika paketi üle ja on seisukohal, et see annab õigeaegse ja optimismi sisendava ülevaate aastal 2007 vastu võetud tegevuskava ehk nn sinise raamatu rakendamisest, ning võtab samal ajal teadmiseks, et juba tehtud ja kavandatud uued algatused on täielikus kooskõlas sinise raamatu eesmärkidega ning nende loogiline tulemus; kinnitab kokkuvõttes merenduspoliitika integreeritud lähenemisviisi põhjendatust;

2.

nõustub komisjoniga, et tugevad meretraditsioonid on üks Euroopa tugevustest; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles arendama edasi erinevate merendussektorite pakutavaid võimalusi, töötades välja ambitsioonika „sinise kasvu” strateegia; on seisukohal, et integreeritud merenduspoliitika peab edendama konkurentsivõimelist, sotsiaalset ja jätkusuutlikku liitu; on sellega seoses arvamusel, et integreeritud merenduspoliitika arendamine peab harmooniliselt hõlmama majandusarengu, kõrge tööhõive – eelkõige sektori atraktiivsuse tõstmisega noorte silmis koolitusmeetmete ja nn Merendus-Erasmuse käivitamise abil – ja keskkonnakaitse eesmärke; on seetõttu seisukohal, et integreeritud merenduspoliitika peaks olema vastastikku seotud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide ja algatustega;

3.

palub komisjonil seetõttu esitada aastaks 2013 rannikupiirkondade ja merendussektori rannikualade säästva arengu laiaulatuslik ja valdkonnaülene strateegia, mis põhineb võimaluste ja poliitiliste valikute põhjalikul uurimisel ning laiaulatuslikul konsulteerimisel sidusrühmadega; on seisukohal, et kõnealuse strateegia üheks osaks peaks olema uus ühtne lähenemisviis, et tugevdada Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni mere- ja merendusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja laevamehaanika erinevates valdkondades, nagu laevaehitus, mereressursside säästev areng, puhas laevandus ning merel toimuv energiatootmine ja selle tehnoloogiad; on seisukohal, et tuleb leida lahendusi rahvusvahelisel tasandil, et kaotada kõlvatu konkurentsi tavad laevaehitustööstuses;

4.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid pärast Mehhiko lahes toimunud naftareostuse katastroofi ja looma õiguskindluse avamerel toimuva naftatootmise puhul Euroopas, esitades kooskõlastatud Euroopa tegevuskava hädaolukorraks valmisolekuks ning puurimisplatvormide ja tankerite põhjustatud katastroofidega toimetulekuks, rahvusvahelisel tasandil eeskätt piiriülese reostuse puhul; palub komisjonil julgustada liikmesriike rakendama täies ulatuses juba olemasolevat sellealast rahvusvahelist õiguslikku raamistikku, nagu see on määratletud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjaomastes konventsioonides, ning samaaegselt määrama kindlaks kõik võimalikud meetmed niisuguste katastroofide ennetamiseks ning võimalikud lüngad ELi ja liikmesriikide õiguses ning kohandama viivitamata kõiki asjakohaseid ELi meetmeid ja õiguse sätteid, võttes arvesse Mehhiko lahe ning Euroopa rannikualade ja merede erinevaid tingimusi;

5.

nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) määruse läbivaatamise käigus EMSA volitusi avamererajatiste ohutuse kontrollimise ja naftareostuse koristamise osas;

6.

peab sellega seoses tingimata vajalikuks võtta meetmeid, et vaadata läbi direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta, kuna see ei hõlma „saastaja maksab” põhimõtte kohast vastutust avamerel toimuva naftatootmise puhul;

7.

kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima, kas tuleks laiendada EMSA volitusi ning kas ohutusnõuete järgimise kontrollimine avamerel toimuva naftatootmise puhul ja hädaolukorra lahendamise kavade läbivaatamine tuleks sellest tulenevalt määrata tema vastutusalasse;

8.

tunneb heameelt komisjoni uuringu üle, mis käsitleb merepiirkondades läbiviidud ELi rahastatud projektide andmebaasi (5), ning kutsub komisjoni üles andma oma järgmises integreeritud merenduspoliitika eduaruandes põhjaliku ja süsteemse ülevaate kõigilt eelarveridadelt merendussektorite, rannikupiirkondade ja meredega seotud meetmetele eraldatud vahenditest;

9.

