52010DC0112

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 23.3.2010

KOM(2010)112 lõplik

EUROOPA KOMISJONI VAHEARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

EUROOPA KOMISJONI VAHEARUANNEEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

1. SISSEJUHATUS

Bulgaaria liitumisel 1. jaanuaril 2007 Euroopa Liiduga kehtestati koostöö- ja jälgimiskord,[1] et aidata Bulgaarial kõrvaldada teatavaid puudujääke kohtureformis ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning jälgida perioodiliste aruannete kaudu edusamme kõnealustes valdkondades.

Käesolev aruanne kujutab endast vahearuannet, milles antakse tehnilist laadi teavet viimase kuue kuu jooksul Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta. Aruanne ei hõlma saavutatud edusammude hindamist.

Eesmärkide saavutamise hindamisel ja järele jäänud väljakutsete kindlaksmääramisel on võrdluspunktiks jätkuvalt komisjoni 22. juulil 2009. vastu võetud viimane eduaruanne ja selle soovitused. Komisjon esitab oma järgmise hindamise 2010. aasta suvel.

2. KOHTUREFORM NING KORRUPTSIOONI JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS: PRAEGUNE OLUKORD

Viimase kuue kuu jooksul on Bulgaaria algatanud mitmeid reforme käsitlevaid ettepanekuid, mis vastavad komisjoni esitatud soovitustele. Praegu on parlamendis käimas kriminaalmenetlusseadustiku osalist läbivaatamist käsitlev arutelu, samuti on teostamisel kuritegelikul teel saadud varade tagatiste kaotamist käsitleva seaduse märkimisväärne reform ning huvide konflikti seaduse läbivaatamine. Bulgaaria otsustas tugevdada ka raskete kuritegude vastases võitluses paremate tulemuste saavutamiseks prokuratuuri ülesehitust, võttes teatavate prioriteetsete juhtumite lahendamisel kasutusele ühised uurimisrühmad. Kõnealused juhtumid hõlmavad kõrgemal tasemel esinevat korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust. Lisaks sellele algatas Bulgaaria riikliku maksuameti ja tolliameti struktuurireformi ning alustas tööd korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva tervikliku strateegia koostamiseks.

Samal ajal olid kõrgema justiitsnõukogu inspektsiooni töötulemused jätkuvalt head ning kõrgem justiitsnõukogu jätkas avalikkusele suurt huvi pakkuvate kohtuasjade järelevalvet.

Kohtusüsteemis jõuti kõrgemal tasemel esinevat korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust ning palgamõrvu käsitlevate juhtumite puhul siiski ainult väheste tulemusteni. 2010. aasta jaanuaris leidis aset ka järjekordne mõrv. Kohtusüsteemis juhtivate ametikohtade täitmisega seotud ja kõrgema justiitsnõukogu liikmeid hõlmavas korruptsioonis esitatud süüdistusi ei ole veel korralikult uuritud.

Enne järgmist hindamist tuleb võtta kiiremaid ja täiuslikumaid halduslikke järelmeetmeid, mis käsitlevad komisjoni tuvastatud probleeme seoses eeskirjade rikkumiste, huvide konfliktide ja pettustega ELi vahendite rakendamisel.

3. VÄLJAVAADE

Bulgaaria on viimase kuue kuu jooksul alustanud mitme olulise algatusega, mis näitavad riigi tahet reforme läbi viia.

Kõnealused jõupingutused on kiiduväärsed. Kuigi kõnealuste jõupingutuste väärtust on võimalik hinnata ainult korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse tehtava tegeliku panuse alusel alles pärast nende rakendamist, näitavad Bulgaaria hiljutised sammud kasvavat veendumust, et vaja on märkimisväärseid ja kaugele ulatuvaid reforme.

Märkimisväärsel hulgal praktiliste ja mõõdetavate edusammude saavutamiseks peaks Bulgaaria oma reformidega seotud jõupingutusi veelgi laiendama. Komisjoni poolt 2009. aasta juulis soovitatud reformide teostamine tuleks kuulutada riiklikuks prioriteediks ning neid tuleb kohtusüsteemi tõhusama reformimise saavutamiseks algatada enamates valdkondades.

Komisjon jätkab Bulgaaria püüdluste toetamist ning esitab oma järgmise põhjaliku eduaruande käesoleva aasta suveks.

4. EESMÄRKIDE TEHNILINE AJAKOHASTUS

4.1. Eesmärk 1: Võtta vastu põhiseaduse muudatused, mis kõrvaldaksid igasuguse ebaselguse seoses kohtusüsteemi sõltumatuse ja usaldusväärsusega.