palub komisjonil nõuda, et integreeritud merenduspoliitikale eraldataks tulevases finantsperspektiivis vajalikud rahalised vahendid, ning uurida kõiki rahastamise võimalusi, sealhulgas nii Regioonide Komitee ettepanekut rannikualade fondi kohta kui ka eri rahastamissüsteemide tulemuslikku kooskõlastamist;

10.

toetab komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas;

11.

tunnustab liikmesriike ja piirkondi, kes on juba loonud merenduse integreeritud juhtimise poliitika ja struktuurid; palub kõigil liikmesriikidel, kelle integreeritud merenduspoliitika haldusstruktuurid on veel hajutatud, luua viivitamata merenduse ühtsed ja integreeritud haldusstruktuurid;

12.

nõustub merenduse juhtimist käsitlevate komisjoni suuniste ja komisjoni analüüsiga viimastel aastatel tehtud edusammude kohta, mida ta peab lootustandvaks, kuid mitte veel piisavaks;

13.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja rannikualasid suurendama oma jõupingutusi integreeritud merenduspoliitika määratlemisel ja merenduse juhtimise asjakohaste struktuuride loomisel, mis võimaldab teha otsuseid parima kättesaadava teabe põhjal, kaasates kõiki huvitatud pooli ja järgides seeläbi paremini erinevaid poliitilisi eesmärke;

14.

rõhutab vajadust välja töötada kohalikele vajadustele kohandatud arengustrateegiaid, milles lähtutakse altpoolt üles toimuvast konsultatsiooniprotsessist, ja loobuda kõigi suhtes sama lähenemise rakendamisest; on seepärast arvamusel, et eri valitsustasandite pädevuste kattumise ärahoidmiseks ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, rannikualade kogukondade, kodanikuühiskonnas osalejate ja muude merendusega tegelevate sidusrühmade vahelise koostöö ja dialoogi edendamiseks tuleb merendust juhtida integreeritult; pooldab piirkondlike merealade strateegiliste lähenemisviiside kontekstis ELi merealade makropiirkondade strateegiate loomist ja arendamist;

15.

kutsub komisjoni üles hindama põhjalikumalt ja tulemuspõhiselt merenduse juhtimise struktuuride kvaliteeti liikmesriikide ja piirkondade tasandil ning vahetama häid tavasid, et saavutada integreeritud merenduspoliitika eesmärgid; on arvamusel, et integreeritud ja läbipaistev merenduse juhtimine tagab optimaalse planeerimise, tekitab tugeva vastastoime ja soodustab piirideta ühise Euroopa mereruumi teket;

16.

nõustub komisjoniga, et sidusrühmade kaasamine merenduspoliitika kujundamisse peaks olema juhtimisstruktuurides püsivamalt ette nähtud; kutsub sel eesmärgil kõiki rannikuäärseid liikmesriike, kes seda veel ei ole teinud, võimalikult kiiresti määrama integreeritud merenduspoliitika eest vastutavad riiklikud kontaktkeskused, reageerides sellega positiivselt komisjoni palvele; rõhutab, et see operatiivne võrgustik tuleks käivitada võimalikult kiiresti; toetab mitut valdkonda hõlmava foorumi loomist, et sidusrühmad saaksid vahetada arvamusi merenduse üle; palub kehtestada komisjoni ja piirkondade vahelise konkreetse partnerluse korra ja kinnitab veel kord oma toetust Euroopa merenduspäevale ning nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu ELi kodanike teavitamisele ja selle tagamisele, et üldsus kaasataks ELi integreeritud merenduspoliitika kõigisse aspektidesse;

17.

tunneb heameelt Euroopa merendusklastrite võrgustiku üle ning palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondadel toetada nimetatud uusi organisatsioone kõikidel tasanditel, eelkõige toetades nende innovatsioonisuutlikkust, kaasamist riigi ja ühenduse poliitikavaldkondadesse ja programmidesse, tugevdades riikidevahelist koostööd, kaasates rohkem VKEsid ning suurendades nende nähtavust;

18.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama rahvusvahelisel tasandil ja pädevatel foorumitel peetavat, integreeritud merenduspoliitikat ja teisi merendusalaseid küsimusi käsitlevat dialoogi, sealhulgas seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamisega; teeb ettepaneku, et Vahemere Liidu liikmesriikide ministrid kohtuksid vähemalt kord aastas, et arutada integreeritud merenduspoliitikat;

19.