Kõrgema justiitsnõukogu inspektsioon saavutas järelevalve teostamisel jätkuvalt häid tulemusi. Inspektsioon teostas kogu Bulgaaria kohtusüsteemi kavandatud kontrolli, ainsana ei hõlmanud kontroll Sofia apellatsioonipiirkonna tsiviilharu. Kuigi inspektsiooni soovitusi ei ole kõigi juhtumite puhul järjekindlalt järgitud, täheldas inspektsioon kontrollide märkimisväärset ennetavat ja distsiplineerivat mõju kohtutele.

Äsja asutatud kõrgema justiitsnõukogu ja inspektsiooni ühine töörühm peaks andma oma panuse distsiplinaarpraktika ühtlustamisse ning toetama kontrollide kavandamist ja kõrgema justiitsnõukogu kontrollide tulemuste kohaldamist hindamis- ja ametissenimetamise menetluste suhtes. Praegune praktika näitab, et kõrgema justiitsnõukogu määratud sanktsioonid on sageli leebed. Mõned juhtumid on lõpetatud sätestatud tähtaegade aegumise tõttu.

4.2. Eesmärk 2: Võtta vastu uus kohtusüsteemiseadus ja tsiviilmenetluse seadustik ning neid rakendada, et tagada kohtumenetluste suurem läbipaistvus ja tõhusus. Esitada aruanne kõnealuste uute seaduste ning kriminaal- ja haldusmenetluse seadustike mõju kohta eriti kohtueelses menetluses.

Vastusena komisjoni soovitustele tegi valitsus kohtumenetluste tõhususe ja läbipaistvuse parandamiseks kriminaalmenetlusseadustikku mitu muudatust. Senised arutlused parlamendis näitavad, et kõik muudatused ei pruugi parlamendis toetust leida[2].

Valitsuse esitatud karistusseadustiku muudatuseelnõude eesmärk on karmistada karistusi selliste kuritegude suhtes nagu tapmised, inimrööv ja krediidipettus.

Bulgaaria annab teatavatel tingimustel süü omaksvõtmise instrumendile positiivse hinnangu, nimetatud instrument on aidanud suurendada kohtusüsteemi tõhusust. Teisalt oli kiirmenetluse kohaldamise tulemuseks liigne leebus kohtuasjade puhul, kus süüdistus oli tõenditega täielikult kaetud. Hindamise tulemusena kaaluvad Bulgaaria ametiasutused, kas jätta teatavad rasked kuriteod kiirmenetluse kohaldusalast väljapoole ning piirata kohtute võimalust teha kohtuotsuseid kindlaksmääratud miinimumi alusel [3].

Edusamme ei ole tehtud juriidilisi dokumente käsitleva seaduse uue eelnõu vastuvõtmisel. Kõnealuse seadusega võetaks kasutusele selged läbipaistvust ja avalikku arutelu käsitlevad eeskirjad ning kodifitseeritaks õigusloome protsessi erinevad etapid.

4.3. Eesmärk 3: Jätkata kohtureformi, et suurendada kohtunike professionaalsust, usaldusväärsust ja töö tulemuslikkust. Hinnata reformi mõju ja avaldada igal aastal tulemused.

Jätkuvalt kritiseeriti kohtunike hindamist, kuna enamus kohtunikke sai hindamisel kõrgeima hinde. Vastusena komisjoni soovitustele võttis kõrgem justiitsnõukogu vastu määruse, millega parandatakse iga-aastase suutlikkuse hindamise õiglust ja objektiivsust[4]. Kõrgem justiitsnõukogu jätkas avalikkusele suurt huvi pakkuvate kohtuasjade järelevalvet, et kiirendada nende menetlemist kohtus. Viiekümnest sellisest juhtumist üheksa puhul on jõutud süüdimõistmiseni[5]. Kõrgem justiitsnõukogu tuvastas mõnede kohtuasjade viivituste põhjused ning andis järelsoovitusi, kuid mõnede oluliste kohtuasjade puhul kuritahtlik viivitamine jätkus[6].

2009. aasta teisel poolel kerkisid avalikkuse ette kõrgemate kohtunike ametissemääramisega seoses süüdistused mõjuga kauplemises ja korruptsioonis, mis hõlmasid kõrgema justiitsnõukogu liikmeid. Vastusena süüdistustele algatas kõrgem justiitsnõukogu mitme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse. Kaks kõrgema justiitsnõukogu liiget astus avalikkuse survel tagasi ning naasis oma ametikohale kohtus. Enne seda märkis kõrgem justiitsnõukogu, et mõlemad liikmed olid rikkunud kohtunike eetikakoodeksit, ning taotles nende tagasiastumist. Väidetavalt ei võimaldanud õigusliku aluse puudumine kõrgemal justiitsnõukogul võtta kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmeid. Vastusena esitas justiitsminister kohtusüsteemiseaduse muutmisettepaneku, mille eesmärk on suurendada kõrgema justiitsnõukogu liikmete distsiplinaarvastutust[7].