palub Euroopa Liidul propageerida Vahemere Liidus ideed, et selle uue rahvusvahelise organisatsiooni kavasse võetaks kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna ühiste heade tavade eeskirja projekt;

20.

palub komisjonil tugevdada integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelist mõõdet ning juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et parandused sellistes valdkondades nagu töötingimused merel, julgeolek ja laevade mõju keskkonnale tuleks seada rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorda ning ratifitseerida rahvusvaheliste kokkulepete kaudu sadama-, lipu- ja rannikuriikide poolt, et oleks võimalik saavutada laevanduse olukorra paranemine kogu maailmas;

21.

palub komisjonil ja nõukogul toetada rahastamisvahendite kasutamist integreeritud merenduspoliitika elluviimisel ja selle poliitika lisamist ELi välispoliitika eesmärkidesse ning arendada sel eesmärgil asjakohaseid reostuse, ebaseadusliku kalastamise ja piraatluse vastu võitlemise algatusi;

22.

tunneb heameelt komisjoni poolt siiani välja pakutud merede vesikonnaga seotud piirkondlike algatuste ja strateegiate üle; tunnistab, et integreeritud merenduspoliitika põhimõtete rakendamine nõuab nende muutmist eesmärgipärasteks strateegiateks ja konkreetseteks meetmeteks, mis vastavad iga asjaomase vesikonna ning Vahemere puhul selle arvukate alampiirkondade erivajadustele; kutsub üles jätkama dialoogi ja koostööd, et parandada erinevate merede vesikondades asuvate mere- ja rannikualade haldamist, näiteks Põhjamere, Läänemere, Atlandi, Musta mere ja Vahemere piirkonnas, ja palub komisjonil astuda koostöös liikmesriikidega kiireid samme, et kavandada ja tutvustada meetmeid nendes piirkondades;

23.

kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu äärealadele, tänu kelle territoriaalvetele on Euroopa Liidul maailma suurim ainuõiguslik majandusvöönd; on seetõttu seisukohal, et nendel piirkondadel võiks olla määrav tähtsus integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelises mõõtmes, ja palub komisjonil lisada meremõõde oma rahvusvahelistesse lepingutesse, mis sõlmitakse piirkondlike allrühmadega;

24.

märgib, et suur osa Vahemere ja Musta mere vetest on väljaspool rannikuriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste kohaldamisala, mistõttu nimetatud riikidel ei ole seadusandlikke ja täidesaatvaid volitusi väljaspool kõnealuseid alasid toimuva inimtegevuse reguleerimiseks integreeritud viisil;

25.

kutsub seetõttu asjaomaseid rannikuäärseid riike üles lahendama piiriküsimusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel ning määrama kindlaks oma merevööndid;

26.

mõistab, et merepiirkondade halduse stabiilsus, prognoositavus ja läbipaistvus on otsustava tähtsusega majandustegevuse optimaalse ja säästva arengu ning uue majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks merel, sh taastuvate energiaallikate, näiteks tuule- ja laineenergia edasiarendamiseks, piiramata tegevust traditsioonilisemates valdkondades;

27.

on seisukohal, et üha tõhusamate ja omavahel konkureerivate mere taaskasutamisviiside haldamine ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kohaselt eeldab kooskõlastatud, lihtsustatud ja piiriülest mereala ruumilist planeerimist neutraalse vahendina, mis võib oluliselt kaasa aidata merestrateegia raamdirektiivi rakendamisele ning hõlbustada mere eri kasutusviiside harmoonilist kooseksisteerimist;

28.

tunneb heameelt merealade ruumilise planeerimise tegevuskava üle, mis lähtub ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist ja kümne planeerimise põhimõtete väljatöötamisest, ning peab seda valdkonnaülest poliitilist vahendit integreeritud merenduspoliitika rakendamise jaoks esmatähtsaks; palub komisjonil esitada 2011. aastaks merealade ruumilise planeerimise direktiivi eelnõu või esildada seda tüüpi instrument, mis sobib kõige paremini mereala ruumilise planeerimise ja muude olemasolevate algatuste (rannikualade integreeritud majandamine, Natura 2000, merestrateegia raamdirektiiv) vahelise sidususe tagamiseks;

29.

teeb ettepaneku hinnata võimalusi mereruumi kooskasutamiseks eri sektorite (nt laevandus, taastuv-/tuuleenergeetika ja vesiviljelus) poolt;

30.