Vähemalt kolmekümnest skandaaliga väidetavalt seotud kohtunikust astus mõjuga kauplemise süüdistustega seoses tagasi seitseteist. Distsiplinaarmenetlus algatati väidetavalt kõigi mõjuga kauplemises kahtlustatavate ja juhtivatele kohtadele kandideerinud kohtunike suhtes sõltumata sellest, kas nad määrati ametisse või mitte. Kõrgema justiitsnõukogu algatatud distsiplinaarmenetluste tulemusena on praeguseks madalamale ametikohale viidud seitse kohtunikku. Kuna prokuratuur ühegi asjaomase kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ei algatanud, ei olnud võimalik süüdistuste sisu kontrollida.

Pärast mitme avalikkusest tulnud signaali järel algatas kõrgem justiitsnõukogu uurimise teatavas piirkondlikus kohtus aset leidnud ebakorrapärasuste suhtes. Veebruaris kõrgemas justiitsnõukogus vastuvõetud uurimisaruandega paljastatakse mitu kohtu juhtimises avastatud tõsist rikkumist[8]. Aruande tulemustest tulenevate distsiplinaar- ja õiguslike järelmeetmete võtmine on pooleli.

Euroopa Inimõiguste Kohus kritiseeris riigi peaprokuröri vastutuse puudumist[9]. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses kutsuti Bulgaariat üles kohtusüsteemi asutusi asjakohaselt kontrollima ning saavutama kõnealuste asutuste vaheline tasakaal.

4.4. Eesmärk 4: Uurida kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni juhtumeid professionaalselt ja erapooletult ning esitada nende kohta aruanded. Koostada aruanne avalik-õiguslike asutuste sisekontrolli ja kõrgema taseme ametnike majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamise kohta.

Komisjoni soovituste järelmeetmetena asutas Bulgaaria viis täiendavat alalist ühist uurimisrühma, mille ülesandeks oli tegeleda oluliste organiseeritud kuritegevust käsitlevate juhtumitega (vt eesmärk 6). Kõnealuste uurimisrühmade ülesandeks on katseprojektide kujul uurida kolme endise ministri ja kahe parlamendiliikme suhtes esitatud pettuse ja ametikohustuste kuritarvitamisega seotud süüdistusi. Märtsi alguse seisuga on esitatud kuus süüdistust, mis hõlmasid kahte endist ministrit, kahte parlamendisaadikut ja ühte riigiameti endist direktorit.

Bulgaaria suurendas ELi vahenditega seotud pettuste vastu võitlemisega tegelevate ühiste uurimisrühmade suutlikkust. Bulgaaria teatab, et 125 uurimise all olevast juhtumist esitati 2009. aastal kohtusse 108.

Vastusena komisjoni soovitustele valmistas Bulgaaria ette huvide konflikti ennetamist käsitleva seaduse muudatused, et oleks võimalik luua komisjon, mis hakkab kõnealust seadust parlamendi järelevalve all rakendama. Eeldatakse, et erikomisjoni loomine laiendaks huvide konflikti ennetamist käsitleva seaduse piiratud kohaldamisala ka muudele valdkondadele ning parandaks selle jõustamist. Samuti suureneks karistuste rakendamise või varade konfiskeerimise kaudu seaduse tõhusus.

Praegu on uurimisel suur hulk kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevaid kohtuasju. Viimasel ajal on esitatud seitse süüdistust, kuid kahte kohtusse saadetud olulist pettusi käsitlevat kohtuasja segavad siiani tõsised viivitused. Pärast 2009. aasta juulit ei ole kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevates kohtuasjades süüdismõistmisi toimunud.

Jätkuvalt tuleb teateid ebapiisavast kontrollist haldustasandil, et ennetada reeglite rikkumisi ja haldusrikkumisi. Sageli jõuab signaal kohtuasutusteni enne, kui jõutakse teostada esialgne halduskontroll. Samal ajal ei ole halduskontrolle teostavad asutused oma tegevuses piisavalt ennetavad, et märgata ohte ja tuvastada ex officio võimalikke pettuseid ja korruptsioonijuhtumeid. Riiklikus maksuametis ja tolliametis on algatatud reformid, mis peaksid kaasa aitama suurema vastutuse ja tõhususe tekkele.

Huvide konflikti ennetamist ja avastamist käsitleva seaduse rakendamise tulemusena on pärast 2009. aasta keskpaika algatatud väidetavalt 47 rikkumisi käsitlevat kohtuasja. Kuid riigikontrolli veebisaidil asuvaid kõrgemate ametnike, ministrite ja parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioone ei ole süstemaatiliselt ajakohastatud. Samuti ei ole täheldatud deklaratsioonide kontrollimisega tegelevate ametiasutuste järelmeetmeid. Lisaks sellele ei ole pärast 2009. aasta detsembrit täheldatud, et spetsiaalselt määratud parlamendikomisjon oleks võtnud järelmeetmeid seoses kõrgemate ametnike ja parlamendiliikmete huvide konflikti käsitlevate süüdistustega.

4.5. Eesmärk 5: Võtta täiendavaid meetmeid, et ennetada korruptsiooni ning võidelda selle vastu eelkõige piiril ja kohalikes omavalitsustes.

Ministrite nõukogu võttis 18. novembril 2009 vastu korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva ambitsioonika strateegia, mida hakataks kohaldama üle kogu avaliku sektori. Strateegia rakendamist toetatakse tegevuskava ja välisabiga.

Bulgaaria peaks suurendama halduslikke jõupingutusi ennetamaks rikkumisi riigihangete korraldamisel ning võtma ELi vahendite rakendamisel tekkinud probleemide lahendamiseks järelmeetmeid. On oluline, et parlamendis toimunud riigihanke seadusesse muudatuste tegemist käsitlevate arutluste tulemused tagaksid pettuste ja riigihangetes esineva korruptsiooni vastu tõhusa kaitse[10].

4.6. Eesmärk 6: Koostada organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tegevuskava, keskendudes rasketele kuritegudele ja rahapesule ning kurjategijate vara korrapärasele konfiskeerimisele. Esitada aruanne uute ja käimasolevate uurimiste, esitatud süüdistuste ja tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta kõnealustes valdkondades.

Vastusena komisjoni soovitusele asutas Bulgaaria riigiprokuratuuri järelevalveosakonna alluvuses viis alalist ühist uurimisrühma. Kõnealuseid uurimisrühmi juhivad prokurörid ning need koosnevad politseiametnikest, eeluurimiskohtunikest ja riikliku julgeolekuameti esindajatest. Viimati nimetatud tegelevad eelkõige finantsandmete kogumisega. Viis rühma keskenduvad peamiselt organiseeritud kuritegevust käsitlevate oluliste juhtumite uurimisele[11].

Vastusena komisjoni järjekordsele soovitusele kavatseb Bulgaaria märkimisväärselt tõhustada kuritegelikul teel saadud varade konfiskeerimist käsitlevaid õigusakte ning kuritegelikul teel saadud varade konfiskeerimisega tegeleva komisjoni tööd. Kõnealused muudatused hõlmavad eelkõige: nende „seotud isikute” määratluse laiendamist, kelle varasid on võimalik konfiskeerida, andes konfiskeerimisega tegelevale komisjonile õiguse tegutseda ex officio , varade väärtuse määramist vastavalt nende turuväärtusele ja tõendamiskohustuse üleviimist juhul, kui on kahtlusi, et varad saadi ebaseaduslikul teel. Õiguslikud muudatused keskenduvad konfiskeerimisele tsiviilkohtute kaudu, mis ei oleneks kriminaalmenetluse korral konkreetsest otsusest, vaid sõltuks mitmest muust tingimusest, nagu konkreetne kriminaalne taust. Arvatavasti jõuab eelnõu pärast avalikku arutelu parlamenti märtsikuus.

Alates 2009. aasta keskpaigast on Bulgaarias läbi viidud mitmeid vahistamisi ja algatatud uurimisi, mis hõlmasid organiseeritud kuritegelikke ühendusi.

Samal ajal esitati olulistes kohtuasjades kaks süüdistust, millest üks hõlmas mõrva ja organiseeritud kuritegeliku ühenduse loomist ning teine maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Teisena nimetatud juhtumi puhul külmutati märkimisväärses ulatuses varasid[12].

Olulise organiseeritud kuritegevust käsitlenud kohtuasja tunnistaja tapeti 5. jaanuaril 2010 Sofias. Organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjades ei ole pärast 2009. aasta keskpaika üldiselt edusamme tehtud ning kõnealusel perioodil ei ole kedagi süüdi mõistetud.

Bulgaaria kaalub rahapesu korral antava õiguskaitse tõhustamist, tehes notariseadusesse muudatusi, mille kohaselt keelatakse kinnisvaratehingute korral sularahamaksed. Kõnealuseid muudatusi arutatakse praegu parlamendis.