võtab teadmiseks Euroopa mereala ruumilise planeerimise ja selle kasutamise äärmise olulisuse rannikualade, eriti äärepoolseimate alade jaoks, ning juhib tähelepanu vajadusele kaitsta ökoloogiliselt kõige haavatavamaid biogeograafilisi merepiirkondi, võimaldades kalandussektoril samal ajal kalavarusid säästlikult kasutada;

31.

loodab, et hästi koordineeritud ja integreeritud sammaste- ja sektoritevaheline ning piiriülene lähenemisviis mereseirele parandab liikmesriikide ning Euroopa Liidu huvide kaitset ning kaitset merereostuse ja õigusvastase tegevuse eest, tehes merel tegutsevatele asutustele kättesaadavaks erinevatest asjaomastest tegevusvaldkondadest pärineva kontrolli- ja järelevalvealase teabe, mis suurendab tõhusust;

32.

kutsub komisjoni, liikmesriike, ELi asutusi, eelkõige Euroopa Meresõiduohutuse Ametit, ja asjakohaseid organisatsioone üles suurendama oma jõupingutusi koostöö ja kooskõlastamise parandamiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks õigusaktidesse;

33.

kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega üles tegema kindlaks ELi ja siseriiklikes õigusaktides ning asutuste volitustes sisalduvad tõkked, mis takistavad teabevahetust, õppima piirkondlikest ja riiklikest algatustest, uurimis- ja katsekatseprojektidest ning mereseire ja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonidest saadud kogemustest, et esitada 2010. aastal integreeritud mereseire tegevuskava ning selgitada, millistes valdkondades on võimalik teha koostööd kolmandate riikidega, eelkõige Vahemere piirkonna riikidega, kes on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni, ning selles valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega;

34.

palub komisjonil nii ELi kui ka liikmesriikide huvides määratleda aegsasti enne järgmist finantsperspektiivi integreeritud mereseire raames ühise teabevahetuskeskkonna loomiseks vajalikud täiendavad finantsvajadused;

35.

kutsub komisjoni üles esitama ühist teabevahetuskeskkonda silmas pidades ettepaneku mereseire integreerimise õigusliku raamistiku loomiseks;

36.

kordab oma üleskutset liikmesriikide kontrolliasutuste, rannavalveteenistuste ja merevägede vahelise koostöö parandamiseks ning tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi poolt direktiivis 2005/35/EÜ aastaks 2005 esitatud nõuet viia läbi teostatavusuuring erinevate rannavalveteenistuste edasise koostöö või ühendamise kohta, pidades silmas eri seiresüsteemide paremat koostalitlusvõimet ning Euroopa rannavalve loomise perspektiive; näeb suurt potentsiaali Euroopa Meresõiduohutuse Ameti paremaks kaasamiseks rannikualade jälgimisse ja liikmesriikide ulatuslikumaks toetamiseks merereostuse allikate kindlakstegemisel;

37.

kordab oma seisukohta ja nõudmisi, mida ta väljendas oma resolutsioonis strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani;

38.

palub komisjonil transpordi tulevikku käsitlevat kavandatavat valget raamatut silmas pidades võtta arvesse mereveo otsustavat rolli tänapäeva kaubanduses, edendada teiseste ja väiksema liiklustihedusega sadamate arendamist ning tegeleda piisavalt ELi ja muu maailma meretranspordi julgeolekumeetmete küsimusega investeerimise abil niisuguste mitmekihiliste riskijuhtimissüsteemide tugevdamisse, mis on suunatud ohtlikele veostele ja nende kontrollimisele;

39.

rõhutab piirideta mereruumi tähtsust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

40.

palub komisjonil ühendada Euroopa merenduspoliitika ja siseveeteede poliitikavaldkonnad, et suurendada veetranspordi potentsiaali nii palju kui võimalik ning luua tõhusad ja mitmekesised transpordiliigid;

41.

julgustab komisjoni, liikmesriike ja tööstust tugevdama jõupingutusi teadus- ja arendustegevuses, mis on seotud taastuvate energiaallikate kasutamise ja rakendamisega nii laevade liikumapaneva jõuna kui ka elektrienergia tootmiseks pardal;

42.

nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kohasel viisil meremeeste töötingimusi, rakendaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöönormide konventsiooni ühenduse õiguses ja esildaks programmi, mis oleks suunatud meremeeste kvalifikatsioonile tõstmisele ja koolitusele ning eelkõige noorte, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit noorte värbamisele;