[1] Komisjoni otsus, 2006/929/EÜ, 13. detsember 2006, 13. detsember 2006, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 58).

[2] Muudatustega laiendatakse tõendite kohtule esitamise korda ning vähendatakse kohtumenetluste formaalsusi. Muudatused hõlmavad kohtule esitatavate tõenditena politseiametnike avaldusi, OLAFi (Euroopa Komisjoni Pettustevastane Amet) esitatud ametlikke dokumente ning eriliste uurimisvahendite abil enne kohtueelse menetluse ametlikku algatamist kogutud andmeid. Ülejäänud muudatused hõlmavad süüdistuste registreerimismenetluste ühtlustamist, võimalust määrata kostjale kohtuotsusega seaduslik esindaja, kohtuasjade üleviimise lihtsustamist ühest kohtupiirkonnast teise ning prokuratuuri õigust kaevata edasi kohtu poolt tagasi saadetud otsuseid. 4. märtsil toimunud teisel lugemisel loobus parlament võimalusest, mille kohaselt politseiuurijad võiksid esitada kohtunikele tõendeid, ja lükkasid edasi arutelu, mis käsitles võimalust määrata kostjale kohtuotsusega seaduslik esindaja.

[3] Vastavalt kriminaalmenetlusseadustiku muudatusettepanekute eelnõule ei kohaldataks kiirmenetlust enam ettekavatsetud mõrvade suhtes või juhul, kui kuritegu sooritatakse uimastite või alkoholi mõju all, samuti kui kuritegu sooritatakse kohtuniku, prokuröri või juurdlusasutuse poolt või nende vastu. Kiirmenetlust ei kohaldata ka inimröövide, inimkaubanduse, uimastiäri, uimastite tootmise või ladustamise suhtes.

[4] Peamised muudatused hõlmavad kõrgemate kohtunike suutlikkuse hindamise kohustuse üleviimist kõrgema justiitsnõukogu hindamise keskkomisjonile, kahe kohtunike ja prokuröride alakomisjoni loomist ja nõuet kontrollida hindamisel oleva kandidaadi kohtuasjade seast 15 suvaliselt valitud toimikut. Lisaks sellele võetakse hindamiste käigus arvesse inspektsiooni leide ja karistusi.

[5] Kaheksal juhul üheksast tehti süüdimõistev otsus 2009. aasta esimeses pooles, viimane 2009. aasta juulis. Karistuste tase ja seda, kas otsused ka täide viidi, ei ole teada.

[6] Ühe konkreetse kohtuasja puhul registreeriti korduvate viivituste põhjusena järgmised põhjused: kostja kohtuistungile ilmumata jätmine (kolm korda), kostja puudumine haiguse tõttu ja tunnistajate kohtuistungile ilmumata jätmine (kaks korda).

[7] Edasiste kavade kohaselt võiks kõrgema justiitsnõukogu liikmed, kes õõnestavad kohtunike mainet, kohtunikuna töötamise õigusest lõplikult ilma jätta.

[8] Aruandes leiavad kinnitust süüdistused kohtujuhi suhtes, mis hõlmasid huvide konflikti ja ebakorrapärasusi kohtuasjade kohtunikele juhuslikult jagamise süsteemis.

[9] Kolevi vs. Bulgaaria (avaldus nr 1108/02), vt www.echr.coe.int/ECHR/homepage_en .

[10] Mõnede riigihankeseaduse muudatusettepanekute kohaselt ei tühistata enam eeskirju eiravaid avalikke pakkumisi, vaid nende suhtes kehtestatakse tellija poolt 2 %-line lepingutrahv lepingu väärtusest.

[11] Alates 2009. aasta keskpaigast piiras Bulgaaria riikliku julgeolekuameti pädevust. Kuigi riikliku julgeolekuameti esindajad osalevad hiljuti loodud ühiste uurimisrühmade töös, on vastutus organiseeritud kuritegevust käsitlevate kohtuasjade uurimisel läinud tagasi siseministeeriumile. Teisalt, nagu eespool öeldud, jääb kõrgemal tasemel esineva korruptsiooniga seotud andmete kogumise ülesanne riiklikule julgeolekuametile. Pettusevastase Võitluse Kooskõlastamise Amet (AFCOS) läks samuti rahandusministeeriumi alluvusest tagasi siseministeeriumi alluvusse.

[12] Kokku teatas Bulgaaria 29 pärast 2009. aasta keskpaika esitatud organiseeritud kuritegevusega seotud süüdistusest.