43.

palub komisjonil kaaluda kooskõlastatud Euroopa tööstuspoliitilist algatust, eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, toetada Euroopa laevaehituse püsimist tipptasemel, laevanduse ohutust, keskkonnasõbralikkust ja konkurentsivõimet piirideta ühises mereruumis, kasutades selleks samal ajal igakülgselt ära Euroopa konkurentsivõimelist laevaehitusvõimsust nn rohelise laevanduse põhimõtte kohaselt keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja alternatiivseid laevakütuseid kasutades; palub liikmesriikidel ratifitseerida ohutut ja keskkonnasõbralikku laevade ringlussevõttu käsitleva Hongkongi 2009. aasta rahvusvaheline konventsioon;

44.

on seisukohal, et lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduvast viitest territoriaalsele ühtekuuluvusele ja selleks, et suurendada juurdepääsetavust, on ülimalt vajalik jätkata reisijate ja kaupade liikumise käsitlemist siseturupoliitika lahutamatu osana lähisõitude ja territooriumide vahelise merekabotaaži edendamise kaudu, tagades samaaegselt parema ühenduse mereliste äärealade, äärepoolseimate piirkondade, saarte, maismaa ja majanduskeskuste vahel; juhib samas kontekstis tähelepanu asjaolule, et on väga vajalik tegeleda ELi saarte piirkondade, eelkõige väikeste saarekogukondade probleemidega, mis on seotud inimeste ja kaupade transpordiga, toetades selleks meretranspordiühendusi, mida turg piisaval määral ei teeninda, ja tagades inimeste transpordiks, nende asukohast sõltumatult, sama kulu kilomeetri kohta; nõuab konkreetseid meetmeid äärepoolseimate piirkondade jaoks, milles võetaks arvesse nende eripära;

45.

juhib tähelepanu meremajanduse erilisele tähtsusele suuri ainuõiguslikke majandusvööndeid omavate liikmesriikide jaoks ning vajadusele edendada meremajanduse klastrite arengut ja suurendada nende osakaalu majanduskasvus ja tööhõives ELi 2020. aasta strateegia kohaselt;

46.

rõhutab, et kalandusel ja vesiviljelusel on oma kindel koht meremajanduses ning sageli äärealadel asuvate rannikualade arengus, mille majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut peaks integreeritud merenduspoliitika abil suurendama;

47.

nõuab, et integreeritud merenduspoliitikas võetaks arvesse kalanduse ja vesiviljelusega seotud piiranguid ning eriaspekte seoses merevaldkonna kasutamisega ja eelkõige nendeks tegevusteks vajalike alade kättesaadavusega ning vajadusega kaitsta mereelupaiku merekaitsealade loomise ja muude sellel eesmärgil võetud meetmete abil, pöörates erilist tähelepanu hästi planeeritud teadusuuringutele, milles võetakse täielikult arvesse iga mereala geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusi;

48.

tuletab meelde, et rannaalad ja saared on kliimamuutuse suhtes eriti tundlikud; rõhutab, et igasuguse arendustegevuse kavandamisel ühenduse ulatuslikul rannajoonel, sealhulgas rannalähedasel maismaal, tuleb arvesse võtta kliimamuutuse tagajärgi; soovitab tulevase regionaalpoliitika kujundamisel arvesse võtta tundlikkust kliimamuutuse suhtes, et mitte ohtu seada integreeritud merenduspoliitika rakendamist;

49.

kutsub komisjoni üles integreerima sidusalt merendussektorisse süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgid ja võtma seal kasutusele turupõhised majanduslikud vahendid, nagu näiteks saastekvootidega kauplemise süsteemid; lähtudes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee 61. istungjärgu (27. september 2010–1. oktoober 2010) tulemustest ja kutsudes jätkuvalt üles saavutama edasist olulist edasiminekut IMOs, tuletab meelde kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis (2009/29/EÜ) komisjonile pandud tegutsemise kohustust; ning palub komisjonil kliimamuutust käsitleva valge raamatu järelmeetmena välja töötada strateegia kliimamuutuse konkreetse mõju vähendamiseks ranniku- ja saarealadel;

50.

kinnitab veel kord, et ühtse ökosüsteemipõhise lähenemisviisi raames on vaja vähendada kiiresti merekeskkonnale maismaa poolt avaldatavat kahjulikku mõju, nagu tööstuse ja põllumajanduse heitveed ning rannikualade halb majandamine;

51.

kutsub liikmesriike üles täitma neile merestrateegia raamdirektiiviga seatud kohustused ning teostama 15. juuliks 2012 oma mereakvatooriumide keskkonnaseisundi hinnangu, määrama kindlaks keskkonnaalased eesmärgid ja koostama seireprogrammid; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja ambitsioonikad meetmeprogrammid akvatooriumide hea keskkonnaseisundi saavutamiseks;

52.

kutsub liikmesriike üles täitma neile merestrateegia raamdirektiivi artikliga 13 seatud kohustuse määrata kindlaks merekaitsealad; kutsub lisaks liikmesriike üles jälgima tõhusalt kaitsemeetmete järgimist;

53.

võtab teadmiseks, et 1. juulist 2010 kehtivad uued laevakütuste vääveldioksiidisisalduse piirtasemed La Manche’i väinas ning Põhja- ja Läänemerel, mis kuulutati Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) otsuse alusel väävliheite kontrollpiirkondadeks; on sellest tulenevalt seisukohal, et kõiki Euroopa rannikualasid tuleb ühtmoodi kaitsta ning et uute vääveldioksiidisisalduse piirtasemete kohaldamine vaid mõnedes piirkondades võib kaasa tuua konkurentsi moonutamise; on seisukohal, et tuleks eelistada kogu ELi hõlmavaid ühtseid eeskirju ning et üleminekut meretranspordilt maismaatranspordile tuleb iga hinna eest vältida;

54.

tunnistab, et mered on muutunud tohutu ja kiiresti kasvava hulga jäätmematerjali, millest suur osa on plastikust, ja kaotsi läinud transpordikonteinerite prügilaks; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa ja rahvusvahelist arutelu, et uurida, milliste vahenditega saaks seda nähtust vähendada;

55.

kutsub komisjoni üles koostama säästva ranniku-, saarte- ja mereturismi strateegiat, et suurendada nende piirkondade jätkusuutlikkust ja atraktiivsust sealse elanikkonna ja turistide jaoks, mis on looduse kaitsmise üks eesmärke sellistes merepiirkondades nagu Wattenmeer, ning sellega seoses kasutama täies ulatuses ära Lissaboni lepinguga ettenähtud turismi käsitlevaid sätteid ja edendama algatusi nagu Euroopa turismi tippkohtade (EDEN) võrgustik;

56.

juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades mere- ja rannikuturismi ja sellega seotud valdkondade tohutut arengu- ja kasvupotentsiaali, on rannikualad põhilisi turistide sihtkohti Euroopas, ning nõuab, et komisjon lisaks need küsimused oma jätkusuutliku ranniku- ja mereturismi strateegiasse;

57.

rõhutab mere-/merenduspoliitika lisandväärtuse tähtsust koostöö tugevdamisel naabrite ning eelkõige liikmesriikide ja kandidaatriikide vahel;

58.

tunneb heameelt nii Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia kui ka „Oceans of Tomorrow” teadusuuringute raamprogrammi raames tehtud ühiste projektikonkursside üle, sest need on konkreetsed märgid ühtsest lähenemisest integreeritud merenduspoliitika rakendamisele; teeb ettepaneku, et mereteadustest peaks saama kaheksanda teadusuuringute raamprogrammi keskne teema ning et tuleks luua Euroopa mereuurimisinstituut;

59.

nõustub, et interdistsiplinaarse teadus- ja tehnoloogiapõhise teadmistebaasi loomine on Euroopa merede ja rannikute jaoks väga oluline; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös piirkondlike ja kohalike osalejatega hinnata olemasolevaid andmebaase ja seireprogramme ning kiirendada oma jõupingutusi Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODNET) võimalikult peatseks käivitamiseks;

60.

nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel käivitada kava laevavrakkide ja veealuste arheoloogiliste paikade uurimiseks ja kaardistamiseks – sest need kuuluvad ühenduse ajaloo- ja kultuuripärandi hulka – ja seega hõlbustada nimetatud paikade mõistmist ja uurimist ning aidata vältida nende rüüstamist, võimaldades seega nende nõuetekohast säilitamist;

61.

tervitab hiljuti komisjoni poolt välja töötatud Euroopa mereatlast ja innustab sidusrühmi kasutama merendusalast foorumit koostöö tegemise uue võimalusena ning hõlmama tõhusamalt ka avalikkust;

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja Euroopa Komisjonile.